märts 2012 Archives

Tuntud loomaarstid peavad lemmikloomade hea tervise kuu raames tasuta loenguid

Aprill on lemmikloomade hea tervise kuu. Selle raames leiavad ajavahemikul 31. märtsist kuni 28. aprillini üle terve Eesti aset loomaarstide poolt peetavad tasuta loengud. Loengute temaatikaks on lemmikute terviseprobleemid, vastutustundlik loomapidamine ja lemmikloomadele hea elukvaliteedi tagamine. Loengute raames jagab lemmikue vastutustundlikku pidamist puudutavat infot Eesti Loomakaitse
Selts, toitumisalast infot Royal Canin ning tervislikke elutingimusi puudutavat infot annavad loomaarstid ja teised kaasatud partnerid.
Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liikme Tania Selarti sõnul seisneb lemmikloomade hea tervise kuu mõte selles, et loomaomanikud suunaksid igapäevaselt tähelepanu oma lemmiku tervisele ja heoolule. Laiem eesmärk on propageerida ühiskonnas vastutustundlikku loomapidamist.
Loomaarst Tiina Toometi sõnul on ürituse eesmärk lemmikloomapidamiskultuuri edendamine Eestis.
Loengutel osalemine on kõigile tasuta, kava ja registreerumisvõimalus on Eesti Loomakaitse Seltsi ja Royal Canin Eesti Facebooki lehekülgedel. Samuti leiab loengukava aadressilt www.loomakaitse.ee.
Evelyn Valtin
Eesti Loomakaitse Selts
Aita aidata loomi, anneta Eesti Loomakaitse Seltsi kontodele SEBpangas 10002019856000 ja Swedbankis 221041248998

või helista telefonidele 900 7225 (2 eurot) ja 900 7200 (5 eurot).

Padise kloostris toimub Jürilööl seiklusretk

Tule ja saa teada, kas sinus on muistse eestlase kangust, nutikust ja jõudu. Kutsu kokku tuletooja salk ja tunne, mida võisid tunda need vaprad võitlejad, kes pidid oma elu kaalule pannes rändama läbi vaenlastest kubiseva maa, et läita maja, mis andis märku kõigile teistele vaenuvägede vastu ülestõusmiseks.

Täpsem info ja Tuleretk Facebookis!

Tuleretke päälikega saab ühendust e-postiaadressil tuleretk@partysafari.eu

Maamess toimub juba 20. korda

19.-21.aprillini korraldatakse Tartu Näituste messikeskuses rahvusvaheline Maamess. Tänavu toimub see juba 20. korda. Aastatega on mess muutunud üha suuremaks ja saanud tunnustatumaks messiks Baltimaades.

Maamessi esimesel päeval, 19. aprillil on võimalik näha Tiksoja metsas metsatehnika demonstratsiooni, mis on juba traditsiooniline ettevõtmine metsameestele ja kõigile huvilistele. 21. aprillil toimub ka 15. korda toimuv võistlus “Kevadkarikas” , mis on saavutanud suure populaarsuse nii võistlejate kui ka pealtvaatajate seas.

1997. aastast on AS Tartu Näitused Euroopa Põllumajandusmesside Organiseerijate Föderatsiooni – EURASCO (The European Federation of Agricultural Exhibitions and Show Organizers) täieõiguslik liige. Maamess on kantud Euroopas toimuvate tähtsamate põllumajandusmesside kalendrisse.

Maamess 2012 toimub:

neljapäeval, 19. aprillil kell 10-18
reedel, 20. aprillil kell 9-18
laupäeval, 21. aprillil kell 9-16

Täpsem Maamessi info!

Öösel tiksus Ööjooksul tuhat täis

jookspere — Meenutus eelmisest ööjooksu-üritusest.

8. juunil Rakvere linnapäevade ajal toimuvale ööjooksule registreerus täna öösel tuhandes osaleja. Täna hommikuks oli Virumaa suve suursündmusele registreerunud 1003 osalejat, kellest üle kuuesaja on väljaspoolt Lääne-Virumaad. Eelmisel aastal täitus 1000 aprilli lõppedes, seega sel aastal ühe kuu võrra varem. ”Ühest küljest on 1000 osalejat pelgalt number, kuid eks see näitab, et Ööjooks on omaks võetud nii Rakveres, kodumaakoonnas kui ka Eestis tervikuna,” selgitab Virumaa suurima

jooksülalt — Rakvere jooksuüritus ülalt vaadatuna.

tervisepordiürituse eestvedaja Marko Torm. Torm selgitab, et Ööjooks on esimeses järjekorraspigem Virumaa suve suursündmus ja alles seejärel heal tasemel jooksuüritus. Rakvere linnapäevade raames mitme tuhande rakverelase südameid võitnud Ööjooks toimub 8. juunil ja hõlmab endas nii poolmaratoni kui 10 ja 5 km
distantse. Lustida saavad jooksjad, sörkijad, kepikõndijad ja käijad. Päevasel ajal toimuvad meeleolukad lastejooksud. Kõik soodustused, sealhulgas grupisoodustus ja tasuta registreerumine Mõmmi lastejooksudele, lõppevad aprilli lõpus.
www.eestimaraton.ee
Fotod: MTÜ Rakvere Maraton erakogu

Cyrillus Kreegi mälestuspäev Haapsalus ja Ridalas

25. märtsil toimub koostöös Haapsalu linna, Ridala valla ning rahvakultuuri keskusega Cyrillus Kreegi 50. surma-aastapäevale pühendatud mälestuspäev.

Kell 16 kogunetakse Ridala vallas, Saanikal, Kreegi sünnikodu kohas, kus Sirje Rahumägi räägib helilooja sünni- ja eluloost. Kell 17 algab Uuemõisa Valges saalis mälestusõhtu „Hetked Kreegiga”, kus armastatud helilooja loomingut esitab Haapsalu Kammerkoor ning tema elust räägib Mati Puhm. Pärast mälestusõhtut on igal soovijal võimalik süüdata küünal Cyrillus Kreegi haual Haapsalu vanal kalmistul.

Cyrillus Kreek suri 26. märtsil.1962 ja on maetud Haapsalu vanale kalmistule.

www.ridala.ee

Naised on oodatud paastumaarjapäeva päikesetõusul Paide Vallimäele

25. märtsil on naistepüha maarjapäev. Head naised, kohtume päikesetõusul 6.45 Paide Vallimäel Ajakeskuse juures. Meie riietus on naiselik ja hele, peas valge rätik. Korviga kaasas on meil pannkoogid, maarjapuna ja värvilised lindid.

Päisesetõusule läheme vastu koos laulude, ringmängude, silmapesu, kuuma marjajoogi ja soovipuule lintide sidumisega. Järgneb hommikusöök Ajakeskuse klaasgaleriis. Maarjapäeva tunnuseks on olnud punajoomise tava, mille tõttu saadi kogu aastaks õitsev välimus ja puna põsile. See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud, rituaalsed tantsud jm kuuluvad naistepühade juurde. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid. Külla minnes tuli puna kaasa võtta. On hea tõusta enne päikest ning tervitada teda laulmise või sõnamisega, küpsetada ülepannikooke ja juua maarjapuna ning seda ikka koos oma pere või kogukonna naistega. See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata, ajada naiste asju, kõnelda naiste jutte ning seda kõike naised naiste keskel.

Allikas: paide.ee

Kevadpealinna tervitavad kaheksa teemapealinna esindused

Laupäeval Türi kultuurimajas toimuvale kevadpeole tulevad kaheksa teemapealinna esindused ka tänavu koos kultuurikollektiividega. 24. märtsil kell 20 toimub Türi kultuurimajas kevade stiilipidu „Kui Arno Teelega Türi kultuurimajja jõudis, oli kevad juba alanud…”

Peole tulevad tantsuansambel Päikeseratas Narvast, Põltsamaalt muusikakooli saksofoniansambel, Kiisa näitetrupp Sakust ja lõõtspillimängija Silvi Tumanskaja Paidest. Lisaks tuleb Tallinnast külla Nukukoor, kes annab Türi kultuurimajas koos Suisapäisaga kontserdi.

Peoõhtul annab Tallinna esindus Türile üle tunnistuse, millega kevadpealinnal on õigus valitseda 20. märtsist – 20. juunini.

Jarvamaa.ee

Vene kunsti avastamata šedöövrid Baltimaade kogudest

Näitust Vene kunsti vähemtuntud taiestest saab Kumu kunstimuuseumis vaadata 23. märtsist 12. augustini ja Kadrioru kunstimuuseumis 23. märtsist 24. juunini

Publikupäev on laupäeval, 24. märtsil Kadrioru kunstimuuseumis kella 10–17 ja Kumu kunstimuuseumis kella 11–18. Päeva raames toimuvad ekskursioonid, loengud ja loomingulised töötoad.

Kumu auditooriumis toimuvad loengud ”Riia Kunstimuuseumi vene kunsti kollektsioon – ajalugu ja suurnimed”, lektor kunstiteadlane Ksenija Rudzīte (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum) ja ”Vene kunsti mõjud eesti kunstnike loomingus”, lektor kunstiteadlane Mai Levin (Eesti Kunstimuuseum).

Terve päeva jooksul avatud töötoad lastele.

Teadusbuss ja Eesti Füüsika Selts kutsuvad Tartusse Tähe Perepäevadele

24. ja 25. märts – päevad täis uudistamist, katsetamist ja teadusteatrit. Need on kaks ainukest päeva aastas, kus Teadusbuss mitte ei käi külas vaid kutsub külla. Näitame ette kõik oma särisevad, sätendavad, kolisevad, pauku tegevad või lihtsalt huvitavad eksperimendid. Saab küsimusi küsida või lisa nõuda. Räägime teemadest, millega aasta jooksul etendusi ette valmistades tihedamalt kokku puutunud oleme – atmosfäär, gaasid, energia, inimene, vesi, värvid … Erikülaline on tuli – tahame üht-teist järele proovida.Võib tulla üksi või suurema seltskonnaga, terveks päevaks või astuda korraks läbi. Ootame teid laupäeval, 24. märtsil kella 11-18 ja pühapäeval, 25. märtsil kella 11-16, Tartus, Tähe 4 õppehoones. Teadusteatri etendused alates 12st igal täistunnil. Avatud lastetuba. Sissepääs on kõigile prii. Eelmiste Tähe Perepäevade pildigalerii leiab aadressilt http://www.fyysika.ee/fyysika/galerii?reisid=961

www.fyysika.ee/tape

P.A.I.de Pank sai trükist kätte uued P.A.I. rahatähed

Paide kogukonnakeskus annab teada, et P.A.I.de Pank on saanud trükist kätte uued P.A.I. rahatähed. Endiste suures formaadis, ilma turvaelementideta ja osaliselt käsitsi täidetavate P.A.I.de asemel on nüüd olemas nö tavaraha formaadis, turvaelementidega ning nelja erineva kujundusega uued rahatähed.

Uued P.A.I.d on neljas nominaalis – 1, 3, 5 ja 10. Kõik nominaalid on erineva kujundusega, neil on kujutatud nelja Järvamaaga seotud inimest ja ehitist. P.A.I.dele on pildid joonistanud kunstnik Leho Rubis ning P.A.I.de kujunduse on valmistanud Heli Aade.

Uued rahatähed trükiti Vaba Maa trükikojas ning trükkimist rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). P.A.I. kurss on selle kasutusmugavuse huvides nüüdsest euroga 1:1.

Endiselt saab P.A.I.sid teenida vabatahtlikul tööl osaledes või kogukonna heaks tööd tehes. Praegu saab P.A.I.sid kasutada Paide kogukonnakeskuses vanamaterjali ostmisel, koolitustasude maksmisel, Welopargi rataste kasutamisel jms. Kehtima jäävad ka vanad P.A.I.-tähed (vana kursiga).

P.A.I. tuleneb nii Paide linna nimest kui põhimõttest, et tegemist on tänuga kogukonna heaks tehtud töö eest (pai).

P.A.I.de kohta loe lähemalt siit.

Allikas: Paide kogukonnakeskus

Võrumaa noored saavad osaleda animatsiooni töötoas

Reedel, 30. märtsil kell 11 ja 13 toimub Võru Linnagaleriis animatsiooni töötuba – mänguline workshop, kus saab katsetada erinevaid animatsioonitehnikaid. Erilisi eelteadmisi töötuba ei eeldad, vaja on pealehakkamist ja natuke viitsimist. Tulemust saab kohe pärast tööd vaadata ja soovi korral ka lihtsate võtetega helindada.

Töötoa viivad läbi Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid ja juhendajad.

Töö toimub korraga 5-s grupis – valida saab plastiliini, riisianimatsiooni, lego ja inimese animeerimise tehnikate vahel. Ühes grupis on 1-4 inimest. Esimene töötuba alustab kell 11, teine kell 13.

Sihtgrupiks on eelkõige põhikooli vanem osa ja keskkool. Näidisvideod, mida kahe tunniga on võimalik teha:
Plastiliin: http://www.youtube.com/watch?v=lGcn0SzWCQY&feature=related
Riisist jm purust: http://www.youtube.com/watch?v=s7C-K7BcJnc&feature=related
Lego: http://www.youtube.com/watch?v=eF9NpWvt-3c
Inimeste animeerimine: http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=3t_OJlHLWh4
Loe edasi: Võrumaa noored saavad osaleda animatsiooni töötoas

Rae vallas korraldatakse pühapäeval ettevõtlikkuse päev

Pühapäeval, 25. märtsil toimub Harjumaal Rae vallas ettevõtlikkuse päev, mille korraldab MTÜ Alustame Algusest koostöös Rae Kultuurikeskusega. Kohale tulevad Rae valla aktiivsemate MTÜ-de esindajad, kes tahavad oma tegevusi ja tooteid teistele tutvustada. Lisaks neile ka väikeettevõtjad ja FIE-d, kes pakuvad oma teenuseid ja kaupu.

Osalejate hulk on väga kirju. Alustades sellest, et ühe MTÜ poolt sõidutakse kohale tuletõrjeauto ja teine MTÜ tuleb kohale elusate koertega. Nende vahele mahuvad käsitöötegijad, laululapsed, erinevad koolitajad, külaseltsid, tehnika- ja spordihuvilised, kultuuritegijad ja teised. Lisaks kõigele veel laat – ise tehtud, hästi tehtud.

Kolme tunni jooksul astuvad lavale erinevad esinejad, samuti saab vaadata DVD-d suveetendusest, lastele toimub kunstitöötuba ja näomaalingute tegemine. Spordihuvilised proovivad kätt erinevatel spordiatraktsioonidel. Loe edasi: Rae vallas korraldatakse pühapäeval ettevõtlikkuse päev

Südame küsimus

Tarmo Tüür,
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja

Tänavu 5. mail on tulemas juba viies järjestikune Teeme Ära talgukevad. Teeme Ärast on saanud omaette fenomen nii Eestis kui mitmel pool maailmas. Nõnda suur hulk häid inimesi ühe korraga ühise asja eest väljas – see tähendab suurt jõudu. Talgupäev pälvib tähelepanu, tõmbab kaasa ja selle käigus saab palju olulist ära tehtud! Aga mitte ainult, Teeme Ära fenomeni taga peitub midagi veel suuremat.

2008. aasta prügikoristusaktsiooniga Eestist veerema lükatud Teeme Ära on revolutsiooniline sellega leviva mõtteviisi tõttu. See on oskus ja võime märgata enda ümber muutmist vajavat, julgus öelda see välja ja võtta initsiatiiv selle muutmiseks. Eks me kõik näeme iga päev, et park on räämas või seltsimaja puukuur lääbakil, laste mänguväljak ligadi-logadi, naabertänava Helju ei jaksa enam puid lõhkuda, külaselts vajaks uut hoogu ja värsket ideed. Ja nii edasi…

„Lihtne on olla ebanormaalne,“ ütlesid kunagi ühed sõnad laulust, mis peegeldas meie ühiskondlik-poliitilist argielu. Lihtne on ligadi-logadi-mentaliteediga harjuda, ümbritsevale minnalaskmismeeleolule immuunseks muutuda ja hakata ükskõiksust justkui märkamatult enesestmõistetavaks pidama. Raskem on sellele vastu seista, midagi ette võtta.

Teeme ära või ärme teeme – see on südame küsimus. Aktiivne eluhoiak, mida Teeme Ära ettevõtmised aasta-aastalt levitanud, ei tähendagi muud kui endale ja teistele tunnistamist, et need asjad ei ole enesestmõistetavad. Vastupidi, enamik meie ümber toimuvast on selline, mida saame ise muuta. See ongi mõtteviis, „et teeme ära!“ Ja teeme koos. Ühiselt jagub rohkem jõudu ja energiat ning koostegemine on lahedam.
Loe edasi: Südame küsimus

Üks linnaaed Ameerika moodi ehk kuidas ma märtsi alul umbrohtu kitkuma sattusin

St. Louis'i urbanistliku aia projektijuht Whitney Sewell. Fotod: Elina Allas

USAs luuakse mitmed urbanistlikud farmid-aiad selleks, et õpetada värskeid põgenikke Ameerika eluga kohanema. Ameerikasse saabununa on põgenikele peaaegu kõik uus ja võõras, aia- ja põllutööd on aga neile juba tuttavad ning pakuvad võimalust end vabalt tunda ja samal ajal ka raha teenida.

On 7. märtsi hommik veidi enne kella 9 Missouri osariigi pealinnas St. Louis’is. Auto on toonud minu, veel neli välismaalast ja nende “lapsehoidja” linnasüdamest 15 minuti autosõidu kaugusele vabatahtlikku tööd tegema, sest vabatahtlik töö on USAs väga populaarne ja seetõttu on see lisatud ka rahvusvahelistesse programmidesse.

Linnaaia projektijuht Whitney Sewell (28) kükitab oma kohvikruusi ja paberitega puu all. Anname allkirja, et võtame omal soovil aiatöödest osa. Hakkame erinevaid tööriistu kasutades umbrohtu maa seest välja kitkuma. See, mis söögikõlbulik näib, näiteks petersell või salat, jääb mulda. Kõik tööd tehakse siin põllul käsitsi, sest immigrantide jaoks on mehhaniseeritud tööriistad võõrad.

Peagi liituvad meiega ka energiast pakatavad noorukid – need on üliõpilased, kes oma nädala pikkusel kevadvaheajal samuti vabatahtlikult tegutsevad.

Maa ühe dollari eest

Piirkond on üsna kummaline. Ümberringi on majad, üks neist väga lagunenud ilmega, nende keskel aialapp kuuri, kasvuhoone ja välikemmerguga. Selgub, et sellel ühel aakril, kus n-ö aiamaad tehakse, asus enne 10 maja. Majad osteti vaestelt inimestelt ära (täpselt nii Whitney ütlebki), lammutati maha ning asemele rajati linnaaed.

Taamal paistavad majad, mis ehitati kinnisvaraarendajate poolt enne majanduskriisi, kõik peale ühe on tühjad. Tegemist on peaaegu et välja surnud magalarajooniga.

Loe edasi: Üks linnaaed Ameerika moodi ehk kuidas ma märtsi alul umbrohtu kitkuma sattusin

Sänna arvutiööl võis õhus tunda digitaalõhinat

Arvutiöö Sännas tõi kokku nii noori kui vanemaid virtuaalmaailma austajaid. Foto: Sänna Kultuurimõis

20. märtsi õhtul toimus Võrumaal, Rõuge vallas Sänna Kultuurimõisas arvutiöö. Hiliskevadõhtuse hämaruse varjus kogunesid mõisa suurde saali ligi 50 arvutihuvilist üle Eesti. Kõige kaugemalt tuldi kohale Tallinnast, Ruhnust ja Sillamäelt. Õhus oli tunda digitaalõhinat ning kerkivat adrenaliinitaset.

Kui X-box Kinectid olid üles seatud, läks tants lahti. Tänapäevased mängukonsoolid ei lase mängijal diivanil lösutades kilosid koguda: mängukangelase ekraanil paneb liikuma mängija enda liikumine. Kui võitled vastasega, siis peab ka jõudu kasutama ning kestvust näitama. Nii nõretasid mängijad peagi higist ning tunda oli vägagi sportlikku meeleolu. Õhtu edenedes astusid üles kaks esinejat oma ettekannetega.

Esmalt rääkis Veljo Haamer (wifi.ee) nutitelefonide ja tahvelarvutite levikuga seotud võimalustest. Kõlama jäi kiires muutuses olev maailm ning telepaatiaga võrreldav suhtluskiirus. Kõik osalejad said omal käel proovida “nutikaid plaate“ ja tarku telefone. Kuulsime ka huvitavatest rakendustest, mis on eelmainitud seadmetele välja mõeldud.

Järgmine esineja oli Toomas Laasik, kes töötab Eestis seni veel kitsas, kuid arenevas tööstusharus arvutimängude loojana. Toomas rääkis erinevatest programmidest, mille abil mängude tegelased liikuma pannakse ning väitis, et mängude loomine pole raketiteadus, igaüks võib sellega hakkama saada ning suurema huvi puhul ka tulevikus leiba teenima hakata.

Arvutimängude loomisega tegelev Toomas rääkis, et arvutimängu tegemises ei ole midagi keerulist ja lihtsama mänguga saab peaaegu igaüks hakkama. Toomas näitas pilte Fanchinima stuudiost, kus ta hetkel töötab ja kus näitlejate abiga mängude jaoks vajalikke liikumisi ja näoilmeid salvestatakse. Loe edasi: Sänna arvutiööl võis õhus tunda digitaalõhinat

Tartus peetakse märtsiküüditamise mälestuspäeva

MTÜ Tartu Memento korraldab pühapäeval, 25. märtsil Tartus 1949. aasta märtsiküüditamise aastapäeva mälestusüritused. Päeva raames toimub kell 10.00 mälestusjumalateenistus EELK Tartu Pauluse kirikus ning kell 12.00 mälestusmiiting ja pärgade panek Pepleri tänaval mälestusmärgi „Rukkilill“ juures.

Info: MTÜ Tartu Memeonto, Mart Peik, tel 5118155

Rakvere targa linna esitlus pakub Kopenhaagenis huvi

Rakvere linnapea Andres Jaadla tutvustamas targa linna kontseptsiooni. Foto: Rakvere linnavalitsus

Rakvere targa linna esitlus pakub Kopenhaagenis toimuval näitusel kõrgendatud huvi.

Rakvere on Eesti linnadest väljas täna algaval esinduslikul Euroopa linnade ja Regioonide Komitee poolt korraldataval Euroopa linnade ja regioonide tippkohtumisel Kopenhaagenis mille raames Rakvere esitleb oma Targa Maja projekti. Näitusel on projekti vastu suur huvi.

Linnapea Andres Jaadla sõnul on need lahendused mida Rakvere Tark Maja oma testkeskkonnas pakub ka Euroopas uudsed. Tippkohtumine jätkub pealelõunal Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sõnavõtuga.

Rakvere Tark Maja on esindatud Kopenhaagenis toimuva Regioonide Komitee viienda, Euroopa linnade arengule pühendatud üldkogu raames toimuval näitusel „Beautiful, Green, Smart and Inclusive – Colorful cities“. Näitus koosneb 4 teemablokist – „Ilus linn“ keskendub projektidele, mis on seotud arhitektuuri ja linnaplaneerimisega; „Roheline linn“ energiasäästule, transpordilahendustele ja jätkusuutlikule linnaarengule. Loe edasi: Rakvere targa linna esitlus pakub Kopenhaagenis huvi

Rogosi mõisas saab õppida sõira ja pasha tegemist

Sel pühapäeval, 25. märtsil kl 11 toimub Haanja vallas Ruusmäel Rogosi mõisas tore kokkamiskoolitus – Kohalik köök. Seekord on teemaks kohupiimatoidud – sõir ja pasha.

Juhendavad kohalikud naised, osalemine prii. Sündmus toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames Haanimiihhi Nõvvokoja eestvõtmisel, mida toetavad Leader-Eesti, Euroopa-Leader ja Haanja vald. Registreerimine ja info: ivirausi@gmail.com

Allikas: Ivi Rausi, http://omkuiom.blogspot.com/

Imäkeelenätäl lõppi kontsõrdiga

18. urbõkuu õdagu hel’osi Võro kultuurimajan Kannõl õrnast rahvalauluviisist pungimürtsüni vällä – oll’ imäkeelepääväle pühendet võrokeeline koorikontsõrt.

Kontsõrdi huugu hoitsõ üllen õdagujuht ja kolmanda Uma Pido lavastaja Tagamõtsa Tarmo, üten avidi tsärre koorijuhi Otsari Silja, Tammeoro Saidi, Lindali Kalev ja tõsõ. Imäkeelepäävä ilokõnnõ pidi Mehikuurmast peri Kalla Urmas.

Fotol Põlvamaa, Haaslava ja motomiihi kuur laulman «Agraarpunki», iist ütlese dirigent Lindali Kalev ja kirämiis Contra.

Harju Ülle, Uma Leht

Tulekul Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud

Kolmapäeval 28. märtsil kell 13-17 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja konverentsisaalis Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud. Selts ootab ümarlaual osalema ja kaasa rääkima kõiki, kellele on oluline kultuur Tartumaal ja rahvakultuuriga seonduv laiemalt Eestis. Kohal on ka kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Eino Pedanik.

Ümarlaua kavas Tartumaa Kultuurikoja asutamistöö tutvustus. Kokkuvõtte projektist „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal“ teevad töörühma liikmed, kes on regulaarselt kohtunud alates septembrist 2011. Samuti mõttetalgud Tartumaa kultuuriteest. Avatud ruumi meetodil arutelu modereerib Mikk Sarv.

Ümarlaua korraldab vabaühendus Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts. Palume osalejatel kaasa võtta toitu ühisele lauale enese tutvustamiseks! Palume osavõtust teatada lingil: http://www.doodle.com/7ctfgat2ipgnquvn
Loe edasi: Tulekul Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud

PRIA muudab põldude elektroonilise joonistamise mugavamaks

On aeg mõelda maikuus pindalatoetuste taotlemise peale. Põldude digitaalne joonistamine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA on võimalik juba praegu.

e-PRIA teenus „Minu põllud“ avanes juba möödunud aasta taotlusvooruks. Teenus on avatud aasta ringi ja põlde saab digitaalselt e-PRIAsse joonistada ööpäev läbi. Kui teil on palju põlde, on nende esmakordne sissejoonistamine kindlasti aega nõudev ja seetõttu on arukas sellega varakult alustada. Kui see suur töö kord tehtud saab, siis tuleval aastal taotlusvooru ajal piisab vaid pisimuudatuste tegemisest – põldude piirid jäävad elektrooniliselt e-PRIAsse alles ja saate neid igal ajal uuesti kasutada.

Kaardid korda enne 1. aprilli!

e-PRIA portaalis on näha viimasel kahel aastal aktiivses kasutuses olnud põllumassiivide piirid ja 2011.a uute ortofotode põhjal PRIA poolt muudetud põllumassiivide piirid.

Et tänavu taotluste esitamise ajaks oleksid olemas kaardid kogu maa kohta, millele soovite toetust taotleda, on praegu paras aeg mõelda läbi, kas võtate kasutusele uusi maid, mida 2011. a taotlusel ei kajastanud. Selleks tuleb esitada PRIA põldude registri büroole avaldus põllumassiivi kaardi väljastamiseks, näidates avalduses ära kas põllumassiivi või katastriüksuse numbri. Loe edasi: PRIA muudab põldude elektroonilise joonistamise mugavamaks

Viljandi maavanem ei luba esmaspäevast jääle minna

Viljandi maavanema korraldusega on alates 26. märtsist maakonna kõikidel veekogudel jääleminek keelatud. Keeld kehtestati ilmastikutingimusi, jääkatte seisukorda ning kaluritelt saadud infot arvesse võttes selleks, et tagada ohutus ja vältida õnnetusjuhtumeid.

Teiste veekogude seas on jääleminek keelatud Võrtsjärve Viljandi maakonna territooriumile jääval osal. 26.märtsil hakkavad kehtima ka Valga ja Tartu maavanema samalaadne korraldus ja sellest lähtuvalt on jääleminek keelatud kogu Võrtsjärve ulatuses kuni jää sulamiseni.

Korralduse alusel lubatakse 13. nädalal erandina jääle isikud, kes tegelevad ja on seotud angerjamaimude Võrtsjärve laskmisega ning seda juhul kui on võetud tarvitusele kõik vajalikud täiendavad ohutusabinõud jääl viibimiseks.
Loe edasi: Viljandi maavanem ei luba esmaspäevast jääle minna

Kait Tamra otsib oma 50 aasta juubeli kontserdil
õiglust ja õnne

Muusik Kait Tamra:

“50aastaselt saadki lõpuks aru, et jäädki otsima, vähemalt õiglust. Õnnega on teine asi, elu ja elusolemine ongi õnn. Õnn, nagu teada, aga vahel jälle tuleb ja siis jälle läheb. Sellel kontserdil teeme muusikat, mis on mind saatnud ja olnud kaaslaseks igasugustel aegadel. Heade sõpradega on hea koos olla, nii on ka muusikaga, mis puudutab, mis tuleb südamest. Ainult südamega on kõik see sündinud. Moro ja Andrusega oleme kogenud palju ilusaid hetki ja äratundmisi musitseerides.
Tulge ja tundke ära!”

Juubelikontsert
KAIT TAMRA 50 – “Otsides õiglust ja õnne”

Täna, 22. märtsil kell 19 Tallinna Jaani kirikus

Reedel, 23. märtsil kell 19 Võru kultuurimajas Kannel

Esinevad Kait Tamra & Grüne Woche:

KAIT TAMRA – laul, klaver, viiul
ALDO JÄRVE – kitarr
ANDRUS LEHES – lõõtspill (BOX)

Mõniste muuseum pakub põnevaid õppepäevi

Mõniste muuseum pakub erinevaid talutööde ja ajalooga seotud õppepäevi. Õppepäevad on üles ehitatud nii, et külastajad saaksid võimalikult palju ise oma käega järele proovida. Võimalik on tellida õppepäevi ka muuseumist väljapoole.

Tänavu pakub Mõniste muuseum järgmisi õppepäevi:

Linatööde õppepäev – lina töötlemine taimest kangani.
Teravilja õppepäev – erinevate teraviljade tundma õppimisest jahu jahvatamise ja leiva küpsetamiseni.
Köiekoda „Köied hällist hauani“ – erinevate nööride, paelte ja köite valmistamine.
Villatööde õppepäev – villa töötlemine lamba pügamisest ketramise ja kudumiseni.
Kiviaja õppepäev – kiviaja elu-olu tutvustav õppepäev; kiviaegne tuletegemine, jahujahvatamine, leivaküpsetamine jm.
Katusekatte õppepäev – tutvustab erinevaid katusekatteid Lõuna-Eesti taluarhitektuuris.
Piimapäev – tutvustab piima töötlemist lehma lüpsmisest või ja kohupiima valmistamiseni.
Peremehe-perenaise päev – tutvustab pesupesemist, triikimist, köievalmistamist, kirveteritamist, tünnide vitsutamist, korvipunumist jm. igapäevaseid talutöid.
Tule ja vee päev – tutvustab valgusteid pirrust gaasilaternani, tule ja vee omapäraseid koostöid nt. kivide lõhkumiseni.

Õppepäeva orienteeruv pikkus 3 tundi. Õppepäeva hind 200 € + transport (0,32 €/km).

Info ja tellimine tel 7890 622 või 5257 027.

info@monistemuuseum.ee

http://www.hot.ee/monistem/

Täna tähistatakse Nõmme vapi ja lipu päeva

Täna tähistatakse Nõmme vapi ja lipu päeva. Kell 18 algab Nõmme keskuses Glehni ausamba juures asuval lipuväljakul liputseremoonia ning kell 19 toimub Nõmme Lunastaja kirikus (Õie 10) käsikellade ansambli Campanelli kontsert.

Edgar Rajandi kavandatud vapi kinnitas Nõmme linnavolikogu 22. märtsil 1938. Kaldselt poolitatud kuldset ja rohelist värvi kilbil on kaks vastandvärvuses männilatva. Nõmme lipu kavand kinnitati veidi enam kui aasta hiljem. Nõmme vapi ja lipu päeva tähistamiseks tegi linnaosavalitsusele kodanikualgatuse korras eelmisel kevadel ettepaneku Emeli Schmidt, kuid siis polnud selleks ettevõtmiseks veel paraku sobivat kohta.

Ajaloolase Leho Lõhmuse sõnul ei ole andmeid, et Nõmme lippu ja vappi oleks 1930. aastate lõpus kasutatud. «Tolle aja tavade kohaselt pidi niisugused aktid kinnitama president Konstantin Päts. Tema lauale need paberid aga ei jõudnud, Eesti riigil seisid ees muud, paktilisemad probleemid.»
Loe edasi: Täna tähistatakse Nõmme vapi ja lipu päeva