Kuu: oktoober 2011

Nelja aastaga on Eestis asutatud 6000 uut MTÜd

Viimase nelja aastaga on Eestis asutatud ligi 6000 uut mittetulundusühingut ning teiste Ida-Euroopa riikidega võrreldes on Eesti kodanikuühiskond kiiremini arenenud ja tegus.

Sellised järeldused toodi välja «Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010» tegevusaruandes. Aruandest selgub, et kui 2007. aasta alguses oli Eestis registreeritud 24164 MTÜ-d, siis selle aasta alguseks oli see arv kasvanud juba 31208ni.

Ühe olulisema sammuna kodanikeühenduste võimekuse tõstmisel tõi regionaalminister Siim-Valmar Kiisler välja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) asutamise 2008. aastal. Selle kaudu on kodanikuühiskonda arendamisse investeeritud ligikaudu 4,4 milj eurot ehk ca 70 miljonit krooni ning kokku on toetatud üle 250 erineva projekti. Tegevusaruandest lähtub, et KÜSK-i toetusel on suurenenud kodanikuühenduste tegevusvõimekus, paranenud nende organisatsiooniline töökultuur ning strateegiline planeerimine.

Märkimisväärselt on tugevnenud ka kohalikul ja maakondlikul tasemel tegutsevad vabaühendused.

Tegevusaruandes toodi välja ka kaasamisele suunatud tegevuste osakaalu suurenemine, mis on muutnud süsteemsemaks ja laiemaks riigiasutuste ja kodanikuühenduste omavahelise koostöö ja infovahetuse.

Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010 täitmise lõpparuandega saad tutvuda siin.

Allikas: www.arenduskeskused.ee

MTÜde juhte ja mentoreid oodatakse kandideerima mittetulendusühenduste mentorprogrammi

Mittetulundusühenduste juhtide mentorprogramm toimub juba neljandat korda ja on suunatud tegutsevate ühenduste juhtimisvõimekuse ja professionaalsuse suurendamisele.

Programmis mentiina osaledes saab aastaks personaalse mentori, kes aitab organisatsiooni arenguvajadusi kaardistada ning annab tagasisidet tegevuste elluviimisel.

Kandideerijalt eeldatakse, et juhitav ühendus soovib arendada ja laiendada oma tegevust ning on tegutsenud avalikes huvides vähemalt kaks aastat.

Programmis mentorina osaledes saab mõtestada olemasolevaid teadmisi ja kogemusi, arendada juhendamise ning tagasisidestamise oskusi, õppida palju uut ja huvitavat ning anda enda panus kodanikuühiskonna arendamiseks Eestis.

Mentoriks kandideerijalt eeldatakse vähemalt viieaastast organisatsiooni juhtimise kogemust, soovitavalt mittetulundusühenduse käivitamise ja arendamise kogemust ning valmisolekut oma teadmisi jagada kuni kaheksa tundi kuus.

Mentorpaari tööd toetavad EASi poolt korraldavad juhtimisteemalised koolitused ja seminarid, mis toimuvad keskmiselt üks kord kuus.

Rohkem infot programmi, eelnevate osalejate kogemuste ja kandideerimistingimuste kohta leiate www.eas.ee/mtymentorlus või liina.keerberg@eas.ee, tel 627 9530. Kandideerimine toimub avalduse ja elulookirjelduse alusel ning on avatud kuni 09.11.2011 allolevate linkide kaudu:

Mentiide kandideerimine

Mentorite kandideerimine

Raadil saavad kokku ettevõtlikud noored

5.-7. oktoobrini kella 10-12 kohtuvad Eesti Rahva Muuseumi Raadi konverentsisaalis (Narva mnt 177, Tartu) ettevõtlikud noored. Õppemäng „Ettevõtlusküla“ viiakse läbi ettevõtlusnädala raames.

Õppemäng on mõeldud erinevas vanuses lastele  ettevõtluse, majanduse ja finantskirjaoskuse aluseid tutvustav simulatsioonimäng. Seda viivad läbi koolitatud juhendajad ning mäng toimub siseruumi rajatud tehislinnakus.

Ettevõtlusnädala raames toimub kokku kuus mängu Tartu linna koolide lastele. Korraga mängib 20-30 last ehk umbes üks klassitäis.

Lisainfo: Mehis Pärn, e-post mehis@ettevotluskyla.ee

Kas Eesti asi on lodi, jonn või suitsusaun?

Rein Siku eestvõttel otsib Eesti Päevaleht koos lugejatega ehedamaid Eesti asju aastal 2011. Otsime seitset Eesti maa ja rahva tublimat tunnusmärki, vingemat visiitkaarti, ehedamat Eesti ehet.

Tublid lugejad pakkusid nädalaga välja üle kuuekümne Eesti asja. Kodulehel www.epl.ee algab hääletamine esimese kümne kandidaadi vahel.

Anna oma hääl siin.

Obinitsa muuseumitarõ ootab laupäeval muinasjutuseminarile

Terje Lillmaa. Foto: Facebook

Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli muinasjuttude uurimise töörühm ning Obinitsa Seto Muuseumitarõ korraldavad sel laupäeval, 8. oktoobril Obinitsas seminari, mille teemadeks on seto ja lutsi muinasjutud.

Seminari lõpetab veebiväljaande “Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt” esitlus ning jutusõajaja Terje Lillmaa poolt räägitavad seto jutused.

Kava:
13.00

  • Moon Meier: Terje Lillmaa seto jutuvestjana
  • Andreas Kalkun: Pühä Maarja ja seto identiteet. Jumalaema kohast seto juttudes
  • Risto Järv: Muinasjutt “Ussi naine”
  • Mairi Kaasik: Muinasjutt “Upa pite taivahe”
  • Kärri Toomeos-Orglaan: Rahvajutuväljaanded veebis: vajadus ja/või võimalus
  • Inge Annom: Paulopriit Voolaine ja Lutsimaa

Kohvipaus
16.30

  • Veebiväljaande “Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt” esitlus ning Terje Lillmaa jutuvestmine.

Otepää Kultuurikeskuses tähistati õpetajate päeva

Õpetajate päev Otepääl. Foto: Monika Otrokova
Otepää Kultuurikeskuses tähistati õpetajate päeva 3. oktoobril kontserdiga, kus esinesid Aura Põldvere ja Jürmo Eespere.

Õpetajaid tervitasid volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Andres Visnapuu. Otepää valla tänukirjad said Valgamaa Aasta Õpetaja 2011 nimetuse pälvinud Pühajärve Põhikooli klassiõpetaja, algklasside muusikaõpetaja, kasvataja ja ringijuht Anneli Teder ning Otepää Gümnaasiumi klassiõpetaja, kooli algklasside ainesektsiooni juhataja, ringijuht Tiie Jaaniste. Pärast kontserdit olid kõik õpetajad palutud tordilauda.

Vaata pildigaleriid siit:
http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/122-opetajatepaev03102011

Allikas: Monika Otrokova

Novembri alguses toimub UMA MEKI suurlaat

Uma Mekk 2010: laadaettevalmistusi teeb Toomas Kalve. Foto: Elina Kononenko-Allas
Võrus toimub 5. novembril II Uma Meki suurlaat, kuhu oodatakse müüma eelkõige kohaliku talutoodanguga kauplejaid. Teretulnud on  nii kartuli-, õuna-, meemüüjad kui kõik hoidiste-, leiva-, küpsetiste ja teiste maitsvate toodete valmistajad. Eriti oodatakse teavitatud-tunnustatud kodu- või külamajade köökides valmistatud maitsvaid tooteid.

Käsitöömeistrite kaup peaks olema seotud toiduga: lusikad, kulbid, kausid, potid-pannid jne. Väärt laadakaup on ka kauni pitsiga rätikud, linikud, laudlinad, põlled ja pajalapid.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima Urvaste kandi  traditsioonilisi vanu toite, kokakoolitusel õpetatakse kohalikku toiduaineid vormima euroopalikku vormi. Laadal on töötuba lastele, kus õpetatakse kartuliküünalde seebile vldist kingitasku valmistamist ja sibulavanikute punumist.  Meelelahutust pakuvad Võru, Värska, Antsla ja Vastseliina õrumaa muusikakoolide lapsed, päeva juhib Haimar Sokk.

Laat toimub Võru spordihallis 5. novembril kell 10-16. Laadale eelneb 4. novembril  kell 10 Nursi masinaühistu ruumides algav UMA MEKi mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid“ 

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.

Laadale registreerimine ja info telefonil 50 28 783 ja www.voruleader.ee

Noori kutsutakse välismaal õppimise töötubadesse

Dream Foundation Eesti kutsub kõiki noori, kes on unistanud välismaal õppimisest, töötubadesse Tallinnas 11. oktoobril ja Tartus 18. oktoobril, kus on võimalik astuda esimene samm unistuste täitumise poole.

“Töötubades võtame luubi alla kõrgharidusvõimalused populaarseimates sihtkohtdades: UK-s, Hollandis, Rootsis ja Taanis. Oma kogemust tulevad jagama noored, kes on nendes riikides juba õppinud ja tudengipõlve nautinud,” räägib Tallinna töötoa korraldaja Katriin Visamaa. Ta lisab, et Tallinna töötoas on võimalik teha peale UK, Hollandi ja Taani tutvust ka Lätis asuva SSE Riga koolieluga. Visamaa kirjeldab, et kõnelejateks tulevad noored, kes on nendes riikides juba õppinud ja tudengipõlve nautinud. Seega on töötoad suunatud noortelt noortele, et kirjeldada välismaal õppimise teemal mõtteid mõlgutanutele võimalikult vahetuid ja erinevaid elamusi.

Visamaa selgitab, et üritusel kuuleb lisaks seiklusjuttudele kõigest, millest rahvusvaheline tudeng peaks teadlik olema: kõrghariduse eelistest erinevates sihtriikides, õpingute sidumisest karjääriga, rahalisest võimalustest ning paljust muust.

Samuti on kõigil tulijatel võimalus esitada oma küsimusi ja saada neile vahetu vastus juba koha peal, innustab Katriin Visamaa kõiki tulema ja uudishimu rahuldama ning saama infot just enesele olulistes valdkondades. Loe edasi: Noori kutsutakse välismaal õppimise töötubadesse

Otepääl korraldatakse ettevõtluskonverents

3.-9. oktoobrini toimub üle-eestiline ettevõtlusnädal, mille eesmärgiks on tõsta ühiskonna ettevõtlusteadlikkust ning arendada ettevõtjate teadmisi. Otepääl toimub ettevõtlusnädala raames 6. oktoobril ettevõtluskonverents.

Selle-aastase ettevõtlusnädala peateemaks on ettevõtluskultuur, mis hõlmab endas nii vastutustundliku ettevõtluse kui ka ärieetika teemasid. Otepää abivallavanema Merlin Müüri sõnul on Otepää Gümnaasiumis peetav ettevõtluspäev saamas omamoodi traditsiooniks, kus esinevad nii omakandi ettevõtjad, kui ka üle-eestilise tunnustuse saanud ettevõtjad. Konverentsi käigus tunnustatakse Otepää valla ettevõtjaid 2011.

Konverentsil lausuvad tervitussõnad Valga maavanem Margus Lepik ja Otepää vcallavanem Andres Visnapuu. Konverentsil esinevad Eesti Suusaliidu juhatuse liige Jaak Mae, Riigikogu aseesimees Jüri Ratas, Otepää Metalli juhataja Kalev Merisalu, Riigikogu rahanduskomisjoni liige Taavi Rõivas ja AS Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik. Konverentsi modereerivad Riigikogu rahanduskomisjoni liige Taavi Rõivas ja Riigikogu maaelukomisjoni liige Meelis Mälberg.

Täiendav info: Merlin Müür, tel 7664825, 5157487
Loe edasi: Otepääl korraldatakse ettevõtluskonverents

Paku kandidaat kogukonnaarendaja stipendiumile

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutab välja konkursi kogukonnaarendaja stipendiumile.

Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada ning tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist. Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule ja/või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega. Stipendiumi suurus on 1 000 eurot.

Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud. Stipendiumile võib esitada nii iseennast kui ka teisi sobilikke kandidaate.

Taotlemiseks tuleb saata SA-le Domus Dorpatensis kas posti või e-posti teel:
– vabas vormis kirjutatud stipendiumiavaldus;
– kandidaadi curriculum vitae;
– põhjendus taotlusele koos kandidaadi saavutuste mõju kirjeldusega ning soovitajate kontaktidega.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2011. Hilinenud taotlusi ei arvestata.
Stipendium eraldatakse vastavalt stipendiumi statuudile. Stipendiumi eraldamise otsus tehakse avalikuks stipendiumi üleandmisel kodanikupäeva ürituste raames 2011. aastal novembri lõpus.

Lisainformatsioon: Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, www.dorpatensis.ee

Võrokeelitside koorilaulõ võigõlusõlõ tull´ 27 tüüd

Aasta algusõn välläkuulutõdulõ võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkursilõ tull´ 27 tüüd. Hindajidõ kogo tege uma otsussõ novvembri alostusõs ja osavõtjit tennätäs ja parõmba saava avvuhinna 18. novvembril Võrol. Konkursitöie hulgast loodõtas löüdä vahtsõt lauluvarra tulõvaidsi pitõ, a innekõkkõ 2013. aastagal peetävä kolmanda Uma Pido jaos.*

Seo aastaga edimäidsil päivil pääle nakanu võrokeelitside koorilaulõ ja –säädide konkursilõ tull tähtaos (15. sept 2011) 27 tüüd. Kolm laulu om säänest, kon omma vahtsõ nii sõna, viis ku sääde; 15 hääd võrokeelist teksti omma saanu vahtsõ viie ja koorisääde ja 9 joba olõman laulu vai rahvalaulu omma saanu vahtsõ sääde. Kõgõ inämb miildüs tegejile kirota segäkoorilaulõ – noid tull´ konkursilõ 17, a om ka 4 miihikoorilaulu, 4 latsi- vai mudilaskoorilaulu ja 2 naisikoorilaulu.

Säänest konkurssi tetä-i edimäst kõrda – inne tõist võrokeelist laulupito kõrraldõdi niisamatõ konkurss ja töid tull´ tuukõrd 17, minkast katsat ka 2010. aastagal Põlvan olnu II Umal Pidol ka laulõti.

Hindajidõ kogo, kon omma viiemeistri Kristo Matson ja koorijuhi Triin Koch, Erki Pehk, Silja Otsar ja Saidi Tammeorg tege uma otsussõ novvembrikuu alostusõs. „Hää om tuu, et kõigi hindamiskogo liikmide juurõ vai kodokotus omma määnestkipiten vanal Võromaal vai tõistõ üteldä parladsõn Võro vai Põlva maakunnan, nii ei olõ näist kellelegi ka laulõ tõlki vaia“ arvas´ Uma Pido projektijuht Triinu Ojar.

Konkursi avvohinnafond om 2000 eurot ja tuud omma tugõnu Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Võro ja Põlva ekspertgrupi, Võro vallavalitsus, kultuuriministeeriumi Vana Võromaa kultuuriprogramm ja Võro Selts VKKF.

*Ossavõtjit tennätäs ja parõmbit avvohinnatas 18. novvembril Võrol. Vahtsõl aastagal imäkeelepäävä (14. märdsi) paiku om kavan koorikontsõrt, kon laulõtas võigõlusõlõ saadõtuid laulõ.

Võrokeelitside laulu- ja rahvapidodõ muud sai alostusõ 2008. aastagal, ku Võrol oll´ edimäne pido, 2010 oll´ Põlvan tõnõ pido ja 2013. aastaga 1. juunil tulõ Võrol III Uma Pido. Uma Pido om terve vana Võromaa ja timä katsa kihlkunna rahva umakeeline laulupido, kon oltas rõõmsa uma rikka kultuuriperändüse ja ummamuudu ilmakaemise üle.

Teedüst saa mano:

Triinu Ojar

III Uma Pido projektijuht

Sännas saab reedel õppida astronoomiat ja vaadata tähistaevast

Sänna kultuurimõis

7. oktoobril kell 19 toimub Sänna Kultuurimõisas astronoomia-alane õpituba “Päikesesüsteemist galaktikate superparvedeni”. Juhendab astrofüüsika doktor Elmo Tempel.
Kell 20 toimub TAEVAVAATLUS. Reede õhtul on idakaares näha kuu, jupiter, uraan ja palju muud põnevat.
Elmo Tempel kaitses sel kevadel doktorikraadi astrofüüsikas. Hetkel töötab ta Tartu observatooriumis teadlasena, tema uurimisobjektideks on galaktikad, üksikgalaktikate detailne modelleerimine, galaktikate jaotuse uurimine universumis ning galaktikate tekkelood.

Muuseumipedagoogid loovad koos Eesti Film 100 teemalist õppeprogrammi

Täna saavad maakonnamuuseumide ja ERMi muuseumipedagoogid ettevalmistuse 2012. aastal algavaks Eesti Film 100 teema-aastaks, et tutvustada muuseumitundides õpilastele Eesti filmi ajalugu. Film kui meedium on noortepärane ja aitab äratada õpilastes suuremat huvi filmiajaloo vastu. Nii luuaksegi üheskoos õpilastele mõeldud muuseumiprogrammid Eesti filmi ajaloo teemal. Lisaks laiendatakse antud projekti kaudu Eesti Film 100 teema-aasta mõju ka väljaspool suuremaid linnu. Järgmine kokkusaamine toimub 18. oktoobril.

Kahe õppepäeva tulemusena valmib ühiselt muuseumiprogramm, millest üks osa käsitleb Eesti filmi ajalugu üldisemalt ning teine osa keskendub iga maakonna kohalikele detailidele. Muuseumipedagoogid saavad ülevaate Eesti mängufilmi ajaloost, tutvustatakse erinevaid dokfilmitüüpe ning nende esinemist Eesti dokumentalistikas. Lisaks keskendutakse viimasel ajal toimunud muutustele üldhariduskoolide õppetöös, käsitletakse õpetajate vajadusi muuseumiõppes seoses uute õppekavadega ning tutvutakse koolitundide didaktilise ülesehitusega.
Muuseumiprogrammi kirjeldus ja seda pakkuvate muuseumide nimekiri lisatakse Eesti Film 100 teema-aasta koduleheküljele http://ef100.ee.

Paar järgmist nädalat näitavad kollatõve tugevust

Täna kogunesid Viljandi Maavanema Lembit Kruuse juurde maakonna  riigiasutuste juhid ja esindajad, kus muuhulgas arutati A-hepatiidi
ennetusega seonduvat. Kõne all oli eelneva nädala jooksul toimunud  muutused ning tulevased ennetustegevused. ” Meie eesmärk siin täna on  tegeleda tervete inimestega ja kaitsta läbi ennetustegevuse just neid”,  lausus Kruuse. “Paanikat ei ole ja A-hepatiidiga karantiini ei tule, ”  ütles Kruuse.

Nädalaga lisandus Viljandi maakonnas 11 uut haigusjuhtumit. Maakonna  hetkeseisuks on A-hepatiiti diagnoositud 55 Viljandimaa elanikul.
Viljandi linnas elab neist 48 inimest, lisaks maakonnas 7 inimest (sh  Suure-Jaani vald 2, Saarepeedi vald 1, Viiratsi vald 2, Tarvastu vald 1,  Kolga-Jaani vald 1 haigestunu).

Väljastpoolt maakonda haigestunuid on 12, kes kõik on olnud seotud  Viljandiga (sh Tallinn 8, Harju mk 1, Rapla 1, Pärnu 1, Tartu 1 haigestunu.)

“Lähimad paar nädalat peaksid näitama meile, mis tegelikult juhtus  septembri alguses, kui lasteasutuste- ja koolide tegevuse algusega
võisid A-hepatiidi kontaksed enese teadmata haigust kollektiivis  levitada. Kuna nooremad inimesed võivad A-hepatiidi kergemalt läbi
põdeda ning läbi selle tekib immuunsus, siis võib juhtuda, et  A-hepatiidi sümtomid aetakse segi tavaliste gripi või külmetushaiguse
sümtomitega ja arsti juurde ning sealt õige diagnoosini ei jõutagi”,  selgitas Jelena Sova Terviseametist.

“Nii nagu turbasoos on tuli, nii on ka hepatiidiga, iial ei tea, kas  pinna all veel lõõmab tuld või ei. Seega tahan rõhutada eriti, et
A-hepatiit on vaktsiinvälditav nakkushaigus ja vaid see annab 100%  kaitse”, sõnas Jelena Sova “hügieenireeglite täitmine on elementaarne”.

Maavanem Lembit Kruuse tänas omaltpoolt kõiki riigiameteid, kes ühiselt  A-hepatiidi ennetustegevusse järjepidevalt panustavad ning eraldi  Viljandi politseid, kes leidis võimaluse politseiametnikud vaktsineerida.

“Kõik elanikud on tähtsad, kuid arvestades nakkuse olemust ja levikut,  püüame tõhustada koostööd eeskätt riskigruppidega tegelemisel.
Tänateadaolevalt on selleks noorte tervisekäitumine, kes jagavad omavahel maiustusi, joogipudeleid jms. ning suhteliselt liikuva ja
tabamatu eluviisiga eluheidikute teemaga seonduv. Lausvaktsineerimist  A-hepatiidi puhul ei tule”, nentis Kruuse.

Tiina Pihlak

ERMi Postimuuseum näitab hammastega ja hammasteta postmarke

näituse tempel

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis avatakse neljapäeval näitus „Hammastega või hammasteta“, mis viib meid aastasse 1991 ja 1941.

Eesti postmargi ajaloos on käesolev aasta topelt tähelepanuväärne. Kakskümmend aastat möödub taasiseseisvunud Eesti esimese vapilõvidega margi ilmumisest ja seitsekümmend aastat 1941. aastal käibel olnud vabastamist tähistavatest postmarkidest – Otepää, Mõisaküla, Elva ja Pärnu.

Kui taasiseseisvunud Eesti esimese postmargi saamislugu kestis ligemale poolteist aastat (avalik kavandikonkurss kuulutati välja 20. mail 1990, mark tuli käibele 1. oktoobril 1991), siis 1941. aastal kasutusel olnud Otepää mark sai valmis loetud päevadega. Mõisaküla, Elva ja Pärnu tegid olemasolevatele markidele ületrüki.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti Postmark emiteerinud 56 kunstniku poolt kujundatud 493 postmargiväljaannet, sh 35 margiplokki, 19 ühisväljaannet ja 69 tervikasja. Viis väljaannet on tänaseks läbi müüdud. Eesti postmargid on ka maailmas hinnatud, neli postmarki on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse.

Hammastest rääkides meenub endise Eesti Postmargi juhi Heldur Undi aastaid tagasi räägitud lugu: „Kui meil uus inimene tööle tuli, sai ikka öeldud – oluline on see, et hambad on terved. Esimese hooga ei saanud inimene aru, kas tema hambad peavad terved olema? Markidel lihtsalt peavad kõik hambad terved olema, korrektne koguja pöörab sellele suurt tähelepanu.”

Teema käsitlus on suunatud nii erineva kooliastme õpilastele kui täiskasvanutele. Gruppidele ja üksikkülastajatele pakub muuseum näitusega seotud ja postiteemalisi tegevusi: postiindeksi otsimine, näitusega seotud ristsõnad, õpetame ümbrikule aadressi kirjutamist, hanesulega kirjutamist, posti sorteerimist, postikoti kaalumist, vaadata saab filme Eesti Postist ja postmargi valmistamisest. Sidesõlmedeaegset telefoniteenust näitlikustab “rääkiv telefon”.

Indrek Ilvese kujundatud kõrvaltempel „Hammastega või hammasteta“ on ERMi Postimuuseumis kasutusel 6.10.–6.11. 2011.

Täna algas Setomaa kultuurinädal

Täna algava seto kultuuri nädala jooksul peetakse igas Setomaa vallas suuremaid ja väiksemaid kokkusaamisi, pidusid ning õpitubasid: kontserte, loenguid, käsitöö- ja jututubasid, Setomaa teemalisi näitusi ning palju muid üritusi.

Ettepanek hakata läbi viima Seto kultuuri nädalat, et veel enam kõnelda oma kultuurist, käidi mullu välja Värska kultuurikeskuse poolt “Teadmisi seto kultuurist on vaja ka omadele, Setomaa inimestele, mitte ainult turistidele,” kõlas ettepaneku tegijate argument.

Igas vallas seatakse nädala tegemiste plaanid kokku koos valla allasutuste, MTÜ-de või hakkajate inimestega. Valdade eestvedajateks on Piret Lippu (Mikitamäe); Jane Priks (Värska), Birgit Lüüs (Misso) ja Aira Tarros (Meremäe).

Nädala viimasel päeval, 9. oktoobril tuleb Värska kultuurikeskuses kokku X Seto Kongress, kuhu on oodata ka laulunaised Udmurtiast Buranova külast.

Terve nädala jooksul tuleks kõnelda seto keelt ning keelatud ei ole igapäevaselt kanda ka seto rõivaid.

Seto kultuuri nädalat toetavad Setomaa Riiklik kultuuriprogramm ja Setomaa vallad.

Algamas on looduslike pühapaikade teabepäevade sari

 

Taevaskoda

Homsest kuni 1. novembrini toimub Eesti eri paigus kuueosaline teabepäevade sari, kus tutvustatakse Rahvusvahelise Looduskaitseliidu looduslike pühapaikade haldamise juhendit ning Eesti pühapaiku. Teabepäevad on mõeldud keskkonna-, muinsuskaitse-, omavalitsus- jm ametnikele ning asutustele, kes tegelevad oma kutsetöö raames pühapaikade haldamise ning tutvustamisega. Oodatud on ka pühapaikadega tegelevad vabatahtlikud.

Esimene teabepäev toimub 04. oktoobril Matsalu Rahvuspargi keskuses Penijõel. Järgnevad teabepäevad on 6. oktoobril Tartus, 13. oktoobril Otepääl, 18. oktoobril Pärnus, 25. oktoobril Rakveres ning 01. novembril Tallinnas. Teabepäeval osalemiseks tuleb end eelnevalt kirja panna.

Teabepäevad korraldab Maavalla koda koostöös Keskkonnaameti, Hiite Maja SA ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusega.

Pühapaikade haldamise juhend on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.

Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni  kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”.  Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning  Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lõpuks ilmus raamat Mait Agu tantsudega

Ilmunud on legendaarse tantsulooja ja õpetaja Mait Agu tantsude raamat „Tantsutark. AQ ja tantsud”

Raamat valmis Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna poolt koostöös ERRSiga. Raamatu koostaja on Mait Agu õpilane Angela Arraste:
“Raamat sündis soovist avaldada austust oma õpetajale ja kolleegile, Mait Agule, kellel täitunuks tänavu (2011.a.) 1. oktoobril 60. eluaasta. Aga ka soovist tutvustada noortele tantsuõpetajatele, koreograafidele, lavastajatele ja tantsuhuvilistele, kes oli Mait Agu ja missugune on tema eesti tantsu autorilooming. “

Miks kannab raamat pealkirja „Tantsutark?”

20. septembril 1998. aastal pidanuks ETVs vaatajateni jõudma igakuine saatesari „Tantsutark“, saatejuhiks Mait Agu. Saadet tutvustavas tekstis on Mait Agu kirjutanud: „Tants on üks sõnadeta suhtlemise vormidest. „Tantsutark“ sünnib selleks, et seda vaatajatele lähemale tuua, fookusesse viia, omasemaks muuta. Saatetegijate loosungiks saab: „Tants on emotsiooni väljendus!“.  Saade jäi tulemata, sest 1. septembril 1998 toimunud traagiline õnnetus võttis tegija.

Raamat „TANTSUTARK„ püüab täita väikest osa Mait Agu teostamata jäänud soovist – tuua huvitatuile lähemale koreograafi ja lavastaja mõtteid ning tegemisi. Kuigi „Tantsutark – AQ ja tantsud“ suunab peatähelepanu Mait Agu eesti autoritantsu loomingule, mahub samade kaante vahele muudki. Raamatu esimeses osas „kõneleb“ Mait ise oma elust ja tegemistest (kasutatud on erinevaid artikleid, materjale) ning mõtiskleb tantsu ja tantsimise üle. Oma mõtetega lisavad värvi ka kolleegid. Teise ossa on koondatud suurem osa Mait Agu autoriloomingu tantsukirjeldustest. Raamatule on lisatud CD saatemuusikaga ja DVD, kus on näha  Agu erinevaid rolle ning tegemisi.

Mullu ilmus kirjastuses Fookus Anneli Ammase kirjutatud raamat “Mait Agu. AQ”, kus sellest legendaarsest tantsupidude uuedajast ja vastuolulisest inimesest räägivad  

 

September tõi mitmeid tuumajaamade arutelusid

Kord kuus sirvib KUKU Ilmaparandaja saates ajakirjanik Mirjam Matiisen keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema valik septembrikuul toimunust on siin:

Septembri keskpaigas avati Inglismaal maailma esimene mähkmete ümbertöötlemistehas, kus eraldatakse mähkmetest plastik- ja kiudosad. Edasi saab neid materjale kasutada erinevate toodete valmistamiseks- näiteks katusekivide ja mitmesuguste torude tootmiseks. Tehases töödeldakse ümber ka hügieenisidemeid ja täiskasvanute uriinipidamatuse mähkmeid.

Mähkmed teadagi annavad meie keskkonnale päris korraliku koormuse, sest tavalised plastikupõhised mähkmed lõpetavad kõdunemise erinevate arvutuste põhjal 300-500 aasta pärast. Loe edasi: September tõi mitmeid tuumajaamade arutelusid

Mõtlemise ja loova ellusuhtumise konverents

4. oktoobril kell 14 toimub Viljandis, Jaani kirikus frantsiskusepäeva konverents. Konverentsil kutsutakse mõtisklema pühaduse üle kultuuris, religioonis, ühiskonnas ja inimhinges ja inimestevahelistes suhetes.

Frantsiskusepäeva konverentsist on oodatud osa võtma, kaasa mõtlema ja rääkima kõik, kellele lähevad korda Viljandi kui loomiseks loodud linna elukeskkond, väärtused, mis meie olemist ja tegevust mõtestavad ja suunavad ning meid üksikisikutena kogukonnaks seovad. Konverentsist on oodatud osa võtma kõik vaba mõtlemist ja loovat ellusuhtumist väärtustavad inimesed, kes tunnevad vastutust koguduse, kogukonna ja ühiskonna arenguteede eest.

Sõna võtavad folklorist Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool), religioonisotsioloog Lea Altnurme (Tartu Ülikool), kirjastaja Sirje Endre (kirjastus SE&JS) ning raseduskriisinõustaja ja paarisuhtekoolitaja Kaia Kapsta (SA Väärtustades Elu, Eesti Kirikute Nõukogu).
Konverents lõppeb teemat kokkuvõtva paneeldiskussiooniga.

Frantsiskusepäeva konverentsile järgneb kell 18 Viljandi Jaani kiriku keldrisaalis õhtutund luule ja muusikaga “Nüüd õhtu on ja tasa aurab maa…”, kus luuletaja KRISTIINA EHINI ja rahvamuusik SOFIA JOONSI esituses põimuvad hiljaaegu sündinud luuletused ja sajanditevanused rannarootsi koraalid ja pillilood.

4. oktoobril möödub 785 aastat Assisi Püha Franciscuse, frantsisklaste ordu asutaja surmast. 539 aastat tagasi rajasid frantsiskaani mungad Viljandisse kloostri koos kirikuga, mis praegu kannab Jaani kiriku nime.

Ansambli Oort akustilise salvestuse kontserdid

Oort üllitab esimest korda oma tegutsemisaja jooksul live-plaadi, mille materjal salvestatakse kontsertidel Mooste Folgikojas, Mõisaküla kirikus ja Tori rahvamajas oktoobris-novembris 2011.

Akustilisi kontserte on Oort andnud varemgi, nüüd aga tehakse teoks ammune mõte ning läbi aegade parimad palad saavad värskema ilme. Sügistöödele kohaselt konserveeritakse need hubases keskkonnas mõnusa publiku kaasabil.

Akustilise kavaga salvestuskontserdid toimuvad:
20.10 Mooste Folgikojas
03.11 Tori rahvamajas
04.11 Mõisaküla kirikus

Kontsertite algus kell 19.00. Piletid kohapeal 4 eur/3 eur.

Linnuloendusel loeti kõige enam valgepõsk-laglesid

Sel nädalavahetusel toimus igasügisene üle-euroopaline linnuvaatlus, mille raames vaatles 37 Euroopa ning Kesk-Aasia riigis linde enam kui 43 000 huvilist, Eestis loendati aga üle 160 000 linnu.

Pühapäeva pärastlõunaks oli Eesti ornitoloogiaühingule oma vaatlustulemused edastanud ligi 130 linnuvaatlejat. Kiirteavituses osalenud huvilised loendasid kokku üle 160 000 isendi 122 liigist.

Kõige enam kohati möödunud nädalavahetusel valgepõsk-laglesid (110 500 isendit), kes olid ülekaalukalt kõige arvukamaks liigiks ka meie naaberriikides Soomes ning Rootsis. Eestis loendatud arvukamate liikide hulka mahtusid veel kuldnokk (7250 isendit) ja hõbekajakas (5450).

Nimekirjades esinesid linnuliikidest kõige sagedamini rasvatihane, hallvares, musträstas ja pasknäär. Nädalavahetuse põnevamateks vaatlusteks oli vööt-lehelinnu kohtamine Saaremaal ning punakael-lagle esinemine Raplamaal.

Üle-euroopalise linnuvaatluse lõplikud tulemused võetakse kokku oktoobri keskpaigas, kui Eesti ornitoloogiaühingule on laekunud kõik vaatlusandmed.

Birdwatch on linnuvaatlusüritus, mille eesmärgiks on kutsuda ühel nädalavahetusel loodusesse linde jälgima võimalikult suur hulk inimesi ja panna neid märkama looduses toimuvat vaatemängulist lindude rännet. Üritust korraldab maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus Birdlife International juba 1993. aastast.

Öösel vastu pühapäeva oli öökülm

Öösel vastu pühapäeva mõõdeti öökülma viies EMHi automaatilmajaamas, neist kõige madalam õhutemperatuur oli varahommikul Konuveres, kus temperatuur langes -1,2 kraadini.

Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi andmetel langes õhusoojus täna öösel alla nulli viies automaatilmajaamas: Kuusiku, Lääne-Nigula, Kasari, Konuvere ja Audru mõõdupunktis.

Ilmajaama ennustuste järgi pidi maapinnal õhutemperatuur langema kuni -2 kraadini ja kuigi see võis mõnel pool juhtuda, siis mõõdetud tulemuste järgi oli täna öösel kõige külmem Konuveres.

Sisevete temperatuur on langenud 12 kraadini, merevesi püsib 14 kraadi juures.

Vardad kätte!

Eelmise aasta Naiskodukaitse projekt „Kindad“, mis sai alguse KV Logistikakeskuse Tervisekeskussotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskonna töötajate ettepanekust teha jõulukingitus Afganistani missioonil viibivatele sõduritele, saab sel aastal ilusa järje.
Projektis osalevad kudujad said end registreerida 1. oktoobrini, nüüd on alganud kudumisperiood. Kindad peaksid valmis saama 5. detsembriks.
Projekti tulemusena kingitakse umbes 170le Afganistanis viibivale sõdurile jõuludeks uhiuued, isetehtud, villased, rahvusmustrites häid soove sisaldavad sõrmkindad või sokid.

Internetist saab jälgida sookurgede rännet

Taas saab lisaks kotkastele ja must-toonekurgedele internetis jälgida ka kahe noore sookure rännet (vt lindude rändekaart: http://birdmap.5dvision.ee/en). Lootvina kurepoeg sai selga GPS/ARGOS patareitoitega satelliitsaatja 11. juulil 2011.a. Lootvina lähedal Põlvamaa kagupiiril. Samas kohas 2009.a. märgistatud kahest kurepojast jõudis üks (Lena) Valgevenesse ja teine (Tom) Sudaani, kus nad kahjuks hukkusid. Tom tegi kiirrännaku novembri alguses läbi Ukraina, üle Musta mere, Vahemere idaosa, Siinai poolsaare ja Egiptuse idaosa Põhja-Sudaani, kus ta jõud Nuubia kõrbes kahjuks rauges. Talvitusalani Etioopias jäi veel umbes 500 kilomeetrit. Ahja 2 kurepoeg sai satelliitsaatja selga 21. juulil 2011.a. Ahja küla juures Põlvamaal. Samas kandis 2010.a. suvel märgistatud kurepoeg (Ahja) jõudis Vahemereni ning tema eluküünal kustus Tüürreeni meres teel Tuneesiasse. Teekond kulges läbi Ungari, Serbia ja Horvaatia ning üle Itaalia. Soovime meie uutele satkurgedele edukat sügisrännet ja talvitumist ning koju naasmist järgmisel kevadel.