Kuu: oktoober 2011

Võrumaal Rõuges avatakse uus jääväljak

Neljapäeval, 13. oktoobril avatakse Võrumaal Rõuges valla sünnipäevanädala raames Võrumaa hokikeskuse normaalmõõtmetega jääväljak. Rõuge liuvälja saavad talvekuudel kasutada nii hokimängijad kui ka hobiuisutajad.

Pärast avatseremooniat saavad soovijad minna kepikõnniringile. Kuna külmataat oktoobris jääd teha ei taha, siis hokiklubi Rõuge Snaiprid koduväljakul veel litreid mängu ei panda.

Uue jääplatsi valmimise tähistamiseks harrastatakse meeskonnasporti hoopis Rõuge kooli spordihoones, kus algusega kell 18 algab jalgpallilahing Rõuge ja Võru jalgpalliklubi vahel. Jõudu katsuvad jalgpallis ka Rõuge valla endised, praegused ja tulevased vallavanemad ning volikogude esimehed.

Värska Veekeskuses tuleb lionsi heateopäev

Laupäeval, 8. oktoobril on Värska Veekeskuses koostöös lionsklubiga LC Põlva heateopäev.

Üleriigilise lionsklubide heateopäeva tähistamisega seoses saavad lapsed vanuses (5-14 a.) külastada Värska Veekeskust poole hinnaga ning perepileti ostjatele jagub üllatusi.
Kohapeal saab teha ka annetusi kogumispalli, mis asub veekeskuse fuajees ja kuhu kogunev toetusraha läheb Põlvamaa paljulapseliste perede toetuseks.
Lisainfot Värska Veekeskuse külastuseks leiab kodulehelt: www.spavarska.ee  
Lisainfo: Marko Avikson, LC Põlva president, tel 522 1044.

 

Kuksiimimeistri juubelinäitus Kondase keskuses

Tõnu Kukk.

Viljandi Kondase keskuses on avatud graafik Tõnu Kuke juubelinäitus. Tõnu Kukk on loonud kuksiime ja harrastanud šaržijoonistamist, heraldikat ning palindroomide tegemist. Muu hulgas on ta kahe Viljandi pärimusmuusika festivali (1994, 2010) tunnuskujunduse autor.

Tõnu Kukk on omapärane märgmeister. Märkidel on palju esinemiskujusid. Näiteks numbrid, tähed, ikoonid, avataarid, ohu- ja liiklusmärgid, tätoveeringud, viljaringid, kaubamärgid jne. Märk on asi või nähtus, mis viitab tähenduslikult millelegi teisele. Seega – märk vajab vaatajalt ilmutust. Tajukujundite teke on paratamatult seotud varasemate kogemustega. Seetõttu ehitatakse märgid üles tuttavatele kujunditele.

Tõnu Kuke kuksiimid.

Tõnu Kuke kujundatud vappe kasutavad Hiiu maakond, Kohtla-Järve, Põlva, Lihula ja Võhma linnad ja Järvakandi, Illuka, Vigala, Halliste, Tarvastu, Abja, Rõngu, Lihula, Tudulinna ja Kõo vallad. Asutuste visuaalseid tunnusmärke ehk logosid on Tõnu Kukk kavandanud näiteks Eesti Pärimusmuusika Keskusele, Viljandi Pärimusmuusika Aidale, Muusikasündmusele, Kondase Keskusele, Viljandi Muusikakoolile ja Viljandi Linnaraamatukogule.

Tõnu Kuke peamine looming avaldub kuksiimides, nende tegemist alustas ta oma Tartu-perioodil, kakskümmend aastat tagasi. Need on must-valged sümbolid, mis erinevad tavalistest märkidest mängulisuse ja huumori poolest. Eripäraks on ka märke selgitavad allkirjad, mis teeb koosluse duaalseks. Kuksiimide puhul püüab autor leida objektide visuaalset rütmi, sugestiivsust ja isikupäraseid omadusi. Ta kasutab loomingus tihti vurr-kompositsiooni ja sümmeetria erinevaid võimalusi.

Kondase Keskus

Lõõtspillimees on oodatud nii perekondlikele tähtpäevadele kui festivalidele

Lõõtsamees Heino Tartes. Urmas Volmeri foto

7. oktoobril kogunevad paljud lõõtspillihuvilised Viljandi Pärimusmuusika Aita August Pulsti õpistu kursusele, et mänguoskust lihvida ja repertuaari täiendada.Demonstreerimaks oskusliku lõõtsamängu vaimu ja võimu annavad kursuse juhendajad – Eesti osavaimad lõõtsamehed – Margus Põldsepp, Juhan Uppin, Heino Tarter, Ants Taul ja Tarmo Noormaa õhtul aida suures saalis kontserdi. Kuulda saab nii rõõmsaid lugusid kui ka neid, mis kõige õrnemaid hingepaelu puudutavad. Kõik on oodatud!

Eesti Pärimusmuusika Keskus

Paides peetakse nädalavahetusel kartulifestivali

Laupäeval saab Paides slaavi kultuuriühingu eestvedamisel hoo sisse kartulifestival. Kultuurikeskuse parklas aga toimub oktoobrilaat, kus saab soetada omale talvekartuli ja kaubelda aia- ja juurviljade, käsitöö, toidu- ja tööstuskaupadega.
 
Oktoobrilaat toimub Paide kultuurikeskuse parklas 8. oktoobril kella 10-16, kartulifestivali üritused kestavad kella 10-19.

Paide kultuurikeskuses räägitakse festivali raames kartulisortidest, saab küsida nõu kartulikasvatuse kohta, haiguste ja kahjurite tõrjeks.

On avatud töötoad ja näitused. Saab kartulitoite degusteerida jne.

Harku rabas saab end sügisvirgeks joosta

Pühapäeval, 9. oktoobril toimub Harku rabas järjekorras 76. rabajooks.

Seekordne jooks kuulub rahvusvahelise vähinädala programmi. Jooksu korraldavad projekteerimisfirma Sweco Projekt ja Nõmme linnaosa valitsus koos partneritega.

Jooksu järel esineb laulja Erich Krieger.

Rabajooksul on peamine osavõtt, mitte võit, aga esimeses ühisstardis antakse võimalus ka jõudu katsuda. Neil, kes ei ole jooksuga mõnda aega tegelnud, on võimalus läbida rada käies.

Rabajooks pikkusega 6,3 kilomeetrit toimub Harku raba teedel. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11–12, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finiš suletakse kell 13. Esimese ühisstardi kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut (sündinud 1999. a ja hiljem) saavad auhinna. Esimesele 1450 lõpetanule on ette nähtud traditsiooniline vimpel ja loosiõnne korral ka eriauhind. Jooksust osavõtt
on tasuta.

Tänavune ehteaasta kulmineerub oktoobris-novembris

Eesti rahvakunsti ja käsitöö liit on kuulutanud tänavuse käsitööaasta teemaks „Ehe ehe”. Ehteteema üheks kandvaks osaks on kõigile huvilistele mõeldud maakondlikud ehtekojad 22. oktoobril ning mardilaat Tallinnas.

22. oktoobril avatakse maakondades ehtekojad, kus kus õpetatakse valmistama helmeid, kette, paelu, linte, peakatteid, aksessuaare jpm. Võimaluse korral peetakse loenguid, esitletakse rahvuslikku käsitööd filmide, demonstratsioonide ja meistriklasside kaudu.

Maakondades korraldatakse samal ajal ka näitusi, kus tutvustatakse paikkonnale omaseid rahvarõivaid ja nende juurde kuuluvaid ehteid ning lisandeid. Lõppnäitus on Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis novembris ja suur ehtekoda on avatud mardilaadal, kus osalevad ka meistrid mujalt Euroopast.

Rahvusvaheline konverents „Ornament – võti maailma” toimub Tallinnas 11.-13. novembrini. Konverentsil räägivad oma edulugusid eri maade käsitööettevõtjad ja disainerid, kelle toodangu aluseks on paikkondlik lugu või kohalik kiri, muster, ornament.

Kareda vallas on veel õigeid mehi

Möödunud laupäeval selgitati Peetris toimunud mihklipäeva peol juba viiendat korda välja Kareda valla õige mees, vahendab Järvamaa infoportaal. Kuue nominendi seast osutus valituks Rainer Palmsaar.

Tema kandidatuuri ülesseadjad ei olnud põhjendustega kitsid: Rainer Palmsaar päästab oma valla elanikke traktoritega lumevangist, on abivalmis ja viisakas; tema firma on olnud sponsoriks Kareda valla spordivõistlustel; tal on julgust oma mõtted ja arvamused välja öelda; tihti näeb teda koos sõpradega metsloomi toitmas ja jahindusega tegelemas.

Rainer Palmsaar on OÜ Impeerium juhatuse liige. Firma tegeleb taimekasvatuse abitegevustega: põldude ettevalmistus, põllukultuuride külv, saagikoristus, aga ka metsahooldus ja võsalõikus. Kahel viimasel aastal on OÜ Impeerium teinud Kareda vallas lumetõrjetöid.

„Ta on mees, kellele võib alati kindel olla,” iseloomustas Rainer Palmsaart Kareda vallavanem Triin Pobbol.

Õige mees kuulutati välja mihklipäeva peol. Peo eeskava olid traditsiooniliselt ette valmistanud naised, kandes ette kaks šketsi, millest ühes tehti tagasivaade eelmistele tiitli pälvinud meestele.

Seekordses „kondiproovis” tuli õige mehe kandidaatidel koos oma abilistega tõestada, et muusika ei ole tantsimist kunagi seganud, samuti tuli proovile panna oma juhendamisoskus.

Harjumaa otsib tervislikku toitu

Harjumaal on kuulutatud välja tervisliku toidu kampaania „Harjumaalase tervislik lemmikretsept”. Selle raames kogutakse kõigile kättesaadavast toorainest valmistatava soodsa ja lihtsa tervisliku toidu retsepte.

Kampaania kestab terve oktoobrikuu ja kampaanias osalejate vahel loositakse välja temaatiliste ajakirjade tellimused. Kogutud retseptidest pannakse kokku e-raamat.

Retsepte võib saata Harju maavalitsuse tervisetuppa nii posti teel (Harju Maavalitsus, Roosikrantsi 12, 15077 Tallinn) kui ka täites veebiankeedi. Retseptide kogumise kampaanias osalejalt oodatakse retsepti, selle saamislugu ja võimaluse korral ka toidust tehtud fotot.

Maavalitsus pakub ka omavalitsustele võimalust taotleda kokandusõhtute korraldamiseks rahalist toetust, et tutvustada ning propageerida tervisliku toidu valmistamist peres. Sihtrühmaks on vähekindlustatud tööealised naised, kelle õlul on perele toidu valmistamine.

Lisainfo: Annika Soa, Harju maavalitsuse tervisetoa spetsialist, tel 611 8547, e-posti aadress annika.soa@mv.harju.ee.

Vöökirju korjama!

Koristades vanu maju, pööninguid, keldreid, kuure, tulevad sageli päevavalgele vanad tarbeesemed, näiteks kangastelgede tükid, toolipõhjad, teki teppimise raamid, luisutaskud, mis on kokku seotud esmapilgul inetute ja kulunud rahvuslike vööjuppidega.

Kui neid sajandivanuseid või veelgi vanemaid ning väga kulunud vööpaelu lähemalt uurida, siis on neis tallel meie ehe rahvuskultuur.

Ükski nn räbal ei ole liiga vana ja kole selleks, et selle mustrid ja värvid üles tähendada ja tulevastele põlvedele jäädvustada.

Hea sõber, kui leiad midagi põnevat, siis pöördu vööpaelade punuja Eve Jakobsoni poole! Tema oskab anda asjatundlikku nõu, kuidas ajaloolist vööd kirjeldada, pildistada-joonistada, värve fikseerida ja kuidas neid eksponeerida.

Vanadest vöökirjadest on huvitatud Harjumaa muuseum. Lähem teave: Eve Jakobson, tel 5342 4532, e-posti aadress evebson@gmail.com.

Oktoobervest Tõstamaal Maria talus

Muistsel ajal kiitsid Tõstamaa kihelkonna külamehed hästi õnnestunud õlletegu, öeldes: „Õlut ikka hea!”

Viinakuu 15. kuupäeval saab nautida parimat kodumaist õlut ja mõnusalt karget sügist Tõstamaa vallas Maria talus Oktoobervestil. Õllepeo meeleolu koos jalakeerutusega loovad Ado Kirsi eestvõttel ansamblid Pasunakoor Õnn Tuli Õuele, Bierbrauchen und Bratwurst Blechblaser, Audru Jõelaevanduse Punt ja rahvatantsijad.

Korraldajad lubatavad kuut tundi kuldset pidu.

Luulehuvilisi oodatakse Kalju Lepiku luulevõistlusele

Nädalavahetusel, 8. oktoobril kell 11 toimub Koerus Aruküla mõisas Kalju Lepiku luulevõistlus. Seekordne luulevõistlus on järjekorras üheksas.

Päev algab kell 10.30 küünalde süütamisega Kalju Lepiku mälestuskivi juures.
Kell 11.30 läheb lahti luulevõistlus. Kell 15 on päevakavas kohtumine kirjanik Wimbergiga.

Kell 15.30 kuulututakse välja võistluse tulemused.

Igal aastal alates 2003. aastast kutsuvad Koeru vallavalitsus, Koeru keskkool, Koeru raamatukogu ja kultuurimaja ning Koeru haridus- ja kultuuriselts kõiki luulehuvilisi Koeru Aruküla mõisasse Kalju Lepiku luulevõistlusele.

Võistlusega soovitakse virgutada luulehuvi, väärtustada kaunist emakeelt, tähistada Kalju Lepiku sünniaastapäeva.

Osalema on oodatud igas eas luulehuvilised. Iga osaleja esitab kuni kümne minuti jooksul oma varem trükis avaldamata luuleloomingut. Hinnatakse nii loomingut kui ka selle esitust.

Igal aastal on välja antud luulevihik kõikide osalejate luuletustega. Luulevõistluseks annetab raha luuletaja lesk Asta Lepik ja selle rahaga premeeritakse võitjaid.

Viljandimaa maanaised saavad kokku Paistul

15. oktoobril on Viljandi maakonna maanaised oodatud Paistu rahvamajja, et tähistada koos rahvusvahelist maanaiste päeva.

Päeva avab koos liikumise Kodukant Viljandimaa esindajate ja Paistu vallavanemaga Ärma talu perenaine Evelin Ilves.

Esinevad Paistu rahvamaja isetegevuslased. Teemal „Naise rollid ühiskonnas. Kas naistel on piisavalt võimalusi ühiskonnaelus ning arvamuste kujundamisel kaasa rääkida?” kõneleb kirjanik, 2008. aastal aasta naise tiitli pälvinud maanaine Kauksi Ülle.

Maaelu rõõmudest ja muredest ministri vaatevinklist räägib põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Lõpuks toovad muusikalise tervituse pealinnast Sirje ja Väino Puura.

Avatud on kohalike käsitöömeistrite näitus-müük.

15. oktoobril tähistatakse üle maailma maanaiste päeva, et väärtustada maal elavaid naisi ja toetada nende ettevõtmisi.

Ülemaailmne maanaiste päev sai alguse 1995. aastal, mil Pekingis aset leidnud ÜRO naistekonverentsist osavõtnud tulid välja ideega hakata rahvusvaheliselt maanaiste tegemisi tähistama.

Konju maanaiste selts korraldab kangakudumise õppepäevi

Toila vallas tegutsev Konju maanaiste selts, kes edendab kohalikku maaelu erinevate tegevuste kaudu, korraldab Toila vallas Voka alevikus olmehoone käsitöötoas kangakudumise õppepäevi tänavu aasta septembrist detsembrini.

Kangastelgede ja nende juurde kuuluvate osade soetamist toetasid kohaliku omaalgatuse programm ja Toila vallavalitsus eesmärgiga pakkuda võimalust õppida ühistegevusena kangakudumist ning õpetada järelkasvu kultuuripärandit hoidma.

Kangakudumist saavad õppida nii noored kui ka lapsed, miks mitte ka mehed. Kangastelgedel on võimalik kududa värvilisi kaltsuvaipu, kotte, patju oma äranägemise järgi ja oma materjalist. Lastekangastelgedel on võimalik kududa vöösid, linikuid, nukkudele tekke, salle.

Kangakudumise õppepäevi korraldatakse kindlasti ka tuleval aastal.

Taebla vallas kestab tervisenädal

3.–9. oktoobrini peetakse Taebla vallas tervisliku toitumise nädalat. Selle raames korraldatakse koolitus ja näituskonkurss „Sügisannid toidulaual”.

Osalemiseks tuleb registreeruda meiliaadressil vv@taebla.ee või telefonil 472 0306. Oodatud on eelkõige kodumaisest toorainest (vähemalt 80% ulatuses) valmistatud hoidised, mis on ise kodustes tingimustes valmistatud.

Parimad hoidised valitakse välja ja tehakse teatavaks 9. oktoobril kell 11 Taebla kultuurikeskuses.

Vana Jüri lükkab käima ka veiniklubi

Vana Jüri ehk Setomaal asuva Vahtraoru talu peremees soovib sel sügisel Setomaal käivitada häid veine ja veinijoomise kultuuri tutvustava veiniklubi, vahendab Põlvamaa infoportaal.

„Lisaks veinikultuuriga tutvumisele oleks klubi mõte haarata oma ringkonda Setomaa ärksaid inimesi ja arutada Setomaa tänaseid ja homseid tegemisi,” selgitas ettevõtmiste taga olev Silver Hüdsi. „Kuna tahaksime klubi käima lükata juba sel sügisel, siis ootame huviliste tagasisidet oktoobrikuu jooksul.”

Värska vallas asuv Vahtraoru talu, mis viimastel aastatel on tuntust kogunud kui Vana Jüri seebikoda, tegeleb peale seebitootmise ka ürtide ja ravimtaimedega, korraldab kanuumatku Piusa jõel ning loodusmatku Mustoja maastikul. Koosolekute pidamiseks ehk käramiseks on rajatud püstkoda ning järgmisel aastal valmib gurmeerestoran.

Tarvastus tähistatakse Hendrik Adamsoni sünnipäeva

Tarvastu vallavalitsus, kirjastus Ilmamaa ja Kärstna kool kutsuvad kõiki kirjandussõpru täna, 6. oktoobril kell 14 Kärstna mõisasse tähistama Hendrik Adamsoni 120. sünniaastapäeva. Ümmarguse tähtpäeva puhul esitletakse kirjaniku proosakogumikku „Kuldsel elukoidikul”.

Hendrik Adamson (1891–1946) tuli eesti luulesse klassikaks saanud raamatuga „Mulgimaa” (1919), tema mahukaim luulekogu ilmus 2008 – „Om maid maailman tuhandit”.

Nüüd on paras aeg tutvustada lugejale Adamsoni proosat, osalt varem ilmunud, osalt veel käsikirja jäänud. „Kuldses elukoidikus” on üheksa juttu, kirjutatud ajavahemikul 1919–1930.

Teine Türi õunafestival läks korda

Laupäeval, 1. oktoobril, peeti Türil teist korda õunafestivali. Türi kesklinna parki külastas selle päeva jooksul tuhandeid õunasõpru.

Õuntega seonduvat kaupa pakkus festivalil üle kolmkümne kaupmehe. Ka sel korral töötas festivali õunajookide puhvet, kus valikus mitukümmend nimetust Eestis saada olevaid õunateemalisi jooke. Eraldi kohvikutelgis pakuti ka õunakohvi.

Festivalil osales hulk õunateemalise käsitöö pakkujaid ja müüdi ka istikuid. Enda kaasavõetud õuntest oli võimalik lasta kohapeal õunamahla teha.

Türi kultuurimaja väikeses saalis jagati tarkust ja suurel ekraanil sai vaadata konkursile „Türi valla kauneim õunapuu” saadetud töid.

Toimus ka õunaveini valmistamise koolitus Veinivilla perenaise Tiina Kuuleri juhatusel. Suurt huvi pakkus Piia Tiigemäe koolitus, mille teemaks uued õunasordid ja õunte säilitamine.

Türi kultuurimaja fuajees oli Rebase talu (Ambla vald) suur õunanäitus, kus sai vaadata 61 eri sorti õunu. Samuti toimusid kultuurimajas konkursid „Türi valla õunakook”, „Türi õunafestivali õunavein” ja „Türi õunafestivali õunamahl”.

Türi õunafestivalil toimunud konkursside tulemused:

Türi valla kauneim õunapuu asub Liiva talus.
Türi valla õunakoogi võistluse võitja eraisikute kategoorias oli Kersti Kangur, koogi nimi „Minu õunakas”; ettevõtete kategoorias OÜ LM Food, koogi nimi „Õuna-toorjuustukook”. Võistluskookide retsepte saab vaadata kodulehel www.õunafestival.ee.
Türi õunafestivali õunamahla konkursi võitis Reet Länkur, mahla nimi „Tartu roos”.
Türi õunafestivali õunaveini konkursi võitis Endel Nurmsalu.
Eesti meistrivõistlused õunagrillimises võitis tiim Virukad.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA kutsub oktoobrikuu matkapäevale

8. oktoobril kell 11 algab retk Vapramäe Vanema Vapperi jälgedes, kus saab teadmisi Vapramäe radadega seotud legendidest ja orienteerumisalaseid kogemusi.

Valmis tasub olla erinevateks üllatusteks sügiseses metsas! Algus Vapramäe Peedu-poolsest parklast (Tartumaa, Nõo vald), kestus 3 h, pikkus 3 km. Retk lõpeb väikese piknikuga. Retkejuhid Tiina Aidnik ja Tiina Kartau. Reg. tel: 5162117 Tiina Aidnik. Matkapäeva matkad on tasuta. Toetab SA KIK. Info www.vvvs.ee.

Triinu Pertels

Konju külas peetakse laupäeval mihklilaata

Toila vallas Konju külas seltsimaja juures toimub 8. oktoobril kella 10-17 Konju mihklilaat. Oma aia pabulad ja jurakad palutakse tuua näitusele “Pabul ja jurakas”.
Kavas on ka:
  • Näputöö lastele
  • Õpituba
  • Laadanaljad
  • Õnneloos
  • Oksjon
  • Sportlikud mängud
  • Seltskonnalaulud
  • Tants Mihkli lõkke juures
Korraldaja MTÜ Konju Maanaiste Selts
Lisainfo tel 5650 3680.

Sannaliha edimäne võit

Eda Veeroja koos Evelin Ilvesega. Foto: Uma Leht

Mooska talu perenaine Eda Veeroja sai esimese võidu eurobürokraatia üle – oma saunas suitsutatud liha võib edasi müüa.

Sannan suidsutõdut lihha või edesi müvvä – suidsulihasõbrast Mooska talo pernaanõ Veeroja Eda sai edimädse võidu eurobürokraatia üle.

Lihasuidsutamisõ oppuisi kõrraldaja, kodokandin tettü söögi avvustaja ja turismitalo pidäjä Veeroja Eda tapõl’ keväjä veterinaar- ja toiduammõtiga, miä es lupa sannan suidsutõdut lihha edesi müvvä ja mõnõl tõsõl turismitalol küläliisile lavva pääle pandmisõs osta.

Et põhjõndus tundu Veeroja Edalõ ull’ – savvusannan tohe-i süvvä tetä, selle et sääl olõ-i kraanikaussõ, saa-i sainu mõskõ jne –, sis võidõl’ tä edesi. Tsiht oll’ saia luba liha savvutamisõs eräle sannan, kon inemise hinnäst mõsõ-i. Tuu luba om no käen.

«Hügieenisäädüs lupa sändsit kokkolepmiisi,» selet’ Veeroja Eda. «Ku ammõtnigu jääse rahulõ tuuga, kuis lihaga inne ja päält suidsutamist ümbre käütäs, sis passis savvusann liha kuumtüütlemise ruumis.»

Veeroja Eda om edimäne Eesti ettevõtja, kiä sändse lua sai. «Ei olõ olnu sändsit ettevõttit, kes noid tahtnu,» kõnõl’ tä. «A ku ma kai noilõ paprilõ otsa, sis ma sai arvo, mille – noid paprit niimuudu täütä, et veterinaar- ja toiduammõt rahulõ jääs, ei olõ lihtsä. Mul oll’ suvõl aigu, võtsõ kätte ja tei är.»

Paprõ saiva kõrda, a asi jäi iks saisma. «Ammõtnigu es julgu vai es mõista otsusta ja es taha kah väega,» ütel’ Veeroja Eda. «A sis tull’ appi trehvämine. Põllumajandusministri Võromaalõ tulõmisõ survõ all teivä Talina ammõtnigu otsussõ är: sannan savvutamist nä tunnistasõ, ku tuus om ehitet eräle sann. Tuu om pretsedent, mille perrä tõsõ saava kah naada umma asja ajama.»

A ütegi muu kotussõ päält ammõtnigu perrä ei anna: liha külmtüütlemine piät vastama Euruupa lihahügieeni nõudmiisilõ. «Piät olõma rossõvaba pinna, kimmä temperatuuriga ruumi, eski rõivakapp: ku ammõtnik tulõ ruumi kontrolma, piät tä saama sääl sälgä panda sanitaarrõiva,» selet’ Eda. Loe edasi: Sannaliha edimäne võit

Tallinnas on tulekul sotsiaalmeedia seminar

25. oktoobril peetakse Tallinnas sotsiaalmeedia seminari „Avalik võim sotsiaalmeedias – kas sõber või kutsumata külaline?“

Seminari  eesmärgiks on võtta vaatluse alla sotsiaalmeedia kasutamise olukord riigiasutustes ja arutleda selle üle, kuidas uusi kommunikatsioonikanaleid  avalikkusega suhtlemisel tõhusalt kasutada.  Seminari  peamiseks sihtgrupiks on ametiasutuste  pressi- ja infoosakondade spetsialistid.

Seminar leiab aset teisipäeval, 25. oktoobril  algusega kell 10 Riigikogu teabekeskuses (Tallinn, Lossi plats 1).  Seminari korraldab e-Riigi Akadeemia koostöös Riigikantseleiga. Seminar  toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.  Seminarile osamiseks saab registreerida siin. Registreerimine toimub kuni saali täitumiseni (50 kohta), kuid mitte hiljem kui 21. oktoobri  kell 17.

Võrumaal tuleb kodanikuajakirjanduse konverents

Kylauudis.ee toimetus laadal Uma Mekk 2010. Foto: Kylauudis.ee
Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsub 4. novembril Võrumaal peetavale Eesti esimesele kodanikuajakirjanduse konverentsile „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“.

Konverentsil räägitakse kodanikuajakirjanduse rollist ja missioonist üha mitmekesisemaks muutuvas meediapildis. Muuhulgas on vaatluse all küsimused: Kuidas olla kindel, et sinu vahendatav info teenib õilsaid eesmärke? Kuidas saab lihtne kodanik anda oma panuse info adekvaatsemasse levikusse ja kuidas saab ajakirjandus kaasata oma töösse rohkem kodanikke? Kas iga kodanik saab olla ajakirjanik?

Konverentsil astuvad üles (aja)kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kodanikuajakirjandusliku blogi Memokraat pidaja Daniel Vaarik, ajakirjanik Raivo Suni, raadio Juminda Poolsaar juht Artur Talvik, Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk, portaali Kylauudis.ee üks käimalükkajaid Erkki Peetsalu, Ruhnu blogijad Kaarel Lauk ja Priit Kapsta, Urvaste valla lehe endised toimetajad Margus Konnula ja Airi Hallik-Konnula. Konverentsi modereerib Sulev Valner.

Konverentsile on oodatud ajakirjanikud, kodanikuajakirjanikud, valla- ja linnalehtede ja portaalide toimetajad, ajakirjandustudengid ning kõik teised, kellele teema huvi pakub. Loe edasi: Võrumaal tuleb kodanikuajakirjanduse konverents

Tulõkil om näütüs suidsusannust ja suidsusannapäiv

Märdikuu 19 pääväl (19.11.2011) peetäs Urvastõn ja Karilatsin savvusannapäivä.

Kell 10 naatas pääle Urvastõ seldsimajan kõnõlõmisõga, midä saiva teedä tinavaasta suvõl Urvastõ kandin sannaperimüst korjanu üliopilasõ. Päält lõuna kellä katõ aigu lätt päiv edesi Põlvamaa talurahvamuuseumin Karilatsin, kon tetäs vallalõ näütüs “Savvusann – mi uma sann” ja kõnõldas aastaga joosul savvusannu hääs ettevõetu tegemisist. Juttu tulõ sannaperimüsest, sannu eihtüsest, seosuvitsist vallalisi sannu päivist.

Vasta õdagut istutas ütenkuun tsäilavva takan ja arotadas, määndsit ettevõtmisi tulõva aasta ja viil edesi olõsi vajja käümä tougada. Jutuajamisi aigu pantas küttü muusõumi savvusann ja kellä kuvvõ kanti saa
päävä lõpõtusõs sannan kävvü.

Sannapäävä ettevõtmisõ omma massulda, kaema-kullõma-ütenkõnõlõma oodõtas kõiki savvusanna-huvilisi. Kiä plaan pikembät sõnavõttu, pallõmi seost teedä anda kõrraldajilõ ildamba rehekuu 15. pääväs (15.10.2011).

Savvusannapäivä kõrraldasõ ütenkuun MTÜ Hinokad, Põlva talurahvamuuseum, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Urvastõ seldsimaja, Võro Instituut ja Võro selts VKKF, tugõva kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist ja Võru maavalitsus; savvusannanäütüse tegemist tugõsi Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist.

Teedüs:
Külli Eichenbaum (Võro Instituut), tel 5661 1924, kylli.eichenbaum@gmail.com, Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 5332 2153, triinu.ojar@wi.werro.ee

Siberi laulik Diorisiy Haanjas

Tore võimalus on kuulata  imelist lüürilist tenorit Siberist Diorisiyt ja Haanjas 21. oktoobril kell 19. Laulik esitab kitarril endaloodud romansse.
Tema laulud on taevasest ja maisest armastusest, sõprusest ja inglitest, kõigest sellest, mida me igatseme ja millest aeg-ajalt puudust tunneme. Neil on eriline võime inimese hinge kõrgemale tasandile viia ka siis, kui sõnadest täielikult aru ei saa.

Teadlikku loomingulist tegevust alustas Diorisiy 15aastasena ja tänaseks on ta välja andnud 79 albumit ligikaudu 1200 lauluga. Rohkem teavet tema eluloo, loomingu ja tegemiste kohta leiad tema kodulehelt:
http://diorisiy1.narod.ru

Kõige paremini iseloomustavad teda tema enda kirjutatud sõnad:
“Ma ei oska inimesi lõbustada, ma püüan laulda oma tunnetest, aga mitte selleks, et olla edukas või kuulda tunnustavat aplausi, vaid selleks, et kuulajad mõtiskleksid elust ja armastusest ning kasvõi veidikene meenutaksid, kuidas nad lapsepõlves naeratasid...”

Kontserditasu annetuslik alates 2 €.