võistlus

Luunjas toimub maadlusvõistlus ja avatakse Jaan Jaago tubamuuseum

15. märtsil kell avab Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus koostöös Eesti Spordimuusemiga Luunja raamatukogu ruumides Jaan Jaagole pühendatud muuseumitoa.

Aastakümnete jooksul on nii Luunja vallas tegutseval maadlusklubil Jaan kui ka valla asutustel säilinud palju kultuuri- ja spordiajalooliselt olulist materjali maadlusest ja Jaan Jaagost. Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus koostas 2012. aastal Jaan Jaagost ülevaatliku fotonäituse. Nii ongi tekkinud kultuurikeskusel, vallavalitsusel, maadlusklubil Jaan, Luunja raamatukogul ja Jaan Jaago sugulastel idee koguda see materjal kokku ja tutvustada seda ka Luunja kogukonnale ja külalistele. Ettevõtmises osaleb Eesti Spordimuuseum, kes eraldas Jaan Jaago tubamuuseumile ligi 30 eksponaati. Kogu teevad väärtuslikumaks Jaan Jaago lapselapse Jaan Jaago erakogust kingitud rahvusvahelistel võistlustel teenitud Jaago aulindid aastatest 1920-1940.

Samal päeval toimuvad Luunja Keskkoolis ka rahvusvahelised XXXVII Jaan Jaago mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses.

Jaan Jaago sündis 6. juulil 1887 Luunja vallas Tartumaal ja suri 28. augustil 1949. aastal Berliinis. Ta oli eesti maadleja, elukutselisena seitsmekordne maailma- ja viiekordne Euroopa meister.

Noor Meister 2014 algab juba homme

Tartu Kutsehariduskeskuse kokapoiss tööhoos Foto: Tartu Kutsehariduskeskus

Reedel, 7. märtsil algab Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses kahepäevane kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2014, kus pea 350 kutseõppuri seast selgitatakse välja vabariigi parimad 24 erialal.

„Võistlejaid tuleb Tallinnasse igast Eesti maakonnast ning uute võistlusaladena on väljas keskkonnatehnika lukksepp, hooldustöötaja ja restoraniteenindaja,“ ütles Noor Meister peakorraldaja Pille Laaksonen. “Lisaks võistluste jälgimisele saavad huvilised osaleda kutseharidusemessil ja end proovile panna erinevaid ameteid tutvustavates töötubades.”

„Ootame suursündmusele noori, kellel seisab ees elukutsevalik,“ ütles SA Innove juhatuse liige Andres Pung. Tema sõnul annavad Noorel Meistril toimuvad kutsevõistlused võimaluse jälgida erinevate kutse- ja erialade tööprotsesse, mis aitab jõuda endas selgusele, milline eriala või amet võiks olla sobilik. „Kui aga erialavaliku küsimust praegu ei ole, siis kindlasti tasub tulla juba ka silmiringi avardamiseks, et teada saada lähemalt ametikoolidest ja nende õppimisvõimalustest.“ Lisaks võistlustele, töötubadele ning kutseharidusmessile saavad külastajad jälgida ka koolinoorte etteasteid ning noorte DJ-de meistrivõistlusi.

Suurüritust korraldab Sihtasutus Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, erinevate partnerite ja toetajatega. Noor Meister 2014 suurtoetajad on Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Mööblitöötjate Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit ja Wienerberger. Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Noor Meister tuleb taas

Ehituspuusepad võistlemas möödunud aastal võistlusel "Noor Meister". Foto: Tallinna Polütehnikum — Ehituspuusepad võistlemas möödunud aastal võistlusel “Noor Meister”. Foto: Tallinna Polütehnikum

Vähem kui nädal on jäänud kutsehariduse suursündmuseni Noor Meister 2014, mis toimub 7.–8. märtsil. Kaheks päevaks koondub Tallinnasse Eesti Näituste messikeskusesse kogu Eesti kutseharidus.

Noorel Meistril toimuvad kutsemeistrivõistlused 24 alal, kus mõõtu võtavad rohkem kui 300 kutseõppurit ning selgitatakse välja parimatest parimad. Esindatud on kõik Eesti maakonnad, enim võistlejaid tuleb Harju-, Tartu- ja Pärnumaalt.

SA Innove kutsemeistrivõistluste valdkonna juht ja suureürituse ellukutsuja Tõnis Arvisto ütleb, et Noor Meister motiveerib paljusid kutseõppureid ning innustab ka neid noori, kes alles mõtlevad oma tuleviku ning valikute üle. Tema selgitusel oli tänavu viiendat korda toimuva Noore Meistri kutsevõistluse ajendiks muuta kutseharidus noorte hulgas populaarsemaks.

Lisaks võistlustele on suurüritusel avatud 10 töötuba, kus iga huviline saab oma käega proovida erinevaid ameteid ja töövõtteid. Noored juuksurid õpetavad tegema moodsaid soenguid, tervise töötoas saab selgeks esmaabivõtted, robootika huvilised saavad uudistada kaugjuhitavaid roboteid ja autofännidel avaneb võimalus lausa auto värvimises kätt proovida!

Kutseharidusemessil osalevad 32 ametikooli üle Eesti, kelle käest saab küsida infot huvitavate erialade kohta. Lisaks hoiab tuju üleval meeleolukas lavaprogramm.

Noorele Meistrile tasub tulla kindlasti kooli lõpetajatel, aga oodatud on ka kõik teised huvilised. Sissepääs suursündmusele Noor Meister 2014 on kõigile TASUTA!

Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja tule kohale!

Liina Liiv

Sel kolmapäeval panevad Eesti koolinoored proovile oma teadmised metsandusest

Sel kolmapäeval, 5. märtsil panevad sajad kooliõpilased üle Eesti proovile oma teadmised metsandusest. Toimub rahvusvahelise metsandusviktoriini „Noored Euroopa Metsades“ Eesti eelvoor.

26. veebruaril lõppes võistkondade registreerimine viktoriinile. Eesti Metsaseltsi korraldatavast rahvusvahelise võistluse Eesti eelvoorust võtab osa rekordarv võistkondi ja rekordarv koole – 206 võistkonda 80st koolist.

Võistluste peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro ütles, et nii suur koolinoorte huvi metsanduse vastu on rõõmustav. „Kuna võistlus toimub sel aastal täielikult inglise keeles, oli väike hirm südames – kas meie koolilapsed ja nende juhendajad/õpetajad on ikka selleks valmis. Kuid tulemus on seda toredam! Taaskord saame kinnitust faktile, et Eesti lapsed on hea ettevalmistusega. Rõõmustav on ka see, et osalevaid koole on üle Eesti – pole ühtegi piirkonda, kust osalejaid ei oleks.“ Osalevate koolide ja võistkondade nimekirja leiab Eesti Metsaseltsi kodulehelt, samas on ka link osalevate koolide paiknemist näitavale kaardile.

Loe edasi: Sel kolmapäeval panevad Eesti koolinoored proovile oma teadmised metsandusest

Homme algavad Viljandis Eesti meistrivõistlused 64ruudulises kabes

Homme, 23. jaanuaril kell 11.00 algavad Viljandi gümnaasiumis (Hariduse 2) Eesti meistrivõistlused 64ruudulises kabes. Turniiri avab Viljandi volikogu kultuurikomisjoni esimees Tonia Tamra. Viljandi lapsed saavad reedel kell 9.00 osa võtta simultaanist nii Viljandi gümnaasiumis kui ka Viljandi Jakobsoni Koolis. Võistlusi on võimalik alates neljapäevast kuni pühapäevani Viljandi gümnaasiumi aulas jälgida. Mängude ajakava pannakse üles homme Eesti Kabeliidu kodulehele www.kabeliit.ee.

“Kabel on Viljandis ajalooliselt väga pikad traditsioonid, mistõttu Eesti Meistrivõistlused Viljandis on kabe jaoks nagu kojutulek,” ütles Viljandi linnapea Ando Kiviberg. “Eesti Kabeliidu algatus tuua võistlused erinevatesse Eesti maakonnakeskustesse elavdab kohaliku spordielu ning innustab nii noori kui vanemaid inimesi alaga tegelema. Kabe ning mõttespordi eelis on see, et sellega tegelemiseks ja heade sportlike tulemuste saavutamiseks ei ole vanus piirav tegur. Samuti peame füüsilise tervise kõrval tõsist tähelepanu pöörama vaimsele tervisele, milles on mõttespordil tähtis roll. Loodan, et meie Viljandi õpilased ja ka teised huvilised leiavad sellelt turniirilt indu hakata ka ise tegelema mõttespordi ja kabega. Linnarahval on võimalik jälgida, kuidas mängivad tõelised meistrid.”

“Oleme viimastel aastatel korraldanud Eesti meistrivõistlusi maakonnakeskustes – et kabet üle Eesti laiemalt populariseerida,” rääkis Eesti Kabeliidu president Janek Mäggi. “Eelmisel aastal toimusid võistlused Pärnus, aasta varem Haapsalus. Viljandil on Eesti kabeelus olnud väga oluline roll – siit on pärit Urmo Ilves, rahvusvaheline suurmeister ja üks paremaid kabetajaid. Viljandi kabeelu hing pikkade aastate jooksul Edgar Mitt oli ka Eesti Kabeliidu juhatuse liige. Olen ka ise Viljandi turniiridel väga palju mänginud ning usun, et paljude kabetajate jaoks on Viljandis ka omajagu nostalgiat ja head taaskohtumisrõõmu tuttavas paigas. Nagu mujal korraldame ka Viljandis simultaane, mis võimaldavad lastel proovida kätt oma ala suurimate meistritega.”

Korraga toimuvad nii Eesti meeste 66. meistrivõistlused kui ka Eesti naiste 58. meistrivõistlused 64ruudulises kabes, kus osaleb ca. 25 võistlejat, kelle hulgas on suurmeister Arno Uutma ning kümnekordne Eesti meister Kaari Vainonen.

Eesti Kabeliit (www.kabeliit.ee ) asutati 22. aprillil 1990. Rahvusvahelise Kabekonföderatsiooni (FMJD) liikmeks võeti Eesti Kabeliit vastu 19. oktoobril 1991. Eesti Kabeliit on Euroopa Kabekonföderatsiooni (EDC) asutajaliige 13. augustil 1998, mis asutati samuti Tallinnas ning on Eesti Olümpiakomitee liige. Eesti Kabeliidul on 14 liikmesklubi. Eestis harrastatakse mitut kabeliiki, kõige suurema kandepinnaga on vene kabe ja rahvusvaheline kabe (vastavalt 64-ruuduline ja 100-ruuduline kabe). Aktiivseid kabe harrastajaid on Eestis üle 1 000. Eestis on palju kõrgetasemelisi kabetajaid, teiste seas kolm rahvusvahelist suurmeistrit: Urmo Ilves, Arno Uutma ning Kaido Leesmann.

Võru instituut kutsub lapsi ja noori kirjutama

Võru instituut kuulutab välja 27. laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistluse „Mino Võromaa”.

Võistlusele oodatakse jutte, luuletusi, naljalugusid, näitemänge, kahekõnesid, laule ehk igasuguseid kirjatöid.

Tänavu saab valida kümne teema hulgast. Teema võib olla, aga ei pea olema jutu pealkirjaks. Kes tahab, võib kirjutada ka mõnel muul, omale südamelähedasel teemal. Hinnatakse ikka vanuserühmade kaupa .

„Mino Võromaa 2014” teemad leiab siit.

Võistlustöid oodatakse hiljemalt 25. jaanuariks 2014 meiliaadressil kaile.kabun@wi.ee. Üks osavõtja saab võistlusel osaleda kuni kolme tööga. Kui töid meili teel saata ei saa, võib käsikirja postitada Võru instituudi aadressil Tartu 48, 65609 Võru. Kõige paremad tööd avaldatakse sarja „Mino Võromaa” 27. lasteraamatus. Peapreemia võitja saab minna Eesti eurosaadiku Ivari Padari kutsel Brüsselisse Euroopa Parlamendi eluga tutvuma.

Vereta Jahi meistriks tuli viiendat korda Ingmar Muusikus

Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus "Põdrad rannal". — Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus “Põdrad rannal”.

Tänavusel loodusfotovõistlusel Vereta Jaht pildile püütud lindudest ja loomadest valisid korraldajad näitusele 55 fotot, mis on alates homsest kõigile fotohuvilistele näha RMK uues kontoris aadressil Toompuiestee 24. Viiendat korda valis žürii võitjaks Ingmar Muusikuse, kes püüdis kaadrisse noorte põtrade esmakohtumise.
Juba 16. korda toimunud Vereta Jaht peeti tänavu kevadel Läänemaal – Silma looduskaitsealal, Martnas, Piirsalus ja Linnamäel. Jahi käigus tehtud ja näitusele valitud loodusfotod on varustatud ka autori kirjeldusega selle sünniloost. Tasuta näitus on avatud tööpäeviti kella 9-18 ning jääb RMK majja üles 19. detsembrini. Jaanuarist liigub näitus Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse.

Fotovõistluse Vereta Jaht võitjad ning neid auhinnanud ettevõtted-organisatsioonid:
• Ingmar Muusikus (põdrad rannal) – Vereta Jahi meister, AS Overall Eesti, ajakiri Eesti Jahimees/Eesti Jahimeeste Selts
• Ingar Muusikus (kajakad vihmas) – Silma Õpikoda, Looduse Omnibuss, ajakiri Loodusesõber
• Ollar Kallas – ajakiri Eesti Mets
• Jarek Jõepera – hotell Pesa
• Aigar Kull – ajakiri Eesti Loodus
• Tõnu Noorits – ilm.ee
• Olavi Hiiemäe – RMK, Jägermeister

Tänasest algab võru keele nädal

Võru instituut kutsub võru keele nädalal, 4.–8. novembrini, kõiki võrokesi nii kodus kui ka tööl rohkem oma keelt pruukima.

Ergutust saab selleks esmaspäevast neljapäevani ka Raadio 2 hommikuprogrammist „Silmad lahti”, kus saatejuht Indrek Vaheoja õpetab tuntud võrokeste abiga oma kaaslasele Madis Aesmale võru keelt. Mängitakse ka võrukeelset muusikat.

7. novembril toimub Võru lasteraamatukogus põhikooliõpilastele võru keeles ettelugemise päev „Kullõ’, ma loe sullõ!”.

Vana Võrumaa 8. ja 11. klasside õpilastele on mõeldud võru keele ja kultuuri tundmise viktoriin „Ütski tark ei sata’ taivast”. Lingid Võru instituudi kodulehel (www.wi.ee) jäävad avatuks vähemalt nädalaks.

Välja kuulutatakse ka laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlus „Mino Võromaa”, mis kannab juba järjekorranumbrit 27. Nagu mullu, saab ka eelseisva võistluse võitja minna eurosaadik Ivari Padari kutsel Brüsselisse Euroopa Parlamendi eluga tutvuma.

Mitmes Vana Võrumaa koolis peetakse sel nädalal tunde võru keeles ja lasteaedade keelepesarühmi väisavad võrukeelsed külalised: kirjamees Jan Rahman, keeleteadlane Sulev Iva, looduse- ja keelemees Urmas Kalla jne.

Kaile Kabun,

Võru instituudi projektijuht

Orienteerumisjooksu maailmameistrivõistlused toimuvad 2017. aastal Otepääl

Fotomeenutus möödunud orienteerumisvõistluselt. Foto: Arvo Saal

Rahvusvahelise orienteerumisföderatsiooni kodulehe andmeil toimuvad 2017. aasta suvel Eestis orienteerumisjooksu maailmameistrivõistlused. Võistluskeskus asub Otepääl, võistluspaigad mitmel pool Lõuna-Eestis.

2006. aastal toimusid ka Otepääl Euroopa meistrivõistlused orieneerumisjooksus.

Otepää koolipoiss saavutas rahvusvahelisel rulluisuvõistlusel esikoha

Berliini rulluisumaraton. Foto: Jaanus Lehes

Otepää Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Jaagup Lehes saavutas 28.septembril 2013 toimunud 40. Berliini BMW Maratoni oma vanuseklassis esikoha. Võistlus kulges mööda Berliini linnatänavaid.

BMW Berliini Maraton Rulluisutamises ja Berliini jooksumaraton on iga-aastane suurim Euroopas toimuv jooksu- ja rulluisuvõistlus. Rulluisumaraton toimub ühel ja jooksumaraton teisel päeval.

Jaagup Lehes ütles, et klubi EST2018 liikmena osales ta Rulluisumaratonil Fitness sarjas. Fitness klass on mõeldud pigem tervisesportlasele, kus aga võistlevad ka nö. “eliit-harrastussportlased” ja noorteklassi võistlejad. Eraldi arvestust peetakse, ligi 200 pigem Euroopa, eliit-meestele- Inline-Skating Speed/Teams, keda näeb ka rulluisutamise maailmakarika etappidel ja -meistrivõistlustel.

“Osalesin antud võistlustel alles teist korda ja saavutasin sel aastal Fitness klassis 10. koha ning võitsin oma vanuseklassi 1. koha,” rääkis Jaagup Lehes. “Minu maratonidistantsi (42,195 km) aeg oli 1:14:44 ning üldvõitjale kaotasin 3 sekundit. Tegemist oli grupifinišiga, kus 20 sekundi sees lõpetas üle 100 võistleja. Vanuseklassi võit tähendab, et järgmine aasta saan Berliini maratonil osalemiseks kutse ehk stardimaksu tasuma ei pea.”

Finišisse jõudis umbes 5000 rulluisutajat. Jaagupi eelle aasta kodune parim tulemus on SEB 7. rulluisumaratonil 20. koht samuti grupifinišis.

Rohkem infot kodulehel www.est2018.ee

Eesti tuletõrjesportlased võitsid MM-il hõbeda

Eesti tuletõrjesportlased võitsid Lõuna-Koreas toimunud tuletõrjespordi maailmameistrivõistlustel hargnemises mootorpumbaga hõbemedali. Üldarvestuses saavutati tubli kuues koht.

Eesti koondis tuli hõbedale uue Eesti rekordiga 28.96 sekundit. Mootorpumba võistkonda kuulusid Margo Tammepõld, Andro Oviir, Marek Kaldmäe, Ragnar Lai, Timo Laks, Lembit Laks ja Gert Valdsalu. Tegu on Eesti koondise esimese hõbemedaliga tuletõrjespordi maailmameistrivõistluste ajaloos.

Koondisesse kuulusid ka Siim Kaaver ja Kaarel Siimut ning koondist treenisid Ülo Laks ja Aivar Lai. Lisaks hargnemisele mootorpumbaga võisteldi konksredeliga ronimises õppetorni neljandale korrusele, 100m takistusriba läbimises ja 4x100m tuletõrje teatejooksus.

Tuletõrjespordi maailmameistrivõistlused toimusid 1.-5. oktoobrini Lõuna-Koreas, võistlustel osalesid kümne riigi koondised.

Juuresolev foto on tehtud 2013. aasta Baltimaade tuletõrje meistrivõistlustel, mis toimusid Rakveres.

Hiite kuvavõistlus kestab porikuu lõpuni

Käesoleva kuu lõpuni saab osaleda Maavalla hiite kuvavõistlusel. Oodatud on ülesvõtted ajaloolistest hiitest, pühadest puudest, kividest, allikatest, ristipuudest jm pühadest looduspaikadest, mis on jäädvustatud Eestis või mujal maailmas.

Kõik võistlusele saadetud ülesvõtted kandideerivad 400 eurosele peaauhinnale. Lisaks on kuni 16-aastastele noortele välja pandud 200 eurone peaauhind. Välja jagatakse ka hulk eriauhindu rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Maavalla koja vanem Ahto Kaasik ütles: “Värvikirev sügis on hiite jäädvustamiseks väga hea aeg. On ju koos aastaringiga muutuvad maastiku ilmed lahutamatu ja oluline osa pühapaikadest. Meie esivanemad on hiites loodust kaitsnud ning oma põliseid tavasid järginud mäletamata aegadest peale. See pärand on haruldane ja väärtuslik ning väärib uuesti avastamist. Loodan, et huvilised kasutavad porikuu lõpuni jäänud nädalaid vanade väepaikade külastamiseks ning osalevad julgelt kuvavõistlusel.”

Tänavu saab esimest korda otsida pühapaikade asukohaandmeid looduslike pühapaikade andmekogust. Koostamisel olevalt leheküljelt leiab kaitsealuste ja väheohustatud pühapaikade andmeid idapoolsetest maakondadest!

Võistlus kestab kuni 31.10.10226 (2013) ning Võitjad kuulutatakse välja Hiie väe tunnustamissündmusel 23.11. Tartus Riia 12 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse aulas.

Võistlust toetavad Kehrwieder, Võro Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maaleht, Maakodu, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani terviseakadeemia, Looduse aasta foto ja Keskkonnaamet. Muinsuskaitseamet on pannud välja eriauhinna parimale koolinoorte jäädvustatud muinsuskaitsealuse pühapaiga kuvale.

Hiite kuvavõistlust korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Võistluse eeskiri jm lisateavet!
Võistluse lehekülg!

Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealuse hiiekivist!

Andres Heinapuu
Maavalla koja kirjutaja

Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab lastemängude kogumise võistluse

Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab kultuuripärandi aasta puhul lastemängude kogumise võistluse ning esitleb lastemängude veebiväljaannet, mis annab ülevaate 1935. aasta populaarsemast mänguvaramust. Võistlusest räägitakse lähemalt ning veebiväljaannet esitletakse homme, 26. septembril kell 16 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulikul õhtul.

Kogumisvõistluse koordinaatori, mängu-uurija Astrid Tuisu sõnul muutub mängutraditsioon kiiresti ning see on tihedalt seotud konkreetsete mängijate ja ajastuga. “Seetõttu on oluline ühelt poolt fikseerida praegune seis erinevate põlvkondade mängu-teadmises ja mäletamises, teisalt propageerida vanade ja unustatud mängude uuskasutust,” selgitas Tuisk.

Lastemängude kogumisvõistlus ei ole sel korral suunatud ainult lastele: eriti teretulnud on mängukirjeldused täiskasvanutelt ja noortelt, kel kõige tegusam mänguaeg seljataga. Oodatakse nii meenutusi oma lapsepõlve mänguvõimalustest, -paikadest ja -seltskondadest kui ka mängukirjeldusi ja -õpetusi. Kogumisvõistlus kestab kultuuripärandi aasta lõpuni ning töid saab esitada Eesti Rahvaluule Arhiivi uue kogumismooduli Kratt kaudu.

Lisaks lastemängude kogumisvõistlusele esitletakse sündmusel veebiväljaannet “1001 lastemängu aastast 1935”, mille on koostanud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Väljaande aluseks on 1934.-1935. aastal korraldatud kogumisvõistlus, mille käigus jõudis arhiivi üle 15 000 mängukirjelduse. Kogumikku on valitud tekste üle kogu Eesti. Väljaanne annab ülevaate omaaegsest populaarsest mänguvaramust ning pakub rõõmsat äratundmist paljude mängude püsivuse osas.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse barbecue võistkond esines edukalt Paunvere laadal

Nädalavahetusel Palamusel toimunud Paunvere laadal esines edukalt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) barbecue võistkond „IVKHK BBQ”. „IVKHK BBQ” võitis Paunvere laada barbecue võistluse ribivooru (meistriteks meie õpilased Jaanika Kaljola ja Marion Jalonen). Terve sea küpsetamise voorus „Suur Sigadus” sai kooli võistkond 5. koha ning üldkokkuvõttes 4. koha. Kolmandast kohast jäi puudu 0,5 punkti.

„Terve sea küpsetamine on täielik loterii, seekord läks meil üpris hästi,” sõnas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse peakokk ja meeskonna vedaja Indrek Kõverik. „Oleme iga aastaga timminud küpsetamise võtteid ning need töötavad,” lisas Kõverik.

Kokku osales Paunvere laada grillivõistlusel „Suur Sigadus“ 12 võistkonda, neist üks Leedust.

Eeloleval laupäeval, 28. septembril, osaleb Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus traditsiooniliselt Jõhvis toimuval Mihklilaadal. Külastajad saavad tutvuda ja soetada endale õpilaste poolt valmistatud tooteid ning tutvuda meil õpetavate erialadega.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 130 inimest. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koolitatakse 17 valdkonnas: arvutikasutus, elektroonika ja automaatika, ehitus ja tsiviilrajatised, elektroonika ja energeetika, hulgi- ja jaekaubandus, juhtimine ja haldus, juuksuritöö ja iluteenindus, kaevandamine ja rikastamine, keemia ja protsessitehnoloogia, majandusarvestus ja maksundus, majutamine ja toitlustamine, materjalitöötlus (puit), mehaanika ja metallitöö, rõivaste ja jalatsite valmistamine, tekstiil, toiduainete töötlus ja tootmine, transporditeenused – kokku 31 erialal.

Eesti parimad metsamehed töötavad Pärnumaal

Ida-Virumaal Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuses toimunud 45. metsanduse kutsevõistluste üldvõitjaks osutus RMK Pärnumaa võistkond. Kutsevõistlustest võttis osa üle kahe ja poolesaja metsamehe üle Eesti.

Terve päeva kestnud kutsevõistlustel võeti omavahel mõõtu kaheksal alal – metsakasvataja mitmevõistlus, noorendike hooldaja mitmevõistlus, metsameistrite mitmevõistlus, stendivõistlus, mälumäng (kuni kolmeliikmeline võistkond), forvarderi juhtide võistlus, harvestrijuhtide võistlus ja autojuhtide võistlus. Metsandusorganisatsioonidest oli kõige
suurema meeskondade arvuga (15 võistkonda, igast maakonnast üks) esindatud Riigimetsa Majandamise Keskus. RMK võistkonnad moodustasid ka esikolmiku – esimene Pärnumaa, teine Ida-Virumaa ja kolmas Põlvamaa esindus.

RMK Pärnumaa võistkonda juhtinud RMK Pärnumaa metsaülem Heiki Ärm rääkis, et võidu taga oli stabiilne esinemine, mitte esikolmikutes figureerimine. „See oli meile endalegi kokkuvõttes üllatus, et tulemus nii hea oli,“ ütles Ärm. Ta lisas, et võistlusteks spetsiaaltreeningut ei tehtud, ikka igapäevane kogemus ja koolitus on see, mis võidu tõi.

Metsakasvatajate mitmevõistluse võitis Are Orion RMK Põlvamaa võistkonnast, temale järgnesid Tarvi Nurk ( Järvamaa RMK ) ja Tauno Piho (Tartumaa RMK). Autojuhtide võistluse parimad olid Margus Pärs (Artiston), Tarmo Ojaste (Artiston) ja Raoul Kosemäe (Võrumaa RMK). Parimad harvesterijuhid olid Janek Hirs (Ehel), Kalju Alliksaar (Järvamaa RMK), Janek Sule ( Ida-Virumaa RMK). Forvarderijuhtide mitmevõistluse võitsid Hando Leichter (Artiston), Ahto Sulavee (Vardi), ja
Marko Saar (Artiston). Noorendike hooldajate mitmevõistluse võitsid Olev Nõmme ( RMK Ida-Virumaa), Andres Lind (RMK Valgamaa), Alar Jõgimaa (RMK Ida-Virumaa).
Metsameistrite võistluse võitsid Jüri Maal (RMK Pärnumaa), Jüri Luha (RMK Harjumaa), Koit Ütt ( RMK Läänemaa)

Metsanduse kutsevõistlusi korraldasid Eesti Metsaselts ja Eesti Metsateenijate Ühing.

Emajõe festival toob elu veele

Sel nädalavahetusel Tartus toimuva VIII Emajõe festivali alateema on „Elu veel“. Võidu ja Kaarsilla vahelisel festivalialal peetakse mitmeid võistlusi, imetletakse erinevaid Emajõel liikuvaid aluseid, püütakse kala ja kuulatakse head muusikat.

Emajõe paremkaldal toimuv festival püüab tuua elu veele ja näidata, kui palju erinevaid võimalusi on tegevusteks jõel. „Üsna sageli ei märka Tartu inimene oma igapäevaaskeldustes kodulinna läbivat kaunist Emajõge. Meie soov on tuua jõge tartlastele lähemale ja näidata, milliseid võimalusi Emajõgi meile pakub,“ selgitas Emajõe festivali projektijuht Aile Parmsoo.

Festivali avab juba neljandat aastat toimuv Emajõe Karikas avaveeujumises, eelregistreerimine e-mailile: info@ujumine.ee. Võistlusele järgneb Laululahing, kuhu oodatakse laulusõpru kaasa laulma koos Estraadiraadio ja perekond Mõtsmehega tuntud jõe- ja merelaule. Festivali ajaks sildub kahe silla vahelisele alale praam, kus on avatud kohvik. Kaldapealsel esinevad ansamblid Estraadiraadio ja Zorbas. Õhtuhämaruses kell 21.15 toimub traditsiooniline päikeseloojangu paraad, kus saab imetleda Tartu väärikaid rauast laevu. Reedese festivaliõhtu lõpetab öökino „Siin me oleme“. Loe edasi: Emajõe festival toob elu veele

Oro külä tiildäsõidu võistlusõ

Kokko võistõl’ üle katõkümne massina, noist uma nuka sõitjit oll’ peris mito. Foto: Uma Leht

Orava vallah Oro küläh sai inne jaanipäivä kaia autidõ võikiajamist Oro Offroad, koh võitjas tulõ tuu massin, mis kolmõ tunniga jõud kõgõ rohkõmb kõrdo rata läbi sõita. Seokõrd oll’ tegemist ka Eesti meistrivõistluisi etapiga. Kuigi Oro küläh võitsõ lätläne, juht katõ etapi kokkovõttõh Landu Toomas (42), kes esi oll’võistlusõ pääkõrraldaja.

Oro külä miist Landu Toomast om tehniga jo latsõst pääle huvitanu, a autospordi mano trehväs’ tä kogõmalda. Umbõs neli aastat tagasi käve Toomas Klaperjahi sõitu kaemah. Päältkaejana näkk’ tä viko, midä tetti näütüses vintsitrossi pandmisõ man, ja mõtõl’, et tah omma kül üte puupää kuuh. Esi tä sõs viil es arva, et sõitma nakkas. «Muta näe ma mõtsah egä päiv niigi,» naarsõ Toomas, kes juht mõtsakogomisõ ettevõtõt Tooland.

Edimädse võistlusõ sõit’ Toomas veoautoga nii kolm aastat tagasi. Kats nädälit inne võistlust ost’ auto, ehit’ veidü ümbre ja joba edimädse võistlusõ võitsõ. Et auto oll’ edimält peris rossitanu, sai tä nimes Matu. Matulõ tekkü kõrraga pall’o fänne. Veoautosõit omgi Toomasõ meelest rohkõmb päältkaejidõ jaos.

Väikumba autoga, mille nimi om Kunn, om Toomas aasta jago võistõlnu. Edimält es olõki säänest plaani, a naanõ Mari ütel’, et minku võistlõma. Et massinaehitüse pääle om jo nii pall’o rahha pantu. Rahha kuluski autospordi man pall’o. Ku tahat, et massin võistlusõ lõpuni vasta piässi, sõs piät iks kallimba jupi ostma.

«Mõni arvas külh, et mille säänest muta pite sõidõtas, a taa om säänesama aoviidüs tüüst puhkamisõs nigu tõõsõki,» seletäs Toomas. «Mul om nüüt tutvit üle Eesti. Ku vaia, sõs avitõdas ütstõist. Tuu om kimmäs põhimõtõ, et ka võistluisil ei jätetä hädäholõjat ütsindä. Hää sõitja piät olõma ull’julgõ. Ku hirm om, sõs võidu pääle sõita ei saa. A mõistus piät selge olõma. Pall’odõl miihil kaos mõistus är, nigu nä kiivri päähä tõmbasõ. Adrenaliin lätt nii üles, et nakkasõ ull’uisi tegemä.» Loe edasi: Oro külä tiildäsõidu võistlusõ

Eesti motospordi esimene 24 tunni kestvussõit stardib reedel

Sel reedel algab Eesti motoajaloo esimene 24 tunni kestvussõit Maidla Le Mans – seda võistlust sõidetakse Riga sääreväristajatel ehk punnvõrridel. Ajalooline kestvussõit toimub Ida-Virumaal, Maidla mõisa ümbruses tehtud rajal. Start antakse reedel, 26. juulil kell 18 ja finišilipp langeb 24 tunni pärast, laupäeval kell 18.

Võistluse võidab võistkond, kes suudab 24 tunni jooksul läbida enim ringe. Võistkonda võib kuuluda 2-4 liiget, võistluse jooksul võib võrrile teostada remonti ja sõitjat vahetada. Võistlusraja pikkus on u 1 km ning koosneb 2/3 ulatuses asflatkattest nint 1/3 pehmemast kattest. Ürituse peakorraldaja Allan Lukkeni sõnul võib eelnevale kogemusele tuginedes arvestada, et kõvemad meeskonnad läbivad selle aja jooksul u 800 ringi, mille peale peaks kuluma u 25 liitrit kütusesegu.

Punnvõrride kestvussõite peetakse Eestis juba 2010. aastast, mil toimus esimene 3 tunni kestvussõit Lääne-Virumaal Levalas. Siis osales 13 ekipaaži. Järgmisel kestvussõidul 2011. aastal osales juba 40 ekipaaži.

Maidla Le Mansi peakorraldaja Allan Lukkeni sõnul oli mõni päev enne üritust registreerunuid 46 ekipaaži.

Üritus on erakordne, sellest tulevad osa võtma ka TopGeari Baltikumi ajakirjanikud ning TV3 meeskond.

Üritus on pealtvaatajaile tasuta. Laupäeval, 27. juulil toimub Maidlas ka Maidla valla päev, kus astuvad üles muusikud, ning leiab tegevust nii suurematele kui pisematele pereliikmetele. Kõik pealtvaatajad on oodatud.

Homme algavad Järvamaal rahvusvahelised motovarjude võistlused

24.-28. juulini toimuvad Järvamaal, Nurmsi lennuväljal ja mujalgi Paide valla aladel motovarjude rahvusvahelised võistlused Baltic Open Paramotoring Championship 2013 (BOPC). BOPC korraldatakse igal aastal ühiselt Balti riikide paraplaaniklubide poolt, selle toimumispaik roteerub riigist riiki. Seekordsele võistlusele tuleb 22 välispilooti, mis on suurim arv seni Eestisse sellistele võistlustele saabunutest. Lisaks veel Eesti piloodid, kuid maksimaalne osalejate arv ongi piiratud 30-ga, et tagada sellise spordiala võistluse ohutus.
Motovarjurid sooritavad erinevaid ülesandeid, mille seas on nii pikad navigatsioonilennud kui keerukad ja atraktiivsed manöövrid madalatel kõrgustel ja vahepeal jalgadega maapindagi puudutades. Võistlusülesandeid sooritatakse neljapäeva hommikust laupäeva õhtuni ning pealtvaatajad on samuti oodatud.
Kõige atraktiivsemad kohapealsed lennud püütakse korraldada reede õhtul kell 18. Eeldatavasti laupäeva õhtuks on plaanitud kõigi võistlejate ja kohtunike ühine mootoritega lend marsruudil Nurmsi-Mäo-Paide-Nurmsi, millest võtab osa kuni 40 pilooti, mis on seni suurim arv Eestis korraga õhus olnud motovarjureid üldse.
Kuivõrd motovarjusport on väga ilmastikutundlik ala, ja programmi võib tekkida palju muudatusi, siis pealtvaatajatel on soovitatav enne kohale tulekut helistada Eesti-poolse korraldaja, klubi Keelutsoon üldnumbrile 55 63 88 00.
Anu Puusepp
jarva.ee

Toimus sporthobuste takistussõidu võistluspäev “Vao karikas 2013”

Pildil Piret Ervald ja Ice de Wiqui. Autor: Ulvi Mehiste.

Laupäeval, 20. juulil toimus sporthobuste takistussõidu võistluspäev “Vao karikas 2013”.

MTÜ Vao Ratsaklubi korraldas juba teist korda ilusa spordisündmuse. Kohale olid sõitnud paljude Eesti tallide meeskonnad oma särtsakate suksude ja rõõmsameelsete ratsanikega. Registreeritud oli üle 80 stardi.

Osalejaid küsitledes sain kuulda kiidusõnu korraldajatele, kuna võistlus oli ladus ja kulges viperusteta. Märgiti ka seda, et harjutusplatsi pind oli parem – kõvem, kui eelmisel aastal, ning võistlushobuseid oli võimalik nüüdseks valmis ehitatud talli boksidesse paigutada, kus neil oma etteastet oli mõnusam oodata.

Vestlusest mootorrattal kohale vuranud Karksi-Nuiast pärit inimestega, sain teada, et nad võtsid sõidu Lääne-Virumaale Vaosse spetsiaalselt ette, kuna on varem ratsaspordiga tegelenud ja tunnevad jätkuvalt huvi oma lemmikspordiala vastu.

Pildil Risto Märtsin ja Sir Popey. Autor: Ulvi Mehiste.

Aadi Pärtel, Erni Nebel ja Harri Õnnemäe, “vana kooli” ratsapordi mehed, meenutasid, et Vaos kuuekümnendate lõpul ja seitsmekümnendate algul toimunud võistlused algasid päev enne ja lõppesid päev peale võistlusi. Lõbusa huumoriga meenutati võistlusjärgset pidu, mil Vao viinaköögi teisele korrusele, kus asus sel ajal sovhoosi söökla, sai kohaliku krutskimehe poolt hobune üles toodud. Tuli appi võtta kogu seltskonna tarkus ja kavalused, kuni hobu sealt lõpuks tervena alla tagasi sai meelitatud.

Vanast Vao tallist oli neil hästi meeles, et selle vahekäigu põrand oli alati puhta heleda saepuruga paksult kaetud. Põhjuseks oli mõisaaegne munakivisillutis, mis hobuste jalgu võinuks lõhkuda. Praegu ehivad need ajaloolised munakivid talli ees olevate kaarte tagust põrandat.

Võistlused võitis põhisõidus, 130 cm takistussõidus Kairi Dräbtsinskaja hohobusel Peron Viljandimaa RSK-st. 7-aastane täkk Peron on legendaarse Palladiumi otsene järeltulija.

120 cm parkuuri läbis puhtalt kõige kiiremini Catlin Vatsel hobusel Catwoman XS Gunnar Klettenbergi Ratsaspordiklubist GKG.

Päeva suurima skoori tegi Piret Ervald, kes tõi kodutalli 110 cm võistluse esikoha hobusel Ice de Wiqui, II koha 100 cm sõidus samal hobusel ning III koha 100 cm takistussõidus hobusel Eternal.

100 cm takistusõidu parim oli Risto Märtson Ruila Talli Ratsaklubist hobusega Sir Popey.

Vao Ratsaklubi tänab siiralt kõiki sponsoreid, toetajaid, abilisi, võistlejaid, pealtvaatajaid ja ilusat ilma.

Nagu ütles üks võistlustest osa võtnu Pärnumaa parimast ratsabaasist Seljametsa Tallidest: “Selliseid ilusaid sündmusi on Eestimaale rohkem vaja!”

Ulvi Mehiste

Rakveres astuvad sel nädalavahetusel võistlustulle Eesti parimad Komissar-Rexid

13.-14. juulil toimub Rakveres staadionil ja Tamsalu valla põldudel Eesti esimene rahvusvaheline teenistuskoerte kolmevõistlus (IPO) jäljeajamises, kuulekuses ja kaitses.

Kokku läheb medaleid ja meistritiitlit püüdma kaheksa koera ning koerajuhti. Võistlusel näitab oma oskusi neli Saksa ja kolm Belgia lambakoera ning üks Prantsuse lambakoer.

Võistlus algab laupäeval Tamsalu vallas Uudeküla koerte treeningplatsil kell 9.30. Teenistuskoerte kolmevõistlus jätkub pühapäeval kell 9.30 Rakvere staadionil.

Teenistuskoerte kolmevõistlus IPO koosneb jäljeajamisest põllul ning väga atraktiivsetest ning adrenaliini tõstvatest kuulekuse ja kaitseosadest. Kõiki koerasõpru oodatakse koerte kolmevõistlust vaatama ja võistlejatele kaasa elama. Sissepääs Rakvere staadionile on tasuta.

Samaaegselt rahvusvahelise võistlusega toimuvad ka Eesti Meistrivõistlused IPOs, kus selgitatakse välja Eesti 2013. aasta IPO meister.

Rakke Rattamaratoni võitis üllatusmees

Üllatusvõitja Peeter Tarvis finišeerimas. Foto: Jarek Jõepera

Samsung Estonian Cup rattamaratonide neljanda etapi Fuji Rakke Rattamaratoni võitis Peeter Tarvis Raplamaa Rattaklubi KoMo võistkonnast. Eelmise aasta võitja, Eesti ainus maastikurattaproff Martin Loo lõpetas võistluse kolmandana, Markku Ainsalu järel. Kokku osales pühapäeval Rakke Rattamaratonil 1622 ratturit.

Kesk-Eestis Pandivere kõrgustikul ja Rakke ümbruses sõidetud 59 kilomeetrine rattamaraton toimus suurepärastes tingimustes. Võistluse favoriit, UCI reitingutabelis 21-le positsioonile tõusnud Martin Loo proovis äraminekut distantsi esimesel kolmandikul, kuid liidergrupp püüdis Loo taas kinni. Raja 21-sel kilomeetril Emumäe tipus asunud Premium7 vahefinišis võttis võidu Caspar Austa, Alges Maasikmetsa, Erki Pütsepa ja Martin Loo ees.

Emumäele järgnenud laugemal, kuid kiirel rajaosal keegi kohe ründama ei hakanud. Esimesena otsustas kiirendada U-23 vanuseklassis sõitev Peeter Tarvis ning tema järel ka Markku Ainsalu. Kuna sarja liidrile Alges Maasikmetsale, kes jälgis eelkõige oma põhikonkurent Caspar Austat, selline stsenaarium sobis, hakkasid Tarvis ja Ainsalu jälitajatega vahet kasvatama. Martin Loo eestvedamisel hakati jooksikuid aktiivselt püüdma viimasel kümnel kilomeetril. Vahe vähenes, kuid oli kärisenud juba sedavõrd suureks, et Tarvis võttis kindla võidu. Teisena veeres üle finišijoone Ainsalu ning kolmandana Martin Loo.

„Loomulikult oli keeruline aga läks õnneks, et eest ära sain,“ rääkis Peeter Tarvis mõned minutid pärast finišit. Kiireim mees rajal kiitis muuhulgas korraldajaid rajamuudatuste eest, mis võitja sõnul tegid võistlustrassi mitmekülgsemaks ja põnevamaks. Loe edasi: Rakke Rattamaratoni võitis üllatusmees

Timahavva peeti edimäst kõrda võrokeelidse Vikipeediä artiklivõistlust

Võistlusõst võtiq ossa ossa 9 kirotajat 14 artikliga. Teemaq, minkast kirotõdi, olliq väega mitmõsugudsõq: kultuuriluust ja -tegeläisist sugulasrahvidõ ja botaanikani.

Näütüses kirotõdi artikli Jaigi Juhanist, Oksaneni Sofist, Rosma koolist, katripääväst, Tarto Kivisillast, nõglapaiust ja väikust Tsiberi soomõ-ugri rahvast mansõst. Võistlusõlõ tull’ ka mitu väega hüvvä setokeelist ja seto kultuuri pututavat artiklit (nt Jakapäiv, Mõlapäiv). Kõiki artikliid saa nätäq ja lukõq võrokeelitsest Vikipeediäst, täpsämbähe lehe päält:

fiu-vro.wikipedia.org

Parõmbidõ kirotajidõ/kirotuisi välläkuulutaminõ ja avvohindo kätteandminõ tulõ Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keskusõh (Lossi 3-134, Tarto) neläpäävä, 13. piimäkuu pääväl kell 18. Kõik huvilisõq ja kimmähe kõik võistlusartiklidõ kirotajaq ommaq pallõlduq ossa võtma. Avvohinnaq ommaq vällä pandnuq Kubija Hotell-Luudusspaa, andsambliq Zetod, Klapp ja Kiiora, Võro Instituut ni Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.

Võistlusõ kõrrald’ MTÜ Wikimedia Eesti. Ligemb teedüs võistlusõ kotsilõ:

fiu-vro.wikipedia.org

Võrokeeline Vikipeediä om luud aastagal 2005 ja parhilla om sääl päält 5100 artikli. Võro Vikipeediähe või vabalt artikliid kirotaq ja naid toimõndaq egäüts, kiä mõist võro keelen (vai ka seto, mulgi vai tarto keelen) kirotaq.

Uma ammõtlik Vikipeediä om parhilla 285 maailma keelel. Väikeisin keelin Vikipeediil om terven ilman tähtsä roll päält umakeelidse tiidmise jagamisõ ka naidõ kiili edendämisen, oppamisõn, tutvustamisõn ni laembalt maailma keele- ja kultuurikirivüse hoitmisõn. Väega pall’odõl keelil (ka võro keelel) om Vikipeediä ainugõnõ umakeeline entsüklopeediä. Pall’odõ maailma kiili jaos om taa kõgõ suurõmb vaba ja avalik umakeelidse kiräsõna läteq.

Kõrraldustoimkunna nimel

Jüvä Sullõv

Põlva linn peab päevi

Nõiad motoriseerimata sõidukite mäestlaskumise võistlusel 2012.a. Foto: Põlva Linnavalitsus

6.-9. juunini peab Põlva 24. korda oma linna päevi, mis algasid neljapäeval traditsioonilise terviseüritusega “Tund tervisele Põlva järve rannas”.

Reedel, 7. juuni õhtul toimub linna kesktänaval kohaliku insenerimõtte säravamate sähvatuste esitlus – motoriseerimata sõidukite mäestlaskumise võistlus, toimuvad moeshow ja teatripiknik, esinevad Motomeeste koor ja METSATÖLL. Päev lõpeb Põlva ÖÖ jämmiga Kultuurikeskuse Undergroundis.

Laupäev, 8. juuni algab laadameluga linnasüdames ja linna puhkpilliorkestri äratusmänguga mööda linna. Keskuse laval esinevad külalised Sillamäelt, Mandoliinide orkester, tantsijad ning kapell Heino Tartes ja sõbrad. Toimuvad orienteerumisbingo, rula/mx võistlus, rannavolle võistlus, koerte demonstratsioon, kirikukontsert ja omavalmistatud parvede sõit järvel, rääkimata paljudest erinevatest näitustest, sh relvanäitusest. Talupoe tagahoovis õpetatakse euroalustest õuemööbli valmistamist. Tegemist ja uudistamist on nii suurtel kui väikestel. Päev lõpeb vabariikliku naiskooride rongkäigu ja laulupeoga Intsikurmus ning simmaniga südalinnas ansambli Justament saatel.

Pühapäeva, 9. juuni hommikul saab piduroidumuse kontidest välja ajada rattamatkal rühkides, käsitöö töötubades Himmastes nokitsedes või meeldivalt jahedas kirikus E STuudio tütarlastekoori kontserti nautides.

Täpse päevade kava leiab siit.

Ekstreemsportlased teevad jälle Põlva rulapargis toormoosi?

Laupäeval, 8. juunil kell 12 algab Põlva rulapargis trikiratturite ja rulasõitjate ekstreemspordivõistlus “Toormoos”. Eelmisel aastal toimunud samanimeline võistlus pakkus närvikõdi nii pealtvaatajatele kui ka sportlastele endile.

Teist aastat järjest korraldab Lumelauaklubi Mässer kevadise ekstreemspordivõistluse “Toormoos”, kus kohalike rulasõitjate ja trikiratturite kõrval võistlevad nii Tallinna, Tartu, Pärnu kui ka Elva noored. “Nagu paljud teised talveunest ärkajad, otsivad ka ekstreemsportlased värskust, mille tulemusena on kevadise võistluse nimeks saanud “Toormoos”,” põhjendas Lumelauaklubi Mässer esindaja ja võistluse peakorraldaja Olari Torop nimevalikut.

Loe edasi: Ekstreemsportlased teevad jälle Põlva rulapargis toormoosi?