Lõuna Regionaalne Maanteeamet tunnustas märkimisväärse panuse eest liikluskasvatusse õpetajaid, koostööpartnereid, kohalikke omavalitsusi ja märkis ära paremaid liikluskasvatusteemalisi üritusi. Aasta õpetaja tiitli liikluskasvatuse alal sai üheksa õpetaja hulgas ka Misso Keskkooli õpetaja Anu Raag. Omavalitsustest tunnustati Värska valda.
Allikas: Setomaa.ee
Juba kaheksandat korda valiti Pärnumaal aasta küla, aasta sädeinimene ja aasta tegusaim maanoor.
Aasta küla tänavused laureaadid on Suigu- Murru külade piirkond ja Are vald. Suigu-Murru külade piirkond esindab Pärnumaad ka tuleval aastal toimuval Eesti külade konkursil.
Aasta sädeinimene Pärnumaal on Kadri-Aija Viik, Surju vallast. Kadri-Aija tegutseb Lähkma küla eestvedajana.
Tegusa maanoore tiitli pälvis Marko Kaljula, Koonga vallast. Marko on Pärnumaa Kodukandi noortekoja asutaja ja eestvedaja.
Nominentide ja laureaatide tunnustusüritus toimub 14. detsembril Pärnu maavalitsuse saalis.
Allikas:kodukant.ee
Tartu Kultuurkapitali Vaike Uibopuu sihtkapitali esimese dirigendipreemia pälvis Saidi Tammeorg Põlvamaalt.
Koos poeg Paavoga Tartu Kultuurkapitali juurde omanimelise sihtkapitali asutanud Vaike Uibopuu sõnutsi langetas kolmeliikmeline komisjon otsuse Saidi Tammeoru kasuks üksmeelselt Märkimisväärne on olnud Saidi Tammeoru roll Uma Pidoks valmistumisel, mil ta viis proove läbi ka Tartus. Saidi Tammeoru kandidatuuri Tartu Kultuurkapitalile esitas Võro Seltsi VKKF juhatuse esimees, Uma Pido projektijuht Triinu Ojar. Eelkõige tõstis Ojar esile viimatise Uma Pidoga seonduvat, mil Tammeorg oli koorijuhtide pealik, naiskooride üldjuht, korraldustoimkonna ja repertuaarikomisjoni liige, projektikoori Naasõ Nurmõlt dirigent ja peo laulude lindistamise korraldaja.
Tunnustus ning 5000 krooni suurune preemia anti Saidi Tammeorule üle 28. novembril Tartu Jaani kirikus toimunud Tartu maakonna naiskooride laulupäeval.
Allikas: polvamaa.ee
Hiiumaa 2010. aasta kultuuripärl on Hiiu purjelaeva seltsi korraldatud V puulaevade pidu. Valiku tegi komisjon kuue kandidaadi seast. Preemiat antakse välja Eesti Kultuurkapitali, Hiiumaa omavalitsuste liidu ja Hiiu maavalitsuse koostöös.
Kultuuripärli meene ja 28 000kroonise preemia saavad seltsi esindajad kätte 14. jaanuaril maakonna kultuuri- ja spordiaasta avapeol.
Eelnevatel aastatel on selle preemia pälvinud festival Hiiumaa Homecoming (2006), Kohvikute päev (2007), Hiiumaa Võrkpalliturniir (2008) ja festival Hiiu Folk (2009).
V puulaevade pidu toimus juunikuus Emmaste vallas. Kahe päeva jooksul said huvilised Sõru sadamas osaleda paadimeistrite, köiekeerutamise, tõrvapõletamise, võrgukudumise ja teistes töötubades ning tutvuda lähemalt puupaatide ajalooga.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) kuulutas välja konkursi 2011. aasta Noore Looduskaitsja Auhinnale.
Noore Looduskaitsja Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinnale saavad kandideerida Eesti looduskaitsjad, kes on nooremad kui 35 aastat passi järgi või enesetunde alusel. Kandidaat võib töötada nii riiklikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti vabatahtlikuna. Olulisim on see, et ta seisab ihu ja hingega Eestimaa looduse kaitsel ning omab selles vallas tulemusi.
Siiani on auhinna pälvinud: Asko Lõhmus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamise eest, Peep Mardiste, kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega, Marek Sammul teaduspõhise looduskaitse arendamise eest, Tarvo Valker linnukaitseliste tegevuste eest, Murel Merivee innuka looduskaitsjana ja Ulvar Käärt, kes on teinud Eesti Päevalehele kirjutatud artiklite kaudu palju tööd eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ning kirjutanud tihti ka looduskaitse probleemidest, mis muidu peavoolu meedia uudisekünnist ei ületa. Otsuse Auhinna määramise kohta teeb Eestimaa Looduse Fondi poolt kokku kutsutud žürii, kuhu kuuluvad Alex ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Ulvar Käärt. Auhinda rahastavad Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevalised, Estonian Nature Tours ja OÜ 360 kraadi. Auhind antakse välja ELFi 20. sünnipäeval 1. veebruaril 2011.
Kandidaate ootab ELF kuni 20. jaanuarini.
Täna Jõhvis toimuval Ida-Viru koostööfoorumil tunnustatakse kuut MTÜ-d koostööauhinnaga ning arutletakse erinevate sektorite koos tegutsemise võimaluste ja probleemide üle.
Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhataja Kadri Jaloneni sõnul on Ida-Virumaal märgata kasvavat huvi ettevõtlikkuse ja kohalikus elus aktiivne olemise vastu, mistõttu on tõusnud vajadus ka kontaktide ja asjakohase info järele. „Foorumiga soovime pakkuda MTÜ-dele tegevuseks vajalikku teavet ja ärgitada erinevaid sektoreid omavahel koostööd tegema. Meie piirkonnas on ligi 3000 MTÜ-d ja see on rohkem kui Eestis keskmiselt,“ märkis ta.
Juba kolmas kodanikuühiskonna foorum, seekord üldnimetusega „Koostöös peitub jõud“ peetakse maailmakohviku vormis ehk kuue avatud vestlusgrupina, mille eestvedajad on oma ala spetsialistid. Näiteks on võimalik arutleda koostöö üle riigiga Jaan Tõnissoni Instituudi projektijuhi Aimar Altosaare juhtimisel, leida võimalusi MTÜ tegevuse kajastamiseks meedias Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejevi eestvedamisel. Lisaks vahetatakse mõtteid, kuidas leida tuge katusorganisatsioonidelt ja eraettevõtjatelt ning tekitada sünergiat omavalitsuste ja teiste samas valdkonnas tegutsevate MTÜ-de vahel.
Foorumil osalevad MTÜ-de eestvedajad ja liikmed, ettevõtjad, kohalike omavalitsuste esindajad, riigiasutuste töötajad, kohalikud elanikud.
Allikas: SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, www.ivek.ee
Eile, 7. detsembril Piusa külastuskeskuses toimunud Põlvamaa turismiettevõtjate ümarlaual kuulutati välja ka aasta parimad turismitegijad, teatab Põlvamaa infoportaal.
Aasta turundusteo tiitliga pärjati tänavu Värska sanatoorium. Värska sanatooriumi initsiatiivil on saavutatud Venemaaga märkimisväärne koostöö, näiteks avati 2010. aastal bussiliin marsruudil Peterburi-Värska. 2010. aastal on Vene turistide osakaal Põlvamaal suurenenud enam kui 100% ning selles on kahtlemata oluline roll ka Värska sanatooriumil.
Aasta atraktiivseimaks uustulnukaks valiti tänavu Eesti maanteemuuseumi uus ekspositsioon „Teeaeg”. Kultuuriline tegevus, kontserdid ja etendused on muutnud maanteemuuseumi atraktiivseks külastuspaigaks.
Kategoorias „Aasta roheline tegu” sai komisjoni kõrgeima hinnangu Eesti Looduse Põlvamaa erinumber.
Aasta turismitöötaja tiitli pälvis tänavu Räpina hotelli peaadministraator Katerin Rämmar, kes saavutas Euroopa turismi- ja hotellikoolide rahvusvahelistel kutsevõistlustel pronksmedali.
5. detsembril toimus Tartus Ateena keskuses üleriigiline tunnustamisüritus, kus kuulutatati välja Eesti aasta 2010 vabatahtlikud. Vabatahtlikke õnnitlesid Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus ja tunnustamisürituse patroon, riigipea Toomas Hendrik Ilves. Sel aastal tunnustatati eelkõige vabatahtlikke, kes on mentori, juhendaja või algataja rollis ning andnud sellega panuse vabatahtliku tegevuse arendamisse Eestis. Tunnustatavaid on kokku 15, kelle seas on inimesi üle kogu Eesti. Tänavuse aasta vabatahtlike hulgas on ka Eesti Energia personalidirektor Riina Varts, kes pälvis tunnustuse tegevuse eest Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu (PARE) juhatuse esimehena. Lisaks on tunnustatavate seas noortega tegelejaid ja noorteorganisatsioonide tegevuse korraldajaid, kohaliku elu edendajaid, heategevuslike organisatsioonide vabatahtlikke, eakate eneseabiliikumise juht ning nõrgemate abistajaid. Noorim tunnustav on sel 
aastal 20- ning vanim 78-aastane. Vabatahtlikud on kaasa löönud väga erinevate organisatsioonide ning projektide juures. Näiteks Saaremaa noormehed Tom Rüütel ja Taavi Rauniste algatasid ning viisid omal nõul ja jõul läbi Facebooki kampaania „Toetame Saaremaa vaimupuudega lapsi“. Aasta vabatahtlikud valis enam kui 40 esitatud kandidaadi seast välja üheksaliikmeline komisjon, mis koosnes vabaühenduste ja avaliku sektori esindajatest. Tunnustamisürituse raames toimus ka raadio Ööülikooli salvestus, kus räägiti vabatahtlikkuse teemadel. Vestlusringis osalesid Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, aasta vabatahtlik 2010 Riina Varts, Palupõhja Looduskooli juht Robert Oetjen ja Marten Kaevats Uue Maailma Seltsist. Õhtut juhtisid Maarja Küla juhataja Ly Mikheim ning arendusjuht Huko Laanoja ning esines Tartu ansambel Pahad Seemned.
Rahvusvahelist vabatahtlike päeva tähistatakse igal aastal 5. detsembril. Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse traditsioonile pandi alus 2005. aastal. Saabuv 2011. aasta on ühtlasi Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta.
Grete Kõrgesaar
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusest
Kolmapäeval Tartus toimunud Lõuna-Eesti turismikonverentsile järgnenud vastuvõtul kuulutati välja 2010. aasta silmapaistvaimad turismiobjektid ning -sündmused.
Konkursi „Ehe Lõuna-Eesti” raames tunnustas SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu turismiobjektidena Eesti Maanteemuuseumi ja Alatskivi lossi. 2010. aasta parimaks valiti aga Jõgeva maakonnas asuv kogupere mängumaa Vudila.
Parima turismisündmuse nominentideks nimetati Võrumaal toimunud kohaliku toidu mess „Uma mekk” ning Lüübnitsa kala- ja sibulalaat Põlvamaal. 2010. aasta parima turismisündmuse tiitel läks samuti Jõgevamaale, Suurele Paunvere väljanäitusele ja laadale.
Lõuna-Eesti turismikonverentsi läbivaks teemaks oli tänavu Vene turg – anti ülevaade, kuidas venelasi turistidena Lõuna-Eestisse meelitada ja mida neile siin pakkuda.
Konverentsile järgnenud vastuvõtul tunnustati ka fotokonkursi parimaid.
Linnavalitsus ootab ettepanekuid 2010. aasta preemia kandidaatide kohta.
Linnakodanike, asutuste ja muude ühenduste ettepanekuid preemiate saajate osas oodatakse linnavalitsusse 31. detsembrini.
Ettepanekuid võib esitada vormikohasel blanketil, mille leiab linna koduleheküljelt www.viljandi.ee ning paberkandjal linnavalitsuse dokumentide avariiulitelt või ka vabas vormis.
Loe edasi: Viljandi linn soovib tunnustada omi silmapaistvaid kodanikke
1. detsembril tehti Tallinnas keskkonnaministeeriumi saalis kokkuvõtteid selle aasta keskkonnateo võistlusest.
Esitatud taotlusi 18. novembril hinnanud žürii leidis, et ei aasta keskkonnateo ega aasta keskkonnateokese kategoorias pole ühtegi tiitliväärilist ettevõtmist. Siiski otsustas žürii nii mittetulundusühingu JCI GO Koda projektile “Lasnamäe rohestamine” kui ka arenguprogrammide keskuse EMI-ECO projektile “Teotahteliste venekeelsete pensionäride kaasamine Tallinna kodumajapidamistes ressursside säästu võimaluste teavitamisele ja kaasamisele” määrata preemia 15 000 krooni. Meenutame, et JCI GO Koda sai eelmisel aastal keskkonnateo auhinna kampaaniaga “Killerkott tapab!”.
Keskkonnateokese võistlusel osales märksa rohkem taotlusi: tervelt kakskümmend. Nelja tublima hulgas ei hakatud täpsemat paremusjärjestust otsima, vaid määrati kõigile võrdne 10 000-kroonine preemia. Need olid Tallinna tehnikagümnaasium (kooli hoovi rajatud vanadest autokummidest jalgrattahoidla), Rakvere lasteaed Triin (vee- ja keskkonnanädal), Tallinna lasteaed Kiikhobu (projekt “Laps linnakeskkonnas”) ja Tarvastu lasteaed Naeruvõru (muusikaline moeetendus MASU). Tänukirjaga tunnustati Tallinna keskkonnaametit, tänu kellele on tänavu täies mahus tööle hakanud Aegna loodusmaja.
Ettevõtteid esile tõstvale “Aasta keskkonnategija” võistlusele oli esitatud seitse kandidaati ja kolm neist saidki tänavuse aasta keskkonnategija tiitli: keskkonnajuhtimise kategoorias tarbijate harimise eest AS Tallinna Vesi, keskkonnahoidliku protsessi kategoorias AS Ecometal, kes töötas välja ja juurutas naatriumsulfaadi kristalliseerimisprotsessi, ning keskkonnahoidliku toote või teenuse kategoorias MTÜ Viru Folk, kes on suurüritustel hästi toime tulnud jäätmekäitlusega. Viru Folk sai ka õiguse esindada Eestit Euroopa rohelise nädala auhinnavõistlusel.
Viimasena mainitud kategoorias pälvis tunnustuskirja mahetoitu ja maheteenuseid propageeriv AS Pühajärve Puhkekodu.
Allikas: Loodusajakiri Uudistaja
12. novembril sai teatavaks Eesti maaülikooli (EMÜ) tänavune aasta tegu. Selleks osutus üliõpilaste edukas võistlustöö “Ajas muutuv vanaema lillepeenar” Tallinna lillefestivalil.
Aianduse eriala magistrandid Karin Kapp, Helen Hendrikson, Reelika Rätsep ja maastikuarhitektuuri eriala üliõpilane Anu Kägu on andnud oma lillefestivalil valminud aiakujundusega võimaluse reisida ajas ja märgata muutusi aianduses. Eduka võistlustöö teinud üliõpilasi juhendas aianduse lektor Ele Vool.
Aasta teo tiitliga tunnustab maaülikooli rektor juba kaheksandat aastat ettevõtmisi, mis jäävad väljapoole igapäevakohustusi. Varasematel aastatel on tunnustuse pälvinud Rõhu katsekeskus, keskkonnaüliõpilaste selts, keskkonnahoidlik reoveepuhasti, tervisliku piima arenduskeskus, Võrtsjärve järvemuuseum, tudengite erialaseltside ühisprojekt “Oma kodu” ja maaülikooli vilistlaste kokkutulek.
Esimest korda välja antud aasta täienduskoolitaja auhinna pälvis toiduhügieeni osakonna juhataja Mati Roasto. Parimad uuendusmeelsed õppejõud on Arvo Viltrop ja Lauri Lihtmaa.
Akadeemilisel aktusel anti üle ka EMÜ teaduse populariseerimise auhinnad. Esimese auhinna (15 000 krooni) pälvis Ivar Sibul puittaimi ja puiduteadust populariseeriva mitmekülgse tegevuse eest. Teise auhinna (10 000 krooni) sai Indrek Sell ja kolmanda (7000 krooni) mullamuuseumi kollektiiv.
EMÜ
Noortefoorumi “101 last Toompeale” osavõtjad valisid kõige lapsesõbralikumateks ühiskonnategelasteks Aivo Värtoni ja Maria Vahteli, kes rajasid Võrumaale Uue-Antslasse liikluslinnaku.
Aivo ja Maria Värtoni kandidatuuri esitasid õpilased veidi enne hääletust, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Värtonid rajasid Võrumaal ühte vanasse kolhoosilauta liikluslinnaku, kus lapsed saavad läbi mängu õppida liikluses hakkama saamist.
Lapsesõbraliku ühiskonnategelase tiitlile oli esitatud ka nimekamaid inimesi, kuid seekord neid ei valitud.
“Inimesed hakkavad aru saama, et selleks, et olla lapsesõbralik, ei pea sa olema kuulus. Võid teha kogukondlikul tasandil midagi sellist, mis jääb inimestele kõrvu ja silma,” selgitas “101 last Toompeale” projektijuht Nikolai Kunitsõn.
Kõige lapsesõbralikumaks ettevõtteks valiti bussifirma SEBE, kus on langetatud noortele bussipiletite hindu.
Allikas: blogi Urvaste Vallarahva Leht
Eesti Kultuurkapital kuulutab välja maakondliku kultuuripreemia Valgamaa Kultuuripärl 2010 kandidaatide esitamise Valga maakonnas. Korraga võib esitada ainult ühe kandidaadi. Esitamise tähtaeg on 22. november.
Kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, mittetulundus-ühinguid ja organisatsioone, kellel on silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuurielu edendamisel.
Taotlusi maakondliku kultuuripreemia Valgamaa Kultuuripärl 2010 eraldamiseks võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid 22. novembriks. Esitada võib korraga ainult ühe kandidaadi.
Taotlemiseks tuleb esitada Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupile vabas vormis taotlus, milles peavad olema märgitud:
loomingulised saavutused mööduval perioodil (so 2010. aastal);
põhitöökoht ja kehtivad stipendiumid;
kandidaadi isikuandmed (täpne nimi, isiku- või registrikood, aadress,kontakttelefon).
Kirjalikud ettepanekud saata aadressile: Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, Kesk 12-339, 68203 Valga, või e- mailile Eha.Mandel@valgamv.ee.
Järvamaa kultuuritöötajaid ühendav kultuurikonverents toimus reedel Paide kultuurikeskuses. Järvamaa kultuurikonverentsi „Lugedes rikkaks“ avasõnade järel andis maavanem Tiina Oraste üle Järvamaa teenetemärgi Järvamaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidjale Eha-Hilju Palmile. Maavalitsuse tänukirja aktiivse osalemise eest lugemisaasta korralduslikus tegevuses sai maavanemalt Järvamaa Keskraamatukogu.
Allikas: jarva.ee
Täna, 14. novembril kuulutati Kuldre koolis toimunud piduõhtul Võrumaa Urvaste valla aasta isaks 2010 Eero Täär. Fotol on Eero Täär koos oma laste ja Urvaste vallavanema Riho Rooniga.
Foto: Maria Vahtel
12. novembri õhtul toimus Põlvamaal Moostes lõikuspidu, kus Põllumajandus-Kaubanduskoda andis pidulikult üle tunnistused Tunnustatud Maitse (ristikumärk) ja Tunnustatud Eesti Maitse (pääsukesemärk) märgi pälvinud toodete tootjatele. Tänavu märgi saanud tooted võivad seda kanda 2011. aasta lõpuni.
Pääsukesemärk (Tunnustatud Eesti Maitse) antakse kvaliteetsetele, kodumaisest põhitoorainest Eestis valmistatud toodetele. Ristikumärk (Tunnustatud Maitse) antakse kvaliteetsele tootele, toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei kontrollita.
Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärk 2010
Lihatooted: AS Tartu Agro Rahinge Lihatööstus: poolsuitsuvorst Sealihavorst.
Piimatooted: PÜ E-Piim: Harmony Südamejuust, Koore juust, Eesti või; AS Maag Piimatööstus: Farmi Pastöriseeritud joogipiim, rasva 2,5%; AS Valio Eesti: Jogurtimaius suurte ploomitükkidega, Jogurtimaius suurte kirsitükkidega, Jogurtimaius mustika-maasika, Maasika jogurtimaius.
Pagari- ja kondiitritooted: AS Lõuna Pagarid: Värska Tummõ leib; AS Eesti Pagar: Rehe rukkileib (vormileib), Rehe rukkileib (põrandaleib), Cristella kohupiimasaiake 400 g/ Cheescake pastry, Cristella lihapirukas 400 g/Meat pastry; AS Kalev Chocolate Factory: Vilma küpsisepulber piimašokolaadipisaratega.
Kalatooted: DGM Shipping AS: Räimerümbad külmutatatud, Anšoovis oliivõlis, Balti vürtsikilud, Vürtsikilu fileed.
Alkohoolsed joogid: AS Liviko: Maarahva viin.
Tunnustatud Maitse ristikumärk 2010
Pagari- ja kondiitritooted: AS Kalev Chocolate Factory: Kalev Désirée piimašokolaad Caffé Latte maitselise täidisega, Kalev Désirée tume šokolaad espressomaitselise täidisega, Maiuspala pralineekompvek; OÜ Pagaripoisid: Singi-juustumuffin, Tort Cheescake; TÜ Šeiker Pai Pagar: Kihiline šokolaadimaitseline küpsis.
Allikas: agri.ee
Teisipäeval, 16. novembril antakse justiitsministeeriumis kuuele Eestimaa vaprale inimesele üle kodanikujulguse aumärgid. Aumärk on tunnustus kurjategijate tabamise või tabamisele kaasaaitamise eest. Kodanikujulguse aumärke antakse välja seitsmendat korda.
Allikas: Justiitsministeerium
Reedel selgusid Ragn-Sellsi Aasta Taaskasutaja auhindade võitjad. Žürii tunnustas UPM-Kymmene Otepää vineeritehase keskkonnasõbralikku tegevust Väikese preemiaga.
Oktoobrikuu jooksul oli ettevõtetel võimalus kandideerida tänavusele Aasta Taaskasutaja auhinnale. Kokku laekus konkursile 20 kandidaati, kelle hulgast valis žürii välja 14. Konkursi korraldaja AS Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rein Leipalu sõnul paistavad selle aasta nominendid silma erakordselt kõrge taaskasutusse suunatavate jäätmete hulga poolest – on näha, et jäätmetega tegeldakse teadlikult.
Konkursil Aasta Taaskasutaja Väikese auhinna võitnud Otepää vineeritehas suunab 94% jäätmeist taaskasutusse. Eraldi sorteeritakse paber ja papp, kile, puit, ohtlikud jäätmed ja biolagunevad jäätmed. Suurim tekkiv jäätmeliik on puit, mis moodustab hinnanguliselt üle 80%. Tootmispinnal on töökohtade lähedal nö mini-jäätmejaamad ning kasutusel on erikujundusega värvilised konteinerid sorteerimise lihtsustamiseks. Käesoleval aastal rajas ettevõte biokomposti ehk nn mudaväljaku. Koostatakse iga-aastast keskkonnaalast auditit. Ettevõte on omandanud ISO 14001 sertifikaadi.
Tehase juht Ando Jukk peab sellist tunnustust oluliseks, sest Otepää vineeritehast rajades ja arendades on keskkond olnud alati oluline ning on tuntud muret selle üle, kui palju head materjali jõuab prügimäele. „Mulle meeldib see, et kogu Eesti keskkonnateadlikkus on järjest paranenud ning võimalused realiseerida ideid, kuidas vähem prügilajäätmeid tekitada, on paranenud. Oleme suutnud selle arenguga kaasas käia ning meil töötavad väga head inimesed, kelle abil on olnud võimalik neid ideid ellu viia. Loomulikult ei saa alahinnata ka koostööpartnerite rolli,“ sõnas Jukk.
Teiste valdkondadega võrreldes on puidutööstusel taaskasutuse osas olulised eelised. Materjal, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, on juba oma olemuselt taastuv ressurss. UPM-Kymmene Otepää vineeritehas on juurutanud jäätmete sorteerimise, mis aitab hoida kokku kulusid. Jukki sõnul kasutatakse võimalusel ära kõik puidu käsitlemisel tekkivad jäätmed. „Ainus, mida ei saa millekski ära kasutada, on puidu kuivamiskahanemine,“ muigab Jukk, kes toob lisaks huvitava näite taaskasutusest tootmisprotsessis. Selleks, et palke oleks võimalik treida, on vaja neid soojas vees leotada. Vee soojendame soojusvahetite abil puidu kuivatamise käigus vabaneva soojuse abil. Puidu kuivatamiseks vajaminevat soojust toodame peamiselt tootmisprotsessis tekkivatest puitjäätmetest.
Otepää vineeritehas on rajatud endise Otepää Autoremonditehase asukohale ning see on Otepääle olnud väga keskkonnasõbralik muutus. Lisaks loodud töökohtadele on vineeritehase rajamisega muutnud piirkond puhtamaks. „Enne vineeritehast oli see ala tugevalt saastunud vanast õlist, mis imbus pinnasesse ning me oleme pinnase puhastamiseks kulutanud miljoneid kroone. Meile on väga oluline hinnata iga arendustegevust ka keskkonnaga seotud aspektidest,“ selgitas Jukk.
Kõige värskem oluline otsese mõjuga keskkonnaalane investeering oli nn mudaväljaku ehitamine, mis sai valmis sel suvel. Selle ehitust lubas ettevõte ka keskkonna kompleksloa taotlemisel. Palke leotatakse vees ning nende transpordi käigus jääb puukoore või otste külge erinevat prahti, mis ladestub leotamisprotsessi käigus basseini põhja ning seda vett ei ole võimalik otse loodusesse lasta. Selleks ehitas vineeritehas spetsiaalse torustiku Otepää Veevärgi torustikuni ning uue mudaväljaku abil saab tahketest leotusjäätmetest reostunud vee välja nõrutada. Nõrutatud tahke osa sobib komposti- või täitematerjaliks, kuid mõned tehase koostööpartnerid kasutavad seda ka veepuhastite setetega segamiseks.
Otepää vineeritehas on piirkonna üks suurimaid ettevõtteid, kus töötab 175 töötajat. 2000. aastal asutatud tehas toodab kõrge kvaliteediga kasevineeri peamiselt ehitus-, mööbli-, pakke- ja transporditööstusele. Aastane tootmismaht täisvõimsusel on 50 000 m3 millest üle 90% eksporditakse. Vineeritehase tooraine pärineb peamiselt Eestist.
Eesti Emakeeleõpetajate Selts annab emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse 2010. aastal Ülo Vooglaiule. Ülo Vooglaid väärtustab elukestvat emakeeleõpet, tõstab esile keele kui mõtlemisvahendi ja kannab väsimatult hoolt mõistete täpse kasutamise eest. Selts hindab kõrgelt ka Ülo Vooglaiu enda mahlakat keelekasutust.
EES annab emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse korra aastas inimesele, kelle põhitegevus ei ole emakeeleõpetus, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud emakeeleõpetust ja seega toetanud EESi eesmärke. 2009. a sai aunimetuse ajakirjanik Kaja Kärner.
Allikas: eeselts.ee
Täna tunnustati tublisid vanaemasid ja vanaisasid ning esimest korda valiti ka aasta vanavanemad, kelleks said Ilvi Roostar Tartust ning Tõnis Ülemaantee Kõrgessaarest.
Ivi Roostar on Tartu pensionäride koondises Kodukotus aktiivne kaasalööja, kes on tegus ja rõõmsameelne vanaema ja vanavanaema. Aasta vanaisa töötab aga Kõrgessaare vallavalitsuses hoolekandeametnikuna.
Aasta vanaema ja vanaisa valimine on Evelin Ilvese idee, kes soovis, et Vabariigi sünnipäeval 24. veebruaril oleksid ka Eestimaa vanavanemad presidendiballil esindatud.
Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu keskuses tunnustati eriti silmapaistnud vanavanemaid hoole ja armastuse, ühiskonna ülesehitamise, aktiivse ellusuhtumise ja vitaalse eluhoiaku eest juba neljandat korda. Nii andis Evelin Ilves sel aastal tunnustuskirjad kümnele vanavanemate fondi poolt valitudtarmukale vanaisale ja vanaemale üle Eesti – nüüdseks on kokku nimetatud au osaliseks saanud juba 50 vanavanemat.
Tunnustatud said Aurelie Kaldoja, Elvi-Aino ja Anton Leitmäe, Eda Tamm, Tõnis Ülemaantee, Helin Ristla, Ilvi Roostar, Heli Martin ning Aino ja Olev Okas.
Kuni 22. novembrini saab esitada kandidaate konkursile “Tartumaa hea algatus 2010”, mille eesmärk on tunnustada kodanikuühiskonna ettevõtmisi Tartumaal. Tartu Ärinõuandla, Tartu Maavalitsuse, Tartumaa Arendusseltsi ja Kodukant Tartumaa koostöös korraldatavale konkursile võib esitada Tartumaal tegutseva mittetulundusühingu, seltsingu, sihtasutuse, äriühingu või kohaliku omavalitsuse, mille uuenduslikud algatused ja 2010. aastal ellu viidud projektid aitavad kaasa kodanikuühiskonna arengule maakonnas ning on eeskujuks teistele.
Konkursi “Tartumaa hea algatus 2010” parimate väljakuulutamine ja tunnustamine toimub 3. detsembril Tartumaa kodanikeühenduste konverentsil.
Reedel, 29. oktoobril toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses (Kesk 15) kümnes maaraamatukoguhoidjate päev.
Päev algab kell 10 hommikukohviga, järgnevad tervitused. Kella 11.30-13.30 kuulatakse ettekandeid. Nippe laste lugemishuvi süvendamiseks avaldab Krootuse põhikooli õpetaja Sigrid Mallene. Inimeseks olemisest räägib Põlva maavalitsuse terviseedenduse spetsialist Ene Mattus. Elu kutse – selliselt on oma ettekande sõnastanud koolitaja-nõustaja Terje Paes.
Kell 13.30-14.30 on planeeritud lõunasöök kultuurikeskuses. Kell 14.30-15 saavad kokkutulnud aimu Põlvast kui Eesti lõõtsapealinnast. Esinevad lõõtsamehed Heino Tartes ja Toomas Ojasaar, viiulil Signe Pruus.
Kell 15-16 tunnustatakse maaraamatukoguhoidjaid.
Päeva jooksul saab vaadata Põlva naiste käsitööde näitust ja Sigrid Mallese väljapanekut metoodilistest vahenditest laste lugemise arendamiseks.
Üritust toetavad Hasartmängumaksu nõukogu, kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Põlva linnavalitsus, AS Lõuna Pagarid.
Korraldajad on Põlva keskraamatukogu ja ERÜ maaraamatukogude sektsioon.
Raamatukogupäevad „Jah lugemisele!“ algasid 20. oktoobril ja kestavad 30. oktoobrini.
Põllumajandus-kaubanduskoda ning Maaleht valisid tänavuseks aasta põllumeheks teraviljakasvataja Madis Ajaotsa (pildil) Tartumaalt Rannu vallast.
„Ajaots on aastatega tõusnud kõrgete saakide meistriks, koristades viie valla maadel igal aastal 7000-8000 tonni teravilja,” põhjendas Maaleht.
Lehe kinnitusel on Ajaotsa rekordsaagiks kaheksa tonni vilja hektarilt ning keskmine saagikus viis tonni hektarilt. Kokku harib mees üle 2000 hektari maad, majandades Pilsu talus ja OÜs Rannu Seeme.
Lisaks sai Ajaots ka rahvapõllumehe tiitli, kuna võitis Maalehe veebihääletuse. Auhinnaks sai ta ajaloolise „Külvaja” kuju vähendatud koopia ning 30 000 krooni koolitustoetuseks.
Maaülikooli innovaatilise põllumehe eripreemia võitis Tanel Bulitko, kes on tõuloomakasvatajate ühistu juhatajana tegelenud heal tasemel tõuaretuse ja tõumullikate müügiga.
Sel kolmapäeval, 20 oktoobril tunnustatab Võru maavanem Andres Kõiv Võrumaa Keskraamatukogus XIII Täiskasvanud Õppija Nädala raames tänavusi tublimaid.
Aasta õppija tiitli pälvib Vastseliina valla elanik Anu Jõgeva, kes omandas teise kutse Räpina Aianduskoolis, lisaks on ta läbinud kõik Kaitseliidu baaskoolitused.
Aasta koolitaja on sel aastal Võrumaa Kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolitaja ning Haanja-Ruusmäe Põhikooli inglise keele õpetaja Airi Pilt. Koolituse läbinud on tagasiside-ankeetidel hinnanud Airi Pilti keskmise hindega 6,96, seitsmest maksimaalsest.
Maakonna aasta koolitussõbralikum organisatsioon on Võrumaa Kutsehariduskeskus, mis võimaldab oma töötajatele võimalusi iseseisvaks õppimiseks, samuti osalemist asutusesisestel- ja grupikoolitustel. Samuti on loodud võimalused osaleda avatud koolitusprogrammides, kursustel ja stažeerida välisriikides.
Allikas: Ketu Künnapuu
