tunnustus

Vähiravifondi “Kingitud Elu” asutaja sai “Meditsiinimõjutaja 2014” konkursil kolmanda koha

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” asutaja Toivo Tänavsuu pälvis konkursi “Meditsiinimõjutaja 2014” kolmanda koha. Konkurssi korraldab arstidele ja apteekritele mõeldud väljaanne Meditsiiniuudised. Võitjate valik kujuneb väljaande toimetuse ja lugejate eelistuste põhjal. Meditsiinimõjutajaks 2014 nimetati Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik ja teise koha sai Tallinna Tervishoiukõrgkooli rektor Ülle Ernits.

“Vähiravifond “Kingitud Elu” on kogunud üheksa tegevuskuuga üle 200 000 euro annetusi ning aidanud kümmet inimest võitluses vähiga,” ütles vähiravifondi “Kingitud Elu” juhataja Toivo Tänavsuu. “See tähendab, et oleme tõepoolest Eesti meditsiini mõjutanud: kogunud vähiravisse arvestatava summa lisaraha, aidanud teha moodsa vähiravi kättesaadavamaks ja rääkinud kaasa tulevikusuundades sel alal, samuti laiendanud onkoloogide võimalusi oma patsiente aidata. Aga tõeline meditsiini mõjutaja pole mitte fond ega mina selle eesotsas, vaid kõik need sajad annetajad, kes on fondi panustanud. Tegutseme vaid tänu teile. Ainult tänu annetustele saame abivajajatele elu kinkida,” lisas Toivo Tänavsuu.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” (www.kingitudelu.ee ) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele tehtud annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik ja tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Rita Rätsepp ja suhtekorraldaja Janek Mäggi.

Loodusfotovõistlusel “Wiki Loves Earth” pälvis Eesti fotograafi Janno Loide pilt kolmanda koha

Ukrainast alguse saanud rahvusvahelisel loodusfotovõistlusel Wiki Loves Earth (Eestis “Loodusmälestised Vikipeediasse”) pälvis kolmanda koha Eesti fotograafi Janno Loide pilt hilissügisesest hommikust Mukri rabas.

Wikimedia Ukraina algatatud loodusfotovõistlus Wiki Loves Earth toimus sel aastal teist korda ning nüüd juba rahvusvahelisena. Võistluse eesmärkideks on anda vabasse kasutusse võimalikult palju pildimaterjali loodusmälestistest ja kaitsealadest ning panustada keskkonna kaitsmisse avalikkuse parema teavitamise teel.

Eestis toimus võistlus nime all “Loodusmälestised Vikipeediasse” ning selle raames koguti 501 pilti meie looduskaitsealadest ja kaitsealustest üksikobjektidest. Siinse osavõistluse žürii – tunnustatud loodusfotograafid Arne Ader, Urmas Tartes ja Remo Savisaar ning Aare Undo vikipedistide kogukonna poolt – valisid 10 parima hulka tööd mitmelt juba varemgi Wikimedia liikumise raames toimunud võistlusel silma paistnud fotograafilt: Ilme Parikult, Janno Loidelt ja Vaido Otsarilt.

Rahvusvahelise võistluse žürii valikus jõudis eepiliste mägismaastike vaadete kõrval kõrgele kolmandale kohale peaaegu monokroomne ülesvõte uduloorides, kergelt härmatanud Mukri rabast hilissügisesel hommikul, autoriks Janno Loide.

Ülemaailmsel võistlusel osales üle 3000 pildistaja 15 riigist, loodusmälestiste ülesvõtteid koguti 71 225. Suurim fotosaak – üle 12 000 pildi – tuli Ukrainast; viis Ukrainas tehtud pilti jõudsid 15 parima hulka. Peamiselt loodusfotograafidest koosnev seitsmeliikmeline rahvusvaheline žürii valis võidutööd välja rahvuslikel osavõistlustel parimateks tunnistatud 156 foto hulgast.

Mari Vallik

Laupäeval tunnustatakse parimaid matemaatikaõpetajaid

Laupäeval, 13. detsembril kell 11 tunnustatakse Tartu ülikooli senati saalis professor Gerhard Rägo mälestusmedaliga Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid. Silmapaistva matemaatiku ja TÜ professori Gerhard Rägo sünnist möödus 5. detsembril 122 aastat.

Gerhard Rägo medali eesmärk on tunnustada isikuid või kollektiive silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osutamise eest matemaatika õpetamise täiustamisel Eesti koolides.

Tänavu antakse medal
– Tartu ülikooli emeriitdotsendile ning koolimatemaatika ja õpetajate ettevalmistamise kauaaegsele eestvedajale Tiit Lepmannile;
– Paide ühisgümnaasiumi matemaatikaõpetajale Anne Lillepeale;
– Kose gümnaasiumi matemaatikaõpetajale Kärt Matiisenile;
– Võru I põhikooli matemaatikaõpetajale Anne Reiljanile;
– Rõuge põhikooli matemaatikaõpetajale Piret Viilule.

Gerhard Rägo (1892-1968) mälestusmedali asutasid 1990. aastal Tartu ülikool ja Eesti matemaatika selts. Vastsete laureaatidega kokku on eelnimetatud medal antud 163 isikule või kollektiivile.

Professor Rägo oli silmapaistev matemaatik-didaktik. Ta töötas Tartu ülikoolis välja tulevaste gümnaasiumiõpetajate ettevalmistuskava ning koostas sellekohased õppekavad matemaatika-loodusteaduskonnale. Ta oli ülikoolis õpetajate ettevalmistamisega tegelenud didaktilis-metoodilise seminari juhataja abi ja aastatel 1936-1940 juhataja. Ta on töötanud Tartu ülikoolis dekaani, kateedrijuhataja ja prorektorina.

Allikas: Tartu ülikooli

Lastefondi vabatahtlik Evelin Tamm valiti aasta vabatahtlikuks

Pühapäeval, 7. detsembril annavad Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Liikumine Kodukant üle tänavused aasta vabatahtliku aumärgid. Teiste seas pälvib tunnustuse ka SA TÜ Kliinikumi Lastefondi pikaaegne vabatahtlik Evelin Tamm.

Evelin on olnud Lastefondi vabatahtlik alates 2010. aastast, mil ta oli tudeng Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Ligi viie aasta jooksul on ta saanud Lastefondis täita väga erinevaid ülesandeid olles nii projektijuht, ürituste korraldaja kui vabatahtlike koordinaator. Viimasel ajal on ta fondi vabatahtlikuna olnud seotud peamiselt meditsiinivaldkonnaga ning puuetega laste hoiukodude avamise koordineerimisega. Evelin on erialalt sotsiaaltöötaja ja töötab igapäevaselt Tartu Laste Tugikeskuses.

Enda sõnul tegutseb Evelin vabatahtlikuna lihtsalt heast tahtest ning soovist tegeleda just sellega, mis talle väga meeldib. “Lastefondi vabatahtlikkus pakub mulle erinevaid võimalusi midagi uut kogeda ja kedagi aidata,” ütleb ta. Aasta vabatahtlikuks nimetamist peab ta suureks tunnustuseks, kuigi esiti oli tal raske mõista, millega just tema selle ära on teeninud. “Enda meelest ei tee ma mitte midagi sellist, mida keegi teine ei saaks teha. Aga ju ma olen seda hästi teinud!” leiab ta ning loodab, et tema tegutsemine ja selle märkamine nakatab ka teisi.

Lastefondi tegevjuhil Sandra Liivil jagub Evelini kohta vaid kiidusõnu: “Ta on kõik need aastad Lastefondi juures hingega vabatahtlikku tööd teinud ning toonud meie seltskonda lisaväärtust ka oma sotsiaalvaldkonna teadmistega.” Ta lisab, et Lastefond saab nii palju teha ja jõuab sedavõrd paljude inimesteni just tänu vabatahtlike abile ning toob Evelini esile kui ühe neist, kelle peale saab alati loota ning kes on valmis kandma ka väga vastutusrikkaid ülesandeid. “Ta on väga-väga suure südamega inimene ja tema säravatest silmadest tundub, et ta on õnnelik selles, mida teeb. Lastefondi jaoks on Evelin tõesti hindamatu ning armas vabatahtlik,” kiidab Liiv.

Vabatahtlikke tunnustatakse Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eestvedamisel ning selle eesmärgiks on tuua esile ning avaldada austust ja tänu inimestele, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse. Aumärgid antakse kokku 10-le vabatahtlikule üle pühapäeval, 7. detsembril Türil.
Merili Kärner

Viljandis valitakse esmakordselt aasta fotot

Viljandi Linnagaleriis tehakse teatavaks Viljandi aasta foto konkursi võitja.Laupäeval, 6. detsembril kell 14 avatakse Viljandi Linnagaleriis näitus „Viljandi aasta foto“ ja tehakse teatavaks esimest korda toimuva fotokonkursi võitjaAasta foto konkursi eestvedajaks on Viljandi Fotoklubi ja klubi juht Peeter Sink. Konkursiga loodab fotoklubi leida lisaks aktiivsetele fotograafidele ka nii-öelda andekaid „sahtlisse pildistajaid“, keda rohkem loometegevusele ergutada.

Aasta foto konkursil võivad osaleda kõik, kes pildistamisega tegelevad.
Osalejate põhiliseks kriteeriumiks on, et foto autori elukohaks on Viljandimaa. Töödele eraldi kategooriaid ei ole.
Võidutöö valib žürii, kuhu tänavu kuulusid: linnakunstnik Malle London, kunstnik Teet Lindma, fotograaf Valdo Ots ning korraldajate poolelt Viljandi Fotoklubi juht Peeter Sink. Žürii soovis leida fotot, mis ei jäta kedagi külmaks. Parima pildi autorile antakse sptsiaalne kristallist rändkarikas, millele on graveeritud võitja nimi. Karikas jääb võitjale üheks aastaks.
Rändauhinna külgedel on tulevaste konkursside tarbeks ruumi uute võitjate nimede graveerimiseks.
Korraldaja loodab, et sellest konkursist saab tore traditsioon.
Näitus jääb linnagaleriis avatuks 9. jaanuarini.

Viljandi Linnagalerii asub Viljandi Linnaraamatukogu kolmandal korrusel (Tallinna tn 11/1).
Galerii on avatud raamatukogu lahtioleku ajal E-R 10-20, L 9-16, P suletud.

Monika Eensalu-Pihel

ITL ja HITSA kuulutasid välja Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja

Täna anti üle Eesti Telekommunikatsiooni ja Infotehnoloogia Liidu (ITL) Ustus Aguri nimeline stipendium Tartu Ülikooli informaatika eriala doktorandile Riivo Talvistele.

“ITL-i Ustus Aguri stipendium on mõeldud ühe andeka doktorandi õpingute toetamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal,” ütles stipendiumikomisjoni liige Marily Hendrikson. “Stipendiumikonkursil hinnatakse eelkõige kandidaadi doktoritöö teemat ja selle oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis, aga ka doktorandi senist erialast tegevust.”

2014. aasta stipendiaat Riivo Talviste kirjutab doktoritööd teemal “Turvalise ühisarvutuse praktilise rakendamisega seotud usaldusküsimused ja tehniline keerukus”, keskendudes küsimusele, kuidas analüüsida andmeid nii, et üksikisiku või ettevõtte privaatsust ei rikutaks.

“Oma töö peamise panusena tooksin välja selle, et töötasin välja lahenduse, kuidas veebirakendustes ühissalastuse abil privaatselt andmeid koguda, samuti töötasin välja ja teostasin privaatsust säilitava meetodi, millega saab krüpteeritud andmebaase ühendada ilma neid lahti krüpteerimata,” tutvustas Riivo Talviste oma tegevust. “Minu õpingute sisulise osa kulminatsiooniks võib lugeda hetkel käimas olevat projekti, mille käigus koostöös ITL-iga püüame leida vastust küsimusele, kas IT-tudengite töötamine õpingute ajal mõjutab kuidagi nende edasist karjääri ja sissetulekut.”

Talviste doktoriõpingud toimuvad koostöös Cybernetica AS-iga, mis alates 2007. aastast on koos Tarkvaratehnoloogia Arenduskeskuse STACC ja Tartu Ülikooliga arendanud turvalise ühisarvutuse platvormi Sharemind.

Loe edasi: ITL ja HITSA kuulutasid välja Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja

Kogokunna pärli kutsva tegijit mano

Luha Riho üten naasõ Aire, naasõ poja Uku (kural), hindä latsi Raina ja Raineriga. Harju Ülle pilt.

«Kogokund om meil väkev, a mano oodami helksä ideega peret, kiä Leevi koolimajaga midägi ette võtassi,» kutsva «Kogokunna pärli» tiitli saanu Räpinä kihlkunna Veriora valla Varõstõ külä miis Luha Riho (43) ja timä naanõ Aire (36).

«Mi kandih omma nii kinä ja tegüsä inemise, et tuu tiitli olõs võinu anda mitmõlõ tõsõlõgi,» ütli Riho ja Aire, kellele oll’ üllätüs, et küläliikmine Kodokant nä maakunnan kogokunna pärlis nimet’. «Ku meil midägi om vaia är tetä, tultas kokko ja tetäs är.»

Riho ja Aire vidävä MTÜd Võhanduveere tuun tsihin, et inemiisil olõssi uman kodokandin hää ellä. «Tahami kodokotust ilosambas ja parõmbas muuta,» ütel’ Aire. «Et olõssi häid ettevõtmiisi, latsil ja nuuril kah midägi tetä.»

Projektõ om kirotõdu nii latsi mänguplatsi ku opitarri jaos. Külä kõrdategemise talgo olli Leevil joba jupp aigu inne, ku «Teemi är!» kampaania vallalõ läts’.

Kümme aastat tegosat seldsiello
Suvõl saa MTÜl Võhanduveere kümme aastat täüs ja vidäjide mõttõ käävä joba juubõliüritüse ümbre. «Kodokandipäiv tulõ juubõlihõngolinõ,» selet’ Aire. Latsõ kõrraldasõ sääl spordivõistluisi ja plaanitas ka vahtsõt näütemängu.

Näütemängutegemine lätt Leevil suurõ huuga ülesmäke. Pundi juhendaja Mendriku Helle saa kittä tuu iist, et proovi omma häste lustligu ja kukki Helve sääd tükü kokko, saa egäüts umma rolli vabalt tävvendä. Sääne vaba mängmine ja vigurilidsõ näütemängu miildüse esieränis latsilõ ja nii omgi puul näütetrupist latsõ. Loe edasi: Kogokunna pärli kutsva tegijit mano

Arvo Pärt valiti rahvusvahelise muusikaühingu (ISCM) auliikmeks

Rahvusvaheline Uue Muusika Ühing (ISCM) valis oma auliikmeks Arvo Pärdi.
Wroclawis, Poolas toimus rahvusvahelise Uue Muusika Ühingu poolt korraldatud festival, mille raames läbi viidud koosolekul otsustati valida Ühingu auliikmeks Arvo Pärt.
1922. aastal loodud ISCM on suurim erinevaid maid ühendav nüüdismuusika ühing, kus on liikmeid rohkem kui 50-st maast, esindatud on kõik kontinendid.
Ühingu auliikmete nimekiri hõlmab enamikku olulistest ja kaalukatest 20. ja käesoleva sajandi heliloojatest. Kuna auliikmetelt eeldatakse väga olulisi saavutusi, siis see nimekiri ei ole väga pikk. Sinna kuuluvad sellised heliloojad nagu Ravel, Stravinski, Hindemith, Sibelius, Messiaen, Cage ja paljud teised.

Ettepaneku võtta Pärt Ühingu auliikmeks tegi ISCM-i Poola sektsioon, kes tõi välja Pärdi muusikas peegelduvat vaimsust olulisust ning tema tihedat seotust Poola vaimu- ja kultuuriruumiga. Rõhutati ka Pärdi muusika imetlusväärset võimet haarata nii asjatundjaid ning samas kõnetada ka laiemat publikut. Ühingu Eesti sektsiooni esindajana oli festivalil kohal EHL esimees Märt-Matis Lill, kes tõi ettepanekut toetava argumendina välja asjaolu, et Pärdi looming on tervikuna väga eripalgeline ning peegeldab mitmeid olulisemaid 20. sajandi muusika suundumusi ja pöördeid ning et Pärt on kuulunud nüüdismuusika juhtivate tegijate hulka juba üsna varasest tegutsemisajast peale. Festivali raames toimunud mitmel kontserdil kõlas Pärdi muusika. Lisaks kanti ette ka Mirjam Tally kooriteos “Animalistic Hymn”.

Märt-Matis Lill

Kultuuriministeerium ootab aasta kodaniku kandidaate

Aasta kodanik 2013 on folklorist Marju Kõivupuu. — Eelmisel aastal pälvis aasta kodaniku tiitli folklorist Marju Kõivupuu.

2014. aasta kodanikupäeva moto on „Liikumine tervendab maailma“, mis lähtub Eesti liikumisaastast ning teadmisest, et igat laadi liikumine on tervislik nii kehale kui vaimule. Aasta kodaniku aunimetusega tunnustatakse tegusana ja Eesti ühiskonna suhtes hoolivana silma paistnud inimesi. Kandidaadi sobivust ja seost motoga tuleb esitajal põhjendada. Samuti peab kandidaat vastama aasta kodaniku statuudi tingimustele.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. november. Aasta kodaniku 2014 kuulutab kultuuriminister välja kodanikupäeva tänuüritusel 26. novembril Eesti Tervishoiu Muuseumis. Aunimetus, mille traditsioon sai alguse 2003. aastal, antakse tänavu välja 12. korda.

Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril ja see on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele.

Aasta kodaniku kandidaate saab esitada Kultuuriministeeriumi veebilehe kaudu SIIN.

Vaata lisa aasta kodaniku aunimetuse ja statuudi kohta SIIT.

Võru linn tunnustas aasta õpetajaid

Eile õhtul Kandles toimunud õpetajate päeva pidulikul vastuvõtul kuulutas Võru linnavalitsus välja Võru linna aasta õpetajad 2014. Aasta Õpetaja 2014 auhinna pälvis Raili Kikas, K ülli Pihlile ja Sirje Parvele omistati elutöö eest Aastate Õpetaja 2014 austav nimetus. Laureaate premeeriti nimeliste meenete ja 600-euroste reisibüroo kinkekaartidega.

Seitsmendat aastat toimunud ürituse peakangelannad teenivad oma igapäevast leiba: Raili Kikas Võru Kesklinna koolis klassiõpetajana, Külli Pihl Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis logopeedina ja Sirje Parv Võru Kesklinna koolis saksa keele õpetajana.

Tunnustamise eesmärgiks on tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut.

Pidulik vastuvõtt jätkus tšellokvarteti C-Jam kontserdi ja šampanja/suupistelauaga.

Allikas: Võru linnavalitsus

Mait Agu nimelise tantsustipendiumi pälvis Kadi Voitka

Tänavuse Mait Agu nimelise tantsustipendiumi pälvis noor koreograaf Kadi Voitka. Stipendium anti laureaadile üle 1. oktoobril Tallinna Ülikooli teatrisaalis, kus etendus ka Kadi Voitka tantsulavastus “Mina ja mina”.
Kadi Voitka mõjub innustavat ja julgustavalt igaühele, kel on tahet ja annet – nii on võimalik tõusta ja särada. Õpingutes ja loometöös saab kaugele jõuda ka siis, kui lapsepõlv pole möödunud mitmekesiste võimaluste keskel. Oma unustuste eriala saab õppima tulla ka Eestimaa äärealadelt ja saada sealjuures väga edukaks.
Kadi Voitka õppis koreograafiat Tallinna Ülikoolis ja lõpetas 2014. aastal.
Kadi tantsutee sai alguse Võru balletiringist, mille järel liitus ta võimlemisklubiga “Sirutus”, mis pakkus peale võimlemise veel teisigi tantsulisi väljendusviise. Kadile annab tants võimaluse rääkida lugusid, väljendada oma tundeid ja mõtteid ning viia inimesi jutskui teise maailma. Tähelepanu väärib ka Kadi väga positiivne ja aus suhtumine oma erialasse. Lisaks õpetab Kadi tantsimist erinevas vanuses tüdrukutele Tantsu- ja vabaajakeskuse dotE.
Mait Agu nimeline stipendium loodi Tallinna Ülikooli koreograafia osakonnas 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning noori tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.
Krista Must

Riho Pätsi Koolimuusika Fond tunnustab koolimuusika edendajaid

Juba kolmeteistkümnendat korda annab Riho Pätsi Koolimuusika Fond üle laureaaditunnistused silmapaistvatele koolimuusika edendajatele. Sündmus toimub kolmapäeval, 24. septembril algusega kell 16 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (Vabaduse väljak 4).
Aastatel 2002–2013 on fondi laureaaditiitli pälvinud 58 silmapaistvat muusikahariduse edendajat muusikaõpetaja, instrumendiõpetaja, helilooja, muusikapedagoogika uurija ja koolimuusika edendaja kategoorias. Need on valdkonnad, millega Riho Päts oma eluajal seotud oli.
2014. aasta laureaadid on muusikaõpetaja LJUDMILA SJOMINA, klaveripedagoog ÜLLE SISA, helilooja RIINE PAJUSAAR, muusikapedagoogika uurija INGE RAUDSEPP, koolimuusika edendaja CELIA ROOSE.
Laureaaditunnistusega kaasneb ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ning stipendium 800 eurot.
Riho Pätsi Koolimuusika Fond on üks Tallinna Ülikooli fondidest.
Fondi tegevust kajastab veebileht www.tlu.ee /pats.

Taavi Ehrpais võitis raiespordi maailmameistrivõistlustel kombineeritud järkamises hõbemedali

Raiespordi 31. maailmameistrivõistlustel Šveitsis Brienzis autasustati eile (12. septembri) hilisõhtul platsialade võitjaid. Kombineeritud järkamises võitis hõbemedali Eesti meeskonna liige Taavi Ehrpais.
202 punkti kogunud Taavil tuli alla vanduda vaid Urs Amstutzile Šveitsi meeskonnast ja seda vaid ühe punktiga. Kolmandaks tõusis sel alal Martijn Meijer Hollandist, kuid tema punktiskoor oli juba madalam – 198.

Teistel Eesti võistlejatel nii hästi ei läinud, Andres Olesk jäi 55. ja Sulev Tooming 57. Eraldi
arvestuses võistlev juuniorsportlane Jarro Mihkelson pälvis kombineeritud järkamises 13. koha.
Täna on võistlustel ees meeskondlik teatevõistlus (ei lähe maailmameistrivõistluste punktiarvestusse) ja laasimine. Seejärel selguvad hilisõhtuks juba individuaalsed ja meeskondlikud maailmameistrid.
Võistluste tulemused ja protokollid on leitavad aadressilt http://www.wlc-2014.com/
Toomas Kelt

Fotod: Eesti Metsaselts

Läänemaal valitakse taaskord Aasta Isa

Läänemaa Aasta Isa 2013 Kalle Orumaa ja Lääne maavanem Innar Mäesalu

Tänavu valitakse teist korda Läänemaa Aasta Isa. Auhinna eesmärgiks on väärtustada isadust ja perekonda ning tunnustada isa rolli laste kasvatamisel.

Aunimetus antakse isale, kes on tubli lapsevanem ja perekonna väärtustamisel ning laste kasvatamisel eeskujuks ka teistele.
Tiitli saajat tunnustab maavanem novembris isadepäeva paiku.

Läänemaa Aasta Isa 2013 oli päästjana töötav ning kogukonnaelus aktiivne nelja poja isa Kalle Orumaa Nõvalt.

Kandidaate saavad esitada kõik, nii üksikisikud kui asutused ja ühingud. Ettepaneku vorm on üleval Lääne maavalitsuse kodulehel, samuti statuut: http://laane.maavalitsus.ee/et/maavanema-poolt-antavad-autasud.

Vormikohased ettepanekud palume saata hiljemalt 30. septembriks 2014 Lääne maavalitsusele aadressil Lahe 8, Haapsalu või e-postiga aadressil info@laane.maavalitsus.ee.

Allikas: Lääne maavalitsus

Võrumaalt pärit Vilve Unt toob oma moekunsti kodupubliku ette

6. septembril kell 16 toimub moekunstnik Vilve Undi isiknäituse “Hõbenõel” avamispidu Vana-Võromaa Kultuurikojas.

Vilve Unt on Võrumaalt pärit moekunstnik. EKA moekunsti osakonna juhataja, professor, moedisainer. Vilve Unt toob Vana-Võromaa Kultuurikoja publikuni kolm kollektsiooni oma viimaste aastate loomingust.

Näha saab eelmise aasta Tallinna moenädalal hõbenõela võitnud kollektsiooni “Kaamoslik suvi”, 2012. aastal loodud kollektsiooni “Halo” ja Kärt Summataveti ehetega koos loodud, rahvuslike juurtega ühisloomingut “Valge pulm. Hall argipäev”. Viimane rahvuslik kogu on enamjaolt Itaalia näitusel, Võrus saame näha suuremõõtmelisi fotosid mudelitest. Piltidel on hea näha, kuidas rõivad inimese seljas istuvad.

Hõbenõel on varasema Kuldnõela kõrval Tallinna moenädala uus auhind. Vilve Unt on esimene, kes selle auhinna saanud. Nõela saab näha ka Võru näitusel. Hõbenõel antakse välja viimase aasta eredaima sähvatuse eest meie moetaevas – see on auhind julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, särava idee ja energilise teostuse eest. Sel aastal on auhinna nominent võrukas Triinu Pungits.

Näitus jääb avatuks 5. oktoobrini.

Jana Huul

Võrumaal alustati õppeaastat piduliku tunnustusüritusega

Uue õppeaasta eel kogunesid Võrumaa koolide ja lasteaedade õpetajad maakondlikule pidulikule õppeaasta avaaktusele, et üheskoos alustada õppeaastat, tunnustada tublisid kolleege ja uudistada uusi tulijaid. Võru maakonna koolides ja lasteaedades alustas tänavu tööd neli noort pedagoogi.

Mõtteid koguda ja mõttelõnga kerida aitas Tiina Kallavus Tartu Herbert Masingu Koolist. Ta rääkis teemal “Tänapäeva laps vajab elutarka õpetajat”. Muusikalist vaheldust pakkus Kait Tamra.

Võru maakonna koolide ja lasteaedade õpetajad on ka ise usinad õppurid. 2014. aasta kevadel lõpetas õpingud kõrgkoolis või omandas lisaeriala 17 töötavat õpetajat. Uued direktorid ja/või õppealajuhatajad alustasid sel sügisel Antsla Gümnaasiumis, Meremäe Koolis, Pikakannu Koolis, Leiutajate Külakoolis, Sõmerpalu Lasteais Lepatriinu ning Võru ja Antsla muusikakoolides.

Traditsiooniliselt tunnustatakse maakondlikul õppeaasta avaaktusel Võrumaa Aasta Õpetaja aunimetuse saajaid. Võru maavanem Andres Kõiv ja Võrumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse aseesimees Juri Gotmans andsid üle Võrumaa Aasta Õpetaja 2014 tunnustuse neljale säravale inimesele: Triinu Grossmann – Haanja Kooli põhikooliõpetaja, Anu Silm – Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiõpetaja, Küllike Nagel – Vastseliina Gümnaasiumi õppealajuhataja ja Ave Kalk – Võru Lasteaed Punamütsike direktor.

Helen Laidma

Augustifoorumil kuulutati välja Põlvamaa aasta õpetajad

Põlvamaa aasta õpetajad maavanem Ulla Preedeni ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Kaido Kõivuga. Foto: Põlva Maavalitsus

Eile, 26. augustil toimus Põlva kultuuri- ja huvikeskuses Põlvamaa õpetajate augustifoorum, kus räägiti haridusteemadel ning tunnustati Põlvamaa aasta õpetajaid.

Päeva avanud maavanem Ulla Preeden rõhutas oma sõnavõtus, et huvitav ja ettevõtlik kool ei ole asi iseeneses, vaid nõuab julgust ja tahet.

“Ettevõtlik ja huvitav kool on meie kõigi soov, sest edu ei saavutata isolatsioonis. See kõik juhtub kui haridust väärtustavad inimesed töötavad koos, ühiselt ja teevad kõik, et parim saaks teoks. Kõige olulisem pole mitte ühe suurpärase inimese palkamine või leidmine, vaid meeskond, kes saavutab sihi üks teineteist toetades. Ettevõtlikkus pole asi iseeneses, vaid see on tahte ja valmiduse küsimus.”

Põlvamaa aasta klassijuhataja laureaat ja nominendid. Foto: Põlva Maavalitsus

Päeva esimene pool oli konverentsivormis. Ettekannete rivi tegi lahti Pille Liblik haridus- ja teadusministeeriumist, kes rääkis huvitava kooli algatusest ja selle eesmärkidest. Libliku sõnul on avalikus diskussioonis palju rõhku kooli hoonetel ja õpetajate palkadel ning lubamatult vähe on räägitud kooli sisust. Algatus huvitav kool püüab omalt poolt seda tühimikku täita ja võtta kokku ning sõnastada ühiskonna ootused koolile ning levitada koolide häid kogemusi.

Auditooriumi ajasid püsti ja panid aktiivselt kaasa mõtlema ja tegutsema MTÜ Ettevõtlusküla vedajad Evelin Rätsep ja Mehis Pärn. Läbi mänguliste tegevuste said kõik osalejad omal nahal tunda, et õppida saab ka lõbusate tegevuste kaudu.

Lühikese ülevaate augustist alustanud Põlvamaa Rajaleidja keskuse tööst tegi keskuse juhataja Monika Adamson.

Seejärel algas päeva pidulikum osa ning kuulutati välja Põlvamaa aasta õpetajad. Põlva maavanem Ulla Preeden ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv andsid laureaatidele ja nominentidele üle tänukirja ja lillkimbu.

Põlvamaa aasta klassijuhataja on Maie Karakatš Põlva Ühisgümnaasiumist.
Põlvamaa aasta lasteaiaõpetaja on Gerli Liiva Räpina Lasteaiast Vikerkaar.
Põlvamaa aasta klassiõpetaja on Karin Buhvestov Kanepi Gümnaasiumist.
Põlvamaa aasta põhikooliõpetaja on Olev Veberson Tilsi Põhikoolist.
Põlvamaa aasta gümnaasiumiõpetaja on Liia Vijand Põlva Ühisgümnaasiumist.
Põlvamaa aasta koolijuht on Ene Säinast Orava Põhikoolist.

Põlvamaa aasta õpetajad valitakse üleriigilise tunnustusürituse “Eestimaa õpib ja tänab” esildiste hulgast. 2014. aasta konkursil oli Põlvamaalt kokku 26 nominenti. “Eestimaa õpib ja tänab” üleriigilised laureaadid kuulutatakse välja 4. oktoobril Tartu Vanemuise Kontserdimajas toimuval tänuüritusel.

Kubija tervise- ja rekreatsioonikeskus tunnistati Eesti parimaks tervisespordirajatiseks

Kubijal on terviseradu kokku 6,8 km, sellest asfalteeritud osa ehk 3,8 km on valgustusega.

Eesti Kodukaunistamise Ühenduse korraldatud üle-eestilisel konkursil “Eesti kaunis kodu 2014” pälvis parima tervisespordirajatise auhinna Võrus asuv Kubija tervise- ja rekreatsioonikeskus. Auhinnaplaadi andis võitjaile eile Paides toimunud auhinnatseremoonial üle ürituse patroon president Toomas Hendrik Ilves.

Kubija tervise ja rekreatsioonikeskuse kõrval olid parima tervisespordirajatise kategooria nominendid Kääriku Spordi- ja Puhkekeskus Valgamaal, Karjamaa park Tallinnas ning Rakvere spordikeskus. Kubijale langes valik kui suurimate võimalustega, hästi planeeritud ja aastaringses kasutuses olevale kompleksile, mis on saanud erinevate projektide toel kaasaegse väljanägemise, pakkudes meeldivas looduskeskkonnas aastaringselt aktiivseks ajaveetmiseks erinevaid võimalusi nii väikestele kui ka suurtele.

Terviseradu on Kubijal kokku 6,8 km, sellest asfalteeritud osa – 3,8 km on valgustusega. Rajatud on välifitnessi ala ja mänguväljak. Keskuse juurde kuuluvad ka pallimänguväljakud.

Konkurssi „Eesti kaunid kodud“ korraldatakse koostöös Eesti Kodukaunistamise Ühenduse, maakondade ning nelja suurema linna – Pärnu, Narva, Tallinna ja Tartu koostöös. Parimat tervisespordirajatist valitakse alates 2005. aastast.

Allikas: Võru linnavalitsus

Võru linna teenetemärgi sai Ants Joonas

Tamula järvelaval toimunud Võru linna juubelikontserdil “Võru tähed” tunnustati tublimaid linnakodanikke. Välja anti linna teenetemärk, Võru linnapea vapimärgid ja tunnustuskirjad.
Juubeliaasta kaalukaima tunnustuse – Võru linna teenetemärgi pälvis kauaaegne laskesuusatamise treener Ants Joonas (pildil paremalt kolmas) , kes on pikka aega töötanud Vastseliinas, seejärel Võrus. Oma positiivse energia ja tohutu töökusega on ta aidanud üles ehitada Vastseliina spordibaasi ning Võru ja Vastseliina laskesuusatamise koolkonna tervikuna. Tema käe alt jõudsid Eesti olümpiakoondisse kolm sportlast: Aivo Udras (OMi 16.), Hillar Zahkna ja Janno Prants (OMi 18.), kelle saavutused on Eesti laskesuusatajate hulgas endiselt ületamata.
Ants Joonase käe all on sirgunud v äga palju tugevaid sportlasi, avaliku elu tegelasi ja kohusetundlikke kodanikke. Oma õpilastes on ta eelkõige kasvatanud töötegemise harjumust ning õpetanud neile pereväärtusi ja elementaarseid viisakusreegleid. Ta on andud treeneritöö käigus lastele ja noortele edasi isalikku soojust, ent ka piisaval määral rangust ja distsipliini. Just inimlikud väärtused ja kasvatuslik pool on need tegurid, mis on tal aidanud säilitada kontaktid oma õpilastega tänase päevani. Kes on temaga koos üles kasvanud, hindavad seda väga kõrgelt.
Tervislike ja sportlike eluviisidega Antsu on iseloomustatud järgmiselt: ettevõtlik, elurõõmus, hea huumorimeelega, korda nõudev, treenerina korrektne, täpne ja aegadest kinnipidav. Jagades oma hoolealustele töökasvatust ja isiklikuks eluks elutarkust, näitas ta oma eeskujuga, et tööd tuleb teha kirega. Laskmata teistele liiga teha, on ta väga heaks eeskujuks lastele ja oma lastelastele.
Tunnustusega kaasneb 2000 euro suurune preemia. Ettepaneku teenekale treenerile teenetemärgi omistamiseks esitasid üks tema nimekamatest õpilastest Janno Prants ja Ulis Guth.
Võru linnapea vapimärgi said Lõuna-Eesti haigla ämmaemand Eve Kons pühendunud töö ja hooliva suhtumise eest patsientidesse ning Võru linnavalitsuse peaarhitekt Ülevi Eljand väljapaistva panuse eest Võru linna arengusse. Vana Võru ajaloo käsitlemise ja tutvustamise eest tunnustati Rein Kaldmad linnapea tunnustuskirjaga.
Linnapea tunnustuskirja said ka tänavused Võru linna kaunid kodud Kivi tn 6 (Inge ja Kuldar Kruuda) ja Kalmuse tn 2 (Eva ja Ülari Kõrran) ning konkursi “Lilleline Võru parimad Linda tn 4 (Jaana ja Kaido Kivilo) ja Vabaduse tn 1 (Semu kaubamaja, Pan-Estonian OÜ).
Ulis Guth

Põlvamaal tunnustati kaunite kodude omanikke

Põlva maavanem tänas Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

Võidupüha, 23. juuni pärastlõunal tänas ja tunnustas maavanem Ulla Preeden Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

1997. aastal kuulutas president Lennart Meri välja kodukaunistamise aasta, mille üheks eesmärgiks oli parimate kodukaunistajate tunnustamine. Tänaseks on saanud sellest traditsioon. Igal kevadel valitakse kõigis maakondades ja neljas suuremas linnas välja neli kõige kaunimat kinnistut ehk “Kaunist Eesti kodu”, mis esitatakse presidendile autasustamiseks.

Maavanem tunnustas kõiki Põlvamaa valdade poolt konkursile “Eesti kaunis kodu 2014” esitatud kanditaate ning andis neile üle tänukaardi, mastivimpli ja sireli istiku.

Sel aastal tunnistati kaunimateks Põlvamaa kodudeks, kes pälvisid maavanema aukirja ja esitatakse Eesti Vabariigi Presidendile autasustamiseks:

– Lii ja Toomas Tarve Jõekääru talu Haavapää külas Veriora vallas;

– Mare Orioni maakodu Linnamäe külas Orava vallas;

– Anneli ja Maidu Patraili Mikko talu Tännassilma külas Põlva vallas

– ja kohaliku omavalitsusena Värska vald.

Maret Reinumägi

Aasta Mereharija 2014 tiitli pälvis Ilmar Noor

Rahvusvahelise mereorganisatsiooni IMO poolt 2011.aastal algatatud ülemaailmse meremehe päeva (25.juuni) egiidi all omistavad Eesti meremehi ja reedereid ühendavad organisatsioonid igal aastal Aasta Mereharija tiitlit.

Tänavuse aasta Mereharija tiitel ja tänukiri, koos sellega kaasas käiva 1000-eurose rahalise preemiaga anti üle 20. juunil, Rannarahva muuseumis Viimsis. Mereharija 2014 on Eesti Mereakadeemia pikaajaline laevandusteaduskonna õppejõud Ilmar Noor. Ilmar Noort tunnustati rohkem kui 25-aastase pühendunud tegevuse ja töö eest tulevaste laevajuhtide harimisel nii õppejõuna, õppetooli juhatajana kui dekaanina.

2011.aastal pälvis Aasta Mereharija tiitli Eesti Mereakadeemia (EMARA) matemaatika õppejõud Aado-Otto Haavamäe, 2012.aastal Katrin Mellis, laste merelise huvihariduse edendaja ja 2013.aastal EMARA mehaanikateaduskonna õppejõud Heino Punab.

Aasta Mereharija tiitlit otsustavad Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Meremeeste Liit ja Eesti Laevaomanike Liit ühise konsensusliku otsuse alusel.

IMO meremehe päev on ülemaailmne, meremeestele raske ja ohtliku töö eest tänu avaldamise päev.
Jüri Lember

Läänemaal saab medali 18 koolilõpetajat

Parimad koolilõpetajad eelmisel aastal Kuursaalis.

Täna tunnustavad Lääne maavanem Innar Mäesalu ja Läänemaa Omavalitsuste Liidu esimees Toomas Schmidt Epp Maria Kokamäe galeriis Läänemaa parimaid koolilõpetajaid.

Tänavu on üritusele kutsutud 36 Läänemaa õpilast, mida on 11 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Suureks teeb arvu Haapsalu Kutsehariduskeskuse täiskasvanud edukate õppijate hulk. Ka medalisaajaid on kahe võrra rohkem kui eelmisel aastal. Vastuvõtule on oodatud 8 kuldmedali ja 10 hõbemedali saajat. Lisaks Haapsalu Kolledžist erialade parimad lõpetajad.

Sarnaselt eelmise aastaga läheb taaskord kõige rohkem medaleid Noarootsi Gümnaasiumi õpilastele (4 kuld- ja 5 hõbemedalit).

Kuldmedaliga lõpetavad: Katariina Peksar, Ingrid Tamberg, Marek Grencštein ja Riigo Kärner Noarootsi Gümnaasiumist; Heddi Heinlaid ja Heini Heinlaid Lihula Gümnaasiumist; Hedvig Alasi ja Laura Väli Läänemaa Ühisgümnaasiumist.

Hõbemedaliga lõpetavad: Kärt Kalvet, Marju Puk, Doris Välis, Kaisa Kask ja Dagmar Seera Noarootsi Gümnaasiumist; Simo Stahlman Lihula Gümnaasiumist; Hanna Sein ja Tauri Türkson Läänemaa Ühisgümnaasiumist. Kristi Tiev Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasiumist ja Kaja Sarrapik Taebla Gümnaasiumist.

Haapsalu Kutsehariduskeskuse parimad lõpetajad on: Tekstiilitöö erialal Kersti Koiduste, Marika Laos ja Kaire-Anniki Kikut; majutusteeninduse erialal Agathe-Marie Saar, Kerstin Põld ja Krislin Kozik; majandusarvestuse erialal Piret Õunpuu, Ele Uusen, Rita Sobols, Katrin Saar ja Karmen Kääramees; sadulsepa erialal Helle Mändla, Silver Tsupsman, Helle Suits ja Katrin Randman; tisleri erialal Ergo Orumaa.

Haapsalu Kolledži parimad lõpetajad on liiklusohutuse erialal Kaie Kodres ja tervisejuhtimise erialal Epp Kerge.

Eesti Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi võitis Mätiku talu Pärnumaalt

Täna kuulutati välja selle aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja Eesti vooru võitja, kelleks on Aivar Pikkmets Mätiku talust Pärnumaalt.

Mätiku talu, mis ühtlasi esindab Eestit rahvusvahelisel Läänemere-sõbralike talunike konkursil, pälvis tunnustuse keskkonnasõbraliku mõtteviisi tervikliku ja läbimõeldud jälgimise eest mahepiima tootmisel.

Keskkonnasõbralikud talud nagu Mätiku aitavad vähendada liigsete toitainete voolu Läänemerre ning toetavad seeläbi meie kodumere kehva olukorra paranemist. “Kuna põllumajandus mõjutab veekogude olukorda väga palju, peame oluliseks tunnustada põllumajandustootjaid, kes suhtuvad keskkonda arvestavalt ja hoolivalt,” selgitas žürii liige ning Eestimaa Looduse Fondi loodussõbraliku põllumajanduse ekspert Aleksei Lotman. Loe edasi: Eesti Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi võitis Mätiku talu Pärnumaalt

Baltic Tours Aasta Reisija 2014 tiitli pälvisid TÜK Lastefondi vabatahtlikud

Viive metsamaa, Margit Lõiv ja Sirli Heinsoo. — Viive Metsamaa, Margit Lõiv ja Sirli Heinsoo.

Reisibüroo Baltic Tours andis täna kätte “Aasta Reisija 2014” tiitlid SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi (TÜK Lastefondi) vabatahtliku töö tegijatele Sirli Heinsoole ja Maria Mandrile.

“Oleme võtnud eesmärgiks igal aastal oma auhinnaga esile tõsta ühte Eesti elu edasi viivat inimest,” ütles AS Baltic Tours juhatuse liige Viive Metsamaa. “ Aasta Reisija auhinna kutsusime ellu seoses Baltic Toursi tänavuse 25. juubeliga. Auhinna sünniaastal otsustasime aga auhinnaga pärjata koguni kahte tublit noort vabatahtliku töö tegijat,” lisas Metsamaa.

Sirli Heinsoo, kes töötab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis juhtivspetsialistina, on TÜK Lastefondi Tallinna piirkonna vabatahtlike juht. Maria Mandri on TÜK Lastefondi vabatahtlik olnud üle kolme aasta ning alates sügisest on ta Tartu piirkonna vabatahtlike juht, õppides samal ajal Tartu Ülikoolis magistrantuuris.

Aasta Reisija auhind on ellu kutsutud Baltic Toursi väärtuste edasikandmise eesmärgil. Tahame tunnustada inimesi, kes aitavad meil olla innovatiivsed ja professionaalsed oma töös, sõbralikud üksteise, klientide ja ühiskonna vastu. Hindame inimesi, kes väärtustavad pikaajalist partnerlust. Aasta Reisija tiitli vääriline on inimene (või inimesed), kelle kohta saab öelda, et ta aitab meil parimal moel edasi kanda meie väärtushinnanguid.

“SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevus ühtib hästi meie reisibüroo tegevuspõhimõtetega ja seetõttu otsustasime reisija auhinnaga pärjata just neid inimesi,” sõnas AS Baltic Tours müügijuht Margit Lõiv.

Põlvamaal jagati 2014. aasta ettevõtlusauhinnad

Ühispilt ettevõtluse tunnustusürituselt.

8. mail jagati Mooste mõisas toimunud pidulikul õhtul Põlvamaa 2014. aasta ettevõtlusauhinnad.

Ettevõtteid tunnustati kolmes kategoorias:

Põlvamaa Mastimänni auhinnaga tunnustatakse piirkonnale olulist stabiilset ja jätkusuutlikku üle viie aasta tegutsenud edukat ettevõtet, kus töötab vähemalt kümme inimest.

Põlvamaa Tõusva Tähe auhind antakse keskkonnasõbraliku ja innovaatilise tegutsemisviisiga ettevõttele, kes on tegutsenud vähem kui kolm aastat.

Auhinnaga Põlvamaa Roheline Säde tunnustatakse keskkonda säästvat ja rohelist mõtteviisi kandvat ettevõtet või ettevõtjat.

Mastimänni auhinna võttis vastu AS Suwem juhatuse liige Kaido Mäesalu.

Põlvamaa Mastimänni tiitli pälvis lastemööbli tootja AS Suwem.

AS Suwem toodab ja müüb männipuidust lastetoamööblit ning lasteaedade ja majutusasutuste mööblit. Lisaks kodumaale eksporditakse lastemööblit ka mitmetele välisturgudele. Ettevõtte tootmisprotsessi iseloomustab keskkonnasõbralikkus ning edumeelsusust ja ettevõtlikust näitab seegi, et ollakse Kagu-Eesti puiduettevõtete klastri eestvedajaks. Vastutustundliku ettevõttena toetab AS Suwem kohalikke üritusi, koole ja Puuetega Inimeste Koda ning on heaks praktika kohaks Võrumaa Kutsehariduskeskuse noortele. AS Suwem on tegutsenud üle 10 aasta ning loonud ligi 60 töökohta.

Põlvamaa Tõusev Täht on Wiera Naturals OÜ.

Ema ja tütre pereettevõttena alustanud pisut üle aasta vanune ettevõte Wiera Natural OÜ on tänaseks jõudnud Põlvamaalt kaugemalegi: sojavahast puidust tahiga käsitööküünlaid võib osta nii Võrust, Tartust kui Tallinnast. Toote arenduseks on tehtud koostööd EASi ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Oma seotust Põlvamaaga rõhutab Wiera nii läbi oma tootenimetuste (“Räpina roosiaed”, “Savvusann”) kui kohalike ettevõtjate loomingu kasutamisega – nii esindusriided kui tootekujundus on tellitud Põlvamaa ettevõtjatelt.

Põlvamaa ettevõtlusauhinna Roheline Säde pälvis OÜ Talutoit.

Põlva talupoodi ja kodukohvikut Tillu koondav OÜ Talutoit pakub kodumaisest toorainest tooteid. Põlva talupood oli üks esimesi omasuguste seas – pood, mille missiooniks on Eesti tootja tunnustamine, tooraine ja toote päritolu tähtsaks pidamine ja lühikese tarneahela olulisuse rõhutamine. Suurt tähelepanu pööratakse ettevõttes taaskasutusele, alustades näiteks kodukohviku mööblist ja nõudest ja lõpetades jäätmete sorteerimise ja puhastusvahendite valikuga. Talupoodi ja kodukohvikud on külastanud õpperingkäigu raames mitmed tööklubid ja ettevõtluskoolitusel osalejad. Ettevõte on praktikabaasiks Tartu Kutsehariduskeskuse pagar-kondiitri ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse väikeettevõtluse eriala tudengitele.

Auhinnad andisid üle maavanem Ulla Preeden, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv ja Põlvamaa Arendusekeskuse juht Hegri Narusk. Mooste mõisas esines Põlvamaa ettevõtjatele eetikaõppejõud Meego Remmel ja musitseeris Jaan Sööt.

Maret Reinumägi

Sigrid Semmi fotod