tunnustus

Tunnustati Otepää valla aasta isa ja õnnitleti väikseid ilmakodanikke

Täna toimus traditsiooniline valla aasta isa tunnustamine Otepää Gümnaasiumis.

Valla aasta isaks sai Aivar Ostrak. Samas peeti ka teine traditsiooniline sündmus – sünnikirjad said valla kõige pisemad ilmakodanikud.

Pidulikul tunnustamisüritusel tänasid ja tunnustasid valla aasta isa ja aasta isa nominente volikogu esimees Kuldar Veere, vallavanem Kalv Laul ja Otepää Naisseltsi esinaine Ene Raudsepp. Naisseltsi esinaise Ene Raudsepa andmeil esitati sellel aastal aasta isa aunimetusele neli kandidaati – lisaks Aivar Ostrakule veel ka Mati Kollak, Andres Oja ja Raido Mõttus. Kõik kandidaadid olid väga tublid ning komisjonil oli valikut raske teha.

Uutele vallakodanikele andsid sünnikirjad üle ja õnnitlesid vanemaid volikogu esimees Kuldar Veere, vallavanem Kalev Laul ning haridus- ja kultuurinõunik Janika Laur. Loe edasi: Tunnustati Otepää valla aasta isa ja õnnitleti väikseid ilmakodanikke

Noortekonverentsil tunnustati Põlvamaa parimaid noorsootöö valdkonnas

Põlvamaa aasta noorsootöötaja koolis autasu pälvinud Põlva ühisgümnaasiumi huvijuht Annika Ladva.

Täna, 5. novembril toimunud Põlvamaa noortekonverentsil “Mis vaevab noorte südant?” tunnustati Põlvamaa noorsootöö valdkonna 2015. aasta parimaid. Sellel aastal jagati autasud välja kuues kategoorias.

Aasta sündmuseks noorsootöös on teadusklassi “Avastades avatuks” avamine , mille eesmärgiks on tuua põnev teadusharidus Põlvamaa laste ja noorte juurde. Teadusklass avati sel aastal esmakordselt Räpinas toimunud Teadlaste Öö festivali raames ning see jätkab perioodiliselt tegutsemist. Teadusklassi eestvedajaks on Ketriin Paabo MTÜ-st Vabaajaklubi Toushi, kes on ise mitme teadusala magister ja omab kontakte Eesti tippteadlaste seas ning teeb koostööd Tartu Teaduskooli ja Tartu ülikooliga. Paabo oli konverentsil ka üheks esinejaks ning rääkis noortele liikumise ja tervisliku toitumise olulisusest.

Põlvamaa aasta noortekeskuse töötaja autasu pälvinud Värska Avatud Noortekeskuse juhataja Triinu Arund. — Põlvamaa aasta noortekeskuse töötaja autasu pälvinud Värska avatud noortekeskuse juhataja Triinu Arund.

Tänavune aasta noortekeskuse töötaja on Värska avatud noortekeskuse juhataja Triinu Arund, kes on ametis olnud alates 2013. aastast ning lühikese ajaga suutnud luua noortele nn teise kodu, kuhu alati hea meelega minnakse. Arund korraldab väga huvitavaid ja kaasahaaravaid üritusi ning aitab noortel oma ideed ellu viia. Veel juhendab ta lisaks Värska tantsijatele ka Räpina neide ning käib Oraval aeroobikatrenne andmas.

Riivo Jõgi nimi ilmselt Põlva maakonnas palju tutvustamist ei vaja. Noor dirigent ja helilooja on tunnustust pälvinud ka vabariiklikul tasandil ning alates tänasest võib preemiate nimistusse lisada ka Põlvamaa aasta huvikooli töötaja. Riivo Jõgi töötab lisaks Räpina ja Põlva muusikakoolidele veel ka Nõmme ja Viljandi muusikakoolides dirigendina. Tema töö huvikoolides on väga laiapõhjaline, ometi leiab ta aega tegutseda mitmekülgse muusikuna, mängides ka mitmetes ansamblites. Riivo Jõgi teeb oma tööd ilmselgelt südamega: õpilased saavad temalt eluks kaasa nii mõndagi sellist, mida nad mujalt naljalt ei leia. Õpetaja, kes suudab hoida noori jätkuvalt huvitatutena ning panna neid püüdlema aina paremat, sealjuures tekitamata neis liigset pinget.

Loe edasi: Noortekonverentsil tunnustati Põlvamaa parimaid noorsootöö valdkonnas

Lipu selts avaldas tänu tublimatele

Eile kogunes Eesti lipu selts üldkoosolekule Poska maja peeglisaali, kus mitmete muude päevakava toimingute kõrval tänati tegusaid inimesi. Lipu seltsi juhatuse otsusega leiti, et sedakorda väärivad austust ja kiitust Tõnu Aru, Eve Ester, Jaan Kolberg, Tõnu Simson, Jüri Uppin, Heldur Paulson, Milla Asmu, Karina Tõeleid.

Tõnu Aru, Tõnu Simson, Jüri Uppin, Milla Asmu, Jaan Poska (vahakuju), Heldur Paulson, Karina Tõeleid Foto Urmas Saard — Tõnu Aru, Tõnu Simson, Jüri Uppin, Milla Asmu, Jaan Poska (vahakuju), Heldur Paulson, Karina Tõeleid. Foto: Urmas Saard

Raamatusse „Tõnu Aru elu“ kirjutas teeneline filmitegelane Vaike Kalda sama „hüüu“, mida oli juba varem öelnud seoses auväärse vanahärra 80. juubeliga. Sellest siin ainult kaks lauset: „Tõnu on kõvahäälne mees, keda armastavad foto- ja filmikaamera ning naised, lapsed ja lapselapsed. Ta jõuab edukalt toimetada mitmel rindel, loominguliseks toeks tubli Eve.“ Küllap seepärast ka tänukiri Eve Esterile.

Pärnu juurtega Jaan Kolberg on Eesti tunnustatud dokumentaal- ja mängufilmirežissöör, stsenarist, operaator, monteerija ja produtsent, keda väga sageli kohtab mitmesugustel isamaalistel sündmustel.

Tõnu Simson on see oluline mees, kelle mõttealgatusest kujunes välja traditsioon ka Pärnus tähistada igal 4. juunil lipu sünnipäeva suure pidulikkusega, nagu seda Tallinnas Kuberneri aias tehakse juba 11 aastat. Pärnus alustati 2007. aastal. Ta ei ole mitte üksnes mõtete algataja, vaid samas nende realiseerija ja pidevalt kõiges kaasa aitaja.

Loe edasi: Lipu selts avaldas tänu tublimatele

Otepää valla aasta ettevõtja on OÜ Toidupada

8. oktoobril toimus üle-eestilise ettevõtlusnädala ja Valgamaa ettevõtlusnädala raames Otepää Gümnaasiumis ettevõtluspäev, kus kuulutati ka välja Otepää valla ettevõtja 2015.

Otepää valla tänukirja ja aasta ettevõtja meene andis OÜ Toidupada perenaisele Krista Tiidole üle Otepää vallavanem Kalev Laul.

OÜ Toidupada on tegutsenud alates 2010. aastast ja on ajapikku saanud üheks tuntumaks toidupakkujaks meie vallas. Toidupaja perenaine Krista Tiido pakub maalähedast, lihtsat ja ehtsat ja väga maitsvat toitu. Toidu toorainetena on kasutatud Eesti oma metsade, aedade ja põldude saadusi. Ettevõte on käinud toitlustamas erinevaid seminare, peoõhtuid, presentatsioone nii Otepääl kui ka väljaspool meie valda. Oma toidud valmistatakse käsitööna, valdavalt vanade ja äraproovitud retseptide järgi. Sellel aastal oli ka avatud Toidupaja suvekohvik. Õdus Toidupada hoov looduskaunis kohas sobib kõikideks sündmusteks, mida tahetakse koos oma lähedaste või sõpradega tähistada ning hiljem hea meelega meenutada. Loodame, et suvekohviku traditsioon jätkub ka järgnevatel aastatel.

OÜ Toidupada perenaine Krista Tiido sõnas, et valla ettevõtja tiitli üle on tal väga hea meel. “Söögitegemise õpetas mulle selgeks minu vanaema, minu isa õpetas mulle töökust. Ettevõtte tegemisel on mind väga palju aidanud lähedased ja sõbrad,” ütles Krista Tiido. “Neile kõigile kuulub minu suurim tänu.”

Otepää vallavanem Kalev Laul märkis, et Toidupada OÜ on heaks näiteks selle kohta, et väikeettevõtlusega on maapiirkonnas võimalik tegeleda. “Tunnustust väärib ka asjaolu, et tegemist on naisettevõtjaga.”

Otepää ettevõtlusauhinda antakse välja 2010. aastast alates. Tunnustuse pälvivad ettevõtjad, kelle tegevus on jätnud positiivse jälje kogukonna ellu.

Tunnustati Viljandimaa noorsootöö parimaid

Reedel, 2. oktoobril tunnustati Viljandis Sakala keskuses haridus- ja noorsootöö tegijaid üritusel “Viljandimaa õpib ja tänab”.

Selle aasta noorsootöö valdkonna parimateks valiti:

Aasta osaluskogu: Viljandi gümnaasiumi õpilasesindus;

Aasta kohalik omavalitsus: Viljandi linnavalitsus;

Aasta huvikool: MTÜ Taibukate Teaduskool;

Aasta noorsootöötaja: Riina Tootsi;

Aasta noor: Eleriin Lõssov;

Aasta sündmus: Viljandimaa osaluskohvik 2014.

Sindis vaadati sinimustvalge lipu näitust ja Tori koolile kingiti 10 kandelippu

Välisministeeriumi nõunik ja Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei kohtus täna Sindit külastades linnapea Marko Šoriniga, tutvus linna vaatamisväärsuste ning muuseumi väljapanekutega. Trei tõi Sindi gümnaasiumisse Eesti lipu 120-ks aastapäevaks valminud rändnäituse, esines õpilastele loenguga, tänas lipu seltsi aukirjadega linnavalitsust ja linnapead koostöövalmiduse eest lipukultuuri edendamisel. Ühtlasi sai Tori põhikool kingituseks 10 sinimustvalget kandelippu.

Presidendi kellast ja lipu päevast

Jüri Trei tänab Pille Usinat Tori põhikoolis tehtud töö eest Foto Urmas Saard — Jüri Trei tänab Pille Usinat Tori põhikoolis tehtud töö eest. Foto: Urmas Saard

Jüri Trei on töötanud viimased paarkümmend aastat ja pisut pealegi välisministeeriumi teenistuses, esmalt protokolliosakonna esimese sekretärina. Selles ametis vastutas ta riiklike suursündmuste ja kõrgetasemeliste riigivisiitide eeskujuliku korralduse eest. Alates käesoleva aastatuhande teisest aastast on Trei välisministeeriumi pressi- ja avaliku diplomaatiosakonna nõunik. Kuid tänasele visiidile saabus ta esmajoones lipu seltsi esimehena, keda kutsusid kolmepoolselt nii Sindi linnavalitsus, Sindi gümnaasium kui ka lipu seltsi Sindi osakonna liikmed.

Kohtumisel ajaloolises raehoones vestlesid Šorin ja Trei põgusalt päevapoliitilistel teemadel, seejärel jutustas linnapea Presidendi kella saamise lugu ja tutvustas hoonet üldisemalt. Jalutuskäigul renoveeritud endiste raudteejaama hoonete juures rääkis Šorin ainulaadsest muinsusväärtuslikust hoonetekompleksist, mille sarnast terves riigis kusagil mujal sarnasel kujul säilitatud pole. Samas paigas tervitas juunis 75 aastat tagasi sadu Vabaduse Risti Vendade kokkutulekule tulnud sõjasangareid kogu linnarahvas ja selle mälestusväärse päeva meenutuseks toimus lipu seltsi liikme Lembit Roosimäe ettepanekul käesoleva aasta 4. juunil võimas lipu päeva paraad.

Loe edasi: Sindis vaadati sinimustvalge lipu näitust ja Tori koolile kingiti 10 kandelippu

Lipu selts kingib Tori koolile 10 sinimustvalget lippu

28. septembril külastab välisministeeriumi pressi- ja avaliku diplomaatiaosakonna nõunik Jüri Trei Sindi linna, kus esineb Sindi gümnaasiumi ja Tori kooli õpilastele loenguga ning kingib Eesti lipu seltsi poolt Tori koolile 10 sinimustvalget kandelippu.

Eesti kaitseväes on Jüri Trei auaste mereväe nooremleitnant Foto erakogust — Eesti kaitseväes on Jüri Trei auaste mereväe nooremleitnant. Foto: erakogust

Välisministeeriumi nõunikuna töötab Jüri Trei alates aastast 2002, kuid juba 1994-1999 oli ta välisministeeriumi protokolliosakonna I sekretär. Peakorraldajana vastutas ta siis riiklike suurürituste, nagu Eesti Vabariigi aastapäevade ja võidupühade tähistamise, aga ka riigivisiitide eest. Aastatel 1999-2002 oli Trei Eesti konsul Peterburis. Venemaal algatas ta ja viis lõpuni Peterburi Jaani kiriku taastamise, samuti Lydia Koidula ja akadeemik Wiedemanni mälestuse jäädvustamise Kroonlinnas ning Peterburis. Trei on osutanud märkimisväärset abi ka Võnnu vabadussamba taastamisel, mille eest autasustati teda Läti Kolme Tähe ordeniga. Autasusid on väga palju teisigi.

Ühiskondlikus tegevuses on ta jätkuvalt praegugi hästi toimekas. Eesti lipu seltsi asutajaliikmena on Trei alates käesoleva aasta algusest sama kodanikeühenduse esimees, samal ajal ka Eesti muusika fondi esimees, Jaan Poska mälestusfondi juhatuse liige, ajalehe Peterburi Teataja toimetuskolleegiumi esimees ja toimetaja jne.

Sindit külastab Trei eeskätt Lipu seltsi esimehena. Küllakutse tegid kolmepoolselt nii Sindi linnavalitsus, Sindi gümnaasium kui ka Eesti lipu seltsi Sindi osakond. Trei huviks on tutvuda väikese kogukonnaga, kus juba enne Teist maailmasõda paistis Sindi silma erilise lugupidamisega sinimustvalge lipukultuuri vastu ja mis uuesti hoogustus peamiselt viimasel viiel aastal.

Lisaks Sindi gümnaasiumile ja mitmele Pärnu linna koolile teevad maakonnas head lipukultuuri edendamise tööd ka Audru, Paikuse ja Tori, leiab lipu selts. Pärast loenguga esinemist kingib Trei Eesti lipu seltsi poolt Tori koolile 10 sinimustvalget kandelippu. Tori vallavalitsuse arendusnõunik Aarne Põlluäär lubas kingitusele vastata vallapoolse panusega ja osta juurde veel vähemalt samapalju lippe.

Urmas Saard

Piltuudis: Laulev revolutsioon kui Euroopa liitja

Auhinnasaajad Vytautas Landsbergis, Dainis Ivans ja Trivimi Vellistele koos võõrustajate ja diplomaatidega Münsteri raekoja 17 sajandi kuulsas rahusaalis, kus kunagi lõpetati 30-aastane sõda Foto erakogust — Auhinnasaajad Vytautas Landsbergis, Dainis Ivans ja Trivimi Vellistele koos võõrustajate ja diplomaatidega Münsteri raekoja 17. sajandi kuulsas rahusaalis, kus kunagi lõpetati 30-aastane sõda. Foto: erakogust

Krahv Richard Nikolaus Coudenhove-Kalergi lootis 1923. aastal Pan-Euroopa liikumist asutades hoida ära maailmasõja kordumist – esialgu ebaõnnestunult. Ent pärast Teis maailmasõda sündis sellest vaimsest ja poliitilisest algatusest viimaks Euroopa Liit.

Pan-Euroopa liikumise Münsteri osakond Saksamaal määrab iga paari aasta tagant Coudenhove-Kalergi medali väljapaistvate teenete eest Euroopa ühtsuse edendamisel. Tänavu 2. septembril anti medal Münsteris Balti riikide laulva revolutsiooni esindajaile Vytautas Landsbergisele Leedust, Dainis Ivansile Lätist ja Trivimi Vellistele Eestist.

Euroopa Parlamendi asepresident ja Saksamaa Euroopa-Uniooni president Rainer Wieland rõhutas oma kõnes: rahumeelne ja veretu laulev revolutsioon aitas oluliselt kaasa Berliini müüri langemisele, Ida- ja Lääne-Euroopa taasühinemisele.

Eestis oli laulva revolutsiooni üheks algatajaks muinsuskaitseliikumine, sellele järgnesid rahvarindeliikumine, kodanike komiteede liikumine jmt.

Loe edasi: Piltuudis: Laulev revolutsioon kui Euroopa liitja

Trivimi Velliste kõne Coudenhove Kalergi medali vastuvõtmisel Münsteris

Täna õhtuks oli kutsutud Saksamaale Euroopa-Uniooni Münsteri osakonna poolt määratud Coudenhove-Kalergi medalit vastu võtma Vytautas Landsbergis Leedust, Dainis Ivans Lätist ja Trivimi Velliste Eestist.

Trivimi Velliste Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Euroopa-Uniooni Münsteri osakond Saksamaal määrab iga kahe aasta tagant Coudenhove-Kalergi medali mõnele eurooplasele, kellel on väljapaistvaid teeneid Euroopa ühtsuse edendamisel. Tänavune auhind määrati Balti riikide laulvale revolutsioonile, mis aitas kaasa Berliini müüri langemisele ja Saksamaa taasühinemisele veerand sajandit tagasi.

Medali vastuvõtmisel esines Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees kõnega, mis on eestikeelses tõlkes täies mahus allpool ära toodud.

Esmalt tahaksin ma tänada oma lahkeid võõrustajaid võimaluse eest olla täna õhtul siin Münsteris selles auväärses saalis selle auväärse kuulajaskonna ees. Ja muidugi tahan ma tänada nende asjaolude, selle tunnustuse eest, et ma täna olen siia kutsutud. Tahan Eesti nimel tänada, et meid on tähele pandud ja esile tõstetud.

Loe edasi: Trivimi Velliste kõne Coudenhove Kalergi medali vastuvõtmisel Münsteris

Laulvale revolutsioonile Euroopa ühtsuse medal

Tuli Tallinna lauluväljakul Foto Urmas Saard — Tuli Tallinna lauluväljakul. Foto: Urmas Saard

1923. aastal asutas krahv Richard Nikolaus Coudenhove-Kalergi Pan-Euroopa liikumise, et ära hoida Esimese maailmasõja koleduste kordumist. Esialgu tahtis ajalugu teisiti, ent pärast Teist maailmasõda viis areng Euroopa Liidu sünnini.

Euroopa-Uniooni Münsteri osakond Saksamaal määrab iga kahe aasta tagant Coudenhove-Kalergi medali mõnele eurooplasele, kel on väljapaistvaid teeneid Euroopa ühtsuse edendamisel. Tänavune auhind on määratud Balti riikide laulvale revolutsioonile, mis aitas kaasa Berliini müüri langemisele ja Saksamaa taasühinemisele veerand sajandit tagasi.

2. septembril on kutsutud Münsterisse medalit vastu võtma Vytautas Landsbergis Leedust, Dainis Ivans Lätist ja Trivimi Velliste Eestist. Laudatio-kõne peab Saksamaa Pan-Euroopa liikumise juht, Euroopa Parlamendi asepresident Rainer Wieland.

Varem on Euroopa ühtsust sümboliseeriv medal antud teiste hulgas Europarlamendi esimesele presidendile Simone Veil´le ja endisele Luksemburgi peaministrile, tänasele Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile.

Medaliga lõpetanu on parim näide Sindi gümnaasiumis antava hariduse jätkuvalt heast tasemest

Sindi gümnaasiumis oli 22. juunil taas pidupäev, sest lõpetanute 58. lend kirjutas kooli ajalukku järjekordse mälestusväärse lehekülje. Üle-eelmise aasta ühele kuldmedalile ja eelmise aasta kahele kuldmedalile tuli medalilisa, mis kinnitab teadmist, et Sindi Gümnaasiumist saab head haridust.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Mario Roostalu, hõbemedal. Foto: Kairi Väljaots

Sindi gümnaasiumi direktori Ain Keeupi hinnangul on Mario Roostalu väga tark ja kohusetundlik noormees, kes täidab lubadused kindlalt ka siis kui ta kõigist tegevustest naudingut ei tunne. „Suhtles koolis pigem klassiõdedega, aga kahju see kogemus talle teinud ei ole. Tulevase arstina peabki mõistma naisterahvaste hingeelu pisut paremini kui keskmine eesti mees,“ iseloomustas Keerup klassijuhataja pilguga hõbemedalile õppinud noormeest.

Pidulikul lõpuaktusel kõiki õpilasi kõnetades tuletas direktor meelde kooli loosungit: „Oskused ja teadmised annavad vabaduse.“ Vabaduse teha elus valikuid. Õiged valikud loovad aga eeldused just selliseks tulevikuks, millest ollakse unistanud.

Ilma, et lugeja tunneks lõpetanu nime ja nägu, on ometi huvitav teada õpetaja nägemust oma õpilastest. Keerup olevat teinud oma õpilaste kohta märkmeid ühel kevadisel hommikul, kui horoskoobi järgi oli eksamiks taas kord väga hea päev. Aga siiski rõhutas, et need arvamused kuuluvad üksnes temale endale ja ei pruugi üldsegi ühilduda teiste nägemusega. Oma tähelepanekuid esitas Keerup nimede tähestikulises järjekorras:

Loe edasi: Medaliga lõpetanu on parim näide Sindi gümnaasiumis antava hariduse jätkuvalt heast tasemest

Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon osaleb võidupüha paraadil Kärdlas

Kahtlematult on Saxoni minek Kaitseliidu paraadile suur tunnustus Pärnu puhkpilliorkestrile, kes mängib Hiiumaal kõrvuti Kaitseväe orkestriga.

Kaido Kivi Foto Urmas Saard — Kaido Kivi. Foto: Urmas Saard

Puhkpillimängijad kuulusid Kaitseliidu juurde kohe alates selle organisatsiooni asutamisest. Kõrghetk saabus Eesti Vabariigi 20. aastapäeva suvel, kui Tallinnas toimuvale paraadile rivistusid 15 maleva puhkpilliorkestrid.

Loodetavasti võib Saxon tähistada Eesti Vabariigi sajandal juubeliaastal oma tegevuse viiekümnendat sünnipäeva.1968. aastal asutatud puhkpilliorkestri loomisele tuli appi ametiühing, kes muretses pillid. Orkestrimängijate kokkukutsuja ning esimene dirigent oli Paul Tepper. Kuni 1991. aastani oli orkestri nimi Pärnu KEK. Praegu näeb mängimas kolme põlvkonda ja kahe põlvkonna peresid. Paljud noored liikmed on Pärnu muusikakooli õpilased. Neljakümneneljast liikmest kümme on naised.

Loe edasi: Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon osaleb võidupüha paraadil Kärdlas

Haanja vald tunnustab parimaid õppureid, noorsportlasi, nende juhendajaid

Haanja vald korraldab piduliku vastuvõtu parimatele õppuritele, noorsportlastele ja nende juhendajatele.

Vallavanema pidulik vastuvõtt toimub juba kaheteistkümnendat korda. Tänavu tunnustatakse 41 noort inimest ja 21 nende juhendajat.

Vastuvõtt toimub Suurel Munamäe. Pärast pidulikku vastuvõttu toimub kell 18 Suure Munamäe vabaõhulaval Birgit Sarapi ja Mihkel Matiiseni kontsert, kutsututele on kontsert tasuta.

Juri Gotmans
Vallavanem

Otepää vallavalitsus premeeris kolmekordset maailmameistrit 1000 euroga

Otepäälane Hans Teearu sai Rootsis INASi (Rahvusvaheline Organisatsioon Intellektipuudega Sportlastele) murdmaasuusatamise MMil kolm kuldmedalit. Otepää vallavalitsus premeeris Hans Teearu 1000 euroga ning tema treenerit Kalju Ojastet 500 euroga.

Otepää vallavalitsuse hoone Foto Urmas Saard — Otepää vallavalitsuse hoone. Foto: Urmas Saard

Hans Teearu sai murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlustel kulla 10km ja 15km vabatehnikadistantsil ning sprindis. Vallavalitsuse preemiad anti üle vallavalitsuse istungil.

“Hans Teearu on hea näide sellest, kuidas pühendumine viib tippu,” sõnas Otepää vallavanem Kalev Laul. “Vallavalitsusel on väga hea meel, et saame premeerida selliste tulemuste tegijat.”

Kolmekordne maailmameister Hans Teearu tõdes, et iga võistlus on kogemusi juurde andnud ning tänu sellele on ka võidud tulnud. Treener Kalju Ojaste ütles, et järgmine samalaadne võistlus, kuhu plaanitakse minna, toimub Poolas, Zakopanes.

Eelmisel aastal Otepääl toimunud intellektipuudega inimeste murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlustel sai Kalju Ojaste juhendamisel treeniv Hans Teearu samuti kolm kuldmedalit.

Eesti paraolümpiakomitee tunnistas Hans Teearu eelmisel aastal parimaks noorsportlaseks.

“Aasta suurpere” tiitlile kandideerimine on alanud

Möödunud aasta suurpere tiitli pälvinud perekond Muru.

Alates tänasest saab esitada kandidaate “Aasta suurpere” konkursile, tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa terveid ja tugevaid suurperekondi. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) kodulehel www.lasterikkad.ee kuni 15. maini.

“Aasta suurpere” aunimetuse annavad ELPL ja Bigbank ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Tiitel ja sellega kaasnev rahaline preemia summas 2000 eurot antakse võitjale üle 23. mail toimuval traditsioonilisel Suurperepäeval Tallinna Loomaaias.

“Sel aastal juba kuuendat korda välja antavale “Aasta suurpere” tiitlile ootame kandideerima kõiki nelja või enama lapsega Eesti peresid, mille kõik liikmed on tublid, töökad ning teistele eeskujuks,” sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap . “Eelmisel aastal valiti konkursi võitjaks kümnelapseline perekond Muru Keilast. Tõelise suurpere tubli ema Eve Muru ja isa Jaan Muru on meie ühiskonnale teinud suure teene, sest nad on üles kasvatanud kümme iseseisvat ning perekeskset elu nautivat täisväärtuslikku inimest.”

Kandidaate “Aasta suurpere 2015” tiitlile võivad esitada kõik Eesti asutused, ettevõtted, pereliikmed ja tuttavad.

Juba 11. korda toimuva traditsioonilise Suurperepäeva patroon on Urmas Vaino ning toetajad Bigbank AS, Tallinna Loomaaed, Tallinna Linnavalitsus ja paljud teised ettevõtted.

Eesti Lasterikaste Perede Liit on loodud 1996. aastal eesmärgiga toetada lasterikkaid peresid Eestis. Organisatsiooni kuulub 19 ühendust, kes koondavad enda alla pered, kus lapsi kasvamas neli ja enam. Liikmesorganisatsioonides on 1440 nelja ja enama lapsega peret ehk võrgustikku kuulub üle 10 000 inimese. ELPLi põhieesmärgiks on lasterikaste perede väärtustamine ja kaitsmine, nende tegeliku olukorra uurimine ja analüüsimine ning lahendustele kaasaaitamine riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide abil. ELPL osaleb õigusaktide väljatöötamises ja rakendamises ning arendab lasterikaste perede organisatsioonide ühistegevust Eestis.

Ivar Õuekallas

Ilmus CD-album “Klassikaraadio tuleb külla”

Klassikaraadio sünnipäevakuu viimasel nädalal on valmis saanud uus CD-album “Klassikaraadio tuleb külla”. Eesti kammermuusikat mängivad noored interpreedid, kes osalesid populaarses koolikontsertide sarjas “Klassikaraadio tuleb külla”. Muusikat esitavad Katariina Maria Kits, Marcel Johannes Kits, Johan Randvere, Auli Lonks, Ingely Laiv, Jakob Teppo jt.

Albumile on salvestatud Eesti heliloojate lühivormid, nende hulgas populaarsed palad nagu Heino Elleri “Männid”, Erkki-Sven Tüüri “Arhitektoonika VII” ja Arvo Pärdi “Peegel peeglis”. Plaadile jäädvustatud muusika kõlab tihti Klassikaraadios.

Uue heliplaadi salvestisi levitab Klassikaraadio EBU vahendusel raadiojaamadele üle kogu maailma.

Anneli Tõevere-Kaur

Eesti parim sekretär 2015 töötab Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuses

21. aprillil toimus Tallinna Loomaaia keskkonnahariduse keskuses sekretäride päeva auks korraldatud konverents ning “Parim sekretär 2015” auhinnatseremoonia, kus võitjaks krooniti Rakvere Targa Maja ja TLÜ Rakvere Kolledži assistent Külli Vilepill.

Seekordse konverentsi teemaks oli “Tasakaalus ja õnnelik” ning teemale vastavalt olid valitud ka esinejad, näiteks jooga treener Jocke Salokorpi, toitumisnõustaja ja personaaltreener Erik Orgu, suhtekorraldaja Aune Past ning oma kogemust sekretärist ministriks jagas ettevõtlusminister Urve Palo.

Mitu nädalat kestnud konkurss “Parim sekretär 2015” kulmineerus auhinnatseremoonia ja Jarek Kasari kontserdiga. Sotsiaalmeedias toimunud hääletuse ja žürii hinnangute põhjal on parim sekretär 2015 Külli Vilepill, kes on töötanud sekretärina juba 13 aastat.

Konverentsil üles astunud esinejad rõhutasid kõik, et sekretär on asendamatu inimene ning et seda ametit hoidev isik on kindlate isikuomadustega – hooliv, tähelepanelik, hea enesevalitsemise oskusega, kõrge pingetaluvusega ja usaldusväärne.Need sõnad iseloomustavad ka väga hästi Küllit. Rakvere Targa Maja kollektiiv on väga uhke, et meie assistent on saanud vääriliselt pärjatud “Parima sekretäri” tiitliga.

Orissaare tamm saab täna bulgaarlastelt rändkarika

Euroopa aasta puu on Orissaare kooli staadionil asuv tamm. Foto: wikipeedia

Arborist Heiki Hanso oli võitnud puu väljapakkumise idee algataja. Foto ajalehest Meie Maa. — Arborist Heiki Hanso.
Foto ajalehest Meie Maa.

Täna Eesti aja järgi kell 19.30 algab Brüsseli südalinnas nooblis Vauxalli hoones asuvas Cercle Gaulois’ galeriis Euroopa aasta puu 2015 auhinnatseremoonia, kus võiduka Orissaare tamme promootorile Heiki Hansole antakse üle uhke rändkarikas.

Võru Maavalitsus ootab Võrumaa aasta ema kandidaate

Läheneva emadepäeva eel kutsub Võru Maavalitsus esitama kandidaate Võrumaa aasta ema tiitlile.

Kandidaate võivad esitada kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui ka üksikisikud.

Võrumaa aasta ema kandidaadiks võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel ja kes onühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.

Tiitlit on välja antud alates 2002. Aastast. Möödunud aastal pälvis Võrumaa aasta ema tiitli Sõmerpalu vallas elav kuue lapse ema Anneli Hollas.

Võrumaa aasta ema tunnustus avalikustatakse emadepäeval, 10. mail Võru Kandles toimuval kontserdil.

Taotlused tuleks esitada Võru Maavalitsusele elektrooniliselt aadressil info@voru.maavalitsus.ee hiljemalt 27. aprilliks. Taotluse vormid ja lisainfo veebilehel http://voru.maavalitsus.ee/maavanema-poolt-antavad-autasud.

Kersti Kattaiüles

Algab Põlvamaa Patrioodi nädal

13.-19. aprillil korraldab Põlvamaa üheksat ettevõtet ühendav MTÜ Põlvamaa Patrioot, koostöös Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Arenduskeskusega “Patrioodi nädala”, et juhtida tähelepanu kohalike toodete ja teenuste tarbimise olulisusele ja äratada õpilastes huvi ettevõtluse vastu.

Sel aastal on tähelepanu all koolinoored. Nädala jooksul külastatakse maakonna 19 kooli ning kohtutakse rohkem kui 500 õpilasega. Kõigile õpilastele kingitakse mälestuseks Põlvamaa Patrioodi välja töötatud tootemärgi “Parim Põlvamaalt” magnet. Tootemärgiga propageeritakse kohalike toodete ja teenuste tarbimist ja ühtlasi hõlbustab see tarbijatel kaubandusest põlvamaiste toodete leidmist.

Juba kolm aastat on Põlva Tarbijate Ühistu (PTÜ) kauplustes tootemärgiga “Parim Põlvamaalt” märgistatud kõikide Põlvamaa Patrioodi ettevõtete tooted. Patrioodi nädala raames on tuntumad neist PTÜ kauplustes soodsama hinnaga.

2010. aastal loodud MTÜ Põlvamaa Patrioot koondab tänaseks üheksat Põlvamaa ettevõtet: AS Värska Vesi, AS Lõuna Pagarid, AS Arke Lihatööstus, AS Lihapagar, Põlva Tarbijate Ühistu, OÜ Emer-Pen, AS Tere, Mahta Kütus AS, Räpina Paberivabrik AS ja eraisikuna endine Põlva maavanem Priit Sibul.

Põlvamaa Patrioodiga on oodatud liituma ka teised maakonna ettevõtjad, kes soovivad ergutada kohalike toodete ja teenuste tarbimist, kohalike ressursside kasutamist ning selle kaudu soodustada kohalikku majanduselu ja säilitada töökohti.

Maret Reinumägi

Ines Aru pälvis Raadioteatri näitlejaauhinna, Felix Moori nimelise tänuauhinna sai Heli Pikk

Legendaarse raadiomehe Felix Moori (1903–1955) 112. sünniaastapäeva eel anti täna välja Raadioteatri näitlejaauhind 2014. Välja anti ka Felix Moori nimeline tänuauhind.

Nätlejaauhinna laureaat on Ines Aru – Reeda rolli eest Mati Undi kuuldemängus „Sügisilmutus“ (lavastaja Ari Kallio). Ines Aru varjundiküllane, meisterlikult ja vabalt eri mängustiile valdav osalahendus avab raadiokunsti piirituid võimalusi. Ines Aru on kordumatu häälega, mõtte- ja tundetäpne kuuldemängunäitleja ja luulelugeja. Tema on esimene, kes saab Raadioteatri näitlejaauhinna teist korda. Esimene kord oli ema Neenu rolli eest kuuldemängus „Ekke Moor“ (2002).

Lisaks näitlejaauhinnale anti täna Särevi teatritoas toimunud sündmusel välja viies Felix Moori nimeline tänuauhind, mille tänavu pälvis rahvusringhäälingu arhiivide juhataja Heli Pikk, kultuurimälu kauaaegne vastutustundlik säilitaja ja hoidja. Auhind põhineb eraalgatusel, selle väljaandja on Mart Relve. Auhind on tunnustuseks missioonitundliku loova töö eest eestikeelsel kultuurimaastikul.

Anneli Tõevere-Kaur

Tunnustusauhind „Lastega ja lastele“ ootab kandidaate

Tiitel „Aasta pere“ 2014 anti perekond Mikkudele (foto: Sven Soome)

Taas on võimalik esitada kandidaate auhinnale „Lastega ja lastele“, millega tunnustatakse ja tänatakse neid, kes on uute algatuste või pikaajalise tegevusega oluliselt panustanud laste heaolusse.

„Lastega ja lastele“ tunnustusauhinnale võib esitada nii häid inimesi (sh lapsi) kui ka organisatsioone (ametiasutusi, vabaühendusi või ettevõtteid) ning ettepanekuid tunnustamiseks võivad samuti teha nii eraisikud kui organisatsioonid.

MTÜ Oma Pere tegevjuhi Sigrid Petofferi sõnul on see auhind mõeldud tunnustamaks neid, kelle tegevus on toonud kaasa positiivseid muutusi laste elus. „Selliseks muutuseks võib olla arusaamisele jõudmine, et lapsendatud lapsel on õigus teada oma päritolu, või ühe kooli õpilaste silmatorkavalt paremad teadmised loodushoiust, misläbi on nad ise muutuste loojad,“ selgitas ta. Nii samuti avaldab Sigrid Petofferi arvates lastele suurt mõju hästi kirjutatud aabits, millest saab alguse paljude laste lugemisoskus. Ta tõi näiteks mulluse „Elutöö“ auhinna saanud Leelo Tungla, kelle looming ja tegevus on mõjutanud tuhandeid lapsi. Loe edasi: Tunnustusauhind „Lastega ja lastele“ ootab kandidaate

Kolmapäeval kuulutatakse välja 2014. aasta parim betoonehitis

Kolmapäeval, 11. märtsil kuulutatakse Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses toimuval betoonipäeval välja konkursi „Aasta betoonehitis 2014” võitjad. Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu 15. korda korraldatava võistluse peaauhind läheb betooni parimal moel esindava ehitise autorile.

„Tänavusel betoonehitiste võistlusel osaleb väga eriilmelisi ehitisi, näidates ilmekalt betooni kui ühe olulisima ehitusmaterjali erinevaid kasutamise võimalusi,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp. Lisaks uusehitistele on seekordsel konkursil võimalik näha betooni julget eksponeerimist arhitekti poolt mitmete vanade hoonete renoveerimisel.

Suitsleppa sõnul soovib Betooniühing võistluse abil kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui tugeva, hästi vormitava ja Eesti kliimas vastupidava ehitusmaterjali mainet.

„Aasta Betoonehitis 2014” konkursi žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu ning Eesti ja Soome ehitusajakirjanduse esindajad.

15. betoonipäeva peakõnelejaks on Sloveenia arhitekt Rok Oman, kes õppis arhitektuuri Ljubljanas ja Londonis. 1996. aastal asutas ta koos Špela Videčnik’uga arhitektuuribüroo OFIS, kus jätkab tööd siiani. Rok Oman õpetab praegu arhitektuuri ka Harvardi Ülikoolis Bostonis, USA-s. Loe edasi: Kolmapäeval kuulutatakse välja 2014. aasta parim betoonehitis

Jõgeva linna aumärgi pälvinud juuksur Maie Valmsenil on pühade eel kiired tööpäevad

Staažikal Jõgeva juuksuril Maie Valmsenil on praegu iseäranis töörohked päevad. Paljud naised ja tütarlapsed tellivad Vabariigi aastapäeva tähistavaks sündmusteks soengu just temalt. Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud vastuvõtul tunnustas Jõgeva linnavalitsus teenekat teenindajat Jõgeva linna aumärgiga.

“Loodan, et jõuan ikka kõik soovijad ära teenindada, kes iseseisvuspäeva eel mu juuksuritoolile aja rerserveerinud. Tööd on aga tõesti palju, ” ütleb Valmsen, kes töötab Jõgeval juuksurina juba 45 aastat. “Pühade ja ka Eesti Vabariigi aastapäeva puhul sobivad eriti hästi pidulikuma ja väärikama väljanägemisega soengud, näiteks lokid. Mõistagi sõltub palju kliendi isikupärast, sest soeng peegeldab ka individaalsust,” arvas Maie.

“Kui juuksuri juurde minna, siis võimaluse korral eelistan ikka Maie Valmsenit. Ta on oma ala professionaal ja sõbralik suhtleja ja nõuandja,” ütles Torma vallasekretär Tiina Leeben, kes oli tulnud soengut tegema Sadala Külade Seltsi rahvamajas toimuvaks Iseseisvuspäeva vastuvõtuks.

“Meeldib, et meie linnas on oma tööd tundev ja armastav inimene, kelle teenuse järele pidevalt nõudlus. Tean, et Maie Valmseni juures käivad juukseid lõikamas kliendid Jõgevamaa paljudest paikadest ja vahel ka kaugemalt. Mõneti kahju, et Maie vaid naistejuuksur on, tean et paljud härrasmehed sooviksid tema kätte oma pea usaldada,” ütles Jõgeva linnapea Aare Olgo.

Jaan Lukas

Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Leelo Tungal

Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Leelo Tunglale „aastakümneid kestnud oskusliku sõnaseadmise eest rohketes algupärastes ja tõlkelistes luule- ja proosateostes, õpetajatöö ning eesti keele õpperaamatute eest, Hea Lapse toimetamise, laulupeoidentiteedi kujundamise ja „seltsimees lapse“ meenutuste eest“.

Leelo Tungal on rohkete luule- ja proosaraamatute autor, ta on kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikalitekste. Ta on töötanud õpetajana, olnud ajakirja Hea Laps toimetaja 21 aastat, selle algusest peale. Leelo Tungal on koostanud populaarse aabitsa ning emakeelelugemikke, viisistatuna on tema tekstid jõudnud laulupidude armastatuimate palade hulka. Leelo Tungla keelekasutus on nauditav ja toetub eesti keele vormi- ning tähendusvõimaluste ja –nüansside põhjalikule tundmisele.

Wiedemanni keeleauhinna üleandmine toimub 23. veebruaril kell 15 Tartu Ülikooli aulas.
Auhinna suurus on 32 000 eurot.
Aire Koik