Henry soovib tulevikus edukalt esineda superstaari lauluvõistlusel

Pärnumaal Are kooli 6. klassis õppiv Henry Sarapuu naases Lätis toimunud rahvusvaheliselt lauluvõistluselt eripreemia ja kutsega tasuta osalemiseks järgmisel Bauska festivalil. Kuid juba praegu on tema eesmärgipärane siht osaleda edukalt lauluvõistlusel “Eesti otsib superstaari”.

Endla Murd ja tema õpilane Henry Sarapuu Foto Urmas Saard
Endla Murd ja tema õpilane Henry Sarapuu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Omakandis on noor laulja „Are talent 2017“ lauluvõistluse võitja[/pullquote]Henry lauluõpetaja on Endla Murd, kelle laululapsed saavad tema enda nimelises laulustuudios head laulukoolitust. Möödunud nädalavahetusel toimus Läti ja Leedu piiri lähedal asuvas Bauskas rahvusvaheline konkurss-festival „Aprīļa pilieni 2018“, milles osalesid ka Endla Murdi laulustuudio lapsed, teiste hulgas Ares elav Henry.

Kuidas Henry tundis ennast suurel laval laulmas James Blunt‘i lugu „I feel good“? „Ei suutnud ennast koguda ja ei hakanud õigel ajal laulma,“ meenutas ta peamist põhjust, miks ei jõudnud esimese kolme hulka ja pidi leppima eripreemiaga. Murd avas, et kolmekümne hulgast saadud eripreemia on samuti saavutus. „Kahjuks ei antud Bauskas võimalust eelprooviks. Näidati küll eelnevalt täpselt ära selle asukoha, kus esinemise ajal peab seisma, aga ei rohkemat. Nii jäi ka vajalik lavaline liikumine puiseks,“ rääkis Murd.

Loe edasi: Henry soovib tulevikus edukalt esineda superstaari lauluvõistlusel

Nõmme kabetreener Heinar Jahu saab Tallinna teenetemärgi

Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil teha linnavolikogule ettepaneku tunnustada Tallinna vapi- ja teenetemärgiga silmapaistvaid inimesi. Teiste seas saab ettepaneku kohaselt teenetemärgi ka legendaarne Nõmme kabetreener Heinar Jahu pikaajalise kabe edendamise ja treeneritöö eest Nõmmel ja kogu Tallinnas.

Heinar Jahu Foto Jukko Nooni
Heinar Jahu. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Heinar Jahu panust väsimatu kabeelu korraldajana raske alahinnata. “Heinar Jahu õpilased saavutavad rahvusvahelistel võistlustel pidevalt kõrgeid kohti. Äsja lõppes Nõmme kabeklubi korraldatud rahvusvaheline turniir Nõmme Kevad, järgmisel nädalal võtavad pisikesed kabetajad omavahel mõõtu Rabarübliku lasteaias. Tema eestvedamisel nimetati Nõmme linnaosa ju mõned aastad tagasi kabeliidu poolt Eesti kabepealinnaks,” lausus linnaosavanem.

“Ma olen kabehaige, aga mitte eriti tugev mängija. Minust on hulga paremaid mängijaid,” ütles üle kahekümne korra Eesti meistriks tulnud Heinar Jahu ise tagasihoidlikult mõned aastad tagasi Nõmme Sõnumitele antud intervjuus.

1933. aastal sündinud Heinar Jahu on pärit Võrumaalt Põlgastest. Kabega tegi ta tutvust juba enne kooli, kui isa valmistas talle kabelaua ja nupud. Treeneritööd hakkas Heinar Jahu tegema keskkooli ajal, et kooli võistkonnaga võistlustele minna. Hiljem on ta kabet õpetanud Tartus ja Kohtla-Järvel. Viimased aastakümned on ta treeninud aga Nõmme noori. “Mul on väga palju häid õpilasi olnud, kuid kõrgeimaid kohti on poistest saavutanud Raido Värik ja tüdrukutest Kadi Veski,” märgib ta.

Heinar Jahu käe all õpivad lapsed kabet Nõmme noortemajas, Rabarübliku lasteaias ja Pääsküla gümnaasiumis. Oma treenerikreedo võtab ta kokku nii: “Iga laps on erinev, ma tahan, et nad tunneksid kabet mängides rõõmu. Ütlen lastele alati, et tuleb rahulikult mõelda, meele saab kurvaks kiiresti mängides ja seetõttu mitte kõige paremaid käike tehes.”

Heinar Jahu pälvis 2015. aastal ka Nõmme linnaosa valitsuse tunnustusauhinna, eelmisel aastal andis talle tunnustusauhinna “Lastega ja lastele” üle president Kersti Kaljulaid.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik

Sibulatee tõi Tartu piirkonda maasika

Viiendat korda jagati pealinnas regionaalmaasikaid. Neljast väljaantud maasikast üks jõudis sel aastal Sibulateele. Maasikate jagamine on Rahandusministeeriumi poolt algatatud tunnustusüritus, millega tuuakse esile Eesti parimaid regionaalseid initsiatiive.

Maasika auhinna üleandmiselt
Maasika auhinna üleandmiselt

[pullquote]Sibulatee liikmetel jagub nii värskeid ideid kui ka tahtmist korraldada uusi sündmuseid[/pullquote]Sibulatee on tegutsenud nüüdseks pea üheksa aastat. Paari kohaliku ettevõtja algatusest midagi ühiselt teha on kasvanud välja üle-eestiliselt tuntud märk Sibulatee. Üheltpoolt on tegemist turistidele meeldiva sihtkohaga Kesk-Peipsimaa piirkonnas, teisalt aga tugeva turismivõrgustikuga, kuhu hetkel kuulub 22 ettevõtmist. Sõnumi “üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri” alt on tegeletud nii tootearenduse kui turundusega, nii liikmete koolituse kui kokkuviimisega.

Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe hindab väga arengut, mis on üheksa aasta jooksul toimunud: “Kui veel viis-kuus aastat tagasi oli piirkonna arengus aktiivsemalt kaasa rääkida soovivaid liikmeid paar inimest, siis nüüdseks on kujunenud liikmeskonnast mõnus ca viie-kuueliikmeline tuumik, kes alati tahab sõna sekka öelda ning kes aitab ühiseid tegevusi planeerida ja ellu viia. Ülejäänud võrgustiku liikmed panustavad samuti, kes oma teadmiste, kes aja, kes finantsidega”.

Loe edasi: Sibulatee tõi Tartu piirkonda maasika

Valiti aasta tervisesõber ja tervisedendaja

Eesti Tervisedenduse Ühingu poolt valiti 2018. aasta tervisesõbraks Margus Viigimaa ja aasta tervisedendajaks Andrus Lipand.

Margus Viigimaa
Margus Viigimaa

Margus Viigimaa on kardioloog, professor, tervise edendaja ja õppejõud.

Ta on olnud südametervise valdkonnas üks olulisemaid kõneisikuid üle 20 aasta. Viigimaa on arst, kelle tegevuse, teadustöö ja rahvusvahelise koostöö fookuses on ennetus. Ta on nii erialaliselt kui isiklikult eeskujuks teistele meedikutele. Viigimaa on Eesti Vabariigi üks enam südamehaiguste ennetusest rääkiv arst, on kirjutanud arvukaid artikleid, teinud ettekandeid ja andnud intervjuusid.

Tema algatusel loodi maakondade südametervise kabinetid, mille tegevust jätkavad perearstid.

Aasta tervisesõbra tiitliga on varem tunnustatud: Evelin Ilves, president Arnold Rüütel, saade “Ringvaade”, kontsern G4S, dr Merike Martinson, näitleja Henrik Kalmet, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, Rimi Eesti Food AS.

Terviseedendaja Andrus Lipand on neuroloog, rahvastiku tervise edendaja ja õppejõud. Ta on Eesti Tervisedenduse Ühingu asutajaliige ning on aastaid juhtinud Tallinna osakonda.

Loe edasi: Valiti aasta tervisesõber ja tervisedendaja

Sindis joonistati teemal „Sirgume eesti muinasjuttudega“

Sindi linnaraamatukogu korraldatud kümnendal rahvusvahelisele lasteraamatupäevale pühendatud joonistamise võistlusel osales 110 Sindi lasteaia ja Sindi gümnaasiumi algklasside last.

Liisa Rand ja Antti Riiet Foto Urmas Saard

Eile külastasid Sindi linnaraamatukogu direktor Ene Michelis ja lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp Sindi lasteaeda, täna hommikupoolikul Sindi gümnaasiumit, kus tunnustasid ning tänasid lasteaia eelkooliealiseid ja kooli algklasside lapsi, kes osalesid joonistamise võistlusel.

Kuue ja seitsmeste seas valiti esimese koha vääriliseks Darja Mazko, teiseks Ereli Eenraid ja kolmandaks Annamaria Kiirop.

Teise kuni neljanda klassi arvestuses osutus hindajate silmis parimaks Liisa Rand. Teise koha vääriliseks tunnistati Antti Riiet ja kolmandaks tuli Alisa Bogatšova.

Laste joonistusi näeb Sindi linnaraamatukogu fuajee seintel.

Liisa Rand ja Antti Riiet. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindis joonistati teemal „Sirgume eesti muinasjuttudega“

Sindi linnaraamatukogu tunnustab väikseid joonistajaid

Sindi linnaraamatukogu tähistab kümnendat korda rahvusvahelist lasteraamatupäeva laste joonistamise võistlusega.

Käesoleva aasta raamatukogusõbraliku õpetaja aunimetuse pälvis Diana Tammine Sindi lasteaiast Foto Urmas Saard
Käesoleva aasta raamatukogusõbraliku õpetaja aunimetuse pälvis Diana Tammine Sindi lasteaiast. Foto: Urmas Saard

Päeva tähistatakse 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval ja just sellel tähtpäeval tänatakse kõiki joonistamisest osavõtnud lapsi.

[pullquote]„Sirgume eesti muinasjuttudega“ on võimalik vaadata Sindi raamatukogu fuajees[/pullquote]„Tahame öelda teile aitäh ja tänada selle eest, et olete tublid joonistajad. Nüüd on need pildid žürii poolt hinnatud ja meie maja seinad joonistustega kevadiselt kaunistatud – autorid teie hulgast,“ ütles Sindi linnaraamatukogu direktor Ene Michelis täna ennelõunal Sindi lasteaia noorimate joonistavate lastega kohtumisel.

Enne väikeste auhindade jagamist andsid Ene Michelis ja lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp kõikidele osalejatele mälestuseks tänukirjad. Lasteaias hinnati töid kahes vanuseastmes. Kolme kuni viieste arvestuses võitis esikoha Grethel Luup. Teise koha sai Kevin Muskat ja kolmanda Lisandra Oja.

Loe edasi: Sindi linnaraamatukogu tunnustab väikseid joonistajaid

Kaheksas Sindi lasteraamatupäev

Läheneva rahvusvahelise lasteraamatupäeva puhul tähistati VIII Sindi lasteraamatupäeva tublimate noorte lugejate tunnustamisega, teatrietenduse vaatamise ja tordi söömisega.

VIII Sindi lasteraamatupäeval osalejad Sindi linnaraamatukogu trepil Foto Urmas Saard
VIII Sindi lasteraamatupäeval osalejad Sindi linnaraamatukogu trepil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Erilist tähelepanu pälvis Merilin Haasma[/pullquote]Kevadkuu viimasel päeval kutsus Sindi linnaraamatukogu taaskordselt pidulikule vastuvõtule tunnustust väärivad 20 last, kes ise või vanemate abiga olid aasta jooksul raamatukogust laenutanud kõige rohkem raamatuid. Erilist tähelepanu pälvis Merilin Haasma, Sindi gümnaasiumi 4. klassi õpilane, keda on vastuvõtule kutsutud kõigil kaheksal kevadel. Raamatukogu direktor Ene Michelis kinkis kutsutud lastele Kätlin Kaldmaa raamatu „Lugu Keegi Eikellegitütre isast”, kus peategelaseks on vapper ja hakkaja Keegi, kes elab emaga kahekesi. Raamatu peategelane jõuab teadmiseni, et kodus on ikkagi kõige parem. Aga mõnes peres oli rohkem kui üks tubli lugaja. Seepärast kingiti nendesse peredesse ka teisi raamatuid.

Loe edasi: Kaheksas Sindi lasteraamatupäev

Aasta Suurpere konkurss on alanud

Alates tänasest saab esitada kandidaate Aasta Suurpere konkursile. Tiitel ja Bigbanki poolt välja antav rahaline preemia summas 7000 eurot antakse võitjale üle 12. mail toimuval traditsioonilisel Suurperepäeval Eesti Rahva Muuseumis. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) kodulehel www.lasterikkad.ee kuni 24. aprillini.

Aasta Suurpere 2017, perekond Muru
2017. aastal valiti Aasta Suurpere võitjaks viielapseline perekond Muru Tartust.

“Aasta Suurpere tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa ühtseid ja tugevaid suurperekondi,” sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. “Aunimetuse annavad ELPL ja Bigbank ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last.”

“Traditsiooniline Suurperepäev toimub ELPLi ja selle heade toetajate abiga juba 14. korda ning perepäeva raames anname üheksandat korda välja tunnustusauhinna Aasta Suurpere. Eelmisel aastal valiti konkursi võitjaks viielapseline perekond Muru Tartust,” lisas Aage Õunap.

Kandidaate Aasta Suurpere 2018 tiitlile võivad esitada kõik Eesti asutused, ettevõtted, pereliikmed ja tuttavad Eesti Lasterikaste Perede Liidu veebilehe või otselingi kaudu.

14. korda toimuva traditsioonilise Suurperepäeva patroon on Urmas Vaino ning toetajad Bigbank AS, Eesti Rahva Muuseum ja paljud teised ettevõtted.

 

Jüri Trei: külastagem, korrastagem meie vabadusristi kavaleride, samuti kultuuri- ja riigitegelaste kalmusid

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel külastasid MTÜ Eesti Lipu Seltsi liikmed Stockholmi Metsakalmistul asuvaid tuntud Eesti riigitegelaste ja kultuuriinimeste kalmusid, kus süüdati mälestusküünlad ja asetati sinimustvalged lipud.

Jüri Trei Stockholmi Metsakalmistul Fotod Uudo KasukJüri Trei, lipu seltsi esimees, on juba mitmeid aastaid kutsunud üles eriliselt väärtustama kahte kõrvuti olevat tähtsündmust meie rahva ajaloos: kättejõudnud Eesti Vabariigi sajandat juubelit ja peatselt saabuvat Eesti laulupeo 150. aastapäeva. Nende oluliste juubelitähtpäevade eel kutsub Trei laulurahvast ning kõiki teisi inimesi järgima lipu seltsi ning muinsuskaitse seltsi üleskutset, millega palutakse korrastada meie vabadusristi kavaleride, samuti kultuuri- ja riigitegelaste kalmusid kõikjal maailmas.

 

Jüri Trei Stockholmi Metsakalmistul. Foto: Uudo Kasuk →

Urmas Saard

Otepää kirjakandja Liia Piho sai Valgetähe medali

Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 166 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti elu paremaks. Teenetemärkide saajate seas on Otepää kirjakandja Liia Piho, kes pälvis Valgetähe medali.

Liia Piho Foto Monika Otrokova
Liia Piho. Foto: Monika Otrokova

Liia Piho on läbi ja lõhki Otepää inimene – sündinud ja kasvanud Otepääl. Kirjakandja teed alustas ta 1994. aastal. Postiljoni amet on perekonnas edasi kandunud põlvest-põlve – ka Liia ema oli postiljon. Liia peres kasvab kaks poega – 9 ja 11 aastane, pereisa töötab Eesti Elektrivõrgus. Vabal ajal tegeleb Liia spordiga, ta harrastab suusatamist ja võrkpalli ning osaleb Eesti Posti erinevatel võistlustel. Liiale meeldib teha puutööd ja tegeleda aiandusega, tema üheks hobiks on teha taludele puusilte, sest siis on kirjakandjal lihtsam talu üles leida.

Lisaks sellele kirjutab Liia luuletusi ja proosat, tegeleb maalimisega ning on osalenud mitmetel kirjandusvõistlustel. Valgetähe medali saamine tuli talle suure üllatusena.

“Ei osanud sugugi arvata, et sellise au osaliseks saan,” sõnas Liia Piho. “Tähtis on, et iga inimene teeks seda, mida ta teeb, hästi. Vaatamata sellele, kes, millisel positsioonil elus on, tuleb säilitada head südant ning sallida teisi inimesi.”

“Mul on siiralt hea meel, et omakandi tubli ja töökas kirjakandja on pälvinud kõrge autasu. Õnnitleme ja täname Liia Pihot,” ütles Otepää vallavanem Kaido Tamberg.

Vabariigi President annab teenetemärgid üle 21. veebruaril Tartu Ülikooli Narva kolledžis.

Monika Otrokova
Otepää Vallavalitsus

Keskkonnateo tiitli pälvisid teadlased, kirve Keskkonnaamet

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis 2017. aasta keskkonnateo tiitli Asko Lõhmusele ja Raul Rosenvaldile nende panuse eest teadusargumentatsiooni toomisel avalikku metsadebatti. Keskkonnakirve sai Keskkonnaamet, kes andis seadust eirates loa teha Nursipalus suurel maa-alal lageraie.

Keskkonnakirves Keskkonnaametile, kes andis seadust eirava loa Nursipalu lageraieks Foto Urmas Saard
Keskkonnakirves Keskkonnaametile, kes andis seadust eirava loa Nursipalu lageraieks. Foto: Urmas Saard

Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus ja Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald paistsid möödunud aastal silma sõnavõttudega meedias, Riigikogus ning mitmetel avalikel üritustel, elavdades ja rikastades metsadebatti. Teadlased tõid esile seni avalikus arutelus vähem tähelepanu saanud metsade ökoloogilised väärtused ning tutvustasid laiemalt säästva metsanduse tähendust. “Teaduslikud uuringud ning argumendid peaksid olema Eesti metsade kaitsmise ja säästliku majandamise aluseks. Tunnustame Asko Lõhmust ja Raul Rosenvaldi, kes lisaks nõudlikule teadustööle osalesid aktiivselt ka avalikus metsadebatis, luues niimoodi soodsama pinnase teaduspõhiste otsuste sünniks ning säästva metsanduspoliitika edenemiseks,” selgitas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo. Ühtlasi rõhutasid EKO liikmed keskkonnategu valides, et teadlaste vaba voli oma seisukohti tutvustada ja arvamust avaldada on ühiskonnas väga oluline.

Loe edasi: Keskkonnateo tiitli pälvisid teadlased, kirve Keskkonnaamet

Aldo Kals sai Külauudiste tänukirja

Et Külauudiste võrguväljaande uudisvood ei koosneks üksnes päevatoimetajate vahendatud pressisõnumitest ja veebilehel oleks lugeda päris omanäolisi lugusid, siis selle eest on mitmete teiste hulgas hoolt kandnud ka Aldo Kals, kes tänavu pälvis samuti Külauudiste tänukirja.

Aldo Kals punktkirjas koostatud Külauudiste tänukirjaga Foto Urmas Saard
Aldo Kals punktkirjas koostatud Külauudiste tänukirjaga. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kals ütles, et on oma elu jooksul saanud palju tänukirju ja erineva kujuga autasusid, aga selline on tema jaoks esimene ning ainulaadne.[/pullquote]„Väike-Pakri põhjaservas on 11-meetri kõrgune pankrannik, mis on kunagise Ürg-Neeva kallas. Saare idarand on paeklibune, kuhu kostavad Paldiski sadama tööhääled sarnaselt Kura säärele kuuldud Klaipeda sadama omadele. Väike saareke on looduslikult mitmekesine, sealt ei puudu oma soo ega järvedki. Õitsvas taimestikus annavad tooni Rootsi lipuvärvid: sinine ja kollane. Ka punetavatest maasikatest pole seal puudust. Ringi hulguvad mägiveistest muruniidukid ja naerukajakate koloonia peab oma kileda kisa saatel pulmi. Mahe soolane merevesi kutsub ujuma, aga Piirisaarele omast liivaranda ära otsi.“ Nii jutustas Kals ühes matkaloos, mille pealkirjaks pani ta „Rändurid Ürg-Neeva kaldal“.

Loe edasi: Aldo Kals sai Külauudiste tänukirja

Külauudiste tänu oma abilistele

Lõppeval aastal saavad Külauudiste võrguväljaande tänukirjad Helen Parmen, Marko Šorin ja Aldo Kals, kes on palju kauem kui üksnes viimasel aastal rikastanud ja mitmekesistanud Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi õhinapõhist uudisvoogu.

Helen Parmen ja Marko Šorin enne koduteele asumist Sindi seltsimaja ees Foto Urmas Saard
Helen Parmen ja Marko Šorin enne koduteele asumist Sindi seltsimaja ees. Foto: Urmas Saard

Täna anti tänukirjad üle Helen Parmenile ja Marko Šorinile, kellega toimus kohtumine Sindi seltsimajas. Tartus elav ja töötav Aldo Kals saab tänukirja kätte 29. detsembril.

Parmen ja Šorin erinevad oma kutsumuse ja huvide poolest, aga mõlemate puhul ilmneb ka üks oluline ühine joon.

Parmeni huviks on fotograafia, millega tegeleb koolieast alates. Tema esimeseks kaameraks oli Smena 8M. Hiljem on ta korduvalt kaameraid vahetanud ikka selleks, et vastavalt fototehnika arengule uuemaid võimalusi ära kasutades saavutada järjest paremaid tulemusi. Kahtlematult on Parmen enam kui hobifotograaf, mille kohta annab sõnatut tunnistust ka hiljuti Sindi linnaraamatukogus avatud fotonäitus „Loodus me ümber“. Parmeni suurepäraste fotodega on korduvalt illustreeritud Külauudistes avaldatud lugusid. Aga Parmeni abi ei piirdu üksnes sellega, et kaunistab oma fotodega Külauudiste tervikpilti. Külauudiste toimetamine vajab erinevaid valdkondi hästi tundvate inimeste asjatundlikke nõuandeid. Kuna õhinapõhiselt töötaval Eesti Kodanikujakirjanduse Seltsil jääb mõneski tükis puudu hädavajalikest teadmistest ja oskustest, siis on eriti tänuväärne, kui fotograafia vallas on seda lünka juba pikemat aega aidanud Parmen täita. Ta nõustab heast tahtest, vabatahtlikuna ja ilma vähimatki hüvitist saamata.

Loe edasi: Külauudiste tänu oma abilistele

Noortekeskuse kunstiringi juhendaja Tiina Tõnismäe – aasta pärl!

Pärnumaa Omavalitsuste Liit valis aasta pärliks aastate tegutseja Tiina Tõnismäe, kes pikka aega juhib ka meie kunstiringi. Auhind anti üle 15.detsembril hotellis Strand toimunud Tähesäral.

Tiina ja Mart
Tiina ja Mart. Foto: Mailis Ollino

Tiina on rahvusvaheliselt tuntud Pärnu Hansapäevade organiseerija, Pärnu Kunstide maja ringijuhendaja, lavastuste kujunduste looja … Tiina on suurepärase tajuga atmosfääri looja ja kujunduselementide väljamõtleja. Enamiku kunstilise terviku loomiseks vajalike pisiasjade valmistamisega saab ta ise hakkama.

Ta saab tõesti kõigega hakkama, olenemata materjalist!

2000.aastal, kui olin Sindi Gümnaasiumis huvijuht, valmis meil algupärane muusikal „Ununenud muinaslugu“ , milles esinesid teater Estonia lauljad peaosas primadonna Terese Raidega, gümnaasiumi lauljad ja näitering. Juhendajateks olid oma ala profesionaalid. Muusikaliga esineti Sindis, Pärnus, Tallinnas, Saaremaal, Narvas…

Loe edasi: Noortekeskuse kunstiringi juhendaja Tiina Tõnismäe – aasta pärl!

Vabaühenduste liit otsib kodanikuühiskonna aasta tegijaid

Vabaühenduste liit otsib kodanikuühiskonna aasta tegijaid. Aasta tegijatena tunnustab vabaühenduste liit EMSL kodanikke, vabaühendusi, ettevõtteid ja algatusi, mis on viimase aasta jooksul oma tegevusega ühiskonda paremuse poole liigutanud. Märkimist väärivad eeskujuks olnud vabaühendus, tähelepanuväärseim missiooniinimene, aasta mõjusam tegu ning teisedki, kes on oma tegevusega vabakonna kasvule kaasa aidanud.

Maestro Neeme Järvi omanimelisel pingil Pärnus, Lastepargis Foto Urmas Saard
Maestro Neeme Järvi omanimelisel pingil Pärnus, Lastepargis. Foto: Urmas Saard

“Kodanike julgusel ja pealehakkamisel on hästi toimiva ühiskonna ja demokraatia arendamisel esmatähtis roll. Aasta tegijatena soovimegi tunnustada neid, kes ei jää probleeme märgates ootama, vaid otsivad koostöö kaudu lahendusi”, selgitas vabaühenduste liidu juhataja Maris Jõgeva. “Kuna 2017 on laste ja noorte kultuuriaasta, on eriti oodatud tähelepanekud noorte suunal korda saadetust. Teiseks tahame üles leida üle Eesti avatust ja mitmekesisust väärtustanud inimesed ning algatused.”

Kuigi kategooriad on läbi aja muutunud ning sõltuvad ennekõike väärilistest nominentidest, pärjatakse tavaliselt igal aastal järgimised:

→ Aasta vabaühendus, kes organisatsioonina on nii eeskuju, liigutaja kui mõjutaja

→ Aasta avaliku võimu esindaja, milleks võib olla kodanikuühiskonna edenemist toetanud asutus või inimene

Loe edasi: Vabaühenduste liit otsib kodanikuühiskonna aasta tegijaid

Hiie vägi koguneb Eesti Rahva Muuseumis

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda teatab, et laupäeval, 1. detsembril kogunevad hiiesõbrad Tartusse Eesti Rahva Muuseumi. Jakob Hurda saalis algab kell 13 kümnes pidulik Hiie väe sündmus.

Eesti Rahva Muuseum Foto Urmas Saard
Eesti Rahva Muuseum. Foto: Urmas Saard

Maavalla Koja kirjutaja Andres Heinapuu annab teada, et kavas on tervitused ja sõnavõtud, Hiite kuvavõistluse võitjate autasustamine, hiiesõbralike ettevõtmiste tunnustamine ja aasta Hiie sõbra väljakuulutamine. Oodatakse väliskülalisi, pidutuju lisab Mooste Rahvamuusikakool ning laulu lööb Lüü-Türr.

Müügil on Maavalla sirvikalendri 40. kujunduselt uuendatud ning sisulttäiendatud ja parandatud juubeliväljaanne ning Ahto Kaasiku uus raamat „Pühapaikade teejuht“.

Ajalooliste looduslike pühapaikade jäädvustamiseks ning tutvustamiseks mõeldud Hiite kuvavõistlus toimus tänavu kümnendat korda. Peaauhinna sai Margus Vilisoo foto eest „Taevane sügavik jääkirme all“ Saaremaa Kaali küla Pühajärvest. Uurali rahvaste auhinna sai udmurt
Nikolai Anisimov pildi eest „Eru karon – poiste meesteks vastuvõtmise püha“. Veel jagati 17 eriauhinda.

Loe edasi: Hiie vägi koguneb Eesti Rahva Muuseumis

Jõgevamaa sädeinimene 2017 Malle Weinrauch: „Ikka vapralt edasi!”

Jõgevamaa sädeinimene 2017 Malle Weinrauch tunnustusmeenega. Fotod: Evi Rohtla
Jõgevamaa sädeinimene 2017 Malle Weinrauch tunnustusmeenega. Fotod: Evi Rohtla

Jõgevamaa Kodukandiühendus kuulutas Põltsamaa lossis toimunud kodanikupäeva tähistamisel  koostöös Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskusega Jõgevamaa sädeinimesteks 2017 kauaaegse Anna Haava nimelise Pala kooli direktori ja rahvatantsurühmade juhendaja Malle Weinrauchi ning senises Pajusi ja nüüdses Põltsamaa vallas tegutseva MTÜ Vägari eestvedaja Agnes Räägi. 

Malle Weinrauch ütles pärast tunnustamistseremooniat, et tunneb end pärast Jõgevamaa sädeinimeseks valmimist väga õnnelikuna.

„Igasugune märkamine ja meelespidamine mõjub positiivselt,” sõnas Weinrauch. !Soov, mida ma ülevas meeleolus kogukonnale ütlen on: ikka vapralt edasi!”

„Malle on tegus igas kogukonna ettevõtmises,” ütles Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimees Liia Lust. Ta lööb kaasa ühendustes Pala valla noored, Pala puhke- ja turismiarendus. Teda iseloomustab oskus teisi innustada.” Loe edasi: Jõgevamaa sädeinimene 2017 Malle Weinrauch: „Ikka vapralt edasi!”

“Laulumaa” teise hooaja võitja on Liis Marie Alt

Laupäeval, 18. novembril selgus TV7 telesaate “Laulumaa” finaalkontserdil teise hooaja võitja, kelleks on 11-aastane Liis Marie Alt lauluga “Armastusepuu”.

Liis Marie Alt, TV7 telesaate Laulumaa teise hooaja võitja Foto TV7
Liis Marie Alt, TV7 telesaate Laulumaa teise hooaja võitja. Foto: TV7

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea koguduses toimunud finaalkontserdil astusid üles seitse finalisti, kelle seast valiti loosi teel välja võitja. Liis Marie Alti esitatud loole “Armastusepuu” on viisi ja sõnad teinud Piret Laikre ja seade Tõnu Laikre. Võitja lauluõpetaja on tema ema Merike Alt.

“Kristliku kanalina ei ole me eesmärk tekitada laste vahel võistlust, mida on meie ühiskonnas niigi palju, vaid anda kõigile võrdne võimalus võita ja seetõttu võitja ka loositi,” ütleb Laulumaa produtsent Sanna Pitko.

Saadetes astusid üles 5-12-aastased laululapsed. Igast saatest valisid vaatajad välja ühe rahvalemmiku, kes pääses edasi finaali, kus loositi välja võitja.

Loe edasi: “Laulumaa” teise hooaja võitja on Liis Marie Alt

Kolm sintlast esikolmikus ja pidu ilma lätlasteta

Eile õhtul toimus Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuses pidulik Läti nädala lõpetamine, kus tänati selle läbiviimise abilisi, autasustati parimaid Jurmala mälumängus osalejaid ja tähistati Läti Vabariigi 99. aastapäeva ajaliselt mõõduka kontsertkavaga.

Pärnu abilinnapea Marko Šorin tänab Läti nädala peakorraldajat Piia Karro-Selga Foto Urmas Saard
Pärnu abilinnapea Marko Šorin tänab Läti nädala peakorraldajat Piia Karro-Selga. Foto: Urmas Saard

Pärnu abilinnapea Marko Šorin alustas lugupidamisest lõunanaabrite vastu lätikeelse tervitusega ja selgitas, et oli ettevalmistanud paarikümne minutilise lätikeelse sõnavõtu, aga kuna ühtegi lätlast päeva lõpuks enam publiku hulgas polnud, jätkas ta eesti keeles. Selgituseks, et kogu nädala viibis Pärnus ja maakonnas ääretult palju Läti külalisi, aga seoses tänase riigi sünnipäevaga lahkuti eilse päeva kahanedes oma kodudesse. Šorin tunnustas Raeküla vanakooli väga väikest, kuid suurte tegudega toimekat seltskonda ja eriti nende juhti Piia Karro-Selga, kes on teemanädalat väga pikalt ettevalmistanud ning nüüdseks lõppenud nädalal hästi tiheda päevakava alusel mitmesuguseid tegevusi korraldanud. Šorin nimetas mitmeid Läti nädala raames aset leidnud päevasündmusi, mis nii Pärnus kui Sindis toimusid, milles ta ise või koos oma pereliikmetega osales. Ta tõstis esile naisansambli „Latvian Voices“ kontserti ja Jurmala muusikakooli õpilaste kontserti. Ajaloohuvilisena meeldis talle väga Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektori Tiina Tojaki loeng-vestlus Sindi ajalooklubis, kus ettekandja taaselustas eestlaste ja lätlaste ühist mälu. Lõpus tänas kultuurivaldkonna abilinnapea Pärnu linnavalitsuse poolt Piia Karro-Selga, kes on varemgi korraldanud mitmeid teiste riikide teemanädalaid (Itaalia, Jaapan, Austria, Briti jt) nelja Pärnu teemalise raamatuga, et rahvusvahelise töö käigus ka kodulinn meeles püsiks. Muidugi käis tänusõnade juurde hästi paljuõieline lillekimp.

Loe edasi: Kolm sintlast esikolmikus ja pidu ilma lätlasteta

Martti Šorin: safari sõit Aidu karjääris oli eelarvamusest veel põnevam

Paarkümmend Sindi gümnaasiumi õpilast ja neid saatvad õpetajad nautisid vihmakeepides kõndides Peipsimaa imekaunist Kauksi randa ja uudistasid adrenaliini hulka tõstvaid Ida-Virumaa kaevanduskäike.

Põlevkivi lahtise kaevandamise ala Ida-Virumaal Foto Martti Šorin
Põlevkivi lahtise kaevandamise ala Ida-Virumaal. Foto: Martti Šorin

Sellel laupäeval tähistab oma kooli asutamise 180. sünnipäeva Sindi gümnaasium, kelle edukat tegevust on üleriigiliselt märgatud läbi aastakümnete väga mitmesuguste ettevõtmiste ja saavutustega. Viimase paari aasta kestel on Sindi gümnaasiumist ja tema vilistlastest kujunenud Külauudistele üks peamisi koostööpartnereid. Täna ilmutab 8. a klassi õpilane Martti Šorin ülevaatliku loo õppekäigust Peipsimaale ja Ida-Virumaale, mis oli ühtlasi preemiareis üleriigilisel konkursil “Minu klass tegutseb jätkusuutlikult” osalenud võitjatele. Martti Šorin ei kirjuta Külauudistele esimest korda.

Lummav ja ehmatav

Sindi Gümnaasiumi 8.A ja 9.A klassid käisid 10.-11.oktoobril õppekäigul Peipsimaal ja Ida-Virumaal. Märkimisväärsemad kohad ja tegevused olid Peipsi äärsed väikelinnad Mustvee ja Kallaste ning Kohtla Kaevandusmuuseumi külastus ja matk Aidu karjääris ja sõit lahtise autoga.

Loe edasi: Martti Šorin: safari sõit Aidu karjääris oli eelarvamusest veel põnevam

Laatsareti tänaval kuuldi Taara tammikute kanget häält

Major Hengo Tulnola oli asko, sõjamehena Vabadusristi kavaler ja arhivaar, kelle mälestuseks avati auväärse isiksuse 120. sünniaastapäeval Pärnus Laatsareti tänaval mälestustahvel.

Maavalla Koja esindajad tule ja mõõgaga Hengo Tulnola mälestustahvli avamisel Pärnus Laatsareti tänaval Foto Urmas Saard
Maavalla Koja esindajad tule ja mõõgaga Hengo Tulnola mälestustahvli avamisel Pärnus Laatsareti tänaval. Foto: Urmas Saard

Aadressil Laatsareti 4 asuva Hengo Tulnola (16.10.1897–17.01.1986) omaaegse kodumaja seinal avatud mälestustahvli valmistamist, paigaldamist ja katte eemaldamist korraldasid kaitseväe major Mehis Born ja Tiina Tojak Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsist ning Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidust. Kiviraidur Ülo Kirt valmistas tumedast marmorist kuldkirjadega mälestustahvli, millel sõnad: „Taaralaste Tarkade Koja asko major Hengo Tulnola VR 1/3 elas siin majas 1922–1928.“ Kogu ettevõtmist rahastas Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum.

[pullquote]Avitagu seo kirätahvli taa maja saina pääl inemiisil iks meelen pitä sinno ni tõisi Võromaa kõvvu poigi kiä omma Esti ello kõvva avitanu![/pullquote]Eilsel, 16. porikuu päeval ja muistse maarahva ajaarvamise järgi 10230-ndal, eemaldasid sinimustvalge lindiga kinniseotud valge lina mälestusplaadilt auväärse mehe lapselapsed, Lihulas elav Merike Järvekald ja pärnakas Timo Tulnola. Torupilli puhus Kulno Malva, Kaitseliidu Sakala maleva torupilliorkestri mängija. Asko seisusele kohaselt toimetasid kombetalituslikku riitust Maavalla Koja esindajad tule ja mõõgaga.

Loe edasi: Laatsareti tänaval kuuldi Taara tammikute kanget häält

“Keskkonna ja kliimamuutuste kirjaoskus” viis auhinnareisile

Täna hommikul sõitsid Sindi gümnaasiumi 8.a ja 9.a klassidest paarkümmend õpilast Peipsimaale kahepäevasele auhinnareisile, millega premeeritakse üleriigilisel konkursil “Minu klass tegutseb jätkusuutlikult” osalenud võitjat.

Õpetaja Signe Lensment läheb Sindi gümnaasiumi õpilastega auhinnareisile Foto Urmas Saard
Õpetaja Signe Lensment läheb Sindi gümnaasiumi õpilastega auhinnareisile. Foto: Urmas Saard

Tänavu 22. juunil selgusid kevadel alanud ja Same World maailmaharidusliku projekti toel korraldatud keskkonnaalase jätkusuutlikkuse õpetamise heade tavade üleeuroopalise võistluse Eesti parimad tööd.

Töid hindasid lisaks Peipsi Koostöö Keskuse esindajale Keskkonnaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eksperdid. Esimese koha vääriliseks tunnistati Sindi gümnaasiumi õppetegevus „Keskkonnaränne ja pagulased“. Õppetegevust juhendas õpetaja Signe Lensment.

Lensment ütles enne bussile astumist, et teda on alati paelunud keskkonnaprobleemide ja maailmahariduse teemade käsitlemine õppetöös. „Olen teinud varemgi keskkonnaalaseid koolisiseseid projekte. Igal õppeaastal oleme rääkinud aprillis Maa päeva õppetundides vastava aasta põhiteemast. 2017 aastal oli selleks keskkonnateema. Mina sõnastasin koolisiseseks arutlusteemaks “Keskkonna ja kliimamuutuste kirjaoskus”. Projekt “Keskkonnaränne ja kliimapagulased” oli järg koolisisestele projektidele,“ rääkis Lensment.

Loe edasi: “Keskkonna ja kliimamuutuste kirjaoskus” viis auhinnareisile

Vabariigi lipu õnnistamine Jakob Westholmi gümnaasiumis

Täna keskpäeval toimus Jakob Westholmi gümnaasiumi ajaloolises aulas pidulik Eesti Vabariigi lipu õnnistamine.

Eiki Nestor lööb Jakob Westholmi gümnaasiumi 120 sünnipäeva tähistamisel naela lipuvardasse Foto Jakob Westholmi gümnaasium
Eiki Nestor lööb Jakob Westholmi gümnaasiumi 120 sünnipäeva tähistamisel naela lipuvardasse. Foto: Jakob Westholmi gümnaasium

MTÜ Eesti Lipu Selts ja Eesti Vabariigi Parlament kinkisid tänavu 4. juunil Jakob Westholmi gümnaasiumile piduliku Eesti Vabariigi lipu, mida täna õnnistas kaplan Kaido Petermann. Üritusel osalesid ja esinesid päevakohase kõnega lipu seltsi esimees Jüri Trei ja Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik. Riigikogu tervitussõnad ja õnnitlused kooli 120. aastapäeva puhul lausus Riigikogu esimees Eiki Nestor. “Usun, et Westholmi gümnaasiumi noortest kasvavad tublid eesti kultuuri ja keele hoidjad, sest just tänapäeva noored on need, kes saavad aru, et see osa vabast maailmast, kuhu kuulume, tähendab demokraatiat, sallivust ja naeratavaid inimesi. Ilma koostööta teiste sarnaste riikidega, oleks võimatu sini-must-valget lippu ja eesti kultuuri kaitsta,“ rääkis Nestor.

“Usun, et Westholmi gümnaasiumi noortest kasvavad tublid eesti kultuuri ja keele hoidjad, sest just tänapäeva noored on need, kes saavad aru, et see osa vabast maailmast, kuhu kuulume, tähendab demokraatiat, sallivust ja naeratavaid inimesi. Ilma koostööta teiste sarnaste riikidega, oleks võimatu sinimustvalget lippu ja eesti kultuuri kaitsta,” rääkis Nestor.

Loe edasi: Vabariigi lipu õnnistamine Jakob Westholmi gümnaasiumis

Austati Pärnumaa parimat põllumeest, õpetajat, noorettevõtjat

Avatud talude päeval Kurgja talumuuseumi peamajas toimunud pidulikul kogunemisel anti Carl Robert Jakobsoni konkursi tänavustele laureaatidele üle preemiad.

Vasakult Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet Foto Urmas Saard
Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet. Foto: Urmas Saard

Jakobsoni konkurssi viiakse läbi alates aastast 1987. Sedakorda pälvisid rahalise preemia, tänukirja ja pronksist nimitegelase bareljeefiga lauamedali, mille puitalusel tunnustatud isiku nimi koos ametinimetuse ja kuupäevaga, Pärnumaa parim põllumees Mihkel Vainula ja õpetaja Lembit Roosimäe. Pärnu Postimehe eripreemia vääriliseks tunnistati ettevõtja Kadi Ruumet.

Autasud andsid üle Jakobsoni sihtasutuse nõukogu esimees Rein Kõgel, nõukogu ja žürii liige Jaanus Männik, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur, Pärnu Postimehe peatoimetaja Merili Nikkolo.

Vainula pereettevõte OÜ Helgi ja Pojad, kus ta ise on tegevjuht, harib ümmarguselt tuhandet hektarit põllumaad, kasvatades kaun- ja teravilju. Vainula tunnistati möödunud aastal üleriigiliselt kõige edukamaks hernekasvatajaks. Tema põllu ühelt hektarilt koguti 6,6 tonni saaki. Vainula on samuti Kabli maaparandusühistu asutaja ja Häädemeeste Lions klubi liige.

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste hinnangul on praegune põllumees aldis uuendustele nagu Vainulagi, kes vaatab ettepoole ja kasvatab kivistel ning liivastel Häädemeeste põldudel rekordsaake.

Loe edasi: Austati Pärnumaa parimat põllumeest, õpetajat, noorettevõtjat

Lembit Roosimäe on Pärnumaa populaarseim haridus- ja kultuuritöötaja

Täna hommikul otsustas C. R. Jakobsoni stipendiumi konkursi žürii valida Pärnumaa populaarseimaks haridus- ja kultuuritöötajaks Sindi gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe.

Lembit Roosimäe Foto Urmas Saard
Lembit Roosimäe esinemas Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Jakobsoni konkursile esitatud Roosimäe töötab Sindi gümnaasiumis õpetajana alates aastast 1990. Ajalugu on teda köitnud varajasest noorusest saadik. Jõgeva keskkooli lõpetamise järel valis ta kõhklematult ajalooõpingud Tartu ülikoolis. Diplomi omandamise järel läks ta Paikusele erikutsekooli poisse õpetama. Tosin aastat hiljem, erikutsekooli likvideerimise järel kutsuti õpetaja tolleaegsesse Sindi keskkooli.

Tema tunnid on ajaloohuvilisele õpilasele köitvad ja paljupakkuvad, sest õpetaja on erudeeritud, oma ainet suurepäraselt valdav. Roosimäe andest panna õpilased ajaloost huvituma kõneleb teadmine, et pea iga kolmas Sindi kooli lõpetaja valib riigieksamiks ajaloo. Igal õppeaastal juhendab ta õpilaste uurimistöid, mida on avaldatud ka kogumikus “Pärandilaegas”. Roosimäe väidab, et mida tugevam on noor ajaloos, seda paremini ta mõistab ja oskab selgitada maailmas toimuvat.

Loe edasi: Lembit Roosimäe on Pärnumaa populaarseim haridus- ja kultuuritöötaja