Esmaspäeval toimunud Riigikogu täiskogu istungil vastas tervise- ja tööminister Peep Peterson arupärimisele ravijärjekordade lühendamise meetmete kohta. Muuhulgas selgitas minister, et üldarstide keeleoskus ei ole vajalik.
Loe edasi: MINISTRI SÕNUL ÜLDARSTID KEELEOSKUST EI VAJA
Tervise- ja tööminister Peep Peterson, siseminister Lauri Läänemets ning Läti terviseminister Daniels Pavļuts allkirjastasid kokkuleppe kiirabiteenuste kättesaadavuse parandamiseks piirialal.
Loe edasi: EEESTI JA LÄTI KIIRABIKOOSTÖÖ TOOB ABI KIIREMINI INIMESTENI
Tänavu 14. mail moodustatud Eesti Kiirabi Töötajate Ametiühing kutsub asutajatega liituma kõiki kiirabitöötajaid, samuti tervishoiutöötajaid, hoolekande- ja tervishoiuspetsialiste.
Loe edasi: MOODUSTATI KIIRABI AMETIÜHING
5. märtsil tutvustas tervise- ja tööminister Tanel Kiik Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel Tallinna Haigla rajamise projekti eesmärke ja arenguid. Esmaspäeval, 8. märtsil esitab rahandusministeerium Euroopa Komisjonile taaste- ja vastupidavusrahastu ettepaneku, sh taotluse Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 380 miljoni euroga.
Loe edasi: RIIK JA TALLINN JÄTKAVAD TALLINNA HAIGLA RAJAMISE ETTEVALMISTUSTEGA
Tänavu mai keskpaigas uksed avanud Pärnu Ristiku perearstikeskuses lõigati täna linti, peeti kõnesid ja söödi torti. Pidulikul sündmusel osales sotsiaalminister Tanel Kiik.
Loe edasi: Piltuudis: RISTIKU PEREARSTIKESKUSES LÕIGATI LINTI
Kriisi ajal saime käte pesemise kohta korraliku intensiivkursuse. Paraku jäi kätepesu olulisusest rääkimise kõrval tahaplaanile käte kuivatamise vajalikkuse ja selle eri viiside teadvustamine. Lindströmi ekspert Mari-Liis Paluoja selgitab, millised kuivatusvahendid on mõistlikud ning millised peidavad endas hoopis lisa terviseriski.
Loe edasi: OLULINE TEAVE KÄTEPESUST, MIS KRIISI AJAL RÄÄKIMATA JÄI
Hetkel saab meditsiinimaailmas enim tähelepanu kahtlemata koroonaviirus. Milliste sümptomite puhul peaks arsti poole pöörduma?
Koroonaviirus sarnaneb teiste hingamisteede nakkustega nagu gripp ja RSV (respiratoor-süntsütiaalsed) viirused. Koroonat eristab kõhulahtisus, mida pole varem hingamisteede infektsioonide puhul täheldatud. Kui vaadata Hiina avaldatud andmeid, siis 80% haigetest ei vaja intensiivravi ning neid võib isoleerida ka kodus. Juhul kui lisandub organipuudulikkus, valu rinnus, õhupuudus, kõhulahtisusest tekkiv vedelikupuudus, tuleb abi otsida haiglast. Üle Eesti on kokku lepitud, et koroonaviirusega tegelemise keskusteks saavad vajadusel Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Koroonakahtlusega haiged lähevad esmalt sinna. Kui näiteks Tallinnas on ka haiged, kes vajavad intensiivravi, juhitavat ventilatsiooni ja organipuudulikkuse ravi, siis on nad praegu Terviseameti poolt määratud tulema Regionaalhaiglasse. Need on algreeglid, mis võivad veel muutuda. Oluline on need vajalikuks hetkeks paika saada, et poleks halbu tundeid ja patsiendile antakse õige signaal.
[pullquote]Esmased koroonaviiruse tõkestamisega seonduvad lisakulud on termokaamerate, isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite soetamine ning täiendav inimressurss.[/pullquote]„Tallinna Kiirabi ja Lääne-Tallinna keskhaigla kiire tegutsemine eile tuvastatud koroonaviiruse haigusjuhtumi lokaliseerimiseks näitas, et tervisesüsteemil on valmisolek viiruse edasise leviku tõkestamiseks. Samas peame olema valmis, et neid juhtumeid võib tulla veel,“ ütles töörühma juht, sotsiaalminister Tanel Kiik. „Eile kogunenud töörühm pidas vajalikuks tõsta veelgi kõigi pädevate asutuste valmisolekut ja võimekust ning tõhustada teavitustööd. Ühtlasi leiti, et kõikjal avalikes ruumides võiks luua täiendavaid võimalusi käte desinfitseerimiseks.“
„Haigestunu on Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikus arstide hoole all ja terviseamet tegeleb kontaktsete väljaselgitamisega. Meie raviasutused ja kõik pädevad ametkonnad on saanud juhised ja neil on valmisolek vajadusel tegutseda,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 või vajadusel kutsuma kiirabi helistades hädaabinumbril 112.”
Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine – käte pesemine ja hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega kontaktist hoidumine. Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida, võimalusel mitte minna tööle ega kooli ning selles vahemikus palaviku, köha või hingamisraskuse esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga ning teavitada teda möödunud reisist.
Koroonaviirust tasub kahtlustada siis, kui on olemas nii äsjane reisikogemus haiguse levikupiirkonnast kui ka haigusele iseloomulikud sümptomid. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.
Loe edasi: TERVISESÜSTEEM TEGELEB KOROONAVIIRUSE LEVIKU TÕKESTAMISEGA
Viimastel aastatel on Ida-Virumaa tervishoiuasutustesse suunatud mitmeid vajalikke investeeringuid. Narva haigla erakorralise meditsiini osakonna uuendamine, Ida-Viru Keskhaigla aktiivravikorpuse ehitus ja kaheksa uut tervisekeskust võimaldavad tulevikus pakkuda tervishoiuteenuseid tänapäevastes tingimustes, ütles Ida-Virumaal kahepäevasel visiidil viibiv tervise-ja tööminister Riina Sikkut.
Minister külastab Ida-Virumaa visiidil piirkonna haiglaid ning kohtub kohalike arstide ja tervishoiujuhtidega. Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi hoone ehitustöödesse investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul ligikaudu 15 miljonit eurot. Ida-Viru Keskhaiglas jätkatakse aastatel 2019-2021 aktiivravi hoone teise ehitusetapi ja olemasoleva hoone renoveerimisega, et tagada kvaliteetse ravi kättesaadavus piirkonnas.
Ida-Viru Keskhaigla vastutuspiirkonnas elab ligi 200 000 elanikku ning tegemist on suurima haiglaga piirkonnas. „Uuenenud keskhaigla suudab pakkuda elanikele paremat tervishoiuteenust ning toetab ka piirkonna arengut laiemalt,“ ütles minister Sikkut, kelle sõnul on kaasaegne töökeskkond üks paljudest aspektidest, mis aitab motiveerida piirkonda arste-õdesid tööle asuma.
Neljapäeval, 4. detsembril toimus maavalitsuses sotsiaalministeeriumi tervisekeskuste rajamise teemaline nõupidamine. Põlvamaa haiglate, perearstide, kohalike omavalitsuste juhtide, maavalitsuse, terviseameti ja sotsiaalministeeriumi esindajate osalusel arutati esmatasandi tervisekeskuste rajamise toetusmeetme eesmärke ja tegevusplaane. Põlvamaa esmatasandi tervisekeskused peaksid asuma Põlva ja Räpina piirkonnas. Tervisekeskustes osutaksid teenuseid 
perearstid ja -õed, füsioterapeut, ämmaemand, vaimse tervise õde ning kodudes õendus-teenuse pakkujad. Uute esmatasandi tervisekeskuste ehitamist ja rekonstrueerimist on kavas toetada Euroopa Liidu struktuurfondide perioodil 2013-2020.
Maret Reinumägi
Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.
Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust
Väega lahkõ ja as ‘atundja tohtri, timä käest võit nõvvu küssü eski kümne aigu õdagu, kitvä patsiendi Tervisetrendi kodolehe pääl Antsla perretohtrit Reva Kristat (53). Tuu kodolehe pääl saa egä Eesti perretohtri tüüd hinnada ja vana Võromaa perretohtriist om Krista saanu parhilla kõgõ inämb punktõ.
«No säänest üüse helistä mist iks väega pall’u ei olõ,» muhelõs Reva Krista uman päävä poolidsõ aknõga tüütarõn Antsla tervüsekesku sõn. «Ma klaari iks inämbüse as’ust päävä aigu är. Võimalusõ piät inemisele andma, a hindäle sälgä ei saa kah laskõ istu.»
Mille Krista õdagu ja nädäli vaihtusõl hindäle helistädä lupa – tä om kimmäs, et uma arst tiid iks parõmbidõ nõvvo anda ku infotelefoni-tohtri. «Nuu ei tiiä jo, mis inemine om ja mis täl hädä om.»
Krista tiid ummi ravi alotsit häste: tä om Antslan tohtritüüd tennü 1986. aastast. Juurõ omma täl kah küländ lähkül: Harglõ ja Karula kihlkunna piiri pääl Koemõtsan, kon eläs imä.
Tohtri kotsilõ või üldä, et tä om maa suul – Reva Kristalõ om külh pakutu latsitohtri tüüd Tarton, a tä lää-i suurtõ liina. Vällämaalõ ammuki mitte. «Liinaelu ei olõ mullõ, ma olõ maalats,» ütles tohtri lühküs seletüses.
Maausku tohtri
Reva Krista jutust tulõ vällä, et tä om maa- ja mõtsausku: soovitas ravialotsilõ innekõkkõ luudusõst peri ruuhi, apteegiruuhist hindas vanno ja läbiproovituid, mitte firmadõ päähämääritüid kallit vahtsit. «Ma olõ kuusõtõrvaga pall’u inemiisi avitanu. Om häste tüütänü, ku omma mädädse haava ja põlõtigu,» seletäs tohtri. «Olõ esi tuud kor’anu ja mõnõ ravialodsõ omma kah lännü otsma. Ku mõtsa läät, sis iks saat.» Loe edasi: Perretohtri – maa suul
Projekti Mehed Liikuma ja Võru Maavalitsuse koostöös toimub 19. oktoobril II Võrumaa meeste tervisefoorum, mis keskendub Võrumaa meeste tervise- ja liikumisteadlikkuse tõstmisele. Foorum saab alguse reedel, 19. oktoobril kell 13.30 Võrumaa Kutsehariduskeskuses. Päeva lõpetab vesiaeroobika rühmatreening Väimela Tervisekeskuses. Foorumist ja rühmatreeningust
osavõtt on kõigile tasuta.
Foorumile saab registreerida telefonil 503 274, e-posti aadressil mehedliikuma@mehedliikuma.ee või aadressil www.mehedliikuma.ee/foorumid/vorumaa-1910.html
Päevakava:
13:30 – 14:00 Võimalus mõõta oma tervisenäitajaid (veresuhkur, rasvaprotsent, KMI, RR)
14:00 – 14:05 Päeva sissejuhatus
14:05 – 14:15 Võrumaa meeste tervisefoorumi avasõnad – Andres Kõiv, Võru maavanem
14:15 – 14:35 Kuhu mehed kodust kaovad? – dr. Kristo Ausmees, MediTA kliiniku meestearst
14:35 – 15:05 Läbi elu tervena liikudes – dr. Peeter Laasik, SA Elva Haigla TM ravijuht, ortopeed
15:05 – 15:35 Mehe tervis, seksuaalsus ja eesnääre – dr. Gennadi Timberg, MediTA kliiniku uroloog
15:35 – 15:50 Tervisepaus
15:50 – 16:10 Töö vs tervis – Tiit Niilo, Nopri talumeierei juhataja
16:10 – 16:30 Rohkem tervist! – Priit Sibul, Riigikogu liige
16:30 – 16:55 Elu vs sport – Ain-Alar Juhanson, triatleet
16:55 – 17:20 Särgi alla tuleb tervist koguda – Contra, kirjanik
17:30 – 19:00 Vesiaeroobika rühmatreening ja saun Väimela Tervisespordikeskuses
Võrumaa meeste tervisefoorumi läbiviimist rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu, Euroopa Sotsiaalfondi meetme “Tervislikke
valikuid toetavad meetmed 2012″ ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupi vahenditest. Foorumit toetavad MediTA kliinik, ALeCoq, AstraZeneca Eesti ja GlaxoSmithKline Eesti. Foorumi koostööpartneriteks on Eesti Uroloogide Selts ja SA TÜK Südamekliinik.
Lõuna-Eesti haigla avab 3. juulil uuendatud õendusabikeskuse, mis pärast põhjalikku nüüdisajastamist pakub Võrumaa eakatele inimestele uue kvaliteediga õendus- ja hooldusteenust.
1,6 miljonit eurot maksma läinud töö käigus arendati Lõuna-Eesti haigla A ja B korpuses välja õendusabikeskus, kus pakutakse päeva- ja koduõendusteenust ning statsionaatset hooldusravi. Ühtlasi renoveeriti osaliselt liftide süsteem, et lihtsustada ratastoolis patsientide iseseisvat liikumist ning parandati keskuse soojapidavust.
„Meie õendusabikeskuse patsientide käsutuses on nüüd tänapäevased ja funktsionaalselt sisustatud ühe- ning kahekohalised palatid ning olmeruumid,“ ütles Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask.
Õendusabikeskuses on kokku 74 voodikohta, millest peaks tema hinnangul Võru maakonna eakate abistamiseks esialgu piisama.
Arvestades rahvastiku vananemist ja samas inimeste eluea pikenemist kasvab Vaski hinnangul vajadus eakate professionaalse hooldamise järele. „Seda eriti Kagu-Eestis, kus rahvastik on keskmiselt eakam, kui suuremates keskustes,“ märkis ta.
Kuigi õendusabikeskus on mõeldud eeskätt Võrumaa inimeste teenindamiseks võib ennustada, et moodsasse raviasutusse leiavad tee ka inimesed naabermaakondadest ja miks mitte kaugemaltki.
Võru linnapea Jüri Kaveri hinnangul on Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuse valmimine oluline sündmus nii Võru linna kui kogu maakonna jaoks. „Haigla on maakonna suurim tööandja ja tõenäoliselt jääb see nõnda veel pikemaks ajaks,“ lausus meer.
Tehtud investeeringute toel tugevneb Kaveri hinnangul Võru positsioon piirkondliku meditsiinikeskusena, mis pakub linnale ja maakonnale uusi arenguvõimalusi. Linnapea hinnangul võiks Võrus palju rohkem mõelda tervishoiuteenuse ekspordile.
Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuse renoveerimist toetas Euroopa Regionaalarengu fond meetme „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ kaudu. Projekti kogumaksumuseks kujunes 1,67 miljonit eurot, millest fond kattis 1,0 miljonit eurot.
Meetme raames toetab Euroopa Liit üle Eesti õendus- ja hooldusteenuse arendamist ligi 26 miljoni euro ulatuses.
Sel nädalal asetati Elva haigla juurdeehitusele nurgakivi. Juurdeehituse ja olemasoleva hoone rekonstrueerimisega luuakse senisele Elva haigla 17 hooldusravi voodikohale juurde 25 hooldusravi ja 12 hooldekodu voodikohta.
Kokku ehitatakse ja rekonstrueeritakse projekti raames 1200 ruutmeetrit. Projekti kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond 658 731,86 euro ulatuses meetmest „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“. Meetme nõuetest tulenevalt on haigla minimaalne omaosalus on 32,1%. Ehituse lõpptähtaeg on 31. oktoober 2012.
25. jaanuari seisuga on Hiidlaste Koostöökogu eriarvele kogunenud tomograafi ostmiseks rahva annetustega 118 478.69 eurot ehk 1 853788,67 Eesti krooni. Siit arvestusest on puudu veel annetused, mis tulid läbi Elisa ja Starmani telefonide ja mille aruanded saabuvad kuu lõpus ning ka annetused otse Hiiumaa haigla arvele 221021616210 Swedbankis, kuhu on laekunud 4151.53 eurot. Raha aitasid koguda Eesti Televisiooni programmi Jõulutunnel kaudu telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta; lisaks annetas Swedbank 6 369.01 eurot; annetasid üksikisikud ja Hiiumaal korraldati annetusüritusi, näiteks kirikukoor ANNA kontsert ja raha kogumise akstsioon Kärdla jõululaadal.
Kompuutertomograafi maksumus on hinnanguliselt 300 000 eurot (hind täpsustub hinnapakkumiste kaudu).
Töö jätkub suheldes erinevate fondidega, et kaasata nii Eesti kui välismaised annetajaid. Jätkuvalt on annetuste kogumiseks avatud Hiidlaste Koostöökogu eriarve 221050754758 Swedbank´is. Samuti on võimalik annetada läbi Swedbank´i annetuskeskkonna.
Allikas: hiiumaa.ee
3. veebruaril toimub Tallinnas arutelu „Märka haiget!“, kus otsitakse vastuseid, kuidas tagada patsientidele vajalik õigeaegne, tänapäevane ja kvaliteetne arstiabi ning missuguseid muudatusi on selleks vaja teha tervishoiu rahastamises.
Selleks, et patsiendid taas tähelepanu keskmesse jõuaksid, tuleb meie väikese rahva jaoks nii olulise valdkonnaga sisuliselt tegelda ja teha vajalikud muudatused. Arstiabi saab olla kvaliteetne ja efektiivselt toimida ainult siis, kui see on õigeaegne, iga hilinenud tund või päev võib tähendada haige jaoks korvamatut kahju.
Osalema, patsientide ja tervishoiutöötajate küsimustele vastama ning väitlema on kutsutud kõigi parlamendierakondade esindajad, kes tutvustavad ka erakondade tervishoiuprogramme eelseisvateks Riigikogu valimisteks.
Arutelu toimub 3. veebruaril algusega kell 14 Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla E-korpuse saalis, Sütiste tee 21. Korraldavad Eesti Patsientide Nõukoda, Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit. Arutelule järgneb pressikonverents.
Eesti Patsientide Nõukoda
Eesti Arstide Liit
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit
Arstide liit pöördus haigekassa nõukogu poole ettepanekuga koostada haigekassa eelarve, mis ei oleks vastuolus kehtivate seadustega. Haigekassa nõukogus arutati haigekassa järgmise aasta eelarvet, milles ei ole kasutatud kõiki seaduslikult tagatud võimalusi arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks. Arstide liit tegi ettepaneku täita valitsuse määrust, millega kehtestati tervishoiuteenuste hinnakoefitsient tähtajaliselt kuni käesoleva aasta lõpuni, ja taastada hinnad 2009. aasta tasemel. Ravikulude suurenemise katteks tuleb kasutada seadustega ettenähtud võimalusi. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi on riigil kohustus rahastada haiglate kapitalikulusid riigieelarvest. Haigekassa nõukogusse kuuluvad valitsuse ja riigikogu liikmed peaksid tegema riigieelarve menetlemisel vastava parandusettepaneku. Kui haigekassa eelarve kulud ületavad tulusid, siis saab vahe katta eelmiste aastate jaotamata kasumist, mille suurus on praegu üle 2 miljardi krooni. 2011. aastal lubab seadus kasutada sellest 551 miljonit.
Meie tervishoiusüsteemi praegune teravaim probleem on pikad ravijärjekorrad, mis piirab oluliselt patsientide võimalusi saada õigeaegset arstiabi ja ohustab nende tervist. Ravihindade vähendamise tõttu on haiglad sunnitud kokku hoidma nii tööjõu kui ravimite ja kulumaterjalide pealt. Tervishoiutöötajatele pealesurutud osalise töökoormuse ja palgata puhkuste tõttu ei saa järjekordi lühendada ja hinnakärpe 1%-line vähendamine probleeme ei lahenda. Haigekassa aruandlusest selgub, et vaatamata ravijuhtude arvu mõneprotsendilisele tõusule on eriarstiabi saanud patsientide hulk vähenenud.
Hinnakärpe tühistamine võimaldab haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada.
Eesti Arstide Liit
