Silt: tähtpäev

Täna on Tartu rahu 90. aastapäev

Täna toimub Tartu rahu 90. aastapäeva mälestuseks Tartus terve rida avamisi, kõnekoosolekuid ja ettekandeid. Ka linnakodanikud on oodatud seda päeva lippude väljapanekuga tähistama.

Tartu rahu juubeli puhul avatakse ja esitletakse ka mitut Tartu rahuga seotud objekti. ERM’i postimuuseumis tuleb esitlusele uus mark “90 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest”. Avamisele tuleb ka Vanemuise 35 hoones asuv Tartu rahulepingu tuba, kus on võimalik heita pilk Tartu rahulepingu originaalile endale. Sõna võtab välisminister Urmas Paet. Kell 13-19 on tuba avatud kõikidele huvilistele. Kell 17.30 toimub samas Vanemuise 35 hoone juures Jaan Poska mälestusmärgi avamine.

Lisaks avamistele ja esitlustele toimub Tartu rahu juubeli puhul ka sügavamalt Tartu rahuga seonduva üle arutlevaid üritusi. Keskpäeval korraldab Põllumeeste Kogu Vanemuise 35 maja ees Tartu rahu tähistamise kõnekoosoleku.

Vanemuise kontserdimajas toimub Tartu rahu 90. aastapäeva kontsert, kus samuti on kõnega esinemas president Toomas Hendrik Ilves. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus võõrustab õhtul külalisi Tartu rahu 90. aastapäeva vastuvõtul.

Tartu rahulepingu sõlmisid Eesti ja Venemaa 2. veebruaril 1920, sellega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele.

Kuldse jänese aasta vastuvõtt Hilda Villas

Hiina kalendri järgi algab 3. veebruaril uutest võimalustest tulvil kuldse Jänese aasta, mida tasub Idamaade tava järgi austusega vastu võtta. Algava aasta märgusõnad on suhtlemine, avatus, mõistmine ja taastumine. Tegemist on aastaga, mis on täis vastuolusid, kuid võrreldes möödunud aastaga on energiad palju rahulikumad ja soovitavad pigem pöörata oma pilk enda sisse ja oma sisemistele muutustele, riskidele, otsustele. Et Yin Metall Jänese aasta meile häid võimalusi looks, tasub uus aasta austusega vastu võtta. Idamaade traditsioonide järgi toimuvad uue aasta saabumise pidustused paar nädalat.

Viljandis, Hilda Villas tähistatkse uue aasta saabumist pühapäeval, 6. veebruaril 2011 kella 15 – 17-ni. Uksed avatakse pool tundi enne algust, kavas on möödunud aasta tänamine; halva, segava ärasaatmine; viie elemendi aktiveerimine; soovide esitamine ja aktiveerimine; feng shui edukaart 2011. aastaks.
Riietuses võiks kasutada soovitavalt metalli-elemendist lähtuvaid heledaid toone või läikivaid, sest tegemist on
“Kuldse Metall Jänese” aastaga. Samuti võib kasutada metalli-elemendi energiast lähtuvaid mustreid ja materjale, nagu täpid, kaared, ovaalid, aga ka heledad läikivad kangad, sobivad ka metalsed ehted, nii hõbe- kui kuldehted.

Eelregistreerumine vajalik! Oma soovist üritusel osaleda võib teada anda
e-mailil: info@hildavilla.ee või helista telefonil: 43 33 710

Allikas: viljandi.ee
Pilt: www.great-chinese-names.com

2. veebruaril tähistatakse Türil Tartu rahulepingu 91. aastapäeva

Tartu rahulepingu allkirjadKolmapäeval, 2. veebruaril kell 12 meenutatakse Türi kesklinna kalmistul Vabadussõja mälestussamba juures Tartu rahulepingu sõlmimise tähtsust.

Aastapäeva puhul süütavad küünlad ning asetavad lilled Türi valla esindajad, Memento Järvamaa Ühenduse liikmed, Kaitseliidu Järva Maleva esindajad. Kõlavad luuletused Türi Gümnaasiumi Kodutütarde ja Noorte Kotkaste esituses. Mälestuspalve peab EELK Järva praostkonna vikaarõpetaja Andres Tšumakov.

Tartu rahulepinguga pandi punkt Eesti Vabadussõjale, mis algas 28. novembril 1918. aastal. 2. veebruaril 1920. aastal Tartus sõlmitud lepingul on Eesti ajaloos suur tähtsus – see on Eesti Vabariigi sünnitunnistus.
Tartu rahulepinguga tunnustas meie suur naaber tingimusteta Eesti riigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure ridamisi paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Tartu rahuleping on jäänud tänapäevani üheks Eesti riigiõiguslikuks alusdokumendiks, eriti mis puudutab suhteid Venemaaga. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.

Kolmapäev, 2. veebruar on Eestis lipupäev.

Allikas: Tyri.ee

Foto: Riigiarhiiv

Saarlane Marie Väli saab täna 100-aastaseks

sada
Vallavanem õnnitleb saja-aastaseks saanud vallakodanikku. Foto: Veljo Kuivjõgi

Täna tähistab oma sajandat sünnipäeva Saare maakonna kuues vähemalt sajandivanune inimene – Marie Väli Valjalast.

Eile käisid Valjala vallavalitsuse töötajad juubilari juba õnnitlemas. Vallavanem Kaido Kaasik rõõmustas, et tal on õnn õnnitleda oma ametiaja jooksul juba teist saja-aastast valla elanikku.
Juubilar on küll sisse kirjutatud Valjala valda Kogula külla, kuid 1974. aastast elab ta Valjala alevikus oma tütre Valve juures. Sügisel sorteeris ta hoolsasti kartuleid, nüüd talvel libedaga välja ei kipu, aga toas liigub vabalt ringi.

Allikas: meiemaa.ee

Haanja vald 20aastane

Täna tähistas Haanja vald oma 20-aastaseks saamist vallavanema vastuvõtuga kutsutud külalistele Rogosi mõisas, homme on kõigile avatud  sünnipäevapidu Haanja rahvamajas (Kait Tamra jt).

Haanja kooli ees on juba mõned päevad näha teemakohased lumeskulptuurid, mille õpilased koos vanematega ja huvilistega kolmapäeval meisterdasid.

Türi linn valmistub suviseks juubeliks

Türi linna 85. aastapäeva tähistatakse 2.-8. juulini 2011 ja selle läbiviimiseks oodatakse linlastelt aktiivset osalust ideede, mõtete ja tegevustega.
 
Vallavanem ja linna sünnipäeva ettevalmistamisega tegeleva komisjoni esimees Aivo Prüssel ütles, et komisjoni esimesel kogunemisel otsustati kaasata kogukonda linna väärika tähtpäeva tähistamisele. Oodatakse aktiivselt kaasa mõtlema piirkonnas tegutsevaid ettevõtteid, kauplusi, kohvikuid, seltse, seltsinguid ja teisi kodanikeühendusi, kuidas muuta linna 85. sünnipäeva tähistamine tähelepanuväärseks nii piirkonna elanikele kui külastajatele.

Kõik ideed, ettepanekud ja sünnipäevanädalasse kavandatavad tegevused palutakse saata kas e-kirja aadressile tyri85@tyri.ee, või postiaadressile Türi vallavalitsus, Kohtu tänav 2, Türi 72213 või viia vallavalitsuse infolauda Kohtu tänav 2 Türil kuni 7. jaanuarini 2011 aastal. Loe edasi: Türi linn valmistub suviseks juubeliks

Talv saabub sellel aastal öiste suusahüpete saatel Tehvandilt

Sellel aastal algab talv 22.detsembril kell 01.38. Just siis saabub talv Otepääle suusahüpetega Tehvandi suusahüppemäelt. Otepää saab 14.korda Talvepealinna tiitli. Talvepealinna tiitlit kannab Otepää kuni kevadise pööripäevani, mil asub valitsemisõigustesse Kevadpealinn Türi.

Talvepealinna pidustused algavad aga juba 21.detsembril kell 10.00 traditsioonilise jõuluturuga Otepää Kultuurikeskuse pargis, mida korraldab  Otepää Naisselts. Sellel aastal jätkub põnevust just pisiperele – lapsi sõidutavad kelgukoerad – Alaska malamuudid. Kell 11.00 toimub Otepää Avatud
Noortekeskuse noorte poolt korraldatud jõuluetendus kõige pisematele, mille on lavale sedanud noortekeskuse juht Kadri Orav ja kannab pealkirja”Jõuluissit oodates” Kell 17.00 toimub Otepää Kultuurikeskuses teatrietendus “Saabastega kass” Otepää Gümnaasiumi ja Otepää Rahvateatri
esituses. Loe edasi: Talv saabub sellel aastal öiste suusahüpete saatel Tehvandilt

Soojade soovide aeg Pokumaal

pintselsabad9.-20. detsembrini oodatakse Pokumaale soojade soovide aega tähistama.

Seekord aitavad lähenevaid pühi tähendusrikkamaks muuta Pintselsabad. 

”Talv oli vastu võetud. Nii algasid tumeda taevaga lumevalged päevad. Metsavälul jäi veel vaiksemaks…Aga ega siis toimetused toimetamata ei jäänud…”
Millega sellel ajal Pintselsabad tegelevad, saad teada, kui tuled Soojade soovide ajal Pokumaale.  Koos Nutsa ja Tutsaga rändame All-Pintselvaaniasse, et luua sealgi pühade meeleolu. Päeva Pintselsabadega jääb meenutama tore meisterdus ja hinge soe tunne.
Üritused toimuvad kell 11, 12.30 ja 14. Ootame peresid ja lastegruppe!

Esimene advent Rõuges

Esimesel advendil, 28.novembril pakub Rõuge:

Kell 11 armulauaga jumalateenistus Rõuge Maarja kirikus.
Kell 13 – 16 eakate klubi “Ajaratas” koosviibimine Rõuge rahvamajas. Külalised Missost ja Osulast.
Kell 13.30 jõulukaunistuste ja -kingituste meisterdamine Rõuge rahvamajas. Võta kaunistamiseks küünal kaasa!
Kell 15.30 jõulutulede süütamine rahvamaja pargi kuusel ja advendivalguse teekond Rõuge parki.

Kolmapäeva õhtul jooksevad kadrisandid

Täna on kadrilaupäev, mil sajandeid on meie maal katri joostud ja jõuludeks ande korjatud.

Mardid ja kadrid olid täielikud vastandid, mardid hirmsa väljanägemisega, maskeeritud tontideks, sikkudeks, aga ka mõisnikeks, tänapäeval pintsaklipslasest ametnikuks, kadrid seevastu olid väga puhtad, ilustatud värviliste paeladega.

Kadris käisid enamasti kaunilt ehitud valges riides tüdrukud. Ehtimiseks oli mõnel pool koguni kübaraid ja loore kasutatud. Mõni kadri võis ka hane kujul tulla. Siis olid tal õlgedest tehtud tiivad ja puust nokk. Hani tikkus lapsi hirmutama, neid nokkima ja näpistama ja et hani lastele kurja ei teeks, pidid emad talle andeid andma. Kadriemal võis “titt” kaasas olla, kellele hambaraha küsiti.

Kadrihaned korjasid ande jõulude tarvis. Annetati peamiselt raha ja linnaseid. Haned tantsisid nii vanu tantse kui ka uuemaid – peamiselt aeglast valssi, aga ka tangot, kes merel käinud laulis ka itaalia– ja inglisekeelseid laule (Muhu).

Haned loetasid lapsi – proovisid laste arvutamis-, mõistatamis- ja lugemisoskust. Tänasel tuisusel õhtul võiks pisikestel kadridel kindlasti kadriema kaasas olla.

Laske siis kadrid sisse tulla!

Allikas: Mikk Sarv “Rahvakalendri tähtpäevad”, 1988.

Jõhvi kontserdimajas saab kodanikupäeva eel näha tasuta väärtfilmi

Jõhvi kontserdimaja, USA Eesti saatkond ja EV Kultuuriministeerium kutsub kõiki dokumentaalfilmiõhtule. Jõhvi kontserdimaja kinos “Amadeus” toimuva tasuta väärtfilmiõhtu kavas on seekord film “By the People: The Election of Barack Obama”, mis lahkab maailma ühe suurima kampaania – Ühendriikide presidendivalimiste läbiviimist. Vaataja näeb teekonda, mille läbi Ameerika sai endale esimese afroameeriklasest riigipea.
 
Filmi näidatakse Kodanikupäeva ürituste raames. Enne filmi esineb sõnavõtuga USA saatkonna pressi- ja kultuuriatašee  Hr. James Land.

Tasuta kinoseanss toimub kolmapäeval, 23. novembril kell 19  kinos “Amadeus”.
 
Film on inglise keeles ja ingliskeelsete subtiitritega!

Toimub konverents nimeka keelemehe Johannes Aaviku 130. sünniaastapäeva tähistamiseks

20. novembril toimub Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis Johannes Aaviku 130. sünniaastapäevale pühendatud konverents „Sada aastat hiljem: keeleuuenduse poolt ja vastu“.

Ettekandeid on mitmetelt nimekatelt teadlastelt ja keelega seotud inimestelt nii Eestist kui mujalt maailmast. Üritusel osalevad ja pakuvad meeldivaid ja meeleolukaid teemakohaseid vahepalasid näitlejad Tallinna Linnateatrist ja Eesti Draamateatrist ning õpetajad-õpilased Vanalinna Hariduskolleegiumist. Toimuvad mitmed arutelud.

Sandimardid ja saksamardid

Täna on mardipäev. Nii kirjutab kalender. Ometigi on katoliiklikes maades mardipäev alles homme, 11. novembril, sest sel päeval 397. aastal maeti püha Martinus, Tours’i piiskop Prantsusmaal. Reformeeritud kirikuga maades, ka Eestis hakati aegade jooksul juurdunud mardipäeva tähistama usureformaator Martin Lutheri sünnipäeval 10. novembril.

Kuna meie pärimuses on visalt püsinud paljud katoliiklikud tavad, hakati ka mardipäeva mõnel pool tähistama nii 10. kui ka 11. novembril. Ühel päeva eelõhtul käisid sandimardid, kes olid vaesed inimesed ja palusid almust, teisel päeval saksamardid, kes olevat olnud uhkelt maskeeritud ja teinud mitmesuguseid tantse ja taigasid.

Nii et kelle jaoks eileõhtune vihm ei lubanud marti jooksma minna, võib seda korrata täna õhtul, vanal mardilaupäeval.

Mardipäeva kõige ürgsemaks taustaks tundub olema aasta pimedaima kuu kuuloomise aegne rituaal, millele kaks nädalat hiljem järgnes täiskuuaegne rituaal. Katoliiklike tähtpäevade tulekuga kinnistusid esimene ajaga seotud tavad mardipäevale ja teisega seotu kadripäevale.

Aastaringis on need kaks päeva erakordsed oma rikkaliku regilauluvara ning taigadega, samuti oma elujõuga – ega vist pole ühtegi peret, kus keegi kunagi poleks sanditamas käinud. Hoidkem siis oma ürgvanu taigu ja soovime ikka nii vilja- kui karjaõnne meie tegemistesse!

Mooska talu perenaine Eda Veeroja soovitab mardipäevaks ka meie pärimusrooga: “Mardipäeval soovitan pesta hoolikalt kaherusikajämedused kaalikad või naerid ja panna äsja köetud ahju sütele 3-4 tunniks küpsema. Mina panen otse sütele aga võib panna fooliumiga või ahjupanniga. Söön ahjukaali või naerist viiludeks lõigatuna niisama või võiga. Kes soovib, võib kaalikad koorida, sektoriteks lõigata ja koos suitsutatud seapaeaga (poes müügil suitsupõske) ahjupotis (kaanega kaetuna, 2/3 anumast vett) sütel hautada.”

Autor: Mikk Sarv

Täna on rahvusvaheline kaisukarupäev

Fotol Saksa kaisukaru 1954. aasta kandist.

Täna on rahvusvaheline kaisukarupäev, päeva eesmärk on mänguloomade kaudu jagada häid emotsioone neile, kes seda vajavad.

Eesti Teddy-karu klubi kutsub karusõpru tähistama kaisukaru sünnipäeva näituse avamisega Eesti lastekirjanduse keskuse pööningul, teatas Eesti Päevaleht.

Sünnipäevalised on oodatud kella 16 alates. Ehk leitakse ka, mida peo puhul põske pista. Külakost on alati teretulnud, sest eks ole tegemist ju ühe väga maia loomaga. Tuhat korda elagu igavesti truu karu!

Rahvusvaheline kaisukarupäev on tähtpäevade kalendris 1980. aastast, kui organisatsioon Kogu Maailma Head Karud selle algatas.Täna tähistatakse selle igavesti truu sõbra sünnipäeva suurejoonelise ja rahvusvahelise pidulikkusega seega juba 30. korda. Kaisukarupäev ei ole riiklik püha. Sinu kaisukaru ei saa vaba päeva. Ta peab ka täna oma tööd tegema, st olema armas ja kaisutatav.

Karksi vallas tunnustati kohaliku kultuuri hoidjaid

23. oktoobril tähistas Karksi Valla Kultuurikeskus oma 6. sünnipäeva. Traditsiooniks on saanud just maja tähtpäeval avaldada tunnustust Karksi valla tänastele kultuuriloojatele ja –tegijatele nende nimede auraamatusse kandmisega.

Auraamatusse kantakse isikud, kelle tegevus on või on olnud suunatud Karksi valla traditsioonilise kultuuri teadvustamisele, väärtustamisele, säilitamisele ja edasikandmisele, aga ka vaimse kultuuripärandi taaselustamisele nii algsetes kui ka uuenenud vormides. Karksi valla isetegevusliku ja professionaalse kultuuri varamu liikmed kantakse auraamatusse nende 5-ga või 0-ga lõppeva juubeli- või sünniaastapäeva aastal, alates 60. juubelitähtpäevast.
Reedesel pidulikul vastuvõtul avaldati tänu neljale säravale ja auväärsele isikule: Olav Salu, Ants Tomp, Sinaida Taal ja Jaak Kõdar.

Allikas: Karksi valla leht

Piirivalvega seotud inimesi oodatakse piirivalve taastamise 20. aastapäeva tähistama

Täna, 25. oktoobril täitub 20 aastat Eesti Vabariigi piirivalve taastamisest. Igas linnas, maakonnas leidub endisi esimesi vabatahtlikke piirikaitsjaid, kuid neist on seni väga vähe räägitud, väga vähe kirjutatud.

Tavaliselt esinevad ajakirjanduses piirivalve juhid, nemad on ühtlasi ka kutsutud kõikvõimalikele vastuvõttudele, autasustamistele jne, kuid kakskümmend aastat tagasi vabatahtlikult piiride kaitsele asunud kodukaitsjaid – kaitseliitlasi, ning seal oma elu reaalselt ohtu seadnud mehi peetakse äärmiselt harva meeles.

Kodanikualgatuse korras toimub tänavu piirivalve taasloomise 20. aastapäeva  tähistamine 30. oktoobril kell 14 Salme Kultuurikeskuse (Salme 12, Tallinn) tantsusaalis. Üritusele on oodatud kõik piirivalve taastajad, kõik need inimesed, kes aastatel 1990-1991 on piirivalvet loonud, piire valvanud – piirivalvurid, kodukaitsjad, kaitseliitlased, politseinikud, piirivalve ajateenijad ja teised EV piirivalve rajamisega seotud isikud.

Aadu Jõgiaas, vabakutseline ajakirjanik,

endine EV Piirivalve sideteenistuse ülem

Kontakt: aadu.jogiaas@neti.ee, tel 581 88885

——————————————————————-

*Aadu Jõgiaas juhtis Toompeal valitsuse sideteenistust EV taasiseseisvumise perioodil.

Hellenurme lasteaed tähistas 15. sünnipäeva

Hellenurme mõisamajas tegutsev lasteaed pidas 15. sünnipäeva.

Hellenurme lasteaia juhataja Anne Ruubeli sõnul olid lasteaia mõtte algatajateks lapsevanemad, kes ei tahtnud viia oma lapsi kodust kaugele Rõngu lasteaeda.

Lasteaia alguse loost rääkis sünnipäevapeol asutuse esimene juhataja Niina Uuemaa. „Sünnipäevapeo muutsid pidulikuks laste rõõm ja külaliste head soovid,” lisas Anne Ruubel.

Pidupäeva jävad meenutama lilled ja kingitused. Kõikide vilistlaste nimekiri ja fotod said aluseks lasteaia kroonikale.

Türi vallas algab mitmekülgne sünnipäevanädal

Türi vald tähistab oma viie aasta vanuseks saamist 18. kuni 24. oktoobrini kestva sünnipäevanädalaga. 2005. aastal tekkis Türi vald kui uus omavalitsusüksus Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla ühinedes.

Esmaspäevast pühapäevani täidavad tavalisest erinevad sündmused valla raamatukogud, rahvamajad, koolid, kultuurimaja, ujula ja noortemaja. Avatakse mitmeid näitusi, on erinevaid kontserte, reedel ja laupäeval saab külastada raamatulaata Türi raamatukogus. Saab võtta osa viktoriinidest, seiklusmatkast ja pühapäevasest perespordipäevast.

Sünnipäevanädal tipneb laupäeval, 23. oktoobril valla 5. sünnipäeva kontsert-aktuse ja peoõhtuga Türi kultuurimajas.

Täpsemat sünnipäevanädala kava vaata: http://www.tyri.ee/public/files/1Koduvalla%20nadala%20ettevotmiste%20kava.pdf

Täna on kolletamispäev – sügise hari

Aastaringi kuldseimal ajal on oma tähtpäev – kolletamispäev. See on nagu sügise kroon ehk hari. Lehekuld valgustab hämarduvaid lörtsiseid päevi ja soojendab südameid.

Rahvapärimuses pole kolletamispäeva kohta suurt rohkem teada, kui nimetus ütleb. Paistus on kõneldud: Puu kolletave sis kõllatses. Kui kaselehe häste kõllatse, saab tõine aasta häid kõllatsit kesvi, kui pihlapuu punatse, saab tulekahju ja tuleb pailu marju.

Võimalik, et lähedal asuv kasupäev (29.09.) on päeva algse tähenduse ja tavad aja jooksul endale korjanud. Igatahes maarahvas on pidanud ajaloolise ajani kolletamispäeva nime meeles.

Uurijad on arvanud, et kolletamispäev koos korjusepäeva (14.01.), künnipäeva (14.04) ja karusepäevaga (13.07.) kuuluvad muistsesse aastat neljaks jagavasse ajaarvamisse. Soomlastel on 14. oktoober ensimmäinen talvipäivä – esimene talvepäev. Talvepäeva(de) ja –öö(de) tähistamine 13. – 15. oktoobril on tuntud ka Skandinaavia vanas kalendris.

Maavalla sirvikalendris on kolletamispäev ainus porikuine tähtpäev ja seda tähistab raagus puu kujutis. Sama märki võib näha Soome muistsetes puukalendrites talvepäeva juures. Maarahva ajaarvamises on terve porikuu eriliselt hingestatud ja tähenduslik. Sügise algusest saadik kestab hingedeaeg.

Rahvakalendri uue tähenduslikkuse ja otstarbe üle on omajagu arutatud. Märkamises peitub üks võti, mis avab ukse mõistmisele. Märgates loona muutumist ja mõtestades seda esivanemate tähtpäevade kaudu, märkame me seda, mis muudab meid. Märkame enese muutumist aastasõõris. Märkamise kaudu mõistame paremini ennast ja oma kohta maailmas. Nii on põline kolletamispäev üks tähenduslikke pidepunkte, mis seob meid tugevamalt loona, esivanemate ja iseendaga. Tasub vaid märgata.

Allikas: Maavalla Koda

Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks

Tänavu on Eesti soouurimisel väärikas juubel: 100 aastat tagasi asutas Balti sooparanduse selts Toomale sookatsejaama, mis oli esimene tolleaegse Vene impeeriumi aladel ja üks esimesi kogu maailmas. Sajandi jooksul on Toomal tegutsenud mitu asutust, kuid kõigil neil on olnud ühine eesmärk: uurida soid ning anda edasi teadmisi ja oskusi sooteaduse, sookultuuri- ja maaparanduse kohta.

Tooma jaama asutamine võimaldas hakata Eesti soid sihikindlalt uurima, algul soode kuivendust ja põllumajanduslikku kasutust, hiljem, 20. sajandi teisel poolel, lisandusid soometeoroloogia ja -hüdroloogia pidevvaatlused. Viimastel aastakümnetel on olulisemaks muutunud soode kaitsega seotud uuringud.

Tooma ei kujunenud Eesti soouuringute keskuseks juhuslikult. Veeolusid reguleeriti ja maid kuivendati siinmail juba varem. Aastail 1871–1872 laskis Vaimastvere mõisnik kaevata viie kilomeetri pikkuse ja kahe-kolme meetri sügavuse Suurkraavi ehk Uusjõe Endla järvest läbi raba Sinijärve ning sealt Põltsamaa jõkke. Loe edasi: Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks

Tsirguliina rahvamajas lustisid laulukoorid

 Tsirguliina rahvamajas toimus laupäeval rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud kolme koori kontsert. Osalesid Tartu Vanemuise Seltsi segakoor, Tarvastu Laulukoor ja Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor.

Päeva avas Tsirguliina rahvamaja juhataja Arne Nõmmik, soovides kõigile meeldivat laulutuju ja toredaid elamusi kuulajaile.
Esmalt astus lavale Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor, keda juhatab Margit Aigro-Siibak. Segakoor on saanud tema tatkikepi all uudsemaks ja hea kõlaga kooriks. Tõlliste segakooril on küllalt pikk ajalugu. Kuid ajaratas on teinud lauljate seas korrektiive, 10 aasta eest ühineti Puka ja 5 aastat tagasi Sangaste lauljatega. Nii on sündinud kolme valla segakoor.

Teisena astus lavale Tarvastu Laulukoor,  keda juhendab samuti Margit Aigro-Siibak. 20-liikmeline koor on taasloodud 2004 aastal Margiti poolt. Kui lavatreppidele astus Vanemuise Seltsi segakoor, siis ei tahtnud aplaus kuidagi lõppeda. Koori ajalugu on väga pikk.  Esimene laulu-mänguselts “Vanemuine” asutati 24. juunil 1865. a. Tartus.  Selle asutaja liikmeteks olid 14 meest eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Vastavalt esimesele statuudile oli ta algul meeskoor. 1873. a. alates Karl August Hermanni juhatusel hakkas koor pidevalt tegutsema segakoorina. Vanemuise Seltsi segakoor pani aluse organiseeritud kooritegevusele Eestis. Koori korraldatud on I Üldlaulupidu Eestis, mis toimus 1869. a. Tartus, hiljem viidi need üle Tallinnasse. Vanemuise Seltsi mõju oli tohutu kooride arengule ja eestluse kasvule. Koori on juhatanud paljud nimekad dirigendid: Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Eduard Thomson, Rudolf Kallas, Karl August Hermann, Johann Heinrich Wirkhaus jne.

Alates 1955. a. lauldakse maestro Richard Ritsingu kirjutatud motot ” Laena mulle kannelt Vanemuine”.  Koor on osalenud kõikidel üldlaulupidudel ja laulupäevadel Eestis, kontserte on antud: Venemaal, Ungaris, Austrias, Soomes, Lätis, Leedus, Marimaal, Poolas, Tšehhis jm. Praegu on koori peadirigendiks Ain Tarro ja dirigendiks Valli Ilvik. Hetkel on kirjas ligi 60 lauljat.

Kogu kuulajaskond saalis lausa lustis tartlaste koorilaulmist ja lõpuks kutsuti lavale kõik  ligi 100 lauljat, kes ühiselt laulsid tuntuid laulupeolaule. Eriti meeldivalt kõlasid  ,,Kaunimad laulud“ ja ,,Ta lendab mesipuu poole“, mis dirigendi Margit Aigro-Siibaku arvamusel võttis lausa jalad nõrgaks.

Kogu peorahvast tuli tervitama  Tõlliste vallavolikogu esimees Rein Randver, kes soovis kõigile head laululusti ja soovi laulda, sest ilma selliste koorideta ei saa ju toimuda suurt laulupidu suure kaare all. Ta tänas dirigente ja õnnitles lauljaid rahvusvahelise muusikapäeva puhul. Kuna samal päeval oli ka eakate päev, siis Rein Randver soovis neile jätkuvat energiat valla elus aktiivsel osalemisel. Järgnes dirigentidele lillede üleandmise tseremoonia. Vastavalt rahva soovile jätkus lauljate lustimine ühise teelaua ümber  ja tantsupõrandal  jalga keerutades. Peo lõpus lauldi ühiselt  ,,Tuulevaiksel ööl“ ja siis asuti koduteele. Taas kohtuvad kõik koorid  Tartus Peetri kirikus kontserdil “Tere Jõulukuu” 4.detsembril  2010.a. kl. 16 . ,,Oli igati kaunis, võimas, hoogne ja meeldejääv laulusündmus Tsirguliina rahvamajas“ oli dirigendi Margit Aigro-Siibaku arvamus.

Muusikapäeva toetas Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ja Tõlliste vallavalitsus.

Autor: Arne Nõmmik, Tsirguliina rahvamaja juhataja

Tekst ja foto Tõlliste valla kodulehelt

Kiltsi mõisas toimub laupäeval ajalookonverents

Meresõitja ja maadeuurija Adam Johann von Krusensterni 240. sünniaastapäeva tähistatakse laupäeval Lääne-Virumaal Kiltsi lossis toimuva rahvusvahelise ajalookonverentsiga „Kiltsi mõis ja selle omanikud”, kuhu teiste külaliste seas on oodata ka Krusensternide perekonnaliikmeid Saksamaalt, Venemaalt, Ukrainast.

Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) ostis Kiltsi mõisa 1816. aastal. Kiltsi mõisas valmis tal ka oma ümbermaailmareisi materjalide põhjal koostatud „Lõunamere atlas”, mida peeti oma aja parimaks.

Meeldejääv maagiline päev 10.10.10

Täna on hea päev teha midagi suurt ja meeldejäävat – pärast pole raske meenutada, millal see algus oligi! Pulmade korraldajad on alles ärgates ilmselt pisut hiljaks jäänud, aga näiteks suitsetamise mahajätmiseks või metsajooksuga alustamiseks sobib ju selline päev kenasti. Eriti kui teha seda 10.10.2010 kell 10.10.

Näiteks Haanja kogukond otsustas tänasest alustada ühist traditsiooni ja hakata korraldama perematkasid, mille käigus tekiks võimalus omavahel perekonniti vahetumalt suhelda ning ka oma kodukandiga lähemalt tuttavaks saada. Esimene jalgsimatk korraldatakse Vällämäele, mida rahvasuu kutsub ka pühaks mäeks. Retk algab mäe jalamilt kell 10.

10.10.10 tööpidu üle maailma

Täna toimuvad ka paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on registreeritud tuhandeid talguid.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.