Kolmapäeval, 27 aprillil kell 17 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maride rahvuspüha – mari sangari päeva. Lühidalt räägitakse Mari sangari päevast, tutvustatakse rahvuspüha ajalugu ja tähendust, vaadatakse etnograafilist dokumentaalfilmi mari rahvustraditsioonidest, Tartu mari doktorantide ansambli tervitus ning kuulata saab loodemaride rahvamuusikat ansamblilt Peledõš.
Silt: tähtpäev
Kuressaare lossipargi rajamisest möödub 150 aastat
Tänavu möödub 150 aastat Kuressaare lossipargi rajamisest. Väärika juubeli tähistamiseks toimuvad Kuressaares 9.-11. juunini mitmed üritused, alustades pargiteemalisest seminarist, mälestusmärgi avamisest Rootsi suursaadiku istutatud tamme juures ning lõpetades suurejoonelise kontsert-etendusega pargi kõlakojas.
Kuressaare lossipargi 150. aastapäeva pidustustega tehakse algust neljapäeval, 9. juunil kultuurikeskuses, kus kahe päeva jooksul toimub pargiteemaline seminar. Seminaril kuuleb ettekandeid näiteks lossipargi kohast Eesti pargikunsti ajaloos, parkide restaureerimisest, aga ka põnevaid kirjeldusi lossipargi elustikust ja dendroloogiast. Esinejateks seminaril on oma ala asjatundjad näiteks Eesti Kunstiakadeemiast, Keskkonnaametist, aga ka Turu Ülikoolist, Jelgava Maaülikoolist ning TTÜ Tartu Kolledžist. Lisaks ettekannetele toimuvad pargis erinevad demonstratsioonesitused. Registreeruda seminarile saab 15. maini e-postil linn(a)kuressaare.ee.
9. juunil kell 16 avatakse lossipargis juubeli puhul ka mälestuskivi Rootsi suursaadiku istutatud tamme juures. Mälestuskivi avamisel viibib praegune Rootsi Kuningriigi suursaadik Eestis härra Jan Palmstierna.
Juba 6. juunil avatakse kultuurikeskuses aga näitus “Kuressaare Kuurort 170” ning laste ja koolinoorte joonistuste näitus “Lossipark 150”, mõlemad näitused jäävad avatuks kuni 20. juunini. 10. juunil kuuleb lossipargi kõlakojas Jyväskyla ametiühingute liidu puhkpilliorkestri Kajastus kontserti. Loe edasi: Kuressaare lossipargi rajamisest möödub 150 aastat
Sooja kevade algus
Tulemas on vanarahva jaoks oluline tähtpäev, 14. aprill on kalendris künnipäev. See päev on kevadepoolitaja. Jahe ja pime kevad saab otsa ning algab valge ja soe kevad.
Oleme Eestis seda päeva alates 2004. aastast tähistanud õuesõppe päevana. Haridus- ja teadusministeeriumi soovitusel lähevad õpetajad koos õppijatega lasteaedadest ülikoolideni õppima ehedas, õppimist toetavas keskkonnas. Taolist õues õppimist toetab uus õppekava, sest see teeb õppimise tõhusamaks ning samas toetab õppijate tervist ja meeleolu.
Kevadet poolitavat päeva tähistati muiste põhjamaades suveööde päevana. Sel päeval lahkuti taliküladest ja mindi reisima mööda suvepaiku – kalajärvi, marjapaiku. Tagasi taliküladesse pöörduti talveööde päeval 14 oktoobril. Sama muistset tava on hea uuel moel kasutada ka tänapäeval.
Mikk Sarv
Koeru valla muuseum sai 15aastaseks
Reedel, 1. aprillil tähistati Koeru kultuurimajas Koeru valla muuseumi 15. aastapäeva etendusega “Muuseum on maarahva varaait”. Muuseumi aastapäeval õnnitleti hiljuti 80. sünnipäeva tähistanud Koeru folkloorirühma kunstilist juhti, folklooriringi juhendajat ja valla ajaloo uurijat Juta Rundut. Maavanem Tiina Oraste andis Juta Rundule üle Järvamaa teenetemärgi.
Ants Leppoja foto
Otepää linn tähistab 75.aastapäeva püssipauguga
1.aprillil 1936. aastal sai Otepää linn linnaõigused. 1.aprillil 2011 tähistatakse Otepääl linna 75.aastapäeva ajalookonverentsiga, sama päeva õhtul toimub kontsert. Ajalookonverentsil teeb Otepää ajaloost ettekande ajaloolane Ain Mäesalu, kes demonstreerib Otepää püssi koopiat ja teeb sellest demonstratsioonlasu.
Traditsiooniliselt algab linna sünnipäeva tähistamine 1.aprillil kell 10.00, mil lasteaia Pähklike lapsed tulevad vallavalitsusse kevadlaule laulma.
Linna sünnipäevaks pühendatud ajalookonverents algab kell 12.00 Otepää Gümnaasiumis. Ettekandeid Otepää ajaloost teevad lisaks Ain Mäesalule ka Otepää Gümnaasiumi õpilased ajalooõpetaja Heivi Truu juhendamisel. Otepää Naisseltsi nukuring Nuustaku Nukk esitab gümnaasiumi eesti keele õpetaja Marika Paavo lasvastatud nukunäidendi Otepää muistenditest. Samal ajal on Otepää Gümnaasiumis avatud õpilastööde näitus.
Linna sünnipäevale pühendatud kontsert algab Otepää Gümnaasiumis kell 18.00 Kontsertosas esinevad Otepää Gümnaasiumi koorid, Eveko koor, Otepää Gümnaasiumi tantsijad, Pühajärve Puhkpilliorkester, ansambel Relami. Toimub valla autasude – valla medali kätteandmine. Sellel aastal pälvisid valla medali ettevõtja Elmo Parik, Pühajärve Puhkpilliorkestri dirigent Arno Anton ja väliseestlane Paul Vesterstein. Loe edasi: Otepää linn tähistab 75.aastapäeva püssipauguga
Türi vallale kingiti näitus
Riigikantselei kinkis Türi vallale näituse Kabalast pärit riigimehest August Reist, kelle 125. sünniaastapäeva puhul avati väljapanek Kabala rahvamajas.
Näituse avamisel ütles riigisekretär Heiki Loot, et kogukonnast pärit suurte tegudega riigimehe elust ja tegemistest kokkupandud väljapaneku õige koht on Türi vallas.
Türi Vallavolikogu esimees Toomas Marrandi täpsustas, et Kabalast on lisaks Reile pärit veel kuulsad riigimehed Andres Larka ja Jüri Vilms ning loodetavasti innustab näitus neile järgegi.
Väljapaneku ühe koostaja Tiit Noormetsa sõnul on sellel püütud näidata Reiga seotud isiklikke dokumente ja seotud elujuhtumeid ohvitseri, juristi, riigimehe, diplomaadi, pagulasena jne.
Kabala rahvamajas saab näitust vaadata kuni 15. aprillini, siis viiakse see Türi muuseumi.
Allikas: jarva.ee
Nursi raamatukogu pidas 90. sünnipäeva
23. märtsil tähistati Võrumaal Rõuge vallas asuva Nursi raamatukogu asutamise 90. aastapäeva. Õnnitlema oli tulnud Nursi külakeskusesse saalitäis rahvast.
Fotol kohaletulnud raamatust kui sõbrast, õpetajast ja teejuhatajast ühiselt laulmas. Vasakul seisab juubelipeo eestvedaja, Nursi raamatukogu direktor Sirje Saarniit, kellel käesoleva aasta algul täitus bibliograafi ametis 23. aasta.
Tekst ja foto Jaanus Mark
Naisi oodatakse maarjapäeval Purtse Hiiemäele
Hiiemäel tervitatakse esivanemate kombel tõusvat päikest, lauldakse ja mängitakse. Naiste püha jätkub Lüganuse rahvamajas kaasa toodud pannkookide söömise, jutuajamise ning tavadega.
Pühale ajale ning paigale kohaselt paluvad sündmuse eestvedajad Kaja Toikka ning Ene Lukka-Jegikjan selga panna heledad naisterõivad ning pähe valge rätt. Kaasa võtta pannkoogid, punast jooki ning hiiepuu jaoks käsitsi punutud annipaelu või lihtsalt lõnga.
Kogunemine 25. märtsil kell 5.45 Purtse hiiemäe parklas. Järgneb päikesetervitus hiiepärna juures, linnupette võtmine, silmade pesemine allikaveega, kaasa võetud soovipaelade sidumine puude okstele, kiikumine ja kiigelaulud ning ringmängud. Järgneb ommikusöökLüganuse rahvamajas.
Tunnusta tublisid vanavanemaid!
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiooni (EENA) Tartu klubi tänab ja tunnustab emadepäeva künnisel taas vanavanemaid, kes on kasvatanud oma lapselastest tublid, õigete väärtushinnangutega ja oma põhitööd – õppimist – tõsiselt võtvad ning koolielus aktiivselt kaasa löövad noored.
Ettevõtmise käigus tunnustatakse vanavanemaid,
– kes elavad Tartumaal,
– kes on oma lapselast (lapselapsi) kasvatanud enam kui 5 aastat,
– kelle lapselapse vanus on 10 ja enam aastat,
– kelle lapselaps õpib algkoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis.
Tunnustust väärivate vanaemade ja vanaisade kohta oodatakse infot 5. aprillini 2011. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad, ettepanekud palutakse saata e-postiga: Riina Piigli, riina@aptrading.ee.
Vanavanemate tänamine ja tunnustamine leiab aset neljapäeval, 5. mail kell 18.00 Tartu Linnamuusemis.
Esmakordselt tunnustati tublisid vanavanemaid 2009. aastal, siis väärisid kiitust Aino Krevald, Galina Avramenko, Leini Riiv ja Mati Vaher, Made Kaurla, Helju Veldi ja Ilmar Veldi. 2010. aastal tunnustati Eda Tamme, Irina Prokofjevat, Jekaterina Jorti, Olga Toomi ja Raissa Konjahhinat.
Lisainfo: Riina Piigli, BPW-Estonia (EENA) Tartu klubi president, tel 506 7713.
Allikas: Tartumaa.ee
Täna on emakeelepäev
Vastseliina gümnaasiumis algab kell 12 eelmise aasta parima keeleteo konkursi lõpuüritus, mida peetakse traditsiooniliselt emakeelepäeval. Tervitusega esinevad president Toomas Hendrik Ilves ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Üritusest on otseülekanne aadressil http://uttv.ee.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium
Kas siis selle maa keel
laulutuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?
(Kr.J.Peterson)
Maa- ja matsirahvas
Kes meist ei teaks vahvat rahvalikku laulu:
Mats alati on tubli mees, ei kedagi ta pelga!
Küünlakuu viimases nädalas on madisepäev, 24. veebruar. Siis on küünlapäevast alates kolm esimest nädalat loetud ja kukkedel-kanadel õigus käes õue minna. Madisepäev on Eesti Vabariigi aastapäev. Matsirahvana kuulutasime sel päeval välja oma riigi. Maamees Mats on uhke nimi. Uhke on ka laul “Mats alati on tubli mees.” Kunagi lauldi seda isegi hümni asemel. Ürgvana ja uhke on ka meie asumisala vana nimetus MAA, millest tulenevad nimetused maarahvas ja maakeel. Hõimurahvastest nimetavad oma asumisala Maaks mansid ja ungarlased.
Maa rahvana peame hoolima maast ja kõigest sellega seonduvast – allikatest, kividest, hiiesaludest, pühadest paikadest. Nii, nagu meie hoiame maad, hoiavad maa ja maa erinevad paigad ka meid.
Võtke sel küünlakuu lõpunädalal aega ja leidke oma koht, kus maa teid hoiab ja armastab. Minge parki või metsa või mere äärde, laske jalgadel end viia paika, kuhu nad minna tahavad. Peatuge seal, tervitage ja tänage, et pärale jõudsite. Soovige endale ilusat kevadet ja jälgige vaikselt, mis ümberringi juhtub. Jätke kõik hästi meelde ja pange hiljem kirja. Käige oma armsaid paiku külastamast ikka ja jälle. Need paigad hoiavad ja armastavad teid!
Mikk Sarv
Otepääl tähistatakse aastapäeva tankitõrjekahuri vedamise võistlusega
24.veebruaril tähistatakse Otepääl Eesti Vabariigi 93.aastapäeva tankitõrjekahuri vedamisvõistlusega. Kell 10 toimub Otepää Maarja talvekirikus Vabariigi aastapäeva jumalateenistus, mille peab EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa. Seejärel asetatakse Otepää Vabadussamba jalamile Vabadussõjas võidelnute mälestuseks pärjad. Kell 11 algab Neljakasemäel perepäev, kus tegevust jätkub kõigile. Toimub päästeauto demonstratsioon, on võimalik voolikuid lahti rullida ja ühendada, samuti näitavad päästjad, mida on võimalik teha tõstepatjadega. Kohapeal saab tutvuda päästeautoga nii seest kui väljast. Kaitseliidu Valgamaa malev ja Otepää politseijaoskond panevad välja relvastuse- ja tehnikanäituse, samuti on võimalik Neljakasemäelt liugu lasta sõjaväekelkudega. Väljas on politsei ja keskkonnainspektsiooni mootorsaanid, millega mootorsaanihuvilisi sõidutatakse.
Perepäeva tõmbenumbriks on tankitõrjekahjuri vedamise võistlus, millest võivad osa võtta kõik huvilised. Otepää Naiskodukaitse pakub kõigile osalejatele sõdurisuppi ja teed.
Perepäeva korraldavad: Otepää Vallavalitsus, Kaitseliidu Valgamaa Malev, Valgamaa Pääseosakond, Otepää komando, Otepää konstaablijaoskond, Otepää Naiskodukaitse ja Valga Keskkonnainspektsioon.
Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud Padise–Harju-Risti-Padise esimene suusasõit
Padise vald kutsub kõiki Vabariigi aastapäevalsuusasõidule.
Algus: 24. veebruaril Padise vallamaja juurest kell 10.00 ja Risti kooli juurest lühemale rajale kell 11.15
Rada: 22 kilomeetrit (poolmaraton), Risti kooli juurest startinutele 11 kilomeetrit, sõidustiil nii klassikaline kui vaba. Matk ilma ajavõtuta.
Lõpp: Padise vallamaja juures
Osalejate toitlustamine: Risti kooli juures soe jook, Padise vallamajas supp ja soe jook
Saun: Võimalik kasutada Padise kooli spordihoone sauna ja dušširuumealates kella 12.00-st
Registreerimine: Kuni 23. veebruari kella 14 00 telefonidel 6087810, 5109205 või e-posti teel padise@padise.ee ja matkapäeval kohapeal. Tervisliku seisundi eest vastutab iga osaleja ise!
Üritus on tasuta. Igale lõpetanule DIPLOM.
TULE TEE AJALUGU!
Allikas: Padise vald
Pilt: wikipedia.org
Hõimupäevast sai riiklik tähtpäev
Riigikogu võttis vastu eelnõu, mille kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama riikliku tähtpäevana hõimupäeva, sel päeval tuleks heisata ka Eesti lipp.
Eelnõu kohaselt täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust ning Eesti lipu seaduse muutmise seadust. Seadusemuudatuste poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.
Koostöös Fenno-Ugria Asutusega valminud eelnõu viis 11. jaanuaril Riigikokku Mart Nutt. Temaga koos kirjutasid eelnõule algatajatena alla Toivo Tootsen, Toomas Trapido, Maret Merisaar, Trivimi Velliste, Mart Jüssi, Peeter Tulviste, Urmas Klaas, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Marko Mihkelson ja Mari-Ann Kelam.
Hõimupäeva sätestamine riikliku tähtpäevana võimaldab paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada oma päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit. Samuti on see päev, mil on paslik mõelda teiste soome-ugri rahvaste peale, tutvustada nende keeli ja kultuure ning kõnelda hõimurahvaste päevakajalistest probleemidest. Loe edasi: Hõimupäevast sai riiklik tähtpäev
Tapa raamatukogus meenutatakse Artur Rinnet
Tapa linnaraamatukogus avatakse 15. veebruaril kell 16 Eesti Rahvusringhäälingu muuseumi koostatud fotonäitus „Artur Rinne – 100“. Näitus jääb avatuks 26. märtsini 2011.
Näituse avamine on mõeldud justkui Artur Rinne kohtumisena oma sõprade ja teekaaslastega. Aga ka muheda ajalootunnina tänasele noorele põlvkonnale. Artur Rinne toonased töökaaslased ja sõbrad Dea-Mai Küla, Mati Põldre, Norma Jõekalda, Voldemar Lindström, Hugo Hiibus mäletavad ja kõnelevad sellest; oma isast räägib tütar Mallika. Meenutusi muusikas pakub Voldemar Kuslap. Kohtumist juhatab Mai Mikiver ERR muuseumist.
Täna on puhkepäev!
Kes täna, keset talvist töönädalat väsinud on, võib julgelt puhkepäeva võtta, seda tegid ka meie esivanemad – täna on nimelt luuvalupäev. Puhkamine on luuvalupäeval kohustuslik.
Luuvalupäev 9. veebruar on lihtsalt puhkepäev. Mingit pidulikkust või erilisi tavasid, mida järgida, ei ole. Tuleb vaid puhata ja hoiduda ka tantsimisest, jooksmisest ja hüppamisest. Vastasel korral võivad luud-liikmed järgneva aasta jooksul valutada.
Boecler-Kreutzwaldi raamatus seisab:
[—] luuvalopääv oli varem puhkusepäev, mil ükski tööd ei tohtinud teha, muidu vaevaks teda kogu aasta liigesevalu. Pihkva eestlaste (setude) juures on see tänapäevalgi maksev, seetõttu kõik vabad inimesed katkestavad sel päeval töö.
PÄRIMUST
Ka magatud luuvalupäeva hommikul pikemalt kui harilikult teistel hommikutel, et kosutada tervist.
Saarde
Luuvalupäeva peetud vanal ajal Saardes ikka 9. veebruaril, nüüd seda päeva enam ei peeta. Sellel päeval ei ole tohtinud joosta, hüpata ega tantsida, siis saavad sellel aastal kõik luud ja liikmed valutama.
Saarde
Luuvalupäeval valutavad luud, ei tea miks.
Paistu
Luuvalupäev 9. II. Ei tohi sel päeval lammast niita. Kui sel päeval lammast niidetakse, siis kasvavad lambad valju villa.
Reigi
Luuvalupääva ja tuhkapääva, siis villu ei tehta (ei kedrata, kaarita, ei tohi villast riiet ömmelda). Kui tuhkapääva teed, siis riie läheb tuhakarvaseks, kui luuvalupääva, siis luukarvaseks.
Reigi
Allikas: Maavalla Koda
Eesti Kontsert tähistab 70 aasta juubelit
4. veebruaril 1941 allkirjastas Kunstide Valitsuse juhataja Johannes Semper käskkirja, mille alusel loodi ENSV Riiklik Filharmoonia – “muusikat massidesse kandev ja laiades töötava rahva hulkades muusikaarmastust õpetav-arendav asutus.”
1989. aastal Eesti Kontserdiks ümber nimetatud, aastas ligi 900 kontserti korraldav suurim riiklik kontserdiorganisatsioon on 70 aastat tagasi püstitatud eesmärkidele jäänud truuks tänaseni.
Eesti kontserdi juubelit tähistatakse 5. veebruaril Estonia kontserdisaalis barokkmuusikafestivali lõppkontserdiga “Bach ja pojad”, kus esinevad Tallinna Filharmoonikud Andres Mustoneni juhatusel, solistid on Patrick Demenga (tšello, Šveits), Paolo Pollastri (oboe, Itaalia), Claudi Arimany (flööt, Hispaania) jt.
Hõimupäev saab riiklikuks tähtpäevaks
Justiitsministeerium soovitab valitsusel toetada hõimupäeva lisamist riiklike tähtpäevade hulka.
12 riigikogu liiget on algatanud eelnõu, et sätestada riikliku tähtpäevana hõimupäev oktoobrikuu kolmandal laupäeval. Hõimupäeva peamine eesmärk on teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada oma päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit.
Hõimupäeva hakati tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel 1931. aastal pärast Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressi vastavat otsust.
Teise maailmasõja algus ja Eesti okupeerimine katkestasid hõimupäeva traditsiooni. Hõimupäev taastati Eestis 1988. aastal.
Märgalasid kaitstakse juba 40 aastat
Täna, 2. veebruaril möödub 40 aastat sellest, kui 1971. aastal Iraanis Ramsari linnas sõlmiti rahvusvaheline looduskaitsekokkulepe märgalade kaitseks.
Tegu on vanima riikidevahelise looduskaitseleppega. Eesti liitus märgalade kaitse kokkuleppega ehk Ramsari konventsiooniga 1994. aastal.
Esialgu keskendus Ramsari konventsioon veelindude kaitsele märgaladel. Praegu on konventsiooniga ühinenud 160 riiki, koostööd tehakse märgalade ökosüsteemide kaitse ja mõistliku kasutamise osas.
Konventsiooni osapooled astuvad samme märgalade kaitseks, millest üheks konkreetseimaks on alade esitamine rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. Eestist kuulub Ramsari nimekirja 12 ala, lisaks on Eesti esitanud nimekirja kandmiseks 4 täiendavat ala, mida Ramsari büroo ei ole veel jõudnud kinnitada.
Eesti on Ramsari aladena väärtustanud eelkõige meie unikaalseid rabamaastikke ja terviklikke sookomplekse, sealhulgas Alam-Pedjat, Emajõe-Suursood, Muraka raba, Soomaa, Matsalu ja Vilsandi rahvuspark. Koos lätlastega on meil ka piiriülene Ramsari ala Põhja-Liivimaa, kuhu lisaks Eesti Nigula ja Sookuninga rabadele kuulub Läti Ziemelu purvi.
Mõistagi ei piirdu märgalade kaitse pelgalt alade nimetamise ja kaitse alla võtmisega, vaid tehakse pingutusi ka märgalade taastamiseks. Heaks näiteks on Eestis ranna- ja luhaniitude taastamine ja hooldamine, samuti vanade turbakaevandusalade ja kuivendusega rikutud soode taastamine toimivate märgaladena.
Märgaladeks nimetatakse selliseid kooslusi, milles peamiseks elutingimuste kujundajaks taimedele ja loomadele on vesi: jõed ja järved, madalsood ja rabad, üleujutatavad niidud, märjad metsad ja madalad merealad.
Täna on Tartu rahu 90. aastapäev
Täna toimub Tartu rahu 90. aastapäeva mälestuseks Tartus terve rida avamisi, kõnekoosolekuid ja ettekandeid. Ka linnakodanikud on oodatud seda päeva lippude väljapanekuga tähistama.
Tartu rahu juubeli puhul avatakse ja esitletakse ka mitut Tartu rahuga seotud objekti. ERM’i postimuuseumis tuleb esitlusele uus mark “90 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest”. Avamisele tuleb ka Vanemuise 35 hoones asuv Tartu rahulepingu tuba, kus on võimalik heita pilk Tartu rahulepingu originaalile endale. Sõna võtab välisminister Urmas Paet. Kell 13-19 on tuba avatud kõikidele huvilistele. Kell 17.30 toimub samas Vanemuise 35 hoone juures Jaan Poska mälestusmärgi avamine.
Lisaks avamistele ja esitlustele toimub Tartu rahu juubeli puhul ka sügavamalt Tartu rahuga seonduva üle arutlevaid üritusi. Keskpäeval korraldab Põllumeeste Kogu Vanemuise 35 maja ees Tartu rahu tähistamise kõnekoosoleku.
Vanemuise kontserdimajas toimub Tartu rahu 90. aastapäeva kontsert, kus samuti on kõnega esinemas president Toomas Hendrik Ilves. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus võõrustab õhtul külalisi Tartu rahu 90. aastapäeva vastuvõtul.
Tartu rahulepingu sõlmisid Eesti ja Venemaa 2. veebruaril 1920, sellega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele.
Kuldse jänese aasta vastuvõtt Hilda Villas
Hiina kalendri järgi algab 3. veebruaril uutest võimalustest tulvil kuldse Jänese aasta, mida tasub Idamaade tava järgi austusega vastu võtta. Algava aasta märgusõnad on suhtlemine, avatus, mõistmine ja taastumine. Tegemist on aastaga, mis on täis vastuolusid, kuid võrreldes möödunud aastaga on energiad palju rahulikumad ja soovitavad pigem pöörata oma pilk enda sisse ja oma sisemistele muutustele, riskidele, otsustele. Et Yin Metall Jänese aasta meile häid võimalusi looks, tasub uus aasta austusega vastu võtta. Idamaade traditsioonide järgi toimuvad uue aasta saabumise pidustused paar nädalat.
Viljandis, Hilda Villas tähistatkse uue aasta saabumist pühapäeval, 6. veebruaril 2011 kella 15 – 17-ni. Uksed avatakse pool tundi enne algust, kavas on möödunud aasta tänamine; halva, segava ärasaatmine; viie elemendi aktiveerimine; soovide esitamine ja aktiveerimine; feng shui edukaart 2011. aastaks.
Riietuses võiks kasutada soovitavalt metalli-elemendist lähtuvaid heledaid toone või läikivaid, sest tegemist on
“Kuldse Metall Jänese” aastaga. Samuti võib kasutada metalli-elemendi energiast lähtuvaid mustreid ja materjale, nagu täpid, kaared, ovaalid, aga ka heledad läikivad kangad, sobivad ka metalsed ehted, nii hõbe- kui kuldehted.
Eelregistreerumine vajalik! Oma soovist üritusel osaleda võib teada anda
e-mailil: info@hildavilla.ee või helista telefonil: 43 33 710
Allikas: viljandi.ee
Pilt: www.great-chinese-names.com
2. veebruaril tähistatakse Türil Tartu rahulepingu 91. aastapäeva
Kolmapäeval, 2. veebruaril kell 12 meenutatakse Türi kesklinna kalmistul Vabadussõja mälestussamba juures Tartu rahulepingu sõlmimise tähtsust.
Aastapäeva puhul süütavad küünlad ning asetavad lilled Türi valla esindajad, Memento Järvamaa Ühenduse liikmed, Kaitseliidu Järva Maleva esindajad. Kõlavad luuletused Türi Gümnaasiumi Kodutütarde ja Noorte Kotkaste esituses. Mälestuspalve peab EELK Järva praostkonna vikaarõpetaja Andres Tšumakov.
Tartu rahulepinguga pandi punkt Eesti Vabadussõjale, mis algas 28. novembril 1918. aastal. 2. veebruaril 1920. aastal Tartus sõlmitud lepingul on Eesti ajaloos suur tähtsus – see on Eesti Vabariigi sünnitunnistus.
Tartu rahulepinguga tunnustas meie suur naaber tingimusteta Eesti riigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure ridamisi paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Tartu rahuleping on jäänud tänapäevani üheks Eesti riigiõiguslikuks alusdokumendiks, eriti mis puudutab suhteid Venemaaga. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.
Kolmapäev, 2. veebruar on Eestis lipupäev.
Allikas: Tyri.ee
Foto: Riigiarhiiv
Saarlane Marie Väli saab täna 100-aastaseks
Täna tähistab oma sajandat sünnipäeva Saare maakonna kuues vähemalt sajandivanune inimene – Marie Väli Valjalast.
Eile käisid Valjala vallavalitsuse töötajad juubilari juba õnnitlemas. Vallavanem Kaido Kaasik rõõmustas, et tal on õnn õnnitleda oma ametiaja jooksul juba teist saja-aastast valla elanikku.
Juubilar on küll sisse kirjutatud Valjala valda Kogula külla, kuid 1974. aastast elab ta Valjala alevikus oma tütre Valve juures. Sügisel sorteeris ta hoolsasti kartuleid, nüüd talvel libedaga välja ei kipu, aga toas liigub vabalt ringi.
Allikas: meiemaa.ee
Haanja vald 20aastane
Täna tähistas Haanja vald oma 20-aastaseks saamist vallavanema vastuvõtuga kutsutud külalistele Rogosi mõisas, homme on kõigile avatud sünnipäevapidu Haanja rahvamajas (Kait Tamra jt).
Haanja kooli ees on juba mõned päevad näha teemakohased lumeskulptuurid, mille õpilased koos vanematega ja huvilistega kolmapäeval meisterdasid.
Tapa valla lastekoor tähistab 5. sünnipäeva
Tapa valla lastekoor saab viieaastaseks. Sel puhul toimub täna, 19. detsembril kell 14 Tapa Kultuurikojas kontsert. Lastekoori juhatavad Tiiu Tikkerber, Svetlana Kuusik, Kai Kivi. Kontsert on kõigile tasuta.
Allikas: Tapa.ee