tähtpäev

Veerand sajandit Eesti esimese presidendi ümbermatmisest

Täiendatud: 20.10

21. oktoobril möödub 25 aastat president Konstantin Pätsi säilmete ümbersängitamisest kodumaa mulda Metsakalmistul. Eesti Muinsuskaitse Selts ja Konstantin Pätsi Muuseum korraldavad samal päeval kell 12 presidendi kalmul mälestustalituse.

President Pätsi perekonna rahula Tallinna Metsakalmistul Foto Urmas Saard — President Pätsi perekonna rahula Tallinna Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard

Mälestuskõne peab Riigikogu esimees Eiki Nestor. Hingepalve lausub ülempreester Aleksander Sarapik. Laulab ETV tütarlastekoor koos lastekooriga Aarne Saluveere juhatusel. Auvalves on liputoimkonnad. Asetatakse pärgi ja lilli ning süüdatakse küünlaid. Osavõtt vaba.

Samal päeval kell 14 leiab Toompeal Soome Suursaatkonnas – Konstantin Pätsi kunagises kodus – suursaadik Kirsti Narineni kutsel ja EMS-i eestvõttel aset mõttevahetus „Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva raamistikus?“ Ettekande teeb ajalooprofessor Seppo Zetterberg, arutelus osaleb hulk Eesti ajaloolasi ja avaliku elu tegelasi. Kohal on ka varasemad Soome suursaadikud Eestis Jaakko Blomberg ja Jaakko Kalela.

President Konstantin Päts vahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 30. juulil 1940 ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Riigipea suri 16. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Burashevos, kust Eesti Muinsuskaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel üles leida tema säilmed.

Presidendi säilmete kodumaa mulda sängitamisest möödub 25 aastat

Geneetilisel tuvastamise meetodil kindlaks tehtud Konstantin Pätsi põrmu ümbermatmine toimus perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul 1990. aasta 21. oktoobril.

Kümnete aastate tagused mälestused

30 juulil 2014 Konstantin Pätsi kalmul Foto Urmas Saard — 30. juulil 2014 Konstantin Pätsi kalmu. Foto: Urmas Saard

Mäletan hästi ’88-ndat rahvusliku ärkamise aastat Tallinna lauluväljakul, kui laulukaare all ajaloolist kõnet pidanud Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste nõudis selgesõnalist vastust küsimusele: kuhu on stalinistid matnud meie kunagised riigijuhid? Me tahame nende haudadele lilli viia!

Meeles on ka Eesti Televisiooni saade, mida juhtis vist Rein Karemäe. Telesaates selgitasid okupatsioonirežiimi endised julgeoleku ohvitserid, reservmajor Henn Latt ja erualampolkovnik Valdur Timusk põhjust, miks nad soovisid leida Eesti esimese presidendi säilmeid. Olin hämmeldunud, sest Timuskiga olin sunnitud ühel korral pikalt vestlema Akadeemia tänaval asunud Pärnu Sidesõlme ülema kabinetis, mille Tuisk jutuajamise ajaks väljastpoolt lukku keeras. Rahulikult ja veidi pikaldaseltki, mõtlikult pahvis Timusk sigareti sigareti järel. Hing oli suitsust kinni jäämas ja silmad vesitsesid, kui kuulasin tema selgitust sellest, et julgeolekuorgan ei tegele loosungitega, vaid tegeliku eluga ja kindlasti ei tuleks mulle kasuks, kui kohtumisest julgeolekutöötajaga kellelegi räägiksin. Paraku ei võtnud ma hüva nõu kuulda ja võibolla seepärast jäigi viisakas kohtumine viimaseks.

Mees (mehed) uues tegelikkuses

Näha sama meest teist korda aastaid hiljem uuesti ja pealegi teleris rääkimas, president Pätsi vastu huvi tundmas, oli muidugi üsna üllatav. Mehed rääkisid veenval ilmel, et otsivad presidendi matmispaika ilma kelleltki vastavat käsku saamata, oma kulu ja kirjadega. Otsimise huvi põhjendati inimliku sooviga väheselgi määral heastada kaaslaste tekitatud ülekohut meie riigi presidendile. Nimetati sedagi, et Pätsi otsustav tegevus hoidnud ära 1934. a fašistliku riigipöörde.

Loe edasi: Presidendi säilmete kodumaa mulda sängitamisest möödub 25 aastat

Sindi naisliidu naised tõid eakate päeval korjanduse kasti seltsimajja

Sindi Naisliit tähistas täna koostöös linna seltsimaja ja sotsiaaltöökeskusega eakate päeva, mis ühildati lasteaia kaasalöömisel muusikapäevaga.

Eakad ülekaalus

Ülle Jantson oma laululastega Sindi lasteaiast Foto Marko Šorin — Ülle Jantson oma laululastega Sindi lasteaiast. Foto: Marko Šorin

Esmalt kuulutati rahvusvaheline eakate päev välja ÜRO Peaassamblee poolt 1990. aastal. Maailma rahvastiku ealises koosseisus toimub pidev muutumine ja praegu elab üks kümnest inimesest vanuses 60 või eakamana, aga tulevikku vaatavatel hinnangutel on juba lähema 35 aasta pärast esimest korda inimkonna ajaloos üle 60-aastaseid lastest rohkem. Käesoleva aasta eakate päeva teemaks valiti jätkuv areng ja eakate kaasatus linnakeskkonnas.

Eakate päev ühendati muusikapäevaga

Sindi naisliit otsustas päevast võtta maksimaalse ja pöörata erilist tähelepanu ka muusika tähtsusele ja rollile meie igapäevases elus just nõnda nagu omaaegne Rahvusvahelise Muusikanõukogu president Yehudi Menuhin seda mõtles, kui ta 1975. a algatas üleilmse muusikapäeva tähistamise. Lisaks eakate päevale on 1. oktoober ka muusikapäev. Naisliit kutsus oma poolesajale külalisele esinema Sindi lasteaia suure mudilaspere.

Loe edasi: Sindi naisliidu naised tõid eakate päeval korjanduse kasti seltsimajja

Trivimi Velliste: Looja on hoidnud Maarjamaad!

Tänasel vastupanuvõitlemise päeval kõneles Paide Püha Risti kirikus Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste, kelle kõne on siin täies mahus ära toodud.

Paide, Eestimaa süda, esiplaanil Paide Püha Risti kogudus Foto Urmas Saard — Paide, Eestimaa süda, esiplaanil Paide Püha Risti kogudus. Foto: Urmas Saard

Väga austatud härra peapiiskop, Järva abipraost, Paide Püha Risti koguduse õpetaja! Lugupeetud maavanem ja linnapea!

Kallid kirikulised!

Oleme taaskord süüdanud 16 küünalt! Üheksa aastat tagasi läitis peapiiskop Andres Põder 16 küünalt esmakordselt Tallinna Toomkirikus. Ja seejärel on ta koos oma abilistega süüdanud 16 küünalt Tallinna Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani kirikus, Narva Aleksandri kirikus, Pärnu Eliisabeti kirikus, Viljandi Jaani kirikus. Tunamullu süütas peapiiskop 16 küünalt Kuressaare Laurentiuse kirikus ja täpselt aasta tagasi Haapsalu Toomkirikus.

Me küsime ikka: kas neid küünlaid on vaja igal aastal 22. septembril uuesti süüdata? Me vastame: jah, see on vajalik, sest need küünlad on väga oluline osa meie ajaloost – nad on osa meie ühismälust!

Me alustasime tänast vastupanuvõitluse päeva Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsuse kenotaafi juures, kus kõneles justiitsminister Urmas Reinsalu. Mäletatavasti kõnelesid samal kalmukünkal mullu kaks ajaloo elavat tunnistajat, kes on praegugi siin kirikus meie keskel. Heli Susi ja Agu Kull olid tookord, 71 aastat tagasi, üsna noored, aga oma perekondliku päritolu tõttu olid nad ajalookeerises, kõige olulisemate sündmuste tunnistajad.

Loe edasi: Trivimi Velliste: Looja on hoidnud Maarjamaad!

Vastupanuvõitluse päev

Tänavusel vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril möödub 71 aastat Punaarmee tungimisest Tallinna ja Otto Tiefi valitsuse viimasest istungist Põgari palvemajas Läänemaal.

Kell 10.30 toimub Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsuse kenotaafi juures mälestustalitus, kus kõnega esineb justiitsminister Urmas Reinsalu.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi korraldusel sõidetakse seejärel Paidesse. Raekojas leiab aset kohtumine maakonna ja linna juhtidega.

Kell 15 algab Paide kirikus traditsiooniline Eesti riigivanemate mälestusjumalateenistus, kus EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Järva abipraost Tõnu Linnasmäe süütavad taas 16 nimelist küünalt – ühe iga manalas viibiva riigivanema-riigipea mälestuseks. Kõnelevad peapiiskop Urmas Viilma ja Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Kirikus pühitsetakse ka mälestustahvel Järvamaa metsavendadele – kõneleb EEML esimees Arnold Ojaste. Muusikaga teenivad organist Olaf Lääne ja koguduse ansambel.

Vastupanuvõitluse päeva ilmestavad lippude ja muusikaga Kaitseliidu ning korp. Rotalia toimkonnad. Paide Püha Risti kiriku ja ajaloolise linnasüdame kohta jagavad selgitusi koguduse õpetaja Kari Tynkkynen, kodu-uurijad Henn Sokk, Rainer Eidemiller ning Ründo Mülts.

Tänavu 14. augustil möödus Otto Tiefi sünnist Rapla kihelkonnas 126 aastat.

Püssi võtsid kätte isegi vanavanemate päeva tähistavad vanaemad

Täna tähistas Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond vanavanemate päeva, millega sooviti väärtustada vanavanemate rolli ühiskonnas ja läbi koostegemise ühendada omavahel erinevad põlvkonnad.

Pärnumaa naiskodukaitse tähistas vanavanemate päeva Foto Urmas Saard — Pärnumaa naiskodukaitse tähistas vanavanemate päeva. Foto: Urmas Saard

Vanavanemate päev on Eestis alates 2010. aasta jaanuarist riiklik tähtpäev, mida ametlikult tähistatakse septembri teisel pühapäeval. Eestlastel langeb tähtpäev ameeriklastega samale ajale. Ameerika Ühendriikides seadustas president Jimmy Carter oma allkirjaga vanavanemate päeva rahvuspühana 1979. aastal. Seda päeva tähistatakse erinevatel kalendrikuudel kas rahvuspühana või riikliku tähtpäevana ka mujal maailmas: Kanadas, Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias. Kui Eestis on vanavanemate päev ilmalik, siis Poolas tähistatakse katoliku usupühana.

Tähtpäev võimaldab lastel saada teadlikumaks vanavanemate tegevusest, teadmistest ja elutarkusest. Sama mõte ajendaski Pärnumaa ringkonna naisi tegema midagi sellist, mis suudaks pakkuda tihedamat põlvkondade vahelist suhtlemist ja sisendaks austust vanavanemate vastu. Õhtupoolik sisustati mitmekesise tegevusega. Raba tänava lasketiiru pääsla kõrval võttis saabujaid vastu Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aseesinaine Anneli Rabbi, kes pakkus pika laua taga istet ja andis küsimustega paberid kätte. Küsimustele vastuseid otsides saadi kiiresti palju teadlikumaks naiskodukaitse tegemistest ja ülesannetest.

Loe edasi: Püssi võtsid kätte isegi vanavanemate päeva tähistavad vanaemad

Järvamaa metsavendadele avatakse mälestustahvel

Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuse liige Heiki Magnus ja Ungru Paekivi OÜ tootmisjuht Arnold Aljaste paigaldasid 9. septembril Paide Püha Risti kiriku siseseinale Järvamaa metsavendade mälestuseks nimetahvli, mis avatakse piduliku pühitsemisega vastupanuvõitluse päeval.

EELK Paide Püha Risti kirik Foto Urmas Saard — EELK Paide Püha Risti kirik. Foto: Urmas Saard

Vastavalt riigikogu otsusele peetakse 22. septembrit riikliku tähtpäevana vastupanuvõitluse ja Otto Tiefi valitsuse päevana. Tänavu juba kaheksandat aastat. Otto Tiefi valitsuse nimetas ametisse Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots. Tiefi valitsus jätkas Eesti Vabariigi tegevust eksiilis, mis võimaldas üheksakümnendate alguses täiendava õigusliku argumendina taastada riigi toimimine järjepidevuse alusel. Sellepärast kogunetakse kell 10.30 Metsakalmistul asuva Otto Tiefi kalmu juurde, kus auvalves seisab liputoimkond, kõneleb justiitsminister Urmas Reinsalu ja toimub lillede või pärgade asetamine.

Loe edasi: Järvamaa metsavendadele avatakse mälestustahvel

Vanavanematega Pärnu lasketiirus

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond korraldab esmaspäeval, 14. septembril Pärnus vanavanemate päeva puhul toreda õhtupooliku, kuhu oodatakse meelt lahutama erinevas vanuses inimesi, eriti aga vanavanemaid koos lapselastega.

Vanavanematepäeva tähistamine Sindis Foto Urmas Saard — Vanavanematepäeva tähistamine Sindis. Foto: Urmas Saard

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aseesinaine Anneli Rabbi annab teada, et Raba tänava (Raba 1 a) lasketiirus ja selle ümbrusesse rajavad Naiskodukaitse erialagrupid koos kaitseliitlaste, kodutütarde ja noorkotkastega mitmed tegevuspunktid. Külalised saavad alates neljast paari tunni kestel proovile panna oma osavust, täpsust ja nutikust, samas ka ise õppides. Aimu saab Naiskodukaitse tegevusest üldisemalt, samuti meditsiini-, toitlustus-, spordi- ja staabiassistentide tööst. Avatud on lasketiir, kus instruktori käe all võib õhupüssist märki lasta.

Lisaks sellele on kohal meditsiinitarvetefirma B.Braun Medical esindaja, kes tutvustab kohapeal tänapäevase koduapteegi haavahooldusvahendeid. Pärast tegevuspunktide külastamist on võimalus maitsta kosutavat sõdurisuppi. Vanavanemate päeval osalemine on tasuta.

Urmas Saard

Sindi muuseumi aupäeval läks hinge esmakordselt kuuldud laul „Credo“

1. septembril tähistas Sindi muuseum sama mälukeskuse looja Olga Kalda sajandat sünniaastapäeva koduselt piduliku koosviibimisega, ühtlasi esitleti tähtpäevaks koostatud raamatut „Aja jälg Sindi Muuseumis“.

Kohtumine isiksusega inimlikkuses

Olga Kalda sajandale sünniaastapäevale pühendatud raamat Aja jälg Sindi Muuseumis Foto Urmas Saard — Olga Kalda sajandale sünniaastapäevale pühendatud raamat “Aja jälg Sindi Muuseumis”. Foto: Urmas Saard

Viis päeva on ülimalt meeldejäävast sündmusest möödas ja saadud elamused kammitsevad endiselt mõistust, mis peaks tegema valiku peamisest. Paraku tõrgub mälu endale aru andmast, et kokkuvõtvat kirjatükki koostades pole mõeldav kõigest üksikasjaliselt jutustada. Ometi on hästi tähtsaid üksikasju nõnda palju, et nendest rääkimata jätmine muudab meele nukraks ja paneb kahtlema, kas olen üldsegi suutnud midagi jagada nendega, kellel polnud võimalik mälestusväärsel päeval osaleda.

Usun, et siin vahendamata jäänud kuuldust-nähtust oskab edaspidi oma vanavanemast palju enamat jutustada Liisi, kes tuli muuseumisse pärast esimest koolipäeva. Kindlasti oli huvitav, südant soojendav ja võibolla mõndagi uut kuulda ka Olga pojatütrel Elol, pojapojal Raimol ja minial Seljel. Nii Olga lähedaste kui kõigi teiste külaliste jaoks oli kahtlematult eriti liigutav Urve Lusmägi mälestuste laeka avamine. Isiklikult vahetu läbielamise edasiandmine jutustaja emotsioone nähes ja kuuldes on alati märksa väärtuslikuma sisuga, kui raamatust lugedes või fotolt vaadates. Ühena episoodidest kirjeldas Lusmägi Olgat kui väga sügavalt osavõtlikku inimest. Praegugi Sindis elav väga töökas, kuid vähema mõistmisega noormees ei saanud hääletuskasti juures osaleda. Olga leidis nukra ja nõutu noormehe jaoks lihtsa kuid nutika lahenduse, et inimene ei peaks ennast teistest alaväärsemana tundma. Ta tegi seda, mida ametnik oma igapäevaste ülesannete asjalikkuses poleks olnud kohustatud tegema. Väga hea näide!

Loe edasi: Sindi muuseumi aupäeval läks hinge esmakordselt kuuldud laul „Credo“

„Ajakivi“ kiviaja küla „väravas“

Taasiseseisvumispäeval avati Pärnumaa Paikuse vallas „Ajakivi“, mis asub Pärnu jõe ääres paiknevast Sindi-Lodja kiviaja külast mõnesaja meetri kaugusel.

Ajakivi Sindi-Lodjas Foto Urmas Saard — Stiliseeritud rändrahn, mis seob üheks inimkonna mineviku, oleviku ja tuleviku. Kunstnik Tiina Ojaste. Kiviraidur Paul Uibopuu. Püstitatud LC Paikuse poolt taasiseseisvumispäevaks 20.08.2015. Foto Urmas Saard

Käesoleva aasta juuni esimestel päevadel valmis Paikuse Lions klubi liikmete ühise töö tulemusena alus, millele juulis paigaldati monument. Ligemale 10 tonni kaaluva Kikepera soorahnu külge on kinnitatud mustast graniidist lihvitud lõpmatuse märk, mis stiliseeritult kujutab ühtlasi DNA järjestust kodeerivat spiraali. Tänapäeva inimese ja selle eellase jõulisem kämmal kätlevad omavahel teineteist kujundi harude ristumiskohal. Kunstilise teostuse tegi Paikuse valla Seljametsa külas elav kunstnik Tiina Ojaste. Kiviraiduri töö tegi ära Paul Uibopuu. Algse mõtte siduda monument kiviaja teemapargi ja inimarengu järjepidevusega nii Sindi-Lodjas kui ka geograafiliselt laiemas ulatuses andis Paikuse Lions klubi liige Guido Ratnik.

Monumendi avamise ajal kaunistasid ümbrust sinimustvalged lipud, samuti Paikuse valla ja lõvide klubi lipp. Esmalt laulis kohale tulnud väike seltskond Eesti hümni. Eeslauljaks oli Eliisabet Tiits, kes kivilt sinimustvalge lindi eemaldamise ajal laulis ka Rein Rannapi „Eesti muld ja Eesti süda“. Lindi eemaldasid Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Lions Paikuse president Marti Lasn, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Paikuse vallavanem Kuno Erkmann.

Loe edasi: „Ajakivi“ kiviaja küla „väravas“

Ühislaagri nimel asetas Võnnu mälestusmärgi jalamile lilled Ats Kaldma

Võidupüha eelsel päeval lõppes Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojektina läbi viidud kahe riigi noorte ühislaager Võnnu mälestusmärgi juures, kus meenutati Saksa Landeswehri üle saavutatud võitu.

Ats Kaldma asetab lilled Võnnu lahingus langenute mälestuseks Foto Urmas Saard — Ats Kaldma asetab lilled Võnnu lahingus langenute mälestuseks. Foto: Urmas Saard

22. juuni ennelõunal saabusid Koiva jõe lähedal asuvasse linna mõnikümmend Läti ja Eesti noort, kes olid kümnekonna päeva kestel saanud üksteisega headeks tuttavateks ja püüdnud paremini eneste jaoks teadvustada kahe rahva sarnast ajalugu.

1919. aasta 19.–23. juunini peeti Võnnu lähedal Saksa Landeswehri ja eestlaste vahel lahingut, millest eestlased väljusid võitjatena. Seda ajaloolist võitu pühitsetaksegi nüüd jaanilaupäeval võidupühana. Laagri vanem Edgars Gertners ütles, et igal aastal kogunetakse Võnnu kesklinnas kõrguva Saaremaa dolomiidist valmistatud mälestusmärgi juurde, kus mälestatakse Läti pinnal toimunud otsustavates heitlustes langenud sõjamehi. Paljude teiste kõrval oli mälestuspäeval esimeste seas Tõnis Nirk, Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Läti Vabariigis. Muidugi oli kohal ka Maris Niklass, endine Cēsis’e rajooni direktor, keda teatakse väga innuka sealsete Vabadussõja haudade korrastajana. Samuti toimus tema eestvedamisel Läti poolne initsiatiiv, et purustatud monument saaks uuesti taastatud. Auväärsete inimeste rivis oli meeldiv näha ka Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilast Ats Kaldmad, kes asetas lillekimbu mälestusmärgi jalamile.

Loe edasi: Ühislaagri nimel asetas Võnnu mälestusmärgi jalamile lilled Ats Kaldma

Võidupäeva mälestustule teekond Kärdlasse

22. juunil toimunud Pärnumaa Võidupüha maratoni stardipaugu järel kanti teatejooksjate poolt Rüütli platsile Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustuli. Tule võttis vastu Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste, kes on Toris süüdatud tuld viinud 16 aastat erinevatesse võidupüha paraadilinnadesse.

Mälestustuli on jõudnud Trivimi Velliste juhtimisel Hiiumaale Foto Urmas Saard — Mälestustuli on jõudnud Trivimi Velliste juhtimisel Hiiumaale. Foto: Urmas Saard

Keskpäeval sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud tule pühitses EELK peapiiskop Urmas Viilma ja kell 15 rajale lähetatud maratonijooksjatega üheaegselt läks tõrvikuhoidjatega teele ka mälestustuli, mis jõudis kolme tunniga Pärnusse Rüütli platsile. Mälestustuld tervitavas sõnavõtus juhtis Velliste tähelepanu sellele, et eelmisel päeval 75 aastat tagasi toimus Eestis punane võimupööre. Punavõimu kestmisel poleks toimunud juba neljandat korda võidupühale pühendatud maratonjooksu ja Eesti võinuks asuda kõige lootusetumas olukorras. Veel rõhutas Velliste, et võibolla ongi Eesti riigil just praegu kõige parem aeg.

Sõnavõtu järel asuti aega viitmata teekonnale Kärdlasse. Velliste lähimad abilised on olnud Laidoneri seltsi noorte osakonna Kulter liikmed. Tänavu olid tuld saatmas Sander Jürisson ja Kristi Paatsi. Viimastel aastatel on appi tulnud ka Pärnumaa noorkotkad. Sedakorda saatsid noorkotkad Rasmus Rand ja Keimo Reimets tuld Heltermaa sadamani.Maasturi rooli hoidis Kaitseliidu Pärnumaa maleva vanemveebel Hannes Aus.

Loe edasi: Võidupäeva mälestustule teekond Kärdlasse

Võidupüha-eelne mälestustuli

Selle sajandi algusest on saanud heaks tavaks, et võidupüha eel, 22. juunil süüdatakse Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris tuli, millega mälestatakse Eesti vabaduse eest langenud sõjamehi. Nii ka tänavu.

Rüütli platsilt mälestustulega teele asumine 2013 aastal Foto Urmas Saard — Rüütli platsilt mälestustulega teele asumine 2013. aastal. Foto: Urmas Saard

Keskpäeval Tori kiriku altaris läidetava tule pühitseb EELK peapiiskop Urmas Viilma. Kell 15 antakse lähe maratonijooksjaile, kes toimetavad kolme tunniga mälestustule Pärnu Rüütli platsile, kus selle võtab vastu Kindral Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste.

Kell 18.15 asub tuli sealt teele Kindral Johan Laidoneri Seltsi noorte ja Pärnu noorkotkaste saatel, Kaitseliidu Pärnu maleva maasturil. Kell 19.15 tervitatakse tuld Lihula Vabadussõja ausmaba juures, seejärel kell 20 Martna mälestussamba juures ning kell 20.30 Ridala kirikus.

Kell 21 õnnistab Haapsalu Toomkirikus mälestustuld piiskop Tiit Salumäe, kes läkitab selle mereteele. Võidupüha hommikul liidetakse Kärdlas mälestustuli eelmisel ööl läidetud muinastulega – peatõrvikusse, kust Vabariigi President saadab selle paraadil võidu- ja jaanitulena laiali üle terve riigi.

Võidupüha maratonil stardivad kõik varasemad võitjad

Esmaspäeval toimub neljas Pärnumaa võidupüha maraton, mida saadab mälestustuli finišini, edasi aga jätkab iseseisvat teekonda vahepeatustega kuni paraadilinna Kärdlasse.

Valdis Ņilovs, 2014 aasta võidupüha maratoni võitja Foto Urmas Saard — Valdis Ņilovs, 2014 aasta võidupüha maratoni võitja. Foto: Urmas Saard

2012. aastal Pärnumaal ellu kutsutud maraton eristub teistest omalaadsetest selge ja rahvusliku taustaloo poolest, sest annab spordirahvale võimaluse osa saada võidupüha tähistamisega seotud rituaalidest. On saanud tavaks, et 22. juunil süüdatakse Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus tuleleek Eesti vabaduse eest võidelnud kangelaste ning liitlaste auks ja mälestuseks. Järgmisel päeval ühendatakse mälestustuli muinastulega, mille tulemusena tekib võidutuli.

Võidupüha maraton pakub võimalust läbida rada kordumatul teekonnal, viies osaleja mööda olulistest ajaloomälestistest ja tutvustades Pärnu-kandi kaunist looduskeskkonda: Pulli küla, Reiu muinasasula leiukohta, Reiu-Raeküla luitemännikut, Jaansoni kallasrada, Tallinna Väravat, Vallikääru, Pärnu randa. Nimetatud paigad on üksnes mõned orientiirid, vahendab Anni Lüll Pärnu Kahe silla klubist.

Loe edasi: Võidupüha maratonil stardivad kõik varasemad võitjad

Sindi gümnaasiumist käidi täna Sindi kangelaste kalmudel

Täna tähistatakse Sindis samaaegselt nii Eesti lipu päeva kui 75 aasta möödumist vabas Eestis toimunud viimasest suurest ülemaalisest Vabaduse Risti (Vabadusristi algne ametlik nimetus) vendade kokkutulekust Pärnus ja Sindis. Enne keskpäeva viis Sindi gümnaasiumi esindus kahele Sindis teadaolevale Vabadusristi kavaleri kalmule sinimustvalgete lintidega lillekorvi ja süütas küünla.

Mälestustuli süüdatakse kangelase kalmul Foto Urmas Saard — Mälestustuli süüdatakse kangelase kalmu.l Foto: Urmas Saard

Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde kalmude külastamisega mõeldi austuses ka kõigile teistele nii Sindist kui ka Eestist ja kogu maailmast pärit Vabadussõja kangelastele.

Kuna Viktor Araku lähedasi Sindis ei ole, siis on võtnud Sindi gümnaasium selle paiga enda hooldada. Mõned aastad tagasi uuendati täielikult pehkinud istepink ja on tehtud muudki vajalikku, et hauakääbas korras oleks ja tähtpäevadel kaunistaks kalmu värske lilleõis ning vilguks küünla tuluke.

Täna tõi Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde haudadele sinimustvalge lindiga lillekorvi Pille-Riin Karuse, Sindi gümnaasiumi 8A klassi õpilane ja kooli omavalitsusesinduse aktiivne liige. Gümnaasiumi direktor Ain Keerup süütas küünlad ja Karuse asetas need kangelaste haudadele.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumist käidi täna Sindi kangelaste kalmudel

Pärnus tähistatakse Eesti lipu päeva üheksandat korda lipurivistusega Rüütli platsil

Uudisteportaal Külauudis.ee pöördus mitmete Pärnu linna ja maakonna koolide poole küsimusega, milline on käesoleval aastal nende osalus Pärnus tähistataval lipu päeval? Oma vastuse andsid kiirelt kaks Pärnu linna ja kaks maakonna üldhariduskooli.

Meenutades lipu päeva tähistamist Pärnus aastal 2014 Foto Urmas Saard — Meenutades lipu päeva tähistamist Pärnus aastal 2014. Foto: Urmas Saard

Pärnu Vene gümnaasiumi huvijuht Kristiine Miljan ütles, et nende kool on esindatud viie kandelipu ja vähemalt kümne õpilasega. Pärnu Vanalinna põhikooli huvijuht Marje Vaan lubas isiklikult kohal olla. Kindlasti tuleb ka kooli direktor Pille Tahker ja klassitäis õpilasi kümne kandelipuga.

Paikuse põhikooli huvijuht Anu Tammearu-Mežule selgitas, et nende kool on esindatud kodutütarde ja noorkotkastega. Tänavu veebruaris muretses kool koostöös vallavalitsusega 30 kõrgekvaliteedilist sinimustvalget lippu. Lipuvabrikust öeldi, et varem pole mitte ükski asutus endale korraga nii palju lippe ostnud. Audru kooli direktori Peep Eenraidi sõnul neil lippe ei ole, aga lubasid lipu päeva pühitsemisel osaleda kümne õpilasega. Alati on olnud ka direktor isiklikult kohal. Eesti lipu seltsi varahoidja teatel palus Pärnu korraldustoimkond veel paarkümmend lippu lisaks, mis ka antakse. Loodetavasti jätkub siis ka Audru koolile, kes on kõigil aastatel vaatamata suhtelisele kaugusele olnud alati tublilt esindatud.

Loe edasi: Pärnus tähistatakse Eesti lipu päeva üheksandat korda lipurivistusega Rüütli platsil

Eesti lipp 131

Eesti Vabariik kuulub oma peatselt saabuva 100. sünnipäevaga maailma vanemate riikide perre. Meie lipp on aga veelgi auväärsem – juba 131-aastane. Täiesti haruldaseks muudab sinimustvalge aga tõsiasi, et säilinud on esmalipp, mis pühitseti Otepääl 4. juunil 1884. Sellist reliikviat on väga vähestel rahvastel.

Meenutus Kuberneri aiast eelmise aasta 4 juunil Foto Urmas Saard — Meenutus Kuberneri aiast eelmise aasta 4 juunil. Foto: Urmas Saard

Meil on põhjust oma rahvus- ja riigilipu üle väga uhked olla!

Eesti lipp on rasketel aegadel meie esivanemaid liitnud – isegi kui nad paljudes üksikasjades on olnud eri meelt. Selle lipu all on võideldud ja langetud ning siis jälle tõustud. Meie tulevik on seda kindlamalt meie kätes, mida kindlamalt oskame hoida oma lippu.

Eesti Lipu Selts kutsub kõiki kaaskodanikke, kogu meie maa rahvast heiskama lipu sünnipäeval, 4.juunil sinimustvalged lipud. Kandkem sinimustvalgeid värve oma rinnas! Kandkem lipu sünnipäeva rõõmu oma südames!

Eesti Lipu Selts ja Eesti Naislaulu Selts koostöös paljude organisatsioonidega kutsuvad Pika Hermanni jalamile tervitama Eesti lippu kell 7 hommikul!

Eesti Lipu Seltsi juhatus

Loe edasi: Eesti lipp 131

Haapsalu linn soovib muuta lipu annetamise Eesti lipu päeval traditsiooniks

Haapsalu linn, Kaitseliidu Lääne malev ning Lääne maavalitsus kutsuvad kõiki kodanikke tähistama Eesti lipu päeva.

Tiit Salumäe Otepääl Foto Urmas Saard — Tiit Salumäe Otepääl. Foto: Urmas Saard

4. juuni hommikul kell 7.00 toimub Haapsalu linnavalitsuse ees riigilipu pidulik heiskamine.

Sõnavõttudega esinevad Lääne piirkonna ja diasporaa piiskop Tiit Salumäe ning Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Sündmuse käigus pühitseb piiskop Tiit Salumäe Haapsalu linnavalitsuse poolt Kaitseliidu Lääne malevale annetatava sini-must-valge majalipu. Haapsalu linn soovib muuta lipu annetamise Eesti lipu päeval traditsiooniks. Selle raames annetatakse iga-aastasel lipupäeva tseremoonial mõnele asutusele või institutsioonile pühitsetud riigilipp.

Kohaletulnutele pakutakse teed ja pirukat.

Sindi lasteaia lapsed olid abis lipu päeva tähistamise ettevalmistamisel

Sindi gümnaasiumi õpetaja Mart Nõmm koolieelsete Sindi lasteaia lastega kunagise Sindi jaamahoone esisel Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi õpetaja Mart Nõmm koolieelsete Sindi lasteaia lastega kunagise Sindi jaamahoone esisel. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpetaja Mart Nõmm omab pikaajalisi kogemusi lipurivistuse korraldamisel ja õpilastele vajalike teadmiste jagamisel. Täna palus ta Sindi lasteaia koolieelsete rühmade lapsed jalutama noortekeskuse hoone juurde, kus 4. juuni õhtul toimub sinimustvalge lipu sünnipäevale pühendatud pidulik tseremoonia. Sindi lasteaed on avaldanud soovi osaleda vähemalt 120 suurema käsilipuga lipu päeva pidustustel ja marssida koos suurtega rongkäigus. Nõmm tegi lastele lõbusas ja mängulises liikumises „rivitrilli“. Õpetaja palus sooritada pöördeid paremale ja vasakule: pöörata endid Pärnu ja koolimaja poole… Teine põhjus, miks mõnikümmend last kohale kutsuti, seisnes vajaduses hinnata tegelikkuses sadade inimeste paigutuse võimalust noortekeskuse esisel kitsal alal, kus päeva peasündmusega algust tehakse.

Loe edasi: Sindi lasteaia lapsed olid abis lipu päeva tähistamise ettevalmistamisel

Sindi mäletab lipu päeval 75 aastat tagasi toimunud Vabadussõja 800 sangari kogunemist

Sindis pühitsetakse 4. juunil lipu päeva mälestusega Vabaduse Risti Vendade viimasest kogunemisest Sindis 75 aastat tagasi. Tookordne sündmus oli nii Sindile, Pärnule kui ka tervele riigile märgilise tähendusega põhjusel, et taoline väärikate sangarite suurearvuline kogunemine leidis aset 16. juunil, päev enne Nõukogude armee täiemahulist agressiooni Eesti riigi vastu.

Vabaduse Risti Vendade päeval istuti Sindis keset parki kaetud laudade ääres Foto erakogust — Vabaduse Risti Vendade päeval istuti Sindis keset parki kaetud laudade ääres. Foto erakogust

Arvestades juba järgmisel päeval, 17. juunil alanud agressiooniga on tolleaegsetest ajalehtedest mõistetavalt väga vähe lugeda. Siiski teatakse, et erirongi 33 vaguniga saabus Sinti ümmarguselt 800 Vabadussõja sangarit. Raudteejaama püstitati auvärav. Auvalves seisid skaudid ja kodutütred. Linn oli üleüldises lipuehtes. Kui vägev sõjakangelaste rivi muljetavaldavalt läbi linna marssis, tervitas tänavate äärde tihedasse spaleeri kogunenud linnarahvas oma külalisi. Järgnes tutvumine linnaga ja Sindi paisuga, vabriku poolt pandi parki rikkalikult kaetud pikad lauad. Tegemist oli suurejoonelise sündmusega, mis jäi vabas Eestis viimaseks sarnaseks sõjameeste kogunemiseks. Eesti võimsaima sümboli sünnipäeva tähistamine mälestuses koos meie riigi püsimajäämise eest seisnud sangaritega tekitab loodetavasti mõtteliselt uue sümboolse märgi rahva ühismällu.

Loe edasi: Sindi mäletab lipu päeval 75 aastat tagasi toimunud Vabadussõja 800 sangari kogunemist

Hele-Riin Verlin on Pärnumaa aasta ema 2015

Täna toimus pidulik sündmus Kaitseliidu Pärnumaa maleva eriorganisatsioonide maja saalis, kus kümne lapse ema Hele-Riin Verlin võttis vastu Pärnumaa aasta ema 2015 tiitli, mille juurde kuulub kingitusena ka suur soe tekk.

Hele-Riin Verlinit õnnitleb Surju vallavanem Jaanus Männik Foto Urmas Saard — Hele-Riin Verlinit õnnitleb Surju vallavanem Jaanus Männik. Foto: Urmas Saard

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aseesinaine Anneli Rabbi ütles, et Kodutütarde Pärnumaa ringkonna juhatuse algatusel ja koostöös Naiskodukaitse esindajatega valiti sel aastal kolmandat korda Pärnumaal aasta ema. Kaheksa kandidaadi hulgast aitasid valikut teha Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil koos Kodutütarde ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna ning Noored Kotkad Pärnumaa maleva esindajatega. Pärnumaa aasta ema 2015 kandidaadiks esitasid Hele-Riin Verlini perekonnaliikmed, toetusring Väikesed sammud ning Kunsti- ja kultuuriselts Hohloma MTÜ juhatuse liige, vene talu noorperenaine Veronika Meibaum.

Traditsiooniliselt kingitakse aasta emale heegeldatud tekk, mille valmistasid kodutütarde sini-kollastes värvides seekord naiskodukaitse liikmed. Suure teki asetasid Hele-Riin Verlini õlgadele Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esinaine Jana Ots ja Kodutütarde Pärnumaa ringkonna vanem abi Aina Tarvis. Muusikaliste etteastetega tervitasid aasta ema kodutütred. Tervitamas olid ka Tõnu Miil, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Surju vallavanem Jaanus Männik.

Loe edasi: Hele-Riin Verlin on Pärnumaa aasta ema 2015

Sindi laadal oli 131 müügiletti ja kuraditosin korda esinejate lavale ilmumist

Täna kella kolme paiku lõppenud laada kordamineku eest tänas peakorraldaja Kadri Kärg-Varris kõiki abilisi, teiste hulgas Sindi Linnavalitsust eesotsas linnapea Marko Šoriniga, seltsimaja juhatajat Anneli Uustalu, kommunaali juhataja kt. Heli Ruusi, Sindi gümnaasiumit, Mart Nõmme, Elmo Mollokit, Alice Laanemaad, Virgo Vellendit, Margus Kaske, Fein Elast Estoniat, Pajo trükikoda, päevajuhte Silverit ja Taavit.

Juhannes Kask ei mäleta, et Sindis oleks kunagi varem nii suurt laata korraldatud Foto Urmas Saard — Juhannes Kask ei mäleta, et Sindis oleks kunagi varem nii suurt laata korraldatud. Foto: Urmas Saard

Kaja 1931. aasta 13. novembri numbrist võib lugeda lühikest uudist: „Sindis peetakse igal nädalal turgu. Nüüd on sinilased otsusele tulnud, et Sinti tuleks ka laat asetada. Alewielanikel enestel muidugi waja ei ole aga eks maaelanikud saa siis alewi kauplustesse ja kõrtsi jätta omab sendid.“

Kaja lugemise põhjal võib arvata, et esimene Sindi laat peeti 83 ja pool aastat tagasi. Kui palju vahepealsel ajal veel on üritatud Sindis laatasid pidada, sellele püüdis mälu pingutades vastata elupõline Sindi elanik Juhannes Kask. Ta oli kindel, et midagi nii suurt pole varem Sindis toimunud. Mõni aasta tagasi peeti küll seltsimaja juures kirbuturgu ja umbes kümnekonna aasta tagusel ajal ühel juhul ka laata, kuid kauplejaid olevat olnud vähevõitu. Mitmed teisedki põlised Sindi inimesed väitsid päevalõpul, et sarnast laata pole nende silmad selles kangalinnas varem näinud ja uskusid, et Krulli kohviku perenaine Kadri Kärg-Varris ning peremees Urmas Varris on edukalt läbiviidud algatusega uut traditsiooni Sindi linna toomas.

Loe edasi: Sindi laadal oli 131 müügiletti ja kuraditosin korda esinejate lavale ilmumist

Teatejooks „Toompea 18.45“ toimub 15. mail

15. mail 1990. aastal kell 18:45 kostus „Eesti Raadio“ vahendusel toonase peaministri Edgar Savisaare appikutse: „Ülemnõukogu ja EV Valitsus kutsuvad rahvast valitsushoone kaitsele Toompeale. Interrinde ja Töökollektiivide Ühendnõukogu jõugud on Toompea lossi sisse piiranud ja seda rünnatakse. Kordan: Toompead rünnatakse. Toimub riigipööre, riigipöördekatse nii Tallinnas kui ka paralleelselt Riias seaduslikult valitud võimu kukutamiseks. Me kutsume üles Rahvarinnet, me kutsume üles Töökollektiivide Liitu, kutsume üles Kodanike Komiteesid, kõiki uuendusmeelseid jõude Toompeale. Kordan: EV Ülemnõukogu ja EV Valitsus kutsuvad rahvast valitsushoone kaitsele Toompeale. Meid rünnatakse!”

Üleskutset kuulnud inimesed jätsid oma tegemised ja kiirustasid Toompeale. Kiiresti täitus lossiesine väljak eestimeelsetega ning interliikumise aktivistid olid sunnitud häbiga Toompealt lahkuma.

Selle ajaloolise sündmuse meenutamiseks korraldas „Eesti Kodukaitse“ aastatel 1993 – 1996 teatejooksu „Toompea 18:45“. Selle organisatsiooni tegevuse lõpetamisega katkesid ka jooksuvõistlused. 2012. a. taaselustas Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts teatejooksu traditsiooni ja järjekordne „Toompea 18:45“ toimub 15. mail 2015.

Võistlusjuhend ja täiendav informatsioon on kättesaadav Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi veebilehel www.kodukaitse.ee.

Aadu Jõgiaas,

korralduskomitee liige

Kalev Vilgats: riigi sajandaks juubeliks tuleb luua oludest olenematu isekasvav pensionisammas

2018. aastal tähistame üheskoos Eesti Vabariigi seni kõige ümmargusemat tähtpäeva – sajandat sünnipäeva! Milliseid kingitusi saame teha oma riigile?

Jaanus Rohumaa, EV 100 aastapäeva korraldustoimkonna juht. Foto: Urmas Saard

„Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistused on alanud ja käima lükatud mitmeid ühiseid ettevõtmisi. Milline saab olema riigi suurjuubeli tähistamine Pärnumaal? Seda tahaksimegi koos arutada,“ ütles sissejuhatuseks EV 100 juhtrühma liige Tiit Pruuli täna päeva teisel poolel Endla teatri suurde saali kogunenud mõnekümnele inimesele. Juhtrühmast olid pärnumaalastega kohtumas veel aastapäeva korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa, juhtrühma liige Margus Kasterpalu, aastapäeva turundus- ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril ja korraldustoimkonna assistent Elo Aun.

Kohtumisele olid oodatud kõik kohaliku elu eestvedajad ja sellest huvitatud inimesed: ettevõtjad, omavalitsuste ja kogukondade esindajad. Esmalt tutvustati seniseid tegemisi ja ühiskingituste tegemiseks loodud keskkonda. Kõneldi juba käimalükatud ühiskingitustest, millega võiks liituda. Koos mõeldi sellest, kuidas Pärnumaa rahvas saaks ettevalmistuses kaasa lüüa, milliseid kingitusi teha ja üritusi korraldada.

Loe edasi: Kalev Vilgats: riigi sajandaks juubeliks tuleb luua oludest olenematu isekasvav pensionisammas

Möödub 160 aastat esimesest laulupäevast

Sel aastal möödub 160 aastat esimesest laulupäevast Põlvamaal. Väärika sündmuse tähistamiseks on maakonnas toimumas ridamisi muusikasündmusi kontsertidest ja seminaridest kuni laulu- ja tantsupäevadeni välja.

Lisaks traditsioonilistele maakonna laulu- ja tantsupidudele on sel aastal plaanis ka pidude sügavama tähenduse ja väärtuse üle arutleda. Sel eesmärgil toimub 15. aprillil kultuuri- ja huvikeskuses laulupeo konverents “Ühismõtlemine: 160 aastat neljal häälel”, kus arutletakse nii laulupidude väärtuse ja arengu kui ka näiteks eriteemaliste laulupidude külluse ja vajalikkuse üle.

160 aasta laulupeod võtab piltide, meenutuste ja ajalookatkete abil kokku Põlva Talurahvamuusemi rändnäitus “160 aastat laulupidusid Põlvamaal”. 15. aprillil Põlva kultuuri ja huvikeskuses avatav näitus tutvustab maakonna laulupäevade ja -pidude traditsiooni alates teadaolevalt varaseimast laulupäevast 1855. aastal kuni tänaseni. Rändnäitus lendab laulutuules läbi Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna ning põikab Setu leelopäevadelegi.

Mitmete teiste, egiidi “160 aastat Põlvamaa laulupidusid” alla käivate sündmuste kohta leiab infot Põlva maakonnaportaalist: www.polvamaa.ee/muusika-aasta-2015

Mitmel häälel kõlab hästi!

Maret Reinumägi