Täna tähistas Haanja vald oma 20-aastaseks saamist vallavanema vastuvõtuga kutsutud külalistele Rogosi mõisas, homme on kõigile avatud sünnipäevapidu Haanja rahvamajas (Kait Tamra jt).
Haanja kooli ees on juba mõned päevad näha teemakohased lumeskulptuurid, mille õpilased koos vanematega ja huvilistega kolmapäeval meisterdasid.
Tapa valla lastekoor saab viieaastaseks. Sel puhul toimub täna, 19. detsembril kell 14 Tapa Kultuurikojas kontsert. Lastekoori juhatavad Tiiu Tikkerber, Svetlana Kuusik, Kai Kivi. Kontsert on kõigile tasuta.
Allikas: Tapa.ee
Türi linna 85. aastapäeva tähistatakse 2.-8. juulini 2011 ja selle läbiviimiseks oodatakse linlastelt aktiivset osalust ideede, mõtete ja tegevustega.
Vallavanem ja linna sünnipäeva ettevalmistamisega tegeleva komisjoni esimees Aivo Prüssel ütles, et komisjoni esimesel kogunemisel otsustati kaasata kogukonda linna väärika tähtpäeva tähistamisele. Oodatakse aktiivselt kaasa mõtlema piirkonnas tegutsevaid ettevõtteid, kauplusi, kohvikuid, seltse, seltsinguid ja teisi kodanikeühendusi, kuidas muuta linna 85. sünnipäeva tähistamine tähelepanuväärseks nii piirkonna elanikele kui külastajatele.
Kõik ideed, ettepanekud ja sünnipäevanädalasse kavandatavad tegevused palutakse saata kas e-kirja aadressile tyri85@tyri.ee, või postiaadressile Türi vallavalitsus, Kohtu tänav 2, Türi 72213 või viia vallavalitsuse infolauda Kohtu tänav 2 Türil kuni 7. jaanuarini 2011 aastal. Loe edasi: Türi linn valmistub suviseks juubeliks
Sellel aastal algab talv 22.detsembril kell 01.38. Just siis saabub talv Otepääle suusahüpetega Tehvandi suusahüppemäelt. Otepää saab 14.korda Talvepealinna tiitli. Talvepealinna tiitlit kannab Otepää kuni kevadise pööripäevani, mil asub valitsemisõigustesse Kevadpealinn Türi.
Talvepealinna pidustused algavad aga juba 21.detsembril kell 10.00 traditsioonilise jõuluturuga Otepää Kultuurikeskuse pargis, mida korraldab Otepää Naisselts. Sellel aastal jätkub põnevust just pisiperele – lapsi sõidutavad kelgukoerad – Alaska malamuudid. Kell 11.00 toimub Otepää Avatud
Noortekeskuse noorte poolt korraldatud jõuluetendus kõige pisematele, mille on lavale sedanud noortekeskuse juht Kadri Orav ja kannab pealkirja”Jõuluissit oodates” Kell 17.00 toimub Otepää Kultuurikeskuses teatrietendus “Saabastega kass” Otepää Gümnaasiumi ja Otepää Rahvateatri
esituses. Loe edasi: Talv saabub sellel aastal öiste suusahüpete saatel Tehvandilt
9.-20. detsembrini oodatakse Pokumaale soojade soovide aega tähistama.
Seekord aitavad lähenevaid pühi tähendusrikkamaks muuta Pintselsabad.
”Talv oli vastu võetud. Nii algasid tumeda taevaga lumevalged päevad. Metsavälul jäi veel vaiksemaks…Aga ega siis toimetused toimetamata ei jäänud…”
Millega sellel ajal Pintselsabad tegelevad, saad teada, kui tuled Soojade soovide ajal Pokumaale. Koos Nutsa ja Tutsaga rändame All-Pintselvaaniasse, et luua sealgi pühade meeleolu. Päeva Pintselsabadega jääb meenutama tore meisterdus ja hinge soe tunne.
Üritused toimuvad kell 11, 12.30 ja 14. Ootame peresid ja lastegruppe!
Esimesel advendil, 28.novembril pakub Rõuge:
Kell 11 armulauaga jumalateenistus Rõuge Maarja kirikus.
Kell 13 – 16 eakate klubi “Ajaratas” koosviibimine Rõuge rahvamajas. Külalised Missost ja Osulast.
Kell 13.30 jõulukaunistuste ja -kingituste meisterdamine Rõuge rahvamajas. Võta kaunistamiseks küünal kaasa!
Kell 15.30 jõulutulede süütamine rahvamaja pargi kuusel ja advendivalguse teekond Rõuge parki.
Täna on kadrilaupäev, mil sajandeid on meie maal katri joostud ja jõuludeks ande korjatud.
Mardid ja kadrid olid täielikud vastandid, mardid hirmsa väljanägemisega, maskeeritud tontideks, sikkudeks, aga ka mõisnikeks, tänapäeval pintsaklipslasest ametnikuks, kadrid seevastu olid väga puhtad, ilustatud värviliste paeladega.
Kadris käisid enamasti kaunilt ehitud valges riides tüdrukud. Ehtimiseks oli mõnel pool koguni kübaraid ja loore kasutatud. Mõni kadri võis ka hane kujul tulla. Siis olid tal õlgedest tehtud tiivad ja puust nokk. Hani tikkus lapsi hirmutama, neid nokkima ja näpistama ja et hani lastele kurja ei teeks, pidid emad talle andeid andma. Kadriemal võis “titt” kaasas olla, kellele hambaraha küsiti.
Kadrihaned korjasid ande jõulude tarvis. Annetati peamiselt raha ja linnaseid. Haned tantsisid nii vanu tantse kui ka uuemaid – peamiselt aeglast valssi, aga ka tangot, kes merel käinud laulis ka itaalia– ja inglisekeelseid laule (Muhu).
Haned loetasid lapsi – proovisid laste arvutamis-, mõistatamis- ja lugemisoskust. Tänasel tuisusel õhtul võiks pisikestel kadridel kindlasti kadriema kaasas olla.
Laske siis kadrid sisse tulla!
Allikas: Mikk Sarv “Rahvakalendri tähtpäevad”, 1988.
Jõhvi kontserdimaja, USA Eesti saatkond ja EV Kultuuriministeerium kutsub kõiki dokumentaalfilmiõhtule. Jõhvi kontserdimaja kinos “Amadeus” toimuva tasuta väärtfilmiõhtu kavas on seekord film “By the People: The Election of Barack Obama”, mis lahkab maailma ühe suurima kampaania – Ühendriikide presidendivalimiste läbiviimist. Vaataja näeb teekonda, mille läbi Ameerika sai endale esimese afroameeriklasest riigipea.
Filmi näidatakse Kodanikupäeva ürituste raames. Enne filmi esineb sõnavõtuga USA saatkonna pressi- ja kultuuriatašee Hr. James Land.
Tasuta kinoseanss toimub kolmapäeval, 23. novembril kell 19 kinos “Amadeus”.
Film on inglise keeles ja ingliskeelsete subtiitritega!
20. novembril toimub Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis Johannes Aaviku 130. sünniaastapäevale pühendatud konverents „Sada aastat hiljem: keeleuuenduse poolt ja vastu“.
Ettekandeid on mitmetelt nimekatelt teadlastelt ja keelega seotud inimestelt nii Eestist kui mujalt maailmast. Üritusel osalevad ja pakuvad meeldivaid ja meeleolukaid teemakohaseid vahepalasid näitlejad Tallinna Linnateatrist ja Eesti Draamateatrist ning õpetajad-õpilased Vanalinna Hariduskolleegiumist. Toimuvad mitmed arutelud.
Täna on mardipäev. Nii kirjutab kalender. Ometigi on katoliiklikes maades mardipäev alles homme, 11. novembril, sest sel päeval 397. aastal maeti püha Martinus, Tours’i piiskop Prantsusmaal. Reformeeritud kirikuga maades, ka Eestis hakati aegade jooksul juurdunud mardipäeva tähistama usureformaator Martin Lutheri sünnipäeval 10. novembril.
Kuna meie pärimuses on visalt püsinud paljud katoliiklikud tavad, hakati ka mardipäeva mõnel pool tähistama nii 10. kui ka 11. novembril. Ühel päeva eelõhtul käisid sandimardid, kes olid vaesed inimesed ja palusid almust, teisel päeval saksamardid, kes olevat olnud uhkelt maskeeritud ja teinud mitmesuguseid tantse ja taigasid.
Nii et kelle jaoks eileõhtune vihm ei lubanud marti jooksma minna, võib seda korrata täna õhtul, vanal mardilaupäeval.
Mardipäeva kõige ürgsemaks taustaks tundub olema aasta pimedaima kuu kuuloomise aegne rituaal, millele kaks nädalat hiljem järgnes täiskuuaegne rituaal. Katoliiklike tähtpäevade tulekuga kinnistusid esimene ajaga seotud tavad mardipäevale ja teisega seotu kadripäevale.
Aastaringis on need kaks päeva erakordsed oma rikkaliku regilauluvara ning taigadega, samuti oma elujõuga – ega vist pole ühtegi peret, kus keegi kunagi poleks sanditamas käinud. Hoidkem siis oma ürgvanu taigu ja soovime ikka nii vilja- kui karjaõnne meie tegemistesse!
Mooska talu perenaine Eda Veeroja soovitab mardipäevaks ka meie pärimusrooga: “Mardipäeval soovitan pesta hoolikalt kaherusikajämedused kaalikad või naerid ja panna äsja köetud ahju sütele 3-4 tunniks küpsema. Mina panen otse sütele aga võib panna fooliumiga või ahjupanniga. Söön ahjukaali või naerist viiludeks lõigatuna niisama või võiga. Kes soovib, võib kaalikad koorida, sektoriteks lõigata ja koos suitsutatud seapaeaga (poes müügil suitsupõske) ahjupotis (kaanega kaetuna, 2/3 anumast vett) sütel hautada.”
Autor: Mikk Sarv
Kuressaare kultuurikeskuses toimub täna kell 17 Albert Uustulndi 85. sünniaastapäevale pühendatud kontsert.
Esinevad Ivo Linna, Lümanda trio Punased sõstrad jt.
Kohapeal toimub A. Uustulndi romaani „Tuulte tallermaa“ kordustrüki esitlus ja müük soodushinnaga.
Allikas: saaremaa.ee
Täna on rahvusvaheline kaisukarupäev, päeva eesmärk on mänguloomade kaudu jagada häid emotsioone neile, kes seda vajavad.
Eesti Teddy-karu klubi kutsub karusõpru tähistama kaisukaru sünnipäeva näituse avamisega Eesti lastekirjanduse keskuse pööningul, teatas Eesti Päevaleht.
Sünnipäevalised on oodatud kella 16 alates. Ehk leitakse ka, mida peo puhul põske pista. Külakost on alati teretulnud, sest eks ole tegemist ju ühe väga maia loomaga. Tuhat korda elagu igavesti truu karu!
Rahvusvaheline kaisukarupäev on tähtpäevade kalendris 1980. aastast, kui organisatsioon Kogu Maailma Head Karud selle algatas.Täna tähistatakse selle igavesti truu sõbra sünnipäeva suurejoonelise ja rahvusvahelise pidulikkusega seega juba 30. korda. Kaisukarupäev ei ole riiklik püha. Sinu kaisukaru ei saa vaba päeva. Ta peab ka täna oma tööd tegema, st olema armas ja kaisutatav.
23. oktoobril tähistas Karksi Valla Kultuurikeskus oma 6. sünnipäeva. Traditsiooniks on saanud just maja tähtpäeval avaldada tunnustust Karksi valla tänastele kultuuriloojatele ja –tegijatele nende nimede auraamatusse kandmisega.
Auraamatusse kantakse isikud, kelle tegevus on või on olnud suunatud Karksi valla traditsioonilise kultuuri teadvustamisele, väärtustamisele, säilitamisele ja edasikandmisele, aga ka vaimse kultuuripärandi taaselustamisele nii algsetes kui ka uuenenud vormides. Karksi valla isetegevusliku ja professionaalse kultuuri varamu liikmed kantakse auraamatusse nende 5-ga või 0-ga lõppeva juubeli- või sünniaastapäeva aastal, alates 60. juubelitähtpäevast.
Reedesel pidulikul vastuvõtul avaldati tänu neljale säravale ja auväärsele isikule: Olav Salu, Ants Tomp, Sinaida Taal ja Jaak Kõdar.
Allikas: Karksi valla leht
Täna, 25. oktoobril täitub 20 aastat Eesti Vabariigi piirivalve taastamisest. Igas linnas, maakonnas leidub endisi esimesi vabatahtlikke piirikaitsjaid, kuid neist on seni väga vähe räägitud, väga vähe kirjutatud.
Tavaliselt esinevad ajakirjanduses piirivalve juhid, nemad on ühtlasi ka kutsutud kõikvõimalikele vastuvõttudele, autasustamistele jne, kuid kakskümmend aastat tagasi vabatahtlikult piiride kaitsele asunud kodukaitsjaid – kaitseliitlasi, ning seal oma elu reaalselt ohtu seadnud mehi peetakse äärmiselt harva meeles.
Kodanikualgatuse korras toimub tänavu piirivalve taasloomise 20. aastapäeva tähistamine 30. oktoobril kell 14 Salme Kultuurikeskuse (Salme 12, Tallinn) tantsusaalis. Üritusele on oodatud kõik piirivalve taastajad, kõik need inimesed, kes aastatel 1990-1991 on piirivalvet loonud, piire valvanud – piirivalvurid, kodukaitsjad, kaitseliitlased, politseinikud, piirivalve ajateenijad ja teised EV piirivalve rajamisega seotud isikud.
Aadu Jõgiaas, vabakutseline ajakirjanik,
endine EV Piirivalve sideteenistuse ülem
Kontakt: aadu.jogiaas@neti.ee, tel 581 88885
——————————————————————-
*Aadu Jõgiaas juhtis Toompeal valitsuse sideteenistust EV taasiseseisvumise perioodil.
Hellenurme mõisamajas tegutsev lasteaed pidas 15. sünnipäeva.
Hellenurme lasteaia juhataja Anne Ruubeli sõnul olid lasteaia mõtte algatajateks lapsevanemad, kes ei tahtnud viia oma lapsi kodust kaugele Rõngu lasteaeda.
Lasteaia alguse loost rääkis sünnipäevapeol asutuse esimene juhataja Niina Uuemaa. „Sünnipäevapeo muutsid pidulikuks laste rõõm ja külaliste head soovid,” lisas Anne Ruubel.
Pidupäeva jävad meenutama lilled ja kingitused. Kõikide vilistlaste nimekiri ja fotod said aluseks lasteaia kroonikale.
Türi vald tähistab oma viie aasta vanuseks saamist 18. kuni 24. oktoobrini kestva sünnipäevanädalaga. 2005. aastal tekkis Türi vald kui uus omavalitsusüksus Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla ühinedes.
Sünnipäevanädal tipneb laupäeval, 23. oktoobril valla 5. sünnipäeva kontsert-aktuse ja peoõhtuga Türi kultuurimajas.
Aastaringi kuldseimal ajal on oma tähtpäev – kolletamispäev. See on nagu sügise kroon ehk hari. Lehekuld valgustab hämarduvaid lörtsiseid päevi ja soojendab südameid.
Rahvapärimuses pole kolletamispäeva kohta suurt rohkem teada, kui nimetus ütleb. Paistus on kõneldud: Puu kolletave sis kõllatses. Kui kaselehe häste kõllatse, saab tõine aasta häid kõllatsit kesvi, kui pihlapuu punatse, saab tulekahju ja tuleb pailu marju.
Võimalik, et lähedal asuv kasupäev (29.09.) on päeva algse tähenduse ja tavad aja jooksul endale korjanud. Igatahes maarahvas on pidanud ajaloolise ajani kolletamispäeva nime meeles.
Uurijad on arvanud, et kolletamispäev koos korjusepäeva (14.01.), künnipäeva (14.04) ja karusepäevaga (13.07.) kuuluvad muistsesse aastat neljaks jagavasse ajaarvamisse. Soomlastel on 14. oktoober ensimmäinen talvipäivä – esimene talvepäev. Talvepäeva(de) ja –öö(de) tähistamine 13. – 15. oktoobril on tuntud ka Skandinaavia vanas kalendris.
Maavalla sirvikalendris on kolletamispäev ainus porikuine tähtpäev ja seda tähistab raagus puu kujutis. Sama märki võib näha Soome muistsetes puukalendrites talvepäeva juures. Maarahva ajaarvamises on terve porikuu eriliselt hingestatud ja tähenduslik. Sügise algusest saadik kestab hingedeaeg.
Rahvakalendri uue tähenduslikkuse ja otstarbe üle on omajagu arutatud. Märkamises peitub üks võti, mis avab ukse mõistmisele. Märgates loona muutumist ja mõtestades seda esivanemate tähtpäevade kaudu, märkame me seda, mis muudab meid. Märkame enese muutumist aastasõõris. Märkamise kaudu mõistame paremini ennast ja oma kohta maailmas. Nii on põline kolletamispäev üks tähenduslikke pidepunkte, mis seob meid tugevamalt loona, esivanemate ja iseendaga. Tasub vaid märgata.
Allikas: Maavalla Koda
Tänavu on Eesti soouurimisel väärikas juubel: 100 aastat tagasi asutas Balti sooparanduse selts Toomale sookatsejaama, mis oli esimene tolleaegse Vene impeeriumi aladel ja üks esimesi kogu maailmas. Sajandi jooksul on Toomal tegutsenud mitu asutust, kuid kõigil neil on olnud ühine eesmärk: uurida soid ning anda edasi teadmisi ja oskusi sooteaduse, sookultuuri- ja maaparanduse kohta.
Tooma jaama asutamine võimaldas hakata Eesti soid sihikindlalt uurima, algul soode kuivendust ja põllumajanduslikku kasutust, hiljem, 20. sajandi teisel poolel, lisandusid soometeoroloogia ja -hüdroloogia pidevvaatlused. Viimastel aastakümnetel on olulisemaks muutunud soode kaitsega seotud uuringud.
Tooma ei kujunenud Eesti soouuringute keskuseks juhuslikult. Veeolusid reguleeriti ja maid kuivendati siinmail juba varem. Aastail 1871–1872 laskis Vaimastvere mõisnik kaevata viie kilomeetri pikkuse ja kahe-kolme meetri sügavuse Suurkraavi ehk Uusjõe Endla järvest läbi raba Sinijärve ning sealt Põltsamaa jõkke. Loe edasi: Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks
Tsirguliina rahvamajas toimus laupäeval rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud kolme koori kontsert. Osalesid Tartu Vanemuise Seltsi segakoor, Tarvastu Laulukoor ja Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor.
Päeva avas Tsirguliina rahvamaja juhataja Arne Nõmmik, soovides kõigile meeldivat laulutuju ja toredaid elamusi kuulajaile.
Esmalt astus lavale Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor, keda juhatab Margit Aigro-Siibak. Segakoor on saanud tema tatkikepi all uudsemaks ja hea kõlaga kooriks. Tõlliste segakooril on küllalt pikk ajalugu. Kuid ajaratas on teinud lauljate seas korrektiive, 10 aasta eest ühineti Puka ja 5 aastat tagasi Sangaste lauljatega. Nii on sündinud kolme valla segakoor.
Teisena astus lavale Tarvastu Laulukoor, keda juhendab samuti Margit Aigro-Siibak. 20-liikmeline koor on taasloodud 2004 aastal Margiti poolt. Kui lavatreppidele astus Vanemuise Seltsi segakoor, siis ei tahtnud aplaus kuidagi lõppeda. Koori ajalugu on väga pikk. Esimene laulu-mänguselts “Vanemuine” asutati 24. juunil 1865. a. Tartus. Selle asutaja liikmeteks olid 14 meest eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Vastavalt esimesele statuudile oli ta algul meeskoor. 1873. a. alates Karl August Hermanni juhatusel hakkas koor pidevalt tegutsema segakoorina. Vanemuise Seltsi segakoor pani aluse organiseeritud kooritegevusele Eestis. Koori korraldatud on I Üldlaulupidu Eestis, mis toimus 1869. a. Tartus, hiljem viidi need üle Tallinnasse. Vanemuise Seltsi mõju oli tohutu kooride arengule ja eestluse kasvule. Koori on juhatanud paljud nimekad dirigendid: Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Eduard Thomson, Rudolf Kallas, Karl August Hermann, Johann Heinrich Wirkhaus jne.
Alates 1955. a. lauldakse maestro Richard Ritsingu kirjutatud motot ” Laena mulle kannelt Vanemuine”. Koor on osalenud kõikidel üldlaulupidudel ja laulupäevadel Eestis, kontserte on antud: Venemaal, Ungaris, Austrias, Soomes, Lätis, Leedus, Marimaal, Poolas, Tšehhis jm. Praegu on koori peadirigendiks Ain Tarro ja dirigendiks Valli Ilvik. Hetkel on kirjas ligi 60 lauljat.
Kogu kuulajaskond saalis lausa lustis tartlaste koorilaulmist ja lõpuks kutsuti lavale kõik ligi 100 lauljat, kes ühiselt laulsid tuntuid laulupeolaule. Eriti meeldivalt kõlasid ,,Kaunimad laulud“ ja ,,Ta lendab mesipuu poole“, mis dirigendi Margit Aigro-Siibaku arvamusel võttis lausa jalad nõrgaks.
Kogu peorahvast tuli tervitama Tõlliste vallavolikogu esimees Rein Randver, kes soovis kõigile head laululusti ja soovi laulda, sest ilma selliste koorideta ei saa ju toimuda suurt laulupidu suure kaare all. Ta tänas dirigente ja õnnitles lauljaid rahvusvahelise muusikapäeva puhul. Kuna samal päeval oli ka eakate päev, siis Rein Randver soovis neile jätkuvat energiat valla elus aktiivsel osalemisel. Järgnes dirigentidele lillede üleandmise tseremoonia. Vastavalt rahva soovile jätkus lauljate lustimine ühise teelaua ümber ja tantsupõrandal jalga keerutades. Peo lõpus lauldi ühiselt ,,Tuulevaiksel ööl“ ja siis asuti koduteele. Taas kohtuvad kõik koorid Tartus Peetri kirikus kontserdil “Tere Jõulukuu” 4.detsembril 2010.a. kl. 16 . ,,Oli igati kaunis, võimas, hoogne ja meeldejääv laulusündmus Tsirguliina rahvamajas“ oli dirigendi Margit Aigro-Siibaku arvamus.
Muusikapäeva toetas Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ja Tõlliste vallavalitsus.
Autor: Arne Nõmmik, Tsirguliina rahvamaja juhataja
Tekst ja foto Tõlliste valla kodulehelt
Meresõitja ja maadeuurija Adam Johann von Krusensterni 240. sünniaastapäeva tähistatakse laupäeval Lääne-Virumaal Kiltsi lossis toimuva rahvusvahelise ajalookonverentsiga „Kiltsi mõis ja selle omanikud”, kuhu teiste külaliste seas on oodata ka Krusensternide perekonnaliikmeid Saksamaalt, Venemaalt, Ukrainast.
Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) ostis Kiltsi mõisa 1816. aastal. Kiltsi mõisas valmis tal ka oma ümbermaailmareisi materjalide põhjal koostatud „Lõunamere atlas”, mida peeti oma aja parimaks.
Täna on hea päev teha midagi suurt ja meeldejäävat – pärast pole raske meenutada, millal see algus oligi! Pulmade korraldajad on alles ärgates ilmselt pisut hiljaks jäänud, aga näiteks suitsetamise mahajätmiseks või metsajooksuga alustamiseks sobib ju selline päev kenasti. Eriti kui teha seda 10.10.2010 kell 10.10.
Näiteks Haanja kogukond otsustas tänasest alustada ühist traditsiooni ja hakata korraldama perematkasid, mille käigus tekiks võimalus omavahel perekonniti vahetumalt suhelda ning ka oma kodukandiga lähemalt tuttavaks saada. Esimene jalgsimatk korraldatakse Vällämäele, mida rahvasuu kutsub ka pühaks mäeks. Retk algab mäe jalamilt kell 10.
10.10.10 tööpidu üle maailma
Täna toimuvad ka paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on registreeritud tuhandeid talguid.
10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.
Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.
Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.
1. oktoobril tähistati ülemaailset eakate päeva. Sel puhul korraldas SA Võru Pensionäride Päevakeskus tervisliku jalutuskäigu pargis ja rannapromenaadil.
Hommikul koguneti parki Kreutzwaldi mälestussamba juurde. Õhutemperatuur näitas 0 kraadi, Lauluisa kuju oli udusse mähkunud. Siiski oli kohale tulnud üle 30 rõõmsameelse pensionäri, peamiselt naised. Tiiu Matsin, kes on varem töötanud Kreutzwaldi muuseumis, kõneles Võru tohtrist Kreutzwaldist ja tema perest. Kreutzwald elas siin ja töötas linnaarstina aastail 1833-1877, Võrus kirjutas ta eepose “Kalevipoeg”.
Päevakeskuses tervitasid saalitäit eakaid pensionäride päevakeskuse nõukogu esinaine Helga Ilves ja klubi Hõbedane Juus president Ere Kungla. Järgnes meeleolukas kontsert. Laulis veteranide meesansambel Heino Pehki juhatusel. Elu läbi huumoriprisma kajastasid sõnalise pila ja lauluga külalised Nursist Tilgu Tilde (Maimu Maran) ja Rohtlätte Roosi (Milvi Alvela).
Liina Valper
Täna, 1. oktoobril tähistab Kuressaare 20 aasta möödumist päevast, mil linn taas omavalitsusüksuse õigustesse astus. Sel puhul sai Kuressaare uue kujundusega linnalipu, mis varahommikul kell 8 linnavalitsuse ees heisati. Uue lipu heiskasid linnapea Urve Tiidus ja volikogu liige Jaan Lember.
Kui varem moodustus Kuressaare linnalipp sinisest lipuväljast, millel valged pakud, siis nüüd asub lipu südapunktis ka Kuressaare vapipilt. Lipu pikkuse ja laiuse vahekord on 11:7 ja selle normaalsuurus on 1650 x 1050 millimeetrit. Valge paku laius on 1/5 ning vapipildi kõrgus 1/2 lipu laiusest.
Lisaks pidulikule lipuheiskamisele on aastapäevale pühendatud sündmusi Kuressaares täna veelgi. Näiteks toimub Raekojas lühikonverents, kus tervituskõnega esineb president Arnold Rüütel, kes 20 aastat tagasi Kuressaarele oluliste sündmuste juures viibis. Ettekandega esinevad veel Saaremaa Muuseumi vanemteadur Priit Kivi, kes räägib Kuressaare omavalitsusest Eesti Vabariigi esimestel kümnenditel ning Tallinna Ülikooli avatud poliitika professor Georg Sootla, kelle teemaks on Eesti kohalik omavalitsus 2018 – stsenaariumid ja perspektiivid. Sõna meenutusteks saavad ka Kuressaare volikogu esimehed ja linnapead aastatest 1990 – 2005.
Õhtul kell 18 algab Kuressaare kultuurikeskuse saalis kontsertaktus, kus linn annab üle tänukirjad inimestele, kes oma ametipostil või kauaaegse tööga linna haldusaparaadis on andnud suure panuse linna ja omavalitsuse haldusvõimekuse arengusse. Meeleoluka kontserdi sisustavad Kuressaare muusikakollektiivid, külalisena esineb Soome vanim meeskoor, 1878. aastal asutatud Muntra Musikanter. Kontsert on tasuta ja ka linnaelanikud ning külalised on oodatud sellest osa saama.
Juba teisipäevast on kultuurikeskuses avatud aga omavalitsuse sünnipäevale pühendatud näitus, kus eksponeeritakse dokumente, fotosid, esemeid ja meeneid viimasest kahekümnest aastast. Koostöös Saaremaa Muuseumiga saab näha ka linnavalitsemisega seotud eksponaate varasematest aastakümnetest. Näitus jääb avatuks 13. oktoobrini.
Kuressaare on esimene omavalitsus Eestis, mis ENSV Ülemnõukogu otsusel 25. septembrist 1990 taas omavalitsusüksuse õigustesse astus. Sama aasta 1. oktoobril külastas Kuressaaret Ülemnõukogu delegatsioon eesotsas toonase esimehe Arnold Rüütliga, kes andis Raekojas linnavolikogule üle vastava sümboolse tunnistuse ja ühtlasi sai ametiketi kaela tollane linnapea Taivo Lõuk. Arnold Rüütel ja Taivo Lõuk esinesid ka lühikese päevakohase kõnega Raekoja ette kogunenud linnarahvale. Just seda päeva on hakatud pidama Kuressaare kohaliku omavalitsusüksuse sünnipäevaks.
Pühapäeval, 26. septembril algusega kell 15.00 tähistatakse Albu vallas A. H. Tammsaare muuseumis mihklipäeva.
„Külastajad näevad, kuidas villast saab lõng, õpetame mihklipäevale kohaselt ise ilma ennustama, tuletame meelde mihklipäeva kombeid ja mänge ning soovijatel on võimalus maitsta ning kaasa osta kodumaist lambaliha,” ütles muuseumi programmijuht Birgit Itse.
Osalejate soovil korratakse pärtlipäeval esmakordselt toimunud mahe-ja rohevahetust. Toimub ka moosikonkurss ning kõiki moosikeetjad kutsutakse sinna esitama õuna-pohlamoosi, mille hulgast valivad päeva külastajad oma lemmiku.
Mihklipäev oli vanarahva jaoks jõulude, jaanipäeva ja jüripäeva kõrval üks tähtsamaid pühasid. Mihklipäevastele tegemistele ja juhtumistele omistati tähendusi ning mihklipäeval ennustati ilma. Lisaks olid oma mihklipäeva mängud ning kindlasti söödi lambaliha.
Täna on juutide uue aasta esimene päev. Algas see juba eile, 8. septembril pärast päikeseloojangut Rosh Hashana tähistamisega. Püha kestab 10. septembrini.
Aastanumber on juutidel tänasest 5771 ja algava kuu nimeks Tishrei. Et juudid kasutavad kuu kalendrit, on nende uus aasta liikuv püha, kuid alati jääb see lääne kalendri järgi septembrisse.
Rosh Hashana tähendab heebrea keelest eesti keelde tõlgituna pead ehk aastapead. Just sel päeva 5771 aastat tagasi loodi esimene inimene Aadam.
Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib uue aasta esimesel päeval kõikide nimede taha, mis seda inimest uuel aastal ootab. Üksteist õnnitlevad juudid lausega: olgu teil kirja pandud ainult head. Sünagoogides puhutakse sel päeval sofaari – kõverat jäärasarve. Sarve tugevad helid kutsuvad kuulajaid võitema kõige kurja vast. Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett, et tuleks hea ja magus aasta.
Vaata Ezra Krybuse juutide uue aasta esimeseks päevaks tehtud videot “First” siit.
