tähtpäev

Pärnu Linnavalitsus kutsub pärnakaid heiskama sinimustvalgeid lippe Eesti Vabariigi aastapäeval ja sellele eelneval päeval

23. veebruar ja 24. veebruar on mõlemad Pärnu jaoks olulise tähtsusega kuupäevad, mille raames toimub mitmeid traditsioonilisi pidulikke üritusi.

Eesti Vabariigi esimese presidendi mälestamine Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba juures Foto Urmas Saard — Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto: Urmas Saard

23.veebruaril kell 10.30 toimub Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi mälestamine Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba juures.

Kell 13.00 asetatakse pärjad Vabadussõjas langenute ausamba jalamile Alevi kalmistul. Sealt algab rongkäik, mis liigub mööda Riia maanteed Rüütli platsile. Ootame kõiki rongkäigus osaleda soovijaid Alevi kalmistu juurde hiljemalt kell 12.45.

Orienteeruvalt kell 14.00 kõlab Rüütli platsil Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendilt Ühisgümnaasiumi õpilase Madis Arumäe esituses Iseseisvusmanifest ning päevakohase kõne peab sama kooli õpilane Siim Erik Akermann.

Seejärel liigutakse edasi Vabaduse parki, kus asetatakse pärg II maailmasõjas Eesti iseseisvuse eest võidelnute mälestusmärgi jalamile ja toimub Kaitseliidu Pärnumaa Maleva pidulik rivistus. Malevapealik annab kaitseliitlastele kätte tänukirjad, medalid ja auastmed. Pidulikule osale järgneb kell 15.00 ühine sõdurisupi söömine.

Loe edasi: Pärnu Linnavalitsus kutsub pärnakaid heiskama sinimustvalgeid lippe Eesti Vabariigi aastapäeval ja sellele eelneval päeval

Sõbrapäeva meenutus: elas kord poiss…

Elektronsõnumitena postkastidesse potsatavad ahelkirjad jõuavad mõnikord tabavalt hea sisu tõttu ka suure levikuga ajakirjandusse. Nii kirjutas 2004. a sõbrapäeva kuul Eesti Metodisti Kiriku ajakiri Koduteel väga äkilise loomuga poisist, sama teksti võis järgmisel aastal lugeda Halinga valla lehest ja 2007. a Õhtulehest, rääkimata mitmetest veebilehtedest.

Kärt Jänes-Kapp tunnistas tookord Koduteel toimetaja veerul, et kuigi ta otseselt sõbrapäeva nii väga tähistanud pole, pani loetud kiri mitmel moel ja mitme asja üle järele mõtlema ja mõneti isegi oma hinnanguid muutma. Midagi sarnast olen ka ise tundnud ja seepärast olgu lugu tänase sõbrapäeva puhul veelkord kokkuvõtvalt ka Külauudiste lehel jagatud.

Jutustus algab muinasjutu vestjale omaste sõnadega „elas kord poiss“. Ühel päeval andis isa väga äkilise loomuga pojale kasti naelu ja käskis iga kord, kui vihastab ja kellegagi riidu läheb, lüüa ühe naela aia külge. Esimesel päeval tagus poiss 37 naela, järgmiste nädalate jooksul õppis end valitsema ja aeda löödud naelte arv vähenes päev-päevalt. Poiss mõistis, et enda vaos hoidmine on naelte tagumisest lihtsam ja lõpuks saabus päev, mil polnud vaja ühtki naela.

Loe edasi: Sõbrapäeva meenutus: elas kord poiss…

Üheksakümneseks saanud Heljo Mänd on kirjanikuna õpetlik ja lustlik

Täna hommikul mõõdeti Sindi Linnaraamatukogus pika mõõdulindiga Heljo Männi lasteraamatute hulka, loeti tema luuletusi Sindist ja imetleti 11. veebruaril üheksakümneseks saanud kirjaniku sõnakunsti, mis muutis Sänikaela küla Venimuse talus elanud ülilaisad kalamehed väga virkadeks töömeesteks.

Ene Michelis loeb Heljo Männi luuletusi Sindist Foto Urmas Saard — Ene Michelis loeb Heljo Männi luuletusi Sindist. Foto: Urmas Saard

Sindi lasteaia- ja algklassiealistel lastel on olnud alates tuhkapäevast võimalik osaleda Sindi Linnaraamatukogu kirjandustundides, kus lasteosakonna juhataja Rita Raudsepp ja raamatukogu direktor Ene Michelis tutvustavad lastekirjaniku Heljo Männi elu ja loomingut. Seda veel paljudel järgnevatelgi päevadel. Tänased lugemissaali varajased külalised olid õpetaja Made 4. klassi õpilased Sindi gümnaasiumist.

Suurte akende ette langetatud rulood vähendasid päevavalgust ja seda selgemalt helendasid ERR-i arhiivist tellitud põnevate filmikaadrite katkendid omaaegsetest populaarsetest laste telesaadetest. Rita rääkis, et kunagisest karubeebist on ammugi saanud koolidirektor ja hoolitsev pereisa oma lastele. Olgu meeldetuletuseks öeldud, et kui Mõmmi-ema Heljo Mänd on ületanud kõrges eas 90. eluaasta lävepaku, siis samal ajal kirjaniku juubeliga on legendaarne Mõmmi tegelaskuju saamas juba neljakümneviieseks – mees parimates aastates.

Loe edasi: Üheksakümneseks saanud Heljo Mänd on kirjanikuna õpetlik ja lustlik

Ly-Andra Pärnaste: Minu vanaema elu on kui jooksev ratas, milles sündmustest ja tegevustest juba puudust ei tule

Täna saab 80-aastaseks MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht Elle Lees, kelle elus tehtud teadlikud valikud on koosmõjus juhuslike juhuste suunamisel kandnud teda viimased 30 aastat järjest suurema pühendumusega meie riigi esimese presidendi elutöö tundmaõppimisel.

Elle Lees koos oma tütretütre Ly-Andra Pärnastega aastal 2013 Foto erakogust — Elle Lees koos oma tütretütre Ly-Andra Pärnastega aastal 2013. Foto: erakogust

Eesti suurmehe mälestiste kogumine ja hoidmine jätab mäluasutuse töötaja enda teenimatult silmapaistva isiku varju. Youtube võimaldab kuulda tegevjuhi ettekannet näiteks Paides, kus tähistati Pätsi 140. sünniaastapäeva, aga Elle Leesi enda isikust pole seni ajakirjanduses midagi näppu sattunud. Otsustasin seda lünka pisut täita ja siis tegin rõõmsa avastuse, et 2012. a jõudis minust ette Tõstamaa Keskkooli 11. klassi õpilane Ly-Andra Pärnaste, kes juba 4 aastat tagasi tegi mitmekümne leheküljelise uurimuse oma vanaema elust. Juhendajana abistas Aimar Silivälja. Ly-Andra ütleb, et tal polnud uurimust tehes kasutada teisi abimaterjale ja kogu töö põhineb vanaema jutustustel, millest tegi tarvilikke üleskirjutisi või videosalvestusi. Tema lahkel loal saan kasutada tööd, mis kohati nii põhjalik, et loobusin sedakorda algselt kavandatud usutlusest loo peategelase endaga.

Vanavanavanemad

Huvitav teada, et mõlemad Elle vanemad pärinevad Kaskede suguvõsast. Lilly Kask sündis Toris. Ta töötas panganduses, aga omandas ka muusikalisi oskuseid. Noodi tundmist, viiulimängu, laulmist on suguvõsas põlvest põlve edasi antud. Ka Ly-Andra ema Õnnela on sama hea laulja ja muusikariistadel mängija, nagu tema ema Elle. Lilly oli pealehakkaja naine ja soovis kõigele kätt külge panna. Muusikalise ande kõrval tundis suurt huvi lugemise vastu ja olevat lausa neelanud kirjandust.

Armand Kask sündis Järvamaal Ambla kihelkonnas taluniku pojana. Lisaks 6-klassilisele haridusele täiendas noormees ennast rahvaülikoolis, omandades teadmisi tantsimises ja muus eluks vajaminevas. Huvitus tehnikast ja füüsilisest tööst. Õppis traktoristiks.

Loe edasi: Ly-Andra Pärnaste: Minu vanaema elu on kui jooksev ratas, milles sündmustest ja tegevustest juba puudust ei tule

Valdur Mikita kõneleb Eestist kui maailmakultuuri taimelavast

Reedel, 12. veebruaril 2016 algusega kell 15 leiab Viimsi mõisas, kindral Laidoneri kunagises kodus aset traditsiooniline kindrali sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng. Tänavune lektor Valdur Mikita kõneleb teemal „Eesti kui maailmakultuuri taimelava“.

Kell 14.30 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad. Mälestusloengut ilmestavad lühikontserdiga Peeter ja Pia Paemurru. Ühtlasi pühitsetakse Kindral Johan Laidoneri Seltsi veterani, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuhi Elle Leesi 80. sünnipäeva.

Tänavune mälestusloeng on arvult üheksas. Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo ning massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag.

Kindral Johan Laidoneri Selts

Mälestusmärk “Taaskohtumine” Viimsis. Foto: Urmas Saard →

Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Sindis laulis Artur Valdre:

Piduliku kogunemise lõpetas Artur Valdre Eesti skautide ja noorkotkaste hümniga Foto Urmas Saard — Piduliku kogunemise lõpetas Artur Valdre Eesti skautide ja noorkotkaste hümniga „Eestimaa, mu isamaa“. Foto: Urmas Saard

„Eesti vaprad vanemad
vaimuvallast vaatavad.
Pääs neil paistvad pärlikroonid,
võidulaulud nende suul,
kojas kuninglikud troonid,
:,: kuldsed kandled palmipuul. :,:“

Kui Sindi naaberlinnas Pärnus valmistab riigile olulistel tähtpäevadel koolinoorte osavõtmatus tõsist muret, siis selles väikeses kogukonnas on olukord täiesti vastupidine ja õpilasi kasvatatakse pidevas isamaa armastuse vaimus. Ühtlasi püütakse säilitada mõõdukust, et väljakujunemise eas noortele jätkuks ruumi ka iseseisvaks otsustamiseks. Kooli direktor Ain Keerup selgitas, et näiteks möödunud aastal tähistati Tartu rahu aastapäeva 9. kuni 12. klassi õpilaste osalemisel, aga käesoleval korral kaasati üksnes põhikooli õpilasi.

Sindil on ainulaadne eelis ja seepärast ei tekita heitlikud ilmastikuolud küsimusi. Vabadussõjas langenute mälestusmärk asetseb kooli aula seinal ja nii puudub vajadus tuulte, niiske jaheduse ja vihma tujukustega arvestada.

Loe edasi: Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Sindis laulis Artur Valdre:

Tartu rahu tähistamine Pärnus ja Sindis

Teisipäeval, 2. veebruaril tähistatakse paljudes kohtades 1920. aastal Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu 96. aastapäeva. Lepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ja Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Mihkel Lüdigi nim meeskoori dirigeerib Evelin Mei Tartu rahu aastapäeval (2014) Pärnu Alevi kalmistul Foto Urmas Saard — Mihkel Lüdigi nim. meeskoori dirigeerib Evelin Mei Tartu rahu aastapäeval (2014) Pärnu Alevi kalmistul. Foto: Urmas Saard

Pärnus tähistatakse päeva kell 11.00 algaval tseremoonial pärgade asetamisega Vabadussõjas hukkunute mälestussamba jalamile Alevi kalmistul. Osalevad Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja abilinnapea Meelis Kukk, Kaitseväe Toetuse Väejuhatus, Kaitseliidu Pärnumaa malev, Pärnumaa Naiskodukaitse ringkond ja Eesti Lipu Selts. Esineb Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Vabadussõjas hukkunute mälestuseks asetatakse mälestussamba jalamile pärjad.

Kell 18.00 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimisele pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoor, ettevalmistuskoor ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Kuulajaid tervitab abilinnapea Meelis Kukk.

Sindi gümnaasiumi algklasside õpetaja Eneli Arusaar ütles, et nende koolis on kindlalt välja kujunenud traditsioon tähistada igal aastal kolme riigile olulist päeva: Tartu rahu aastapäeva, iseseisvuspäeva ja sinimustvalge lipu sünnipäeva. Kell 12.30 kogunevad põhikooli õpilased kooli aulasse, mille seinal asub mustast graniidist mälestustahvel Sindist pärit Vabadussõjas langenud võitlejatele.

Loe edasi: Tartu rahu tähistamine Pärnus ja Sindis

Paikuse naisansambel Lustilik on käinud katuseid mööda

Paikuse valla naisansambel Lustilik tähistas oma 20 tegevusaasta täitumist piduliku kontserdiga vallamaja saalis, kus lisaks nende endi laulmisele esinesid veel ansamblid Helin, Maarjahein ja Tantsumemmed.

Paikuse naisansambel Lustilik Foto Urmas Saard — Paikuse naisansambel Lustilik. Foto: Urmas Saard

Ansambli asutamise ametlik kuupäev on 1995. a 28. november. Paarikümne aastaga on lauljaid vahetunud. Praegu kuuluvad ansamblisse Silvia Kull, Taimi Kasemets, Leili Soll, Heldi Grossmann, Ada Siniallik, Linda Pärn, Helle Luik, Lea Truuts ja Lea Kanoshina. Viimased kümmekond aastat juhatab ansamblit Kristi Rulli-Schvede, kes on Paikuse põhikooli muusikaõpetaja ja annab tunde ka Sindi muusikakoolis.

Esimesed 10 aastat juhatas ansamblit Martin Miilberg. Tema kogus oma eluajal tuntust nii muusika- kui spordimehena. Tänavu korraldatakse Martin Miilbergi mälestusturniiri paarisvõrkpallis juba 12. korda, mis hoiab mitmekülgset inimest jätkuvalt elavana elavate hulgas. Muusika köitis teda samuti varajases nooruses. Kunagise Sindi Tekstiilivabriku 1. Detsember pleegitaja saavutas bassilauljana esikoha Eesti NSV esimesel noorsoofestivalil. Kutselise laulja diplomi omandas ta Viljandi kultuurihariduskoolis. Miilberg osales rohkem kui kümnel korral laulja või dirigendina üldlaulupeol ja on olnud kahel perioodil ka Sindi laulukoori juhtimas.

Loe edasi: Paikuse naisansambel Lustilik on käinud katuseid mööda

Jaan Poska 150. sünniaastapäeva tähistamine tema sünnikodus

23. jaanuaril kell 11.30 peetakse meeles Jaan Poskat tema sünnikodu juures Laiusevälja külas küünalde süütamise ja pärgadega.

Jaan Poska büst Tallinas asuvas Jaan Poska majas Foto Urmas Saard — Jaan Poska pronksist büst Tallinas asuvas Jaan Poska majas. Foto: Urmas Saard

Tund aega hiljem kogunetakse Kuremaa lossi, kus pakutakse pirukaid, kohvi ja teed. Kuremaa lossis teeb lühiettekande Jaan Poskast professor Peeter Järvelaid. Seejärel esietendub Jõgeva Linna Teatri näitemäng “Enne seda, kui sai rahu”, mille lavastaja on Janek Varblas. Tänatakse Jõgevamaa koolide esseekonkursi ja ajalooviktoriini parimaid. Lõpuks vaadatakse dokumentaalfilmi Jaan Poska eluloo tähtsamatest perioodidest. Filmi autorid on Peeter Järvelaid ja Toomas Lepp.

Tallinnast väljub buss Kuremaale kell 9.00 Vene kultuurikeskuse kõrvalt asuvast busside parklast.

Poliitiku Jaan Poska sünnikodu asus kunagises köstrimajas, mis paikneb Laiuse Jumalaema Sündimise õigeusu kiriku varemete lähedal. Samas majas sündis 20 aastat ja päev hiljem ka Eesti Vabariigi sõjakohtu esimees Nikolai Helk. Jaan Poska sünnikodu tähistab mälestustahvel. Kiriku tõttu hakati seda kohta Kirikukülaks kutsuma, aga 1977. a liideti koos teiste ümbruskondsete väikeküladega üheks Laiusevälja külaks. Alates sellest ajast kasutatakse Kirikuküla nime mitteametlikult.

Tartu rahu isaks nimetatud mees sündis tosinalapselises peres viiendana. Ta kasvas venekeelses ja -meelses peres. Vaatamata eesti keeles rääkimise venepärasele kõlale sai temast tõeline eesti isamaalane.

Jaan Poska mälestusmärk avatakse Kadriorus, suurmehe sünniaastapäeval, 24. jaanuari keskpäeval.

Urmas Saard

President Konstantin Pätsi mälestamine

18. jaanuaril möödub 60 aastat president Konstantin Pätsi surmast Venemaal Tveri lähistel Buraševos, kust tema põrm veerand sajandit tagasi maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel kodumulda.

Hauatähis Konstantin Pätsi kalmul Metsakalmistu mändide all Foto Urmas Saard — Hauatähis Konstantin Pätsi kalmul Metsakalmistu mändide all. Foto: Urmas Saard

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum teatab, et riigipea surma-aastapäeval kell 15 peetakse tema haual Metsakalmistul mälestustalitus. Hingepalve loeb ülempreester Aleksander Sarapik, mälestuskõne peab Tallinna Reaalkooli õpilane Katariina Päts, kes on presidendi poja pojatütar.

Samal päeval kell 11 annavad seitsme organisatsiooni esindajad Riigikogu juhatusele üle „Pöördumise“ ettepanekuga rajada riigi 100. sünnipäevaks Toompeale Kuberneri aeda Konstantin Pätsile mälestusmärk. „Pöördumise“ autorid on Eesti Muinsuskaitse Selts, Konstantin Pätsi Muuseum, Jaan Tõnissoni Selts, Kindral Laidoneri Selts, Jaan Poska Fond, Eesti Lipu Selts ja korp! Fraternitas Estica. „Pöördumises“ rõhutatakse: Konstantin Pätsi teened Eesti Vabariigi rajamisel – Päästekomitee esimehena, esimese valitsusjuhina Vabadussõja ajal – kaaluvad üles mis tahes vaieldavused hiljem.

Mälestustalitus Metsakalmistul on avalik.

Pärnakad süütasid Paul Kerese mälestuseks 64 küünalt

Rahvusvahelise malesuurmeistri Paul Kerese pronksbüst kõrgub graniitsambal kunagise Pärnu poeglaste gümnaasiumi ees, sest 1934. aastal lõpetas ta sama kooli. Tippmaletaja tänasel sajandal sünniaastapäeval toodi juba aegsasti esimesed lilled ja süüdati väiksed küünlad. Pärast päikese loojumist läideti 64 suurt kauakestvat küünalt.

64 küünalt Paul Kerese mälestuseks tema sajandal sünniaastapäeval Pärnus Foto Urmas Saard — 64 küünalt Paul Kerese mälestuseks tema sajandal sünniaastapäeval Pärnus. Foto: Urmas Saard

„Oli aeg, kui öeldi Eesti ja mõeldi Keresest,“ ütles suurt lillekimpu mälestusmärgi jalamile asetanud Pärnu abilinnapea Jane Mets. Veerand tundi enne kogunemist laoti 64 suurt küünalt maha ja Mets lubas kõigil kohale tulnud Kerese austajatel panna leegitsema vähemalt ühe küünla.

Mark Soosaar tuli kohale oma laternaga. Ta pakkus välja mõtte, et Pärnu koolides võiks olla üheks valikaineks male. Seda selleks, et Pärnust võrsuks lõpuks ka maailmameister. „Keresest oleks ju võinud saada maailmameister, kui mitte nõukogude võim ei oleks olnud nii halastamatu meie rahvusliku suurmehe suhtes. Kui Kremlist poleks antud käsku, et võitma peavad teised mehed, mitte Keres…“ Soosaar ei välistanud võimalust, et Kerese infarkti võiski põhjustada tema ebasoosingusse sattumine. Ta suri südamerabanduse tagajärjel 59 aasta vanuses 1975. aastal. Keres maeti suurte auavaldustega Tallinna Metsakalmistule.

„Seistes koolimaja ees, kus on õppinud meie rahvale väga paljud olulised inimesed, Eesti riigi loojad Päts, Vilms, Kuusner, terve plejaad kultuuriinimesi, mõtlen miks ei võiks praeguse nimetusega Kuninga tänava põhikooli vapi kujundiks olla malelaual seisev kuningas,“ tegi Soosaar ettepaneku. „Terve meie elu on üks malemäng, kaotuste ja võitudega käsikäes.“

Sõnavõtu järel mängis malekorüfee mälestuseks Keresest 6 aastat noorem Henno Sepp paarikümne kraadises külmas ühe suupillipala.

Narvas sündinud, lapsepõlve ja noorusaastad Pärnus elanud Keres püsis maailma absoluutses tipus aastakümneid. Rahvusvaheline maleföderatsioon kuulutas aasta 2016 Kerese aastaks. Keres on valitud Eesti 20. sajandi sportlaseks. Kunagise Pärnu Poeglaste gümnaasiumi esisel platsil avati malekuninga Paul Kerese auks büst 1996 a. augustis. Samba autor on Mare Mikof. Mälestusmärgi püstitamiseks asutati 1994. aastal Pärnu maleklubi eestvõtmisel Paul Kerese mälestusfond, mille kaudu koguti raha büsti saamiseks.

Loe edasi: Pärnakad süütasid Paul Kerese mälestuseks 64 küünalt

Relvarahu aastapäeval muretseti Pärnus juhtide ja rahva vahelise vähese mõistmise pärast

Täna mälestati Vabadussõjas Eesti vabaduse eest võidelnuid. Pärnu Alevi kalmistul toimus Vabadussõjas langenute ausamba juures seisak, millega meenutati 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu Vabadussõjas.

Pärjad Pärnu Vabadussõja monumendi jalamil Foto Urmas Saard — Pärjad Pärnu Vabadussõja monumendi jalamil. Foto: Urmas Saard

1919. a viimasel päeval jõuti Eesti ja Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette kahe riigi vahelisel rindejoonel sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Kuu aega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule, millega Vabadussõda lõppes Eesti võiduga.

Pikka traditsiooni au sees pidades asetasid relvarahu aastapäeval Pärnus Vabadussõjas langenute ausamba jalamile pärja maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esindatus. Arvukalt tuli kohale Eesti Lipu Selts oma liikmete ja lippudega. Tseremooniat juhtis Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko.

„Võibolla see võitlusind saavutada midagi enneolematut oli kergem kui pärast seda vabadust hoida. Esimese iseseisvuse lõpul ei suutnud president mõista oma rahvast ja rahvas presidenti. Juba siis ei arvatud enam rahvast, kes oli vabaduse nimel verd valanud, enam midagi,“ hindas kaplan kriitiliste sõnadega Eesti poliitilist ajalugu ja leidis, et sarnaselt esimese iseseisvusaja lõpuga ei saa ka nüüd meie valitsejad rahvast aru ning kodanikud ei mõista enam oma juhte.

Loe edasi: Relvarahu aastapäeval muretseti Pärnus juhtide ja rahva vahelise vähese mõistmise pärast

Relvarahu aastapäeval asetatakse pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti

3. jaanuaril kell 10.30 tähistatakse vaikuseminutiga Vabadussõja relvarahu 96. aastapäeva ning mälestatakse Eesti vabaduse eest võidelnuid.

Kapten Viktor ARAK on Eesti Vabaduse Risti kavaler, kelle kalmu hoiab korras ja süütab mälestuspäevadel küünla Sindi gümnaasium Pildil kooli praegused vilistlased Foto Urmas Saard — Kapten Viktor Arak on Eesti Vabaduse Risti kavaler, kelle kalmu hoiab korras ja süütab mälestuspäevadel küünla Sindi gümnaasium. Pildil kooli praegused vilistlased. Foto: Urmas Saard

Kaitseliidu malevad ja kaitseväe üksused asetavad sel puhul pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti. Tallinnas asetab Vabadussõja võidusamba jalamile Kaitseliidu poolt pärja Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm. Sõnavõttudega esinevad kaitseminister Hannes Hanso, Tallinna Reaalkooli õpilane ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja.

Pärnus toimub algusega 10.30 Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute ausamba juures mälestustseremoonia. Ausamba jalamile asetavad pärja maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna ning Eesti lipu seltsi esindajad.

Tänavu möödub 96 aastat hetkest, mil Eesti – Nõukogude Venemaa rindel vaikisid relvad. Eesti oli ohvrite hinnaga kindlustanud endale riigina püsimajäämise, öeldakse Kaitseliidu pressisõnumis. Vabadussõja lahinguväljadel oli langenud üle kahe tuhande võitleja, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Ühtekokku kaotas Eesti üle kuue tuhande inimese surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat.

Loe edasi: Relvarahu aastapäeval asetatakse pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti

Head uut aastat Sindist!

Neljatuhande elanikuga Sindis tervitati uue aasta saabumist kümnekonna minuti jooksul kestva tulevärgiga linna mitmes piirkonnas.

Mitte kõik inimesed ei valgunud linna tänavatele. Koduakendel vaatamist eelistasid paljud kõrgemate korruste elanikud. Kui möödunud aasta tihedas udus jäi taevaalune värvide mäng peaaegu täielikult nägemata, siis käesoleva aasta selges taevas oli värvide purunemine kütkestavalt ilus.

Juuresolev pildigalerii on ainult ühe väikese seltskonna elamusest uusaasta ööl.

Head uut aastat Sindi taevas. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Head uut aastat Sindist!

Jõulutähe pidupäev Ameerika Ühendriikides

Ameerika Ühendriikide esimene Mehhiko suursaadik ja botaanik Joel Roberts Poinsett hoolitses selle eest, et 190 aastat tagasi jõudis õrnkeeruka ehitusega pisikest kollakat õisikut ümbritsevate erkpunaste kõrglehtedega troopikataim tema asukohamaalt diplomaadi kodumaale.

Jõulutähed Pärnu Vanal turul Foto Urmas Saard — Jõulutähed Pärnu Vanal turul. Foto: Urmas Saard

Ladinakeelse Euphorbia pulcherrima nimetas Poinsett jõulutäheks ja juba paar-kolm aastat pärast seda kui 1825-ndal oli taim USA-sse toimetatud, võtsid ameeriklased jõulutähte osana jõulude sümboolikas. Saadiku surmapäeva, 12. detsembrit, hakati Ameerikas tähistama jõulutähe või Poinsett’i päevana. Lill jõudis Euroopasse hiljem, Eestis hakkas jõulutäht potitaimena ulatuslikumalt levima umbes veerandsaja aasta eest, kuigi oli meil nime poolest juba palju varem tuntud.

Petlemma karjastele ilmunud tähte sümboliseerivad tähekujulised 15 cm pikkused kõrglehed olevat Mehhikos seostunud Jeesuse sünniga juba 16. sajandil.

Looduslikus keskkonnas kasvas jõulutäht esmalt Guatemalas ja Mehhiko lõunapoolsetes piirkondades erandlikult kuni neljameetrise pisema puuna, sagedamini siiski kolme meetri kõrguseks ulatuva põõsastaimena. Jõulutähte on asustatud mitmele poole Aafrika mandrile, Euraasias Indiasse, teda kasvatatakse ilutaimedena ka Vahemere saartel ja Lõuna-Euroopas. Praegu teatakse enam kui sadat jõulutähe sorti. Kõrglehed võivad olla lisaks punastele ka valged, kollakad, roosakad või purpurpunased. Kuid traditsiooniliselt on suurema huvi peamiseks põhjuseks punaste õite puhkemine jõulude paiku.

Loe edasi: Jõulutähe pidupäev Ameerika Ühendriikides

Piltuudis teise ja kolmanda adventpüha vahelisest Pärnust

Fotod: Urmas Saard

Kadrinas tähistatakse Otto Strandmani 140. sünniaastapäeva

Pühapäeval, 29. novembril meenutatakse ministrite osalusel Kadrina kandist pärit Eesti Vabariigi esimest peaministrit ja riigivanemat Otto Strandmani tema sünnipäeval.

Jaan Kolberg (fotol) on dokumentaalfilmi 16 küünalt autor Foto Urmas Saard — Jaan Kolberg (fotol) on dokumentaalfilmi “16 küünalt” autor. Foto: Urmas Saard

Koostöös Kadrina vallavalitsusega kutsub Konstantin Pätsi muuseum tähistama riigimehe austajad Vandu külas asuvasse Strandmani sünnipaika, kus minister Marko Pomerants asetab riikliku pärja ja kõneleb endine välisminister Trivimi Velliste. Kohal viibivad Strandmani sugulased, Kadrina valla juhid, Kadrina raamatukogu ja Neeruti seltsi juhatajad, Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed ja sõbrad.

Kolmveerand tundi hiljem leiab aset vestluskoosolek Kadrina Kirjandusklubis ehk raamatukogus, samas on avatud riigivanemate näitus ning näidatakse lühifilmi Otto Strandmanist.

Velliste selgitab, et Pärnust pärit filmilavastaja Jaan Kolberg on loonud koos kooliõpilastega Eesti riigivanematest dokumentaalfilmi, mis jutustab16-st Eesti riigivanemast. Film on vaadatav tervikteosena, aga soovi korral võib näha iga riigivanemat puudutavat lõiku ka eraldi. See võimaldab ajalootunnis valida materjali ja kasutada vastavalt vajadusele. Jälgides 16 riigivanema elulugu märkame, et mitte ükski neist ei surnud oma kodumaal loomulikku surma. 9 inimest vangistati, saadeti külmale maale, hukati ja maeti üldjuhul nimetusse hauda. Viiel õnnestus põgeneda välismaale. Otto Strandman võttis endalt elu pärast seda, kui oli saanud kutse ilmuda NKVD-sse. Meie rahvas peab teadma oma juhtidest ja praegu võime öelda, et neid ei ole unustatud. Film on hästi päevakohane, kuna kahjuks pole kuhugi kadunud ilmselged ähvardused meie riigi iseseisvuse suhtes.

Film on üks osa projektist “Õppides ajaloost”, mille teostamist on toetanud Kodanikuühiskonna sihtkapital, haridusministeerium ja kultuurkapital.

Urmas Saard

Sindi luterlased pühitsesid pühapäeval oma koguduse taasavamise 25. aastapäeva

15. novembril tervitasid uuesti ärganud Sindi kogudust peapiiskop emeritus Andres Põder, Kouvola koguduse sõbrad ja Sindi pühapäevakooli lapsed.

Pilk minevikku

EELK Sindi koguduse pühapäevakooli lapsed laulavad Oi, kes on loonud Foto Urmas Saard — EELK Sindi koguduse pühapäevakooli lapsed laulavad “Oi, kes on loonud…” Foto: Urmas Saard

Sindi luterlaste ajalugu ulatub umbes 190 aasta tagusesse aega, kui Johann Christoph Wöhrmann tõi Poolast kalevivabriku üle Pärnu jõe äärde. Tori koguduse osakond iseseisvus 1899 a ja tegutses kuni 1944. aastani, kuid taasavati 1990-dal.

Ajast, kui Sindi kogudus polnud veel iseseisev, räägitakse ürikutes väga positiivselt Tori kiriku õpetajast August Raedlein’ist (13.06.1848 Peterburg – 17.03.1895 Tori), kes alustas Tori kihelkonnas 1879. a 10. oktoobril ja teenis ka Sindit. Kõneldakse, et Sindi luteri õpetaja võidelnud rahva vene usku minemise vastu, mille eest kohus ta pooleks aastaks koguni ametist tagandas. Tori kihelkonnakiriku kroonika põhjal surnud õpetaja südame rabandusesse. „Õpetaja Raedlein oli kui helde armulik isa oma wäetite laste wastu, ja aitas iga hädalist nõuu- ja jõuuga, kus seda iganes wõis,“ kirjutas 1895. a Postimees oma järelhüüdes. „Polnud talle küll mitte nii särawat kõneandi jagatud kui mõnel teisel, aga selle eest oli ta sõna, mis ta iganes rääkis, armas ja kosutaw. Ligi kaheksateistkümne aasta eest, kui ta meile hingekarjaseks sai, oli tal koguduses hääkene jagu wastaseid, aga pea kadusiwad need, ja wastastest saiwad talle paremad sõbrad, sest armastus sünnitab igal pool wastu-armastust.“

Loe edasi: Sindi luterlased pühitsesid pühapäeval oma koguduse taasavamise 25. aastapäeva

Sindi gümnaasiumi sünnipäeva nädalal valmistati torte

Terve eelmise nädala, alates 2. novembrist, ja osaliselt ka käesoleval nädalal tähistas Sindi gümnaasium oma kooli 178. sünnipäeva mitmesuguste ettevõtmistega, millest kõige kesksemaks sündmuseks kujunes paarikümne tordi valmistamine ja parimate kondiitrite välja selgitamine.

Elleni pagariärisse minejatest jäi 4 pildile Laura Gladuš, Carmen Kivistik, Birgit Polenok, Kaspar Järv Foto Urmas Saard — Elleni pagariärisse minejatest jäi 4 pildile Laura Gladuš, Carmen Kivistik, Birgit Polenok, Kaspar Järv. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse liige Eliise Kull ütles, et tordi konkursi korraldamise mõttele tuli 7.a klassi õpilane Ege-Rea Jantson keset vene keele tundi. Tema klassikaaslased osutusid ka kõige innukamateks tortide valmistajateks. Peamiselt õpetajatest koosnev hindamiskomisjon otsustas valida 8 parimat tordimeistrit, keda premeeritakse lähetusega Elleni pagariärisse, et saada täiendavat õpetust tortide valmistamiseks. Hindajate hulgas viibis ka Elleni pagariäri OÜ juhataja Ellen Potsepp. Eliise Kull koondas žürii kõik hindavad märkused paberile ja selle põhjal langetati raskesti kuid loodetavasti siiski õiglaselt tulnud otsused.

Elleni pagariärisse lähevad Francesco Pietro Cattaneo (1.c klass), Kevin Kirnmann (1.c), Kaspar Järv (2.a), Laura Gladuš (2.b), Birgit Polenok (2.b), Sofia Korotaeva (3.c), Vanessa Viikoja (4.a), Carmen Kivistik (10.a). Osa aust kuulub siiski ka lastevanematele, kelle abiga tordid valmisid.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi sünnipäeva nädalal valmistati torte

25 aastat EELK Sindi koguduse taastamisest

Eelseisval pühapäeval tähistab EELK Sindi kogudus taasasutamise 25. aastapäeva, mis annab põhjust vaateks ajalukku ja tänasesse päeva.

Vabrik toetas luterlasi

99 aastat pärast Sindi luterlaste koguduse iseseisvumist saadi lõpuks ka oma maja Foto Urmas Saard — 99 aastat pärast Sindi luterlaste koguduse iseseisvumist saadi lõpuks ka oma maja. Foto: Urmas Saard

Sindi evangeeliumi luteriusu kogudus on välja kasvanud Tori kogudusest, olles esialgu selle abikogudus. Tori kihelkonnakiriku kroonikas kirjutati nõnda: „Sindi vabrikukogukond on liiga suur selleks, et selle eest Torist hoolitseda; peale selle toimib Pärnu lähedus magnetina, mis pea kogu elanikkonna huvi Torilt ära tõmbab. Nii oli pastor algusest peale veendunud, et vaid iseseisev pastor Sindis suudaks anda Sindi kogudusele keskpunkti ja südame. Siiski poleks see mõte mitte nii ruttu teoks saanud, kui mitte sealse õigeusu kihelkonna asutamine poleks ootamatult omal moel sellele kaasa aidanud.“

1899. kohta kirjutas kroonika, et Sindi adjunktuurile oli aasta, Jumala armuga, edukas. „Nelipühini elas adjunktpastor A. Oebius veel Toris ja sõitis Sindisse vaid pühapäeviti, siis aga kolis päriselt ümber, pärast seda, kui lõpuks leiti üks sobilik, vabrikuvalitsusele vastuvõetav, väljaspool vabriku territooriumi asuv korter, mille üüri tasus valitsus.

Kogudus iseseisvus aastal 1899 ja kestis kuni 1944-ni. 1901. a valminud uues kolmekorruselises punastest tellistest koolimajas eraldati suur saal luteriusu kirikule. Praegu asub samas asukohas Sindi gümnaasiumi aula. Täiesti ilmne, et kogudus vajas siiski päris oma hoonet ja seepärast võeti kolmekümnendate keskpaigas ettevõtmine tõsiselt käsile.

Loe edasi: 25 aastat EELK Sindi koguduse taastamisest

Tähistame ooperilaulja sünnipäeva

Sellel nädalal täitus legendaarsel ooperidiival Urve Tautsil 80. eluaasta.

Lugusid kirevast lavakarjäärist Estonia teatris räägib laulja juba selle reede (6. november) õhtul Tallinna Rahvaülikoolis. Kohtumisõhtul saame üheskoos tähistada Urve Tautsi 80. juubelit, kuulata head muusikat nii salvestustena kui ka Tautsi õpilaste elavas ettekandes.

Registreerumine: http://kultuur.ee/kursus/3d-kultuur-mojutajad/

Helena Tamm

Tallinna Rahvaülikooli koolitusjuht

Saima Sellak-Martinson: mõeldes hingedepäevale

Jõulukuul 2002 Tallinna Toompea Kaarli Kirikus piiskop Einar Soone poolt diakoniseisusesse pühitsetud Saima Sellak-Martinson on varem tähistatud hingedepäeval avaldanud mõtteid, mis ajatuse mõistes on tänagi sama kaalukad.

Täna, hingedepäeval, Sindi kalmistul Foto Urmas Saard — Täna, hingedepäeval, Sindi kalmistul. Foto: Urmas Saard

2. novembril tähistame hingedepäeva, mis kuulub hingedeaja sisse. See on periood eesti rahvakalendris, mil oodati koju surnud esivanemate hingi, neid austati, neile kaeti tuppa või sauna toidulaud, neil paluti kaitsta karja ja põldu…

Meie ajal, mil enamasti enam põlvkonniti koos ei elata ja inimesed kolivad palju, on selle müstilise aja tähendus ehk pisut teisenenud. Kodus mälestatakse oma armsaid, mäletades neid fotode, öeldud sõnade ja tegude põhjal, meenutatakse koosveedetud aegu, süüdatakse küünlad surnuaial ja kodude akendel.

Hingedepäeval mõtleme ehk pisut rohkem surmale ja tajume ka iseenda piiratust. Sel ajal on lihtsam jaatada tõsiasja, et olemine oma eri pooltega – nähtava ja nähtamatuga – on üks tervik. Me tajume, et inimese olemasolu siin maailmas ei piirdu ainult otseselt nähtava ja kogetavaga, sest ka siis, kui inimene toetub puhtalt mõistusele ja ei usu igavest elu, ei kao surres jäljetult keegi. Jäävad mälestused, jäävad esemed, mis lähedast meelde tuletavad. Lisaks on meil usklikena lootus saada kunagi üksteisega kokku igaveses kodus, seal, kus Issand elab ja valitseb.

Hingedeajal mõtleme ehk enam siit ilmast kutsututele, meenutame neid, aga ärgem selle kõrval unustagem ka lähedasi, neid, kes on meie lähedal, kellega suhtleme igapäevaselt…

Erikutsekool nr 35 avati 50 ja suleti 25 aastat tagasi

Täna kogunesid Paikusel pea kolmkümmend kunagise Erikutsekooli nr 35 töötajat, et meenutada 25 aasta pikkust käekäiku õppeasutusel, mis avati 50 ja suleti 25 aastat tagasi.

Taaskohtumine Foto Urmas Saard — Taaskohtumine. Foto: Urmas Saard

Erikutsekool nr 35 moodustati 1. septembril 1965 endise Pärnu alaealiste koloonia baasil, mis allus tolleaegsele Eesti NSV Ministritenõukogu Riikliku Kutsehariduse Komiteele. Õppeasutus reorganiseeriti Erikutsekool nr 2-ks 27. septembril 1984 ja likvideeriti 19. augustil 1990. Rahvasuus mäletatakse kooli ka Sindi erikutsekoolina, aga Sindis pole sellist kooli siiski mitte kunagi olnud.

Ammuste töötajatega taaskohtumise korraldasid praegune Seljametsa muuseumi juhataja Laine Järvemäe, Paikuse põhikooli direktor Aare Külaots, Sindi gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe. Järvemäe töötas kooli algusest kuni sulgemiseni eesti keele õpetajana. Külaots õpetas füüsikat ja matemaatikat. Roosimäe andis ajaloo tunde.

Esmalt koguneti Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli juurde, kust alustati ringkäiku hoonetes, mis varem kuulusid erikutsekoolile. Teejuhiks oli kolledži kursant Ivar Mänd. Järvemäe mäletab umbkaudset asukohta praeguste lipuvarraste joonel, kuhu maeti suletud Erikutsekool nr 35 nimetahvel.

Loe edasi: Erikutsekool nr 35 avati 50 ja suleti 25 aastat tagasi

Maie Tamme 75

Suure vahetunni ajal kogunesid täna keskpäeval Sindi gümnaasiumi töötajad õpetajate tuppa, et õnnitleda kahte õpetajat nende sünnipäeval. Aukohale asetusid nii Tatjana Estreich kui Maie Tamme, kuigi esimesel kulub veel aega 75. sünnipäeva tähistamiseks.

Maie Tamme ja Tatjana Estreich Foto Urmas Saard — Maie Tamme ja Tatjana Estreich. Foto: Urmas Saard

Maie Tamme on Sindi gümnaasiumis õpetaja ametit pidanud alates 1974-st aastast. Jätkuvalt õpetab ta geograafiat ja bioloogiat. Lisaks tööle koolis jõuab ta veel palju muudki. „Huvialasid on mul peale maalimise veel palju teisigi. Reisimine giidina või lihtturistina. Lugemine, eriti aime- ja ilukirjandus, palju on kunstikirjandust, hindan Wiiraltit. Käsitööna meeldib õmblemine. Kalligraafia,“ rääkis Tamme hiljuti Sindi Linnaraamatukogus Külauudiste portaalile antud usutlusel. Seal on praegugi veel viimaseid päevi avatud tema maalide näitus. Aga Sindi muuseumis avas ta oma juubeliaasta puhul käsitöö näituse.

Sünnipäeva tervitusmarssi mängis viiulil õpetja Lembit Roosimäe. Õnnitlejate rivis seisid ka Tamme õpilane, Sindi linnapea Marko Šorin ja linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kairi Gustavson.

Loe edasi: Maie Tamme 75

Pärnu Bluesiklubi peab kuuendat sünnipäeva kohvikus Versus

Neljapäeva õhtul, 22. oktoobril kell 20.00 kogunevad bluesi sõbrad Ringi tänaval asuvasse kohvikusse Versus, kus Pärnu Bluesiklubi astub vaba lava esinemistega oma tegevuse seitsmenda aasta lävepakule.

Pärnu Bluesiklubi 6 aastane Foto erakogust — Pärnu Bluesiklubi 6-aastane. Foto: erakogust

Esimene klubiõhtu korraldati 2009. a 22. oktoobril Pärnu jahtklubis, ametlikult registreeriti MTÜ Pärnu Bluesiklubi septembris. Eestvedajaks oli Üllar Kallau, kes on klubi tegevuse hing siiani. Klubi kokkusaamise paikadeks on olnud lisaks jahtklubile mitmed teisedki kohad Pärnu linnas: Kuninga 24 hoov, Port Artur 2 kuuluv kohvik, Jazz Cafe. Tänavu juuni keskpaigas valmis Versuses väike lava, millel saavad erinevatel õhtutel esineda mitmesugused huvitavad tegelased. Kindlasti kuuluvad nende hulka ka bluesi mängijad.

Esimesteks klubi täisliikmeteks tulid kitarristid Jüri Kukk, Marvin Mitt, Olle Nõmm, Üllar Kallau, Kalev Koidu ka lauljana, Riivo Kaljo laulja ja suupilli mängijana, Indrek Talts ja Leino Lume trummaritena, Indrek Oselein klahvpillimängijana. Samuti on klubi liige Papa Jansen, kodaniku nimega Alari Janson, keda tuntakse nii laulumehe kui sõnade ja raamatu kirjutajana.

Läbi aastate on klubi kogunemistel esinenud muidugi Pärnu Bluesiklubi Band ise, aga ka RäämaBlue, Kalev B Koidu, Siim & Frederik, Pööloy Gläänz, Elmu Sadulsepp, Bullfrog Brown, Steve Morrison. „Märkimist väärivad kahtlemata ka Dave Arcari, Bottleneck John ja Otis Grand, Black River Bluesman, Hovard Fishman jt.,“ täiendas Üllar Kallau pikka loetelu. Riikidest on klubiõhtutel olnud esindatud näiteks Läti, Soome, Rootsi, Inglismaa, Šotimaa, Ameerika Ühendriigid, Mehhiko.

„Andres Roots on muidugi Eestimaal omaette nähtus. Ta on Bullfrog Browni liige, kuid seda bändi juba ammu enam ei ole. Andresel on uus projekt nimega Andres Roots Roundabout. Andres on maailmas ehk kõige tuntum eestlasest bluesimees. Paljud meid külastanud välisesinejad ongi just tanu Andresele siia tee leidnud,“ rääkis Üllar Kallau.

Pärnu Bluesiklubi korraldada on olnud ka Pärnu suvised bluesipäevad nii kontserdite kui ka muusikaliste õppepäevade toimumiseks. Samuti toimuvad talvised bluesipäevad – The Blue Icicle.

Urmas Saard