tähtpäev

Raeküla hariduselu tähistab 105. aastapäeva

Pärnu Raeküla Vanakooli Keskus korraldab seoses linnaosa hariduselu 105. aastapäevaga Raeküla vanas koolimajas tähtpäevale pühendatud ürituste sarja.

Tänane Raeküla Vanakooli Keskus Foto Mikko Selg — Tänane Raeküla Vanakooli Keskus. Foto: Mikko Selg

Reedel 23. märtsil kell 18 toimub vanas koolimajas linnaosa koduloopäev “Kes need jäljed siia jättis”. Projekti raames räägime inimestest, kes on mõjutanud Raeküla linnaosa oma tegevusega. Sõna sekka ütlema oodatakse kõiki Raekülaga seotud inimesi.

Laupäeval 24. märtsil kell 17 oodatakse keskusesse Raeküla vanas koolihoones õppinuid, et üheskoos tähistada vilistlaspäeva.

Pühapäeval 25. märtsil kell 12 toimub kammerorkester “Mattone” kontsert “Koorilaul külakostiks”. Dirigendi Marika Pärk´i sõnul on kavas eesti ja vene koorimuusika klassika paljudelt autoritelt sealhulgas Ernesaks, Sisask, Taneejev ja Tšaikovki.

Täiendavaid teateid saab keskuse kodulehelt ja keskuse FB lehelt.

Mikko Selg,
infospetsialist
Raeküla Vanakooli Keskus
MTÜ Selts Raeküla

Teeme Ära talguvanker lükati veerema

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe ja Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüüri sõnul võiksid saabuval kevadel Eesti kihelkondade värvidest inspireeritud pintslitõmbed muuta halli argipäeva ja elukeskkonna rõõmsamaks. Samamoodi saaksid unustatud ja uued maitsed aidata paremini tunnetada kultuurilist mitmekesisust.

Margus Kasterpalu (pildil) soovitab värvida kihelkonnavärvidesse kõike, mis sobib Foto Urmas Saard — Margus Kasterpalu (pildil) soovitab värvida kihelkonnavärvidesse kõike, mis sobib. Foto: Urmas Saard

Eile, 15. märtsil sai Tallinnas talguvanker hoo sisse. Triinude Toiduministeeriumis tehti juttu toidust, söödi maitsvat talgusuppi ja mekiti teisi põnevaid maitseid, mida pakkus udmurdi kokk Ljudmila Ruukel. Samal kohtumisel esitleti äsja trükist ilmunud raamatut “Eesti kihelkondade värvid”. Tänavuse talgute stardipaketiga jõuab igasse talgupaika Eesti Rahva Muuseumi kuraatori Reet Piiri koostatud raamat “Eesti kihelkondade värvid”, mis on varustatud vajalike värvikoodidega, et igaüks võiks hõlpsasti leida oma kodukihelkonna värvide värvikombinatsiooni.

Ajal, kui Tarmo Tüür, Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman ja teised talgute teemal sõna võtsid, käis Triinude Toiduministeeriumi ühes toanurgas vilgas maalritöö. Värvilistest triipudest sündis omaaegse Kadrina kihelkonna tunnusmuster. Kasterpalu rääkis, et kihelkonnavärvidesse sobib värvida kõike, mis värskendamist vajaks.

Loe edasi: Teeme Ära talguvanker lükati veerema

Emakeelepäev Viidingu loominguga

Tähistamaks emakeelepäeva toimub Rakvere Teatrikohvikus luuleõhtu “Trammipeatuses Juhan Viiding Jüri Üdiga”.

Rakvere teatri kohvikus Foto Urmas Saard — Rakvere teatri kohvikus. Foto: Urmas Saard

14. märtsil kell 19 peetakse teine kohtumine RT Luulesarjast Kuu kutse, kus sel korral kõneletakse eesti luuletajast ja näitlejast Juhan Viidingust. Tekste loevad Rakvere Teatri näitlejad Jaune Kimmel, Toomas Suuman ja Grete Jürgenson.

“Ma oma ajaliku elu lugu ja kõike seda biograafilist ei tahaks enda jaoks väga tähtsustada,” sõnas Juhan Viiding ühes raadiointervjuus oma luulekogu “Elulootus” ilmumise puhul.

Sind huvitanud on kultuuri kulg.
Mind vabadus on huvitanud väga.
Kõik sobib meile kõigile ühtviisi.
See teadmine ei sobi sageli.
– Juhan Viiding

Tänavusel emakeelepäeval keskenduvad näitlejad pigem Viidingu loomingule nii viisistatud kui ka viisistamata kujul, lootuses leida vastused küsimustele, mida ikkagi nägi natsionalist, kui ta poest ostetud köögitopsid kodus lahti pakkis ning mida teevad ema-isa siis, kui lapsed magavad.

Osalemine tasuta. Orienteeruv kestusaeg kuni 1 – 1,5 tundi

Laila Talunik
Rakvere Teatri turundusjuht

Sindi Naisliit tähistas naistepäeva

Sindi sotsiaaltöökeskusesse kogunenud naisi ootas ees pikk pidulaud suupistetega ja iga kohvitassi kõrval rõõmustas toolile istujat tulbiõis. Muusikapaladega tervitas saabujaid Suurejõe rahvamaja kapell Sirema.

Suurejõe rahvamaja kapell Sirema muusikud Mall Jürjo, Silva Jõulu ja Reet Pärn Sindi Naisliidu naistepäeva peol Foto Urmas Saard — Suurejõe rahvamaja kapell Sirema muusikud Mall Jürjo, Silva Jõulu ja Reet Pärn Sindi Naisliidu naistepäeva peol. Foto: Urmas Saard

Kapelli juhendaja Silva Jõulu ütles muusikuid tutvustades, et Sindis on esindatud kolmandik esinejaid. Kitsuke ruum poleks kõiki ära mahutanud. Mall Jürjo näitas, et saanuks üheaegselt ka üksinda kõigi pillide mängimisega hakkama. Selle kinnituseks võis kuulda viiest loost koosnevat popuriid, mis kõlasid kolmel pillil: suupill, akordion, kannel. Aga kui asuti kolmekesi kolme kolmehäälset laulu laulma, mängis Mall mandoliini, Silva kannelt, ja Reet Pärn akordionit.

Lauldi Kihnu kirikulaulu „Pääsuke“, Kihnu Virve lugu „On jälle kevade“ ja päris naistepäeva laulu „Lilled sinule“, mille sõnad ja viisi loonud Joe Lumi. Edasi jätkati instrumetaalpaladega. Valsi helid kutsusid naised valsile, aga tantsiti hoogsamal sammul ka polkat.

Loe edasi: Sindi Naisliit tähistas naistepäeva

Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva tähistaval Kaitsejõudude paraadil osalesid Tallinna ja Harjumaa gaidid, kodutütred, noorkotkad ja skaudid, kelle kanda ning hoida oli 60 MTÜ Eesti Lipu Seltsile kuuluvat sinimustvalget kandelippu.

Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas Foto erakogu — Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas. Foto: erakogu

Lisaks isamaaliste noorte organisatsioonide liputoimkondadele rivistusid Vabadussõja võidusamba jalami trepi paremale poolele veel kolm organisatsiooni, kes olid väljas lipu seltsi poolt kingitud piduliku Eesti Vabariigi paraadlipuga. Skautide ja gaidide lipud õnnistati 23.veebruari õhtul Viimsi Jakobi kirikus.

Vasemal poolel moodustasid Tallinna viie gümnaasiumi liputoimkonnad teise lipuspaleeri: Tallinna 21. kool, Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna Inglise kolledž , Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi gümnaasium. Lisaks neile asusid rivistuses ka lipu seltsi poolt kingitud paraadlipud, mis kingitud Tallinna 21. koolile ja Jakob Westholmi gümnaasiumile lipukultuuri hoidmise eest.

Tegemist oli enneolematu noorte tahteavaldusega Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Koostöös lipu seltsiga oli noorte organisatsioonide liikmetel võimalus ühiselt teostada Eesti Vabariigi aastapäeval pidulikku lipuvalvet Pärnumaa noorte eeskujul.

Loe edasi: Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Pärnu-Jaagupi üliõpilasselts “Jakobia” 50

Ilmunud on Pärnu-Jaagupi üliõpilasselts “Jakobia” almanahh aastatest 1968 – 2018, koostaja ajaloodoktor Aldo Kals, kes ka ise Pärnu-Jaagupi keskkoolis õppinud. Loeme järgmist.

Jakobia Soome vapi eeskujul tehtud embleemi autoriks on Külle Jaanits Foto Urmas Saard — “Jakobia” Soome vapi eeskujul tehtud embleemi autoriks on Külle Jaanits. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lugedes nähtub esimeste kokkutulekute tohutu entusiasm[/pullquote]2. märtsil 1968 koondusid Pärnu-Jaagupist pärit akadeemiline noorus ja kõrgkoolide vilistlased Tartus kodukohalt nime saanud mitteametlikku üliõpilasseltsi “Jakobia”. Pärnu-Jaagupi akadeemilise nooruse koondumise eellugu ulatub 1960. aastasse, kui EPA ühiselamus said kokku üheksa Pärnu-Jaagupist pärit õppurit. Kahes kroonikaraamatus on andmeid kokku 86 kokkutuleku kohta 1968 – 2017. Juubeliväljaandel on lisad: kokkutulekute kronoloogia, osavõtjad, esindatus kokkutulekutel, Pärnu-Jaagupi kihelkonna nimekate isikute personaalia, biograafika stipendiumi uued annetajad.

“Jakobia” Soome vapi eeskujul tehtud embleemi autoriks on Külle Jaanits. Embleem kaunistab trükise kaant. Seltsi lipuks sini-valge-roheline trikoloog. Kokkusaamised peeti põhiliselt Tartus ülikooli ja EPA tudengite/vilistlaste baasil, väiksem esindatus Tallinna kõrgkoolidest. Igas kogukonnas oma aktivistid, kellest saame hea ülevaate.

Loe edasi: Pärnu-Jaagupi üliõpilasselts “Jakobia” 50

Eesti riigi sünnilinnas kohtab kolme olulist mälestusmärki

23. veebruaril eemaldati kate riigi loojatele pühendatud mälestusmärgilt “Ajahetk”, täpselt seitse aastat varem pühitseti mälestustahvel kunagisel Aleksander Jürvetsoni trükikoja hoonel (Hospidali 14), kus trükiti „Manifest Eestimaa rahwastele“ ja kümme aastat tagasi avati Rüütli platsil asuv Eesti Vabariigi väljakuulutamise monument.

Mälestusmärgi Ajahetk avamine Foto Urmas Saard — Mälestusmärgi “Ajahetk” avamine. Foto: Urmas Saard

Eelnimetatud mälestustähiste ritta asetub ka omaaegne Pärnu Poeglaste gümnaasium, kus enamik iseseisvuse väljakuulutamisega seotud mehi õppis. Palju aastaid kestnud arutelud ja tulised väitlused selle üle, kas ja kuhu püstitada nelja mehe auks mälestusmärk, on nüüdseks saanud läbitud teekonnaks. Ajaloolise koolimaja ette püstitatud Päästekomitee mälestusmärgil on jäädvustatud Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi, Konstantin Koniki ja iseseisvusmanifesti esimese ettelugeja Hugo Kuusneri nimed. Onupoegade Mart ja Margus Kadariku loodud ajahetkeseinast on inimfiguurina kujutatud kartmatu otsustavusega Eesti rahvas läbi astunud.

Eesti Vabariigi suure juubelipäeva eelõhtul liikus enneolematult pikk rongkäik Alevi kalmistul asuva Vabadussõja monumendi juurest tänase Pärnu Kuninga tänava kooli juurde. Rongkäigus osalesid paljude koolide õpilased, kes kandsid sinimustvalgeid kandelippe, samuti kaitseliitlased ja Kaitseliidu allorganisatsioonide esindused. Mängisid Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Pärnu noorte puhkpilliorkestrid. Laulis Kuninga tänava kooli poistekoor.

Loe edasi: Eesti riigi sünnilinnas kohtab kolme olulist mälestusmärki

Ain Keerup: usaldan julgesti sulle koos selle lipuga ka Eesti Vabariigi tuleviku

Saja-aastaseks saanud Eesti riigi juubelipäeva hommik algas Pärnumaal Tori vallas piduliku lipuheiskamisega Sindi raekoja torni lipumasti.

Tori valla noored Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva hommikul Sindis Foto Urmas Saard — Tori valla noored Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva hommikul Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mehis Born, kelle arvates ei saagi meie maal olla Sindist rohkem sümboolsemat asukohta, kus Eestile kõige olulisemaid tähtpäevi pühitseda[/pullquote]Päeva koitmisel 17 pügalat allapoole nulli langenud külmakraadid olid etteaimatud ja sellest tulenevalt pakasega arvestav. Säästes suurt hulka lippude rivistusel seisjaid, lauljaid ja puhkpillimängijaid piirduti tseremooniaväljakul kõige olulisemaga. Kell 07.55 heiskas Mihhail Škljar Eesti hümni saatel sinimustvalge lipu. Hümni esitasid Kaido Kivi dirigeerimisel Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester ja Sindi laulukoor. Sajad südamed tukslesid sellel hetkel valjemalt kui tavaliselt.

Esimesena tervitas Tori vallavanem Lauri Luur juubeli hommikule kogunenud rahvast veendumuses, et järgmised 100 aastat on meie kätes ja ainult ühine pingutus tagab isamaale helge tuleviku.

Loe edasi: Ain Keerup: usaldan julgesti sulle koos selle lipuga ka Eesti Vabariigi tuleviku

Üks tüdruk küsis: kas tead oma ema silmade värvust?

Tänane Sindi gümnaasiumi pidulik kontsert-aktus „Ema käed on kui sünnimaa“ pühendati Eesti Vabariigi sajandale juubelile. Laval oli 138 esinejat.

Sindi gümnaasiumi pidulik kontsert-aktus Ema käed on kui sünnimaa Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi pidulik kontsert-aktus Ema käed on kui sünnimaa. Foto: Urmas Saard

[pullquote]„Mõni hetk on elus ilusam…“. Kohe väga, väga ilusad sõnad![/pullquote]Tori abivallavanem Jana Malõh nimetas vahetult pärast kontserdi lõppemist oma muljeid jagades noormeest, kes laulis „Mõni hetk on elus ilusam…“. „Kohe väga, väga ilusad sõnad! Ilmselgelt oli tänane kontsert see, mis koosnes väga paljudest ilusatest hetkedest ja põimus kokku kauniks tervikuks. Mulle tundus hästi sümpaatsena, et kõik erinevas vanuses lapsed olid laval. Alati liigutab laste siirus, mis teeb kontserdi veelgi armsamaks.“

Malõhi arvates sobitus suurepäraselt kavasse ka rahvatantsijate naisrühma esinemine. Nõnda rõhutati erinevate põlvkondade vahelist sidet, millel on samuti oluline tähtsus.

Loe edasi: Üks tüdruk küsis: kas tead oma ema silmade värvust?

Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud sündmused Pärnus

Eesti Vabariik tähistab 24. veebruaril 2018 oma ajaloo kõige ümmargusemat tähtpäeva- 100 aasta sünnipäeva. Erinevalt ülejäänud Eestist tähistatakse Pärnus vabariigi aastapäeva juba homme, 23. veebruaril.

Endla teatrihoone makett Foto Urmas Saard — Endla teatrihoone makett. Foto: Urmas Saard

Teadaolevalt mängib Pärnu linn Eesti Vabariigi sünniloos ülitähtsat rolli – just nimelt Pärnus loeti 23. veebruaril 1918 toonase Endla teatri rõdult esmakordselt avalikult ette Eesti iseseisvusmanifest.

23. veebruaril kell 10.00 toimub Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi mälestamine tema sünnikohas Tahkurannas Pätsi ausamba juures, kell 11.30 on mälestushetk perekond Pätside endise kodumaja juures Pärnus, Riia mnt 273.

Kell 12.00 järgneb Konstantin Pätsi monograafia esitlus Raeküla Vanakooli Keskuses. Monograafia on koostanud Ago Pajur ja Toomas Karjahärm. Raamatut esitlevad Riigikantselei ja Eesti Rahvusarhiiv.

Samal ajal, kell 12.00 toimub ka Audru osavallakeskuses Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidulikul tähistamine.

Kell 14.00 on kõigil huvilistel võimalus osa saada tasuta giidituurist “Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn”, mis saab alguse Rüütli platsilt.

Loe edasi: Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud sündmused Pärnus

Pildigalerii: Eesti 100. sünnipäeval värvub Vilnius sinimustvalgeks

24. veebruari õhtul ehib Vilnius end Eesti lipu värvidesse. Sinimustvalge rüü saavad Kolme Risti mägi ja mitmed sillad. Leedu suurvürstide paleele heisatakse Eesti lipp ning kell 19.18 kõlab seal fanfaarimängija esituses Eesti hümn, et väljendada ühtekuuluvustunnet.

Sel õhtul värvub sinimustvalgeks veel üks Leedu sümboleid – kellatorn Katedraali väljakul. Sellega tervitab Leedu pealinn Eestit iseseisvuse sajandal sünnipäeval.

Vilniuse linnapea Remigijus Šimašius ütles, et Leedut ja Eestit ei seo mitte ainult muutlik ajalugu viimasel sajal aastal, vaid ka ootused helgemale tulevikule, mis ühendab ja hingestab. “Tänavune aasta on tähtis kõigile Balti riikidele, ja meil on nüüd väga hea meel anda panus Eesti iseseisvuse tähistamisse. Nädal tagasi pühitsesime me ise suurejooneliselt oma riigi sünnipäeva; Vilniuse tänavatel süüdati lõkkeid, kõlasid laulud, ning sel päeval olid meiega ka meie naabrid – eestlased ja lätlased. Aiman, millist rõõmu Eesti rahvas saabuval pidupäeval tunneb. Vilnius tähistab Eesti iseseisvust koos Eestiga ja kogu oma südamest,” ütles Vilniuse linnapea.

Loe edasi: Pildigalerii: Eesti 100. sünnipäeval värvub Vilnius sinimustvalgeks

Pildigalerii: Pärnu linnas kaunistati 10 skulptuuri sinimustvalgete kangastega

Täna said Pärnu linna sümbolkujud riigi sajanda juubeli auks kaela sinimustvalged kaunistused.

Tõiv Jõul ja Indrek Aija Oskar Alexander Brackmanni mälestusmärki kaunistamas Foto Urmas Saard — Tõiv Jõul ja Indrek Aija Oskar Alexander Brackmanni mälestusmärki kaunistamas. Foto; Urmas Saard

EV100 korraldusmeeskonna eestvedamisel ehiti üle Eesti enam kui 20 tuntud skulptuuri sinimustvalgete kootud sallide või mütsidega. Pärnu linnast valiti korraldusmeeskonna poolt välja Lydia Koidula mälestussammas. Pärnus sidusid aksessuaare Indrek Aija ja Tõiv Jõul. Kõige kõrgemale ronimisel oli abiks Jaanus Rubin. Koidula mälestussamba juures võis näha ka Pärnu linnapead Romek Kosenkraniust uudistamas.

Linnavalitsus otsustas lisaks Koidula ausambale asetada ammuse tippmaletaja Paul Keres kaela rahvusvärvides kikilipsu. Teisi mälestusmärke ehiti siidisest riidest sallidega: Ilme Kulla naisfiguur “Supleja” Estonia sanatooriumi juures Aia tänaval; kunagise linnaarhitekti Olev Siinmaa kuju valli serval; ajakirjanduse isa Johann Voldemar Jannseni skulptuur Rüütli tänaval; Georg Wilhelm Richmanni ausammas Kuninga tänaval; Gustav Fabergé kontserdimaja ees; linnapea Oskar Alexander Brackmann Sütevaka humanitaargümnaasiumi lähedal.

Helilooja Raimond Valgre mälestusmärgi ja Kihnu Jõnnu ehk Enn Uuetoa skulptuuri eest kandsid hoolt Pärnu Rotary Klubi liikmed.

Loe edasi: Pildigalerii: Pärnu linnas kaunistati 10 skulptuuri sinimustvalgete kangastega

Viktor Arak püsib Sindi gümnaasiumi mälestustes

Eesti Vabariigi juubelinädalal külastasid Sindi gümnaasiumis õppivad ja töötavad MTÜ Eesti Lipu Seltsi liikmed Sindi Vana kalmistut, kus puhkavad sama kooli kauaaegne juhataja Jaan Arak ning tema poeg kapten Viktor Arak, vilistlane, Vabadusristi ja Kotkaristi kavaler, kelle sünnist möödub tänavu 22. aprillil 122 aastat.

Sindi noored Vabadussõja kangelase Viktor Araki kalmul Foto Urmas Saard — Sindi noored Vabadussõja kangelase Viktor Araki kalmul. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasium on aastaid hooldanud seda rahulat, toonud lilli ja süüdanud küünla. Siia on tähtpäevadel kogunenud teisedki sintlased, et kangelase haual mälestada kõiki Vabadussõjas võidelnud inimesi.

Juba mitmendat aastat järjest kutsub lipu seltsi esimees Jüri Trei väärtustama kahte kõrvuti seisvat tähtsündmust eesti rahva ajaloos: kättejõudnud riigi sajandat juubelit ja peatselt saabuvat Eesti laulupeo 150. aastapäeva. Kahe olulise juubeli puhul palub lipu selts ja muinsuskaitse selts korrastada meie vabadusristi kavaleride, samuti kultuuri- ja riigitegelaste kalmusid kõikjal maailmas.

Hiljuti külastasid lipu seltsi liikmed Stockholmi Metsakalmistul asuvaid Eesti riigitegelaste ja kultuuriinimeste kalmusid, kus süüdati küünlad ja asetati sinimustvalged lipud.

Loe edasi: Viktor Arak püsib Sindi gümnaasiumi mälestustes

Johan Holberg Eestis ja maapaos

Tänavu küünlakuul möödub eksiilis asutatud paralleelvalitsuse Eesti Vabariigi Peaministri asetäitja Johan Holbergi sünnist 125 aastat. Nädalapäevad tagasi tegi Sindi ajalooklubi Vabadussõja ohvitseri, advokaadi, poliitiku, ministri, metsavenna ja metsatöölise tegevusest põgusa ülevaate.

Heldor Käärats juhatas Vana-Pärnu kalmistule, kus puhkavad Johan Holbergi ema ja isa Foto Urmas Saard — Heldor Käärats juhatas Vana-Pärnu kalmistule, kus puhkavad Johan Holbergi ema ja isa. Foto: Urmas Saard

Holberg sündis 1893. a 20. veebruaril Pärnumaal asuva Sauga (nüüdne Tori) valla Eametsa külas. Tema sünnimaja on tänapäevani alles ja paikneb eeskujulikult korrastatuna Sauga jõe kaldapealsel, Niitjõe tupiktee lõpus. Holberg suri 1978. a 10. aprillil Chicagos (Illinoisi osariigis), aga tema põrm maeti Torontos Mount Pleasanti kalmistul perekonna rahulasse. Ema, isa, vend ja õde on maetud Vana-Pärnu kalmistule. Perekonna rahula ühte nurka püstitatud mälestuskivile on raiutud kõigi Niida talus kasvanud laste nimed, üheksast esimesel kohal Johan Holberg. Musta graniidi teisele küljele on kirjutatud: „Õppimine, töö ja isamaa-armastus olid väärtused, millega kasvatasid Riina ja Jaan Holberg oma lapsi Niida talus Sauga vallas, 1892-1941.“

Taluperemehe poeg Johan alustas hariduse omandamist Pappsaare külakoolis, edasi jätkus koolitee Pärnu linnakoolis ja 1914. aastal lõpetas Pärnu Aleksandri gümnaasiumi, õigusteadust omandas Peterburis aastatel 1914-1915. Alanud maailmasõja ja mobilisatsiooni tõttu õpingud katkesid. Pauli sõjakooli lõpetas ta kaadriohvitserina.

Loe edasi: Johan Holberg Eestis ja maapaos

Jüri Trei: külastagem, korrastagem meie vabadusristi kavaleride, samuti kultuuri- ja riigitegelaste kalmusid

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel külastasid MTÜ Eesti Lipu Seltsi liikmed Stockholmi Metsakalmistul asuvaid tuntud Eesti riigitegelaste ja kultuuriinimeste kalmusid, kus süüdati mälestusküünlad ja asetati sinimustvalged lipud.

Jüri Trei, lipu seltsi esimees, on juba mitmeid aastaid kutsunud üles eriliselt väärtustama kahte kõrvuti olevat tähtsündmust meie rahva ajaloos: kättejõudnud Eesti Vabariigi sajandat juubelit ja peatselt saabuvat Eesti laulupeo 150. aastapäeva. Nende oluliste juubelitähtpäevade eel kutsub Trei laulurahvast ning kõiki teisi inimesi järgima lipu seltsi ning muinsuskaitse seltsi üleskutset, millega palutakse korrastada meie vabadusristi kavaleride, samuti kultuuri- ja riigitegelaste kalmusid kõikjal maailmas.

Jüri Trei Stockholmi Metsakalmistul. Foto: Uudo Kasuk →

Urmas Saard

Eestlased ja venelased tähistasid Sindis ühiselt vastlapäeva

Sindi Naisliidu ja vene segakoori Slavjanotška ühisel eestvedamisel toimus täna vastlapäeva tähistamine.

Vene segakoor Slavjanotška vastlapäeval Sindi seltsimaja ees Foto Urmas Saard — Vene segakoor Slavjanotška vastlapäeval Sindi seltsimaja ees. Foto: Urmas Saard

Naisliidu esinaine Juta Velleste tervitas vastlapäeval osalejaid ja tänas Tori vallavalitsust, kes kostitas rahvast paarisaja vastlakukliga. Renna Järve tutvustas vastlapäeva kombeid. Vastlapäeva kohta on öeldud ka liupäev, pudrupäev, lihaheitepäev. Vastlapäeva kuupäev on muutuv ja oleneb ülestõusmispühadest. Eestlaste kombestikku kuulub kelgutamine. Pikk kelguliug ennustab eelseisvaks suveks paremat linakasvu. Eesti vastlatoiduks on ikka olnud seajalad ja herne- või oasupp. Uuemal ajal maiustatakse meelsasti vahukoorega vastlakukleid. Neid mütsiga kukleid süüakse ka Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Islandil, Fääri saartel, samuti mõningates piirkondades Saksamaal.

Kukleid ja teed jagas Edvi Kukk. Külliki Almosen korraldas lastele võistlusmänge ja andis auhinnaks kompvekke. Mänge korraldas ka Slavjanotška, aga väga oodatud oli nende laulmine. Samal ajal tegi Sauga kandi mees Boriss hobusaaniga lastele vastlasõitu. Lapsi jätkus küllaga ka samas kõrval asuvale Kahurimäele.

Loe edasi: Eestlased ja venelased tähistasid Sindis ühiselt vastlapäeva

Merike Teppan-Kolk: märkame, mõistame ja innustame positiivselt üksteist

Karl Rammi nimeline Sindi Muusikakool tegi sajandat sünnipäeva tähistavale Eesti Vabariigile kingituse kontserdiga „Ma armastan Eestit“.

https://www.youtube.com/watch?v=t1bQty1Azmk&t=8s

Sindi muusikakooli kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile Foto Urmas Saard — Sindi muusikakooli kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile. Foto: Urmas Saard

Sindi seltsimaja lavaesise külgi kaunistasid seitsmestele alustele paigutatud Eesti lipu seltsi lipud, mis tekitasid juba enne riigihümni ühislaulmist erilise pidulikkuse ootusärevuse. Tori vallavanem Lauri Luur ütles kontserdil osalejaid tervitades: „Mis saaks olla veel ägedam, kui noored saavad kasvada sellises sinimustvalges vaimus.“

[pullquote]Väga vahva kontsert Sindi muusikakoolilt Eesti Vabariigi juubeli puhul. Suur tänu heade emotsioonide eest![/pullquote]Eesti riigile kingituse tegemisel osalesid Sindi muusikakooli õpilased, õpetajad, sama kooli vilistlased ja Selja Lauluseltsing.

Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk tänas kõiki esinejaid ja kuulajaid, keda oli loodetult üsna suur hulk. „See tähendab, et meie tegemised lähevad meie kogukonnale korda,“ oli direktor tulemusega rahul seda enam, et kontsert kogus kokku inimesi ka varasema nimetusega valdadest Torist, Saugast, Arest. „Meie uus kogukond ootab sidumist, liitmist. Ma arvan, et sellised sündmused võivad seda väga edukalt teha.“

Loe edasi: Merike Teppan-Kolk: märkame, mõistame ja innustame positiivselt üksteist

Pärnu uus bussijaam avab sõbrapäeval uksed

14. veebruaril kell 6.30 avatakse Pärnu uue bussijaama ootesaal ja kassad ning bussid hakkavad väljuma bussijaama platsilt. Bussid sisenevad Aia tn poolt ning väljuvad Ringi tn poolt.

Maketi vaade Pärnu uue bussijaama perroonile

Ootesaal saab olema avatud iga päev kell 6.30 – 21.00.

[pullquote]Täielikult valminud bussijaama pidulik avamine toimub Pärnu päeval, 8. aprillil kell 12.00[/pullquote]Esimese tööpäeva hommikul avab bussijaama uksed Pärnu linnapea, kes koos abilistega saadab liinile kell 6.35 väljuva Tõstamaa bussi. Tunnistajateks on oodatud kõik, kes soovivad selle ajaloolise sündmuse juures olla.

Pärnu vana bussijaam Ringi tänaval lõpetab oma tegevuse 13. veebruari hilisõhtul. Alates 14. veebruarist muutub Ringi ja Rüütli tänavate ajutine liikluskorraldus jälle endiseks.

Loe edasi: Pärnu uus bussijaam avab sõbrapäeval uksed

Välisministeerium tähistab Eesti diplomaatia sajandat sünnipäeva loengusarjaga Eesti koolides

Välisministeeriumi diplomaadid esinevad Eesti Vabariigi juubeli eel Eestimaa koolides ja kultuuriasutustes loengute ja näitustega “Eesti diplomaatia 100”.

Eesti Posti Tervikasi Eesti diplomaatia 100 — Eesti Posti Tervikasi “Eesti diplomaatia 100”

31. jaanuaril korraldas välisministeerium koostöös isamaaliste organisatsioonide ja Eesti Postiga oma peamaja suures pressisaalis Eesti Posti Tervikasja esitluse ja ajaloolase Ago Pajuri loengu meie diplomaatia ajaloost.

Mullu 7. septembril möödus 100 aastat Maanõukogu istungist, kus võeti vastu Jaan Tõnissoni ettepanek saata välja esimesed Eesti välisesindajad. Maanõukogu juhatuse otsusega omandas Eesti välisdelegatsioon suhete loomiseks välisriikidega lõpliku kuju 1918. aasta 31. jaanuaril.

Saatkonda kuulusid Jaan Tõnisson, kes pidi Eestit esindama Skandinaavias, Ants Piip lähetati Londonisse, Karl Robert Pusta ja Ferdinand Kull Pariisi, Mihkel Martna ja Karl Menning Berliini.

Delegatsiooni liikmetele tehti ülesandeks edastada oma sihtkohamaa valitsusele Maanõukogu memorandum poliitilise olukorra kohta Eestis ja pöörduda saadud vastusega tagasi kodumaale.

Loe edasi: Välisministeerium tähistab Eesti diplomaatia sajandat sünnipäeva loengusarjaga Eesti koolides

Emajõe Laulikute 15 magamata aastat

10. veebruaril tähistab naiskoor Emajõe Laulikud Tartu ülikooli aulas kontsert-etendusega “15 magamata aastat” koori 15. sünnipäeva.

Naiskoor Emajõe Laulikud Foto pressisõnumiga — Naiskoor Emajõe Laulikud. Foto: pressisõnumiga

Emajõe Laulikute esimene proov toimus 5. veebruaril 2003, proovi oli kohale tulnud 24 naist, dirigendina astus koori ette Vilve Maide. Koori esimene esinemine toimus juba paari nädala pärast. Täna võime öelda, et täpselt samasuguse hoo ja ettevõtlikkusega on möödunud kõik need 15 aastat.

[pullquote]2009. ja 2014. aastal koos Tartu meeskooriga Akadeemiline Emajõgi korraldasid laulupeo tule teekonna läbi Eesti eri paikade[/pullquote]Sünnipäevakontserdil on laval üle neljakümne naise, kelle hulgas päris palju neidki, kes on laulnud kooris selle loomisest alates. Emajõe Laulikute peadirigent Vilve Maide on 15 aastat juhtinud naiskoori väga suure pühendumisega järjest suuremate eesmärkide suunas. Rahvusvahelistel konkurssidel pälvitud kulddiplomid ja tunnustused on koorile rõõmu toonud, aga see on ka edaspidiseks väljakutse.

Loe edasi: Emajõe Laulikute 15 magamata aastat

Mait Martinson: kivi Sindi gümnaasiumi seinas on väärt tuhandet kivi Hiina müüris

Tartu rahu 98. aastapäeval toimus Sindi gümnaasiumis koostöös Paikuse põhikooliga õpilaskonverents, kus peaesinejana rääkis diplomaat Mait Martinson.

Diplomaat Mait Martinson Tartu rahu 98. aastapäevale pühendatud konverentsil Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard — Diplomaat Mait Martinson Tartu rahu 98. aastapäevale pühendatud konverentsil Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president Eliise Kull ütles Tartu rahule pühendatud konverentsi sissejuhatades, et erinevalt eelmistel aastatel toimunud õpilaste ettekannetele esinevad tänavu Sindi gümnaasiumi vilistlased. Kordamööda said kõnepuldis sõna vilistlased Mait Lind, Taavi-Toomas Tärk ja Lisette Kandima.

Peaettekandega esines diplomaat Mait Martinson. Kull tutvustas oma kooli vilistlast kogemustega suursaadikuna, kes on esindanud Eesti Vabariiki Hiinas, Iirimaal ja Valgevenes. Martinson töötab välisministeeriumi julgeolekupoliitika ja transatlantiliste suhete büroo nõunikuna, asudes riigi strateegilise kaubakomisjoni liikmena esimehe ülesannetes.

Esmalt andis Martinson Sindi gümnaasiumile kingituseks toodud sinimustvalge laualipu ühele kooliaulas istuvale neiule hoida. Mõniaeg hiljem palus ta selle lipu õpilase enda valikul asetada kuhugile kõige sobivamale kohale. Õpilane pidas kõige paremaks asukohaks Vabadussõjas langenute mälestustahvlit aula seinal, mille ette ta lipu asetas.

Loe edasi: Mait Martinson: kivi Sindi gümnaasiumi seinas on väärt tuhandet kivi Hiina müüris

Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga!

Eesti Lipu Seltsi, Kindral Johan Laidoneri Seltsi ja Jaan Poska Mälestusfondi üleskutse.

Lipp on heisatud Foto Urmas Saard — Lipp on heisatud. Foto: Urmas Saard

Eesti riik saab 100-aastaseks! Üle veerandsaja aasta oleme olnud jälle vabad. Paljud meist arvukamad rahvad alles unistavad oma riigist. Omariikluseta poleks me need, kes oleme – me poleks peremehed omal maal. Me ei saaks vabalt ja segamatult rääkida oma emakeelt. Me ei saaks ise oma asju otsustada.

Tundkem täna uhkust, et oleme vaba riigirahvas! Andkem au oma riigile ja selle lipule!

Kaunistagem juubeli eel rahvusvärvidega meie peopaigad ja heisakem 2. veebruaril, Tartu rahu aastapäeval, ning 24. veebruaril, meie iseseisvuspäeval, sinimustvalged kõikjal üle terve riigi! Kutsume üles ka eestlasi välisriikides seda tegema. Tehkem seda üheskoos – Eesti noored ja vanad!

Heiska sinagi oma kodus Eesti lipp! Kingi oma toetus – pandiks tulevastele põlvedele!

Eesti Lipu Selts
Kindral Johan Laidoneri Selts
SA Jaan Poska Mälestusfond

Kindral Johan Laidoner ja Siim Kallas

Esmaspäeval, 12. veebruaril algusega kell 15 leiab Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus aset traditsiooniline kindrali sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng. Tänavune lektor on Viimsi vallavanem, endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kes kõneleb teemal „Milline võiks olla Eesti Vabariigi teine aastasada?“.

Siim Kallas Foto Urmas Saard — Siim Kallas. Foto: Urmas Saard

Mälestusloeng on arvult üheteistkümnes. Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo, massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag. Tunamullu kõneles kindrali sünniaastapäeval semiootik Valdur Mikita teemal „Eesti kui maailmakultuuri taimelava“ ja mullu ajaloodoktor Ago Pajur – „Konstantin Pätsi osa Eesti riigi sünniloos“.

Vahetult enne loengut, kell 14.30 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad. Viimsi valla ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi nimel asetatakse monumendi juurde pärjad. Mälestusloengut ilmestavad lühikontserdiga Peeter ja Pia Paemurru.
Osavõtt vaba.

Kindral Johan Laidoneri Selts

Sindi noortekeskuse kingitus Eesti Vabariigile

Kolmeteistkümneseks saanud Sindi noortekeskus kinkis oma sünnipäeva peol saja-aastasele Eesti Vabariigile arvutigraafika ringis valmistatud sinimustvalge male.

https://www.youtube.com/watch?v=huNE_fFxaOg

Arvutigraafika ja 3D printeri abil valminud malendid, tööd juhendas Heiko Kivila Foto Urmas Saard — Arvutigraafika ja 3D printeri abil valminud malendid, tööd juhendas Heiko Kivila. Foto: Urmas Saard

27. jaanuaril tähistas teismeline Sindi Avatud Noortekeskus sünnipäeva koos oma eakaaslastega, kellega viibisid ühises seltskonnas ka vanemad inimesed. Uksel tervitas külalisi päevajuht Karl Hussar, kes juhatas saabujad kohtadele. Siim Kaspar Kollamaa mängis reipa meeleolu tekitamiseks vahva klaverisonaadi “Türgi marss”. Euroopaliku muusikavormi looja on olnud Wolfgang Amadeus Mozart.

Keskpäevase kogunemise juhatas sisse 22 minuti pikkune videoülevaade noortekeskuse peamistest tegemistest. Video valmis tänavu jaanuaris. „Vaeva nägi noorteaktiiv eesotsas president Kaur Kasemaaga, abiks Fred Hussar, Kimo Varik ja Remii Metsmaa, toetas keskuse juhataja Helle Vent,“ selgitas Karl. Sindi noortekeskuse tegevus ei mahu tervenesti kunagise raudteejaama peahoone esimesele korrusele ära. Väljapool maja tegutsevad juhtraja automudelismi ringi huvilised, iluvõimlejad, ronimisseinal turnijad ning ekstreemsporti harrastavad rulatajad, rulluisutajad, tõuke- ja BMX-ratturid. Küllaga tegevust jätkub ka Pärnu maantee ääres asuvas hoones: keraamika, kitarrimäng, trummid, fotograafia, pinks, piljard, lauamängud, kabe, male, kondiitri võlumaa, Sindi Raadio, arvutigraafika jm. Seda kõike on korraga liigagi palju, et paarikümne minuti jooksul videot vaadates täit ülevaadet saada.

Loe edasi: Sindi noortekeskuse kingitus Eesti Vabariigile

Heldor Kääratsiga kohvilauas

„Sa pole nii vanagi,“ ütles Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam kahtlustavalt kuid rohkem siiski naljatleval toonil Heldor Kääratsile, kes teatas ajaloosõpradega kohvilauas vesteldes, et alustas kohtunikuna 68 aastat tagasi.

Heldor Käärats Seljametsa muuseumis Foto Urmas Saard — Heldor Käärats Seljametsa muuseumis. Foto: Urmas Saard

Täna kogunes tunnustatud spordiajaloo huvilise ja teeneka tõstespordikohtuniku Heldor Kääratsi kutsel Seljametsa muuseumisse seltskond inimesi, et õnnitleda kõrges eas vanahärrat ja kuulata huvitavaid pajatusi käidud eluteelt.

[pullquote]Hetkelise kõhkluse järel heitnud Jüri naabrimehe enda turjale ning jooksnud sakslaste pidevast tulest hoolimata üle pika Koiva jõe silla[/pullquote]„Sündisin samal aastal, kui Mikhail Mikhailovich Gromov püstitas kestuslennus tolle aja maailmarekordi, läbides üle 12 000 kilomeetri ja püsides ühtejärge 75 tundi õhus,“ jutustas Heldor Venemaa esimesest raskekaalu tõstjast, professorist ja NSV Liidu kangelasest, kelle kätt õnnestus tal suruda 40 aastat hiljem. Sportlase ja kohtunikuna sai Heldor palju reisida mööda omaaegset Nõukogudemaad ja kohtuda erinevate inimestega. „Valgevenes, Gomelis peeti 1974. a meistrivõistluseid, kui ühtäkki sattusin koos teistega pikalt looklevasse õnnitlejate järjekorda. Sain kätelda 24. veebruaril sündinud kuulsat meest.“

Loe edasi: Heldor Kääratsiga kohvilauas