tähtpäev

Viktor Arak püsib Sindi gümnaasiumi mälestustes

Eesti Vabariigi juubelinädalal külastasid Sindi gümnaasiumis õppivad ja töötavad MTÜ Eesti Lipu Seltsi liikmed Sindi Vana kalmistut, kus puhkavad sama kooli kauaaegne juhataja Jaan Arak ning tema poeg kapten Viktor Arak, vilistlane, Vabadusristi ja Kotkaristi kavaler, kelle sünnist möödub tänavu 22. aprillil 122 aastat.

Sindi noored Vabadussõja kangelase Viktor Araki kalmul Foto Urmas Saard — Sindi noored Vabadussõja kangelase Viktor Araki kalmul. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasium on aastaid hooldanud seda rahulat, toonud lilli ja süüdanud küünla. Siia on tähtpäevadel kogunenud teisedki sintlased, et kangelase haual mälestada kõiki Vabadussõjas võidelnud inimesi.

Juba mitmendat aastat järjest kutsub lipu seltsi esimees Jüri Trei väärtustama kahte kõrvuti seisvat tähtsündmust eesti rahva ajaloos: kättejõudnud riigi sajandat juubelit ja peatselt saabuvat Eesti laulupeo 150. aastapäeva. Kahe olulise juubeli puhul palub lipu selts ja muinsuskaitse selts korrastada meie vabadusristi kavaleride, samuti kultuuri- ja riigitegelaste kalmusid kõikjal maailmas.

Hiljuti külastasid lipu seltsi liikmed Stockholmi Metsakalmistul asuvaid Eesti riigitegelaste ja kultuuriinimeste kalmusid, kus süüdati küünlad ja asetati sinimustvalged lipud.

Loe edasi: Viktor Arak püsib Sindi gümnaasiumi mälestustes

Johan Holberg Eestis ja maapaos

Tänavu küünlakuul möödub eksiilis asutatud paralleelvalitsuse Eesti Vabariigi Peaministri asetäitja Johan Holbergi sünnist 125 aastat. Nädalapäevad tagasi tegi Sindi ajalooklubi Vabadussõja ohvitseri, advokaadi, poliitiku, ministri, metsavenna ja metsatöölise tegevusest põgusa ülevaate.

Heldor Käärats juhatas Vana-Pärnu kalmistule, kus puhkavad Johan Holbergi ema ja isa Foto Urmas Saard — Heldor Käärats juhatas Vana-Pärnu kalmistule, kus puhkavad Johan Holbergi ema ja isa. Foto: Urmas Saard

Holberg sündis 1893. a 20. veebruaril Pärnumaal asuva Sauga (nüüdne Tori) valla Eametsa külas. Tema sünnimaja on tänapäevani alles ja paikneb eeskujulikult korrastatuna Sauga jõe kaldapealsel, Niitjõe tupiktee lõpus. Holberg suri 1978. a 10. aprillil Chicagos (Illinoisi osariigis), aga tema põrm maeti Torontos Mount Pleasanti kalmistul perekonna rahulasse. Ema, isa, vend ja õde on maetud Vana-Pärnu kalmistule. Perekonna rahula ühte nurka püstitatud mälestuskivile on raiutud kõigi Niida talus kasvanud laste nimed, üheksast esimesel kohal Johan Holberg. Musta graniidi teisele küljele on kirjutatud: „Õppimine, töö ja isamaa-armastus olid väärtused, millega kasvatasid Riina ja Jaan Holberg oma lapsi Niida talus Sauga vallas, 1892-1941.“

Taluperemehe poeg Johan alustas hariduse omandamist Pappsaare külakoolis, edasi jätkus koolitee Pärnu linnakoolis ja 1914. aastal lõpetas Pärnu Aleksandri gümnaasiumi, õigusteadust omandas Peterburis aastatel 1914-1915. Alanud maailmasõja ja mobilisatsiooni tõttu õpingud katkesid. Pauli sõjakooli lõpetas ta kaadriohvitserina.

Loe edasi: Johan Holberg Eestis ja maapaos

Jüri Trei: külastagem, korrastagem meie vabadusristi kavaleride, samuti kultuuri- ja riigitegelaste kalmusid

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel külastasid MTÜ Eesti Lipu Seltsi liikmed Stockholmi Metsakalmistul asuvaid tuntud Eesti riigitegelaste ja kultuuriinimeste kalmusid, kus süüdati mälestusküünlad ja asetati sinimustvalged lipud.

Jüri Trei, lipu seltsi esimees, on juba mitmeid aastaid kutsunud üles eriliselt väärtustama kahte kõrvuti olevat tähtsündmust meie rahva ajaloos: kättejõudnud Eesti Vabariigi sajandat juubelit ja peatselt saabuvat Eesti laulupeo 150. aastapäeva. Nende oluliste juubelitähtpäevade eel kutsub Trei laulurahvast ning kõiki teisi inimesi järgima lipu seltsi ning muinsuskaitse seltsi üleskutset, millega palutakse korrastada meie vabadusristi kavaleride, samuti kultuuri- ja riigitegelaste kalmusid kõikjal maailmas.

Jüri Trei Stockholmi Metsakalmistul. Foto: Uudo Kasuk →

Urmas Saard

Eestlased ja venelased tähistasid Sindis ühiselt vastlapäeva

Sindi Naisliidu ja vene segakoori Slavjanotška ühisel eestvedamisel toimus täna vastlapäeva tähistamine.

Vene segakoor Slavjanotška vastlapäeval Sindi seltsimaja ees Foto Urmas Saard — Vene segakoor Slavjanotška vastlapäeval Sindi seltsimaja ees. Foto: Urmas Saard

Naisliidu esinaine Juta Velleste tervitas vastlapäeval osalejaid ja tänas Tori vallavalitsust, kes kostitas rahvast paarisaja vastlakukliga. Renna Järve tutvustas vastlapäeva kombeid. Vastlapäeva kohta on öeldud ka liupäev, pudrupäev, lihaheitepäev. Vastlapäeva kuupäev on muutuv ja oleneb ülestõusmispühadest. Eestlaste kombestikku kuulub kelgutamine. Pikk kelguliug ennustab eelseisvaks suveks paremat linakasvu. Eesti vastlatoiduks on ikka olnud seajalad ja herne- või oasupp. Uuemal ajal maiustatakse meelsasti vahukoorega vastlakukleid. Neid mütsiga kukleid süüakse ka Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Islandil, Fääri saartel, samuti mõningates piirkondades Saksamaal.

Kukleid ja teed jagas Edvi Kukk. Külliki Almosen korraldas lastele võistlusmänge ja andis auhinnaks kompvekke. Mänge korraldas ka Slavjanotška, aga väga oodatud oli nende laulmine. Samal ajal tegi Sauga kandi mees Boriss hobusaaniga lastele vastlasõitu. Lapsi jätkus küllaga ka samas kõrval asuvale Kahurimäele.

Loe edasi: Eestlased ja venelased tähistasid Sindis ühiselt vastlapäeva

Merike Teppan-Kolk: märkame, mõistame ja innustame positiivselt üksteist

Karl Rammi nimeline Sindi Muusikakool tegi sajandat sünnipäeva tähistavale Eesti Vabariigile kingituse kontserdiga „Ma armastan Eestit“.

https://www.youtube.com/watch?v=t1bQty1Azmk&t=8s

Sindi muusikakooli kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile Foto Urmas Saard — Sindi muusikakooli kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile. Foto: Urmas Saard

Sindi seltsimaja lavaesise külgi kaunistasid seitsmestele alustele paigutatud Eesti lipu seltsi lipud, mis tekitasid juba enne riigihümni ühislaulmist erilise pidulikkuse ootusärevuse. Tori vallavanem Lauri Luur ütles kontserdil osalejaid tervitades: „Mis saaks olla veel ägedam, kui noored saavad kasvada sellises sinimustvalges vaimus.“

[pullquote]Väga vahva kontsert Sindi muusikakoolilt Eesti Vabariigi juubeli puhul. Suur tänu heade emotsioonide eest![/pullquote]Eesti riigile kingituse tegemisel osalesid Sindi muusikakooli õpilased, õpetajad, sama kooli vilistlased ja Selja Lauluseltsing.

Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk tänas kõiki esinejaid ja kuulajaid, keda oli loodetult üsna suur hulk. „See tähendab, et meie tegemised lähevad meie kogukonnale korda,“ oli direktor tulemusega rahul seda enam, et kontsert kogus kokku inimesi ka varasema nimetusega valdadest Torist, Saugast, Arest. „Meie uus kogukond ootab sidumist, liitmist. Ma arvan, et sellised sündmused võivad seda väga edukalt teha.“

Loe edasi: Merike Teppan-Kolk: märkame, mõistame ja innustame positiivselt üksteist

Pärnu uus bussijaam avab sõbrapäeval uksed

14. veebruaril kell 6.30 avatakse Pärnu uue bussijaama ootesaal ja kassad ning bussid hakkavad väljuma bussijaama platsilt. Bussid sisenevad Aia tn poolt ning väljuvad Ringi tn poolt.

Maketi vaade Pärnu uue bussijaama perroonile

Ootesaal saab olema avatud iga päev kell 6.30 – 21.00.

[pullquote]Täielikult valminud bussijaama pidulik avamine toimub Pärnu päeval, 8. aprillil kell 12.00[/pullquote]Esimese tööpäeva hommikul avab bussijaama uksed Pärnu linnapea, kes koos abilistega saadab liinile kell 6.35 väljuva Tõstamaa bussi. Tunnistajateks on oodatud kõik, kes soovivad selle ajaloolise sündmuse juures olla.

Pärnu vana bussijaam Ringi tänaval lõpetab oma tegevuse 13. veebruari hilisõhtul. Alates 14. veebruarist muutub Ringi ja Rüütli tänavate ajutine liikluskorraldus jälle endiseks.

Loe edasi: Pärnu uus bussijaam avab sõbrapäeval uksed

Välisministeerium tähistab Eesti diplomaatia sajandat sünnipäeva loengusarjaga Eesti koolides

Välisministeeriumi diplomaadid esinevad Eesti Vabariigi juubeli eel Eestimaa koolides ja kultuuriasutustes loengute ja näitustega “Eesti diplomaatia 100”.

Eesti Posti Tervikasi Eesti diplomaatia 100 — Eesti Posti Tervikasi “Eesti diplomaatia 100”

31. jaanuaril korraldas välisministeerium koostöös isamaaliste organisatsioonide ja Eesti Postiga oma peamaja suures pressisaalis Eesti Posti Tervikasja esitluse ja ajaloolase Ago Pajuri loengu meie diplomaatia ajaloost.

Mullu 7. septembril möödus 100 aastat Maanõukogu istungist, kus võeti vastu Jaan Tõnissoni ettepanek saata välja esimesed Eesti välisesindajad. Maanõukogu juhatuse otsusega omandas Eesti välisdelegatsioon suhete loomiseks välisriikidega lõpliku kuju 1918. aasta 31. jaanuaril.

Saatkonda kuulusid Jaan Tõnisson, kes pidi Eestit esindama Skandinaavias, Ants Piip lähetati Londonisse, Karl Robert Pusta ja Ferdinand Kull Pariisi, Mihkel Martna ja Karl Menning Berliini.

Delegatsiooni liikmetele tehti ülesandeks edastada oma sihtkohamaa valitsusele Maanõukogu memorandum poliitilise olukorra kohta Eestis ja pöörduda saadud vastusega tagasi kodumaale.

Loe edasi: Välisministeerium tähistab Eesti diplomaatia sajandat sünnipäeva loengusarjaga Eesti koolides

Emajõe Laulikute 15 magamata aastat

10. veebruaril tähistab naiskoor Emajõe Laulikud Tartu ülikooli aulas kontsert-etendusega “15 magamata aastat” koori 15. sünnipäeva.

Naiskoor Emajõe Laulikud Foto pressisõnumiga — Naiskoor Emajõe Laulikud. Foto: pressisõnumiga

Emajõe Laulikute esimene proov toimus 5. veebruaril 2003, proovi oli kohale tulnud 24 naist, dirigendina astus koori ette Vilve Maide. Koori esimene esinemine toimus juba paari nädala pärast. Täna võime öelda, et täpselt samasuguse hoo ja ettevõtlikkusega on möödunud kõik need 15 aastat.

[pullquote]2009. ja 2014. aastal koos Tartu meeskooriga Akadeemiline Emajõgi korraldasid laulupeo tule teekonna läbi Eesti eri paikade[/pullquote]Sünnipäevakontserdil on laval üle neljakümne naise, kelle hulgas päris palju neidki, kes on laulnud kooris selle loomisest alates. Emajõe Laulikute peadirigent Vilve Maide on 15 aastat juhtinud naiskoori väga suure pühendumisega järjest suuremate eesmärkide suunas. Rahvusvahelistel konkurssidel pälvitud kulddiplomid ja tunnustused on koorile rõõmu toonud, aga see on ka edaspidiseks väljakutse.

Loe edasi: Emajõe Laulikute 15 magamata aastat

Mait Martinson: kivi Sindi gümnaasiumi seinas on väärt tuhandet kivi Hiina müüris

Tartu rahu 98. aastapäeval toimus Sindi gümnaasiumis koostöös Paikuse põhikooliga õpilaskonverents, kus peaesinejana rääkis diplomaat Mait Martinson.

Diplomaat Mait Martinson Tartu rahu 98. aastapäevale pühendatud konverentsil Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard — Diplomaat Mait Martinson Tartu rahu 98. aastapäevale pühendatud konverentsil Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse president Eliise Kull ütles Tartu rahule pühendatud konverentsi sissejuhatades, et erinevalt eelmistel aastatel toimunud õpilaste ettekannetele esinevad tänavu Sindi gümnaasiumi vilistlased. Kordamööda said kõnepuldis sõna vilistlased Mait Lind, Taavi-Toomas Tärk ja Lisette Kandima.

Peaettekandega esines diplomaat Mait Martinson. Kull tutvustas oma kooli vilistlast kogemustega suursaadikuna, kes on esindanud Eesti Vabariiki Hiinas, Iirimaal ja Valgevenes. Martinson töötab välisministeeriumi julgeolekupoliitika ja transatlantiliste suhete büroo nõunikuna, asudes riigi strateegilise kaubakomisjoni liikmena esimehe ülesannetes.

Esmalt andis Martinson Sindi gümnaasiumile kingituseks toodud sinimustvalge laualipu ühele kooliaulas istuvale neiule hoida. Mõniaeg hiljem palus ta selle lipu õpilase enda valikul asetada kuhugile kõige sobivamale kohale. Õpilane pidas kõige paremaks asukohaks Vabadussõjas langenute mälestustahvlit aula seinal, mille ette ta lipu asetas.

Loe edasi: Mait Martinson: kivi Sindi gümnaasiumi seinas on väärt tuhandet kivi Hiina müüris

Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga!

Eesti Lipu Seltsi, Kindral Johan Laidoneri Seltsi ja Jaan Poska Mälestusfondi üleskutse.

Lipp on heisatud Foto Urmas Saard — Lipp on heisatud. Foto: Urmas Saard

Eesti riik saab 100-aastaseks! Üle veerandsaja aasta oleme olnud jälle vabad. Paljud meist arvukamad rahvad alles unistavad oma riigist. Omariikluseta poleks me need, kes oleme – me poleks peremehed omal maal. Me ei saaks vabalt ja segamatult rääkida oma emakeelt. Me ei saaks ise oma asju otsustada.

Tundkem täna uhkust, et oleme vaba riigirahvas! Andkem au oma riigile ja selle lipule!

Kaunistagem juubeli eel rahvusvärvidega meie peopaigad ja heisakem 2. veebruaril, Tartu rahu aastapäeval, ning 24. veebruaril, meie iseseisvuspäeval, sinimustvalged kõikjal üle terve riigi! Kutsume üles ka eestlasi välisriikides seda tegema. Tehkem seda üheskoos – Eesti noored ja vanad!

Heiska sinagi oma kodus Eesti lipp! Kingi oma toetus – pandiks tulevastele põlvedele!

Eesti Lipu Selts
Kindral Johan Laidoneri Selts
SA Jaan Poska Mälestusfond

Kindral Johan Laidoner ja Siim Kallas

Esmaspäeval, 12. veebruaril algusega kell 15 leiab Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus aset traditsiooniline kindrali sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng. Tänavune lektor on Viimsi vallavanem, endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kes kõneleb teemal „Milline võiks olla Eesti Vabariigi teine aastasada?“.

Siim Kallas Foto Urmas Saard — Siim Kallas. Foto: Urmas Saard

Mälestusloeng on arvult üheteistkümnes. Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo, massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag. Tunamullu kõneles kindrali sünniaastapäeval semiootik Valdur Mikita teemal „Eesti kui maailmakultuuri taimelava“ ja mullu ajaloodoktor Ago Pajur – „Konstantin Pätsi osa Eesti riigi sünniloos“.

Vahetult enne loengut, kell 14.30 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad. Viimsi valla ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi nimel asetatakse monumendi juurde pärjad. Mälestusloengut ilmestavad lühikontserdiga Peeter ja Pia Paemurru.
Osavõtt vaba.

Kindral Johan Laidoneri Selts

Sindi noortekeskuse kingitus Eesti Vabariigile

Kolmeteistkümneseks saanud Sindi noortekeskus kinkis oma sünnipäeva peol saja-aastasele Eesti Vabariigile arvutigraafika ringis valmistatud sinimustvalge male.

https://www.youtube.com/watch?v=huNE_fFxaOg

Arvutigraafika ja 3D printeri abil valminud malendid, tööd juhendas Heiko Kivila Foto Urmas Saard — Arvutigraafika ja 3D printeri abil valminud malendid, tööd juhendas Heiko Kivila. Foto: Urmas Saard

27. jaanuaril tähistas teismeline Sindi Avatud Noortekeskus sünnipäeva koos oma eakaaslastega, kellega viibisid ühises seltskonnas ka vanemad inimesed. Uksel tervitas külalisi päevajuht Karl Hussar, kes juhatas saabujad kohtadele. Siim Kaspar Kollamaa mängis reipa meeleolu tekitamiseks vahva klaverisonaadi “Türgi marss”. Euroopaliku muusikavormi looja on olnud Wolfgang Amadeus Mozart.

Keskpäevase kogunemise juhatas sisse 22 minuti pikkune videoülevaade noortekeskuse peamistest tegemistest. Video valmis tänavu jaanuaris. „Vaeva nägi noorteaktiiv eesotsas president Kaur Kasemaaga, abiks Fred Hussar, Kimo Varik ja Remii Metsmaa, toetas keskuse juhataja Helle Vent,“ selgitas Karl. Sindi noortekeskuse tegevus ei mahu tervenesti kunagise raudteejaama peahoone esimesele korrusele ära. Väljapool maja tegutsevad juhtraja automudelismi ringi huvilised, iluvõimlejad, ronimisseinal turnijad ning ekstreemsporti harrastavad rulatajad, rulluisutajad, tõuke- ja BMX-ratturid. Küllaga tegevust jätkub ka Pärnu maantee ääres asuvas hoones: keraamika, kitarrimäng, trummid, fotograafia, pinks, piljard, lauamängud, kabe, male, kondiitri võlumaa, Sindi Raadio, arvutigraafika jm. Seda kõike on korraga liigagi palju, et paarikümne minuti jooksul videot vaadates täit ülevaadet saada.

Loe edasi: Sindi noortekeskuse kingitus Eesti Vabariigile

Heldor Kääratsiga kohvilauas

„Sa pole nii vanagi,“ ütles Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam kahtlustavalt kuid rohkem siiski naljatleval toonil Heldor Kääratsile, kes teatas ajaloosõpradega kohvilauas vesteldes, et alustas kohtunikuna 68 aastat tagasi.

Heldor Käärats Seljametsa muuseumis Foto Urmas Saard — Heldor Käärats Seljametsa muuseumis. Foto: Urmas Saard

Täna kogunes tunnustatud spordiajaloo huvilise ja teeneka tõstespordikohtuniku Heldor Kääratsi kutsel Seljametsa muuseumisse seltskond inimesi, et õnnitleda kõrges eas vanahärrat ja kuulata huvitavaid pajatusi käidud eluteelt.

[pullquote]Hetkelise kõhkluse järel heitnud Jüri naabrimehe enda turjale ning jooksnud sakslaste pidevast tulest hoolimata üle pika Koiva jõe silla[/pullquote]„Sündisin samal aastal, kui Mikhail Mikhailovich Gromov püstitas kestuslennus tolle aja maailmarekordi, läbides üle 12 000 kilomeetri ja püsides ühtejärge 75 tundi õhus,“ jutustas Heldor Venemaa esimesest raskekaalu tõstjast, professorist ja NSV Liidu kangelasest, kelle kätt õnnestus tal suruda 40 aastat hiljem. Sportlase ja kohtunikuna sai Heldor palju reisida mööda omaaegset Nõukogudemaad ja kohtuda erinevate inimestega. „Valgevenes, Gomelis peeti 1974. a meistrivõistluseid, kui ühtäkki sattusin koos teistega pikalt looklevasse õnnitlejate järjekorda. Sain kätelda 24. veebruaril sündinud kuulsat meest.“

Loe edasi: Heldor Kääratsiga kohvilauas

Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva tähistamise hommik Sindis

Sindi jätkab pea saja aasta tagant alguse saanud traditsioonidega, mis aja jooksul korralduslikult küll muutunud, aga põhiolemuselt ikkagi endiseks jäänud.

Foto Marko Šorini kogus oleval postkaardil

Sindi muuseumis ja eravalduses leidub üksikuid fotosid, mis jutustavad kahe maailmasõja vahelisel ajal tekstiilivabriku alevis toimunud üldrahvalikest ettevõtmistest. Muuseumi juhataja Heidi Vellendi sõnul pole kõigi tegemiste kohta kirjalikke mälestusi eriti palju linna mäluasutuse hoidlatesse talletatud. Aga õnneks teeb Sindi kroonikakirjutaja August Kask põgusa ülevaate ka Eesti Vabariigi iseseisvuspäevade tähistamisest omaaegses Sindis.

[pullquote]Terve Sindi oli jalul, kõik olid väljas vabatahtlikult, ilma et oleks mingit erilist propagandat või isegi sundust vaja olnud[/pullquote]„Uuteks iseseisvusajal sünnitatud üritusteks, mida enne ei tuntud, olid rongikäigud ja paraadid, mis tulid lisaks igasuvistele roheliskäikudele,“ kirjutas Kask. Korraldajateks olid Kaitseliit ja Sindi tuletõrje selts.

Loe edasi: Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva tähistamise hommik Sindis

Vapramäele kutsutakse vapraid matkajaid

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus kutsub Eesti Vabariigi 100 aastal peredega loodusesse liikuma ja rahvustraditsioone tundma õppima. Matkasarja matkadega alustatakse Eesti 100 sünnipäevakuul – veebruaris.

Foto Triinu Pertels — Foto: Triinu Pertels

Matkasarja talvisele matka teekonnale minnakse 3. küünlakuu päeval kell 11.00.

Triinu Pertels, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse projektijuht, tutvustab kõike põnevat, mis matkapäeval aset leiab: avatakse näitus vanadest matkavahenditest; korraldatakse vana-aja mänge lastele; kulgemist ajateljel; osavõtjate vahelist grupifoto ja video võistlust ja tutvutakse talviste rahvakalendripäevadega. Osavõtjatele valmistatakse ka üllatusi.

„Lume korral suusatame, lume puudusel matkame jalgsi,“ selgitab Pertels. Kogunetakse Vapramäe Loodusmaja juurde. Osalemine on matkajatele tasuta (va kanuumatk). Matkatee on erineva pikkusega, et saaksid osaleda nii väiksemad kui suuremad matkasellid. Matk kulgeb Vapramäe maastikukaitseala piirkonnas: Nõo vallas ja Tartumaal.

Osaleda võib ühel või kõigil neljal matkarajal. Nelja matka läbijatele on auhinnaks EV 100 sünnipäeva logoga matkasarja särk.

Matkapäev lõpetatakse traditsioonilise toidu degusteerimisega.

Matkasarja matkad on riigi sajanda sünnipäeva kingitus, mis viiakse ellu koostöös KÜSKi ja EV100 korraldustoimkonnaga. Karastusjoogiga toetab A. Le. Coq. Täiendavaid teateid leiab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse kodulehelt.

Urmas Saard

Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad riigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut

Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Eesmärgiks on lasteaedade raamatuvalikut mitmekesistada ning kutsuda lapsi üles lugema.

Risto Kask ja Kadri Veersalu Foto pressisõnumiga — Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Foto: pressisõnumiga

Kampaania käigus kingitakse raamatud 29-le lasteaiale Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal. Oma ettepaneku lasteaedade osas tegid 32 inimest Facebookis avaldatud üleskutse põhjal. Raamatud kingitakse ka Tallinna Lastehaiglale.

“Kuna tänavune talv on olnud küllaltki lumevaene ja pime ning õigeteks talvisteks tegevusteks võimalust ei ole olnud, tekkis mõte midagi selle olukorra parandamiseks ette võtta. Otsustasime kinkida lasteaedadele mõned raamatud,” ütles raamatu autor Risto Kask. “Algul mõtlesime, et see number võiks olla 50. Kuna ettepanekuid tuli arvatust rohkem, otsustasime kinkida sada raamatut.”

Raamat “Konnapoiste talvejutud” räägib kahe konna tegevusest talvises metsas. Raamatu tekstid on kirjutanud Risto Kask ning illustreerinud Kadri Veersalu. Raamat anti välja 2015. aastal ning seda toetasid Hooandja vahendusel 64 inimest.

“Toetame Eesti Vabariigi juubeliaasta väärtuseid. Lapsed kujundavad meie kõigi tulevikku. Seega on väga tähtis, et nende arenguteel oleks lisaks rutiinile piisavalt mõnusat ajaveetmist ja mälestusi. Raamatud pakuvad selle jaoks suurepärase võimaluse,” lisas Kask.

Raamatud jõuavad lasteaedadesse enne 24. veebruari.

Tähistati Tartu vabastamise 99. aastapäeva

Tartu Memento ja selle kauaaegse juhi Enn Tarto korraldusel toimus pühapäeval, 14. jaanuaril Tähtvere pargis Tartu vabastajate ausamba juures pidulik mälestusteenistus.

Tartu Foto Urmas Saard — Tartu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Täpselt kuu hiljem, 14. veebruaril vabastati Irboska ja eestlaste etniline asuala oli vaba![/pullquote]Vaatamata krõbedale talveilmale, oli rahvast rohkelt. Luteri- ja õigeusu vaimulike, Tartu linnavalitsuse, Kaitseliidu, üliõpilaskorporatsioonide, Tartu Vabadusvõitlejate Liidu jt. esindajate poolt öeldi päevakohaseid sõnu, pandi pärgi, lilli ja küünlaid Tartu vabastamisel langenud Eesti sõjameestele.

Tartu Rahu Põlistamise Seltsi nimel tervitasin kohalolijaid ja tänasin ürituse korraldajaid. Juhtisin tähelepanu sellele, et 99 aastat tagasi toimunud sõda oli välksõda. Vaevalt nädal enne 14. jaanuarit alanud suurpealetung tõi Eesti sõdurid siia Tähtvere väljale. Siin tehti relvaga punastele agressoritele, okupantidele ja timukatele selgeks, et on aeg ära minna. Täpselt kuu hiljem, 14. veebruaril vabastati Irboska ja eestlaste etniline asuala oli vaba!

Loe edasi: Tähistati Tartu vabastamise 99. aastapäeva

President Pätsi surma-aastapäeva mälestustalitus

Mittetulundusühingu Konstantin Pätsi Muuseumi juhatus palub austatud rahvast lahkesti osalema president Pätsi surma-aastapäeva mälestamise talitusele Tallinna Metsakalmistul.

Uuendatud trepp tõuseb perekond Pätside rahulasse Foto Urmas Saard — Uuendatud trepp tõuseb perekond Pätside rahulasse. Foto: Urmas Saard

„Meie traagilise elulooga riigipea suri 18. jaanuari õhtul 1956. a Tveri (Kalinini obl) lähedal Buraševo psühhoneuroloogia haiglas ja maeti 1990. a ümber Tallinna Metsakalmistule,“ meenutab Elle Lees, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht. Ta selgitab, et praegu on Buraševos arvatava matmiskoha juurde paigaldatud kohalike algatusel mälestuskivi ja rist. „Sealses koolihoones on sisustatud mälestusnurk, millega avaldatakse sügavat lugupidamist eestlaste presidendile,“ teab Lees rääkida.

Neljapäeval, 18. jaanuaril algusega kell 12 toimuval president Pätsi 62. surma-aastapäeva mälestustalitusel loeb hingepalve EAÕK preester Justinus Kiviloo. Samuti võtab sõna Konstantin Pätsi perekonna rahulas Pätsi muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste. Järgneb pärgade panek ühes järelhüüetega.

Lipuvalves osalevad corp! Fraternitas Estica, Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Kaitseliit, Memento Tallinna osakond, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.

Urmas Saard

Vaba Rahva Laul Paide Vallimäel

Taasiseseisvumise päeva eelõhtul peetakse Paide Vallimäel seitsmendat korda Vaba Rahva Laulu, mille ettevalmistusega alustati üsna varsti pärast Intsikurmus toimunud peo ajalooks saamist.

Vaba Rahva Laul Intsikurmus Foto Urmas Saard — Vaba Rahva Laul Intsikurmus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tunnustuseks laulupidude Vaba Rahva Laul traditsioonile on üritus võetud Eesti 100 sündmuste hulka[/pullquote]Laulupeo väsimatu korraldaja Ülo Kannisto kirjutab sotsiaalmeedias järjepidevalt ettevalmistuste kulgemisest: esitab küsimusi, peab nõu, lisab teateid ja laseb kommentaariumis inimestel ka omavahel arutleda. Suhtumist Vaba Rahva Laulu on erinevat. Guido Kapp ütleb näoraamatus: „Vabadus kui selline – see on ju müüt ja samas ka vabast rahvast.“ Pärnakas Sirli Küber arvab seevastu, et inimest teebki vabaks see, kui ta laulab sügavatest väärtustest, oma rahvast, maast, ühtehoidmisest, sellest mida usub siiralt oma südames ja mis teda kannab raskustest läbi. „Ma olen kahel korral Vaba Rahva Laulul end vabaks laulnud, lähen veel suurima hea meelega,“ kinnitab Küber.

Loe edasi: Vaba Rahva Laul Paide Vallimäel

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Sindi gümnaasiumis

Sindi gümnaasiumile väga iseloomulikult seisid Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval lipurivis kooli õpilasesindus ja Sindi noortevolikogu algatusgrupp.

Vabadussõjas võidelnute mälestamine Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard — Vabadussõjas võidelnute mälestamine Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Šorin meenutas uusaasta ööl ära jäänud hümni ja hindas seda puudust palju vähem tähtsaks sellest, mis tehti ära 1919. aasta viimasel päeval.[/pullquote]Täna toimus Sindi gümnaasiumi ja MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna ühisel nõul traditsiooniline mälestuskogunemine koolimaja aulas. Sõnavõttudega esinesid lipu seltsi liikmed õpetaja Lembit Roosimäe ja Pärnu abilinnapea Marko Šorin, samuti Tori vallavanem Lauri Luur. Roosimäe teadis öelda, et Sindist ja selle lähedusest läks Vabadussõtta umbkaudu 80 rahvaväelast nagu neid alguses kutsuti. Täpselt kell 10.30 palus ta inimestel jääda minutiks vaikuse seisakusse. Samal ajal helisesid Sindi kiriku kellad. Šorin meenutas uusaasta ööl ära jäänud hümni ja hindas seda puudust palju vähem tähtsaks sellest, mis tehti ära 1919. aasta viimasel päeval. 31 detsembril sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel vaherahuleping, mis hakkas kehtima 1920. a 3. jaanuaril kell 10.30. Luuri sõnul ei ole kätte võidetud riiklik vabadus iseenesest mõistetav ja selle hoidmise nimel tuleb igal päeval tegutseda.

Loe edasi: Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Sindi gümnaasiumis

3. jaanuaril heisatakse sinimustvalged lipud

Riigikantselei kodulehel öeldakse, et lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest. 3. jaanuarit tähistatakse Vabadussõjas võidelnute mälestuspäevana, mis on samuti lipupäev.

Majalipp Foto Urmas Saard — Majalipp. Foto: Urmas Saard

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.

Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Lipupäeval heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

Urmas Saard

Samal teemal:

Vaherahu aastapäeva tähistamine Sindis

Neljapäeval on ülemaailmne punktkirjapäev

4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille 209. sünniaastapäeval, märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Braille ehk punktkirja igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon Foto Urmas Saard — Braille ehk punktkirja igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pärnus kunagise Endla teatrihoone mälestusmärgil on iseseisvusmanifesti tekst ka punktkirjas.[/pullquote]Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktide kombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Punktkirjast on kõige hõlpsam aimu saada ravimipakenditel. Selles kirjas on märgitud ravimi nimetus ja toimeaine kogus. Punktkirjas tähistusi võib leida liftide juhtnuppudelt, busside stoppnuppudelt ja isegi mõne riigi postmarkidelt. Pärnus kunagise Endla teatrihoone mälestusmärgil on iseseisvusmanifesti tekst ka punktkirjas.

Loe edasi: Neljapäeval on ülemaailmne punktkirjapäev

Hilinenud kesköine reportaaž

Kell on 11.22 esimese jaanuari ennelõunal, kui asusin käesoleva teksti esimest rida kirjutama.

Uusaasta 2018 saabumine Sindi linnas Foto Urmas Saard — Uusaasta 2018 saabumine Sindi linnas. Foto: Urmas Saard

Täpselt tosin tundi on möödumas hetkest, kui Huawei andis märku järjekordse sõnumi jõudmisest põuetaskusse. Õngitsesin selle välja ja uurisin kaantevahel leiduvat teadet: „Palun kuuse alla 23.45 üllatused minu poolt.“ Olin selleks ajaks juba mõned kaadrid jäädvustanud inimtühja väljaku ääres seisvast tagasihoidliku kuid ikkagi väga majesteetliku välimusega Sindi raekojast, mille torni tipus lehvib selgetes värvides eristuv sinimustvalge lipp. Sammusin paraadnale lähemale ja uurisin, kas Sindi linnavalitsuse silt on juba asendatud Tori vallavalitsuse kohale asumisest teadaandva sildi vastu. Ei olnud. Vist ei pidanudki veel olema. Oli ju Tori valla uuel veebilehel arusaadavalt öeldud, et alles alates 1. jaanuarist 2018 alustab tööd Tori Vallavalitsus. Asukoha aadresski oli juurde lisatud (Pärnu mnt 12, Sindi, Tori vald, 86705 Pärnumaa) ja üldinfo telefon: 445 1881. Kindlasti helistan uue aasta esimesel tööpäeval sellele numbrile, et teada saada, millal tähtis sildi vahetamise toiming teoks saab ja millal võiks seda tähelepanuväärset sündmust uudistama minna?

Loe edasi: Hilinenud kesköine reportaaž

Head vana aasta lõppu ja head uut aastat!

ja loodan, et lumigi saabub, me õuele veidike varem Hanna Kivila Foto (26 12 2014) Urmas Saard — “…ja loodan, et lumigi saabub, me õuele veidike varem”, Hanna Kivila. Foto (26 12 2014): Urmas Saard

Tuleval aastal ma luban

Hanna Kivila, gümnasistina Foto Urmas Saard — Hanna Kivila, gümnasistina. Foto: Urmas Saard

Kui langeb taevast helbeid,
pehmeid, kohevaid,
ma oma soovid kirja
siis panen sedamaid.

Mu aken täitund’ lumega,
mis nõnda kaunis näib,
ja käsi peene sulega
nüüd maalib soove häid.

Sel hetkel langeb aknale
üks väike lumehelves,
mis süütab leegi põlema
mu südames ja hinges.

Ja tuleval aastal, ma luban,
et olen veidike parem,
ja loodan, et lumigi saabub,
me õuele veidike varem.

Hanna Kivila, 8. klass 2008 (Sindi gümnaasiumi almanahh „Vahtrake“ 2012)

Vaherahu aastapäeva tähistamine Sindis

Eesti Vabariigi juubeliaasta kodanikupäeval möödub kümme aastat päevast kui Sindi gümnaasiumi aula seinal taastati Vabadussõjas langenute mälestustahvel. Sindis on kujunenud tavaks seista sama mälestustahvli juures Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval täpselt kell 10.30 ühe minuti vaikuses.

Mälestusplaat Sindi gümnaasiumi aula seinal Foto Urmas Saard — Mälestusplaat Sindi gümnaasiumi aula seinal. Foto: Urmas Saard

Algava aasta 3. jaanuaril toimub jälle Sindi gümnaasiumi ja MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna ühisel ettevõtmisel mälestuskogunemine koolimaja aulas, kuhu on kutsutud ka linnakodanikud. Sõnavõtuga esineb õpetaja ja lipu seltsi liige Lembit Roosimäe. Lillekimbud asetavad mälestusplaadi ette Tori vallavalitsus, Sindi gümnaasium, lipu selts ja teised. Süüdatakse küünlad, toimub minutiline vaikuses seismine. Samal ajal helisevad Sindi kiriku kellad.

[pullquote]Relvarahu mälestushetke avaliku pühitsemise taastas Eesti Muinsuskaitse Selts aastal 1990[/pullquote]Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel allkirjastatud vaherahuleping jõustus 1919. a viimasel päeval ja hakkas tegelikkuses kehtima 1920. a 3. jaanuaril kell 10.30. Ajaloolise sündmuse tähtsus seisneb selles, et lõppes sõjategevus iseseisvuse eest peetavas Vabadussõjas, milles osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele üle 74 000 võitleja. Neist langes 5540 sõdurit.

Loe edasi: Vaherahu aastapäeva tähistamine Sindis