põllumajandus

Ettevõtlik Mõniste vald: Tugeva talu ehitamiseks kulus 20 aastat

Kui Endla ja Lempo Must 20 aastat tagasi Peede talu üles ehitama hakkasid, laius praeguse hoonetekompleksi asemel suur tühjus ning elumajast olid säilitamiskõlblikud ainult neli seina ja korsten. Selle peale ei mõeldud veel üldse, et talupidamine võiks põhitegevuseks saada. Esialgu taheti lihtsalt pääseda pisikesest korterist ja saada omaette elamine. Pisut mõeldi ka kaugele pensionipõlvele, kui võiks paari lehma, põrsast ja pullikest pidada. Alustati kümne hektari maaga nii-öelda riigitöö kõrvalt. Kui aga mõlema töökoht metsakombinaadi Saru metsakeemiatsehhis ära kadus, sai põllumajandus ootamatult pere elatusallikaks. Kuna erastamise-tagastamisega midagi saada ei olnud, tuli alustada nullist. Nüüdseks on taluõuele kerkinud suured tootmishooned, kuivati, haritava maa suurus on kasvanud 400 hektarini ning lautades ootab igapäevast hoolt 12 lüpsilehma ja ligi 400 siga. Kõige sellega toimetulekuks on kasutusel uus ja kaasaegne tehnika ning lisaks oma pere jõududele abiks kolm töötajat.

Loe Võrumaa Teatajast

Eesti toit 20. aastat maailma suurimal toidu- ja põllumajandusmessil

Eile avati Berliinis maailma suurim põllumajanduse, toidutootmise ja aianduse tarbijamess Rahvusvaheline Roheline Nädal (Internationale Grüne Woche). Eesti osaleb messil 20. korda.

„Grüne Woche on põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas absoluutne tippüritus, kus osalemine on Eesti ja meie toidutootmise sektori jaoks väga oluline,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Ligi poole miljoni külastajaga messil osalemine tõstab huvi Eesti ja meie ettevõtete vastu. Juba praegu on märgata Saksamaa poolset huvi elavnemist Eesti vastu nii poliitilisel tasemel kui ka ettevõtete vahel.”

Messi raames kohtub põllumajandusminister Seeder Hollandi, Moldova, Gruusia, Aserbaidžaani, Schleswig-Holsteini Liidumaa, Uus-Meremaa ning Balti riikide ministritega.

Tähistamaks 20. korda osalemist Grüne Wochel, toimub teisipäeval, 22. jaanuaril Eesti stendil degusteerimine, kus esitletakse 20 eesti maitset.

Grüne Woche on pikkade traditsioonidega mess, mis toimub tänavu juba 78. korda. Messi kogupindala on 115 000 m² ning kümne päeva jooksul külastab seda üle 400 000 huvilist. Esindatud on ca 1630 eksponenti 67 riigist. Kohal on paljude riikide tipp-poliitikud ning kümne päeva jooksul toimub ca 300 foorumit.

Eesti on olnud Grüne Wochel esindatud oma stendiga alates 1993. aastast. Stendi korraldab põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkurss ootab kandidaate

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemere Maade Talunike Keskkonnafoorumiga ootavad Eesti põllumajandustootjaid kandideerima rahvusvahelisel konkursil „Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013“.

Rahvusvahelise konkursi eesmärk on tuua esile häid ja innovatiivseid põllumajanduspraktikaid, mis aitavad võidelda ühe Läänemere keskkonna suurema probleemiga – liigsete toitainete jõudmisega meie kodumerre. „Põllumajandust on võimalik arendada nii, et mere saastamine seejuures väheneb. Läänemeresõbraliku taluniku senised konkursid on selle ilmekaks näiteks,“ toob esile põllumajanduse olulisuse Läänemere heaolule ELFi merekeskkonna ekspert Aleksei Lotman.

Konkurss ise on kaheosaline – esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja saab auhinnaks 1000 eurot ning pääsu rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli „Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013“ ning premeeritud 10 000 euroga.
Loe edasi: Läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkurss ootab kandidaate

Mahesektori ülevaade 2012: peamised teemad ja arengud

Mahepõllumajandus on juba aastaid suunanud oma pideva tähelepanu teemadele nagu geenitehnoloogia, patentimine ja pestitsiidijäägid. 2012. aastal keskenduti ka loomade heaolu ja toidu raiskamise probleemidele.

Geneetiline muundamine tekitab küsimusi kogu maailmas ja sellega seotud suurettevõtete (Monsanto jt) tegevus leiab üha uut vastuseisu. Geenmuundatud seemnete kasutamine siiski suureneb, mis koos pestitsiidide kasutamisega võivad kujutada ohtu nii inimestele kui ka loomadele ja keskkonnale tervikuna. Eriti ohustatud on mesindus. Mesilaste massihukkumine agrokemikaalide tõttu ja mee geneetiline saastumine olid teemadeks rahvusvahelisel mahemesinduskonverentsil Mehhikos. Konverentsil osalejad esitasid Mehhiko valitsusele geenmuundamist vastustava esildise. Peruu parlament kehtestas geenitehnoloogiale moratooriumi.

Ameerikas tehti edusamme geenmuundatud toidu märgistamise teemal. Kalifornias koguti 800 000 allkirja, millega saavutati referendumi korraldamine geenmuundatud toidu märgistamise osas. Geenitehnoloogia- ja toidutööstuse liidu 40 miljoni dollarilise meediakampaania tulemusel kukkus aga läbi geenitehnoloogia vastaste kampaania „Meil on õigus teada“. Aktivistid siiski jätkavad oma tegevust boikottide ja omaalgatusliku märgistamise abil.

Suurt furoori tekitas Prantsuse teadlaste (Gilles-Eric Séralini jt) uuring, kus leiti seoseid rottidele söödetava Monsanto geenmuundatud maisi NK603 ja kasvajate tekke vahel. Euroopa toiduohutusamet (EFSA) kritiseeris uuringut selle metodoloogilise nõrkuse tõttu, ega pea täiendavaid uuringuid vajalikuks. Kahjuks on EFSA võtmas mittekriitilisi seisukohti geenitehnoloogiatööstuste uuringute suhtes, isegi kui need ei vasta kohati OECD standarditele, ja on kriitiline uuringute osas, mida viivad läbi sõltumatud asutused.

Glüfosaatide terviseriskid, millele on viiteid kogu maailmast, ei ole ametivõimude poolt teadvustatud. Mitmed ajakohased uuringud näitavad glüfosaatide kasutamise pidevat kasvu ja selle jääkide kuhjumist toidus ja inimestes. Monsanto patendiga laiaspektrilise herbitsiidi kasutamisel on rida kõrvalmõjusid inimeste ja loomade rakkude kahjustamisest ning hormonaaltalitluse mõjutamisest kuni kahtlusteni, et see on kantserogeenne.

Üha enam inimesi nõuavad põllumajandust, mis oleks jätkusuutlik, sotsiaalne ja väikesemahuline ning pakuks tervislikku toitu. Samuti protestitakse põllumajandustööstuse laienemise, loomadevastase julmuse, geenmuundamise ja toiduraiskamise vastu. Jaanuaris toimus Berliinis teist korda massidemonstratsioon „Meil on küllalt!“, kus osales 23 000 inimest. Järgmise aasta jaanuaris toimub üritus Berliinis taas. Loe edasi: Mahesektori ülevaade 2012: peamised teemad ja arengud

Põllumajandusministeerium soovib vorstitoodetele kõrgema lihasisalduse märki

Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti tutvustas tänasel lihafoorumil ettevõtjatele ministeeriumi ettepanekut luua vorstitoodetele vähemalt 60-protsendist lihasisaldust näitav märk.

„Lihatoodete klassifitseerimine on üks võimalusi, mis lihtsustab märgatavalt tarbijate valikut ning annab samas tootjale hea müügiargumendi,“ ütles Lemetti. „Toidumärgistus on tarbijale pigem keeruline, mistõttu näeme, et kõrgema lihasisalduse märgi loomine suurendaks arusaadavust ja lihtsustaks ostuotsuse tegemist.“

Põllumajandusministeeriumi ettepanek on luua üheselt arusaadav märk, mille võib kanda keeduvorstide, viinerite ja sardellide pakendile, kui toote lihasisaldus on vähemalt 60% ja toode ei sisalda lihamassi. Märgistuse kasutamine oleks ettevõtjatele vabatahtlik.

Esialgse ideega vorstitoodete klassifikatsiooni loomiseks pöördusid põllumajandusministeeriumisse juba 2011. aastal Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi teadlased, kes märkisid, et erinevate keeduvorstide ja viinerite lihasisalduse erinevused on väga suured, põhjustades sellega tarbijas segadust. Ideele on oma toetust avaldanud Tervise Arengu Instituut ja Tarbijakaitseamet.

Vorstitoodete lihasisalduse märgi ettepanek tehakse nädala jooksul kättesaadavaks ka põllumajandusministeeriumi veebilehel ning kuu aja jooksul alates lihafoorumist on ettevõtjatel palutud anda oma tagasiside, millele järgnevad arutelud.

Seeder saatis põllumajandusvolinikule Balti traktoriga tükikese rohelist Eestit

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Tallinnast Brüsselisse sõitva „Balti ÜPP traktori“ juhile kaasa Sven Zaceki raamatu “Pääsukese Eestimaa”, millega soovib põllumajandusvolinik Dacian Ciolose tähelepanu juhtida, et Eesti vajab nn rohestamise asemel rohkem investeeringuid keskkonnasõbralikku tootmisesse.

“Eesti aladest on 50% metsa, viiendik põllumaaks sobivast maast pole veel kasutusele võetud, meil on 1500 saart ja laidu, millest vaid kümnel on aastaringne inimtegevus. See on roheline Eesti, mis vajab investeeringuid keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse, mitte rohestamist,” kirjutas Seeder volinikule. “Võrdsed tingimused tähendavad sageli ka üksteise erinevustega arvestamist.”

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on Balti riigid end otsetoetuste võrdsustamise küsimuses hästi kuuldavaks teinud ning kiitis põllumehi ühise tegutsemise eest. “Otsetoetused on toonud ühisele rindele kõrvuti põllumehed, poliitikud ja laiema avalikkuse,” ütles Seeder. “Vanasõnagi ütleb, et toit on enam kui meie, nii et me peame tegema kõik, mis meie võimuses, et Eesti põllumeestel oleks toidu tootmisel võrdsed konkurentsitingimused muu Euroopaga.”

Balti riikide põllumajandusorganisatsioonid korraldavad 12.-22. novembrini aktsiooni „Balti ÜPP traktor“, millega nõuavad Eesti põllumeestele võrdseid konkurentsitingimusi EL ühisturul. Traktor jõuab Brüsselisse 22. novembril Euroopa Ülemkogu kohtumise ajaks, kus riigi- ja valitsusjuhid arutavad ühenduse eelarvekava aastateks 2014-2020.

Šveitsi maheekspert: tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, mahetootmine valdavaks

Hetk mahekonverentsilt Tartus. Foto: Elen Peetsmann

Eelmisel neljapäeval Tartus toimunud konverentsi „Mahepõllumajanduse arengusuunad – teaduselt mahepõllumajandusele“ osalejad näevad vajadust kiirendada innovatsiooni mahesektoris. Sellise sõnumi edastas mahetootjatele ja teadlastele konverentsil pealoengu pidanud dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist.

„Põllumajandus, mis sõltub taastumatutest energiamahukatest ressurssidest, ei saa praegusel kujul jätkuda. Ka tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, toitained tuleb suunata ringlusesse ning vähenema peab sõltuvus välistest sisenditest,“ ütles dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist FiBL. „Et mahepõllumajandus saaks peavoolusuunaks, on vaja võrreldes tänasega oluliselt kiirendada innovatsiooni: nt efektiivsete biokontrolli meetodite arendamine kahjurite ja haiguste vastu võitlemisel, mahetootmisesse sobivate sortide aretamine saagikuse tõstmiseks jpm.“ Loe edasi: Šveitsi maheekspert: tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, mahetootmine valdavaks

Võrumaa Toidukeskuse pood avab täna uksed

Täna keskpäeval avab külastajatele uksed Võru kesklinnas maavalitsuse maja taga uus Võrumaa Toidukeskuse kauplus, keskuse pidulik avamine toimub laupäeva keskpäeval.

Lisaks tänavakorrusel asuvale poele on toidukeskuse teisel korrusel avar söögisaal ning kaks väiksemat saali – konverentsi- ja peosaal. Teisel korrusel on ka kohvikuosa ja kauni Katariina tänava vaatega terrass. Loe edasi: Võrumaa Toidukeskuse pood avab täna uksed

Uuring: mahetootjate nõuandevajadus kasvab

Lähiaastatel suureneb nõuandevajadus mahesektoris ning enim vajatakse turustamise ning taime- ja loomakasvatusalast nõustamist, selgus täna Põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust “Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejate nõustamisvajadus”.

Uuringust selgus, et aastatel 2010-2012 oli nõuannet, sh koolitust kasutanud 55% mahetootjatest, 23% mahetootjatest ei olnud professionaalset nõuannet kasutanud, kuid oleks seda vajanud ning 22% ei vajanud ega kasutanud nõuandeteenust. Nõuannet kasutanud mahetootjatest 90% osales koolitustel ning info- ja teabepäevadel, konsulendi juures käis konsultatsioonil 25%, riigi poolt täies ulatuses finantseeritavat nõustamist 2 tunni ulatuses kasutas 24% ning talus kohapeal nõustati 20% teenust kasutanud tootjatest.

Saadud nõuanne oli kvaliteetne, sest 72% seda kasutanutest rakendas soovitusi täielikult või suures osas. Mahetootjate rahulolu konsulentide ja teiste nõustajate tööga oli kõrge: 5 palli skaalal oli keskmine rahulolu hinnang 4,3 palli, rahulolevaid 84%. Nõustamine andis eelkõige kindlust ja julgust tegutsemiseks ning mõjutas ka majandustulemusi.
Loe edasi: Uuring: mahetootjate nõuandevajadus kasvab

Seeder: Eesti edu sõltub liitlaste leidmisest suurte riikide seas

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil, et otsetoetuste läbirääkimiste lõpptulemus sõltub eelkõige Euroopa Liidu kogueelarvest ning Eesti liitlastest suurte riikide seas.

“Minu selle nädala kohtumised voliniku ja mitmete riikide ministritega näitasid väga selgelt, et põhimõttelisi otsuseid ei langetata enne, kui on selge EL kogueelarve,” rääkis Seeder. “Esimest korda toimub ühise põllumajanduspoliitika otsustamine kaasmenetluses Euroopa Parlamendiga, mis tähendab, et EL ministrid ja parlament peavad komisjoni tehtud ettepaneku osas jõudma kokkuleppele.”

Seederi sõnul saab Eesti edukas olla ainult suurte riikide seast liitlasi leides. “Kergeid läbirääkimisi ja lihtsaid kokkuleppeid ÜPP osas näha ei ole. Meie edu sõltub liitlaste leidmisest suurte riikide seas. Täna võime öelda, et meie suurim liitlane on Saksamaa,” sõnas Seeder.

Kui Euroopa Komisjoni praegune pakkumine jääks jõusse, tähendaks see 2014. aastal Eestile otsetoetuste reaalset vähenemist, mis eelkõige puudutab piimasektorit, kus top-up’i osa on suurim. “Sellega me nõustuda ei saa ja selline olukord on olnud teistes riikides üllatuseks,” ütles põllumajandusminister.

Põllumajandusministri kinnitusel ollakse sel samal põhjusel Euroopas valmis Balti riikide erisust toetama. “Kahepoolsed kohtumised teiste EL ministritega on näidanud, et Balti erisust mõistetakse ja ollakse erandina valmis toetama, sest toetuste vähenemist toimuda ei tohi,” selgitas Seeder.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku maksta aastateks 2014-2020 täiendavaid otsetoetusi
891 mln eurot, Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni raportööri esmane ettepanek on 972 mln eurot. Eesti ametlik positsioon on saada vähemalt 90% keskmisest toetusest ja selleks kuluks 1461 mln eurot. Balti riikide ühispositsioon tähendaks Eestile otsetoetuste kogusummana 1247 mln eurot.

“Kõik pakkumised, mis täna laual on, oluliselt parandavad tänast olukorda, kuid see ei tähenda, et need oleks õiglased,” ütles Seeder.

Saklas meenutati Eesti esimese kolhoosi sündi

Reedel oli Valjala valla Sakla seltsimaja väike saal rahvast pilgeni täis, et meenutada Eesti esimese kolhoosi moodustamist ja selle edasist käekäiku. Oli see ju kahe-kolme põlvkonna inimestele noorusaeg ja täisjõus-tööaastad. Lisaks oma rahvale tuli ajalugu meenutama inimesi Pihtlast, Laimjalast, Orissaarest, Kärlast ja Kuressaarest.
Ajaloopäeval ütlesid kokkutulnuile tervitussõnad maavanem Kaido Kaasik ja vallavanem Aare Martinson. Kolhoosiajastu algusest ja lõpust ning sellest, mis sinna vahele jäi, rääkisid Valjala kooli ajalooõpetaja Ester Vaiksoo, ajaloolane Bruno Pao, elutöö teinud agronoom Valent Rõõm ja zootehnik Enn Pukk ning Valjala ÜM reformijärgse Valjala POÜ juht Liilia Eensaar. Loe edasi: Saklas meenutati Eesti esimese kolhoosi sündi

Timmi Mart: talomiis piät märkmä ummi tegemiisi mitu aastakka ette!

Vana Võromaa üte suurõmba talo, Jaagumäe talo peremehel Timmi Mardil (66) om parhilla kipõ aig: rekordsaagi koristaminõ nakkas är saama ja 3. märdikuu pääväl tege tä Võro liinan vallalõ vahtsõ Võromaa söögikeskusõ. 2009. aastal Eesti aasta põllumehes valitul Räpinä kandist peri Navi külä mehel om hää miil, et Jaagumäe talo and seost sügüsest tüüd 150 inemisele.

Kas saak om salvõn?

Üle pini om är saadu, üle hanna om minnä. Kardok om võetu, kapsta ja põrkna võtminõ käü. Timahavanõ saak om aoh kõgõ parõmb – ei mahu lattu är… Eloh ei olõ nii suuri numbrit saadu, no õnnõ kardokal või-olla 35–40 tonni hektäri päält. Kuiva villä saimi timahava kuus tonni hektäri päält, minevä-aasta 4,5. Talvõrapsi saimi neli, suvõrapsi 2,5 tonni, kapstast 70–80 tonni hektäri päält. PRIAtoetuisi all om meil põllumaad 1400 hektärri, tuust 350 om uma maa, ülejäänü rendimaa. Timahava oll’ maah 770 hektärri villä, 320 rapsi, 100 kardokat, 40 kapstast, 15 kaali, 8 piiti, 7 põrknast, sis viil tsipakõsõ kurki, kürvitsät, sibulat ja muud.

Kuis tsiakasvatus lätt?

No parhilla olnu kavval vili kõik maaha müvvä ja tsiaga ülepää mitte tegeldä. Elohkaalu kilost saa Eestih parhilla 1.38-1.40 eurot, Vinnemaal 2.40. Tsialiha hind ei olõ meil viil vilä ja valgulisandidõ hinnalõ perrä tulnu. A as’a ei käü nii, et tõmbami täämbä piduri pääle ja hummõn panõmi rongi vahtsõst liikma. Talomiis tohe-i nii mõtõlda, et nakkas järgmäne aasta tegemä tuud, millest timahava suurt kassu saias. Hää näüde om kardokas. 2010/2011 talvõl läts’ kardokas Vinnemaal häste kaubas – suvõl olli ollu ikaldusõ. Sis joosi kõik kardokat maaha pandma – löüdse «kullamulgu». Järgmädsel talvõl sai õkvalt tuust kullamulgust mullamulk! Kardokat veeti prügümäele ja müüdi viiesendidse kilohinnaga, ku kümme senti oll’ kardoka kasvatamisõ umahind. Kõrdamineki jaos om tähtsä stabiilsus, hüplemiseldä mõtlõminõ. Tsiko lätt meil aastah suurõst luust müüki 3500, tuust vanal Võromaal 2500. Tuhat tsika om olnu kombinaatõ jago, a ku Võromaa söögikeskus käümä lätt, sis looda, et tsiko inämb kombinaati ei lää. Loe edasi: Timmi Mart: talomiis piät märkmä ummi tegemiisi mitu aastakka ette!

Seeder kohtub täna Järvamaa põllumeestega

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub täna Järvamaa põllumeeste ja kaheksat valda ühendava kohaliku Leader-tegevusgrupiga, kellega arutatakse Euroopa Liidu uue finantsperioodi ja maaelu arengukava 2014–2020 teemadel.

„Praegu on toimumas olulised arengud nii Euroopa Liidu tasandil, kus on väljatöötamisel uue finantsperioodi eelarvekokkulepped, kui ka Eestis, kus tegeleme uue maaelu arengukava väljatöötamisega,“ rääkis minister Seeder. „Teeme Euroopa suunal intensiivselt tööd, et saavutada toetuste võrdsem jaotamine liikmesriikide vahel ning võrdsemad konkurentsitingimused meie põllumeestele. Uue maaelu arengukava väljatöötamisel on Leader-grupid ja põllumeeste ühendused meile väga oluliseks partneriks.“ Loe edasi: Seeder kohtub täna Järvamaa põllumeestega

Mahepõllumajanduse laialdasemad kasutegurid

Põhja-Ameerika ja Kanada teadusuuringute põhjal koostatud ligi 160 allikal põhinevas ülevaates “Organic Farming for Health and Prosperity” võetakse kokku mahepõllumajanduse mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Sageli jäetakse tähelepanuta, et mahepõllumajandus ei seisne ainult kemikaalide vältimises, siin on terve rida praktikaid, mida tavapõllumajanduses tihti või mitte kunagi ei rakendata ning mis annavad keskkonnale ja ühiskonnale positiivseid tulemusi.

Mahepõllumajanduse meetodid ja nende kasu keskkonnale:

• Õigesti planeeritud külvikord: parandatakse mulla kvaliteeti, surutakse alla umbrohtusid, takistatakse haiguste ja kahjurite levikut, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, mitmekesistatakse toodangut (võimalik eelis turustamisel).
• Sõnniku, komposti ja haljasväetiste kasutamine: parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, suunatakse toitained ringlusse, parandatakse saagikust.
• Kattekultuuride kasvatamine: parandatakse mulla kvaliteeti, vähendatakse erosiooni ja emissioone õhku, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, välditakse tolmamist (parem õhu kvaliteet), parandatakse saagikust.
• Sünteetiliste väetiste kasutamise vältimine: vähendatakse toitainete leostumist vette, parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, paljudel juhtudel vähendatakse sooldumist, vähendatakse taastumatute loodusvarade ja energia kasutamist.
• Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise vältimine: suurendatakse elurikkust, parandatakse vee ja mulla kvaliteeti, välditakse tolmeldajate kahjustamist, vähendatakse kulusid keemilistele sisenditele.
• Vaheribade ja puhveralade rajamine: suurendatakse elurikkust, toetatakse kahjurite looduslikke vaenlasi, pakutakse looduslikele liikidele elupaiku, parandatakse vee kvaliteeti, vähendatakse erosiooni.
Loe edasi: Mahepõllumajanduse laialdasemad kasutegurid

Loomkatsete kontroll läheb senisest rangemaks

Vabariigi Valitsus saatis riigikokku loomakaitseseaduse muudatused, millega saavad senisest rangemad nõuded loomkatsete järelevalve ja põllumajandusloomade religioosne tapmine.

„Loomkatsete küsimus on keeruline eetiline dilemma, mille puhul peame võrdselt arvestama nii teaduse ja hariduse huvisid kui ka loomade heaolu. Seega on hädavajalik, et katseloomade kaitse ja heaolu oleks tagatud,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Lisaks täpsematele nõuetele katseloomade heaolu tagamisel (nt koolituse nõue kõigile katseloomadega tegelevatele isikutele), rõhutab seadusemuudatus ka loomkatsetest avalikkuse teavitamise vajadust. Eelnõu järgi lisandub loomkatseprojekti loa taotlejaile kohustus esitada loomkatsete mittetehnilised kokkuvõtted, mille Põllumajandusministeerium avaldab oma veebilehel.

Teine suurem muudatus võrreldes kehtiva seadusega puudutab põllumajandusloomade religioosset tapmist. Alates 1. jaanuarist 2013 võib looma religioossel eesmärgil tappa vaid Eestis registreeritud usuline ühendus oma liikmete tarbeks. Tapmine peab toimuma tapamajas ning selle juures peab viibima järelevalveametnik. Kui usuline ühendus soovib kasutada erilisi tapmisviise seoses nende usundist lähtuvate religioossete traditsioonidega, tuleb veterinaar- ja toiduametilt taotleda sellekohane luba.

„Me sätestame selle samamoodi nagu valdavas osas Euroopa Liidu riikides,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder. „Oluline on, et religioosne tapmine on
Eestis väikesemahuline ning seadusega lubatud vaid siinse kogukonna omatarbeks, mitte majanduslikuks tegevuseks.“

Loomakaitseseaduse muudatuste väljatöötamisel lähtus Põllumajandusministeerium EL õigusaktidest ning tegi tihedat koostööd huvigruppide ja teadlastega. Augustis kogunes Põllumajandusministeeriumisse kompromissi leidmiseks Loomakaitseseltsi, Eestimaa Loomakaitse Liidu, Eesti Juudiusu Koguduse, Eesti Islami Koguduse, Maavalla Koja ning Loomaarstiühingu ja Maaülikooli esindajaist koosnev ümarlaud.

Seoses loomakaitseseaduse muutmisega on eelnõus muudetud ka põllumajandusloomade aretuse seadust, loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadust ning loomatauditõrje seadust.

Tallinnas räägitakse maaelust ja põllumajandusest

Täna toimub Tallinnas Nordic Hotel Forumis rahvusvaheline ümarlaua-arutelu teemal “Innovatsiooni ja heade tavade juurutamine, tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus maapiirkondades”.

Arutelust võtavad osa põllumajanduse ja maaelu spetsialistid Eestist ning delegatsioonid Bulgaariast, Maltalt, Portugalist ja Euroopa Komisjonist Brüsselist.

Ümarlaud on kutsutud Eestisse kokku osana ürituste sarjast, mis tähistab 50 aasta möödumist Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) algusest. 1960-ndate alguses turukorralduse alusel loodud ÜPP ei tähendanud tollal ainult esimesi määrusi, mis kindlustasid Euroopa kodanike toiduga varustamist, vaid sellega kaasnes Euroopa Komisjonile suur vastutus uue poliitika juurutamise eest.

Hiljutisest Euroopa Parlamendi uuringust „Kuidas parandada Euroopa Liidu põllumajandussektori jätkusuutlikku konkurentsivõimet ja innovatsiooni“ selgub aga, et hetkel kehtivad ÜPP eeskirjad ei ole enam piisavalt tulemuslikud vaid vajavad reformimist. Võtmeteguritena on toodud välja kohalikele oludele kohandatud strateegiliste meetmepakettide suurem kasutamine, parem nõustamine ja stiimulid innovatsiooniks. Täna aset leidev ümarlaud julgustab asjaosalisi arutama reformidega kaasnevaid arenguid. Loe edasi: Tallinnas räägitakse maaelust ja põllumajandusest

Talomiis: kits om targõmb ku lammas

Kitse1 — Orioni talo peremiis Kõrbe Hanno. Foto: Uma Leht

Lasva valla Orioni talo perrerahvas kõnõlõs, kuis näist kitsõpidäjä sai, mille om kits targõmb ku lammas ja mille Lätist tuud sikk Janisõs ristiti.

Kolm aastakka tagasi naksi Lasva vallah Orioni talo kolm latsõkõist imäle-esäle nii ku uni pääle käümä, et vaia eläjä võtta. «Latsõ ütli meile, et mis talo tuu sääne om, koh õnnõ villä kasvatõdas, a eläjit ei olõki,» tulõtas talo peremiis Kõrbe Hanno (41) miilde.

Pernaanõ Kõrbe Maire (41) ütles mano, et latsõ tahtsõ hobõst, a nä jäivä siski arvamisõlõ, et edimält võinu kedä vähämbät võtta.

Et Orioni talo ümbre Voki-Tammõ küläh om pall’o soid ja suuhaina ei ollõv lambilõ hää anda, otsust’ Hanno kitsi kasus. «Ma kai, et mõtskitsõ eläse hää meelega suu pääl ja ku mõtskitsõl kõlbas taad haina süvvä, vast kõlbas sis kodokitsõl kah,» ütles Hanno hindäette muheldõh.

Kõgõpäält ostõti poodist kitsõpiimä, et tiidä saia, kas tuud kraami kiäki juuma kah nakkas. «Latsõ pruuvsõ ja ütli, et väega hää om,» kõnõlõs Maire. «Takastperrä tull’ vällä, et periselt oll’ tuu piim väega halv, a nä julgu-s üldä kah, selle et pelksi, et sis mi ei võtaki kitsi.»

Kolm aastakka ildampa juu terve Kõrbe pere õnnõ kitsõpiimä, tege kitsõjuustu, süü kitsõlihha ni ku vaia, maka kitsõnahku vaihõl.

Algusõ sai asi Heiferi fondist. Hanno otsõ üles Võromaa Heiferi iistvidäjä Piho Aigari ni pia oll’gi Orioni taloh kameruni tõugo sikk. Toolõ hangiti kipõlt mano kats saane tõugo kitsõpreilit – Juula ja Elle. Õigõ pia tekkü Hannol mõtõ, et vaia om naada tõugo parandama. Nii tõi tä hindäle Lätist üte lihatõugo boeri sika, kiä velerahva avvos Janisõs ristiti. «Ma mõtli, et säält tulõ põnnõv värk, ku lihaelläi piimäeläjäga ristädä,» muhelõs Hanno. «A tuust, mis säält vällä tull’, mi saaki-i viil arvu, selle et meil omma neo as’a veidükese segi.» Loe edasi: Talomiis: kits om targõmb ku lammas

Põllumajandusministeerium soovib maareformi seaduse muutmist

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tegi keskkonnaministrile ettepaneku seadustada kasutusvalduse üleandmine järeltulevatele põlvedele, et tagada peretalude säilimine.

„Me näeme praegu, et üha enam noori on valmis oma vanemate põllumajandustootmise üle võtma ja tegevust jätkama. Põlvkondade vahetudes on oluline, et peretalude järjepidevus säiliks,“ ütlespõllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Täna ei võimalda maareformi seadus kasutusvalduses maad teisele isikule edasi anda, sh kui tootja soovib oma ettevõtte koos kasutusvalduse lepinguga anda edasi oma järeltulijale. „Meie poole on pöördunud mitmed põllumajandustootjad, kes tahaksid oma tootmise lastele üle anda, kuid ei saa seda praeguse seaduse järgi teha. Põlvkondade vahetust soodustades saame kaasa aidata nii peretalude kui põllumajandusliku tegevuse säilimisele,“ selgitas Seeder.

Maareformi seaduse muutmine annab põllumajandustootmisega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele võimaluse anda kasutusvaldusega maa üleabikaasale või lapsele, kes jätkab põllumajandusliku ettevõtlusega.

Käesoleva aasta 31. juuli seisuga on Eestis kasutusvalduses maad ligi 69 000 hektarit.

Põltsamaal pekstakse järgmisel nädalal reht

Juba mitmel aastal on kaks veteranist masinameest esitlenud Põltsamaal huvilistele vanaaegseid rehepeksumasinaid tööprotsessi käigus. Rehepeksupäev saab teoks ka järgmisel kolmapäeval Põltsamaa Ametikooli juures. Põltsamaa mehe Valdeko Kippuse sõnul on tal rehepeksupäeva korraldamiseks saavutatud kokkulepe Põltsamaa Ametikooli direktori Viive Kibenaga. Muutuvad ju endisaegsed masinad üha haruldasemaiks ja see põlvkondki, kes nendega töötada oskab ja neid oma noorusajast mäletab, hakkab tasapisi kaduma. Seetõttu on Kippuse kinnitusel äärmiselt oluline, et ka noored näeksid ja saaksid praktiliselt järele proovida, kuidas selliste masinatega reht peksti. Loe edasi: Põltsamaal pekstakse järgmisel nädalal reht

Kuidas talitseda kriiside mõju toidu hinnale?

Suvekuudel üha aktiivsemalt tõstatunud küsimus toiduainete hinnatõusu kohta on igati aktuaalne küsimus. Erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu on maailm tõepoolest sisenemas kõikuvate toiduhindade ajastusse. Olukorraga paremaks toimetulekuks saab aga igaüks midagi ära teha, andes oma panuse kodumaise toidutootmise järjepidevusse.

Alustagem sellest, et toiduta ei saa, toit on eksistentsi küsimus. Ajalooliselt on toit olnud seotud ka julgeolekuga, mistõttu on kohalikku toidutootmist, just nagu riigikaitsetki, läbi aastasadade püütud ühel või teisel moel toetada ja edendada. Nii oli näiteks Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika loomisel 50 aasta eest peamine eesmärk kindlustada end nälja vastu ning tagada põllumajandussektorile stabiilsus.

See eesmärk on püsivalt olnud täidetud juba 1980. aastate lõpust, mil toiduga kindlustatus oli ELis muutunud sedavõrd enesestmõistetavaks, et toetamise vajalikkus kahtluse alla seati. Tollastest ideedest tulenevalt reformiti EL laienemise eel põllumajanduspoliitikat mõnevõrra turusõbralikumaks ning jõuti hektaripõhiste otsetoetuste ja maaelu arenguni.
Loe edasi: Kuidas talitseda kriiside mõju toidu hinnale?

Eesti esindajana ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsioonis asus tööle Siim Tiidemann

Reedel, 7. septembril toimub Roomas eesistujariigi Eesti eestvedamisel ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) Euroopa regiooni juhtimiskoosolek, mida juhatab alates septembrist Eesti esindajana tööle asunud Siim Tiidemann.

“Meie eesistumise kava FAO Euroopa regioonis näeb ette koostöö edendamist regioonis – tahame suurendada riikide kaasatust ning tõsta Euroopa regiooni nähtavust globaalsel taustal,” selgitas Siim Tiidemann. “On oluline, et Euroopa regioon võtaks senisest enam ette Euroopa ühist huvi väljendavaid teemasid ning jõuaks neis ka ühispositsioonideni.”

Peamiste teemadena on Eesti oma eesistumise kavas FAO Euroopa regioonile välja pakkunud erasektori rolli põllumajanduse ja toidusektori arengus, Euroopa põllumajandus- ja toidutootmise potentsiaali ning toidutootmise ketis tasakaalustatuma arengu esmatootmise, töötlemise ja turustamise vahel.

“Toidutootmise kasvava tähtsuse rõhutamiseks teeme ettepaneku, et ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsioon ning eriti selle Euroopa regioon oleks selgelt esindatud maailmanäitusel Expo 2015, mille teemaks on planeedile toidu ja eluks vajaliku energia tagamine,” ütles Tiidemann.

Siim Tiidemann on alates 1. septembrist Eesti esindaja FAO juures, vahetades seoses ametiaja lõppemisega välja Ruve Šanki, kes asub tööle põllumajandusministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhatajana. Siim Tiidemann töötas põllumajandusministeeriumis 2003. aastast, alates 2008. aastast välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhatajana.

Hoidiste konkurss kutsub jälle osalema

Möödunud aastal alguse saanud hoidiste konkurss tuleb taas. Virumaa Teataja ja Käänu talu kuulutavad välja hoidiste konkursi “Paabu 2012”.

Konkursil on kaks kategooriat – eraldi arvestuses hinnatakse soolaseid ja magusaid hoidiseid. Auhinna saavad mõlema kategooria kolm esimest ja mõlemas antakse välja ka eripreemia kõige traditsioonilisema ja kõige uuenduslikuma hoidise valmistajale. Hinnatakse nii hoidiste maitset kui välimust, seepärast tasub vaeva näha ka moosipurgi väljanägemisega.

Konkursil osalemiseks too Virumaa Teataja toimetusse (Pikk tänav 8) kaks purki hoidist, millega soovid konkursil osaleda. Kaks purki seepärast, et üks läheb kohtunikele hindamiseks ja teine purk auhinnafondi. Nii saab magusa kategooria võitja auhinnaks kõik soolased võistlustööd ja vastupidi.

Võistlustööde arv ei ole piiratud. Osaleda võib mitme võistlustööga nii soolaste kui ka magusate hoidiste kategoorias. Purgile võib olla kirjutatud hoidise nimi ja koostis, aga ei tohi olla märgitud hoidistaja nime, sest ainult nii saab tagada erapooletuse hindamisel. Toodud võistlustööd nummerdab toimetuse töötaja kohapeal.

Võistlustööga peab olema kaasas paber, millel kirjas valmistaja nimi, kontaktandmed, kas tegemist on soolase või magusa võistlustööga ja soovitavalt ka retsept. Võistlustöö ei pea olema suures purgis, piisab ka sajagrammisest.Siinkohal annab Käänu talu peremees Viljar Liiva võistlusest osavõtjaile pisikese vihje, millega žüriiliikmeid üllatada.

Meie aedadesse on viimastel aastatel istutatud kõikvõimalikke puid ja põõsaid, millest võisime veel paarkümmend aastat tagasi vaid und näha. Näiteks hakkas talle mõni aeg tagasi naabri aiamaal silma mustade marjadega põõsas, millel kõrgust juba üle kahe meetri. Naabrimehelt sai ta teada, et tegemist on muskaattikriga. Vot sellistest uutest ja vähemtuntud viljadest valmistatud hoidiseid oleks eriti huvitav maitsta. Ärge ise häbenege oma hõrgutisi konkursile tuua. Ja kui teie ema, naabrinaine või muidu tuttav valmistab maitsvaid hoidiseid, siis julgustage tedagi osalema.

Võistlustöid saab Virumaa Teataja toimetusse tuua kuni 20. novembrini. Hindamine ja autasustamine toimuvad 22. novembril Art Café hoovimajas. Ka tänavu on lubanud auhindu üle andma tulla maavanem Einar Vallbaum isiklikult.

Auhinnalaua katavad Virumaa Teataja, Segers Eesti OÜ ja Käänu talu.

Ökofestivalil esitletakse kogumikku Põlvamaa parimatest talutoidupraktikatest

Põlvamaa Arenduskeskuse eestvõtmisel on kaante vahele jõudnud kogumik “Kohalik talutoit. Lood meie kogemustest”.

Raamatus vahendavad Põlvamaa talutoidu-tootjad lugusid oma ettevõtmiste esimestest sammudest, heade toodete loomise ja müümise kunstist ning kõigest muust, mis seda ümbritseb.

Põlvamaal on põllumajandus- ja toidutööstus oluline majandusharu. Viimastel aastatel on suurte tegijate sekka astunud rida uusi väiketootjaid. Nii näiteks tegutseb Põlvamaal Eesti suurim mädarõikakasvataja Sikahansi talu, kus valmistatakse eestimaiselt ehedat kanget mädarõigast; Mooste põldudelt tulevad linaseemnejahu ja -õlitooted jne. “Need ja teised kohaliku toidu tootjad on suuresti koondunud Põlvamaa rohelise märgi alla, mis tähistab kohalikust toorainest valmistatud puhtaid tooteid,” selgitas Põlvamaa Arenduskeskuse konsultant Tiiu Marran.

Raamatu koostajad Kaire Mets ja Tiiu Marran on veendunud, et kogumikku koondatud lood ja tähelepanekud annavad inspireerivat ainet ja õpetlikku iva ka teistele ettevõtjatele oma tee leidmiseks.

Raamatu esmaesitlus toimub Karilatsis 19. augustil, ökofestivali perepäeval, Põlvamaa rohelisema märgi müügitelgis. Samas on kõigil huvilistel võimalus saada tuttavaks raamatus kirjeldatud ettevõtjatega, vahetada nendega kogemusi ning nende head toodangut maitsta ja kaasa osta.

Trükise väljaandmist toetas PRIA meetme 1.1. raames.

Rukkimaarjapäev

11. augustil kl 11–17 tähistatakse Ülenurmel põllumajandusmuuseumis

rukkimaarjapäeva.

Laupäeval köidab Eesti suurim rukkikasvataja Hans Kruusamägi ehk rukkikuningas Hans I põllumajandusmuuseumis rukkivihke ja teeb neist koos huvilistega rukkihakke.

«Rukis kasvas ilus, aga vihmad ja tuuled on vilja väga ära sasinud,» rääkis põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild, kes loodab rukkilõikuseks kuivemate päevade saabumist.

Rahvakalendri järgi pidi 15. augustiks, rukkimaarjapäevaks, olema heinategu lõppenud ja mõnel pool ka rukkilõikus. Usuti, et kui rukis külvata kolm päeva enne 15. augustit, ei võta külm orast ära. Loe edasi: Rukkimaarjapäev

Toidus peituvad pestitsiidijäägid kahjustavad tervist

Põllumajandustootmine on tänapäeval üles ehitatud enamasti selliselt, et ilma sünteetiliste pestitsiidide ehk taimekaitsevahenditeta ei saada hakkama. Põhjuseks monokultuuride kasvatamine, suured põllud, viljavahelduse printsiipide mittejärgimine jpm. Keemiline tõrje võimaldab saada suuremaid saake, kuid taimekaitsevahendite kasutamisel on ka tõsised varjuküljed – keskkonnakahjustused ja terviseriskid.

Taimekaitsevahendid, millega võideldakse saaki ohustavate kahjustajate vastu, jagunevad üldjoontes järgmiselt:
• herbitsiidid ehk umbrohutõrjevahendid
• fungitsiidid ehk seenhaiguste tõrjevahendid
• insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid

Kui aastane taimekaitsevahendite kogus ulatub Euroopas ligi 200 000 tonnini, siis erinevaid toimeaineid on siin kasutusel umbes 1200. Igal aastal korraldatakse seiret, et kontrollida, kas toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkide kogus vastab kehtestatud piirmääradele. Proove võetakse üle Euroopa Liidu nii kohalikust kui imporditud toidust (kokku u 70 000 proovi) ja seda tehakse erinevates kohtades – poed, hulgilaod, tööstused, talud jne.

Loe edasi: Toidus peituvad pestitsiidijäägid kahjustavad tervist