Videoülevaade ja fotogalerii
Urmas Saard, reporter
Täna toimus Pärnu Nooruse Majas Pärnumaa Mudilaste Laulu- ja Tantsupeo “Lood ja laulud vanavanemate lapsepõlvest” õpetajatele suunatud teine seminar, kus lauldi ning tantsiti läbi peo repertuaar ja jagati vajalikku teavet.
Loe edasi: AIRE KOOP: TEEKOND SUURELE LAULU- JA TANTSUPEOLE ALGAB IKKA ESIMESEST SAMMUSTFotogalerii ja kolm videoklippi
„Lõkkepaistest ja grillilõhnast unistab nii noor kui vana. Pärnu linna Tammiste hooldekodu kutsub läbi aastate kestnud tava kohaselt oma elanikud ja nende lähedased ühe eestlaste olulisema pööripäevaaegse tähtpäeva pidamisele,” lausus täna keskpäeval pidupäeva avamisel hooldekodu juhataja Liina Männiaru.
Loe edasi: EUROOPA LINNADE JÄRGI NIMETATUD TAMMISTE HOOLDEKODU MAJADE RAHVAS TÄHISTAS PÖÖRIPÄEVA
20. augustil on Eesti taasiseseisvumispäev, mida Otepääl tähistatakse kolme meeleoluka erineva peoga nii Pukas, Sangastes kui ka Otepääl.
Loe edasi: OTEPÄÄ TÄHISTAB TAASISESEISVUMISPÄEVA KOLME PEOGA
22. ja 23. augustil Viljandimaal Põhja-Sakala vallas toimuval külateatrite festivalil astuvad publiku ette nii staažikad osalejad, kui ka mitmed uustulnukad.
Loe edasi: KUHJAVERES TULEB TAAS TEATRIPIDU
Tänavusel Torma kevadekeskuse avapidustustel oli plaanis korraldada murutraktorite paraad. Koroonapandeemia ja eriolukord sundisid paraku sündmuse ära jätmata. Kevadekeskuse avapidu toimus Torma Facebooki lehe vahendusel, kus esinenud ansambel Mister Ai saatel sai ka kodus jalga keerutada.
[pullquote]Just siin hakkab asetsema terve Lääne regiooni siseturvalisuse häll.[/pullquote]Sarikat käisid alla toomas ning ehitajat tänamas siseminister Mart Helme, Riigi Kinnisvara projektidirektor Sven Saar, Politsei Lääne prefektuuri teabebüroo juht Argo Tali, Päästeameti Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla ning Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar.
„Kui sügisel Pärnus nurgakivi paika asetasime, siis külastasin seal praegu kasutusel olevaid ajale jalgu jäänud hooneid, ja on hea näha, et ehitajatel on töö vahepeal jõudsalt edenenud ning kõik liigub selles suunas, et juba järgmisel kevadel saavad tööle pühendunud Pärnu politseinikud, päästjad ja päästekorraldajad omale kauaoodatud kaasaegsed tööruumid,“ ütles siseminister Mart Helme.
[pullquote]kõige paremad sõbrad saate koolist[/pullquote]„Kellele saab õnne soovida, kallistada või patsi lüüa, kui on terve riigi sünnipäev?” Nii küsis pidupäevakõne pidanud Matsalu küla pikaaegne külavanem Tõnu Ots. Ta selgitas, et meil on asi lihtsamaks tehtud ja riik jagatud maakondadeks. Aga tervele maakonnale ei saa ka patsi lüüa ja siis on asi veelgi lihtsamaks tehtud. Maakonnas on vallad. Kuid meie valdki on nii suur, et ei suudaks kõiki õnnitleda. Aga on veel külad. Selle jõuab juba läbi käija, rahvale tere öelda. Külas on kõik lähedal ja me saame kõigile palju õnne soovida. Aga kõige tähtsam on kodu, meie oma pere, vanemad lapsed, õed, vennad. „Kui me vaatame kodust väljapoole, siis välisukse link on see, keda me kõige rohkem tervitame. Uks on see, kes meid saadab ja tulles teretab. Koduõuest väljudes satume külateele ja kooli. Kool on riigi kõige väiksem institutsioon. Kool on meile väga tähtis,” osundas pere- ja kasvatusnõustamisega tegelev teadlane kõige olulisemale. „Vaadake üksteisele otsa ja te mõistate, et kõige paremad sõbrad saate koolist. Nemad jäävad teile eluaegseteks sõpradeks.”
Loe edasi: RIIGI SÜNNIPÄEVAL SOOVITI, ET ELAKS RIIGI KÕIGE VÄIKSEM INSTITUTSIOON – KÜLA JA KOOL
[pullquote]Teeme omas tempos oma armsa peo![/pullquote]„Hei, tulge paraadile! Sindis toimub 20. veebruaril algusega kell 10.00 Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud miniparaad,” kuulutatakse näoraamatu Sindi lasteaia lehel. Ülle Ots on Sindi lasteaia muusikaõpetaja ja Eesti lipu seltsi liige, kes asus oma mõtte teoks saamiseks suuremate ettevalmistustega innukalt tegutsema jaanuari esimestel nädalatel. Toetust ja abi pakuvad ka direktor ja hoolekogu, et asi hästi õnnestuks.
„Super! 02. 20. 2020 on maagiline kuupäev. Teeme omas tempos oma armsa peo! Politsei on olemas, kohalikud pritsimehed nõus, liitumas on teisigi, mõne asja otsustamine jääb ka viimasele hetkele, aga kõik toimib. Usun, et ületab uudiskünnist. Urmas, aga on ju OK see, et teeme oma mudilaste miniparaadi,” on Ülle elevil.
1. veebruaril toimub Eesti Rahva Muuseumis EV 100 tänuõhtu, millest ETV teeb algusega kell 18.40 otseülekande. Teleülekanne koosneb kahest poolest: tänukõnede ja olulisemate sündmuste videomeenutustega kontsert kell 19.00- 20.50 ja kell 21.30-22.35 suur diskoõhtu „Eesti tantsib.“ Esitamisele tuleb 100 parimat eesti tantsulugu viimasest sajast aastast 100 minuti jooksul.
„Otsustasime ühineda EV100 meeskonna üleskutsega korraldada üks suur ühistantsimine,“ selgitas Nõuni Kultuurimaja perenaine-kultuurikorraldaja Marika Viks. „Kultuurimajja on üles seatud videoekraan, kust saab ERRi vahendusel ühiselt jalga keerutada üleriigilise diskoõhtu taktis.“
Muusikat on igale maitsele ja eale, jala saab juba varemalt soojaks tantsida DJ Toomase plaadimuusika järgi. Kõik, igas vanuses tantsuhuvilised on oodatud, pääsmeks on vabaannetus. Kes soovib, võib peole tulla ajastustiilis – ja valib selle ajastu ise, alates Tartu rahu allakirjutamise aastakäigust.
Tartu rahulepingu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. aastal tunnustas Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust ja lõppes Vabadussõda. Tartu rahu avas tee Eesti rahvusvaheliseks tunnustamiseks. Tartu rahu aastapäevaga lõpevad ka EV100 juubeliperioodi üritused.
KU päevatoimetaja
Samal teemal:
SELJAMAA SÜNNILINN PÜHITSEB TARTU RAHULEPINGU SAJANDAT AASTAPÄEVA
Jääpurikate sulatamise võistlusel osales kümme võistkonda. Kõige kiiremini – 18 minutiga – suutis purika nööri otsast alla saada võistkond Elsa, mille moodustasid isa ja tütar, Andres ja Laura Elisabeth Ostra Sadala lähedalt Leedi külast. Isa Andres valas vett purikasulatusrenni, Laura Elisabet varustas teda aga veega.
Talvetralli kavas olid veel seltskonnatantsud, mida tantsiti folklooriseltsi Jõgevahe Pere tantsijate juhendamisel, ning lõbusad jõuproovid. Soovijad said mängida omapärast jääkeeglit, mille puhul jääd asendas libedaks tehtud kile ning keeglikive aknapesuvedeliku kanistrid, sooritada Marumäelt suusahüppeid, lasta vastaval masinal endale külmavärinaid teha jne. Kosutuseks pakuti lõkkel küpsetatud „Jõgeva kollase“ mugulaid ja kuuma teed. Teadusteatri Kvark etendus lõppes kuuselõkke süütamisega: jõulukuuski sai kohalik rahvas kultuurikeskuse parki valmis tuua juba terve talvetralli eelse nädala jooksul.
Otepää Kultuurimaja laval astuvad üles koorid üle kogu Eesti. Esitamisele tuleb 17 kaunist eestikeelset laulu. Solistideks on Alen Veziko, Allan Kasuk, Margit Tali ja Jorma Riivald. Saateks mängib Margit Tali Bänd. Õhtut juhib Mare Taar.
„Sellel aastal on Talveöölaulupidu pühendatud armastusele ning seda kõige laiemas mõttes – armastada võib ju ka ema ja isa, kodumaad, häid sõpru ja kalleid inimesi,“ selgitas Talveöölaulupeo üks pikaaegsetest korraldajatest, Otepää kultuurimaja perenaine-kultuurikorraldaja Merle Soonberg. „Inimene, kes oma kodakondseid ning naabreid armastab ja neist hoolib, ei tee kunagi kurja. Ootamegi kõiki Otepääle oma armastust läbi laulusideme kinnitama!“
Arvesse võttes Talveöölaulupeo teemat, on kõik osalejad ja pealtvaatajad oodatud peole tulema koos punaste südametega. Kaasa võib võtta ka endale kõige kallima inimese!
Kõik koorid, kes soovivad ennast Talveöölaulupeole kirja panna, on väga oodatud seda tegema kuni 20.jaanuarini 2020 e-postil Merle.Soonberg@otepaa.ee
Talveöölaulupidu on kõigile tasuta. Talveöölaulupeo korraldab Otepää Kultuurikeskused, toetab Otepää vald ja Eesti Kultuurkapital.
KU päevatoimetaja
[pullquote]et kunstnik Kallau eestvedamisel püstitada kaunis kuusekujuline tuleskulptuur, vajatakse umbes poolsada kodudest välja visatud pühadekuuske[/pullquote]Pärnumaal Paikusel ulatub ühine kuuskede põletamise tava kaugele paljude aastate tagusesse aega. Tänavu tehakse seda uuel kombel. Kolmekuningapäeva järgsel laupäeval, 11. jaanuaril kogunetakse kella viieks harjumuspäraselt Paikuse alevi kortermajade ja Pärnu jõe vahelisele ammusele jaanituleplatsile.
Seljametsa rahvamaja direktor Annika Põltsam ütleb eelseisvat kuuskede põletamise ja talvise tantsupeo kava tutvustades, et kell 17 alustab šamaan Kotkasulg trummisoolo ja Tule tänu riitusega. Tunamullu telesaates „Eesti selgeltnägijate tuleproov” 2018. aasta hooaja võitnud kodanikunimega Evald Piirisild sai endale hingenimeks Kotkasulg Pärnumaal peetud indiaanilaagris. Kotkasulg nimetab ennast ausa otsekohesusega šamaaniks.
Loe edasi: Kotkasule trummipõrin avab Paikuse esimese talvise tantsupeo
Kadripulma puhul mõistetakse Kadri ja Mardi „paariminekut“. Pulmatava jäljendamine on iseloomulik Läänemaale ja lähipiirkondade kadripidudele. Sobis hästi kadripäeva eel ka Pärnumaal, Paikuse osavalla Seljametsa rahvamajas, kus laupäeval mängiti läbi ehtsate vanade kadrikommetega pulmapidu.
[pullquote]Pulmas on vaja nalja teha ja möllata ja täie rinnaga elada! Vaat sedasi![/pullquote]Kadripulm sai teoks Seljametsa rahvamaja ja muuseumi koostöös Seljametsa külateatri ja Häädemeeste harrastusnäitlejatega. Väärib mainimist, et möödunud nädalal rikastus Rahvakultuuri Keskuse Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu Häädemeeste piirkonna harrastusnäitemängu tegemiste sissekandega. Sissekande tegi Rahvakultuuri Keskuse Pärnumaa rahvakultuurispetsialist Aire Koop, kes on väga paljude näitemängude teksti looja ja lavastaja. Sellegi näidispulma stsenarist ja lavastaja oli Koop, aga ka pulmaema. Seljametsa poolelt vedas ühistegemist Seljametsa rahvamaja juhataja Annika Põltsam, keda toetasid Paikuse osavalla naisteühing Marta liikmed, lisaks suur hulk ansamblite lauljaid, pillimängijaid ja tantsijaid.
Raeküla Vanakooli keskuses peeti madripidu rändteater Vaba Vanker külalisetenduse vaatamisega, hiljem tantsiti ühiselt koos Rahvuskultuuriselts Kirmase väikeste ja suurte tantsijatega. Peo kahe osa vahel loositi Pärnu Y-klubi korraldatud heategevusannetuste vastu saadud piletite hulgast loteriivõite.
Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg selgitas, et nende keskusel on tavaks tähistada madripidu, mille tähendusest sageli päris hästi aru ei saada, sest rahvakalendrist madripäeva ei leia. Kuid Raeküla Vanakooli keskuse kalendris on tähtpäev alati aegsasti paika pandud. Sõnaleid ühendab novembris nii mardipäeva kui kadripäeva.
Rehekuu 19. päevaks oli Karjamõisa kolhoosi saak salves, sead rammusad ja külamutid piimapuki juures valvel ning kohalik partorg aastast 1974 lubas Seljametsa rahvamajas kolhoosi lõikuspeo käima lükata.
[pullquote]Kõne järel hakati välja hõikama tublimaid seltsimehi, kellele anti Uljanovi 110. sünniaastapäeva puhul Aukiri ja punane nelgiõis.[/pullquote]1911. aastal ehitatud kunagise Pustuski meierei müürid on näinud ja üleelanud väga mitmesuguseid aegu, ka nõukogude korra. Kolhoosid on tulnud ja läinud, aga inimesed jäänud ikka samaks ka nüüd, kui Seljametsast saanud tükike maad Pärnu linna Paikuse osavallas. Eakamatel on mälestuste killud tervikpildina praegugi veel hästi meeles, nooremale põlvele saab olnust üksnes jutustuste ja kujundite abil aimdust tekitada. Laupäeval pidutseti ajas aastat 45 tagasi, aga see polnud üksnes trall ja lõbu vaid ka sama maja katuse all tegutseva muuseumi mäletamiste ja museaalide ellu äratamine. Riietuski valiti läinud sajandi seitsmekümnendate vahemikust.
Loe edasi: Karjamõisa kolhoosi lõikuspeol lõbutseti ja koguti raha harmooniumi remondi tarvis
20. augustil möödub 28 aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest, mida tähistati eile õhtupoolikul Pärnu Vallikäärus peetud Vaba Rahva Lauluga. Laulu „See maa” tuli Alen Veziko rahva kangekaelsel nõudmisel veel teistki korda laulma.
[pullquote]Laulupeole saatis oma tervituse Heinz Valk[/pullquote]Sooviti veel mitmeid teisigi laule kordusesitusena kuulda, aga sellega polnud kava koostajad arvestanud ja nii võinuks rahva tahtele liigselt vastu tulles minna laulupidu ajakavast lootusetult välja. Vaba Rahva Laulu keskne hing korraldaja Ülo Kannisto ütles, et ema enda jaoks on käesoleva aasta kavas kõige tähenduslikumad kolm Alo Mattiiseni laulu: “Sind surmani”, “Ei ole üksi ükski maa” ja “Eestlane olen ja eestlaseks jään”. Needki laulud said 30 loo hulgas lauldud.
Laulupeo peadirigendina juhatas Lauri Breede, kes seisis ligemale 1500 Vaba Rahva Laulupeo laulja ees neljandat aastat.
Loe edasi: Üle saja foto Vaba Rahva Laulu peost Pärnu Vallikäärus
Artiklit on pärast avaldamist täiendatud Liivia Koolme fotodega
Eile keskpäeval alanud ja tänase kuupäeva esimeste tundideni kestnud Pärnu Raeküla linnaosa teistkordne tänavafestival “Augustijäljed” on nüüdseks värskete muljete meenutustes ajalooks saamas.
[pullquote]Kiki Pärnpuu, Sindi muuseumi töötaja, haakis ligemale kaheks ja pooleks tunniks endaga kaasa tulema seltskonna kodukandihuvilisi[/pullquote]Sündmust valmistati ette suurelt ja täie innuga, mida kinnitab ka ajalehe Raeküla Sõnumid eriväljaande ilmutamine vahetult enne festivali toimumist. Tubli töö tegid ära Raeküla Vanakooli toimekas pere, vabatahtlikud abilised ja muidugi oma koduõue väravad avanud pered. Kogu ettevõtmist vedas Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg.
Kodukohvikupidajad, uue ringi kaupade müüjad, käsitöömeistrid, viljekavas esinejad ja rõõmsameelsed osalejad ning muidugi hea-parema nautijad – seda kõike oli liialt palju, et ainsa silmapaariga suutnuks ühe päevaga kogu kremplit haarata. Kasvõi juba seepärast, et Kiki Pärnpuu, Sindi muuseumi töötaja, haakis ligemale kaheks ja pooleks tunniks endaga kaasa tulema seltskonna kodukandihuvilisi ja viis nad tutvuma Raeküla kõnekamate paikadega.
Tänavu juuli alguses toimunud XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm“ on saanud ajalooks, aga kolm nädalat tagasi toimunud sündmust jääb meenutama lisaks paljudele muudele elavatele mälestustele ka Jaanus Silla film sinimustvalgete lippude heiskamisest.
MTÜ Eesti Lipu Selts ning Eesti Laulu- ja Laulupeo SA on juba aastaid tegutsenud koostöös selle nimel, et nii laulu- kui tantsupeo paikades kui ka rongkäigus lehviksid sinimustvalged lipud ja kasutataks mitmesugust rahvuslikku sümboolikat.
Põhja-Pärnumaa valla Kergu külas asuva Kaisma rahvamaja õu oli laupäeval rahvast täis. Arvatavalt kuni pool tuhat inimest, valdavalt nüüdsed ja kunagised kaismalased, kes kogunesid Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva peole.
[pullquote]1958. aastal sai esimees Arkadi Teeäär preemiaks 127 muna ja brigadir Elladi Osi 115 muna[/pullquote]Kolhooside moodustamine algas 1949. aastal. „Aeg oli raske ja valuline, millest tänapäeval kõneldakse palju. Samas kolhooside hilisemast käekäigust nii palju juttu ei tehta, see oleks nagu kuidagi piinlik teema rääkimiseks või meenutamiseks,” arutles Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees. „Hakkasin selle peale põhjalikult mõtlema seoses isa lahkumisega eelmisel aastal.” Lehiste selgitas, et mitmete põlvkondade elu mööduski enamuses või täielikult just kolhoosiajas. See oli nende elu, mis pakkus maal elavale inimesele mõndagi: oli võimalik tööd teha, spordi ja kultuuriga tegeleda, võis ka korralikult pidu pidada. Kool, arstiabi ja muud teenused asusid kodu lähedal ning maale jätkus inimesi. „Ühesõnaga – aeg nagu iga teine, rõõmude ja muredega, hea ja halvaga,” ütles Lehiste, aastapäeva mõtte algatajaid, kes koostöös rahvamajaga aastapäeva tähistamise ellu kutsus.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja MTÜ Eesti Lipu Selts on juba aastaid teinud koostööd ning tegutsenud selle nimel, et nii laulu- kui tantsupeo paikades kui ka rongkäigus lehviksid meie sinimustvalged lipud ja kasutataks erinevat rahvuslikku sümboolikat.
Juubelilaulu- ja tantsupeo eel tehti ühiselt üleskutse eestimaalastele, heisata meie sinimustvalged lipud. Eestimaa kalmistutel süüdati mälestusküünlad ja meenutati meie tuntud viljeinimesi – dirigente, heliloojaid, lauljaid, tantsijaid, pillimehi ja kõiki neid, kes on aastaid meie laulu- ja tantsupidude traditsioone hoidnud ja põlvest põlve edasi kandnud.
Loe edasi: Lauluväljakule saabujad võisid ennast lipu seltsi stendi taustal pildistada
Pildigalerii kahes osas: artikli keskel ja lõpus
Laupäeval toimunud laulupeoliste rongkäik oli võrreldes eelmiste kordadega märgatavalt motoriseeritum. Elektrimootoritega varustatud tõukeratastel ei sõitnud mitte üksnes Pärnumaalt pärit Tori „põrgulised”.
[pullquote]Külauudiste kaamera liikus samal teekonnal kahes suunas: lauluväljakule ja kesklinna tagasi.[/pullquote]Eestimaa halduspiiride muutumise tõttu võis näha rohkelt uusi omavalitsuste lippe. Sinimustvalgeid lippe oli veelgi rohkem, kui eelmise üldlaulupeo rongkäigus. Koostöös riigikoguga on Eesti lipu selts kinkinud koolidele ja seltsidele kuldsete narmastega esinduslippe. Mitmed koolid on loonud nende lippude juurde oma liputoimkonna. Tallinna 21. koolil on juba väga pikk traditsioon, aga seda on teinud ka Sindi gümnaasium, kelle toimkond piirdub praegu küll ainult kolme noorega, kuid hakatuseks oli sedagi muljetavaldavalt tore näha.
Viie kilomeetri pikkusel teekonnal liikuval rongkäigul kulus aega Vabaduse väljakult lauluväljakule jõudmiseks kuus tundi ja neli minutit. Külauudiste kaamera liikus samal teekonnal kahes suunas: lauluväljakule ja kesklinna tagasi. Sammulugeja näitas enam kui 30 000 sammu.
Loe edasi: Ülisuur pildigalerii: XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ rongkäik
Tänaseks on SG Reporteril valminud videoklipp XXVII laulupeo ja XX tantsupeo tule teekonnast Sindis, kuhu tõrvik saabus 10. juunil Pärnu linna Paikuse osavallast ja jätkas sõitu hoburakendil Tori aleviku suunal.
Tule Tulemine Sindi gümnaasiumi ees. Klikka Videot
Videolõik valmis Sindi gümnaasiumi teleõppestuudios SG Reporteri uudiste tarbeks. Droonikaamera ja käsikaameratega kogus materjali Sindi gümnaasiumi õpilane Kaur Kasemaa, kes ka ise videoklipi kokku monteeris.
Urmas Saard
Samal teemal:
Tule Tulemine peatus Sindi raekoja ja Sindi gümnaasiumi ees
Piltuudis: Seljametsalt viidi laulupeo tuli Sinti
Mihkel Lüdigi sünnikohas lauldi „Koitu” ja istutati taas üks laulupeo tamm
Pärnu Kunstide Maja tantsuklubi 8- ja 9-aastased paarid ning täisealised võistlustantsu harrastajad esinesid demonstratsioontantsudega Sindi Naisliidu korraldatud suve alguse peol Sindi seltsimaja väikeses saalis.
Tantsijate juhendaja on Ants Lopsik. Minifoxi esinemiskava oli väga mitmekesine – räpp, maccarena, cc, bachata, rumba, quickstep. Foxi kavas oli padespan, bachata ja viinivalsi formatsioon. Pärast üürikest vaheaega veel kolm tantsu: tango, cha cha ja zive.
Jaan Krinali tantsumuusika saatel proovisid ka Sindi naised ise demonstratsioonesinemiste eeskujul tantsida.
Nisliidu tegemiste eestvedaja Juta Velleste ütles, et õhtu korraldamisel oli suureks abiks seltsimaja juhataja Anneli Uustalu. Edaspidi tahetaksegi tubaste tegemistega jätkata seltsimajas, sest varem sotsiaaltöökeskuses toimunud kogunemistel jäi põrandapind napiks.
Juuli kuus tahetakse külastada Järvakandi klaasitehast ning Atla mõisa ja jalutada Kaisma järve ääres. Plaanitakse rabamatka ja teisi väljasõite.
Loe edasi: Sindi Naisliidu külalised olid Minifox, Fox ja Jaan
XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ tuli jõudis ettenägematu viperuse tõttu Audrusse kolmveerandtunni pikkuse viivitusega, aga hoolimata ootusärevusest polnud märgata rahva meeleolu langust.
[pullquote]Audru on helilooja Aleksander Saebelmann-Kunileiu sünnipaik[/pullquote]Juubelipeo avamäng Tule Tulemine kannab enesega kaasas laulu- ja tantsupeo väärtusi ning väge kõigisse Eestimaa nurkadesse. Esimest korda toimus ülemaaline Tule Tulemine 1969. aastal seoses laulupeo sajanda juubeliga. Tänavu saab Tule Tulemise traditsioon 50-aastaseks.
Täna hommikul anti tuli Vigala Mõisakooli ees Raplalt üle Pärnumaale ja tund hiljem toimus Lihula kõlakojas Lääneranna lauljate, tantsijate ja pillimängijate kontsert „Oma Pidu“. Järgnevalt peeti üleriigilise noorte puhkpillimängijate seminar-laagrist osavõtjate koondorkestri kontsert Pärnu-Jaagupi keskväljakul. Tuld tervitati kohas, kus alustas tegevust Pärnumaa vanim puhkpilliorkester.
Traditsiooniline lipu päeva tähistamine Sindis toimus sinimustvalge lipu 135. aastapäeval mõningase erisusega võrreldes eelmiste aastatega. Erilisust rõhutas seegi, et Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup pälvis lipuvilje edendamise eest haridusministri tänukirja.
Kui varem on alustatud pidupäeva kogunemisega linna raekoja ees, siis täna marssisid Sindi gümnaasiumi õpilased ühes oma õpetajatega rivikorras koolimaja juurest linna sümboltorni alla. Esmakordselt sammus rongkäigu ees kolmeliikmeline kooli liputoimkond. Neiud kandsid 2,5 meetri pikkuseid sinimustvalgeid õlakuid. Sportliku ettevalmistusega 12. klassi õpilane Margit Viies kandis sinimustvalget esinduslippu, mis on tavalipust oluliselt raskem ja eeldab selle hoidjalt kindlasti paremat füüsilist võimekust. Teda saatsid ja abistasid 10. klassi õpilased Pilleriin Pihelgas ning Merili Tambu. Sama toimkond esindab Sindit ka Tallinna üldlaulupeo rongkäigus. Rongkäigu saabumist tervitasid lippude lehvitades Sindi lasteaia lapsed, naisliidu liikmed ja teised linnakodanikud. Marsihelidel võttis saabujaid vastu Pärnu Noorte puhkpilliorkester. Noored rivistusid lippudega auvalvesse ja Presidendi kella seierite asetumisel määratud ajale mängis orkester Rein Vendla juhatamisel Eesti hümni.
Loe edasi: Traditsiooniline lipu päeva tähistamine polnud Sindis mitte päris tavapärane
