Loodusvaatluste minimaraton Holstre koolis. Foto: Kristi Saksniit
Päevatoimetaja
Tänavu esimest korda toimunud loodusvaatluste minimaratonil tegid 26 Eesti kooli õpilased üle 2200 loodusvaatluse ja panustasid sellega kohaliku elurikkuse kaardistamisse. Kevadel 1. maist–7. juunini tehtud vaatlused on avalikud ja nendega saab tutvuda eElurikkuse andmeportaalis.
Loe edasi: LOODUSVAATLUSES OSALENUD ÕPILASED PANUSTASID KOHALIKU ELURIKKUSE KAARDISTAMISSEFotogalerii
Tänavu jaanuarist kuni aprillini aset leidvas „Jutuvada” õpikojas kohtuvad Pärnumaa jutuvestjad. Omavahel jagatakse lugusid, kogemusi, nippe ja mõtteid. Teist korda koguneti reedel, 10. märtsil, Tori valla Sauga noortekeskuse suurde saali.
Loe edasi: ÜLEVAADE ÕPILASJUTUVESTJATE TEISEST ÕPIKOJAST SAUGAS
Esmakordselt on täna Pärnu Ühisgümnaasiumi (PÜ) kõik õpilased, õpetajad ja töötajad varjutamas põnevaid ja inspireerivaid inimesi ning ameteid üle Eesti.
Loe edasi: PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI KOOLIPERE OSALEB ÜHISELT TÖÖVARJUPÄEVAL
Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul on õpilased, koolid ja lapsevanemad olnud väga tublid distantsõppe perioodil ning väärivad igati välja teenitud puhkust. “Distantsilt õppimine on olnud uus kõigile ning nõudnud paljudelt teistsugust ja tõsist pingutamist. Kevadine koolivaheaeg on vajalik paus, mis aitab end välja puhata, akusid laadida ja uuele vastu minna,” sõnas Vinter-Nemvalts. “Olen ääretult tänulik haridustöötajatele, õpilastele ja peredele senise pingutuse eest viiruse leviku takistamisel. Olete eeskujuks kõigile!”
Alates tänasest, 5. maist saab aadressil www.virtuaalnaitus.ee näha virtuaalset õpilastööde näitust, mis sel aastal kannab pealkirja “Sõbralt sõbrale”. Juba neljandat korda Eesti Tööõpetajate Seltsi eestvedamisel toimuva virtuaalnäituse eesmärgiks on kokku koguda ning internetikeskkonnas näitusena üles seada pildid esemetest, mida õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitöötundides teinud on.
Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Jürgo Nooni sõnul saatsid virtuaalnäitusele oma õpilaste töid üle saja kooli kogu Eestist. “Nagu juba tavaks on saanud olid lisaks töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitööõpetajatele kaasatud ka algklassid,” lisas Nooni.
“Eelnevatel aastatel saadud positiivne tagasiside näitab, et tegemist on vajaliku ettevõtmisega, mille kaudu saavad noored käsitööhuvilised oma tundides tehtud paremaid töid ka teistega jagada,“ märkis Nooni. „Mullu külastas virtuaalnäitust esimese kahe nädala jooksul ligi 3000 inimest ja klikke tehti saidil selle aja jooksul üle 2,6 miljoni,” lisas ta.
Eesti Tööõpetajate Seltsi, Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita”, Eesti Klassiõpetajate Liidu ja Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna liikmetest koosnev žürii valib virtuaalnäitusele saadetud tööde seast välja ka oma lemmikud, mille autorid saavad kingiks meene. Virtuaalnäitus “Sõbralt sõbrale” jääb veebikeskonnas avatuks kuni 2015. aasta lõpuni. Õpilaste virtuaalse käsitöönäituse korraldamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Allikas: Eesti Tööõpetajate Selts
Eelolev nädal on Luua Metsanduskooli õpilastele pingutav. Läbi kogu nädala osaletakse erinevates jõukatsumistes, kus tuleb näidata oma parimaid kutseoskusi.
Avalöögi pingelisele nädalale annavad teisipäeval-kolmapäeval (14.-15. aprill) toimuvad kooli kutsealavõistlused. Teisipäeval on võistlustules tulevased metsamehed ja metsamasinate juhid. Juba hommikul kell kümme alustavad metsas raielangil langetamisega noored metsamehed. Kell 13 jätkatakse kooli töökoja platsil traditsiooniliste raievõistluste
aladega (saeketi montaaž, kombineeritud järkamine, laasimine ja täpsussaagimine). Kõik need alad nõuavad väga häid oskusi, mida edaspidi läheb metsameestel vaja nende igapäevatöös.
Samal ajal (kell 13) hakkavad oma meisterlikkust näitama ka metsamasinate operaatorid. Võisteldakse nii imitaatoril kui päris masinatel.
Neil õpilastel, kes teisipäeval ei võistle, on kell 14 võimalus Luua klubis saada osa tuntud loodusemehe Hendrik Relve loengust. Loodusehõngulisest pärastlõunast saavad osa võtta ka kõik teised soovijad.
Kolmapäeval (15. aprill) tuleb oma metsanduslikke ja aianduslikke teadmisi õpilastel näidata metsarajal. Minutiliste intervallidega startivad õpilased peavad raja läbimisel mängu panema kõik oma teadmised. Nii näiteks peavad metsandusliku raja läbijad hindama muu hulgas puude kõrgust, vanust, diameetrit, tundma loomi ja linde, puid ja põõsaid ning neil esinevaid haigusi. Aiandusliku raja läbijatel on samuti vajalik tunda puid ja põõsaid, aga ka teeehitust, osata koostada kastmissüsteemi, kasutada kahveltõstukit ja veel palju muud. Parimad
selguvad kolmapäeva õhtuks.
Kooli kutsealavõistlused on Luua Metsanduskooli pikaajaline traditsioon, millest peavad osa võtma kõik õpilased.
Nädala teisel poolel astuvad võistlustesse parimatest parimad. Neljapäeval, 16. aprillil toimub Tartus algaval Maamessil kutsemeisterlikkuse võistlus Noor Aednik 2015. Luua Metsanduskooli esindab seal kaks võistkonda – Merge Paju/Andres Laanemaa ja Mari Liis
Ojala/Riho Kööp (kõik maastikuehituse eriala esimese kursuse õpilased). Nende treeningud on kestnud juba nädalaid. Juhendajad – Luua Metsanduskooli maastikuehituse-aianduse kutseõpetajad Kati Bachman ja Maria Jürisson iseloomustasid võistlejaid kui tõeliselt aiandushuvilisi noori. Ja seda need noored ka on, sest tegelikult õpitakse Luua Metsanduskoolis maastikuehitust, puhas aiandus on neile kõrvalerialaks. Noored ise hindasid võistlusülesandeid „tehtavateks“. Raskeks ülesandeks peeti seemnete määramist ja eriti vastavate taimede ladinakeelsete nimede teadmist. Teised ülesanded (pookimine, istutuskasti ehitamine, ruumala ja massi arvutused, istutamine, kastmissüsteemi ehitamine ja tehnika tundmine) on nende hinnangul kergemad. Oma eelisteks peetigi just häid praktilisi oskusi, eriti vähe hirmutab noori istutuskasti ehitamine.
Reedel ja laupäeval (17.-18. aprill) näitavad Maamessil oma oskusi aga Luua Metsanduskooli raiesportlased. Traditsioonilisest võistlusest Kevadkarikas võtavad osa nii õpetajad kui õpilased. Võistlus tõotab tulla pinev, sest kooli esindavad mitmed meie raiespordi tipud –
proffide klassis võistlevad (siiani Eesti parim juunior olnud) Jarro Mihkelson (kes nüüd on vahetanud võistlusklassi), Sulev Tooming (viimastel raiespordi maailmameistrivõistlusel Eesti meeskonna liige) ning Einar Must ja Tõnu Reinsalu (mehed, kes on „süüdi“ rahvusvahelistele standarditele vastava raiespordi tekkes Eestis ning kes on treeninud Luua Metsanduskooli edukaid juuniore). Juunioride klassis võistleb Luua Metsanduskooli nimel kaheksa noormeest, nende hulgas on ka poisid, kes maikuus esindavad Eestit XIV Euroopa
Noorte Meistrivõistlustel metsanduses.
Toomas Kelt
24. märtsi õhtul kogunesid Räpina ÜG ajalooringi liikmed Vabadussõjas langenute ausamba juurde mälestama märtsiküüditamise ohvreid. Üheskoos süüdati mälestusküünlad ja 6. klassi õpilane Märten Kala pidas lühikese kõne. Seejärel rääkis ajalooõpetaja Tarmo Tammes küüditamise tagajärgedest ja mõjust ohvrite peredele ning Eesti ühiskonnale laiemalt. Pärast üritust sõideti väiksema seltskonnaga Veriora raudteejaama, kus küüditatavad 1949. aasta märtsis rongidele paigutati, ja süüdati ka seal mälestusküünlad.
Koostöös Annelinna Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli Teaduskooliga alustas Tartu Ülikooli muuseum 2014. aasta sügisel projektiga „Teaduskonverents „Imeline ilm““. 1.-3. klasside õpilastele suunatud ettevõtmine on jõudnud poole peale.
„Projekt sai alguse 2014. aasta sügisel ning selle eesmärgiks on arendada kooliõpilaste vaatlusoskusi, pakkuda uurimistöö koostamise kogemust ning osalemise võimalust teaduskonverentsil,“ tutvustab konverentsi Tartu Ülikooli muuseumi haridusprogrammide kuraator Annika Pindis. „Praeguseks on Hull Teadlane külastanud kõiki osalevaid Tartu linna ja maakonna koole ning hoolimata esimesest korrast kulgeb projekt igati edukalt.“
Käesoleva aasta alguses külastas Hull Teadlane kõiki konverentsil osalevaid koole, kohtus uurimistööde tegijatega, jagas nippe uurimistööde koostamiseks ning vastas küsimustele, mis ulatusid tuule suuna mõõtmisest kuni Hullu Teadlase juusteni. Praegu on koolides käimas vaatluste tegemise ja uurimistööde kirjapaneku aeg, mille tulemused jõuavad Tartu Ülikooli muuseumisse 2. aprilliks.
Tartu Kivilinna Kooli õpetaja Anne Orava sõnul uurivad õpilased praegu ilma, teevad märkmeid ja otsivad erinevat vajalikku informatsiooni. „Töö on põnev ning on pannud laste silmad särama. Väga innustavaks sai Hullu Teadlase külaskäik, mis ergutas õpilasi aktiivselt vastaval teemal tegutsema,“ ütles Orav.
Projektiga seotud Tartu Kivilinna Kooli õpetajate arvates on sellised üritused väga vajalikud, laiendades õpilaste silmaringi ning ärgitades neid koostööle teaduse uurimises.
Parimad uurimistööd kuulutatakse välja 9. aprillil ning tulevad ettekandmisele 23. aprillil Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis toimuval konverentsi lõppüritusel. Lisaks ettekannetele saavad osalejad nautida ka vahvaid katseid ja konverentsile kohaselt kommipausi.
Teaduskonverentsil osalevad Tartu Kivilinna Kool, Tartu Erakool (TERA), Tartu Hiie Kool, Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool, Puhja Gümnaasium, Luunja Keskkool, Tartu Mart Reiniku Kool, Elva Gümnaasium ja Tartu Hansa Kool.
Kirjandusfestival Prima Vista kuulutas välja 8.–12. klassi õpilastele suunatud lühifilmikonkursi „Metsik Eesti loodus“, mille abil uuritakse, kas Eesti loodus peidab endas metsikumat poolt või mitte.
Sõnu „Eesti loodus“ ja „metsik“ ei kasutata üheskoos tihti – seega antakse koolinoortele ülesanne märgata ja vaadelda end ümbritsevat keskkonda ning otsida sealt midagi erilist ja tavapäratut.
Konkursi projektijuht Annika Markson ootab noortelt loomingulist lähenemist. „Võistlustöö ei pea olema tingimata reaalse looduse kajastus. Kui otseselt loodusest midagi metsikut ei leia, siis võib pilgud pöörata ka näiteks ilukirjandusse ning visualiseerida mõne eesti autori looduskirjeldust; samuti võib näidata oma kujutust tuleviku Eesti keskkonnast. Konkursi teemat annab tõlgendada väga erinevalt ning ma julgustan osavõtjaid kasutama oma loovust,“ kommenteeris Markson.
Konkursile oodatakse kuni 10-minutilisi filme vabalt valitud žanris, video suurus peab olema vähemalt 720p. Osaleda saab nii üksi, paaris kui ka kolmeliikmelise võistkonnana. Osalemiseks tuleb registreeruda hiljemalt 6. aprillil aadressil http://goo.gl/forms/iBQRMfAOcS. Videote esitamise viimane kuupäev on 13. aprill 2015.
Võitjad kuulutatakse välja 5. mail Tartu Elektriteatris, auhinnad on välja pannud ajakirjad Eesti Loodus ja Loodusesõber, Tartu Elektriteater ning Prima Vista.
Parimaid filme näidatakse ka selleaastasel roheliste rattaretkel „Kuidas elad, Haanjamaa?“, mis toimub 15.–17. mail.
Henri Kõiv
Järgmisel nädalal algab Eesti koolides Mate Talgud nimeline võistlus, mille eesmärgiks on motiveerida lapsi õppima matemaatikat ja edendada tehnoloogiliste õppevahendite kasutamist.
Mate Talgud on mänguline võistlus, mille jooksul võivad osalejad kasutada 10monkeys Math World rakendust tasuta. Võistluse periood on 2.2.-24.4.2015. Osaleda võivad kõigi Eesti koolide 1.-4. klasside õpilased. Praeguseks on võistlusele registreerinud ligi 1000 klassi, milles õpib üle 15 000 õpilase. Kampaania korraldaja eesmärgiks on saada osalema vähemalt 50% algkooliealistest õpilastest.
Võistluse korraldajateks on hariduslikke rakendusi arendav 10monkeys, kes on loonud ka talgutel kasutusel oleva Math World rakenduse, ja tehnoloogiaettevõte Lenovo kes on tuntud muu hulgas Yoga tahvelarvutite ja ThinkPad sülearvutite poolest. Võistlus kulmineerub Lenovo poolt välja pandud peaauhinna loosimisega. Lisaks loositakse igal nädalal välja kaks õppimist motiveerivat auhinda Taibula kauplustest.
Vastav üritus korraldati esimest korda Soomes 2014. aasta sügisel. Matikkatalkoot-nimelisest võistlusest võttis osa 80 000 õpilast. Talgud said Soome meedias laialdaselt tähelepanu. Ka koolid andsid ürituse kohta palju positiivset tagasisidet. Küsitluse tulemuste kohaselt peab 96% õpetajatest matemaatikavõistlusi suurepäraseks lapsi õppima motiveerivaks meetodiks. 95% õpetajatest soovitab julgelt Math Worldi ka teistele õpetajatele. Kuna esimesi talguid saatis suur edu, korraldatakse võistlus sel kevadel ka Eestis ja teistest põhjamaades.
“Õppimine ei pea olema tingimata igav ja töömahukas, selleks et olla tõhus. Mängud ja mängulised rakendused on üheks innovatiivseks arengusuunaks, mille abil õppimist edendada,” ütleb 10monkeys’i tegevjuht Katri Björklund.
Mäng on parim õppimise viis. Just seda sama ideed jagasid ka Põlva Ühisgümnaasiumi ja Tilsi Põhikooli õpilased 1. – 3. aprillini toimunud meeskonnatöö arendamise koolitustel.
Mänguliste meeskonna harjutuste eesmärgiks on suurendada üksteise usaldamist, koostöö tegemist ja ühisel eesmärgil tegutsemist.
Energilised GAME club’i koolitajad Aleksei Razin ja Kristiina Lees on mängu-usku ning arvavad, et mängude abil on lihtsam meeskonnatöö oskusi omandada.
Koolitustel seavad mängujuhid kohe alguses paika ühised reeglid, mida peavad kõik osalejad järgima. Alustatakse lihtsamatest soojendusmängudest ning liigutakse üha rohkemate reeglitega ning suuremat koostööd nõudvate mängude suunas. Kuid igas pealt näha lihtsas mängus peituvad kindlat planeeritud meetodid, mis aitavad konkreetseid eesmärke saavutada.
Näiteks lihtne mäng, kus inimesed läbisegi ruumis ringi liiguvad ning mängujuhi märguande peale vastava arvulised grupid moodustavad, näiteks kolmeliikmelised. Järgmisena annab mängujuht gruppidele ülesandeks moodustada omavahel skulptuur nii, et maad puudutaksid näiteks vaid neli kätt ja neli jalga. See pealt näha lihtne mäng eeldab mängijatelt omavahelist suhtlemist, strateegia kokkuleppimist, koostöös tegutsemist ja loogilist mõtlemist ning sealjuures pakub palju nalja ja füüsilist tegevustki.
Õpilastele tavapärasest erinev tegevus meeldis ning tagasidelehtedele kirjutati palju positiivset.
Eesti Energia pakub sel kevadel ja suvel kõrg- ja kutsekoolide õppuritele rohkem kui 100 praktikakohta. Praktikante ootavad kõik Eesti Energia kontserni ettevõtted üle Eesti.
Eesti Energia ootab praktikale erineva tausta ja ettevalmistusega noori, nii kutsekoolidest kui ülikoolidest. Praktikakohti pakutakse kõikides ettevõtte tegevusvaldkondades: põlevkivi kaevandamises, elektri, soojuse ja vedelkütuste tootmises, energia jaotamises ja müügis või hoopis äriarenduse üksustes uudsete äri- ja tehnoloogialahenduste loomisel.
Eesti Energia välise järelkasvu projektijuhi Mirjam Lindpere sõnul pakub praktika Eesti Energias kõrg- ja kutsekoolide õppuritele võimalust saada ettekujutus eesootavast tööelust.
“Praktika pakub tudengile head võimalust omandada töökogemust valitud erialal ja saada uusi teadmisi parimate asjatundjate juhendamisel. Ettevõtte jaoks on praktika hea võimalus tutvuda ettevõtlike ja asjatundlike noortega, keda saab pärast kooli lõpetamist Eesti Energia meeskonnaga liituma kutsuda,” julgustas Lindpere Eesti Energiasse praktikale kandideerima.
Sõltuvalt praktikandi ettevalmistusest ja ülesannetest maksab Eesti Energia praktikantidele tasu ning tublimatele võidakse praktika lõppedes teha tööpakkumine edasiseks tööks Eesti Energias.
Kõrgkoolidest ootab Eesti Energia praktikale eelkõige järgmiste valdkondade õppureid – automaatika, ehitus, elektro- ja soojusenergeetika, geoloogia ja mäendus, IT, keemia ja kütuste tehnoloogia, masinaehitus ja mehhatroonika, tootearendus, matemaatika, statistika ja majandus. Kutsekoolide õppuritest on oodatud eelkõige järgmistel erialadel õppijad – automaatik, elektrik, keemiaprotsesside operaator, keevitaja, mehhatroonik ja soojusseadmete käitaja. Praktikakohti pakutakse ka teiste erialade õppuritele.
Ülevaadet pakutavatest praktikakohtadest leiab Eesti Energia kodulehelt aadressilt www.energia.ee/praktika. 4. märtsil saab praktikavõimaluste kohta lisainfot ka Võti Tulevikku karjäärimessilt. Avaldusi praktikakohtadele kandideerijatelt oodatakse hiljemalt 31. märtsiks.
Möödunud aastal käis Eesti Energia ettevõtetes kokku ligi 300 praktikanti.
Eliis Vennik
Teisipäeval, 17. detsembril kell 17.00 avatakse Sakala Keskuse jalutussaalis Viljandi Gümnaasiumi õpilaste omaloomingu näitus „Puhas mõte“.
Väljapanek koosneb kahest osast : Viljandi Gümnaasiumi õpilaste puhas omalooming ning õpilaste tõlgendus ülesandele luua „valge maal“. Näituse pealkiri sündis noorte ühise mõtiskluse tulemusena – mis on valge
maal? Mis tundeid see äratab? Kuidas kõnetab ja inspireerib?
Avamisel saab kuulda 12-minutilist põnevat raamatu-rocki kontserti. Näitus on avatud kuni 17. jaanuarini maja lahtioleku aegadel.
Valga Vene Gümnaasiumi II b klassi ja Valga Põhikooli II c klassi õpilased külastasid esmaspäeval maheettevõtet Kopra Karjamõis, kus neile tutvustati mahepõllumajandust.
Lapsed võttis vastu perenaine Reet Luht, kes näitas, kuidas kasvavad vabapidamisel mahekanad. Osal lastel õnnestus tabada isegi hetke, kui kana munes. Lapsed said oma silmaga õues näha ka lambaid, parte ja broilereid. Kõige rohkem põnevust tekitasid aga sead ja põrsad, keda lapsed said ise kõrvitsatega toita. Samuti oli huvitav vaadata, kuidas mitusada hane üheskoos toimetasid. II c klassi klassijuhataja Virve Sinisalu kinnitas, et külaskäik oli fantastiline. “Isegi mina sain mitu uut teadmist, ammugi siis veel lapsed,” rõõmustas õpetaja, et selline võimalus avanes.
Õhtupoolikul kogunesid Valga Vene Gümnaasiumi õpetajad, toitlustajad ja mõned teiste Valga koolide esindajad seminarile “Mahetoit kooli!”, kus jagati infot mahetoidu tootmise põhimõtete ja mahetoidu kvaliteedi kohta. Lisaks teoreetilisele infole sai mahetoitu ka maitsta. Mahetoidu päevaks valmistas Rema Köök osalejatele 100% mahetoorainest koolilõuna – pakuti kartuli-kõrvitsapüreed loomalihaga kooreses kastmes ning magustoiduks kohupiimakreemi astelpajumoosiga. Loe edasi: Valga koolilapsed käisid Kopra Karjamõisas mahetalu tegemistega tutvumas
Võru kunstikool tähistab oma 10. aastapäeva ja avab Võru linnagaleriis kolm näitust. Võru kunstikooli 10. aastapäevale pühendatud õpilastööde näitust saab kaeda “X” alates 30. septembrist!
“Põhiõppe lõputööde galerii” (galerii 1. korrusel) on läbilõige põhiõppe õpilaste lõputöödest.
Kooli algusaastatel esitas põhiõppe lõpetaja 4-aastase (12 tundi nädalas) õppetsükli lõppemisel hindamiseks 3 tööd kolmes õppeaines: joonistamises, maalimises ja kompositsiooniõpetuses. Praeguseks on muutunud iganädalane õppekoormus ja sellega seoses ka pikenenud põhiõppe õpiaeg 5 aastale. Viimastel aastatel ei ole lõputöö enam seotud kindla ainega ja õpilastele on võimaldatud lisaks lõputöö teemavalikule valida ise teostamise tehnika, tööde hulk ning juhendaja.
10 aasta jooksul on kunstikooli põhiõppe lõpetanud 71 tublit noort. Iga põhiõppe lõpetaja ei ole gümnaasiumi lõpetaja vanuses – nii võib noorim põhiõppe lõpetajatest olla ka 14 aastane – oleneb sellest, millises vanuses õpingiud kunstikoolis alustati. Esimesed kunstikooli süvaõppe “pääsukesed” lõpetasid gümnaasiumi 2005. aastal. Sellest ajast on kunstikooli põhi- ja täiendõppe 87 lõpetajast kõrgkoolidesse kunsti- ja kultuuri erialadele edasi õppima läinud 31 noort. Loe edasi: Õpilastööde näitus “X” Võru linnagaleriis
Koolirahu väljakuulutamise tseremoonia toimub Saaremaal, Kuressaare keskväljakul 1. septembril algusega kell 12.00. Kuressaare võtab Eesti Koolirahu liikumise eestvedaja tiitli üle Sillamäe linnalt.
Traditsioonilisel tseremoonial kirjutavad ühisele koolirahu sümboliseerivale lepingule alla Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Kuressaare linnapea Mati Mäetalu, MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots ja Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Britt Järvet. Samuti allkirjastavad Koolirahu lepingu Kuressaare õpilaste esindajad ja direktorid, kes saabuvad keskväljakule oma koolide juurest rongkäikudega.
Tseremoonial astuvad üles laulja Grete Paia, poistekoor Laululõvid, iluvõimleja Brita Kuldsaar, näha saab õpetajate teadusteatrit, üheskoos lauldakse laulu „Rahu“. Pärast ametlikku osa jätkub kontsert, kus esinevad Tantsukooli Semiir tantsijad ning Kuressaare Muusikakooli pop-jazz osakonna õpilased. Sündmusele lisavad särtsu üllatusesinejad.
„Koolirahu väljakuulutamine Kuressaares meie kodulinna juubeliaastal on kindlasti oluline sündmus kogu maakonnale,“ rõõmustab Kuressaare linnapea Mati Mäetalu ning usub, et ees ootavat 1. septembrit mäletavad nii õpetajad kui õpilased veel pikka aega, kuna esmakordselt alustavad linna munitsipaalkoolid tarkuseaastat üheskoos keskväljakult. Kohale tulevad ka maakoolide esindused. Loe edasi: 1. septembril kuulutatakse Kuressaares välja Koolirahu
Klaasipealinnas Järvakandis kogutakse alates 25. maist kuni 15. juunini üle-eestilise õpilaste kunstikonkursi MINU KLAAS 2013 töid.
Oodatakse klaasist tehtud omaloomingut, klaasiteemalist kujutavat kunsti ja kirjanduslikku omaloomingut, kus klaas või klaasikunst on peategelasteks. Igas teemavaldkonnas saab töid esitada kolmes vanuserühmas, vastavalt: nooremas I – IV klass, keskmises V – IX klass ja vanemas X – XII klass.
Klaasi, kui kõikide võimaluste materjali tutvustamiseks ja väärtustamiseks kujunenud õpilastööde konkurssnäitus toimub Järvakandis seitsmendat korda, olles saanud klaasipealinna traditsiooniks. Näitus MINU KLAAS 2013 avatakse 20.juunil Järvakandi Klaasikunstigaleriis Pargi t. 1. Konkursi võitjate auhindamine toimub näituse pidulikul lõpetamisel 28. septembril Järvakandi Kultuurihallis klaaspillidel esitatud kontserdil. Loe edasi: Klaasipealinn Järvakandi kogu õpilaste võistlustöid
Enneolematult palju noori osales õpilaskonkursil „Sõnavigurid”. Kokku laekus üle 3000 töö lasteaedadest, üldhariduskoolidest ja kutsekoolidest. Tulemused avaldatakse 17. mail, kui Tartus parimatele auhinnad üle antakse.
Sarjas „Vaatan ja märkan, imestan ja õpin” toimunud konkurssidele esitatud tööde senine rekord pärines aastast 2005, mil võistlusele „Hea kool” esitati 1544 fotot. Tänavune konkurss oli enam kui kaks korda populaarsem.
Õpilaskonkursile „Sõnavigurid” oodati kirjutisi vabal teemal, kuid vorm tuli valida kolme võimaliku hulgast: kas kõik sõnad jutus algavad sama tähega või ei ole seal ühtegi R-tähte või on hoopis hästi palju täpitähti. Kui enne olid tööd jaotatud rühmadesse vanuse järgi: 6-10aastased, 11-14aastased ja 15-19aastased, siis nüüd, konkursi mastaabi muutumise järel, on jaotus klasside järgi: 1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass ning 10.-12. klass. Esimeses kahes vanuserühmas on kummaski üle 1000 töö, kolmandas üle 400 töö ja neljandas ligi 250 tööd.
Peaauhindadeks on e-lugerid ja tahvelarvutid.
Tulemused saavad avalikuks 17. mail, kui Tartus Loomemajanduskeskuse saalis on parimatele auhinnad üle antud.
Tarmu Kurm
Kultuuripärandi aasta koostöös Edelaraudteega pakub õpilaste rühmadele võimaluse kultuuripärandi aastal märtsist maini ja septembrist novembrini kõigil oma liinidel tasuta sõita põnevatesse paikadesse pärandiga tutvuma. Eesti muuseumide, koolide, giidide ja muinsuskaitsjate koostöös on pärandi tundma õppimiseks sündinud paljud erinevad spetsiaalselt selle projekti jaoks koostatud paketid.
Kultuuripärandi aasta koordinaatori Riin Alatalu sõnul on kõik paketid on kokku pandud õhina ja säravate silmadega, kantuna siirast soovist näidata oma kodupaiga või muuseumi huvitavaimat poolt. “Pakutu hulgas on nii klassikalisi muuseumitunde kui ka mõnusaid matkasid, meisterdamist, seiklusi ja elamusi. Ennekõike soovitame kasutada tänavust eriprojekti selleks, et jõuda sinna, kuhu õpilased klassi- või perereisidel tavaliselt ei satu,” kirjeldas Alatalu.
Pakette on kokku üle kümne ning need jagunevad mäluasutustesse üle terve Eesti. Näiteks on võimalik kuulata legende ja tondijutte öises Narva linnuses, tegutseda ajaloouurijatena detektiivimaigulises haridusprogrammis Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones või võrrelda traktori- ja hobusõitu Olustvere mõisas. Paketid on kokku pandud nii, et õpilased saavad reisiks iseseisva või ühise tunnitööga ette valmistada, mis aitab reisil nähtut ja kogetut mõtestada. Täpsem info projekti ja pakettide kohta on kättesaadav aadressil http://www.parandiaasta.ee/sundmuste-kalender/roopad-viivad-parandini. Aasta jooksul lisandub pakette veelgi. Loe edasi: Rongid sõidutavad kooliõpilased tasuta muuseumi
Otepää Gümnaasiumi 11.klassi õpilased korraldavad heategevusliku sõbrapäeva kontserdi „Märkame ja aitame üksteist“.
Kolm Otepää Gümnaasiumi 11.klassi tüdrukut on võtnud nõuks korraldada 15.veebruaril kell 19.00 Otepää Gümnaasiumis heategevusliku sõbrapäevakontserdi. Kontserdi tulu läheb jagamisele Otepää valla abivajavate perede vahel. Kontserdil esinevad Otepää Gümnaasiumi endised ja praegused õpilased ning üllatusesinejana lauluvõistluse „Eesti otsib Superstaari“ laulja.
Idee teha kontsert sündis Maiken Vähil, Mari-Ly Kapil ja Lisett Segarilkooli uurimustööd tehes. „Otsustasime oma uurimustöö läbi viiamuusikaõpetuses ja korraldada kontserdi,“ selgitas Maiken Vähi. „Siis aga mõtlesime, et aitaks läbi muusika teisi abivajajaid.“
Eelnevalt korraldatakse korjanduspäevad Otepää Kultuurimajas 12. jaanuaril ja 9. veebruaril kell 12.00-17.00. Oodatakse eelkõige laste talveriideid aga teretulnud on ka kõik asjad, alates laste ja suurte inimeste riietest kuni tarbeesemeteni.
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri plakatikonkursile ”Hans ja Grete” laekus 989 kunstitööd. Oma plakatikavandi saatsid ligi saja kooli lapsed kõikjalt üle Eesti. Žüriisse kuulusid ERSO muusikud, ooperikontserdi ”Hans ja Grete” dirigent Anu Tali, solistid Annely Peebo ja Kädy Plaas ning Eesti Kontserdi kujundaja Everi Vähi. Pärast mitut konkursivooru valiti võidutööks Emmaste Põhikooli V klassi õpilase Kadleen Leenurme plakatikavand, mille põhjal kujundatakse ERSO ooperikontserdi ”Hans ja Grete” plakat, bänner ja kavakaaned. Kadleen Leenurme juhendaja on õpetaja Eila Tõnisson. Žürii arvates on tegemist väga emotsionaalse ja atraktiivse kunstitööga. Vastukaaluks klassikalisele lähenemisele ”Hansu ja Grete” muinasjutule on tegemist modernse ja just tänapäevast kontserdipublikut kõnetava plakatikavandiga. Auhinnaks on 30 kontserdipiletit Estonia kontserdisaalis 18. jaanuaril 2013 toimuvale ooperikontserdile. Oodatud on Kadleen Leenurm, tema juhendaja ja klassikaaslased ning teised muusika- ja kunstisõbrad Emmaste Põhikoolist. Loe edasi: ERSO plakatikonkursi ”Hans ja Grete” võitis Kadleen Leenurm Hiiumaalt
Kolm aastat järjest on Haapsalu Gümnaasiumi 12. klasside õpilased osalenud projektis „Valed valikud“. Oleme külastanud vangist vabanenud inimeste turvakodu, koduta inimeste varjupaika, politseid ja neuroloogiahaiglat, kirjutab Haapsalu Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Anne Mahoni.
Selline projekt on väga vajalik. Sageli näevad ja tunnetavad noored esmakordselt, kui lihtsalt ja kergelt võib inimene kaotada oma senise elukvaliteedi. See on peaaegu kõigile noortele šokk.
Kodutute varjupaigas näevad nad esmakordselt, kuidas elavad koduta inimesed ja kuulevad, kui lihtsalt võib elus alla käia. Nad näevad inimesi, kes ei taha, ei suuda enam töötada ja elada nii nagu inimesed tavaliselt elavad. Nad näevad inimesi, kelle ainuke vara on enda riided seljas.
Neuroloogia haiglas kogevad nad, et hüpates tundmatus koha vette, minnes alkoholijoobes ujuma, võid kogu eluks jääda ratastooli. Haiglas saab näha ka, kuidas on võimalik aidata, taastuda või lausa uuesti õppida liikuma ja iseendaga hakkama saama. Vanglast vabanenute juures kohtusime inimesega, kes enamuse oma teadlikust elust oli veetnud trellide taga. Selline elav õppevahend pani õpilasi elu väärtuste üle mõtlema.
Õpilased on olnud šokeeritud, kuid õppekäiguga rahul. Kindlasti peaks kõikidel lausa kooliprogrammis olema sellised külastused. Veelgi parem oleks, kui need oleksid noorematele, põhikooliõpilastele. Kõik need kohad näitavad, kui abitud ja haavatavad inimesed tegelikult olla võivad. Mida suuremad on sinu enda teadmised, sinu haridustase, seda paremini elus hakkama saad.
Seda ja teisi lugusid Läänemaalt saab lugeda Julged Hoolida? Facebooki lehelt
Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) alustas uute õpilaste avalduste vastuvõttu sügisel alustavatesse õppegruppidesse. Septembrist saab õpinguid alustada kuni 751 uut õpilast.
Põhiharidusega õpilasi võetakse kuuele erialale vastu kuni 240 õpilast: multimeedium, mehhatroonika, kokk, ehitusviimistlus, keevitaja, autotehnik.
Uudisena võetakse koka erialale vastu nii eesti kui ka vene õppekeelega õppegruppidesse.
Keskhariduse baasil võetakse õpilasi vastu 15 erialale, kokku kuni 457 õpilast: tarkvara ja andmebaaside haldus, multimeedium, mehhatroonik, elektrik, soojusseadmete käitaja, müügikonsultant, väikeettevõtlus, majandusarvestus, hotelliteenindus (toateenija), kelner, arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaator, keevitaja (kaitsegaasmetallkaarkeevitus MIG/MAG), turismikorraldus, kondiiter, veokorraldaja.
Õppetöö kestus olenevalt erialast on alates 6 kuust kuni 3 aasta ja 6 kuuni.
Uuendusena avab Narva KÕK kaks uut õppekava ilma eelneva hariduse nõudeta,
vanematele kui 17-aastastele õpilastele: kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (müürsepp) ja rõivaõmblemine (kergrõivaste õmbleja). Õppeaeg 1 aasta.
Ühe muutusena lühenes turismikorralduse õppeaeg 2-aastaseks. Lisaks võetakse
vastu 1-aastase õppeajaga hotelliteeninduse (toateenija) erialale.
Hea õppeedukuse korral võib õppija taotleda igakuist rahalist toetust.
Erivajadustega õpilased saavad õppida koka, ehitusviimistluse ning tarkvara
ja andmebaaside halduse erialadel.
Narva KÕK-i võetakse õppima põhi- või keskharidust tõendava lõputunnistuse
hinnete keskmise ja vestluse alusel.
Põhihariduse baasil õppimiseks saab avaldusi esitada 10. augustini ja
keskhariduse baasil 17. augustini.
Õppetöö algab 3. septembril.
30. ja 31. mail toimus taaskord traditsiooniline Sõmerpalu põhikooli looduslaager Sulbis, millest võtsid osa 5. – 9. klassi õpilased. Päevad möödusid kiirelt ja lõbusalt.
Esimese päeva hommikul oli meil külas robotiteater, mille eesmärgiks oli tutvustada LEGO MINDSTORMS platvormi ning anda kõigile võimalus robotitega tutvuda ning end arendada. Seejärel nägime robotiteatrit Lego muinasjutt. Lisaks tutvustati meie robotiparki, kuhu kuulusid sellised vahvad tegelased nagu skorpionid, tont, memm, Kalev, Olev ja Sulev ning dinosaurus PLEO ja tantsiv robotimees Nao. Robootika töötoas oli väga huvitav, sest sai tundma õppida robotite ehitust ja programmeerida neid liikuma.
Peale seda saime kõik vibu lasta meie kooli vilistlase Ragnar Raagi juhendamisel. Enamasti lasti ikka märgist mööda, kuid paaril õpilasel õnnestus nool ka kümnesse sihtida. Õhtupoolikul toimus orienteerumisvõistlus ja kanuumatk Võhandu jõel, mis oli meile täiesti tasuta. Pärast matka oli võimalus saunas käia ning mõned julgemad käisid ka jões ujumas. Õhtul esinesid kõik võistkonnad oma kavadega teemal „Ürgajast kosmoseni.“ Sel aastal võtsid esinemisest osa KÕIK võistkonnad, eriti üllatasid poisid toredate luuletuste ja tantsudega. Enne öörahu toimus väike disko.
Teisel päeva hommikul uurisime jõeelustikku ja tutvusime Roosu talu tegemistega. Loovust saime rakendada kivide värvimisel: iga võistkond pidi mõtlema ühe teema ning selle kivide peale joonistama. Oli ka käepaelade punumine – kõik said endale lõbusas mustris käepaela. Peale seda tuli meile rääkima oma tööst Rõuge vabatahtlik päästeametist ja jahimees Toomas Kaun. Lõpuks oli parimate autasustamine. Sel aastal tuli võitjaks võistkond „Kiskjad sääsed 19. sajandist“, koosseisus Kristel Nõmmik, Karoliine Palok, Merit Väits, Eva- Lisa Ehte, Annaliisa Kinna ja Gerhard Mandli.
Kaks laagripäeva olid väga sisutihedad, täis huvitavaid ja lõbusaid tegevusi! Fotosid saab vaadata siit.
Artikli kirjutasid 7. klassi õpilased Karoliine Palok ja Kristel Nõmmik
28. mail toimus Võru Kultuurimajas Kannel linnapea Jüri Kaveri ja linnavolikogu esimehe Erki Saarmani vastuvõtt Võru linna koolide parimatele lõpetajatele, aineolümpiaadidel häid tulemusi saavutanud õpilastele ja nende juhendajatele.
Tänavu lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi õpilane Helen Haug. Hõbemedaliga lõpetasid gümnaasiumi Erika Reintamm ja Jaanika Kogri Täiskasvanute gümnaasiumist ning Martin Ploom Kreutzwaldi gümnaasiumist.
Kiituskirjaga lõpetas põhikooli kolm last ning tunnustatud said ka linna huvikoolide parimad lõpetajad. Võru Linnavalitsus tunnustas suurepäraste tulemuste eest ka 47 juhendajat ja nende 97 õpilast, kes 2011/2012. õppeaastal saavutasid aineolümpiaadide maakondlikus voorus koha kolme parema hulgas.
Allikas: Võru Linnavalitsus
