Silt: näitus

Pressimuuseumis Põltsamaal näitus ajalehe kujundusest

Tähistamaks Eesti ajakirjanduse 244. sünnipäeva avas Pressimuuseum eile Põltsamaa Muuseumis näituse “Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani”.

Väljapaneku näol on tegemist Pressimuuseumi seni olulisima ja mahukaima näitusega. Külastajatel on võimalik tutvuda eestikeelse ajalehe kujunemislooga selle hälliperioodist tänapäevani. Väljas on valik vanimaid eesti ajalehti. Filmiarhiivi abiga on võimalik vaadata kaadreid sellest, kuidas 1930ndatel valmis Postimees. Näha saab Maalehe poolt annetatud ajalehe küljenduslauda, 2006. aasta maailma ajalehtede kujunduskonkursil Äripäevale omistatud võidukarikat ja palju muud.

Näitus püüab esile tõsta fakti, et 1766. aasta hilissügisel hakkas just Põltsamaa külje all Kuningamäel ilmuma arstlikke nõuandeid pakkunud perioodiline trükis “Lühhike Öppetus”, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Näitusel on väljas ka originaaleksemplar “Lühhikese Öppetuse” 10. numbrist. Tegemist on ilmselt ainsa kohaga Eestis, kus meie ajakirjanduse esikväljaanne on külastajatele uudistamiseks väljas. Näituse koostasid Roosmarii Kurvits ja Raivo Suni ning kujundas OÜ Trikk. Väljapanekut toetas Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Ajalehenäidistega aitas Eesti Kirjandusmuuseum. Näitus on avatud Põltsamaa Muuseumis esmaspäevast laupäevani kell 10-16 kuni 31. jaanuarini 2011.

Pressimuuseum on 2009. aastal registreeritud eramuuseum, mis tegutseb eesti ajakirjanduse hällis Põltsamaal. Tegemist on esialgu nö projektimuuseumiga, mis püüab huvilistele pakkuda erinevaid ajakirjandusloolisi väljapanekuid. Infot muuseumi tegemiste kohta leiab selle kodulehel www.pressimuuseum.ee.

Õpilaste ajaloonäitus osutus ootamatult populaarseks

Parksepa keskkooli 135. aastapäevale pühendatud „Ajalooliste asjade näitus“ sai sedavõrd suure huvi osaliseks, et väljapanekut otsustati kahe päeva võrra pikendada ja see jääb avatuks järgmise esmaspäevani.

„Huvi on olnud tõesti suur,“ ütles Parksepa keskkooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Breidaks. Kolme päevaga külastas näitust ligemale paarsada huvilist, peaasjalikult Parksepa omad inimesed ning ka lasteaialapsed. Et kõik huvilised saaksid näitusest osa, otsustati see üles jätta 15. novembrini.

Näituse panid kokku Parksepa keskkooli õpilased, kes tõid kodust huvipakkuvat vanavara. Õla panid alla ka Võrumaa muuseum ja erakollektsionäär Agu Koop.

Lisainformatsioon: Andres Breidaks, tel 5109789

ERM avab näituse „Kui põllud põlesid“

Aleviljelus on olnud ajalooliselt oluline viljelusliik ning eriti Lõuna-Eestis meie talupojaelulaadi lahutamatu osa. Kaasaja inimesed seostavad tuleviljelust pigem ürgajaga ja ei tea, et aletamist esines veel 20. sajandi algusaastailgi. Seetõttu ei osata ka ära tunda kõnealuse tegevusala mõju ja jälgi kaasaja maastikus. 16. novembril kell 16 avatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) alepõllundust tutvustav näitus „Kui põllud põlesid“.

Näitus tutvustab üht Eestis aastatuhandete jooksul kasutusel olnud maakasutusviisi. Näitusel saab teada, kuidas ja miks on Eestis alet põletatud ning teha tutvust alepõletuse eksperimendi kui mineviku maakasutuse uurimise viisiga. Näha saab, kuidas on alepõllundus mõjutanud inimeste elu ja maastikke nende ümber ning õppida märkama senini äratuntavaid objekte maastikul, mis annavad tunnistust kunagiste alepõldude asupaigast.

2007. aastast alates on Karula rahvuspargi alal korraldatud alepõllunduse eksperimente, et selle maakasutusviisi kohta rohkem teada saada. Näitusel tutvustatakse selle katse käiku ja tulemusi. Näitus on valminud Eesti Rahva Muuseumi, Valga Muuseumi, Kultuuriteooria tippkeskuse ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi koostöös.

Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Euroopa Regionaalarengu Fond (Kultuuriteooria tippkeskus CECT), Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Valga Muuseum ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Parksepa keskkool kutsub huvilisi ajaloonäitusele

Kas tahad näha Teise maailmasõja möllus täägiga läbi torgatud samovari? Sajanditagust tolmuimejat? Põhjasõja-aegset märguandekahurit? Kui jah, siis tule vaatama Parksepa keskkoolis esmaspäeval, 8. novembril avatavat “Ajalooliste asjade näitust”.

“Näituse panid kokku õpilased ise, kellel palusime kodust tuua vanavara,” ütles kooli ajaloo- ja seiklusringi juhendaja, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Breidaks.

Oma toeka õla panid näituse korraldamisel alla ka Võrumaa muuseum ja erakollektsionäär Agu Koop.

Kooli auditooriumis on vaatamiseks välja pandud hulk talutarbeid, köögi- ja sõjariistu, raamatuid-ajalehti.

“Tõstaksin esile näiteks 1896. aasta maailma riikide atlase,” lausus Breidaks.

Näitus on tema sõnul pühendatud Parksepa keskkooli 135. aastapäevale, mida oktoobris tähistati.

“Eesmärk on süstida lastesse huvi ajaloo vastu ja edendada ühistegevust,” lisas Andres Breidaks.

Näitus jääb avatuks neljapäevani, kuid sellega ajaloo populariseerimine koolis ei piirdu. Aprillis on kavas tähistada Jüriöö ülestõusu, mille puhul korraldab ajaloo- ja seiklusring mastaapse rollimängu. Mais toimub Vana aja päev, selle naelaks on kiviheitemasina ehitamine.

Lisainfo: Andres Breidaks, tel 510 9789.

Ajaloo varjud Okupatsioonide muuseumis

Avatud Eesti Fond kutsus koole ja klasse üle Eesti külastama oktoobrikuu jooksul Okupatsioonide muuseumi, mille väljapanekut täiendab 30. oktoobrini Mary Frances Lindströmi fotonäitus „Impeeriumi varjud“. Üleskutse oli suunatud kõigile Eestimaa koolidele. Avatud Eesti Fond katab 6. kuni 12. klassi õpilaste ja neid saatvate õpetajate piletikulud ning väljastpoolt Tallinna tulijate transpordikulud.

Taotluste vastuvõtt Okupatsioonide muuseumi külastamiseks on seoses toetussummade ammendumisega lõppenud! Täname koole enneolematult suure huvi eest ja avaldame peagi muuseumis käinud koolide nimekirja.

Okupatsioonide muuseumi ja fotonäituse külastamine aitab rikastada ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tunde ja avardada noorte ettekujutust Eesti lähiajaloost. 2003. aastal avatud Okupatsioonide muuseumi püsiekspositsiooni on kogutud huvitavaid esemeid, fotosid, video- ja muud materjali Eestis aastatel 1940-1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord Nõukogude Liidu poolt.

25. septembril avati muuseumis ameeriklanna Mary Frances Lindströmi lähiajalooline fotonäitus „Impeeriumi varjud“. Mary Frances Lindström on Rahvusvahelise Avatud Ühiskonna Instituudi Ida-ida piiriülese koostöö programmi direktor ja hobifotograaf. Nii töisest kui isiklikust huvist on ta viimase 20 aasta jooksul külastanud kümneid Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia piirkondi Kaliningradist Mongooliani ning jäädvustanud nõukogude aja sümboleid, varemeid ja tänavapildi järkjärgulist muutumist. Siin ja seal üles võetud must-valgetest fotodest joonistub kokku sugugi mitte nii must-valge lugu vaba ühiskonna kujunemisest ja vabaduse ees seisvatest väljakutsetest.

Kadri Ollino

Avatud Eesti Fond

Kunstimuuseumis avatakse rahvusvaheline videokunstinäitus

KUMU kunstimuuseumis avatakse neljapäeval, 28. oktoobril kell 18 rahvusvaheline videokunstinäitus “Kõik saab korda”. Näitus jääb avatuks uue aasta alguseni. Näha saab Marina Abramovici, Eija-Liisa Ahtila, Kai Kaljo, Mike Marshalli, Ene-Liis Semperi, Santeri Tuori, Guido van der Werve töid. Näitus on avatud kunstimuuseumi 5. korrusel kolmapäevast pühapäevani kella 11-18.

Too oma ingel näitusele

MTÜ Näputüüselts ja Võrumaa Muuseum kutsuvad kõiki huvilisi osalema 24. novembrist -31. detsembrini toimuval jõulunäitusel „Igal hingel oma ingel“.

Teemakohaseid töid oodatakse 15.-19. novembrini Võrumaa muuseumis. Kontaktisik Tiia Haug tiia.haug@mail.ee tel 5254962.

Seoses näitusega toimuvad kolmel advendi-eelsel reedel 26.11, 3.12 ja 10.12 Võrumaa muuseumis kell 12-16 töötoad, kus saab õppida ja õpetada jõulukingituste ja -kaunistuste valmistamist. Oodatud on kõik, kellel on midagi õpetada, selleks palutakse ennast kirja panna 15. novembrini e-postiga sepamari@gmail.com või telefonil 51928199.
Õppima on oodatud kõik ja selleks ei ole vaja kirja panna.

22. detsembril on näitusel müügipäev. Kõik näitusele toodud tööd peaksid olema varustatud väikese nimesildiga ja müügisoovi korral juurde lisatud ka hind.

Voltveti koolituskeskuses avati pangakaartide näitus

Foto: neljas.ee
Pärnumaal Saarde vallas Voltveti koolituskeskuses on eilsest võimalik vaadata ülevaatenäitust pangakaartide ajaloost Eestis ja maailmas. Eesti Panga muuseumi rändnäitus “Meie igapäevane pangakaart” on külastajatele avatud kahe nädala jooksul.

Tänapäeval reklaamitakse kõikjal sularahata makseviisi ja elektroonilist maksekeskkonda. Erinevaid pangakaarte on Eestis kasutatud juba alates 1994. aastast ja võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti nii pangakaartide arvu poolest ühe elaniku kohta kui ka pangakaarditehingutelt esirinnas.

Tegelikult on makse- ja pangakaardid  maailmas aga juba rohkem kui 50 aastat kasutusel. Esimese maksekaardi maailmas väljastas New Yorgis hoopis mittepangandusasutus Diners Club 1950. aastal. Esimene krediitkaartki väljastati Ameerikas 1951. aastal.

Allikas: saarde.ee

“Omadega mäel” jõuab Võrru

Homme kell 18 avab Eesti Tekstiilikunstnike Liit Võru Linnagaleriis oma aastanäituse. Näitusel osaleb 57 autorit, ühe või mitme tööga – tuntud tegijatest uute tulijateni, klassikutest tudengiteni. Esindatud on nii traditsioonilistes tekstiilitehnikates loodud teosed kui uued ja taasavastatud eksperimentaalsed katsetused. Kõik eksponeeritud tööd on autorite uudislooming – valminud viimase kahe aasta jooksul.

Millistele küsimustele me näitusega vastata püüame? Küsimus „kuidas loodud?“ on kunsti puhul kahtlemata tähtis – endastmõistetav vastus on „tehniliselt professionaalselt!“. Kuid veegil enam huvitas meid näitust kokku kutsudes ja korraldades vastus  küsimusele „miks loodud?“. Mis on see miski, mis peab loomingusse kodeeritud saama, milline tunne, elamus, hetk kujundi, värvi ja vormi sisse uuesti sündima? Kui päeva lõpuks leiab kunstnik end loomas, sest teisiti ta ei saa, ongi meil käes suurepärane „Omadega Mäel“ olemine. „Omadega mäel“ näitus.

Näitus jääb Võru Linnagaleriis avatuks 12. novembrini.

Rahvusraamatukogus avatakse näitus „Andrei D. Sahharov: hoiatus ja lootus”

Kolmapäeval, 13. oktoobril kell 16 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis näitus „Andrei D. Sahharov: hoiatus ja lootus”. Näituse avab välisminister Urmas Paet. Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Thomas Hammarbergi algatusel korraldatav näitus on osa Sahharovi kui suurmehe rahu- ja edumeelse, inimõigustel põhineva ühiskonna visiooni meeldetuletamisest. Lisaks Andrei D. Sahharovi elutööle soovitakse näitusega juhtida tähelepanu ka Euroopa Nõukogu tegevusele inimõiguste kaitsel ja edendamisel. Euroopa Nõukogu tähistas eelmisel aastal 60. aastapäeva ning sel aastal täitub Euroopa inimõiguste konventsiooni vastuvõtmise 60. aastapäev.

Lisainformatsioon näituse kohta:  http://www.coe.int/t/commissioner/activities/sakharov_EN.asp

Tartu NAK näitab oma teist palet

14. oktoobril kell 17 avab Tartu kirjandusrühmitus NAK Tartus Tampere majas oma kunstinäituse “NAKatus”. Näitusel paljastavad oma kunstikülje Aapo Ilves, Albert Gulk, Allah Pugatchova, Contra, HuupI, Kristina Viin, Marja- Liisa Plats, Mare Sabolotny, Mika Keränen ja Priit Salumaa.

Rühmitus Tartu NAK pole ammugi enam pelgalt kirjameeste selts. Läbi aastate on NAKi ringis liikunud kauneid ja andekaid kunstnikisikuid. Nii mõnigi NAKi igiliige on muuseas tuntud ka visuaalkunstnikuna. Aapo Ilves oli suurepärane graafik enne kui hakkas geniaalseks fotomanipulaatoriks. Koos Vahur Afanasjeviga, kes on harrastanud filmikunsti, teeb Ilves kaastööd kuulsa kunstniku Allah Pugatschova blogis (http://pugatchova.blogspot.com/ ). Priit Salumaa on tuntud fotograafina. NAKlased on üleüldse kirglikud fotograafid, meelisteemaks akt. Alates aastast 2008 on NAKiga liitunud kursilane Albert Gulk ning tänaseks Kõrgema Kunstikooli lõpetanud noored kunstnikud Marja- Liisa Plats, HuupI ja Kristina Viin.

Laske kunstil end NAKatada!

Tartus avatakse täna põnev filateelianäitus

Täna kell 15 avatakse ERMi Postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) näitus “Kavandist proovipoogani”, mis tutvustab Eesti filateelia haruldusi.

Rahvusvahelisele kirjanädalale (3.-10. okt.) ja ülemaailmsele postipäevale (9. oktoober) pühendatud näitus tutvustab rariteetseid margikavandeid ja proovipoognaid. Näitusele on välja pandud valik Felix Laupmaa ja ERMi Postimuuseumi kogudest.

Esmakordselt on laiemal avalikkusel võimalik näha nii suurt valikut Eesti markide saamislugudest. Välja on pandud näiteks Kajaka ja Tallinna silueti markide proovipoognad, Posti Peavalitsuse korraldatud margikavandite võistlustööd (näiteks Viikingilaev, Kangur ja sepp, Aita hädalist jt), markide klišeed aastatest 1918 – 1940.

“Kavandist proovipoognani” näitus on avatud 7. oktoobrist 12. detsembrini. Kuraatorid on Helve Schasmin (ERMi Postimuuseumi koguhoidja) ja Ants Linnard (Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees), kujundaja Merike Tamm. ERMi Postimuuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18

Allikas: www.erm.ee

Alanud on veealune näitusesari “Silmad vees”

Neli aastat tagasi riputas Kaido Haagen Kalevi basseinis vee alla pildirea veealustest elukatest. Näitus kandis nime „Silmad vees“. Nüüdseks on valminud uus seeria veealuseid pilte ja näitust “Silmad vees II” saab näha Eesti erinevates basseinides.

„Selleks, et külastaja saaks tõetruu ja vahva elamuse osaliseks, tuleb ta panna võimalikult sarnasesse keskkonda, kus pildid on tehtud,“ selgitas Haagen eriskummalist näitusesaali valikut. Kaido Haageni sõnul erineb „Silmad vees II“ lisaks rändnäituse formaadile, mis käib läbi pea kõik maakonnad, eelmisest üsna mitmeti. „Esimesel korral olid kõik fotod tehtud soojades meredes ja pildistatud filmile, nüüd on esitlusele tulev pildiseeria tehtud Eesti vetes ning digitaalse fotoaparaadiga,“ lisas Haagen.

Igapäevaselt on võimalik näitust vaadata snorkli ja maskiga, näituse avamise ja sulgemise
päeval on võimalik proovida sukeldumist täisvarustuses. Praegu on näitus üleval kuni 9. oktoobrini Loo ujulas. Seejärel avatakse see 10. oktoobril Viimsi koolis.

Järgnevat näituse ajagraafikut vaata siit: http://www.sukeldujad.ee/sundmused/silmad-vees

Tartus avatakse filateeliaharulduste näitus

Neljapäeval, 7. oktoobril kell 15 avatakse Tartus ERMi Postimuuseumis (Rüütli 15) näitus „Kavandist proovipoogani“, mis tutvustab Eesti filateelia haruldusi ja näitab, milliseid ideid on kunstnikud paberile visandanud.

Rahvusvahelisele kirjanädalale (3.–10. okt.) ja ülemaailmsele postipäevale (9. oktoober) pühendatud näitus tutvustab rariteetseid margikavandeid ja proovipoognaid. Näitusele on välja pandud valik Felix Laupmaa ja ERMi Postimuuseumi kogudest.

Esmakordselt on laiemal avalikkusel võimalik näha nii suurt valikut Eesti markide saamislugudest. Välja on pandud näiteks Kajaka ja Tallinna silueti markide proovipoognad, Posti Peavalitsuse korraldatud margikavandite võistlustööd (näiteks Viikingilaev, Kangur ja sepp, Aita hädalist jt), markide klišeed aastatest 1918–1940.

„Kavandist proovipoognani“ näitus on avatud 7. oktoobrist 12. detsembrini. Kuraatorid on Helve Schasmin (ERMi Postimuuseumi koguhoidja) ja Ants Linnard (Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees), kujundaja Merike Tamm. ERMi Postimuuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum, www.erm.ee

Fotonäitus „Vene vanausuliste palvemajad Eestis”

Tänasest on Kolkja vanausuliste külas Peipsimaa külastuskeskuses avatud näitus „Vene vanausuliste palvemajad Eestis”. Näitusel on väljas arhitektuurifotograaf Arne Maasiku 21 fotot kõigist vanausuliste palvemajadest ja kirikutest tänapäeva Eestis. Fotode juurde käivad Eesti Kunstiakadeemia professori Jaanus Plaadi tekstid vanausuliste ajaloo, usuelu, kõigi palvemajade ja kirikute kohta (eesti, vene ja inglise keeles), alustades esimeste vanausuliste saabumisest Eestisse 17. sajandi lõpul.

Näitus on osa Eesti Kunstiakadeemia rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetooli teadus- ja fotoprojektist „Õigeusu kirikud, palvemajad ja kabelid Eestis”, millega tutvustatakse õigeusu ja vanausu sakraalehitisi ja ajalugu internetis, fotonäitustel jne.
Projekti andmebaas ja fotomaterjal on kogutud 2007 – 2010 toimunud välitööde käigus. Jäädvustatud on peaaegu kõik teadaolevad õigeusu kirikud või nende varemed, kabelid (sh setu tsässonad) ja kloostrid nii Eestis kui ka Setumaa (Petserimaa) Vene poolel, samuti kõik vanausuliste palvemajad Eestis.

Näituse valmimist toetasid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teadusfond, Eesti Kultuurkapital, kultuuriministeerium.

Soomlase hiigelkõrvits võitis Saaremaa nunnunäituse

Saare maapäevade raames laupäeval korraldatud nunnunäitusel paelusid pilke kõrvitsad, pannes uudistajad nii muigama kui ka ahhetama. Nunnukonkursil võitis peaauhinna 250 kilone kõrvits, mis kasvas sel suvel üles soomlase Juha Ollila kodumaalt toodud seemnest, kirjutab Meie Maa.

Tegu on esimese kõrvitaga, mille Juha Ollila oma Saaremaa suvekodus üles kasvatas. Mees kasvatas enda sõnul kõrvitsat sõnniku ja adruga ja suvise leitsaku ajal kulus taime kastmiseks päevas 200 liitrit vett. Kõrvitsa juured ja lehed laiusid 60 ruutmeetril.

Maailmaränduritest näitlejad avavad Pärnus fotonäituse

Täna kell 15 avatakse Pärnu Endla Teatrigaleriis fotonäitus “Maailm arlekiini kuues”, kus Laura Peterson, Eneli Raud, Ott Aardam ja Karol Kuntsel toovad vaatajani fotovaliku maailma eri paigus saadud teatrikogemustest.

Endla teatrikohvikus ja Küüni koridorides on näituse raames üleval 34 fotolõuendit, mis kajastavad 2008.-2009. aastal toimunud reisil saadud teatrikogemusi Aasiast ja Lõuna-Ameerikast. Fotod heidavad pilgu nähtud etendustele, teatraalsetele rituaalidele, etenduste ettevalmistamisele, mängupaikadele ja rahvapidustustele.
“Näitus annab aimu, mis oludes erinevais maailma paigus teatrit tehakse ning õpitakse, milline on teatri ja teatraalsete ettevõtmiste funktsioon erinevates kultuuriruumides, pakkudes ainest ja teistsugust lähenemisnurka mõtisklusteks teatri koha üle meie ühiskonnas,” rääkis üks näituse koostajatest, näitleja Ott Aardam.

Näitus “Maailm arlekiini kuues” jääb Endla Teatrigaleriisse üles 24. oktoobrini. Edasi on näitus eksponeeritud veel Kuressaare linnateatris, Ugala teatris, Vanemuise teatris ja Theatrumis. Näitust toetavad Eesti kultuurkapital, Eesti kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp, Endla teater, Kuressaare linnateater, Ugala teater, teater Vanemuine, Theatrum. Lõuendid trükkis ja viimistles ArtPrint.

Fotonäitus “Vene vanausuliste palvemajad Eestis”

25. septembril avatakse Peipsimaa külastuskeskuses Kolkjal fotonäitus „Vene vanausuliste palvemajad Eestis”.

Fotonäitusel on eksponeeritud arhitektuurifotograaf Arne Maasiku 21 fotot kõigist vanausuliste palvemajadest ja kirikutest tänapäeva Eestis. Fotode juurde käivad Eesti kunstiakadeemia professori Jaanus Plaadi tekstid vanausuliste ajaloo, usuelu ja kõigi palvemajade ja kirikute kohta eesti, vene ja inglise keeles, alustades esimeste vanausuliste
saabumisest Eestisse 17. sajandi lõpul.

Näitus on osa Eesti kunstiakadeemia rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetooli teadus- ja fotoprojektist “Õigeusu kirikud, palvemajad ja kabelid Eestis”. Projekti väljundiks on õigeusu ja vanausu sakraalehitiste ja ajaloo tutvustamine internetis, fotonäitused,
artiklid ja teaduslikult kommenteeritud kaheosaline fotoalbum “Õigeusu kirikud ja kabelid Eestis” eesti, vene ja inglise keeles (ilmub 2011. aastal). Projekti üheks alateemaks on ka vene vanausuliste ajalugu Eestis ning vanausuliste palvemajad, kirikud ja skeedid (kloostrid). Projekti andmebaas ja fotomaterjal (intervjuud, video, fotod) on kogutud 2007 – 2010 toimunud välitööde käigus, jäädvustatud on peaaegu kõik teadaolevad õigeusu kirikud või nende varemed, kabelid (sh seto tsässonad) ja kloostrid nii Eestis kui ka Setomaa (Petserimaa) Vene poolel, samuti kõik vanausuliste palvemajad Eestis.

Autorid: Arne Maasik, Jaanus Plaat
Kujundaja: Martin Siplane
Näitusetekstide vene- ja ingliskeelsed tõlked on teinud tõlkebüroo „Avatar“, näituse valmimisele aitasid kaasa Maili Lepp, Zemfira Lampmann, Jane Kalajärv, Tanel Tsirgu, Maria Jürisson, Leida Lepik ja AS Regio.

Näituse valmimist toetasid Eesti kunstiakadeemia, Eesti Teadusfond, Eesti kultuurkapital, Eesti kultuuriministeerium.

Võrumaal tuleb näitus muinaslinnustest

Neljapäeval, 23. septembril kell 14.00 avatakse Võrumaa Muuseumis Leedust pärist välisnäitus, millega tutvustatakse muinaslinnuseid.

Võrus aadressil Katariina 11 eksponeeritava näituse on koostanud Alytuse muuseumi teadurid Leedust ja see tutvustab Leedu muinaslinnuseid fotode, tekstide ja väikeste makettide kaudu. Muniaslinnuste näitus pakub põnevust nii ajaloosõpradele kui teistele huvilistele.

Elistvere looduskeskuses tulevad seenepäevad

RMK Tartu-Jõgeva puhkealal Elistvere looduskeskuses toimuvad 21.-24. septembrini seenepäevad, avatakse ka seenenäitus.

Seenepäevade kulminatsiooniks on neljapäev, 23. september, kui kell 15 on looduskeskuses külas Helle Väärsi Lahemaalt, kes õpetab huvilistele seenepaberi tegemist ja räägib seentega lõnga värvimisest.

Looduskeskuses saab tutvuda ka erinevatel aegadel välja antud seeneraamatutega.

Näitus, mida keegi pole veel näinud

Kuni novembri lõpuni on Tartu Lõunakeskuses asuvas AHHAA-keskuses avatud interaktiivne näitus “Ahhaa, nähtamatu näitus”, kus pimedad ja nägijad vahetavad rollid – kogu näituse läbib nägija midagi nägemata, saatjaiks pimedad.

Külastajaid juhatatakse 45- 60 minutilise (orienteeruv aeg) ringkäigu jooksul läbi erinevate tavapäraste keskkondade, nagu linnapark, paadiretk ja kohvik ning teejuhtideks on  nägemispuudega inimesed. Sellises olukorras tavarollid vahetuvad: nägijad vajavad toimetulekuks pimedate giidide abi.

Näituse idee autoriks on Andreas Heinecke, kelle väljapanekuid on aastast 1988. külastanud miljonid inimesed üle kogu maakera, kuid keegi pole neid veel oma silmaga näinud.

AHHAA uksed on kõikidele seiklushimulistele avatud iga päev 10 – 20.

Näitus Eesti Rahva Muuseumis tutvustab Eesti matust

Täna, 15. septembril kell 17 avatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas „Oma näituse” ideekonkursi võitja Maire Sala näitus „Eesti matus. Eesti kalmistu- ja matmistraditsioonid ning tänapäev”. Näitus tutvustab Eesti varasemaid ja ka uuemaid matmistraditsioone ning esitus sellisel kujul aitab vähendada surmast kõnelemise hirmu.
 
„Iseendalegi märkamatult, suheldes oma igapäevatöös lihtsate inimestega, kellegi lahkunu lähedaste ja omastega, hakkas kaante vahele tasapisi kogunema üht-teist kuuldut ja kirjapandut. Antikvariaatidest leidsin endisaegset dokumentatsiooni ja fotosid ning jäädvustasin praegusaja hetkeseisu Eestimaa kalmistute arhitektuuriväärtustest,” lausus näituse kuraator Maire Sala.
 
Matmiskombestikku, surma- ja kalmistukultuuri on uuritud põhjalikumalt mitmel pool Eestis. Eriti paelub oma arhailiste traditsioonidega Võrumaa. Kuidas kajastub aga matmis- ja kalmistukultuur meile kättesaadavas kultuuripärandis? Mis sellest vääriks veel nende küsitlemist, kes mäletavad oma vanaemadelt kuuldud uskumusi, kombeid ja üldtunnustatud käitumisjuhiseid teatud eluhetkedel? Kas me ei jää ühel hetkel selle kultuuripärandi kogumisega liiga hiljaks, siis, kui kelleltki enam küsida pole?

„Oma näitus” oli näituseideede konkurss, mille raames oodati möödunud kevade jooksul kõigilt, kes iga päev muuseumitööga ei tegele, ideid Eesti Rahva Muuseumis näituse korraldamise kohta. Saadud 33 näituseidee seast valis veebi ja ankeetide kaudu oma lemmiku 569 inimest.
 
Teise konkursi võitja näitus „Uku ja Mulgi Ukuvakk” avatakse tuleva aasta märtsis.
 
Näitus jääb avatuks 3. novembrini.

Vaata lisa!

Vello Paluoja portreed kultuuritegelastest
Pärnu keskraamatukogus

Foto: Pärnu Postimees

Täna kell 17 avatakse Pärnu keskraamatukogu I korruse galeriis kunstnik Vello Paluoja (fotol) sel aastal valminud kultuuri- ja kirjandustegelaste pastelltehnikas portreede näitus. See on tema autorisarja “Inimesi Eesti kultuuriloos” jätkunäitus.
Tänavune portreenäitus, kus on väljas 11 tööd, on pühendatud ülemöödunud sajandi kirjanduslikele suurkujudele.
Kõnealune väljapanek on teine kultuuri- ja kirjandustegelaste portreede sarjast, mille kunstnik pühendab Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Kavandatult järgneb veel kaheksa näitust kuni 2018. aastani.
Pastellmaalide autor, kirjakunstnikuna tuntud Vello Paluoja on portreteerinud peamiselt neid 19. sajandi kirjandus- ja keeleinimesi, keda on vähem maalitud, kuid kes on jätnud olulise jälje Eesti kultuurilukku. Näiteks on kujutatud proosakirjanik Elisabeth Aspet, poetess Anna Haavat, koolikirjanik Mihkel Kampmaad, kirjanik Andres Saali, Jaan Oksa jt.
Pärnu Keskraamatukogu bibliograaf Heda Piiriste on täiendanud portreenäitust kirjanduslike tekstide ja trükistega.
Väljapanek jääb huvilistele vaadata 9. oktoobrini.

Allikas: Pärnu keskraamatukogu