Silt: näitus

Täna avab uksed PiparkoogiMaania “Võlupood”

Foto: piparkoogimaania.ee
Neljapäeval kell 18.00 avab Tallinnas Disaini-ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6) uksed PiparkoogiMaania “Võlupood”, millist pole olemas mitte kusagil mujal maailmas. Kõik asjad selles poes on tehtud piparkoogist ja sisaldavad suures koguses võluväge. Ükski asi pole see, millena ta esmapilgul paistab.

Võlupoe autoriteks on 125 Eesti kunstnikku, disainerit ja kujundajat, kelle loodud jõulukingitus on vaatajatele näha vaid mõne nädala. Võlupoest võib leida maagiliste omadusetega aparaate, imelikke esemeid, ajamasinat, kristallkuuli, kust tulevik välja voolab, kõikide soovide täitumise templit ja muid uskumatuid asju.

See on võimalus osa saada külluslikust ja lõhnavast loovuse- ja unistustemaailmast. PiparkoogiMaanial on 5. sünnipäev. Et keegi ei jääks piparkoogimaagiast ilma, kutsutakse kõiki osalema üle-eestilisel PiparkoogiMaania internetivõistlusel, kuhu oodatakse piparkoogitöid teemal “Võlupood”!
Loe edasi: Täna avab uksed PiparkoogiMaania “Võlupood”

PiparkoogiMaania näitus tuleb taas

Ka tänavu saab Tallinnas näha näitust, kus kõik esemed on küpsetatud piparkoogitaingast. PiparkoogiMaania “Võlupood” toimub 16. detsembrist 6. jaanuarini Disaini- ja Arhitektuurigaleriis Pärnu mnt 6.

16. detsembril avatakse jõulunäituse, mille sarnast pole kusagil mujal maailmas. Kõik asjad sellel näitusel on tehtud piparkoogist ja sisaldavad suures koguses võluväge. Ükski asi pole see, millena ta esmapilgul paistab.

PiparkoogiMaania näituse autoriteks on üle 100 Eesti kunstniku, disaineri ja muude loovalade esindaja, kelle loodud võlupood manatakse vaatajate silme ette vaid mõneks loetud nädalaks. See on võimalus osa saada külluslikust ja lõhnavast loovuse ja unistuste maailmast, mis pakub põnevust kõigile, kes sinna sisse astuvad.

www.piparkoogimaania.ee

Raplas näeb kondiportselanist tööde näitust

Rapla Keskraamatukogus avati eile kunstnik Merike Halliku isiknäitus “Teekond”. Näitus on kunstniku käesoleva hetke loominguline ülevaade ja kajastab kunstnikuna teekonna keskpunkti jõudmist ja autori viimase viie aasta seotust Raplamaaga eelkõige õpetaja ja kunstnikuna.

Tööd on teostatud suures osas kondiportselanis, kuid kasutatud on ka kõva portselani ning lisaks kõrgkuumussavi. Välja on pandud muuhulgas tööd, mis olid eksponeeritud 2009. aasta isiknäitusel Horvaatias. Samuti eksponeeritakse Kohilas valminud suurevormilisi töid.

Merike Halliku  sõnul on elu teekond, mis seotud meie ette kerkivate raskustega, nende ületamisega ja jõudmisega järgmisesse punkti. “Kuidas teekonda läbida, see sõltub nii inimesest endast. Teekonnal kohatud inimesed jätavad jälje ja tihtipeale saadetakse teele häid soove nii oma sõpradele kauge maa taha kui ka uutele tuttavatele,” lisas ta. 

Keelemees Johannes Aaviku sünnipäev täna Eesti Rahva Muuseumis

Täna tähistab Eesti Rahva Muuseum Johannes Aaviku 130. sünniaastapäeva kell 15-18 ettekandega keelemehe käsikirjalisest pärandist Eesti Kultuuriloolises Arhiivis ja ERMi 2010. aasta jõulujutuvõistluse lõpetamisega.  

  Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas on tänasest kuni 9.01.2011 avatud raamatunäitus “Keeleuuenduse kurvilisel teel”, mille koostas Sirje Madisson, materjalid on pärit Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Johannes Aaviku Seltsi kogudest. Johannes Aaviku sünniaastapäeval tutvustab arhivaar Leili Punga keeleuuenduse suurkuju käsikirjalist pärandit. Eesti Kultuuriloolises Arhiivis asuvas Aaviku isikufondis on hoiul üle kahe tuhande keelemehe tegevusega seonduva dokumendi: – kirjavahetusi, originaalkäsikirju, tõlkeid, päevikuid, märkmikke jms. Lisaks pea kakssada fotokogus säilitatavat fotot ning ligi kaks tuhat köidet sisaldav memoriaalkogu Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus.

Näitusel “Muuseum näitab keelt” on külastajaid poole aasta jooksul paelunud Aaviku reeglite järgi sõnu konstrueerida võimaldav masin. Sellest, kuidas külastajate tehtud sõnad jõuavad internetti ning milliseid uudissõnu on leiutanud ERMi külastanud kooliõpilased, annavad ülevaate ERMi näitusemaja juhataja Kristjan Raba ja giid-pedagoog Kaspar Jassa. Tutvustatakse ka Aaviku-teemalist väljapanekut ERMi näitusemajas.

Õhtu päädib üle mitme aasta toimunud ERMi jõulujutuvõistluse tulemuste teatavaks tegemisega. Aastatel 1996–2001 toimus ERMis 6 jutuvõistlust, mille parimatest paladest koostati kaks väljaannet “Minu jõulujutt”. 2010. aastal otsustati pärast mitmeaastast pausi taas võistlus korraldada ning kutsuda inimesi üles enda jõulumälestusi, soove ja -fantaasiaid kirja panema. Üleskutse tulemusena laekus ERMi 116 tööd, mille seas on nii luuletusi, muinasjutte kui põnevaid meenutusi jõuludest läbi Eesti ajaloo keerdkäikude. Jõulujutu võistluse lõpetamine algab ERMi näitusemaja loengusaalis kell 16.00.

Näitus “Muuseum näitab keelt” on avatud Eesti Rahva Muuseumis 2. jaanuarini 2011.

Riigikogu hoones avati Võrumaa käsitöönäitus

Riigikogu esimees Ene Ergma avas täna Riigikogu hoone vestibüülis traditsioonilise Võrumaa Omavalitsuste Liidu ja Rõuge vallavalitsuse koostöös sündinud X Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näituse, mis sedakorda kannab nime „Kümnes mäkketõus“. Näitusel saab imetleda kudumeid, puidust tooteid, kaltsuvaipu, lapitekke, patju, linast käsitööd, keraamikat, laastukorve, ehteid, hoidised ja palju muud. Riigikogus populaarse näituse avamisüritusel osalesid Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiit Tõnts, paljud Võrumaa omavalitsusjuhid ja Riigikogu liikmed. Näitus jääb avatuks 8. detsembrini, soovi korral saab eksponaate ka kingituseks kaasa osta.
Riigikogu külastuse raames toimuvad Võrumaa omavalitsusjuhtide kohtumised Kagu-Eestit esindavate Riigikogu liikmetega, keskkonnaministeeriumi ametnike ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse liikmete Tarmo Leppoja ja Maria Alajõega. Kohtumistel käsitletakse omavalitsuste tasakaalustatud arengut, jäätmemajanduse korraldamist nii suurtes kui väikestes omavalitsustes. Arutelu all on ka maakondlike arenduskeskuste ja turismiinfokeskuste tegevus ning finantseerimine.
Fotogalerii on aadressil: http://galerii.riigikogu.ee/v/2010/Riigikogu/Rouge/


Vanaemade mänguasjad kogunesid Türi lasteaeda

Türi Kesklinna lasteaias oli vaatamiseks välja seatud vanade mänguasjade näitus „Minu vanaema mänguasi“.
 
Kesklinna lasteaiast anti teada, et 1.-3. detsembrini sai koostöös kõikide rühmade vanemate ja lasteaia töötajatega teoks vanade mänguasjade näitus, kuhu toodi üle 60 eseme. Näitusel oli vanematel äratundmisrõõmu, lastel aga põnevat uudistamist. Kõige muuseumihõngulisem eksponaat oli aastast 1900 – ajahambast puretud 110aastane kiikhobu on pärit Mulgimaalt. Selle oli talu lastele valmistanud onu, kes tegi puutööd.

Vanuselt järgmised nukud olid hoolega hoitud alles1940-50ndatest aastatest ja saepurumassist. Poistele pakkus põnevust plekist külgkorviga mootorratas ratturiga ning omameisterdatud pikk vagunitega puurong.

Vanaemadeaegsed olid ka mõned lauamängud ja mängimisjälgedega plüüšist loomad. Mitukümmend aastat tagasi paberi- ja liimmassist valmistatud loomakujulised näomaskid annavad tänasele põlvkonnale teada, millega tollal peeti pidusid ja mängiti.

Näitus tekitas täiskasvanutes nostalgiatunnet, kuid lasteaialastele oli võimaluseks luua seoseid vana ja nüüdse aja mänguasjadest.

Allikas:
Silvi Lukjanov
Türi Vallavalitsus

Vassili Seema ja 100 aasta rahad

SEB Kuressaare kontoris on alates 01. detsembrist võimalik tutvuda näitusega Eestis viimase saja aasta jooksul käibel olnud rahadest, mida ilmestavad nende kõrval kasvanud ja elanud 100-aastase Vassili Seema kommentaarid.  
“See pole mitte lihtsalt ühe raha lõpp ja teise algus, vaid pigem ühe ajastu lõpp ja teise algus nii raha kui majanduse mõttes,” selgitas SEB Kuressaare kontori juhataja Aivar Sõrm näituse saamislugu. Mõttest näidata viimase saja aasta rahatähti võttis Saaremaa muuseum õhinal kinni ja pakkus omalt poolt välja idee näidata kõike sama vana inimese kaasabil. Näitus ongi kokku pandud muuseumi varadest, pank lisas eile hommikul näitusevitriini ka eurokupüürid ja -mündid. SEBi kontoris on näitus üleval kuu aega, edaspidi on muuseumil plaanis seda eksponeerida ka mujal.
 Allikas: Meie Maa
Foto: Irina Mägi

Pärnus saab uudistada Pärnumaa rahvariideid

Etnograafiliste rahvarõivaste staažikas valmistaja Marvi Volmer tõi enda ja oma kursuslaste näputöö taas rahva ette, avades Tartu ülikooli Pärnu kolledžis näituse “Pärnumaa kihelkondade rahvariided”, mis suvel oli välja pandud Koidula muuseumis, kirjutab Pärnu Postimees.

Näitusel eksponeeritakse Pärnumaa üheksa kihelkonna rahvarõivaid, nende kõrval Halliste kihelkonna ja Kihnu ning Ruhnu saare omi.

Volmeri sõnutsi on tegu ta enda ja tema käe all rahvariiete valmistamise kunsti õppinud inimeste 21 aasta tööga, sest lühema ajaga ei õnnestunud kõikide kihelkondade pidurõivaid kokku saada.

“Ma pole kursuslastele öelnud, millise komplekti nad valmistama peavad, kõik on selle ise valinud oma päritolu järgi,” selgitas Volmer.

Nii kuluski näituseni, kus kõik rahvarõivad on esitletud peakatteid ja ehteid sisaldava komplektina, üle kahe aastakümne. Väärib märkimist, et Volmeri kursustel on aastate jooksul naiste kõrval osalenud näputööd hindavaid mehi.

Pärnumaa rahvarõivaid saab Pärnu kolledžis imetleda 17. detsembrini.

Tartus saab tutvuda Soome kauneimate raamatutega

Soome iseseisvuspäeval, 6. detsembril 2010 kell 12.15 avatakse Tartu kunstikooli ja Tartu kõrgema kunstikooli raamatukogus (Tolstoi tn õppehoone, sissepääs Tähe tn 38A) näitus 2009. aasta Soome kauneimatest raamatutest.

Soome raamatukunsti komitee on valinud Soome kauneimaid raamatuid alates 1946. aastast. Eestis saab Soome kauneimaid raamatuid näha Soome instituudi vahendusel alates 2003. aastast. Loe lähemalt siit.

Allikas: Soome Instituut

Tartu Kunstikool avab täna õpilastööde näitus ARTHOLE

Neljapäeval, 2. detsembril kell 18 avatakse Trükimuuseumis (Kastani 38) Tartu Kunstikooli IV kursuse ühisnäitus ARTHOLE, millel osaleb kunstikooli lõpukursus täies koosseisus.

Iga õpilane esitas näitusele neli tööd, mis on omavahel seotud. Kevadel tööturule jõudvad või kõrgkooli pürgivad disainerid räägivad lugusid neile tähtsatel, antud ajahetkel sobivatel teemadel spordist hingeprobleemide lahendamiseni. Tegemist on väga kirju ning mitmekülgselt noorte kunstnike mõttemaailma avava väljapanekuga. Trükimuuseumi II korruse suures saalis on üleval maalid, fotod, graafika, joonistused, film ja installatsioonid. Näitus on avatud kuu aega.

Allikas: www.art.tartu.ee/kunstikool

Rõuge käsitöömeistrid ründavad seadusemäge

Rõuge käsitöömeistritel on plaanis ühisrünnak seadusemäele. Nimelt korraldab Rõuge vallavalitsus koostöös Võrumaa Omavalitsuste Liiduga 6.-8. detsembrini Riigikogu hoones Toompeal juba kümnendat korda Võrumaa käsitöönäituse. Kes kohalikust rahvast soovib oma käsitööd Tallinnas esitleda, peaks kraami toimetama sel nädalavahetusel, 27. ja 28. novembril kl 10.00-17.00 Rõuge Ööbikuoru keskusesse. Täpsem info Lya Veskilt, tel 55523366.

Eesti Rahva Muuseumis põlevad põllud

Eesti Rahva Muuseumis on avatud näitus alepõllundusest „Kui põllud põlesid“, näitus jääb avatuks kuni 3. aprillini 2011.

Näitus „Kui põllud põlesid“ tutvustab alepõllundust kui erilist maaharimisviisi, mida on Eestis kasutatud aastatuhandeid ja mille traditsioon hääbus alles 20. sajandi alguses.

Näitus koosneb peamiselt kahest osast – filmimaterjalile üles ehitatud emotsionaalsemast ja atraktiivsest keskmest (ka ruumilises mõttes), mida täiendavad temaatilised stendid ning teemaga seotud esemed.

Näituse põhirõhk on ajaloolise-etnograafilisel ainesel, kuid selle kõrval toome sisse ka loodusteaduslikku temaatikat, näiteks, mis toimub mullas põletamise tagajärjel ning tutvustame lihtsas vormis mineviku maakasutuse uurimise teadusmeetodeid, näiteks, et taimede õietolm on miski, mis säilib pinnases aastatuhandeid ja võimaldab saada aimu, milline maastik minevikus oli.

Külastajad saavad  näha millised olid ale tegemiseks vajalikud esemed: karuäke, harkader, viljavihud, külimit jms. Ühtalsi on 4 stendil lahti seletatud alepõllunduse olemus, millised on aletamisega seotud mõisted ja tehnikad (vanametsaale, võsaale, kütis), milline oli tuleviljeluse  geograafiline ja ajaline levik Eestis, mis on tänapäevane ale ehk alepõletuse eksperiment kui mineviku maakasutuse uurimise viis – tugineb 2007-2010 Karula rahvuspargi alal toimunud alepõletuse eksperimendi materjalil ning millised on tuleviljeluse jäljed meie ümber (koha- ja isikunimed, objektid  maastikul, mis annavad tänapäeval aimu kunagisest alepõllu asukohast).

Lisaks on võimalik näha 2 seinasuurusel ekraanil 10 minuti pikkust filmi allepõllundusest. Film annab ülevaate alepõllundusega kaasnevatest töödest ning maastiku tsüklilisest muutumisest (mets – põletus – põld – mets). Kirjeldab ühtlasi, et aletamine kui maakasutusviis iseenesest ei kahjusta looduskeskkonda. Sellest võib saada röövmajandus teatud tingimustel, kuid mitte igal juhul. Traditsiooniline aletamise tehnika on süsteem, mis kasutab looduses olemasolevaid ressursse ja muudab keskkonda, kuid võimaldab ka loodusel taastuda.

Tuli metsas pole alati hävitav, vaid ka loov. Tänapäeval on levinud arusaam, et tuli metsas = metsatulekahju, häving, õnnetus, kuritegu. Traditsioonilistes kultuurides on alati kasutatud tuld maastiku muutmise vahendina. Inimestel on olnud teadmised ja oskused, kuidas tulega looduses ümber käia, mis on praeguseks tavateadmisest kadunud.

Koostöös õpetajatega on valminud tööleht, mida näitust külastavad õpilased saavad  pärast näituse vaatamist täita ja saadud teadmisi läbi töötada.

Näituse kuraatorid on Liisi Jääts, Pille Tomson, Marge Konsa, Kersti Kihno.

Talumuuseum kutsub meeste käsitööd vaatama

Isadepäeva puhul avati eelmisel nädalal Raplamaal Sillaotsa talumuuseumi näituseküünis meeste käsitöö näitus.
Näitusel on väljas esemed üle-eelmisest, eelmisest ja sellest sajandist, nii teatud kui ka teadmata meistrite tööd.

Uudistamiseks on välja pandud traditsioonilised meeste valmistatud tarbeesemed, seal kõrval aga ka näiteks mehe tikitud vaip.

Näitust ilmestavad meistrite fotod ja elulood.
 
 

Elva linnaraamatukogus tuleb Merle Silla autoriõhtu

Merle Sild. Foto: erakogu

Kõik kunsti- ja kirjandushuvilised on oodatud esmaspäeval, 15. novembril kell 17 Elva linnaraamatukokku Merle Silla orhideemaalide näituse avamisele, kus saab osta nii maale kui ka soodushinna ja autori autogrammiga esikromaani “Soovituskirjad”.

Inglismaal Cambridges elav ja töötav Merle Sild on tegelikult Tartu tüdruk, sündinud 7. märtsil 1960 ja lõpetanud Tartu 8. keskkooli Vello Saage kirjandusklassi. Ülikoolis aga õppis hoopis õigusteadust ja saksa keelt. Miks?

“See on kummaliselt ebaõiglane, et me peame tegema eluliselt tähtsad valikud siis, kui me elust veel midagi ei tea, ei tunne iseennast, oma andeid ega oma võimalusi,” ütleb Merle Sild. Ülikoolis õppis Merle õigusteadust ja saksa keelt, töötas kohtutäiturina, ajalooarhiivi fondihoidjana ja siiski ka saksa keele õpetajana ja pidas paari kohvikut. Ent kogu aeg püsis meeles, et kunagi meeldis talle teha hoopis muud.

“Oleksin nagu oodanud parajat aega. Oli teadmine, et elu algab homme, homme hakkan ma tegema midagi, mis mind tõeliselt huvitab,” räägib Merle. “Keegi oleks nagu pidanud tulema ja mulle kätte näitama, mida ja millal tegema hakata. Mingil hetkel sain aru, et kui ma kohe ei alusta, ei alusta ma kunagi ja keegi teine ei saa minu eest ära teha neid asju, mis võivad mu ellu ilu ja tasakaalu tuua.”

Tartu kunstikoolis oli Merle saanud ka kunstiharidust, kuid maalima julges hakata alles 2000. aastal. Esimene isiknäitus Soomes Tampere Eesti klubis oli 2004. aastal. Pärast seda sõitis Merle tööle Inglismaale, kus leidis Newcastles kujutava kunsti kursused. Loe edasi: Elva linnaraamatukogus tuleb Merle Silla autoriõhtu

Tartus avatakse homme näitus “Kui põllud põlesid”

Homme, 16. novembril kell 16 avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) alepõllundust tutvustav näitus „Kui põllud põlesid“. Aleviljelus on olnud ajalooliselt oluline viljelusliik ning eriti Lõuna-Eestis meie talupojaelulaadi lahutamatu osa. Kaasaja inimesed seostavad tuleviljelust pigem ürgajaga ja ei tea, et aletamist esines veel 20. sajandi algusaastailgi.

Allikas: erm.ee

Lauluisa muuseumis loetakse detsembrini “Kalevipoega”

Võrus Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis loetakse eesti rahva eepost „Kalevipoeg”. Ühislugemisega tähistatakse tänavust lugemisaastat ning 140 aasta möödumist Kalevipoja õhtutest, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts.

kalevipoega lugemas
Lauluisa muuseumis käis "Kalevipoega" lugemas EÜSi esindus, kannelt mängis Kristin Avans.
„Kalevipoja” ühislugemine algas 14. oktoobril. Esimesel lugemisel käisid õpetajad Võrust, Antslast ja Vastseliinast. Loeti sissejuhatus, soovitus ja esimene lugu. „Laena mulle kannelt, Vanemuine!” – nende üldtuntud sõnadega võttis lugemise üles Võrumaa haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik.

Kõlas kandlemäng muusikakooli õpetaja Kadri Lepassoni ning tema õpilaste Miina Piho ja Mirjam Vodi esituses. Vastseliina Gümnaasiumi poiste tööõpetuse õpetaja Geenart Nagel oli kingituseks kaasa toonud pihutäie puidust treitud siile, mida sobib nii seinale kui ka medaljonina kaela riputada. Neid on tänuks jätkunud nii esimesel kui ka järgmistel kordadel lugenuile.

Esimesel lugemisel oli kohal ka kaugemalt külaline – kooliõpetaja Austriast, kes tuli koos Võru Kesklinna Gümnaasiumi õpetaja Sirje Parvega. Tema luges meie eepost saksa keeles. Oli üllatuskülaline, õigem oleks öelda: majaperemees Papa Kreutzwald harrastusnäitleja Ilmar Kudu etteastes.

„Mõnikord on ka Kreutzwald kohal, kui ta oma rohkete ametitalituste kõrvalt aega saab,“ kommenteeris muhedalt „Kalevipoja” lugemise algataja, Kreutzwaldi memoriaalmuusemi juhataja Aimi Hollo. Loe edasi: Lauluisa muuseumis loetakse detsembrini “Kalevipoega”

Põltsamaal avati näitus, mis tutvustab eestikeelse ajakirjanduse kujunemislugu

Tähistamaks eesti ajakirjanduse 244. sünnipäeva avas Pressimuuseum Põltsamaa muuseumis näituse „Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani”.

Külastajatel on võimalik tutvuda eestikeelse ajalehe kujunemislooga. Ekspopostimuuseumneeritud on valik vanemaid ajalehti. Filmiarhiivi abiga on võimalik vaadata kaadreid ajalehe Postimees valmimisest 1930ndatel aastatel. Näha saab ajalehe küljenduslauda, 2006. aasta maailma ajalehtede kujunduskonkursil Äripäevale omistatud võidukarikat jpm.

Tähendusrikas on, et niisugune suur väljapanek avati just Põltsamaa muuseumis. Aga just siinkandis Põltsamaa külje all Kuningamäel hakkas 1766. aasta hilissügisel ilmuma arstlikke nõuandeid pakkunud perioodiline trükis Lühhike Öppetus, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Näitusel on väljas ka originaaleksemplar Lühhikese Öppetuse kümnendast numbrist. Unikaalsust näitusele lisab, et tegu on hetkel ainsa kohaga Eestis, kus meie ajakirjanduse esikväljaanne külastajatele uudistamiseks välja on pandud. Näituse koostasid Roosmarii Kurvits ja Raivo Suni ning kujundas OÜ Trikk.

Näitus on Põltsamaa muuseumis avatud kuni 31. jaanuarini esmaspäevast laupäevani kella 10-16.

Pressimuuseum on 2009. aastal registreeritud eramuuseum, mis tegutseb eesti ajakirjanduse hällis Põltsamaal. Tegemist on esialgu nö projektimuuseumiga, mis püüab huvilistele pakkuda erinevaid ajakirjandusloolisi väljapanekuid. Infot muuseumi tegemiste kohta leiab selle kodulehel www.pressimuuseum.ee.

Pildiloomad ootavad uudistajaid Jõgeval

Põhjakaelkirjak nägi sitikat. Autor: Gunnar Vasemägi
Jõgeva Linnaraamatukogus peetakse sel nädalal Põhjamaade raamatukogunädalat „Maagiline Põhjala“ ja avati Gunnar Vasemägi joonistuste näitus „Pildiloom“.

Juba neljateistkümnendat aastat süüdatakse ühel novembrikuu nädalal hommikuti küünlad, et lugeda nende valguses raamatuid. Põhjamaade raamatukogunädal, mis kannab sel aastal nime „Maagiline Põhjala“, muutis meie raamatukogu laste lugemissaali tõeliselt maagiliseks.

Kindlasti oli selles oma osa A.S. Magnasoni lasteraamatul „Sinise planeedi lugu“, mida kõikjal Põhjamaades sel nädalal loetakse. See on lugu planeedist, kus elavad ainult lapsed. Need lapsed ei saa kunagi suureks. Nad võivad väga hästi olla mitusada aastat vanad… Muidugi on seal ka taimi ja loomi, aga ühtegi täiskasvanut seal ei ela. See planeet on täis imesid, seiklusi ja muinasjutte…

Need lapsed, kes olid tulnud 8. novembrikuu hommikul meie raamatukokku, ei olnud pärit kaugelt siniselt planeedilt, vaid Jõgeva Ühisgümnaasiumi esimesest klassist ja lasteaiast Rohutirts. Kui üks lugu sinisest planeedist kuulatud sai, algas teine. Ja selle loo autor oli juba Gunnar Vasemägi, kes avas siin oma esimese joonistuste näituse „Pildiloom“. Võin julgelt kinnitada, et see sai sama maagiline kui Põhjala ise.

Avamisel laulsid koos lastega toredaid loomalaule Gunnari kolleegid Merlin Haljak ja Gerli Neeme Jõgeva Sordiaretuse Instituudist. Gunnar ja allakirjutanu lugesid aga Ilmar Trulli lõbusaid loomaluuletusi. Tegelikult oleks võinud Gunnar väga hästi need luuletused ka ise kirjutada, sest neliteist aastat tagasi, kui raamatukogu oma praegusesse asupaika kolis, toimusid siin kirjanduslikud omaloominguõhtud, kus noormees aktiivselt osales. Nii ei ole kirjutamine talle mitte võõras tegevus. Aga sel korral lugesime siis Trulli. Loe edasi: Pildiloomad ootavad uudistajaid Jõgeval