Silt: näitus

Tartus avatakse täna näitus “Euroopa maitsed”

Täna avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J.Kuperjanovi 9, Tartu) näitus “Euroopa maitsed”. Tegemist on ühise näitusega üheksas Euroopa muuseumis, mis räägib söömisest kui argisest asjast meie igapäevaelus.

Me sööme mitu korda päevas, ent meie toit on vägagi erinev. Miks me sööme just seda toitu, mida sööme? Kust tuleb meie lauale igapäevane toit?

Üheksa muuseumi koostööna valminud näitus „Euroopa maitsed“ otsib neile küsimustele vastust. Näitust eurooplaste toidust, selle tootmisest ja tarbimisest eksponeeritakse samaaegselt Rootsis, Taanis, Soomes, Šotimaal, Tšehhis, Ungaris, Sloveenias, Portugalis ja Eestis.

„Näituse külastajatel avaneb võimalus näha lühifilmi, kuidas sünnib valmistoit, mida me poeriiulitelt leiame,“ toob teadur Terje Anepaio välja ja lisab: „Suurköögiaskeldustele vastandub filmimaterjal, mis näitab, kuidas tehakse Viljandimaa traditsioonilist toitu – kartuliriivi.“

Eelkõige noortele suunatud näitus kutsub kaasa mõtlema igapäevase toidu teemal ning juhib vaataja tähelepanu sellele, kuidas meie igapäevased ostuotsused keskkonda mõjutavad. Lisaks ühisele Euroopa loole räägib näitus iga projektis osaleva maa rahvusliku loo ühest neile olulisest toiduainest. Eesti toitu esindab kartul.

Vanem külastaja saab nostalgitseda ja fotode abil meenutada näiteks omaaegset igasügisest kartulivõttu sovhoosi- või kolhoosipõllul.
Vaata näituse kodulehekülge: www.atasteofeurope.eu

Näitusega kaasneb haridusprogramm. Projekti “Euroopa maitsed” toetab Euroopa Liidu Programm Kultuur, samuti Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Põlva keskraamatukogus on avatud näitus Vabadussõja mälestusmärkidest

26. veebruarini on Põlva keskraamatukogus avatud näitus Vabadussõja mälestusmärkidest. Väljas on fotod Raivo Renteri kogust ja valik samateemalist kirjandust.

15. veebruarini on lugemissaalis avatud Soome fotograafi Markus Varesvuo fotonäitus “Ellujääjad. Lume ja jää linnud”. Näitus korraldati koostöös Soome Instituudi Tartu osakonnaga.

Allikas: polvamaa.ee

Kiek in de Kökis avatakse autograafide näitus

Teisipäeval, 25. jaanuaril avatakse Tallinna Linnamusueumi filaalis, suurtükitornis Kiek in de Kök näitus „Autograaf ja isiksus”.

Näitusel on eksponeeritud ajalooliste suurkujude käekirjad: Maria Stuart, Christoph Kolumbus, Leonardo da Vinci, Gottfried Wilhelm Leibniz, Johann Sebastian Bach, Karl Marx, Immanuel Kant, Johann Wolfgang Goethe, Martin Luther, Peeter I, Johan Laidoner, Bernt Notke, Aleksandr Puškin, Napoleon.

Goethe on öelnud, et suurte inimeste olemus avaneb läbi nende käekirja. Käekirjades ärkavad ellu ajaloolised sündmused ning nimed omandavad elava sisu.

Eriti huvitavad on Martin Lutheri kirjad Revali raele 1531. ja 1532. aastast. Alamsaksa keelest on tõlgitud kaks Bernt Notke kirja Pühavaimu peaaltari kohta. Näitusel näevad vaatajad ka Revali linna privileegide kinnitamise akti, millele Peeter I kirjutas alla 13. märtsil 1713. aastal. Nende dokumentide originaalid asuvad Tallinna Linnaarhiivis. Eesti Sõjamuuseumist on pärit kindral Johan Laidoneri kiri oma abikaasale Mariale. Kõik kirjad on tõlgitud eesti, vene ja saksa keelde.

Kiek in de Kök on avatud teisipäevast pühapäevani kella 10 – 17.30 ning märtsist  kella 10.30 – 18. Autograafide näitus jääb avatuks 5. juunini.

Avatud on juubelinäitus „Eduard Tüür – 80”

karikatuur
Eduard Tüür näituse avamisel.

Kiek in de Köki I korrusel on avatud tuntud karikaturisti Eduard Tüüri juubelinäitus „Eduard Tüür – 80”. Näitusel on eksponeeritud 80 tööd möödunud aastakümnetest.

Igal laupäeval ja pühapäeval, kella 14 – 16 jagab autor kohapeal autogramme vastvalminud karikatuurikogumikule „Must kokteil pilapiltidest elik Eduard Tüür 80”.

Näitus jääb avatuks 15. märtsini.

Muhulane Tõnis Kipper tõi oma pensionisamba lossi väljanäitusele

kunst
Vaike Kivilo tuletab näituse avamisele kogunenud rahvale meelde, et kunstikogu – see ongi pensionisammas, vähemalt Tõnis Kipperil. Foto: Ene Kallas/MeieMaa

Ajaleht Meie Maa annab teada, et muhulane Tõnis Kipper tõi huvilistele vaadata oma kunstikogu ja pani Kuressaare lossi üles näituse “Kunst tuleb kapist välja”. Kui Kuressaare lossi keldrisaalis näituse avamisele koguneti, nimetati Kipperit Saaremaa Kunilaks.
Meie Maa kirjutab, et Kipper hoiab kodus kapis ilmselt Saare maakonna parimat kunstikogu, mida ta võib tõepoolest oma pensionisambaks pidada, nagu ta ise on öelnud Näitusel on eksponeeritud on 80 taiest: joonistused, graafika ja maalid. Esindatud on niisugused autorid nagu Heinz Valk, Leonhard Merzin, Aapo Pukk, Ernst Kollom, Evald Okas, Anna Litvinova-Merilo, Rita Raave, Vive Tolli, Edgar Valter ja paljude teoste tunnustatud autor Tundmatu. Selle viimase kohta sõnas kogu omanik, et tal oleks väga hea meel, kui Tundmatu asenduks mõne nimega – ehk keegi tunneb mõne teose või kunstnikukäekirja ära. Teoste hinnast rääkides sõnas Kipper, et hind ja väärtus on alati suhtelised ja ajas muutuvad. Kunsti tuleb tema soovituse kohaselt osta siis, kui kunstnikud veel elavad, siis on hoopis teine hind ja teine väärtus.
Kipperil on mõte teha kapist väljuvast kunstist traditsioon. Tuleviku taoline näitus võiks välja näha nii, et igaüks, kes näituse avamisele tuleb, toob kodust eksponeerimiseks kaasa mõne pildi.
Näitus jääb avatuks 27. veebruarini.

Allikas: MeieMaa

Türi Kultuurimaja galeriis avati Tallinna kunstniku näitus

20. jaanuaril, avati Türi Kultuurimajas Tallinna maalikunstnik Tiiu Pallo- Vaik näitus „Maa ja vee piiril“, millel on vaatamiseks 22 maali, neist enamustel on kujutatud maastikke. Näituse avamisel ütles Tiiu Pallo-Vaik, et on üllatunud leidmast eest nii rikaste võimalustega maja, ta nimetas saadavat kogemust hämmastavaks. Türi kultuurimaja kunstigalerii kahele korrusele üles seatud näitusele on väljapandud mitmed tööd maastikest, mis jätsid Pallo-Vaikile hingesoppi sügava jälje. Maastike maalimine sai alguse Ahvenamaa külastamisest, sest selle maa jõudu ja võimsust pidi kunstnik enda sõnul maalidesse välja elama.

Tervitussõnavõttudes tänasid nii kultuurimaja direktor Ülle Välimäe kui vallavalitsuse kultuuri- ja välissuhete spetsialist Katrin Soomets Tiiu Pallo-Vaiki maalinäituse korraldamise eest Türi kunstigaleriis.

Tiiu Pallo-Vaik on lõpetanud Tartu Kujutava Kunsti Kooli ning Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maali eriala, kus praegusel on ise maalieriala õppejõuks. Oma isiknäitusi on ta korraldanud juba alates 1969 aastast.

Näitus Türi kultuurimaja kunstigaleriis jääb avatuks kuni 24. veebruarini.
Pildid

Allikas: Tyri.ee

Otepääl näeb Vancouveri joonistusi

Foto: Otepää vallavalitsus

MTÜ Loominguline Keskus Kungla korraldas möödunud aastal üle-eestilise laste ja noorte omaloomingu võistluse “Vancouver 2010”. Näitust võistlustöödest saab Otepääl toimuvate suurte spordivõistluste tuules vaadata 22.-23. jaanuaril kell 12-14 ja 29.-30. jaanuaril kell 13-15 Otepää gümnaasiumi II korrusel.

Idee korraldada näitus Otepää gümnaasiumis tuli kooli direktori Aivo Meema sõnul MTÜlt Loominguline Keskus Kungla. Üleval on 207 erinevat võistlustööd. Näitusel esitletakse valikut võistlusele saabunud suusatamisteemalistest loometöödest.

Omaloomingu võistlusele saabus 225 Eestimaa koolist ja lasteaiast 2331 võistlustööd. Meeldivaimad tööd valisid välja Kristina Šmigun-Vähi, Andrus Veerpalu lastega, Jaak Mae lastega ja Ksenija Balta. Näituse seadsid üles Otepää gümnaasiumi kunstiõpetaja Ave Kruusmaa ja huvijuht Terje Aasaroht.

Kõik kunsti- ja spordilembelised lapsed, noored, nende vanemad ja muud huvilised on teretulnud näitust külastama!

Monika Otrokova

Avatakse näitus Eesti koolide lõpumärkidest

logEsmaspäeval, 17. jaanuaril kell 17 avab Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo harulduste kogu näitusesaalis näituse „Eesti koolide lõpumärgid. Tõnu Lauki kollektsioonist”. Kohal viibib Tõnu Lauk.
Näitusel on koolide lõpumärgid ajavahemikust 1918–1950. Eksponeeritav valik Tõnu Lauki kogust on esmakordne Eesti koolide lõpumärkide esitlus.
Esitatud on kõik koolimärkide tüübid: rinnamärgid, tütarlastekoolide sõled, kaelas kantavad märgid, sõrmused, ripatsmärgid, rombid, käevõrud ja -ketid. Arvukalt on välja pandud koolide (Jakob Westholmi Gümnaasium, tütarlaste erakoolid, Tallinna Reaalkool, Rakvere Õpetajate Seminar jt.) vormimütse. Väljapanekut täiendab valik kirjandust ja fotosid.
Metallikunstnik Tõnu Lauk (s. 1938) on nimekamaid metallikunsti kollektsionääre Eestis.
Näitus jääb avatuks 8. veebruarini.

Vaade aknast

Tapa linnaraamatukogus on välja pandud näitus Peterburi kunstniku Jelena Tšebakova kollaaži­tehnikas töödest, mis on valminud väga lihtsaid materjale kasutades – vaid värviline paber ja pildid ajakirjadest. Tulemuseks on võrratu koloriidiga jutustavad pildid. Armastus oma kodulinna Peterburi vastu, tähelepanelik silm ja tundlik meel on kunstnikul võimaldanud seda linna jäädvustada kujundlikku keelde kõige kaunimal võimalikul viisil. Näitust saab vaadata 26. veebruarini.

Allikas: tapa.ee

Harjumaa Muuseumis näeb “head villa”

Ajal, mil enamik lambakasvatajaid näeb villa kui lambapidamise tülikat kõrvalprodukti, on mõned taluperenaised võtnud kvaliteetse villa tootmise oma südameasjaks. Nende kasvatatavate lammaste villadest ongi kokku pandud Harjumaa Muuseumis Hea Villa näitus. Näitusel tutvustatakse erinevate lambatõugude (eesti maalammas, ahvenamaa lammas, gotlandi lammas ja rootsi peenvillalammas) villa ja nende villast käsitsi kedratud lõngasid. Villad on väga erinevates toonides – lumivalgest süsimustani ja nii pehmed kui karmid. Näitusel saab näha ka villatöötlusvahendeid.

Kahel laupäeval, 12. veebruaril ja 12. märtsil, toimuvad muuseumis töötoad, kus MTÜ Hea Villa Selts liikmed õpetavad tänapäevaste villatöötlusvahenditega villa kraasima, kammima ja käsitsi lõnga ketrama.

Tegemist on kolmanda Hea Villa näitusega. Kaks esimest toimusid 2009. aastal Tallinnas Eesti Käsitöö Maja galeriis ja 2010. aastal Pärnus Maarja-Magdaleena Gildi majas.

Näitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 27. märtsini.

MTÜ Hea Villa Selts ühendab lambakasvatajaid ja käsitöölisi, kes hindavad kvaliteetset kodumaist lambavilla. Seltsi peamisteks eesmärkideks on väärtustada ja tutvustada villaga seotud traditsioonilist käsitööd, juhtida lambakasvatajate tähelepanu villa parendamise vajalikkusele, uurida villatöötlemisalast pärimust ja traditsioone ning korraldada villalambakasvatuse ja käsitööga seotud nõustamisi, koolitusi ja kursusi

Täna avatakse Võru linnagaleriis kolm uut näitust

Täna, 10. jaanuaril kell 18 avatakse Võru linnagaleriis (kultuurimajas Kannel) koguni kolm näitust korraga. Oma tööd on rahva ette toonud Tanja Kutsjuba, Andrus Kasemaa ja Inari Krohn.

Andrus Kasemaa avab juubelinäituse “Elutants ehk värvirikkaid tervitusi Lõuna-Eestist halli kultuuripealinna”.
Sellel näitusel välja pandud õlipastellmaalide värvirohkus keerab konradmäelikule värvikäsitlusele veel mitu vinti peale. Huvitava faktina on enamik näituse töid pärit “albumist”, mida kunstnik planeeris esmakordselt näidata 2010. aasta suvel toimunud Eesti Kunstnike Liidu aastanäitusel “Vastandumised”. Kahetsusväärsel kombel õnnestus korraldajatel album just žürii hindamise ajaks ära kaotada. Loe edasi: Täna avatakse Võru linnagaleriis kolm uut näitust

Harry Raide maalid lummavad värvidemängu ja romantilisusega

Harry Raide loodusmaalide näituse avamine Sindi linnaraamatukogus oli välja kuulutatud 10. jaanuariks, kuid maalid pandi raamatukogus üles juba eile, 4. jaanuaril. Raamatukogu direktori Ene Michelise sőnul näituse pidulikku avamist ei toimunud, sest nii soovis Harry Raide ise. Kaunid maastikud kunstniku piltidel lummavad oma värvidemängu ja romantiliste vaadetega. Näitus jääb raamatukogus avatuks märtsi lőpuni.

Allikas: sindi.ee

Viljandis on “Villast võlutet” piltvaibad

Jaanuaris saavad huvilised Viljandi Pärimusmuusika Aida fuajees ja klaassaalis uudistada värvilisi piltvaipu.

Näitus “Villast võlutet” koosneb kümnekonnast Koidu Lauri vaibast, mis on loodud villaloorist ja villaheidest. Pilte ilmestavad pärlid, litrid, paber ja mitmed muud materjalid.

 Väikese osa ekspositsioonist moodustavad vaibad, mille puhul on põnevaid tulemusi saadud käsitsi valmistatud vilti lõigates. Tegemist on tehnikaga, mida eesti vaibakunstnikud on viljelenud väga lühikest aega.  

Kõik vaibad on valminud eelmisel aastal ning neisse on sisse vilditud palju rõõmsaid mõtteid, soove ja unistusi. Lisaks on autor teostesse peitnud vihjeid, vigureid ja mõistujutte.

Koidu Laur on sündinud Setomaal Petseri lähedal. Koolis käis ta Vilustes, Räpinas ja Tartus. Tartu Ülikoolist sai kunstnik keemiku hariduse ning on töötanud õpetajana, pabermaterjalide konservaatorina ning arhiivimaterjalide säilitamist korraldava riigiametnikuna. Käsitööga on Koidu Laur tegelenud kogu elu. Ta on end täiendanud mitmetel kujutava kunsti kaugõppekursustel ja viimased kolm aastat Konrad Mäe maalistuudios. Viltimisvaimustus haaras teda paari aasta eest, kuid esimesed suuremad tööd jõudsid esmakordselt avalikkuse ette alles läinud sügisel.

Ringhäälingumuuseumi näitus kandideerib aastaauhinnale

tootearendusEesti Ringhäälingumuuseumi tegevusnäitus “Meie uudised” valiti Eesti muuseumide aastaauhinna nominendiks aasta tootearendaja kategoorias.

Nominendid tutvustavad oma projekte 6. jaanuaril kell 12  Kumu kunstimuuseumis toimuval ülevaateseminaril. Võitjad selguvad samas õhtul toimuval pidulikul auhinnatseremoonial.
Eesti Ringhäälingumuuseum

Põlvamaa naised õmblesid kodukoha muistendid piltideks

Osa tekstiilipiltide pannoost. Foto: polvakasitooklubi.blogspot.com

Kuni jaanuari lõpuni on Põlva kultuurikeskuse salongis avatud näitus “Põlva kihelkonna muistendid tekstiilis”, kus saab näha Põlvamaa usinate käsitöönaiste lapitehnikas pilti üheksast muistendist ja Põlvamaa kaarti.

Kuna Põlva linnas oli lõppev aasta kuulutatud pärimusaastaks, siis otsustasid Põlva Käsitööklubi naised mõned Põlva kihelkonna legendid ja muistendid tuua piltidena rahva ette. Tehnikaks lapitöö ja aplikatsioon. Kunstnik Heili Mõtus joonistas kavandid ja originaalsuuruses pildid.

“Kõige rohkem vaeva nägime just õigete kangaste otsimisega,”kirjutavad naised oma blogis. “Neid leidsime nii kodustest kangavarudest kui ka kangakauplustest. Nii need pildid valmima hakkasid. Kogu suve ja sügise olid nobedad näpud ametis.”

Näitus on avatud jaanuari lõpuni iga päev kella 11-17ni.

Allikas: http://polvakasitooklubi.blogspot.com/

Veel täna ja homme saab Võrus vaadata 700 inglit

Inglikollektsionäärid Maili (vasakul) ja Eve Vinn oma lemmikinglitega. Foto: Elina Kononenko

Veel täna ja homme on Võrus, Lembitu tn 2 avatud näitus, kus võib näha 700 inglit perekond Vinni rohkem kui 2000 esemest koosnevast inglikollektsioonist. Uksed on avatud kella 12-19ni.

Mõte inglitele ja haldjatele oma kodu luua on inglitiimil meeltes mõlkunud juba ammu. 2005. aasta novembris märkas Võrumaa perekond Vinn, et nende koju on ilmunud erinevaid teid pidi üsna suur hulk armsaid ingleid ja haldjaid. Nii sai samal aastal alguse juba eesmärgipärane ingli- ja haldjapere suurendamine. 20. novembril 2005 sai tehtud esimene sissekanne inglipere registrisse: selleks oli punasest sametist kleidiga ingel, mis sai jõulude eel koju toodud ühest Tallinna kauplusest.

Aastate jooksul on inglipere jõudsalt kasvanud. Ühtehoidvasse perre kuulub nii portselanist, klaasist, plastmassist, plekist kui ka tekstiilist ingleid/haldjaid. Peale kujude ilmestavad inglid oma iluga ka maale, nõusid (kruuse, taldrikuid), postkaarte (sh antiikseid), kalendreid, kelli jne.

2009. aasta 18. detsembril asutas inglitiim MTÜ Ingella, mis sai registrisse kantud 24. märtsil 2010.

MTÜ üheks eesmärgiks on inglite ja haldjate positiivsust tuua ka teistele inglite/haldjate sõpradele, mistõttu on suurimaks väljakutseks leida inglitele ja haldjatele omanäoline kodu, kus oleks mõnus olla kõigil. Selleks võiks olla galerii, mis oleks avatud kõigile sõpradele ja kus saaksid oma haldja- või ingliperet külla tuua ka teised toredad inimesed.

Praegu on loomisjärgus Ingella logo, kaubamärk, kodulehekülg ning tooted. Kui kellelgi on häid mõtteid, on MTÜ avatud pakkumistele.

Lisainfo: ingella.ingella@gmail.com

Täna avab uksed PiparkoogiMaania “Võlupood”

Foto: piparkoogimaania.ee
Neljapäeval kell 18.00 avab Tallinnas Disaini-ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6) uksed PiparkoogiMaania “Võlupood”, millist pole olemas mitte kusagil mujal maailmas. Kõik asjad selles poes on tehtud piparkoogist ja sisaldavad suures koguses võluväge. Ükski asi pole see, millena ta esmapilgul paistab.

Võlupoe autoriteks on 125 Eesti kunstnikku, disainerit ja kujundajat, kelle loodud jõulukingitus on vaatajatele näha vaid mõne nädala. Võlupoest võib leida maagiliste omadusetega aparaate, imelikke esemeid, ajamasinat, kristallkuuli, kust tulevik välja voolab, kõikide soovide täitumise templit ja muid uskumatuid asju.

See on võimalus osa saada külluslikust ja lõhnavast loovuse- ja unistustemaailmast. PiparkoogiMaanial on 5. sünnipäev. Et keegi ei jääks piparkoogimaagiast ilma, kutsutakse kõiki osalema üle-eestilisel PiparkoogiMaania internetivõistlusel, kuhu oodatakse piparkoogitöid teemal “Võlupood”!
Loe edasi: Täna avab uksed PiparkoogiMaania “Võlupood”

PiparkoogiMaania näitus tuleb taas

Ka tänavu saab Tallinnas näha näitust, kus kõik esemed on küpsetatud piparkoogitaingast. PiparkoogiMaania “Võlupood” toimub 16. detsembrist 6. jaanuarini Disaini- ja Arhitektuurigaleriis Pärnu mnt 6.

16. detsembril avatakse jõulunäituse, mille sarnast pole kusagil mujal maailmas. Kõik asjad sellel näitusel on tehtud piparkoogist ja sisaldavad suures koguses võluväge. Ükski asi pole see, millena ta esmapilgul paistab.

PiparkoogiMaania näituse autoriteks on üle 100 Eesti kunstniku, disaineri ja muude loovalade esindaja, kelle loodud võlupood manatakse vaatajate silme ette vaid mõneks loetud nädalaks. See on võimalus osa saada külluslikust ja lõhnavast loovuse ja unistuste maailmast, mis pakub põnevust kõigile, kes sinna sisse astuvad.

www.piparkoogimaania.ee

Raplas näeb kondiportselanist tööde näitust

Rapla Keskraamatukogus avati eile kunstnik Merike Halliku isiknäitus “Teekond”. Näitus on kunstniku käesoleva hetke loominguline ülevaade ja kajastab kunstnikuna teekonna keskpunkti jõudmist ja autori viimase viie aasta seotust Raplamaaga eelkõige õpetaja ja kunstnikuna.

Tööd on teostatud suures osas kondiportselanis, kuid kasutatud on ka kõva portselani ning lisaks kõrgkuumussavi. Välja on pandud muuhulgas tööd, mis olid eksponeeritud 2009. aasta isiknäitusel Horvaatias. Samuti eksponeeritakse Kohilas valminud suurevormilisi töid.

Merike Halliku  sõnul on elu teekond, mis seotud meie ette kerkivate raskustega, nende ületamisega ja jõudmisega järgmisesse punkti. “Kuidas teekonda läbida, see sõltub nii inimesest endast. Teekonnal kohatud inimesed jätavad jälje ja tihtipeale saadetakse teele häid soove nii oma sõpradele kauge maa taha kui ka uutele tuttavatele,” lisas ta. 

Keelemees Johannes Aaviku sünnipäev täna Eesti Rahva Muuseumis

Täna tähistab Eesti Rahva Muuseum Johannes Aaviku 130. sünniaastapäeva kell 15-18 ettekandega keelemehe käsikirjalisest pärandist Eesti Kultuuriloolises Arhiivis ja ERMi 2010. aasta jõulujutuvõistluse lõpetamisega.  

  Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas on tänasest kuni 9.01.2011 avatud raamatunäitus “Keeleuuenduse kurvilisel teel”, mille koostas Sirje Madisson, materjalid on pärit Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Johannes Aaviku Seltsi kogudest. Johannes Aaviku sünniaastapäeval tutvustab arhivaar Leili Punga keeleuuenduse suurkuju käsikirjalist pärandit. Eesti Kultuuriloolises Arhiivis asuvas Aaviku isikufondis on hoiul üle kahe tuhande keelemehe tegevusega seonduva dokumendi: – kirjavahetusi, originaalkäsikirju, tõlkeid, päevikuid, märkmikke jms. Lisaks pea kakssada fotokogus säilitatavat fotot ning ligi kaks tuhat köidet sisaldav memoriaalkogu Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus.

Näitusel “Muuseum näitab keelt” on külastajaid poole aasta jooksul paelunud Aaviku reeglite järgi sõnu konstrueerida võimaldav masin. Sellest, kuidas külastajate tehtud sõnad jõuavad internetti ning milliseid uudissõnu on leiutanud ERMi külastanud kooliõpilased, annavad ülevaate ERMi näitusemaja juhataja Kristjan Raba ja giid-pedagoog Kaspar Jassa. Tutvustatakse ka Aaviku-teemalist väljapanekut ERMi näitusemajas.

Õhtu päädib üle mitme aasta toimunud ERMi jõulujutuvõistluse tulemuste teatavaks tegemisega. Aastatel 1996–2001 toimus ERMis 6 jutuvõistlust, mille parimatest paladest koostati kaks väljaannet “Minu jõulujutt”. 2010. aastal otsustati pärast mitmeaastast pausi taas võistlus korraldada ning kutsuda inimesi üles enda jõulumälestusi, soove ja -fantaasiaid kirja panema. Üleskutse tulemusena laekus ERMi 116 tööd, mille seas on nii luuletusi, muinasjutte kui põnevaid meenutusi jõuludest läbi Eesti ajaloo keerdkäikude. Jõulujutu võistluse lõpetamine algab ERMi näitusemaja loengusaalis kell 16.00.

Näitus “Muuseum näitab keelt” on avatud Eesti Rahva Muuseumis 2. jaanuarini 2011.

Riigikogu hoones avati Võrumaa käsitöönäitus

Riigikogu esimees Ene Ergma avas täna Riigikogu hoone vestibüülis traditsioonilise Võrumaa Omavalitsuste Liidu ja Rõuge vallavalitsuse koostöös sündinud X Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näituse, mis sedakorda kannab nime „Kümnes mäkketõus“. Näitusel saab imetleda kudumeid, puidust tooteid, kaltsuvaipu, lapitekke, patju, linast käsitööd, keraamikat, laastukorve, ehteid, hoidised ja palju muud. Riigikogus populaarse näituse avamisüritusel osalesid Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiit Tõnts, paljud Võrumaa omavalitsusjuhid ja Riigikogu liikmed. Näitus jääb avatuks 8. detsembrini, soovi korral saab eksponaate ka kingituseks kaasa osta.
Riigikogu külastuse raames toimuvad Võrumaa omavalitsusjuhtide kohtumised Kagu-Eestit esindavate Riigikogu liikmetega, keskkonnaministeeriumi ametnike ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse liikmete Tarmo Leppoja ja Maria Alajõega. Kohtumistel käsitletakse omavalitsuste tasakaalustatud arengut, jäätmemajanduse korraldamist nii suurtes kui väikestes omavalitsustes. Arutelu all on ka maakondlike arenduskeskuste ja turismiinfokeskuste tegevus ning finantseerimine.
Fotogalerii on aadressil: http://galerii.riigikogu.ee/v/2010/Riigikogu/Rouge/