näitus

Rõugõ vald uut rahvast küläde päiväle

Timahaava uut sinno 4. põimukuu päiväl Rõugõ valla küläde päiväle tsilluke Püssä külä uma tegusäte ja iloliste inemestegä. Tulõta miilde võro kiil, paki muunakotti külänaastega kokku säätu väikü pruukost ütisele laualõ, säe pidoriidõ sälgä ja kogu pere massinale.

Püssä külä jääs Rõugõst Kasaritsa sõiten puulele tiile. Üleval ummava ka viida, aga kas noid vajagi um ku päivä juht Contra helü tegema nakas. Tuu kost vast kaugõlõ!?

Ajakava um meil säänõ:
15.00 Registriirmine. Uma tehnikat ja tüüd tutvustasõ hääd sõbra politsei ja Rõugõ priitahtliku pritsimehe, Püssä külä kaemine
16.30 Terven kehän terve vaim! Kõiksugu individuaalsõ ja paarin sportmängu uhkõti auhinduga. Rohkõ publik um hädävajalik
17.30 Hääd iso! Ütine laud ning Püssä külänaastõ soe supp ja pannkuugi
18.00 Sumõda suveõdagu kontsõrt
18.30 Vallavanempa iistkõnõ. Aasta külä tiitli ülõandminõ
19.00 Tantsus mängüs kapell MEIE ISE

Kohale tullõn um hää tiidä sedägi, et latsilegi leidüs tegevust. Uma panusõ saat anda kodo seisma jäänü käsitüü või timahaavastõ hoidiste andmidsega häätegevusmüüki. Võta nuu üten! Küläde päiväl toimus häätegevusmüük Rõugõn kuuli minevatõ latsi hääs. Hää tegü um ka tegijä hingele hää! Avatu um puhvet.

Haapsalus saab näha Soome ja Läti tippillustraatorite loomingut

„Metsa tuhat muinasjuttu“ on üks Soome Illustraatorite Liidu juubelinäitustest, millega nad tähistavad oma liidu 10. aastapäeva. Koostöö Vuojoe fondi ja selle uhke mõisaga, kus 100 aastat tagasi sündis Soome metsatööstus, tingis omakorda näituse teema. Näha saab kümne kunstniku töid. Näitus viib vaataja loodusesse, õhutab mõtlema, mida mets inimesele tähendab. Pildid jõudsid lasteraamatukogusse Vuojoe mõisa perenaise Jaana Vasama ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse vahendusel.

„Mets on hingamise koht, on peidukoht, kus tunned end argimuredest vabana. Mets on mitme looma kodu ja looduses on omad elamise reeglid. Näitus võiks panna ka meid, eestlasi, mõtlema metsale ja selle tähtsusele meie elus, sest eks ole ju meiegi siin soomlaste moodi üks põline metsarahvas,“ kommenteerib Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert Viive Noor.

Näitus avatakse 1. augustil 2012 kell 12 lasteraamatukogus (Wiedemanni 11).

Läti lasteraamatute pildimaailma üks imelisemaid loojaid, kelle tuntus ületab oma kodumaa piirid, on Anita Paegle. Aleksejs Naumovs on nimekas maalikunstnik ja Läti kunstiakadeemia rektor, kes on osalenud kõigil rahvusvahelistel maali- ja moodsa kunsti näitustel, millest Läti riigina on osa võtnud. Ühtlasi on ta illustreerinud mitmeid lasteraamatuid. Nende kahe kunstniku näitus jõudis Valge Daami ajaks Kultuurikeskusesse.

„Paegle viljeleb eriti haruldast ja aeganõudvat tehnikat – kuiva akvarelli. Kõik tema illustratsioonide pildipinnad on detailselt läbi töötatud, selleks on kasutatud ülipeenikesi pintsleid. Tema teostes ei ole midagi juhuslikku, iseloomulik on harmoonia pildi ja teksti vahel. Anita Paegle illustreeritud raamatud on korduvalt valitud Läti kõige kaunimateks lasteraamatuteks,“ iseloomustab meie illustraator Viive Noor oma läti kolleegi loomingut.

Näitus avatakse 3. augustil 2012 kell 15 Haapsalu Kultuurikeskuses (Posti 3).

Mõlemad näitused on avatud augustikuu lõpuni.

Haapsalu Loomekeskus avab Foto- ja filmikuu

Kõik foto ja filmihuvilised on oodatud 26 juulil kell 19:00 Haapsalu Loomekeskuse Foto- ja filmikuu näituste avamisele Jaani galeriis. Linnuse

kõrval vana apteegi teisel korrusel on leidnud koha kolm väljapanekut.

Riho Luhter on kogunud kokku posu vana kinotehnikat, mida ta avamiste õhtul tutvustab ja kasutama õpetab. Sama tehnikaga linastub ka kaks lühifilmi.

Teise ruumi vallutavad eksperimentaalsed fotod. Näitus “DIY” koosneb piltidest, mis on tehtud ise-ehitatud kaameratega, filtritega ja muu fototehnikaga. Näituse koostasid Hans-Otto Ojaste, Helen Väin, Liilia Buschman ja Urmas Lüüs.

Kolmandaks esitletakse Urmas Lüüsi uut koomiksiraamatut “Kondimootor 2D”.

Foto- ja filmikuu raames toimub 19. augustil juba kolmandat korda Haapsalu noorte filmitegijate õhtu, kus linastuvad mitmed uued kohalike tegijate filmid.

“Toit ja nõu” Tallinnas

24. juulist kuni 17. augustini saab vaadata ungari, läti ja eesti noorte keraamikute väljapanekut ühise nimetuse all „Toit ja nõu”.

Ungari Noorte Tarbekunstnike Stuudio algatusel ning koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja Läti Kunstiakadeemia keraamika osakondadega oli ühisnäitus selle aasta mais ja juunis väljas piirilinnas Valgas. Sama väljapanekut saab nüüd vaadata Ungari Instituudi galeriis.

Ungarit esindavad juba diplomeeritud noored disainerid elegantsete, tehnoloogiliselt kõrgetasemeliste väiketiraažiliste ja unikaalsete portselannõudega.

Lätist ja Eestist on väljas üliõpilaste tööd alates esimesest kursusest magistrantideni. Nooremad on mänginud teemaga, esitades mõtteid toidust ja toitumisest erinevates keraamilistes materjalides ja vormides.

EKA magistrantidelt on väljas pakkumised Black Taverna restorani sojakastme kannudele ja alustele, mis oli osa suuremast projektist „Toit ja nõu”.

Lisainfo Facebookis.

Valgas saab näha Ameerika ajalugu läbi kunsti

Valga Maavalitsuses saab vaadata näitust “Ameerikat kujutades – Ameerika ajalugu läbi kunsti”, mis on piltide kollektsioon eri ajastutel valminud taiestest, mis jutustavad Ameerika lugu.

Antud näitus on võimas esitus paljudest Ameerika ajaloo ja kultuuriaspektidest. Pildid sobivad nii lastele kui täiskasvanutele ning valitud kunstiteoste poolt jutustatav lugu lubab neid hinnata koolitatud kui ka koolitamata silmaga. „Ameerikat kujutades“ annab kõigile võimaluse hinnata ning mõista Ameerika kultuurilise maastiku võimsat ulatust ja sügavust.

Näitus jõudis Valga Maavalitsusse koostöös Ameerika Ühendriikide Suursaatkonnaga Eestis. Näituse esmaesitlus toimus Tallinnas Solarise keskuses eelmise aasta septembris, mil näituse avamisega tähistati Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna 20. tegevusaastat Eestis alates Eesti iseseisvuse taastamisest. Lisaks Tallinnale on näitus üleval olnud veel Pärnus, Kuressaares, Tartus ja Viljandis.

Näitus asub maavalitsuse teise korruse fuajees ja kunstiteoseid saab vaadata E 8-17; T-N 8-16.30; R 8-16

Tagasi aastasse 1900

Täna algab kolm päeva kestev filateelianäitus

Täna, 13. juulil kell 11 avati Haapsalu raudteejaamas filatelistlik näitus ESTONIA 2012, mis on pühendatud Keila-Haapsalu raudteelõigu rajamise ukaasi allakirjutamise 110. aastapäevale.

Näitus toimub koostöös Eesti raudteemuuseumiga ja Haapsalu linnavalitsusega.

Näitusel saab näiteks näha ebatavalisi marke, Eesti ajutisi lahendusi postmarkide asemel 1991. aastal, kahte raudteeposti kogu, olümpiamängude jalgpalliajalugu ning vanu pilte-fotosid Tallinna Raekoja platsist ja vanast kuurortlinnast Haapsalust ning palju muudki.

Näitus jääb avatuks kolmeks päevaks. Näituse esimesel päeval on koha peal kasutusel eritempel.

Ajakava

Reede, 13. juuli
Kell 11 näituse avamine, kella 11-18: näitus avatud külastamiseks. Kasutusel eritempel.

Laupäev, 14. juuli
Kella 9-17 näitus avatud külastamiseks, alates kella 9 filatelistide kokkutulek.

Pühapäev, 15. juuli
Kella 9-12 näitus avatud külastamiseks.

Maailma vanima Rolls-Royce´i klubi unikaalseid autosid saab näha Vihula mõisas

14. juulil võõrustab Vihula mõis maailma vanimat Rolls-Royce´i klubi “20-Ghost Club´i” ja Virtuaalset Vanatehnikaklubi. Mõisahoovis saab näha 40 erinevate aastakäikude klassikalisi ja vanasid autosid, sealhulgas ka 18 imeilusat Rolls-Royce´i alates ikoonilisest 1913. a Rolls-Royce Silver Ghostist kuni 1930ndatest pärit Rolls-Royce Phantomini.

Vihula Mõisa juhatuse liikme Paul Taylori sõnul on 800-aastase ajalooga Vihula Mõis sobiv paik korraldamaks iga-aastast vanade ja klassikaliste autode päeva. “Sel aastal külastab mõisa Baltikumi tuuri raames maailma vanim Rolls-Royce´i klubi “20-Ghost Club” koos endise Londoni linnapea ja klubi juhi sir John Stuttardiga ning meil on heameel ka tervitada Virtuaalse Vanatehnikaklubi liikmeid,” lisab Paul Taylor.

Üritus algab 18 Rolls-Royce´i näitusega laupäeval kell 11, mil kõigil on võimalik neid autosid uudistada ja autoomanikega vestelda. Kell 13 saabuvad mõisa ka Virtuaalse Vanatehnikaklubi liikmed erinevate aastakäikude masinatega. Ning kell 14 algab vanade ja klassikaliste autode rongkäik läbi Lahemaa rahvuspargi suunaga Palmse, Sagadi, Altja, Vihula mõis. 1,5-tunnise rongkäigu kestel tehakse peatused kõikides mõisates, et vestelda sealsete külastajatega.

Olles ka ise ühe unikaalse auto omanik, selgitab Paul Taylor, et vanad autod puudutavad hinge ning neis leidub palju enam iseloomu ning klassikalist stiilset peenust kui ühel tänapäeva autol üldse on. Seetõttu pole midagi imestamapanevat, et alles hiljaaegu müüdi oksjonil maha 100 aasta vanune Rolls-Royce Silver Ghost rekordilise 4,7 miljoni naelsterlingi (5,85 miljonit eurot) eest. Vihula mõisas ei ole võimalik küll oksjonil müüdud autot näha, kuid ikoonilist 1913. a Rolls-Royce Silver Ghosti saavad kõik mõisa külastajad laupäeval oma silmaga vaadata.

Seega juba sel laupäeval, 14. juulil on oodatud vaid tunnisõidu kaugusel Tallinnast asuvasse Vihula mõisa kõik, aga eriti autohuvilised, kuna põnevust jätkub terveks päevaks. “Lisaks autode uudistamisele saavad külalised mängida Baltimaade suurimal minigolfi väljakul, külastada öko-farmis elavaid loomi, viinamuuseumi, tuuleveskit koos vaateplatvormiga, avastada ümbrust jalgrattaga, teha paadisõitu Mustoja jõel ning osaleda mõisatuuril, mis on täis meeliköitvaid legende ja lugusid mõisa ajaloost ja inimestest,” lisab Paul Taylor.

Vanade ja klassikaliste autode päeva lõpetab kell 18.30 algav barbeque-õhtu, kus ei puudu suur lõkketuli ega rahvuslik muusika. Õhtul on võimalik vabamas õhkkonnas suhelda nende hinnaliste autode uhkete omanikega ja miks mitte saada endale samuti uus hobi.

Lisainfo:

Paul Taylor

e-post:paul@uniquestay.com

Kadi Elmeste

e-post: kadi.elmeste@vihulamanor.com

Näitused Võru Linnagaleriis

Viimast nädalat Võru Linnagaleriis on maalinäitus: Priit Pajos ja Ari Liimatainen “Ull ja Ullim”. See on teistkordne Äänekoski maalija Ari Liimataise ja Tartu kunstniku Priit Pajose ühine kahemehenäitus. 2011. aasta kesksuvel toimus nende esimene ühisnäitus Kesk-Soomes Äänekoski linnas Keittelejazz muusikafestivali raames. Lisaks väärib mainimist 2007. aastal Helsingi “Dix” galeriis toimunud näitus, kus lisandus Liimataise ja Pajose tandemile veel Peeter Allik. Mitmetes teistes projektides Eestis ja Soomes on aga mehed koos osalenud juba alates 2004. aastast. Kuigi Liimataise ja Pajose maalide sümbolkeel ja tehnika on küllaltki erinev, ühendab mehi siiski paar tunnusjoont. Suurem ühisosa on absurdiline jutustus. Absurdiprillide läbi nähtud maailm annab figuraalset maali armastavale kidakeelsele kunstnikule suure vabaduse mõistujuttu ajada, filosofeerida või ka niisama pullida. Teise paralleelina võiks veel tuua teatud müstilise väreluse , mis mõlemal kunstnikul pildist pilti kordub.Mehed peavad absurdimaigulist kunsti ka pisut riskantseks, kuna oht on libiseda mageda nalja või karikatuuri valdkonda. “Seni kuni pildile tekkiv sümbol tuleb alateadvusest mitte “ülakorruse” aktiivsest tegevusest, peaks kõik siiski korras olema”, ütleb üks kunstnikest.

Maanus Mikkeli keraamikanäitus “Tölllugu”. 1956. aastal Tartus sündinud Maanus Mikkel õppis Tartu Miina Härma koolis,seejärel aastatel 1972-1976 Tartu Kunstikoolis puidu kunstilist kujundamist ja1978-1988 kunstiakadeemias keraamikat. Ta on töötanud koondises Ars, Artesja Studio Ceramikumis. Alates 2001. aastast on Mikkel vabakutseline keraamik. Ajapikku on savi sees askeldamine üsna meeldivaks töllamiseks muutunud,siit ka näituse nimi.Võrus esinesin viimati 2006. aastal seega ehk üsna õige aeg endast uuestimärku anda. Viimase viie aasta jooksul on savi peale üksjagu uusi tegelasitekkinud ja eks vanadki ole ajaga muutunud. Värvid jäävad endiselt maa jataeva karva, leebe tuuleke puhub ning lootkem jätkuvalt, et elu on ilus.

Hiina saatkonna fotonäitus “Dünaamiline Peking”. Alates 9. juulist Võru Linnagaleriis teatraalne fotoseiklus läbi kunstiajaloo – näitus “Armastusega, End(l)ale”. Endla teatri 100. juubeli puhul lavastas näitleja Kaili Viidas koos Endla trupi ja tehnilise meeskonnaga 29 maailma kunstiajalukku kuuluvat maali. Näituse fotograaf on Kalle Veesaar. Maalide lavastamiseks vajalikud erinevad interjöörid loodi Endla teatri lavadel. Teatri laoruumidest otsiti välja aastatega kogunenud ja unustatud kostüüme, dekoratsioone ja rekvisiite, mida taaskasutati ja ümber töödeldi. Spetsiifiliste detailide loomisel aitasid kaasa Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia butafoori eriala üliõpilased. Kõik näituse fotod on trükitud ainueksemplaridena ning käsitsi valmistatud raamides, mis valmisid koostöös Pärnumaa Kutsehariduskeskuse puutöö õpikojaga.

Galerii on suveperioodil avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:00 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.

Lisainfo: Võru Linnagalerii

Kahe päeva pärast algab rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal

Foto: Chelfitsch & Toshiki Okada lavastus "Current Location"

Kaasaegseid etenduskunstivorme esitleva teatrifestivalini Baltoscandal on loetud päevad ja mitmed etendused on juba välja müüdud. Pühapäeval saabusid esimesed külalised välismaalt, et 4.juulil alustada juba kaheteistkümnendat peavoolu eiravat Baltoscandalit.

Nagu ikka, on ka seekordsel festivalil oodata esinejaid üle terve maailma. Kaugeim külaline on Jaapanis resideeruv hinnatuddraamakirjanik ja lavastaja Toshiki Okada ja trupp chelfitsch – Baltoscandalil on võimalik näha nende uusima lavastuse „Current Location“ Euroopa esietendust. Jaapani ühiskonnale oli 2011. aasta 11. märtsi maavärin ja sellele järgnenud tuumasaaste suureks löögiks. See sündmus puudutas tugevalt ka Okadat ning „Current Location“-is kajastubki tema muutunud suhe teatrisse. See on fiktsionaalne lugu muutusest, milles räägitakse kõrvalseisja tooniga ning ulmeloo vahenditega ühes külas elava seitsme naise ärevusest, konfliktidest ja lootustest, kui taamal ähvardab võimalik oht.

Baltoscandal leiab aset 4.-7. juulil Rakveres. Põhjalik ajakava on üleval festivali kodulehel.

Loe edasi: Kahe päeva pärast algab rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal

Etno-Barbied keskraamatukogus

Alates teisipäevast, 26. juunist on Rakveres Lääne-Virumaa Keskraamatukogu 1. korrusel avatud MTÜ Rahvusvähemuste naisteklubi „Vega“ koostatud näitus„Mini-rahvariie“.

Praegu on „Vega“ suurepärases kollektsioonis 70 käsitööna valminud minirõivast, Rakveres on eksponeeritud ligi pooled neist. Kõik riideesemed
on valmistatud konkreetsele mudelile sobivast materjalist – villast, puuvillast, siidist, brokaadist, nahast, karusnahast. Kollektsiooni loomisel
osalesid naised erinevatest rahvuskultuuriseltsidest kõikjalt Eestis.

Rahvarõivaste modelliks on teadlikult valitud Barbie nukk. Sellega sooviti ühildada kaasaega ja minevikku ning näidata, et moodne mänguasi näeb välja suurepärane ka vanades rahvariietes.

Näitus jääb Rakveres avatuks juuli lõpuni.

Loov Eesti tootearendusprogramm PESA esimene lend lõpetab rändnäitusega

Stella Soomlais kotid — Nahakunstnik Stella Soomalaise kotid.

Täna lõpetab esimene lend Loov Eesti virtuaalses tootearendusprogrammis PESA osalenuid aastase koolitusprogrammi. Valminudtooteid esitletakse näitustel Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus. Kandideerimine 2012. aasta tootearendusprogrammi on avatud 5. septembrini.

PESAs valminud toodete hulgast võib leida nii nupuka lahendusega mööblit, ilusaid ja praktilisi rõivakollektsioone, kvaliteetse disainiga aksessuaare kui ka arendavaid mänge. Loov Eesti algatatud PESA aastane virtuaalne koolitusprogramm toetab alustavat ettevõtjat tootearenduse, turunduse, äriplaani koostamise, finatseerimise planeerimise ning strateegilise juhtimise valdkonnas. Programmi on koostanud professionaalsed koolitajad, nõu annavad personaalsed mentorid ning kaasatakse valdkonna eksperte.

Ettevõtjate sõnul on PESA programmis osalemine aidanud eelkõige tootearenduse ning ettevõtluse osas, mis loovinimese jaoks on tihtipeale suurim väljakutse. ”Olen saanud kasulikku tagasisidet, kuidas panna oskuslikult praktikasse seni koolitustelt omandatud teoreetilised teadmised. PESA projekt võimaldab mul enne esikollektsiooniga turule tulemist koos tegutsevate professionaalidega läbi mõelda äri alustalad. Iganädalane kodutöö esitamine distsiplineerib ja aitab etapiviisiliselt oma eesmärgile lähemale jõuda,” rääkis peagi esikkollektsiooni esitlev nahakunstnik Stella Soomlais.

Rändnäitus saab avapaugu Tallinnast, Eesti Disaini Majast ja on külastajatele avatud 19. juunist – 1. juulini.

9.-22. juulini on näitus Pärnumaa Turismiinfokeskuses, 25. juulist – 8. augustini Viljandi Kultuuriakadeemias, 3.-16. septembrini Tartu Loomemajanduskeskuses.

Helen Unt

www.looveesti.ee

Olümpiaootus jõudis Taskusse

Seoses lähenevate Londoni olümpiamängudega on Tasku keskuse Soola tänava poolne vaateaken sisustatud esindusliku olümpianäitusega.

Eesti Spordimuuseumi väljapanekus saab nii sõnas kui pildis tutvuda kõigi eestlastest suveolümpiavõitjatega, täiendada oma olümpiateadmisi ning kasutada harukordset võimalust heita pilk valikule Eesti Spordimuuseumi olümpiaharuldustele. Vaateaknal on väljas näiteks olümpiavõitja nii Aavo Pikkuusile võidu toonud jalgratas, Gerd Kanteri ketas, Viljar Loori võrkpall kui ka teisi ajaloolisi esemeid.

Kes oli esimene eestlasest olümpiavõitja? Millal sai eestlane kuldmedali veepallis, millal võrkpallis, millal korvpallis? Kes alistas olümpiamängude maadlusturniiril kõik vastased kokku vaid veidi enam kui 13 minutiga? Millise rattaga võistles Aavo Pikkuus? Kus asub Eesti Spordimuuseum? Kes on karjääri jooksul püstitanud 43 maailmarekordit? Milline nägi välja Eesti esimene kahekordne olümpiavõitja?

Kõigile neile küsimustele saab kuni 22. juulini vastuse Tasku keskuse vaateaknalt Eesti Spordimuuseumi olümpiateemalisest väljapanekust.

Olümpiavõitjate stendid on valminud koostöös Eesti Olümpiakomiteega.

Avati Eesti klaasikunsti valiknäitus “Suur haprus”

Eesti professionaalne klaasikunst tähistab tänavu oma 75. juubelit, mille raames toimub Tallinna Kunstihoones 9. juunist 22. juulini suuremahuline ja installatiivne klaasikunsti näitus „Suur haprus“. Näitusel on väljas ka Euroopa kultuuripealinna ühe tähtsündmuse – Klaasimaailma jaoks loodud klaasist muusikainstrumendid.

Suuremahulise klaasinäituse põhiosa koosneb spetsiaalselt näitusele loodud sarjadest ning installatsioonidest. Samas esitletakse uuesti ka parimaid ja olulisimaid töid ning projekte, mis viimastel aastatel on loodud, nende hulgas Euroopa kultuuripealinna programmi kuulunud Klaasimaailma. Klaasimaailm on üks projektidest, mida Kultuurikatel Euroopa kultuuripealinna aasta järgselt rahvusvahelisel tasemel edasi arendab. Samuti tuleb taasesitlusele Rapla Kaasaegse Kunsti Keskuses väljas olnud efektse valgusinstallatsioonide näituse paremik. Loe edasi: Avati Eesti klaasikunsti valiknäitus “Suur haprus”

Disainiauhindadega pärjatud näitus „Eesti kirjanik karikatuuris“ Ants Laikmaa majamuuseumis

Koostöös Läänemaa Muuseumi, Lääne Maakonna Keskraamatukogu ja Haapsalu Kultuurikeskusega on võimalik alates 13. juunist Haapsalus Ants Laikmaa majamuuseumi hoovis näha kümnest kirjasulest koosnevat välinäitust „Eesti kirjanik karikatuuris“.

Rändnäituse idee sai alguse 2010. aastal olnud Lugemisaastast ning on koostatud MTÜ Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu poolt.

Joonistatud karikatuurid kujutavad Eesti kirjanikke 19. sajandist kuni tänapäevani ning näitavad, kuidas nende looming on ühiskonnas vastu kajanud ning emotsioone tekitanud. Karikatuurid võimendavad omal viisil autorite isikupära ja meenutavad, kui palju on meil head kirjandust! Iga karikatuuri juures on tutvustav tekst eesti ja inglise keeles.

Käesolev näitus on pälvinud mitmeid disainiauhindu. ADC* Estonia Disainiauhinnad konkursil pälvis „Eesti kirjanikud karikatuuris“ keskkonnadisaini kategoorias III koha, Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiakonkursil pälvis näitus parima näituse-installatsiooni auhinna ning Eesti Reklaamiagentuuride Liidu reklaamikonkursil „Kuldmuna 2011“ disaini kategoorias hõbemuna.

Tänavusel suvel rändab näitust viimast korda. Ants Laikmaa majamuuseumis on näitust võimalik vaadata lahtiolekuaegadel juunikuu lõpuni.

Näituse autorid: Kairi Tilga (E. Vilde Muuseum) ja Maarja Vaino (A. H. Tammsaare Muuseum)
Näituse teostus: Velvet Disain
Näitust toetas: Kultuuriministeerium

http://www.kirjanikemuuseumid.ee/

14. mail rääkis Klassikaraadio saates Delta Maarja Vaino välinäitusest “Eesti kirjanikud karikatuuris”. Saade on järelkuulatav!

23. Põlva linnapäevad pakuvad eelkõige häid traditsioone

Täna, 8. juunil vallutab turu Põlva Avatud Noortekeskus. Toimuvad kutsenõustamised, erinevad kontserdid jpm.
Kell 19 saab alguse Põlva linnapäevade kaubamärgiks kujunenud meeleolukas sündmus – Kesk tänaval sööstavad mäest alla motoriseerimata fantaasiasõidukid.
Seejärel saab kaubamaja tagumises parklas uudistada põnevaid moeröögatusi.
Kell 21 kuulutatakse samas 23. Põlva linnapäevad ametlikult avatuks. Meeleolu loovad Serviti tantsutüdrukud, ansamblid Karmid Torud ja MIA. Peaesinejaks on tänavu Tanel Padar and The Sun.
PõlvaÖÖ möödub ansamblitega Broken Spectacles, Samm, Valem Vale, NEVESIS, Meelis Hainsoo (Kosmikud) Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse UnderGroundis. Sisse pääseb piletiga, mis maksab 5 €.
Laupäev on laadapäev. Tänavu toimub laat Põlva Kaubamaja tagumises parklas. Kohal on Jaaniraotu talu miniloomaaed. Rahvalikku muusikaprogrammi pakuvad mandoliinide orkester, rahvapilliorkester Elurõõm, Heino Tartes ja Sõbrad ning paljud teised.
Põlva linnapäevad on tavakohaselt sportlikud. Kell 10 antakse Intsikurmu laululava ees start jooksuvõistlusele. Kõigile huvilistele on avatud Metsa tn tenniseväljak. Kell 12 algavad Põlva järve rannas omavalmistatud parvede ralli ning rannavolle-võistlused. Kell 13 demonstreerivad Aali kohviku ees oma oskusi rulatajad ning kell 14 algab orienteerumisbingo.
Põlva Talupoe hoovis (Jaama tn 52) on avatud Lõuna-Eesti toidublogijate pop-up kohvik, mille raames astuvad oma blogidest ja köökidest välja tuntud Lõuna-Eesti toidublogijad.
Põlva kiriku aias annavad kell 11 heategevuskontserdi Mammaste Lasteaed-Algkooli mudilased, kell 16 kõlab muusikakoolis kaunis keelpillimuusika ning kell 19 esitleb Põlva kirikus oma Itaalia-kava E STuudio.
Kagu-Eesti tantsupeo simmani löövad Põlva Kaubamaja tagumises parklas käima Zetod.
Pühapäev ongi Intsikurmus juba Kagu-Eesti tantspeo päralt.
Keskraamatukogus ja kultuurikeskuses on avatud erinevad näitused.
Vt lähemalt Põlva päevade kava

Emmaste lastel on meri põlvini

Teisipäeval avati Sõru muuseumis Emmaste laste loomingu näitus, mille eesmärgiks on laiemalt tutvustada noorte hiidlaste kunsti- ja käsitööloomingut.

Näituse teema MEILE ON MERI PÕLVINI! kannab optimistlikku sõnumit „Me suudame, tahame ja oskame.“ Näituse koostaja ja kujundaja, Emmaste kooli kunsti- ja käsitööõpetaja Eila Tõnisson, kelle juhendamisel on need tööd valminud, ütles, et noored loojad on julged oma mõttemaailmu avama. “Oma töödes avaldavad nad arvamust meid ümbritseva elu mitmekesisuse suhtes – on vaja märgata, kuulata, hoolida ja tahta, siis muutub ka maailmas midagi paremaks. Ammutades jõudu oma esivanemate pärandist oleme tugevamad ja targemad. Sellele toetudes on meil ka homme „meri põlvini“!“ märkis Tõnisson.

Sõru muuseumi direktori Helve Russaku väitel on laste tehtud tööd innustavaks märgiks noorte loovuse kestvast seotusest hiiu muistsete mustritega. Ent sellega noored kunstnikud ei piirdu. Tänavusel näitusel leiab Russaku sõnul mõjusid ka Vahemeremaadest, klassikalistest Kreeka mustafiguurilisest vaasimaalitehnikas töödest kuni väljendusrikaste kalligraafiliste etüüdideni. Ajalises plaanis ulatuvad vanemad tööd kujutama antiiki ja keskaega. Näitus kinnitab Emmaste kooli ja Sõru muuseumi koostööd ja mõttekaaslust kultuuri ja loovuse laiemal tutvustamisel.

Näitus on avatud kuni 15. juulini.

Pärnu muuseum avas uue püsinäituse rekonstrueeritud aidahoones

Pärnu muuseumi värskelt rekonstrueeritud aidahoones avati püsinäitus „11 000 aastat ajalugu – elamusi vanast ajast”.

Muuseumi uues hoones on suured näitusepinnad, mis parandavad oluliselt kunsti eksponeerimise võimalusi. Pärnu muuseumi uuest püsiekspositsioonist leiab Pärnu linna ajaloole ja merelinnale omaseid eksponaate kiviajast kaasajani. Külastajatele tutvustatakse ka Pärnule iseloomulikku kuurordielu ja Pärnumaa laevandust. Suur osa näitusest on pühendatud eestlaste rahvuslikule ärkamisajale 19. sajandi keskel ja vabariigi rajamisele, sest Eesti vabariik kuulutati välja 23. veebruaril 1918 just Pärnus.

Pärnu muuseumi aidahoone rekonstrueerimine ja muuseumiks väljaarendamine läks maksma 3 618 542 eurot, sellest 1 536 130 eurot eraldas kultuuriministeerium. Projekti rahastati Euroopa regionaalarengu fondist. Projekti käigus rekonstrueeriti hoone täielikult.

Vaata lisainfot Pärnu muuseumi uue püsinäituse kohta: http://www.parnumuuseum.ee/

Mikkeli muuseumis on ajalooliste kellade näitus

kaminakell — Kaminakell. 19. saj esimene veerand. Valmistaja: Sellier’ kellafirma. Pariis, Prantsusmaa. Pauliine Käbi kingitus, 1974. Eesti Kunstimuuseum.

”Kellade aeg. Ajaloolised kellad Eesti kogudest” on uus näitus Mikkeli muuseumis, mida saab vaadata kuni novembrikuu lõpuni.
Näitusel esitletakse ajaloolisi kelli, millest mõned on tõelised haruldused. Lisaks vanusele on huvipakkuv kellade väliskuju, mis sisaldab viiteid stiiliajaloole. Tehnikahuvilistel on võimalus jälgida kellamehhanismide arengut läbi aegade.
Näitusel eksponeeritakse kelli nii Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonist kui ka eraisikute kogudest. Väljapanek annab ülevaate ajaloolistest kellatüüpidest, kellade valmistamisel kasutatud materjalidest, tehnikatest ja kaunistusvõtetest.

Lapsed kingivad ERMile käsitööringis tehtud rahvalikus stiilis vaiba

Laste kingituse üleandmine ERMile toimub tänasel rahvarõivapäeval, 26. mail ERMi näitusemajas.

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi (TRAKSi) korraldatavas ja ERMi ruumides tegutsevas käsitööringis Kaval Käsi tehtud rahvalikus stiils kingitus on heaks näiteks rahvakultuuri hoidvast ja edendavast tööst TRAKSis ning kinnitab seltsi koostööd ja mõttekaaslust ERMiga. Käsitöövaip on TRAKSi-poolne heaväesoov kõigi ERMi ettevõtmiste õnnestumiseks. Samas on laste tehtud käsitöö ka innustavaks märgiks meie rahvusliku käsitöö jätkusuutlikkusest.

Vaiba meisterdasid Kavala Käe lapsed ja viimistles kuldaväärt õpetaja Age Raudsepp ning see tuli nõelasilmast sel nädalal. Kavala Käe ringi vabatahtlikuks projektijuhiks on etnomusikoloog Helen Kõmmus.

Rahvarõivapäev 2012 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Kuperjanovi 9 algab 26. mail kell 11.
Rahvarõivapäeval on avatud näitus rahvarõivakooli I õppeaastal tehtud töödest.
11.30 algab loeng Kustav Agu Püümanilt.
Kogu päeva jooksul saab paluda rahvarõiva-alast nõustamist oma ala spetsialistidelt.
Päeva lõpp kell 14.

Oodatud kõik huvilised.
Lisainfo rahvarõivapäeva kohta: Janne Vaabla, tel +372 510 6341
Lisainfo huviringi Kaval Käsi kohta ja laste loodud vaiba kohta: Helen Kõmmus, tel +372 5650 4126

Obinitsas leiab mitmenäolist tegevust

Neljapäeval, 7. juunil 2012 algusega kell 14 toimub Võrumaal Obinitsas Seto Ateljee-Galeriis “Haľas kunn”, Sirje Õimu raamatu “Loomariik setu rahvalauludes. Eläjäriik seto rahvalauluh” esitlus ning Obinitsa teatritrupp etendab Kauksi Ülle värsket europrojektinduse alast näitemängu “Kolm hinnapakkumist”.

Kõik huvilised on oodatud!

Maanteemuuseum peab homme postijaama päeva

Sel laupäeval, 26. mail peetakse Eesti Maanteemuuseumis traditsioonilist postijaama päeva. Üritused algavad kell 14, sissepääs muuseumipiletiga.

Tänavune postijaama päev on kantud bussisõidu temaatikast. “Postijaama päev on maanteemuuseumi igakevadine teemaüritus, mis hooaja käima lükkab. Sel aastal ühendab Postijaama päev endas lausa kaht tähtpäeva: Varbuse postijaama 150. sünnipäeva ning 90 aasta möödumist liiniliikluse algusest, “selgitas Maanteemuuseumi programmijuht Riinu Räim.

“1862. aasta maikuus alustas tööd Varbuse postijaam – sellega algas Tartu ja Võru vahel regulaarne posti- ja reisijate vedu, mis on tänapäevase ühistranspordi eelkäija. 90 aastat tagasi, 1922. aastal pandi Tartu ja Võru vahel käima bussiühendus, mis oli toona Eesti esimesi liine,” kõneles Räim.

Postijaama päeval saab näha nii erilisi busse kui ka uunikume, kuid ka tänapäevaseks reisijateveoks mõeldud sõidukeid. “Loomulikult on kohal maanteemuuseumi vana ja väärikas Eesti vanim sõitev autobuss Saurer,” kõneles Räim. Laste jaoks tuleb kohale teadusbuss. “Lisaks on kohal meeleolubuss ning autolava, vanatehnikaklubi Levatek ja Volvo klubi. Toimuvad väljasõidud veoautodega Saurer ja Unimog. Oma tegemisi tutvustab Taevaskoja Salamaa, põnevaid trikke ja silmamoondust näitab mustkunstnik,” tutvstas Räim päevakava. “Eriliselt ootame postijaama päeva pidama aga kõiki endisi ja praeguseid kutselisi bussijuhte, kellele oleme ette valmistanud ka pisut nuputamist.”

Avatud on ka maanteemuuseumi püsinäitus „Tee ajalugu“, samuti hooajanäitus „Laadawärk“, lapsed saavad lustida liikluslinnas.

Eesti vanim tänaseni tegutsev postijaam tähistab tänavu väärikat juubelit – Varbuse postijaam Põlvamaal saab 150 aastaseks. Praegu asub Varbuse postijaamas Eesti Maanteemuuseum, kus on oma koha leidnud nii endisaegne postitõld, tänapäevased mootorsõidukid kui ka tulevikku vaatavad elektriautod.

Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastava materjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Maanteemuuseumi asutaja on Maanteeamet. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaama ümber rajatud muuseumikompleksis tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumi originaalne ja innovatiivne vabaõhu näitusekeskkond kannab nime Teeaeg. Siin segunevad omavahel eriilmelised näitusekeskkonnad, puhketegevused, maastikuarhitektuur ja põnev ruumikogemus. Pinnasesse süvistatud keskkonnas liikudes saab kogeda ajas rändamist. Teede temaatika on avatud mänguliselt ja atraktiivselt, seades selle keskmesse tee kasutaja – inimese.

Piiri kõrtsis avati näitus „Tsiistre Linamuuseumi 14 sõba”

linanäitus — Tsiistre Linamuuseumi näitus Piiri kõrtsis. Foto: linamuuseum.ee

23. maist on Vana-Vastseliinas Piiri kõrtsi teisel korrusel avatud näitus „Tsiistre Linamuuseumi 14 sõba”.

2011. aasta sügis-talvel said Tsiistre Linamuuseumi ettevõtmisel Tsiistre külakojas kokku 14 inimest, et õppida kangastelgedel kuduma. Õpiti nii maa- kui ka kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, kangakudumise erinevaid tehnikaid – sõbakirja, krepptehnikat ja kõladega kudumist; materjali arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmis kursuse lõpuks sõba, mida nüüd näitusel näha saab.

Näitusel saab uudistada ka Siksälä sõba, mis on kootud Misso lähistelt Siksälä kalmetemäelt pärit 12.-15. sajandi tekstiilileidude eeskujul.

Sõbade autorid on Aire Perk, Ele Raha, Eve Karu, Kadri Rutov, Kaire Uder, Krista Raud, Liia Pant, Marge Ojastu, Peep Raud, Piibe Pant, Pille Kaarsalu, Reet Lõiv, Selve Ringmaa ja Valentina Gomozova. Loe edasi: Piiri kõrtsis avati näitus „Tsiistre Linamuuseumi 14 sõba”

Tartu Jaani kirikus saab vaadata fotonäitust „NG ikoonid“

Reedest, 25. maist on kõigile huvilistele avatud Tartu Jaani kirikus (Jaani 5, Tartu) maailma tippfotograafide tööde näitus „NG ikoonid“, mille raames eksponeeritakse ka Eesti loodusfotograafi Sven Začeki pilte. Näitus on avatud T-L kl 10-18, suvel T-L kl 10-19. Näitust saab külastada juulikuu lõpuni, sissepääs tasuta.

Ajakirja National Geographic juuninumbri vahendusel jõuab 60 miljoni lugejani üle maailma loodusfotograafi Sven Začeki lugu händkakust. Tegemist on esimese korraga, kus Eesti loodusfotograafi terviklik fotolugu nii esinduslikus väljaandes maailma vallutab. Näitusel eksponeeritakse ka händkaku pilte.

“National Geographicusse pääsemine on iga fotograafi unistus. Minu unistus täitus tänu händkakkudele. Tulge vaatama unistuse väärilist pildivalikut,” ütles fotograaf Sven Začek.

Fotonäitus toob Lõuna-Eesti publikuni läbilõike maailma tippfotograafide töödest. Näituse üks kuulsamaid pilte ja ühtlasi NG tuntuim foto läbi ajakirja 124-aastase ajaloo on Steve McCurry “Afgaani tüdruk”, mis ilmus ajakirjas 1985. aastal. Loe edasi: Tartu Jaani kirikus saab vaadata fotonäitust „NG ikoonid“

ERMis avatakse näitus “Meie uued vanad mustrid”

Laupäeval, 26. mail avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Tartu Kunstikooli õpilastööde näitus “Meie uued vanad mustrid”.

Ülesandeks oli kujundada rahvuslik pakkepaber. Vanadelt eesti asjadelt võetud motiive 21. sajandi vahenditega tuunides saadi uued mustrid. Algmotiivid on maha joonistatud püsinäitusel olevatelt esemetelt.

Kolmanda kursuse õpilased alustasid vöökirjast ja lilltikandist, neljanda kursuse omad joonistasid motiive puidust esemetelt. Täiskasvanud õppijad käisid Heimtalis mulgi ja setu tikandeid kopeerimas. Õpilasi juhendas
Tiina Unt.

Allikas: Tartu Kunstikool