Silt: näitus

Soome üks tuntumaid mööblikunsti esindajaid näitab arhitektuurimuuseumis toole

 

Yrjö Kukkapuro.
Yrjö Kukkapuro.

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 17 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis soome disainiklassiku, Põhjamaade modernistliku mööblikunsti ühe tuntuima esindaja Yrjö Kukkapuro mahukas toolinäitus.

Näituse avamisele eelneb kell 16 Yrjö Kukkapuro enda loomingut tutvustav loeng.

1933.aastal sündinud Yrjö Kukkapuro on soome disainiajaloo üks tuntumaid esindajaid, kelle loomingust moodustab suurema osa istemööbel. Esmakordselt nii suures mahus Eestisse toodav mööblinäitus eksponeerib üle 60 erineva tooli: esindatud on nii kontori- kui söögilauatoolid, tugitoolid, diivanid, unikaalsed prototüübid ja aastakümneid tootmises olnud mudelid. Näha saab nii disainiajalukku kirjutatud ikoonolisi Karuselli, Ateljee, Remmi ja Fysio, kuid ka ainulaadseid eksperimentaalmudeleid. Alates 1950. aastate lõpust kuni tänaseni aktiivselt toolide kavandamisega tegelev Kukkapuro on olnud Avarte peadisainer, ta on pälvinud mitmeid disaini- ja kunstipreemiaid ning tema loomingu näiteid leiab muuhulgas ka New Yorgi Moodsa Kunsti muuseumist ning Londoni Victoria ja Alberti muuseumist.kukkapuro_colour element

Lisaks erakordsele mööblikollektsioonile saab näitusel näha ka spetsiaalselt Eesti Arhitektuurimuuseumi näituse jaoks 2012. aastal Kukkapuro kavandatud, Tallinnas valmistatud prototüüpi.

Näitus jääb avatuks 10. veebruarini.

Võru Linnagaleriis avatakse esmaspäeval kaks uut näitust

Esimeseks avatavaks näituseks on Hando Tamme maalinäitus “Peitus”. Tegemist on kunstniku üheksanda isiknäitusega. Seekordne väljapanek  koosneb täielikult uudisloomingust, mis maalitud eelmisel aastal. Antud näitust on eksponeeritud Tartus Athena Kultuurikeskuses ning TLKK galeriis.

Maalinäitus tegeleb teemaga avalik-varjatud. Tänasel päeval on üha  raskem jääda “Kõike Nägeva Silma” eest peitu, tegeleda oma asjadega nii, et kedagi ei sega. Ma tean kõigi kohta kõike ja nemad teavad sama minu kohta. Vuajerism on üldlevinud ja heakskiidetud elulaad.

Mõnd on siiski raske teada saada, näiteks mida maalikunstnik maalib, mida ta on peitnud. Selleks peab minema näitusele, end füüsiliselt koormama. Kas pingutus ka küünlaid väärib, selgub alles galeriis, kuid kindlasti saabub “teadmine”, peitus on läbi, mängijad on leitud. Võib alustada uue mänguga, uute osalejatega.

Teiseks avatavaks näituseks on Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite kunstiprojekt “Projekt Ruum”. See projekt on ruumidest meie ümber ja meie sees. Ruumidest, mis on reaalsed ja mittereaalsed, igat mõõtu ja igaks puhuks. Need on ruumid, mis on paljunenud, tükeldunud ja mitmekesistunud. Ruumid, mis on suletud, piiratud, avatud, kõverad. Need on eluruumid ja õhuruumid, aegruumid ja unenäoruumid. Ruumid kulgemiseks. Loe edasi: Võru Linnagaleriis avatakse esmaspäeval kaks uut näitust

Pilleriin Jürisoo ehtenäitus “Seos” avatakse täna

Mõned seosed siin maailmas on täiesti loogilised ja arusaadavad, teised tekivad ja jäävad meelde justkui seletamatutel põhjustel. Üllatavad pildid, mis mällu salvestuvad ning taaskord esile kerkivad tuttavat motiivi nähes või lõhna tundes. Elektritraaditäis linde Dallases ja kuivanud viljapead ühe Jaapani kodu aknal. Tagasi ema kodus on kuivanud viljapead laual vaasis ja üksik tuvi istub laternapostil. Kõik on olemas siinsamas, lihtsalt tunne on teine.
Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud ehtekunstnik Pilleriin Jürisoo avab täna oma uue näituse A-Galerii seifis.
Näitus jääb avatuks 14.jaanuarini.
Lisainfo Facebookis.

Piparkoogimaanial rullub lahti 300 kilo ainulaadset tainast

Tallinn on jälle olümpialinn! Esmakordselt maailmas toimuv PiparkoogiOlümpia leiab aset Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis. 300 kilost taignast rullub lahti ainulaadne ja lõhnav piparkoogivaatemäng, kus võtavad mõõtu ja püstitavad uusi loovusrekordeid 100 tipptegijat nii Eestist, kui mujalt maailmast. 

Seekordsel näitusel osalevad ka keskaegse piparkoogi meistrid Soomest Turust ja Poolast Torunist, kes panevad välja puuvormidega valmistatud reljeefsed piparkoogid. Ära maga maha seda erakordset jõulusündmust, kus on ühendanud oma jõud suur hulk kunstnikke, arhitekte, disainereid ja muid loovaid inimesi, et pakkuda sulle unustamatut, lõhnavat ja inspireerivat jõuluelamust. PiparkoogiOlümpiale on loonud originaalmuusika Janek Murd.

Näitusele on oodatud kõik suured ja väikesed kunsti-, piparkoogi-, ajaloo- ja spordifännid. 

Avatud 18.12.12 – 8.01.2013 iga päev: 11.00-18.00

Suletud 25.12.12 ja 1.01.2013 Loe edasi: Piparkoogimaanial rullub lahti 300 kilo ainulaadset tainast

Paides saab näha kuulsamaid tsitaate ning mõtteteri

Paides kultuurikeskuse fuajees on üleval näitus “Sõna vägi”, mis toob külastajateni 23 ilusamat ning mõjusamat tsitaati ning mõttetera, mis pärinevad nii kuulsatelt eestlastelt, üleilmsetelt kuulsustelt või anonüümsetelt allikatelt.

Tsitaatide ning mõtteterade leidmisest ning parimate valimisest võttis interneti teel osa ligemale sadakond inimest. Näitusel esindatud mõtteterad ning tsitaadid pärinevad näiteks Lennart Merilt, Albert Einsteinilt, Dalai Lamalt, Mahatma Ghandilt, Nelson Mandelalt ning Marilyn Monroelt ning mitmetelt teistelt maailma kultuuriruumi mõjutanud inimestelt.

Näituse korraldajad soovisid parimate tsitaatide ning mõtteterade väljavalimisega ning seeläbi sõna ja mõtte vägevusele tähelepanu juhtimisega panna inimesi pisut enam halli argipäeva raamidest kaugemale vaatama ning veidi laiemalt elu ning kõige ümbritseva üle mõtlema.

Näitusele väljavalitud tsitaadid ning mõtteterad esindavad küll vägagi erinevaid valdkondi, kuid enamusel neist kumab ühise joonena läbi omamoodi õpetus elamisest kui suurest ning peaaegu piiritust võimalusest, et mitte öelda kunstist. Paljud tsitaadid ning mõtteterad tuletavad inimestele meelde inimvõimete olemust ning kutsuvad inimesi üles oma elusid suuremalt elama ja neile kingitud võimalusi kasutama, mitte piirduma vaid juba sissekäidud teeradade ning käitumismallide jäljendamisega. Ehk nagu on väga lihtsalt öelnud Oscar Wilde: “Elada, on haruldasim oskus maailmas.”

MTÜ KultuurPaidet toetas ilusaimate ning mõjusaimate tsitaatide ning mõtteterade väljavalimisel Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp ning parimate palade näituseks seadmisele panid õla alla Paide kultuurikeskus, AS Kuma ning mitmed head inimesed.

Allikas: jarva.ee

Vanusevahe ühist loomingut ei pidurda

Viiskümmend aastat vanusevahet ei tähenda alati erimeelsusi. Kunstnikud Tõnis Laanemaa ja Küllike Pihlap, keda eraldab pool sajandit, avasid Valga kultuurikeskuses näituse «Estonie – France / Eesti ja Prantsuse lossid».

Kümnel lõuendil on fotograafilised kompositsioonid, mille loomiseks on nad saanud inspiratsiooni arhitektuurist.

Ka varem ühisnäitusi teinud Laanemaa ja Pihlap nägid praeguse näituse tööde tegemisega vaeva umbes aasta. Loe edasi: Vanusevahe ühist loomingut ei pidurda

Marge Viirg tõlgendab pimedust kuubis

Marge Viirg näitab Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avatud näitusel „Pimedus kuubis” oma sel aastal valminud akrüülmaale.

Maalide inspiratsiooniks on olnud Al Held ja tema abstraktsed geomeetrilised vormid, rootsi kunstniku Oscar Reutersvärdi loodud objektid ning Toomas Raudami hiljuti ilmunud „Pime raamat“.

Marge Viirg on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja esinenud näitustega alates 1986. aastast, sageli koos rühmitustega Studio22 ja Vedelik. Kunstnik ütleb enda kohta järgmist: ”Ühiskonnas võib kunstnik olla igaüks. Minu eesmärk on kujutada oma maailma, nagu mina seda tajun. Akrüülmaalid on hetkeseisundite kujutised. Kasutades minimaalselt värve, olen otsinud ruume, objekte erinevates protsessides. Märk või ornament fikseerub lõuendil vabalt valitud kihtidel ning seostub erinevate süsteemidega. Ühtlasi on selle näituse kompositsioonid sujuv jätk tušijoonistustele varasemast ajast.”

Näitus on avatud 4.-19. detsembrini.

Koomiksiselts tähistas Eesti filmi juubelit

Eesti Koomiksiselts tähistab Eesti filmi 100. juubeliaastat filmikoomiksite näitusega Tartu Kunstikoolis.

41 autori osalusel valminud näitusel esitletakse üheleheküljelisi kohaldusi ja tõlgendusi kokku 28st tuntud ja vähem tuntud Eesti mängu-, anima- ja dokfilmist.

Koomiksiloojaid kõige enam inspireerinud linateosteks osutusid “Sügisball”, “Viimne reliikvia” , “Püha Tõnu kiusamine” ja “Nukitsamees”. Tulemusena valminud teosed on mitmekesised nii sisult kui vormilt, hõlmates niihästi naljapildiribasid kui süvakunstilist autorikoomiksit. Osalejaid on kunstitudengitest kuni kohalike koomiksistaarideni.

Näituse esmaesitlus toimus Tallinnas, Solarise keskuses, kus see oli eksponeeritud terve Pöffi vältel. Detsembris 2012 saab näitus vaadata Tartu Kunstikooli fuajees (Eha 41).

Jõulukuu raamatunädal toimub Rahvusraamatukogus 4.-8. detsembrini

Traditsioonilisel jõulukuu raamatunädalal pakub raamatuid üle 60 kirjastuse. Toimuvad raamatuesitlused, näituse „Eesti kirjandus kinolinal“ tutvustused ja ekskursioon e-raamatute trükikotta ehk digiteerimiskeskusse. Saab tellida vana armsat jõulukaarti e-postkasti ja raamatuid, mis ammu läbi müüdud. Paabeli raamatukogus arutletakse kirjanduse tulipunktide üle ja kõneldakse kirjanduse osast elus. Raamatumüük on avatud 4. detsembril 12-20, 5.-7. detsembril 10-20, 8. detsembril 11-18. Osavõtt raamatunädala üritustest on tasuta.

4. detsember
13.00 näituse „Eesti kirjandus kinolinal“ tutvustus harulduste kogu näitusesaalis.Vajalik eelregistreerimine tel. 630 7524, info@nlib.ee.

5.-7. detsember
11.00-17.00 Rahvusraamatukogu soovitab teistmoodi kingiideid jõuluks: hõrgutavate retseptidega e-kokaraamat, kaunite piltidega
e-lasteraamat, vana armas jõulutervitustega e-postkaart (ilmunud enne 1940). Digitaalkoopiate tellimine Rahvusraamatukogu varamust.

Loe edasi: Jõulukuu raamatunädal toimub Rahvusraamatukogus 4.-8. detsembrini

Rannarahva muuseum uurib naist

Alates tänasest on Rannarahva Muuseumis Viimsis avatud näitus tublidest ja ilusatest Naissaare naistest, kes erinevatel aegadel on oma olemusega saareelule palju juurde andnud.

„ Naissaare naised pidid argipäeval merel ja rannas mehe eest väljas olema, kuid peale tööd tõmbasid nad piduriided selga ja muutusid imekauniteks daamideks,“ sõnas Rannarahva Muuseumi teadusjuht Maivi Kärginen. „Näiteks pisikene Maria Klamas ehk Pisumamma, keda hüüti ka Jullimammaks, suutis ükskord koguni suure parklaeva Tallinna sadamasse lootsida. Vabal ajal kattis tema pead aga alati uhke kübar. “

„Lisaks mehe eest väljas olemisele, said naissaare naised hakkama ka traditsiooniliste naistetöödega. Kõigil seisis kuskil akna all õmblusmasin, millel vuristati valmis pere igapäevased riided. Piduriided osteti samas Tallinnast ning kodude seintel rippusid ajakirjadest võetud moelehed. Mõnikord toodi peenemad esemed kaasa ka Peterburist või koguni Lääne-Euroopa suurlinnadest,“ rääkis Kärginen. „Kõike seda said nad endale lubada, kuna mehed töötasid lootsidena ning mõlemast soost saare noored siirdusid sageli tööle suurtele laevadele või linna.“

Rannarahva Muuseumi juhataja Riina Aasma sõnul on seekordne näituse teema üks näide randlaste põnevast kultuurist, mida laiem avalikkus ekslikult vaid kalapüügiga seostab. Need daamid oma ajas kannavad edasi samu väärtusi, mida tänapäeva naised, olles üheaegselt maa soolaks ja teisalt ka ilmale iluks. „Naissaare naiste pühapäevane pool on näha vanades fotoalbumites, mis sisaldavad lehekülgede kaupa uskumatult kauneid perekonnapilte, hoolikalt riidesse sätitud lapsi ja väärikaid daame peentes tualettides ja kübarates. Näitus on meie lugupidamisavaldus vapratele ja ilusatele Naissaare naistele ning külastajatele põnev rännak aega, mida tänaseks meenutavad vaid perekonnapildid, mälestused ja rohtunud vundamendid…“

Näitus Naissaare naiste lugudest jääb avatuks 2013 aasta aprillikuu keskpaigani.

Mooste KülalisStuudios saab näha Meiu Mündi loomingut

7. novembrist 2012 kuni 13. jaanuarini 2013 saavad kõik huvilised näha Mooste KülalisStuudio (MoKS) galeriis Tartu kunstniku Meiu Mündi maale ja joonistusi.

Seni põhiliselt maalikunstnikuna tuntud Meiu Münt näitab MoKSi galeriis sarja maalilistest joonistustest, mis sai alguse 2009. aastal ja on tasapisi aina täiendust leidnud. Näitusel on eksponeeritud ka mõned maalid aastatest 2007–2012.

Lisaks tööde sarnasele sisulisele fluidumile astuvad maalid joonistustega ka meediumipõhisesse dialoogi. Vaatajad saavad kõrvutada maali ja joonistust, avastada nende meediumite tehniliste ja väljendusvõimaluste sarnasusi. Näitust „Oli kord” ühendavad autori sõnul järgmised märksõnad: teatav mõtte- ja käitumismustrite kordus ning nende pidev teadlik või ka ebateadlik, kordamine elus – ehk „alaarenenud” alateadvuse diktaat – déjà vu – nõiaring – objektiivne reaalsus versus meelepete.

Näitust saadavad ka autori tekstid. Need avavad töid ehk veidi sõnaliselt – või siis vastupidi, tekitavad küsimusi veelgi juurde… Autor ise nimetab neid sõnaderidu just lihtsalt tekstideks, mitte luuletusteks. Ainest kirjutamiseks, joonistamiseks ja maalimiseks on kunstnik enda sõnul leidnud elust ja inimestest enese ümber ja kõrval. Meiu Mündi loomingut tervikuna iseloomustab salapärasus, kihilisus ja millegi aimatavus. Tema maalid ja joonistused on valdavalt monokroomsed, nendes on palju õhku ja tõlgendusvõimalusi.

Meiu Münt on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna ja Tartu Kõrgema Kunstikooli ning töötanud viimases ka maaliõppejõuna.

Näitus MoKSi galeriis on avatud 7. novembrist 2012 kuni 13. jaanuarini 2013, näituse külastamine on tasuta.

Allikas: polvamaa.ee

Uus näitus Tallinna Botaanikaaias “Taimed vanades pühakirjades”

Tallinna Botaanikaaia selle aasta viimane näitus keskendub seekord taimedele, mis on saanud tähenduslikuks ja tuntuks tänu sellele, et nendest on kirjutatud vanades pühakirjades.

Näitusel uuritakse, et mis puu on siis ikkagi see hea ja kurja tundmise puu, millest piiblis kirjutatakse või mis on taevamanna, mida ülistatakse nii piiblis kui koraanis? Mis puu on aga zaqqum, mida moslemid põrgufloora esindajaks on pidanud? Milliseid saladusi peidavad endas maailma vanimad pühakirjad – vedad, kus kirjutatakse ka soovetäitvatest puudest kalpavriksadest ja surematuks tegevast Soma joogist? Näitusel püütaksegi piiluda neid küsimusi ümbritseva saladusteloori alla.

“Taimed vanades pühakirjades” on avatud 10.-18. november.

Luulesõitjad teevad Rahvusraamatukogus peatuse

Näitus „Luulesõit – 7 esimest aastat“, mis tutvustab rahvusvahelist luulefestivali ja poeetide loomingut, avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis 7. novembril kell 16.00. 

Näitus võtab kokku senised Luulesõidud ja annab ülevaate ringreisidel viibinud luuletajate loomingust originaalkeeles
ja tõlkes. „Korraldame Luulesõitu armastusest luule ja keelte vastu. Näitusel on muu hulgas võimalik kuulata, kuidas luuletajad oma emakeeles luulet loevad, näha meeleolukaid fotosid ja lühifilmi ringreisidest. Lisaks saab näituse külastaja soovi korral ka ise luulekonkursist osa võtta,“ rääkis Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.

Luulesõidu idee sündis 2006. aastal, mil selle käivitas Soome Instituut. Luulesõit liigub igal aastal uuel marsruudil ning selle peamine eesmärk on tutvustada eri riikidest pärit luuletajate loomingut ja edendada luule tõlkimist. Tänaseks on festival omandanud rahvusvahelised mõõtmed – mitmekeelne luuleringsõit on jõudnud Eestisse, Soome, Lätti ja Rootsi,
rõõmustanud kokku 27 linna luulesõpru. Ringreisidel on osalenud Eesti tuntud luuletajad Elo Viiding, Contra, Karl Martin Sinijärv, Kivisildnik, Igor Kotjuh, Leelo Tungal jpt.

„Luule puudutab inimesi kõikjal maailmas ja seda võib kirjutada kõigis keeltes. Tõlkijaid vajatakse selleks, et autorite looming jõuaks ka publikuni, kes luuletuste originaalkeelt ei oska. Luulesõit tõstab esile luule tõlkimist ja tõlkijaid,“ rääkis Luulesõidu peakorraldaja, Soome Instituudi programmijuht Jenni Kallionsivu.

Näituse avamisel esinevad luuletajad Igor Kotjuh, Ingmara Balode, Rose-Marie Huuva jt. ning Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.

Näitust saab Rahvusraamatukogus külastada 28. novembrini ning hiljem rändnäitusena teistes Eesti linnades.

Võru Linnagalerii ootab näituste taotlusi aastaks 2013

Taotluse esitamise viimane tähtaeg 31. oktoober 2012.

Pakkuda on kolm ruumi:

  1. I korruse galeriiruumi (fuajee) kõrgus 3,8 m; riputussiini kõrgus 2,43 m; ruumi pindala 146 m ; seina jooksev meeter 22.
  2. II korruse galerii kõrgus 3.1 m; riputussiini kõrgus 2,85 m; ruumi pindala 115 m ; seina jooksev meeter 27.
  3. II korruse väikse saali fuajee kõrgus 3.75 m; riputussiini kõrgus 3,12 m; ruumi pindala 85,6 m ; seina jooksev meeter 21.

Suuremate projektide jaoks on võimalik taotleda ka kahte või kõiki kolme galerii ruumi korraga.

Näituste ruumide pildid!

Kõik seinad on varustatud stangedega ning kaasaegsetel siinidel liigutavate kohtvalgustitega. Olemas on postamendid, sirmid ja lukustatavad klaasvitriinid. Võimalik on kasutada DVD/CD mängijat ning telereid. Vastavalt näituse kontseptsioonile üritame enda poolt anda kõik, et kunstnikul oleks meie galeriis võimalikult mugav ja meeldiv oma töid eksponeerida.

Avaldusi võib saata postiga ( Liiva 13, Võru 65609), tuua samal aadressil maja perenaise kätte, saata e-posti aadressile: jana.huul@vorukannel.ee

Avaldusega koos esitada:

  • näituseprojekti võimalikult täpne kirjeldus
  • osaleja(te) CV-d
  • kontaktid
  • pildimaterjal
  • soovitav näituse aeg

Tegemist on rendivabade näitusepindadega!

Võru Linnagalerii

 

Vana-Läänemaa ajaloo radadel

Allikas: Lihula muuseum.

Laupäeval 27. oktoobril kell 13 toimub Lihula mõisas artiklitekogumiku „Vana-Läänemaa ajaloo radadel I” esitlus.

Raamatusse on koondatud artiklid Lihula keskaegse aleviku alal ja Salevere Salumäel toimunud arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Kinksi aardeleiust, omapärasest relvast „notstalist”, Lihula mõisast keskajal ning 18.—19. sajandil, Esimese maailmasõja aegsetest merelahingutest Läänemaa rannikul, Mäense Kinnikat talust sirgunud kultuurihuvidega meremehest Aleksander Vahterist ning Vabadussõja mälestusmärgi taastamisest Vigalas. Esitlusel on võimalik ka raamatut osta.

Ettekandega „Eesti keelest eile, täna ja homme” esineb haridusministeeriumi  keeleosakonna nõunik Tõnu Tender.

Eesti muuseumide ajalooteemalisi väljaandeid müüb Eesti ajaloomuuseumi raamatupood.

Mati Mandel

MTÜ Keskaegne Lihula

Vana- Läänemaa Ajalooselts

Meroosi töötoas leiad nädal aega meeldivat tegevust

Alates 15. oktoobrist on Meremäele tulles vasakut kätt esimeses majas, seltsi Meroosi töötoas, võimalik nädala jooksul toimetada endale sobiliku ja meeldiva tegevusega. Tulemused saavad
nähtavaks külaruumis ja näitusel, mida eksponeeritakse reedel vallamaja saalis.
Kohtumiseni sügiseses värvikülluses!
Pille Malkov
Meremäelt

Tallinna Botaanikaaias on kaktusenäitus

Kaktusenäitustel 13. – 21. oktoobrini saab teada, millised näevad välja erinevatesse perekondadesse kuuluvad kaktused ja kuidas neid meie kodustes tingimustes kasvatada. Näitus valmib koostöös Eesti Kaktusekasvatajate Klubiga. Eksponaadid pärinevad kogenud kaktusekasvataja Harri Poomi erakollektsioonist.

13. ja 14. oktoobril ning 20. ja 21. oktoobril on Harri Poom valmis huvilistele jagama oma kogemusi ja asjatundlikku nõu kaktuste kasvatamise osas. Pühapäeval, 14.oktoobril, kell 13.00 räägib Harri Poom kaktuste pookimisest ja pookimisalustest.

Nädalavahetustel toimub taimede ja pookealuste müük ning osta saab ka kodumaised õunu. Näha saab mõningaid hiliseid Eestimaal kasvatatud viinamarja- ja arbuusisorte.

Kaktuste kodumaa on Ameerikas. Neid kasvab Kanadast Patagooniani väga erinevates looduslikes tingimustes nii savannides, kõrbetes, mägedes kui ka vihmametsades. Kaktuseid kasvatatakse mitmel pool maailmas dekoratiivsete taimedena aedades ja parkides. Kaktused on populaarsed ka siseruumide kujunduses. Paljude kaktuste mahlaseid varsi ja maitsvaid marju on tarvitatud söögiks. Kaktuseid on kasutatud ehitusmaterjalina, muusikariistade, värvainete ja ravimite toorainena.

Hõimupäevade avalöögina avatakse soome-ugri näitused

Kolmapäeval, 10. oktoobril kell 17 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis soome-ugri teemalised näitused „Saami trummid kunstiteostena“ ja „Karjala koolivaheaeg?”, mis juhatavad sisse MTÜ Fenno-Ugria Asutuse juhtimisel korraldatavad iga-aastased hõimupäevad.

Saami trummide näituse autor on Norra teenekas saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen ehk Elle-Hansa, nagu saamid teda kutsuvad. Temalt on näitusel 30 graafilist lehte, millel puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast „Die Lappische Zaubertrommel“, kus on kirjeldatud ja kujutatud 71 eri muuseumides säilitatavat saami nõiatrummi. Kunstnik valis neist välja 28 ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt ära viidud vaimuvara.

Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisreisi näitus „Карельские каникулы? Karjala koolivaheaeg?“ põhineb mullu juulis toimunud etnograafilistel välitöödel jäädvustatud materjalidel. EKA üliõpilased ja õppejõud Kristin Raup, Mari-Lii Hirsik, Kätlin Kaganovitš, Helen Unt, Liis Serk, Jean-Loup Rousselot ja Kadri Viires jäädvustasid esemelist rahvakunsti ja tänapäeva olmet joonistuste, fotode ning videosalvestistena lüüdikarjalaste juures Vuohtjärvi (Vohtozero) külas Karjalas. Loe edasi: Hõimupäevade avalöögina avatakse soome-ugri näitused

Viljandi muuseumi kuulutab välja näitusekonkursi

Viljandi muuseum kuulutab välja näitusekonkursi, millest on oodatud osa võtma nii eraisikud kui kodanikuühendused.

Konkursile esitatav näitus peab olema seotud Viljandimaa tänapäeva või minevikuga, käsitlema aktuaalseid teemasid, olema eetiline ja apoliitiline ning huvitama laiemat vaatajaskonda. Lisaks peavad eksponaadid mahtuma Viljandi muuseumi näitusesaali (27 m2). Näituseruumi täpsemad andmed on muuseumi kodulehel siin.

Muuseumitöötajatest koosnev žürii valib välja näituse(d), mida eksponeeritakse Viljandi muuseumi näitusesaalis 2013. aasta II poolel. Viljandi muuseum pakub näituse teostamisel tehnilist abi ning katab osaliselt näituse vormistamise ja reklaamimise kulud.

Näituse idee üksikasjalik kirjeldus palutakse esitada kirjalikult 1. detsembriks 2012 e-posti aadressil liina.jarvekylg@muuseum.viljandimaa.ee või kirja teel või tuua muuseumisse aadressil: Viljandi muuseum, Johan Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi, märgusõna “näitusekonkurss”.

Lisateavet saab telefonil 433 3664.

Aapo Pukk maalib ja imestab inimese üle

Tuntud portreekunstnik Aapo Pukk avas 3. oktoobril kell 17 Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis ühe oma 50. sünnipäevale pühendatud näitustest „Ennäe inimest”. Samas näitusel maalib Valli Lember-Bogatkina Aapo Puki portree avatud seansil 10. oktoobril kell 15.

Näitus „Ennäe inimest” hõlmab Aapo Puki viimase kümnendi portreeloomingut.

„Esitlen modelle, kellele olen teinud ettepaneku poseerida, lihtsalt seetõttu, et olen tundnud erilist tõmmet need isiksused ajast välja tuua. Olen saanud maalida hulkuri värvikat elukogemust ja ühiskonna tipus seisjate viljakat vitaalsust. Olen kätkenud neisse maalidesse oma aukartuse elu ees – ecce homo!” on öelnud kunstnik.

Näitus on avatud 24. oktoobrini.

Mihkel Maripuu avas esimese isikunäituse Draakonigaleriis

Esimest suuremat isiknäitust avav Mihkel Maripuu on lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureusekraadiga maalikunsti erialal, alates 2010. aastast õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide magistriõppes maali erialal ja alates 2011. aastast täiendab end Erasmuse programmi stipendiaadina Berliinis. Käesoleva aasta juuni lõpus avas Maripuu väiksemamahulise isiknäituse Eesti Suursaatkonnas Berliinis, varasemasse perioodi jäävad mitmed osalemised grupinäitustel Eestis ja ka väljaspool.

Kui varasemale Maripuu loomingule on olnud iseloomulik tugev popkultuuri ja –kunsti mõju nii teema- kui ka kujundikäsitluses, siis avatava väljapaneku teostes liigub Maripuu enam akstraktse kujundikeele suunas. Autori sõnul inspireerib teda endiselt varasematele teostele tõuke andnud suurlinnadele iseloomulik atmosfäär, massikultuuri mõjud ja metropolidega lahutamatult seotud tänavakunst; muutused on pigem kasutatavas maalikeeles – liikumises algsest popilikust, ekspressionistlike kõrvalekalletega väljenduslaadist üha enam abstraktse maalikäsitluse suunas.   Loe edasi: Mihkel Maripuu avas esimese isikunäituse Draakonigaleriis

Räpina Aianduskool kutsub sügisnäitusele

Räpina Aianduskoolis on pikaajaliseks traditsiooniks sügisnäituste korraldamine. Tänavu on sügisnäitus avatud 19.-21. septembrini, K ja N kella 10-17, R kella 10-16. Näitus on külastajatele tasuta.
“Ettevõtmine on aastatega piisava “fännklubi” kogunud – koolile kohaselt on tegemist väljapanekuga, kust midagi kasulikku kõrva taha panekuks leiab igaüks,” nentis Räpina Aianduskooli (RAK) täienduskoolituse ja arenguosakonna juhataja Ulvi Mustmaa. Näitus toimub kasvuhoones – kaks aastat noor klaasmaja on Baltimaade moodsaim õppekasvuhoone. Virge ja värskena mõjub ka 30. augustil avatud renoveeritud õppehoone, kus uudishimulikud näitusekülastajad on samuti teretulnud.
Foto: Räpina Aianduskool
www.aianduskool.ee

Viljandi muuseumis avatakse nukufilminäitus

Viljandi muuseumis avatakse 18. septembril kell 15 Eesti nukufilmi ajalugu tutvustav näitus „Hing sees. Nukufilm 50“. Näitus valmis Nukufilmi juubeliks ning seda eksponeeritakse Eesti Film 100 juubeliaasta puhul.

Eesti nukufilmi sündi arvestatakse 1957. aastast, kui Elbert Tuganovi käe all valmis esimene nukufilm „Peetrikese unenägu“. Näitus annab ülevaate Nukufilmi stuudio tegevusest ja senisest loomingust. Eksponeeritud on ka mitmed nukud erinevatest filmidest. Stendidel on kajastatud eesti nukufilmi ajalugu, erinevad generatsioonid ja parimad saavutused, nukufilmi erinevad liigid, nukkude valmistamise materjalid ja vahendid.

Näitus valmis 2007. aastal Nukufilmi stuudio ja Eesti Instituudi koostööl ning aastate jooksul on see palju ringi rännanud nii Eestis kui välismaal. Näituse valmimist toetasid Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Eesti Filmi Sihtasutus ning Välisministeerium.

Näitust on Viljandis avatud 3. novembrini 2012. Vt ka www.nukufilm.ee

15. septembrini saab Viljandi muuseumi näitusetoas veel vaadata väljapanekut „Valve Alamaa tikitud tekid“, mis tähistab käsitöökunstniku 80. juubelit. Vt täpsemalt muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=18

Viljandi muuseumi näitusemaja on avatud T–L 10–17.

Lisateave, Liina Roht, tel 433 3664, info@muuseum.viljandimaa.ee

Viljandi Mainori aktus läks sujuvalt üle disaininäituse „Ü-di“ avamiseks

Pildil: Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ja Viljandi maavanem
Lembit Kruuse uurivad Viljandi Kunstisaalis üliõpilastööna valminud
originaalset serveerimislauda

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Viljandi õppekeskusega liitus tänavu 14 uut üliõpilast.

Kõrgkooli rektor professor Krista Tuulik pöördus eile, 6. septembril Viljandi Kunstisaali kogunenud üliõpilastepoole öeldes muuhulgas, et: „kvaliteetset haridust ei anta ega saada – seda omandatakse.“Selle tõendusena avati samas näitus parimatest 2012 aasta disainiüliõpilaste töödest (Ü-di = üliõpilasdisain).

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul annab ettevõtlikku eluhoiakut kujundav kool maakonnale lisaväärtust. „Maakonnakeskuses heal tasemel hariduse kättesaadavus võimaldab õppida ka töö ja muude kohustuste kõrvalt. Enne kui oodata, et elu meile kingitusi tegema hakkab, tuleb teha kingitus endale ning omandada nii teadmisi kui praktilisi oskusi. Nähes täna siin avatud näitust julgen väita, et loovus ja praktika käivad selles koolis käsikäes,“ sõnas Kruuse.

Viljandi Gümnaasium jätkab alanud õppeaastast varasemalt Paalalinna Gümnaasiumi (nüüd Paala Kooli) lepingut Mainoriga gümnasistidele majanduse eelõppe andmiseks ning kohapeal allkirjastati ka vastavasisuline kokkulepe. Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk avaldas rõõmu, et Viljandi gümnasistid saavad kasutada kõiki kohapealseid võimalusi ja kogemusi teadmiste avardamiseks.

Eesti suurim erakõrgkool tähistab novembris oma 20 sünnipäeva.