Silt: näitus

Rannarahva muuseum uurib naist

Alates tänasest on Rannarahva Muuseumis Viimsis avatud näitus tublidest ja ilusatest Naissaare naistest, kes erinevatel aegadel on oma olemusega saareelule palju juurde andnud.

„ Naissaare naised pidid argipäeval merel ja rannas mehe eest väljas olema, kuid peale tööd tõmbasid nad piduriided selga ja muutusid imekauniteks daamideks,“ sõnas Rannarahva Muuseumi teadusjuht Maivi Kärginen. „Näiteks pisikene Maria Klamas ehk Pisumamma, keda hüüti ka Jullimammaks, suutis ükskord koguni suure parklaeva Tallinna sadamasse lootsida. Vabal ajal kattis tema pead aga alati uhke kübar. “

„Lisaks mehe eest väljas olemisele, said naissaare naised hakkama ka traditsiooniliste naistetöödega. Kõigil seisis kuskil akna all õmblusmasin, millel vuristati valmis pere igapäevased riided. Piduriided osteti samas Tallinnast ning kodude seintel rippusid ajakirjadest võetud moelehed. Mõnikord toodi peenemad esemed kaasa ka Peterburist või koguni Lääne-Euroopa suurlinnadest,“ rääkis Kärginen. „Kõike seda said nad endale lubada, kuna mehed töötasid lootsidena ning mõlemast soost saare noored siirdusid sageli tööle suurtele laevadele või linna.“

Rannarahva Muuseumi juhataja Riina Aasma sõnul on seekordne näituse teema üks näide randlaste põnevast kultuurist, mida laiem avalikkus ekslikult vaid kalapüügiga seostab. Need daamid oma ajas kannavad edasi samu väärtusi, mida tänapäeva naised, olles üheaegselt maa soolaks ja teisalt ka ilmale iluks. „Naissaare naiste pühapäevane pool on näha vanades fotoalbumites, mis sisaldavad lehekülgede kaupa uskumatult kauneid perekonnapilte, hoolikalt riidesse sätitud lapsi ja väärikaid daame peentes tualettides ja kübarates. Näitus on meie lugupidamisavaldus vapratele ja ilusatele Naissaare naistele ning külastajatele põnev rännak aega, mida tänaseks meenutavad vaid perekonnapildid, mälestused ja rohtunud vundamendid…“

Näitus Naissaare naiste lugudest jääb avatuks 2013 aasta aprillikuu keskpaigani.

Mooste KülalisStuudios saab näha Meiu Mündi loomingut

7. novembrist 2012 kuni 13. jaanuarini 2013 saavad kõik huvilised näha Mooste KülalisStuudio (MoKS) galeriis Tartu kunstniku Meiu Mündi maale ja joonistusi.

Seni põhiliselt maalikunstnikuna tuntud Meiu Münt näitab MoKSi galeriis sarja maalilistest joonistustest, mis sai alguse 2009. aastal ja on tasapisi aina täiendust leidnud. Näitusel on eksponeeritud ka mõned maalid aastatest 2007–2012.

Lisaks tööde sarnasele sisulisele fluidumile astuvad maalid joonistustega ka meediumipõhisesse dialoogi. Vaatajad saavad kõrvutada maali ja joonistust, avastada nende meediumite tehniliste ja väljendusvõimaluste sarnasusi. Näitust „Oli kord” ühendavad autori sõnul järgmised märksõnad: teatav mõtte- ja käitumismustrite kordus ning nende pidev teadlik või ka ebateadlik, kordamine elus – ehk „alaarenenud” alateadvuse diktaat – déjà vu – nõiaring – objektiivne reaalsus versus meelepete.

Näitust saadavad ka autori tekstid. Need avavad töid ehk veidi sõnaliselt – või siis vastupidi, tekitavad küsimusi veelgi juurde… Autor ise nimetab neid sõnaderidu just lihtsalt tekstideks, mitte luuletusteks. Ainest kirjutamiseks, joonistamiseks ja maalimiseks on kunstnik enda sõnul leidnud elust ja inimestest enese ümber ja kõrval. Meiu Mündi loomingut tervikuna iseloomustab salapärasus, kihilisus ja millegi aimatavus. Tema maalid ja joonistused on valdavalt monokroomsed, nendes on palju õhku ja tõlgendusvõimalusi.

Meiu Münt on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna ja Tartu Kõrgema Kunstikooli ning töötanud viimases ka maaliõppejõuna.

Näitus MoKSi galeriis on avatud 7. novembrist 2012 kuni 13. jaanuarini 2013, näituse külastamine on tasuta.

Allikas: polvamaa.ee

Uus näitus Tallinna Botaanikaaias “Taimed vanades pühakirjades”

Tallinna Botaanikaaia selle aasta viimane näitus keskendub seekord taimedele, mis on saanud tähenduslikuks ja tuntuks tänu sellele, et nendest on kirjutatud vanades pühakirjades.

Näitusel uuritakse, et mis puu on siis ikkagi see hea ja kurja tundmise puu, millest piiblis kirjutatakse või mis on taevamanna, mida ülistatakse nii piiblis kui koraanis? Mis puu on aga zaqqum, mida moslemid põrgufloora esindajaks on pidanud? Milliseid saladusi peidavad endas maailma vanimad pühakirjad – vedad, kus kirjutatakse ka soovetäitvatest puudest kalpavriksadest ja surematuks tegevast Soma joogist? Näitusel püütaksegi piiluda neid küsimusi ümbritseva saladusteloori alla.

“Taimed vanades pühakirjades” on avatud 10.-18. november.

Luulesõitjad teevad Rahvusraamatukogus peatuse

Näitus „Luulesõit – 7 esimest aastat“, mis tutvustab rahvusvahelist luulefestivali ja poeetide loomingut, avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis 7. novembril kell 16.00. 

Näitus võtab kokku senised Luulesõidud ja annab ülevaate ringreisidel viibinud luuletajate loomingust originaalkeeles
ja tõlkes. „Korraldame Luulesõitu armastusest luule ja keelte vastu. Näitusel on muu hulgas võimalik kuulata, kuidas luuletajad oma emakeeles luulet loevad, näha meeleolukaid fotosid ja lühifilmi ringreisidest. Lisaks saab näituse külastaja soovi korral ka ise luulekonkursist osa võtta,“ rääkis Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.

Luulesõidu idee sündis 2006. aastal, mil selle käivitas Soome Instituut. Luulesõit liigub igal aastal uuel marsruudil ning selle peamine eesmärk on tutvustada eri riikidest pärit luuletajate loomingut ja edendada luule tõlkimist. Tänaseks on festival omandanud rahvusvahelised mõõtmed – mitmekeelne luuleringsõit on jõudnud Eestisse, Soome, Lätti ja Rootsi,
rõõmustanud kokku 27 linna luulesõpru. Ringreisidel on osalenud Eesti tuntud luuletajad Elo Viiding, Contra, Karl Martin Sinijärv, Kivisildnik, Igor Kotjuh, Leelo Tungal jpt.

„Luule puudutab inimesi kõikjal maailmas ja seda võib kirjutada kõigis keeltes. Tõlkijaid vajatakse selleks, et autorite looming jõuaks ka publikuni, kes luuletuste originaalkeelt ei oska. Luulesõit tõstab esile luule tõlkimist ja tõlkijaid,“ rääkis Luulesõidu peakorraldaja, Soome Instituudi programmijuht Jenni Kallionsivu.

Näituse avamisel esinevad luuletajad Igor Kotjuh, Ingmara Balode, Rose-Marie Huuva jt. ning Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.

Näitust saab Rahvusraamatukogus külastada 28. novembrini ning hiljem rändnäitusena teistes Eesti linnades.

Võru Linnagalerii ootab näituste taotlusi aastaks 2013

Taotluse esitamise viimane tähtaeg 31. oktoober 2012.

Pakkuda on kolm ruumi:

  1. I korruse galeriiruumi (fuajee) kõrgus 3,8 m; riputussiini kõrgus 2,43 m; ruumi pindala 146 m ; seina jooksev meeter 22.
  2. II korruse galerii kõrgus 3.1 m; riputussiini kõrgus 2,85 m; ruumi pindala 115 m ; seina jooksev meeter 27.
  3. II korruse väikse saali fuajee kõrgus 3.75 m; riputussiini kõrgus 3,12 m; ruumi pindala 85,6 m ; seina jooksev meeter 21.

Suuremate projektide jaoks on võimalik taotleda ka kahte või kõiki kolme galerii ruumi korraga.

Näituste ruumide pildid!

Kõik seinad on varustatud stangedega ning kaasaegsetel siinidel liigutavate kohtvalgustitega. Olemas on postamendid, sirmid ja lukustatavad klaasvitriinid. Võimalik on kasutada DVD/CD mängijat ning telereid. Vastavalt näituse kontseptsioonile üritame enda poolt anda kõik, et kunstnikul oleks meie galeriis võimalikult mugav ja meeldiv oma töid eksponeerida.

Avaldusi võib saata postiga ( Liiva 13, Võru 65609), tuua samal aadressil maja perenaise kätte, saata e-posti aadressile: jana.huul@vorukannel.ee

Avaldusega koos esitada:

  • näituseprojekti võimalikult täpne kirjeldus
  • osaleja(te) CV-d
  • kontaktid
  • pildimaterjal
  • soovitav näituse aeg

Tegemist on rendivabade näitusepindadega!

Võru Linnagalerii

 

Vana-Läänemaa ajaloo radadel

Allikas: Lihula muuseum.

Laupäeval 27. oktoobril kell 13 toimub Lihula mõisas artiklitekogumiku „Vana-Läänemaa ajaloo radadel I” esitlus.

Raamatusse on koondatud artiklid Lihula keskaegse aleviku alal ja Salevere Salumäel toimunud arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Kinksi aardeleiust, omapärasest relvast „notstalist”, Lihula mõisast keskajal ning 18.—19. sajandil, Esimese maailmasõja aegsetest merelahingutest Läänemaa rannikul, Mäense Kinnikat talust sirgunud kultuurihuvidega meremehest Aleksander Vahterist ning Vabadussõja mälestusmärgi taastamisest Vigalas. Esitlusel on võimalik ka raamatut osta.

Ettekandega „Eesti keelest eile, täna ja homme” esineb haridusministeeriumi  keeleosakonna nõunik Tõnu Tender.

Eesti muuseumide ajalooteemalisi väljaandeid müüb Eesti ajaloomuuseumi raamatupood.

Mati Mandel

MTÜ Keskaegne Lihula

Vana- Läänemaa Ajalooselts

Meroosi töötoas leiad nädal aega meeldivat tegevust

Alates 15. oktoobrist on Meremäele tulles vasakut kätt esimeses majas, seltsi Meroosi töötoas, võimalik nädala jooksul toimetada endale sobiliku ja meeldiva tegevusega. Tulemused saavad
nähtavaks külaruumis ja näitusel, mida eksponeeritakse reedel vallamaja saalis.
Kohtumiseni sügiseses värvikülluses!
Pille Malkov
Meremäelt

Tallinna Botaanikaaias on kaktusenäitus

Kaktusenäitustel 13. – 21. oktoobrini saab teada, millised näevad välja erinevatesse perekondadesse kuuluvad kaktused ja kuidas neid meie kodustes tingimustes kasvatada. Näitus valmib koostöös Eesti Kaktusekasvatajate Klubiga. Eksponaadid pärinevad kogenud kaktusekasvataja Harri Poomi erakollektsioonist.

13. ja 14. oktoobril ning 20. ja 21. oktoobril on Harri Poom valmis huvilistele jagama oma kogemusi ja asjatundlikku nõu kaktuste kasvatamise osas. Pühapäeval, 14.oktoobril, kell 13.00 räägib Harri Poom kaktuste pookimisest ja pookimisalustest.

Nädalavahetustel toimub taimede ja pookealuste müük ning osta saab ka kodumaised õunu. Näha saab mõningaid hiliseid Eestimaal kasvatatud viinamarja- ja arbuusisorte.

Kaktuste kodumaa on Ameerikas. Neid kasvab Kanadast Patagooniani väga erinevates looduslikes tingimustes nii savannides, kõrbetes, mägedes kui ka vihmametsades. Kaktuseid kasvatatakse mitmel pool maailmas dekoratiivsete taimedena aedades ja parkides. Kaktused on populaarsed ka siseruumide kujunduses. Paljude kaktuste mahlaseid varsi ja maitsvaid marju on tarvitatud söögiks. Kaktuseid on kasutatud ehitusmaterjalina, muusikariistade, värvainete ja ravimite toorainena.

Hõimupäevade avalöögina avatakse soome-ugri näitused

Kolmapäeval, 10. oktoobril kell 17 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis soome-ugri teemalised näitused „Saami trummid kunstiteostena“ ja „Karjala koolivaheaeg?”, mis juhatavad sisse MTÜ Fenno-Ugria Asutuse juhtimisel korraldatavad iga-aastased hõimupäevad.

Saami trummide näituse autor on Norra teenekas saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen ehk Elle-Hansa, nagu saamid teda kutsuvad. Temalt on näitusel 30 graafilist lehte, millel puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast „Die Lappische Zaubertrommel“, kus on kirjeldatud ja kujutatud 71 eri muuseumides säilitatavat saami nõiatrummi. Kunstnik valis neist välja 28 ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt ära viidud vaimuvara.

Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisreisi näitus „Карельские каникулы? Karjala koolivaheaeg?“ põhineb mullu juulis toimunud etnograafilistel välitöödel jäädvustatud materjalidel. EKA üliõpilased ja õppejõud Kristin Raup, Mari-Lii Hirsik, Kätlin Kaganovitš, Helen Unt, Liis Serk, Jean-Loup Rousselot ja Kadri Viires jäädvustasid esemelist rahvakunsti ja tänapäeva olmet joonistuste, fotode ning videosalvestistena lüüdikarjalaste juures Vuohtjärvi (Vohtozero) külas Karjalas. Loe edasi: Hõimupäevade avalöögina avatakse soome-ugri näitused

Viljandi muuseumi kuulutab välja näitusekonkursi

Viljandi muuseum kuulutab välja näitusekonkursi, millest on oodatud osa võtma nii eraisikud kui kodanikuühendused.

Konkursile esitatav näitus peab olema seotud Viljandimaa tänapäeva või minevikuga, käsitlema aktuaalseid teemasid, olema eetiline ja apoliitiline ning huvitama laiemat vaatajaskonda. Lisaks peavad eksponaadid mahtuma Viljandi muuseumi näitusesaali (27 m2). Näituseruumi täpsemad andmed on muuseumi kodulehel siin.

Muuseumitöötajatest koosnev žürii valib välja näituse(d), mida eksponeeritakse Viljandi muuseumi näitusesaalis 2013. aasta II poolel. Viljandi muuseum pakub näituse teostamisel tehnilist abi ning katab osaliselt näituse vormistamise ja reklaamimise kulud.

Näituse idee üksikasjalik kirjeldus palutakse esitada kirjalikult 1. detsembriks 2012 e-posti aadressil liina.jarvekylg@muuseum.viljandimaa.ee või kirja teel või tuua muuseumisse aadressil: Viljandi muuseum, Johan Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi, märgusõna “näitusekonkurss”.

Lisateavet saab telefonil 433 3664.

Aapo Pukk maalib ja imestab inimese üle

Tuntud portreekunstnik Aapo Pukk avas 3. oktoobril kell 17 Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis ühe oma 50. sünnipäevale pühendatud näitustest „Ennäe inimest”. Samas näitusel maalib Valli Lember-Bogatkina Aapo Puki portree avatud seansil 10. oktoobril kell 15.

Näitus „Ennäe inimest” hõlmab Aapo Puki viimase kümnendi portreeloomingut.

„Esitlen modelle, kellele olen teinud ettepaneku poseerida, lihtsalt seetõttu, et olen tundnud erilist tõmmet need isiksused ajast välja tuua. Olen saanud maalida hulkuri värvikat elukogemust ja ühiskonna tipus seisjate viljakat vitaalsust. Olen kätkenud neisse maalidesse oma aukartuse elu ees – ecce homo!” on öelnud kunstnik.

Näitus on avatud 24. oktoobrini.

Mihkel Maripuu avas esimese isikunäituse Draakonigaleriis

Esimest suuremat isiknäitust avav Mihkel Maripuu on lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureusekraadiga maalikunsti erialal, alates 2010. aastast õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide magistriõppes maali erialal ja alates 2011. aastast täiendab end Erasmuse programmi stipendiaadina Berliinis. Käesoleva aasta juuni lõpus avas Maripuu väiksemamahulise isiknäituse Eesti Suursaatkonnas Berliinis, varasemasse perioodi jäävad mitmed osalemised grupinäitustel Eestis ja ka väljaspool.

Kui varasemale Maripuu loomingule on olnud iseloomulik tugev popkultuuri ja –kunsti mõju nii teema- kui ka kujundikäsitluses, siis avatava väljapaneku teostes liigub Maripuu enam akstraktse kujundikeele suunas. Autori sõnul inspireerib teda endiselt varasematele teostele tõuke andnud suurlinnadele iseloomulik atmosfäär, massikultuuri mõjud ja metropolidega lahutamatult seotud tänavakunst; muutused on pigem kasutatavas maalikeeles – liikumises algsest popilikust, ekspressionistlike kõrvalekalletega väljenduslaadist üha enam abstraktse maalikäsitluse suunas.   Loe edasi: Mihkel Maripuu avas esimese isikunäituse Draakonigaleriis

Räpina Aianduskool kutsub sügisnäitusele

Räpina Aianduskoolis on pikaajaliseks traditsiooniks sügisnäituste korraldamine. Tänavu on sügisnäitus avatud 19.-21. septembrini, K ja N kella 10-17, R kella 10-16. Näitus on külastajatele tasuta.
“Ettevõtmine on aastatega piisava “fännklubi” kogunud – koolile kohaselt on tegemist väljapanekuga, kust midagi kasulikku kõrva taha panekuks leiab igaüks,” nentis Räpina Aianduskooli (RAK) täienduskoolituse ja arenguosakonna juhataja Ulvi Mustmaa. Näitus toimub kasvuhoones – kaks aastat noor klaasmaja on Baltimaade moodsaim õppekasvuhoone. Virge ja värskena mõjub ka 30. augustil avatud renoveeritud õppehoone, kus uudishimulikud näitusekülastajad on samuti teretulnud.
Foto: Räpina Aianduskool
www.aianduskool.ee

Viljandi muuseumis avatakse nukufilminäitus

Viljandi muuseumis avatakse 18. septembril kell 15 Eesti nukufilmi ajalugu tutvustav näitus „Hing sees. Nukufilm 50“. Näitus valmis Nukufilmi juubeliks ning seda eksponeeritakse Eesti Film 100 juubeliaasta puhul.

Eesti nukufilmi sündi arvestatakse 1957. aastast, kui Elbert Tuganovi käe all valmis esimene nukufilm „Peetrikese unenägu“. Näitus annab ülevaate Nukufilmi stuudio tegevusest ja senisest loomingust. Eksponeeritud on ka mitmed nukud erinevatest filmidest. Stendidel on kajastatud eesti nukufilmi ajalugu, erinevad generatsioonid ja parimad saavutused, nukufilmi erinevad liigid, nukkude valmistamise materjalid ja vahendid.

Näitus valmis 2007. aastal Nukufilmi stuudio ja Eesti Instituudi koostööl ning aastate jooksul on see palju ringi rännanud nii Eestis kui välismaal. Näituse valmimist toetasid Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Eesti Filmi Sihtasutus ning Välisministeerium.

Näitust on Viljandis avatud 3. novembrini 2012. Vt ka www.nukufilm.ee

15. septembrini saab Viljandi muuseumi näitusetoas veel vaadata väljapanekut „Valve Alamaa tikitud tekid“, mis tähistab käsitöökunstniku 80. juubelit. Vt täpsemalt muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=18

Viljandi muuseumi näitusemaja on avatud T–L 10–17.

Lisateave, Liina Roht, tel 433 3664, info@muuseum.viljandimaa.ee

Viljandi Mainori aktus läks sujuvalt üle disaininäituse „Ü-di“ avamiseks

Pildil: Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ja Viljandi maavanem
Lembit Kruuse uurivad Viljandi Kunstisaalis üliõpilastööna valminud
originaalset serveerimislauda

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Viljandi õppekeskusega liitus tänavu 14 uut üliõpilast.

Kõrgkooli rektor professor Krista Tuulik pöördus eile, 6. septembril Viljandi Kunstisaali kogunenud üliõpilastepoole öeldes muuhulgas, et: „kvaliteetset haridust ei anta ega saada – seda omandatakse.“Selle tõendusena avati samas näitus parimatest 2012 aasta disainiüliõpilaste töödest (Ü-di = üliõpilasdisain).

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul annab ettevõtlikku eluhoiakut kujundav kool maakonnale lisaväärtust. „Maakonnakeskuses heal tasemel hariduse kättesaadavus võimaldab õppida ka töö ja muude kohustuste kõrvalt. Enne kui oodata, et elu meile kingitusi tegema hakkab, tuleb teha kingitus endale ning omandada nii teadmisi kui praktilisi oskusi. Nähes täna siin avatud näitust julgen väita, et loovus ja praktika käivad selles koolis käsikäes,“ sõnas Kruuse.

Viljandi Gümnaasium jätkab alanud õppeaastast varasemalt Paalalinna Gümnaasiumi (nüüd Paala Kooli) lepingut Mainoriga gümnasistidele majanduse eelõppe andmiseks ning kohapeal allkirjastati ka vastavasisuline kokkulepe. Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk avaldas rõõmu, et Viljandi gümnasistid saavad kasutada kõiki kohapealseid võimalusi ja kogemusi teadmiste avardamiseks.

Eesti suurim erakõrgkool tähistab novembris oma 20 sünnipäeva.

RMK kutsub seenepäevadele

Kivipuravikud. Foto: hariduskeskus.ee

Terve septembrikuu toimuvad RMK looduskeskustes seenepäevad ja korraldatakse seenenäitusi. Esimesed seeneretked toimuvadki juba sel nädalavahetusel, 8. septembril Pärnu-, Võru- ja Põlvamaal. Ka Sagadi metsakeskus avab sel nädalavahetusel traditsioonilise seenenäituse.
RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keeduse sõnul toimub seenenäitus juba kümnendat korda. „Tänavune aasta on olnud suurepärane seeneaasta, suhteliselt soe ja niiske ilm on seentele hästi mõjunud,“ ütles Krista Keedus ja lisas, et heale söögiseenesaagile loodetakse lisaks ka põnevaid leide. „Aga mis seened tegelikult näitusel eksponeeritud saavad, saame teada täna-homme peale seenekorjeretki,“ sõnas Keedus.
Üle Eesti korraldab RMK sel ja järgmistel septembrikuu nädalavahetustel veel mitmeid seenepäevi ja -näitusi, kus tutvustatakse praegu metsades leiduvaid seeni, aidatakse seeni määrata ja sarnastest liikidest eristada. Lisaks korraldatakse seeneretki koos juhendajaga, pakutakse seeneroogasid ja tegevusi lastele. Kui toimub retkele minek, siis osalejatel palutakse kaasa võtta seenenuga ja korv ning riietuda vastavalt ilmale. Kõik üritused on külastajatele tasuta, ent vajalik on osalemisest ette teatamine. Vaata lisa RMK ürituste kohta kalendrist: http://loodusegakoos.ee/sundmuste-kalender

Seeneretk koos Margit Härmaga

Mamo perenaine Margit Härma viib eeloleval laupäeval huvilised seeneretkele Võrumaale Rõuge kanti, kus käib järjekordne seenenädal. Pärastlõunasel seente degusteerimisel on Margitilt võimalik saada näpunäiteid ja retsepte seeneroogade valmistamiseks.

„Laupäeval on plaanis rääkida, kuidas perenaise elu pärast seenelkäiku köögis toimetades lihtsamaks muuta, jagada praktilisi näpunäiteid ning pajatada lihtsalt toredaid lugusid,“ ütles Margit Härma.

Seenetoidud on Eesti pere laual hooajatoiduna ajast aega olnud, kuid küllap jätkub avastamisrõõmu igale huvilisele. Milline seeneroog on aga Margit Härmal pannud kulmud kerkima? „Kindlasti kõige ebatavalisem on tooretest seentest valmistatud kivipuraviku gazpacho,“ sõnas ta. Ent millisele seenetoidule ei suuda Margit „ei“ öelda? „Üdini vastupandamatu on kindlasti sirmiku pihv!“

Seeneretkele minnakse kell 11 Rõuge rahvamaja eest ja nõnda, nagu kõik seenenädala sündmused, on seegi osavõtjatele tasuta. Retke lõpp on kavandatud kella 15ks.

Seenenädalaga seotult toimub laupäeval Rõuges koduaialaat, kell 10-15 töötab õpituba, kus Airi Gailit õpetab seentega värvimist. Kell 15 toimub seenefoto konkursi tööde tutvustamine ning autasustamine. Kogu päeva on avatud seenenäitus, kus lähemat teavet seente kohta annab Viitina Loodushariduskeskuse juhataja Toivo Tuberik.

Tartus avatakse täna India kaasaegse kunsti näitus

Udaya Vir Singh´i “Mida pole olemas on olemas” joonistuste näitus on vaadata 6. septembrist kuni  6. oktoobrini Tartu Ülikooli Raamatukogu kohvikus. Näituse avamine on täna, 6.septembril kell 18.30.
Septembrikuus on harukordne võimalus näha India kaasaegset kunsti Tartu Ülikooli kohvikus. Kunstnik Udaya Vir Singhi põhiliseks meediumiks on skluptuur, kuid eestimaalased näevad tema joonistusi, mis mahtusid kohvriga lennukisse. Kunstnik külastab Baltimaid seoses rahvusvahelise kunstifestivaliga Leedusja veedab lühikest puhkust Tartus sõprade pool.

Tartlastel on harukordne võimalus maailma tipptasemel kunsti kodus nautida ja võimaluse korral ka osta.Lisaks heale kunstile kaugelt maalt pakub näituse avamise õhtul publikule eestlanna Krista Joonas india klassikalist muusikat. Krista Citra Joonas on õppinud õhtumaade klassikalist muusikat Eesti ja Shveitsi akadeemiates, siis pöördunud hommikusse ning õppinud mitmeid aastaid India klassikalist muusikat Pandit Hariprasad Chaurasia juures Mumbais. Ta on osalenud paljudes koosseisudes nii Eestis kui mujal ilmas, nii saksofoni kui india bambusföödi bansuriga.
Tule ja saa osa killukesest Indiast ja vaata kunsti, mis liigub vana ja võimsa kultuuri kaasaegseimates galeriides ja kollektsioonides tänasel päeval.

Pärnus avati Maria Viidalepa näitus “Peegeldused”

“Näitus „Peegeldused“ on minu esimene avalik ülesastumine maalikunstnikuna. Valik hõlmab viimase kolme aasta töid (2009-2012), mis peegeldavad minu otsinguid nii iseenda kui kunstnikuna. Neil otsinguil on üks ühine joon – huvi inimese ja inimliku vastu,” kirjutab lahkunud kunstnik Antsa Viidalepa tütar.

Võimalus inimest vaadelda, analüüsida ning nautida on kujunenud aastatega järjest paeluvamaks tegevuseks, mistõttu on see huvi juhatanud mind üsna erinevate erialade juurde. Muusika läbi olen avastanud inimese sisemaailma, moedisaini õpingute ajal keskendusin välisele ilule ja ihadele, ajakirjanduse ja kirjutamise kaudu hakkasin mõistma seoseid inimese ja keskkonna vahel ning filmis näen võimalust inimese kinnipüüdmiseks, dokumenteerimiseks.

Maalikunstnikuna olen võlutud inimkeha dünaamikast ning naise ihu kõnekusest, samuti emotsioonidest, ilmetest ning lugudest, mida võib peegeldada üks nägu. Inimene, tema olemuse aimamine ning tegevuse graatsia tabamine on minu jaoks väljakutse, mille suunas hoovõttu soovin teiega jagada.

Näitus avati o3. septembril Pärnu haigla galeriis.

Lisainfo siin.

Kunstnik Evi Tihmetsa juubelinäituse “Graafika, mu arm II” avamine

Evi Tihemetsa näitus “Graafika, mu arm II” avamine toimub Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis 5. septembril kell 16. Fenomenaalse loomejõu ja töötahtega kunstnik Evi Tihemets, mullune Rahvusraamatukogu Wiiralti preemia laureaat, tähistas 21. augustil oma 80. sünnipäeva. Rahvusraamatukogu näitusele on kunstnik valinud umbes 30 tööd aastaist 2000-2012, millest paljusid pole ta seni eksponeerinud.

Kunstnik on alati rõhutanud looduse kui inspiratsiooniallika tähtsat osa oma loomingus. Üks tema meelismotiive on päike, millele on pühendatud ka mõned varasematest litodest kokku seatud suured tööd (“Hommikune päike”, “Õhtune päike”, 2000). Talle meeldib suurvorm graafikas, mida esindavad ka tänavused lehed “Öine vihm” ja “Ristide vägi” (söövitus, kuivnõel).

Evi Tihemets 80. juubeli puhul oli juulis-augustis Kunstihoone galeriis näitus “Graafika, mu arm I”, mis koostatud põhiliselt 1990.-2000. aastate näitustel esitatud suurematesse sarjadesse kuuluvaist töödest. 30. augustini sai Jaani kiriku lõunasaalis näha tema gravüüre ning joonistusi.

Kunstiteadlane Mai Levin on Evi Tihemetsa kohta öelnud, et ta on “graafik, kes arendab oma kaugelt üle poolsajandi kestnud loomingut läbivaid liine, reageerides muutustele ümbritsevas maailmas ja kunstis, otsides uusi võimalusi eneseväljenduseks ja lastes end kaasa kiskuda artistlikust mängulustist.”

Rohkem infot:

Lea Hein, RRi näituste osakonna juhataja asetäitja, tel. 630 7148, Lea.Hein@nlib.ee
Annika Koppel, RRi avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260, Annika.Koppel@nlib.ee

Eestikeelne Vikipeedia tähistab 10. sünnipäeva fotonäitusega Tartu vaksalis

Laupäeval, 25. augustil kell 15 avatakse Tartu raudteejaamas näitus mulluse üleeuroopalise kultuurimälestiste fotovõistluse Wiki Loves Monuments võidutöödest Eestis ja Venemaal. Näitusega tähistatakse eestikeelse Vikipeedia 10. sünnipäeva ja 100 000 eestikeelse artikli künnise ületamist.
Vikipeedia sünnipäeva puhul saab sõna Vikipeedia lugeja Berk Vaher. Samuti tutvustatakse tänavu septembris taas algavat fotovõistlust, kõlab muusika ja pakutakse pruukosti.
Näitusel on väljas fotovõistluse parimad tööd Eestist ja Venemaalt, Iisaku katedraalist ja Peterburi mošeest Saula Siniallikate ja Keri saare majakani. Kõigi fotode autorid on Vikipeedia vabatahtlikud kaastöölised, pildid on kõigile vabalt saadaval Vikipeedias.
Näituse korraldavad ühiselt MTÜ Wikimedia Eesti ja Wikimedia Russia.

Estonia teatribuss toob teatrisse ja Kumusse

6.-16. septembrini on teel Estonia teatribussid, mis toovad sel aastal teatrihuvilisi Estoniasse Viljandist, Võhmast, Türilt, Paidest, Narvast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Rakverest, Pärnust, Pärnu-Jaagupist, Järvakandist ja Raplast. Viimased kolm peatust on katseliselt plaanis esimest korda, Pärnu buss sõidab niisiis uut marsruuti mööda.

Vaatama saab tulla lavastusi uuemast repertuaarist – kavas on ooperid „Manon Lescaut” ja „Carmen”, balletid „Rosalinde” ja „Modigliani – neetud kunstnik” ning muusikalid „Silva” ja „Mees La Manchast”.

Kui möödunud aastal said Kumu kunstimuuseumi külastust nautida vaid Narva suunalt tulnud bussilised ja seda üks kord, siis nüüd suunduvad kõik pühapäevased bussid Kumusse – pärast etendust saab 9. septembril tutvuda püsiekspositsiooniga “Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni / Eesti kunst Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni” ja 16. septembril vaadata näitust “Mood ja külm sõda”.

Soodsaid kultuuripakette hinnaga 24-28 EUR saab tellida telefonil 683 1210 ja osta Estonia kassast, Piletimaailmast, Piletilevist ning internetist www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee. Paketti kuuluvad edasi-tagasi bussipilet ja teatripilet, kultuuripühapäevadel ka näitusepilet. Pakette saab tellida 24. augustini või kuni bussides kohti jätkub.

Homme avaneb filmiaasta näitus Pärnu muuseumis

Pärnu muuseumi näitusesaalis avatakse reedel, 24. augustil kell 16 näitus “Tähelepanu! Kaamera!”. Sündmus on pühendatud Eesti filmi 100. sünniaastale.
Näitus on valminud ERRi muuseumi ja Pärnu muuseumi koostöös ning keskendub rikkaliku esemelise väljapaneku kõrval foto-, tele- ja kinotegijatele. Loodusfilmi tuhandet nägu esindab näituseosa Rein Marani loomingust, telekunstniku tegemistest läbi kolme aastakümne saab ülevaate kunstnik Tiina Alveri tööde esitlusest. Eksponeeritud on telelavastuse „Nöbinina” kostüümid ja rekvisiidid. Lisaks Valdo Pandi isikunäitus ning ajaloolised tele- ja kinokaamerad.

Kui kõnekas võib olla üks jäädvustatud kaader, näeb tuntud filmimehe ja sõjajärgse Pärnu koolipoisi Enn Säde fotodelt, kus on Pärnu tollaseid inimesi, maju, sündmusi, vaateid. Väärtuslik materjal on restaureeritud ja lisatud on ka autori kommentaarid.

Näitusele lisaks toimuvad filmiesitlused, ettevõtmised noortele ning kohtumisõhtud tele- ja filmiloojatega.

Avamisel kõnelevad Vahur Kersna, Rein Maran, Jüri Pihel, Tiina Alver, Margus  Saar, Enn Säde, ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa ja Pärnu linnapea Toomas Kivimägi.

Näitus on avatud kuni 10. jaanuarini.

Suure Munamäe torni motokross tähistab juubelit

Vaabina krossirajal toimub nädalavahetusel 50. motokross Suure Munamäe torni rändkarikale, 46 kilo kaaluva trofee saab oma valdusse parim võistkond.

Juubelikrossi avapidustused algavad juba reedel Võrus. Alates kella neljast pärastlõunal on Kagukeskuse parklas vanatehnika näitus. Sportlikku põnevust lisab võrride võidusõit ning Koreli kaldal toimuv mootorsaanide kiirendusvõistlus. Meeleolu aitab luua puhkpilliorkester ning avatud on puhvet.

18.-19. augustil tähistab Eesti vanim motokrossivõistlus oma 50. juubelit. 1962. aastal valmistatud rändkarikas “Suure Munamäe Torn” kaalub 46 kg ja selle saab enda valdusesse võistluste parim meeskond.

Loe edasi: Suure Munamäe torni motokross tähistab juubelit