24. mail algusega kell 19 toimub Viitina Järvesaare laualulaval Rõuge valla VIII tantsu- ja laulupidu “Põlvest põlve”. Esinevad Rõuge lasteaia, põhikooli ning rahvamaja lauljad ja tantsijad. Kaasa lööb ka segakoor “Tervis” Võrust.
Sissepääsul saab esinejatele toetust avaldada vabatahtliku annetuse näol.
Viitinasse sõidavad ka bussiringid. Buss viib laululavale Viitina teeristilt kell 18.30, teistest kellaaegadest saab teavet telefoni teel 506 1267.
Palun tule oma lähedaste ja sõprade esinemisele kaasa elama!
1. juunil peetäv III Uma Pido toimus edimäst kõrda vahtsõltvalitu võrokõisi lipu all. Luulõtajal ni joosumehel Contral om pido tähistämises plaan üts umbõ tükk tetä – lipujuusk läbi katsa Vana Võromaa kihlkunna, kokko 340 kilomeetrit. Üritüs nakkas 26. mail Võrolt ni jõud lõpulõ 1. juunil, Uma Pido pääväl, Võron peetävä Keriguplatsi laadamöllü keskel.
Contra juusk päämiselt suuri teie pääl, kohe kõik omma’ oodõtu juuskjale lehvitämä. Seole lisas omma’ joosutrassi lähkün elävä’-olõva’ inemise’-küläseldsi’ lahkõlt oodõtu juuskjale söögipoolist pakma, sest süük om juuskmisõ man väegä tähtis. Nii om egäütel võimalus anda uma osa lipu Umalõ Pidolõ joudmisõl. Tavaperäst spordivõistluisi söögikõrraldust timähavva ei tetä’. Kogo toidus võinu olla’ Võromaal kasvatõt-valmistõt.
Contra joosumarsruuti saa samaaigsõlt kaia’ internetist. Vastav link pandas inne juusku üles ni Uma Pido kodolehele (www.umapido.ee), Uma Pido aoraamaduõhe (umapido.wordpress.com) ku ka Facebooki Uma Pido ja Contra konto pääle. Ka saa nende lehti päält täpsämbät teedüst joosu plaani kottalõ.
Üten või kah juuskõ, sest tempo piässi kõigilõ konte müüdä olõma ja esi saa valida paraja hulga kilomeetrid. Kes juuskmisõst pikembält taht osa võtta – terve päävä vai esiki nädäli, pallõmi Contralõ teedä anda urvaste@gmail.com vai kõlista 5283540. Loe edasi: Võrokõisi lipp juusk Contraga läbi Vana Võromaa
1. juunil Võro Kubija laulukaarõ all maaha peetäv III võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido sai hindäle plakati, mille keskmen omma’ seoaastatsõ pido juhi’ Agu Trolla ja Maive Käos.
„Seokõrdsõ Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamõtsa jutu perrä köüt III Uma Pido kokko kunagi pühäs peetü Võhandu jõgi, maa-, jõõ- ja onnõkivi’, pühälikkus ni äripäiv. Timahavvatsõ pido kavan om mitmid laulõ, mille seen om palvõ vai loits. Nä pututasõ kullõja süänd uma puhtusõ ja sügävüsegä. Ka astva pidolt läbi Laheda muti’,“ kõnõlõs Uma Pido kõrraldaja Ursula Zimmermann.
„Ilo ja elo om III Uma Pido ja Võhandu jõõ kivve ütisosa. Kuu aigu inne pito tulõ pilli- ja lauluhelü’ puhtas puhku ja köhätädä – tõnõkõrd ka kapstatünni kaia’ ja uuri, kas hää om alalõ, kas jõvvuga kivi om olõma. Kas maapõhi om alalõ?
Kimmähe om nüüd aig puhta rõiva’ kapist vällä võtta ja üle kaia’. Keväjäne Võhandu vesi om alostanu käüki Kubijalõ, III Umalõ Pidolõ!
Mehe’ – sall õkvas!
Naasõ’ – sukaq sirgõs!
Poiskõsõ’ – pilli’ hõikama!
Tütrigu’ – saia’ ahjo!“
Nii hõikas Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamets Võrolt kõigilõ Uma Pido lauljile ja küläliisilõ. Loe edasi: Uma Pido sai hindäle vahtsõ plakati’
III võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido toimub tänavu 1. juunil Võrus Kubija lauluväljakul. III Umale Pidole on kirja pannud 150 koori 3600 lauljaga. Põhilise osa moodustavad Vana Võromaa koorid, ent tulijaid on ka teistest Eesti maakondadest ning Lätis ja Soomest.„3600 lauljat on igati suursugune arv. See tõestab selgelt soovi ja vajadust teadvustada oma juuri ja nendest juurtest ka kinni hoida,“ ütleb III Uma Pido projektijuht Ursula Zimmermann ning lisab, et samaaegselt ei ole tegu ainult paikkondliku ettevõtmisega, vaid üle-Eestilise tähtsusega kultuuriüritusega. „Uma Pido on suurimaks pärandkultuuri väljundiks omalaadsete seas, sidudes Eestile väga olulisi väärtusi – laulupeotraditsiooni ja kohavaimu.“ Ka Uma Pido tunnuslause Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva’ laulva’ kannab endas mõtet, et tugev enesemääratlus aitab üleilmastumise tuultes püsima jääda.
Esimesel peol osales 2400 ja teisel 3500 koorilauljat. Enamik seekordse peo 3600-st lauljast pärineb Võrumaalt (1400 lauljat) ja Põlvamaalt (880), aga ka Tartu- (720) ja Valgamaalt (250). Veel on koore Harju-, Jõgeva-, Viljandi- ja Raplamaalt ning Lääne-Virumaalt. Väliskülalisi on oodata Lätist (Veclaicene ehk Vana-Laitsna segakoor ja Ziemeri naiskoor) ning Soomest (Helsingi eestlaste segakoor Siller).
Kooriliigiti on registreerumine järgmine: segakoorid 1338, naiskoorid 409, meeskoorid 282, poistekoorid 144 ning laste- ja mudilaskoorid 1249 lauljat. Lisaks 173 „konnakoori“ lauljat, mille moodustavad pere-, sugu- või sõpruskonnad. Ka sel peol löövad kaasa projektikoorid “Naasõ nurmõst” ja “Mehe’ mõtsast”, mille moodustavad lauluhimulised naised ja mehed, kes küll igapäevaselt laulmas ei käi, kuid “mobiliseerivad” end just võrukeelseks laulupeoks.
Peo kava koosneb rahvalauludest, rahvalikest lauludest, klassikalistest koorilauludest ja uuematest kooridele seatud
lauludest. Kuna lavastuslikus kontseptsioonis põimib tänavuse peo üheks Võhandu püha jõgi, siis on repertuaaris lisaks rokkivale võro povverile ka mõtisklevaid laule ja palveid. III Uma Pido lavastajaks on Tarmo Tagamets.
III Uma Pido peadirigent Silja Otsar räägib, et Uma Pido laulud köidavad erinevas eas publikut. ”Koorirepertuaar luuakse igaks peoks uus. Hea meel on tõdeda, et peo kaudu on saanud märkimisväärse lisa võrukeelne lauluvaramu.” Otsari arvates võlub Uma Pido juures nii lauljaid kui publikumi lisaks keelelisele rikkusele ka võrukeste muhe ja ”kiiksuga” olek. ”Ummamuudu om hää olla’, võrokõnõ om hää olla’,” on Otsar veendunud.
Peopäeva tähtsaks osaks on samal päeval Võru linnas toimuv UMA LAAT käsitöö, istikute ja mahetoodanguga, kontsertide, laadalava ja töötubadega. Päevane trall päädib õhtuse peakontserdiga Võru Kubija lauluväljakul.
I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.
Ajaleht Meie Maa annab teada, et alates oktoobri algusest on Leisi vallas uus segakoor. Sellega kandideerib Leisi kõige segakooririkkama valla tiitlile Saare maakonnas. Esimene proov tõi Pärsama kultuurimajja kokku 24 inimest ning segakoor oligi loodud.
Koorijuht Sirje Torni sõnul oli see alguse kohta väga hea tulemus. “Töötasin enne Kaarma koolis ja elasin nädala sees linnas, aga nüüd elan ja töötan Pärsamal,“ kommenteeris muusikaõpetaja Torn oma jõudmist uue koori dirigendiks ajalehele Meie Maa.
Kooskäimise algatus tuli mõneti ka inimeste poolt, sest lauluhimulisi inimesi on Pärsama kultuurimaja juhataja Aina Tomsoni sõnul sinna kogu aeg jagunud. “Heal ajal oli meil meesansambel, naisansambel, noorteansambel,“ täpsustas Tomson. “Kuna Sirje on aga kohalik, Pärsama inimene, siis meie soov langes tema omaga kokku.“
Esimene ülesastumine oli kooril Pärsama kultuurimaja juubelil eelmisel reedel. Nüüd hakatakse valmistuma järgmisel aastal toimuvaks kohalikuks laulupeoks.
Torni sõnul harjutatakse üks kord nädalas, järgmine eesmärk on osaleda Lümandas koorilaulupäeval. “Loodan, et me saame kõik laulud ikka selgeks, kuigi üks kooskäimise põhjus on muidugi seltsielu ja proovi jooksul peab jõudma kõik uudised ära rääkida,“ lisas Torn humoorikalt Meie Maale.
Mineva nädäli naas’ kirjapandminõ kolmandalõ Umalõ Pidolõ. Valmis saiva ka kats Uma Pido noodivihku – «Lauluvihk iloliidsilõ latsilõ» ja «Lauluvihk naaruliidsilõ naisilõ ja nakkajilõ miihile».
Pidolõ laulma oodõtas kuurõ edimält Lõuna-Eesti maakundõst, kon om kimmäs köüdüs võro keele ja kultuuriga. Nigu innembki, omma pido kavan rahvalaulu, rahvaligu laulu, klassikalidsõ koorilaulu ja vahtsõmba kuurõlõ säedü laulu.
«Lauluvara om noorõlik ja seoilmaaolinõ, a om ka tasalikkõ ja mõtiskõlõjit laulõ ja pallõmiisi,» and’ teedä Uma Pido vidäjä Zimmermanni Ursula. Vahtsit lauluvihkõ saa Võro instituudist ja Põlva maavalitsusõst. Latsikuurõ vihkõ trükmist om tugõnu kohaligu umaalgatuse programm.
Umalõ Pidolõ saa uma laulukoori kirja panda nikani ku 20.11.2012. Teedüst saa www.umapido.ee päält (Teedüs esinejile) ja Zimmermanni Ursula käest tel 5698 9818.
Kolmas Uma Pido peetäs maaha 1. 06. 2013 Võro Kubijal. Pido välläsäädjä Tagamõtsa Tarmo mõttõ perrä köüt seokõrdsõ pido ütes Võhandu jõgi – mõtõlus pühäst jõõst ja mälehtüs timäle viidüist andõst.
Homme, 5. juunil liigub läbi Mulgimaa valdade tuletõrvik, mis kutsub ümberkaudseid inimesi 9. juunil Tõrvas toimuvale II mulgi peole.
Mulkide laulu- ja tantsupeo tuli süüdatakse Helme kihelkonnas Sooglemäel.
«See on endiselt meie mulgi häärberi ehituskoht ja me pole seda siitkandi rahvakultuuri tutvustava suurtalu ideed unustanud,» selgitas asukohavalikut Tõrva linnapea Agu Kabrits.
Tõrvik liigub kaitseliidu lahtisel autol läbi Mulgi kihelkondade ja igal täistunnil tehakse viies keskuses peatus. Seal võtavad II mulgi peo kutsed vastu kohalikud omavalitsusjuhid ning Tõrva rahvamuusika ansambli «Jauram» saatel oodatakse ka ümberkaudset rahvast pooleks tunniks lustima.
«Tule selline liikumine läbi Mulgimaa märgib piirkonna ühist mulgi meelt ja keelt,» lausus Agu Kabrits ja muigas, et kui Mulgi omavalitsusjuhid valdade tasandil veel sõnelevad, siis mulgi asja ajades jõuavad nad kihelkonnasiseselt ikka ühele meelele.
Tule teekonna ja II mulgi peo peakorraldaja on mulgi kultuuri instituut. Instituudi üheks eesmärgiks on Mulgimaa kui ühtse piirkonna arendamine ning kohaliku kultuuri hoidmine. Mulgimaa alla kuulub kokku 11 omavalitsust Viljandi- ja Valgamaalt.
II mulgi peo tõrviku liikumine ja pooletunnised peatuspaigad:
Laupäeval, 2. juunil 2012 .a. algusega kell 19 kogunevad Võrumaa lauljad, tantsijad, võimlejad ning pillimängijad taas Kubija vabaõhulavale Võrumaa laulu- ja tantsupeole „Suvekillud“.
„Kui segada omavahel rohelist Võrumaa loodust koos matkamise ja otsingutega, kui sellele lisada näpuotsatäis punakat romantikat, kui puudu ei jää ka mängulustist ega vürtsikast suverokist, lisaks sisse põimida kollaseid päiksekiiri, siis saamegi kokku suve,“ selgitab peo muusikaline juht Maire Nirk laulu- ja tantsurepertuaari valikut.
Laulurepertuaar sisaldab tuntud eesti autorite suve- ja noorteteemalisi teoseid seatuna kooridele, kavas on näiteks A. Oidi, H. Hindpere, P. Ripsi, J. Tätte jt. laulud. Mitmekesises rahvatantsukavas saab näha nii uusi Kagu-Eesti tantsupeo jaoks loodud tantse kui ka neid, millega astutakse üles Soome-Eesti tantsupeol Tamperes. „Võrumaa suvel on tuhat nägu, mida me tahame ka vaatajale näidata läbi laulu ja tantsu kaleidoskoobi. Kui kaunistuseks lisame ka killukese iseendast, siis võime teha imetegusid ja tunda end õnnelikuna selles kirevas maailmas,“ lisab peo kunstiline juht Maire Udras.
Maakonna peol osaleb ligi 1600 lauljat, tantsijat, võimlejat ning pillimängijat, keda juhendavad 31 dirigenti ja 24 tantsuõpetajat. Esindatud on 43 laulukoori, 47 tantsu- ja võimlemisrühma, 3 puhkpilliorkestrit ja esmakordselt rivitrumm. Oma killu lisavad Võrumaa peole ka külalistena naiskoor ja puhkpilliorkester Põlvamaalt ning lastekoor Narvast. Peol osalevatele lastele on proovide vahelisel ajal avatud Kubija mändide alla töötoad. Pidu algab osalejate ja omavalitsuste esindajate ühise rongkäiguga Kubija väljaku nõlvalt, pääs peoplatsile on publikule tasuta.
Peo korraldamist toetavad Võru Maavalitsus, Võrumaa Omavalitsuste Liit, Võrumaa Partnerluskogu LEADER projektide meetmest, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp, Rahvakultuurikeskus.
Nädal enne jaani koguneb meie laulupidude sünnilinna ligi 2000 välismeeskooride lauljat, 1000 Eesti mees- ja 1700 poistekooride lauljat: ühtekokku 88 meeskoori, 10 noorte meeskoori ja 51 poistekoori. Põhja-ja Baltimaade meestelaulu päevade peakontserdil, 16. juunil kell 18 Tähtvere Lauluväljakul moodustavad ühendkoori Rootsi, Soome, Norra, Eesti, Läti, Leedu ja Fääri saarte meeskoorid. Meestelaulu päevade kunstiline juhtJüri Renton koostanud Eesti kooride kava selliselt, et mehed ja poisid saaksid ühiselt laulda nii teada-tuntud teoseid kui ka uut repertuaari. Aimatav on elamus , mille saavad nii kuulajad kui lauljad, kui esimest korda maailmas kõlab 3000 mehe esituses orjade koor Verdi ooperist “Nabucco” või Sibeliuse “Finlandia”. Peakontserdil on kaastegev ka Vanemuise Sümfooniaorkester. Peomeeleolu aitavad lisada Eesti Kaitseväe Orkester, Eesti Politsei- ja Piirivalveorkester, esitades laulukaare ees laulmise vaheaegadel vigurmarsse. Laulupeo lõpulauludena kõlavad suurelt ühendmeeskoorilt Ernesaksa «Hakkame mehed minema» ja Kulli «Kodumaa».
Kolm parimatest parimat meeskoori – Orphei Drängar, Ylioppilaskunnan Laulajat ja Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) – annavad ühiskontserdi 15. juunil Vanemuise Kontserdimajas ja 17. juunil Estonia kontserdisaalis. RAM annab öökontserdi 15. juunil Tartu Jaani kirikus. Lisaks toimub 15 tasuta sissepääsuga välismeeskooride kontserti Eestimaa erinevates kontserdipaikades (Tartu Ülikooli aula, Antoniuse Õu Tartu, Balti Kaitsekolledž, Tallinna Rootsi-Mihkli kirik, Puurmanni mõis, Äksi kirik, Jõgeva Kultuurikeskus, Alatskivi loss, Mooste mõis, Kanepi Seltsimaja, Reola Rahvamaja, Otepää kirik, Elva Gümnaasium ja Viljandi Pauluse kirik).
Külaliskooride võõrustajad neil kontsertidel on Eesti nais- ja meeskoorid. Täiendav informatsioon kodulehel: www.tartu2012.eu
Vabaduse Laul leiab aset laupäeval, 20. augustil 2011 algusega kell 18.
Eesti rahvas tähistab sel aastal kahte olulist sündmust – 20. augustil möödub 20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest ning Eesti pealinn Tallinn on uhkusega kandmas Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Et seda meeldejäävalt tähistada ja tänada riike, kes Eesti iseseisvust kakskümmend aastat tagasi julgelt tunnustasid, toimub 20. augustil Tallinna Lauluväljakul rõõmus ja helge kontsertpidustus Vabaduse Laul.
AJAKAVA:
17:00 Avame väravad
18:00 Justament
19:10 Kimmo Pohjonen
19:35 Euroopa kultuuripealinna Tallinn linnapea tervitus
19:40 Brainstorm
20:10 Ewert & the Two Dragons
20:20 Vabariigi presidendi tervitus
20:25 Vaiko Eplik
20:35 Iiris
20:45 Mari Boine
21:15 Malcolm Lincoln
21:30 Jarek „Chalice“ Kasar
21:40 Dagö
22:10 Mari Kalkun
22:20 Riho Sibul
22:35 Kerli
23:03 „Vabaduse laul“ Jaak Johanson, Jarek “Chalice” Kasar jt.
23:25 Sinead O’Connor
00:00 Islandi presidendi tervitus
00:15 Lõpp
Reedel, 19. augustil 2011 toimub Kohtla vallas Saka mõisa suvelaval Ööpidu!
Öökino ja laulupidu ongi kokku üks lahe ÖÖPIDU! Võtke kaasa kõik oma sini-must-valged lipud, pinkikulinad ja – korvid ning miks mitte ka lamamistoolid!
Tulge, pühitseme juubelit ja laulame koos.
Kell 19 – Karl Madise ja Liis Lemsalu Isamaaliste laulude kontsert
Kell 21 – Öökino „August 1991“
Kohale on lubanud tulla ka filmi stsenarist ja režissöör Ilmar Raag, kes räägib filmi sünnist ja ka oma isiklikest tunnestest 20 aastat tagasi. Filmi tutvustus:
19. august, 1991. ETV töötajad ärkavad hommikul raadioteate peale, et Moskvas on toimunud riigipööre. Samas on levimas ka kuuldus, et Eesti kongress tahab vabariiki välja kuulutada. Vene sõjavägi on Tallinna poole liikumas. Teletöötajad tahavad võimalikud ajaloolised sündmused parimal viisil linti saada ning vaatajateni edastada. Film on Ilmar Raagi ajalooline dokumentaaldraama, milles kellaajalise täpsusega jälgitakse sündmuste kulgu kolmel augustipäeval 1991. aastal. Aus oleks öelda, et mitte kõik ei juhtunud täpselt nii, nagu selles loos kirjeldatakse, aga … oleks võinud.
Kontserdi ja kino ühispilet eelmüügist Piletilevist 10 € / kohapealt 12 €.
Nooruse linn Tartu mitteei ärka, vaid alles läheb magama. Sellest annavad märku väsinud noori transportivad taksod. Reiniku Gümnaasiumi mudilased on aga une silmist pühkinud ja ootavad bussi, mis peaks saabuma kell 6.00. Esialgu ollaks vaiksed ja loodetakse, et kohe saab poolelijäänud und jätkata. Kell 6.30 hakkab tekkima juba väike kahtlus, kas uni ikka tuleb tagasi, sest bussi peale unelema veel pole pääsetud. Mõni aeg hiljem sõidab ette buss, mudilased elavnevad ja hingavad sügavalt välja, lõpuks ometi! Bussijuht aga mudilasi peale ei võta – tal on teised sõitjad, keda, tõsi küll, veel näha pole. Seega, on olemas bussiootajad, on olemas buss, kuid kokku need ei sobi. Pool tundi hiljem sõidab tühi buss ära, teda oodatakse mujal. Mida aeg edasi, seda virgemaks lapsed muutuvad. Kell 7.00 hakatakse hääletama, paraku on tänav tühi. Enne kaheksat hakatakse jooksma, kes teeb ühe tiiru koos õpetajaga ümber koolimaja, kes leiab aega teha veel viis tiiru. Ja siis lõpuks, peaaegu kolm tundi hiljem saabub buss. Määrdunud pluusiesise ja kätega bussijuht ronib bussist välja ning ütleb vaid: “Rihm läks puruks.” Asjad bussi peal, on minutite küsimus, kas mudilased jõuavad lauluväljakule proovi. Jõuavad, täpselt esimeseks lauluks. Ja igas halvas asjas on ka head, jäi ära pikk ootamine lauluväljaku taga lõõskava päikese käes. Loe edasi: Reportaaž laulupeolt seitsmes vaatuses
Üllar Saaremäe ja Pille-Riin Purje eelmisel Punk Laulupeol, kui lavalt kõlas parjasti laul "Pille-Riin". Foto: kultuuriveski.ee
Tänavuste Rakvere linna päevade peamised suursündmused on Eesti esimene ööjooks täna, 10. juunil ning punk laulupidu “Anarchy in the E.U!” 11. juunil. Neile lisandub veel arvukalt linna päevadel traditsiooniks saanud üritusi ning Rakvere teatri suvelavastuse “Noor Eesti” esimesed kaks etendust.
Linnapäevad said alguse täna, 10. juuni ennelõunal kell 10, mil Lääne-Virumaa keskraamatukogus avati Punk Punkt. See, kes on laenatud raamatu tagastada unustanud, pääseb viivisetrahvist juhul, kui ta toob raamatu tagasi ja on ise punk – kas välimuselt või siis näiteks loeb ette mõne punkluuletuse.
Samal ajal kogunesid spordihalli juurde invasportlased oma spordipäeva pidama. “Sport Contra Puue” kavas on virgutusvõimlemine, vigursõit ratastoolidega ja mitmed teised spordialad, samuti Puuetega Inimeste Koja taidlejate kontsert.
Spordihuviliste jaoks jagub võimalusi veelgi – laupäeval kell 11 võib valida, kas jälgida kunstmurustaadionil linnapäevade jalgpalliturniiri või hoopis tenniseväljakul linnapäevade tenniseturniiri. Või minna spordikompleksi taha tiigi äärde, sest seal püütakse jälle kala – toimub võistlus “Rakvere Koger 2011”. Pühapäeval omakorda pakub vaatemängu Strongman Grand Prix karikasarja II etapp: kell 15-18 katsuvad spordihalli juures jõudu 12 Eesti tugevamat professionaalset rammumeest.
Kauplemine, kultuur ja ajalugu
Mõistagi tegutseb Pikas tänavas traditsiooniline laat laupäeval ja pühapäeval, 11. ja 12. juunil. Selle üks stardipauke on juba viiendat korda toimuv põnnide paraad. Kuna on punk laulupeo päev, siis pole üldse ime, kui ka põnnid on vastavalt ehitud.
Kauplemise kõrval on laada seekordseks eripäraks kirikuparki koondunud tegevused. Rohkesti on võimalusi oma kätega kohapeal valmistada meelepäraseid esemeid. Lisaks laste töötubadele saavad ka täiskasvanud kaasa lüüa. Esmakordselt on väljas vabaõhusepikoda, kus voolitakse metalli ja igaüks saab vermida Rakvere mündi. Kohalikud kunstnikud on lubanud tulla oma taieseid näitama ja samas uusi looma. Huvilised saavad endilegi pintslid kätte haarata.
Kultuurivürtsi pakutakse laadalistele endiselt Virumaa Teataja hoovis Pikas tänavas – kummalgi laadapäeval on alates kella 10st hommikul iga poole tunni tagant keegi uus esineja laval. Näeme ja kuuleme peamiselt rahvamuusikat ja -tantsu Eestist, mujalt Euroopast ja idamaadestki, ent üles astub ka Virumaa Noorteorkestrer ning puhkpilliorkestrid Tapalt, Uhtnast ja Rakverest.
Hoopis akadeemilisem kultuuriprogramm saab aga huvilistele osaks Kolmainu kirikus – näiteks veel mõni tund enne suurt punki annab kontserdi kammerkoor Solare. Kontsert algab laupäeval, 11. juunil kell 14. Kõlab eeskätt romantismiajastu muusika, lisaks kuuleme muusikat Arvo Pärdilt ning Veljo Tormise tsüklit “Ingerimaa õhtud”.
10. ja 11. juunil jätkub ka Rakvere linnuses tegevust, mis on mõistagi keskajahõnguline – müntide valmistamisest ravitseja ja bordelli külastamiseni. Lisaks päevasele ajale kella 11-19 pakutakse seal õhtust programmi, mis algab kell 20 kahuripauguga. Toimub vibuturniir, alkeemiaetendus ja kõhutantsuetendus.
Nagu alati, nii ka nüüd saavad linnapäevalised teha ekskursioone nii linnas kui ka päästjate juures.
Peaüritused: jooks, punk ja teater
Reede, 10. juunil õhtul kell 21.30 antakse keskväljakul ühisstart Aqva Spa Ööjooksu kõikidele distantsidele. Sõltumata distantsist on kõigil finiš spordihalli ees Kastani puiesteel. Lastele on eraldi mõeldu mõmmijooksud spordihalli vahetus läheduses. Ööjooks paistab muu hulgas silma selle poolest, et ta haarab enda alla pea kogu Rakvere territooriumi – pikim distants on 21 kilomeetrine poolmaraton, millel osalejad teevad sisuliselt kogu linnale tiiru peale. Võimalik on osaleda ka 10 kilomeetri jooksus. Lühim, viiekilomeetrine distants aga on mõeldud pungijooksuks ning mõistagi on sinna oodatud punklaulupeolised. Sellel rajal ei peagi tegelikult jooksma, vaid võib teha ka kepikõndi või lihtsalt jalutada ning nautida ilusaid vaateid, mis “juhuslikult” teele ette jäävad.
Päris “pungirada” aga täitub ligi 2000 koorilauljaga laupäeval, 11. juunil kell 18. Kogu punk laulupeo vägi liigub Vabaduse platsilt kesklinna kaudu Vallimäele – lauljad ees ja publik järel. Kes linna päevade melust liialt ära väsinud ei ole, jõuab Vallimäele ka. Vallimäel läheb peoks lahti kell 20 – publik kuuleb koorilauluks seatud punki eesti, vene, inglise, soome ja saksa keeles. Sekka on torgatud üllatusi. Kui aga koorid on lavalt lahkunud, tuleb Soome legend Pelle Miljoona ja paneb peole väärikalt punk(t)i.
Neil kahel peaüritusel on ka oma meened olemas. Neid saab endale hankida Rakvere turismiinfokeskusest (Laada 14).
Linna sünnipäevamelule loob omamoodi raamistiku Rakvere teatri suveetendus “Noor Eesti”. Juba reede hommikul kella 10st on raamatukogus näitus „Nooreestlased – Jeunesse oblige“. Kell 21.30 algab rahvaaias esietendus, mille järel kutsub Noor Eesti teatri väikesesse majja pidutsema – see on LEYAL NYTE värske Rakvere muusika ja külalistega. “Noor Eesti” teine etendus pühapäeval, 12. juunil kell 21 lõpetab seekordsete Rakvere linna päevade kava.
Liiklust mõjutavad ööjooks, põnnide paraad ja laulupeorongkäik
Rakveres ja linna sissesõiduteedel pole linnapäevade aegu teesulgusid ette näha. Küll aga tuleb arvestada liikluspiirangutega linna sees reede õhtul ööjooksu ajal ning kahel korral laupäeval – hommikul kell 10-11 põnnide paraadi ajal ning õhtul kella 18-19, kui toimub Punk Laulupeo rongkäik.
Kuna eriti just punk laulupeole tulijate hulk võib olla väga suur, siis neil, kes tulevad Rakverre oma autoga, soovitavad korraldajad teha seda piisava ajavaruga, et leida linnas sobiv parkimiskoht ning jõuda õigeks ajaks soovitud üritusele. Arvestada tuleb sellega, et parkimisolud Vallimäel peopaiga lähiümbruses on väga ahtad. Seetõttu pole mõtet üritada sõita “väravasse”, vaid tuleb leida autole koht pigem südalinnas või ka näiteks raudteejaama lähistel.
Linnavalitsusel on ühtlasi politseiga kokkulepe, et juhul, kui mõni auto on pargitud parkimiskeelu alale või sellisel viisil, et ta liiklust häirib, siis auto teisaldatakse linnavalitsuse hoovi Tallinna 5. Seega on linnavalitsuse hoov laupäeval “reserveeritud” teisaldatavatele sõidukitele.
Eeloleval laupäeval, 11. juunil peetakse Peipsi-äärsete maakondade laulupidu taas Intsikurmus, vahendab Põlvamaa infoportaal.
Nelja maakonda ühendava laulupäeva traditsioon sai alguse 1997. aastal tollaste maavanemate algatatud mõttest. Peol osalevad ka naabrid ja sõbrad Saaremaalt ning Võrumaalt ja mujaltki Eestist.
Kolmeteistkümnes Peipsi-äärsete maakondade laulupidu kannab pealkirja „Väravad” ja kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.
„Meid ühendav Peipsi järv on väravaks itta. Võib öelda, et just siin on kultuuride kohtumispaik ida ja lääne vahel,” ütles Põlva maavanema kt Kristina Krantsman. „Väravate kaudu on ühendatud erinevad kultuuritraditsioonid, rikastades ja täiendades teineteist. Väravad ühendavad ja väravad avavad maailma ning läbi väravate astume ka esmakordselt koduõuest suurde maailma.”
Peipsi-äärsete maakondade laulupeole on oodata üle 1500 laulja ja tantsija. Peo lavastaja on Heido Sinivee ning kunstiline juht Saidi Tammeorg. Pidu algab Intsikurmus kell 16.
Kuigi Läänemaa esimesest laulupeost möödub 115 aastat ning võiks arvata, et sel puhul on Lihula linnusemäel peetava Läänemaa laulupeo rõhk vanadel lauludel, siis nii see pole. Peol kuuleb palju tänapäevast muusikat, teiste hulgas Olav Ehala, Priit Pajusaare, Rein Rannapi, Alo Mattiiseni jt heliloomingut. See aga ei tähenda, et legendaarsed laulud oleks unustatud. Loomulikult on kavas ka Hermanni “Ilus oled isamaa”, Kreegi “Ma kõndisin vainul” või Tormise “Meeste laul”. Nõnda kirjutab portaal Läänlane.ee.
Meestega on aga lood nii, et neid on Läänemaalt laulupeole tulemas vaid üks koor. Et meeste hääl naiste ja laste vahele ära ei kaoks, kutsusid korraldajad Lihulasse abijõud – Tallinnast tuleb meeskoor Runo ja Pärnust Lüdigi meeskoor.
Seevastu lapsi ja noori laulab Läänemaal palju. Läänemaa rahvakultuuri spetsialisti Marju Viitmaa sõnul on noortele mõeldes saanud kava erk, värske ja rõõmus.
Laulupidu on eriline veel mitme asjaolu tõttu. Peale Haapsalu puhkpilliorkestri saadab lauljaid ka selleks laulupeoks eraldi kokku pandud kaheksaliikmeline ansambel. Laulu ja pillimänguga on abiks solistid Arvo Kaer, Joonas Grauberg ja Anto Simson. Loe edasi: Läänemaa laulupeol osaleb 800 lauljat, tantsijat, pillimeest
Laupäeval, 4. juunil kogunevad Võrumaa lauljad, tantsijad ja pillimängijad taas Kubija vabaõhulavale 92. Võrumaa laulu- ja tantsupeole. Käesoleva aasta peo teemaks on heinaaeg.
Peoga püütakse taastada toonane heinaaeg ja näidata 130 aastast Võrumaa laulupeo traditsiooni, tema aus ja hiilguses. Lauljate kaunite häälte abiga leiavad õiged tantsusammud meie oma maakonna tantsijad ja näitavad uutmoodi ilu turnijad.
2.-3. juulil 1881 toimus Võru Saksa Seltsi juures Võrumaa I laulupidu. Siis ei teadnud veel keegi, kas see kaunis traditsioon saab jätkuda või vajub aegade hämarusse. Usku peo toimumisse näitasid üles 12 laulukoori 150 lauljaga ja 5 pasunakoori 46 mängijaga.
Jakob Hurt on öelnud: ”Eesti rahvas on igal ajal laulja rahvas olnud. Kõige vanematest aegadest saadik on eestlased oma elu kätkist hauani lauluga ehtinud. Lauldi rõõmus, lauldi kurbuses. Tegid käed tööd, astusid jalad – suu ja süda laulis. ” Need sõnad iseloomustavad ka võrumaalasi. Loe edasi: 130 aastat Võrumaa laulupidusid
Selle suve üks tähtsündmusi on kahtlemata 11. noorte laulu-ja tantsupidu. Samal ajal kui lauljad-tantsijad harjutavad esinemiseks, toimuvad mitmed kunstikonkursid, mille tulemused eksponeeritakse suvisel peol.
11. Noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigu pea kujundamise, mis oli laulupeo tähtsaim ja olulisim konkurss, võitis stuudiumi õpilane Mariliis Siigart, õpetaja Margit Mikk. Nemad võitsid ka Harju maakonna rongkäigu kujunduse võitis õpilane Mariliis Siigart, õpetaja Margit Mikk
Ees on veel ehtekonkurss „Eesti oma ehe“, mis toimub aprillis. Kose kunstikooli esitatud ehete idee pälvis zürii heakskiidu ning laulupeol on meile eraldatud töötuba Ehtetelgis, kus peolistele õpetavad ehete tegemist 5. kursuse õpilane Evi Schults ja õpetaja Tiia Rodi.
21. märtsil, kui suvise noorte laulu- ja tantsupeoni jääb napilt 100 päeva, kogunevad Eestimaa lapsed Tallinna Lauluväljakule, et koos veeta päev täis maa ja ilma lugusid, laule, tantse, mänge ning meisterdamist! Sajad laulu- ja tantsulapsed alustavad noorte laulu- ja tantsupidu «Maa ja ilm». Esmaspäeval jääb suvise peoni 100 päeva. Edelaraudtee toel saavad tasuta Tallinnasse sõita Viljandi- Tartu-, Järva-, Valga- ning Lääne-Virumaa lapsed. Lauluväljakule oodatakse üle 600 lapse. Rohkem lihtsalt ei ole ruumi, ehkki soovijaid oleks veelgi. Päev algab kell 10 laululava klaassaalis maa ja ilma lugudega ning lõpeb pärastlõunal laulukaare ees, kus selgub laulupeosupi tiitlivõistluse võitja. Lastele pakutakse tihedat programmi, nad saavad tutvuda platsiga, kus suvel lauldakse ja tantsitakse. Laulu- ja tantsupeo lugu aitavad teiste hulgas avada ja avastada peo programmijuht Raul Talmar, liigijuht Ando Kiviberg ning tantsupeo kunstiline juht Märt Agu.
XI noorte laulu- ja tantsupeo Viljandimaa kuraatori Kati Grauberg-Longhursti sõnul pole varem juhtunud, et nii suur hulk muusikuid korraga ühes proovis on.
Kell 11 Viljandi Maagümnaasiumi algklasside majas algaval proovil osalevad lisaks Viljandi maakonna sümfooniaorkestrile veel Paide Muusikakooli sümfoniettorkester ning Pärnu Muusikakooli keelpilliorkester. Puhkpillimängijatele tuleb juurde Järvamaalt „Orkester Türi“.
„Kokku peaks suurproovis kavakohaselt osalema 259 noort muusikut,“ lisas Kati Grauberg-Longhurst. Pärast koondproovi jäävad puhkpilliorkestrid veel harjutama Viljandi Maagümnaasiumi algklasside majja, ent rahvamuusikud liiguvad ettemängimisele Viljandi Orkestrimajja. Loe edasi: Pühapäeval kogunevad Viljandisse rahvamuusikud ja orkestrandid
2011. aasta suvel Tallinnas toimuva XI noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm” raames toimub ka viis erinevat õpilastööde konkurssi “Ehe maa ja ilm”. Konkursside kulminatsiooniks saab olema suur maa ja ilma ehtekoda Tallinnas, kus peonädalal on avatud meistrikojad ja on välja pandud konkursside parimad tööd.
Joonistuskonkursile “Väikese inimese maailm” laekus Võrumaal 70 tööd seitsmest koolist ja ühest lasteaiast. Istumisaluste konkursile esitati 20 valmistööd neljast koolist ja 33 kavandit viiest koolist. Võrumaa rongkäigu kolonni kujundamiseks laekus kaks kavandit ja esinejate pesapaikade/kogunemiskohtade tähistamiseks kolm kavandit.
Maakondlik žürii valis välja ja saatis vabriikule konkursile 15 joonistustööd kolmelt vanuseastmelt ja viis istumisalust.
Vabariiklik žürii nimetas äramärkimise vääriliseks Osula põhikooli 7. klassi õpilase Sirelin Pommeri valmistatud istumisaluse “Sügishommik Võhandu kaldal”, juhendaja Ülle Hummal.
Õpilastööde konkurssidel osalemine annab võimaluse osaleda laulu- ja tantsupeo protsessis ka nendel lastel ja noortel ning nende õpetajatel, kes peol ise ei tantsi ega laula.
Võrumaa keskraamatukogu lasteosakonnas saab vaadata 18. veebruarist – 19.
märtsini näitust, kus eksponeeritakse Võru maakonnas joonistusvõistlusele “Väikese inimese maailm” ja istumisaluste konkursile esitatud töid.
Kuna talvisel ajal on kooridel vähe kooslaulmise võimalusi, tekkis Kihelkonna segakooril mõte täita see tühimik talvelaulupeoga. Laulupidu oleks esmakordne ettevõtmine just talvisel ajal. Et Kihelkonnal on oma laululava, siis alustatakse täna, 3. detsembril kell 19 just sealt. Selle üritusega on seotud veel kaks olulist sündmust, nimelt advendiaja algus ja alevi kuusel tulede süütamine.
Avalaulud kõlavad Kihelkonna laululaval, sealt siirdutakse Kihelkonna kirikusse laulma jõululaule, seejärel süüdatakse lauluga tuled Kihelkonna alevi kuusel ja lõppvaatusena on planeeritud kontsert Kihelkonna rahvamajas.
Lisaks Kihelkonna segakoorile astuvad ühislaulmisel üles Lääne-Saaremaa ühendatud segakoor, kuhu kuuluvad Kärla külakoor, Lümanda külakoor, Mustjala segakoor, Salme külakoor ja Taritu segakoor. Nendega koos astuvad lavale veel segakoor Lyra Kuressaarest ja Karja segakoor. Kokku oodatakse osalema ligikaudu sadakonda lauljat.
Iga laulupeo kordaminekule aitavad kaasa pealtvaatajad ja sellepärast on üritusele oodatud kõik lauluhuvilised inimesed.
Ürituse kordaminekut toetavad Kihelkonna vallavalitsus, Kihelkonna kool, Kihelkonna Mihkli kogudus ja Kihelkonna rahvamaja.
Olgugi, et Rakvere punklaulupeoni on jäänud veel veidi üle poole aasta, käivad ettevalmistused täie hooga.
Praeguseks on kindel, et kooride kõrval on üheks külalisesinejaks Soome punklegend Pelle Miljoona, nii selgus reedel Rakvere linnavalitsuses toimunud nõupidamisel.
1. detsembriks peaks täies mahus tööle hakkama veebileht www.punklaulupidu.ee , lähiajal peaksid selguma ka osalevate kooride registreerimise tähtajad. Koorid, ärge punki maha magage!
Punk Laulupidu II peetakse Rakvere Vallimäel 11. juunil 2011.
Kultuuriminister Laine Jänes pidas laupäeval Norras toimunud rahvusvahelisel laulukultuurikonverentsil ettekande, kus arutles laulu- ja tantsupidude traditsiooni mõju üle Eesti ühiskonnale.
„Laulupidude ajalooliselt suurele ühiskondlikule ja ka poliitilisele mõjule on tänapäeval lisandunud veel üks külg. Laulupidude traditsioonist tahetakse aina rohkem osa saada ja see on õhutanud järjest suuremat huvi rahvusliku kultuuripärandi vastu. Eesti rahvusmustreid on avastanud moekunstnikud ja disainerid, rahvuslikkusest ja traditsioonidest kantud looming on väga hästi vastu võetud,“ ütles minister. „Tulevik annab vastuse küsimusele, kuidas on kõige parem viis säilitada oma pärandit ja traditsioone, jättes samal ajal piisavalt ruumi arenguks ja muutusteks.“
Oma ettekande lõpetuseks kutsus minister Jänes kõiki konverentsil osalejaid järgmisel aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandvasse Tallinnasse, kus juulikuus toimub kultuuriaasta ühe tähtsündmusena noorte laulu- ja tantsupidu.
Eile ja täna Oslos toimuv konverents „Song for everyone – the road ahead“ keskendub laulva ühiskonna mõistele, tuginedes rahvusvahelistele näidetele ja kogemusele. Konverentsijärgsel seminaril arutatakse laulukultuuriteemalise koostöövõrgustiku loomist. Eestist osaleb konverentsil ka Eesti Kooriühingu esimees Aarne Saluveer.
24. mail algusega kell 19 toimub Viitina Järvesaare laualulaval Rõuge valla VIII tantsu- ja laulupidu “Põlvest põlve”. Esinevad Rõuge lasteaia, põhikooli ning rahvamaja lauljad ja tantsijad. Kaasa lööb ka segakoor “Tervis” Võrust.
