Virginia Neeme hämmastas Sindi gümnaasiumi õpilaslaata „Varjatud saladusega”

Väga pika traditsiooniga Sindi gümnaasiumi õpilaslaat täidab Pärnumaa üldhariduskoolide seas jätkuvalt tähtsat ülesannet majanduslikult otstarbekalt mõtlevate noorte suunamisel.

Sindi gümnaasiumi jõululaat 2018. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi jõululaat 2018. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Varjatud saladus” on kirjutatud kooli loovtöö raames koostöös Sindi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Raili Jussiga[/pullquote]Jõululaada ladusa toimimise nimel tegi tööd ja vastutas Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht, kelle sõnul hõivati koolimaja vana osa kahel korrusel 60 müügiletti. „Osad kauplejad tulid oma firmanimega, teised mitte,” selgitas Kandima.

Kaur Kasemaa ja tema õde Kaari Kasemaa avasid kahasse ühes klassiruumis pannkoogikohviku. Kohvikus olid neile abilisteks veel Karl Hussar ja John-Silver Mitt. Lisaks täidistega pannkookidele võis osta piparkoogitaignat ja käsitöökomme. Menüüs olid kuumad joogid. „Et müügiaeg oleks veidi pikem ning laadal müüjatel võimalus sööma tulla, avasime kohviku juba terve tund enne laada ametlikku avamise kellaaega,” rääkis Kaur. Kohvikut toeatsid Pärnumaa noorte kokandusringid.

Loe edasi: Virginia Neeme hämmastas Sindi gümnaasiumi õpilaslaata „Varjatud saladusega”

„Pärnumaa jõulud” on jätkuvalt väga populaarne õpilaslaat

Laupäeval peeti väga pika traditsiooniga õpilaslaata „Pärnumaa jõulud” esmakordselt Pärnu Keskuses, mis jäi taolise suursündmuse korraldamiseks selgelt kitsaks.

Pärnumaa jõulud 2018. Foto Urmas Saard
“Pärnumaa jõulud 2018” Pärnu Keskuses. Foto: Urmas Saard

Seitsmeteistkümnendat aastat õpilaslaata „Pärnumaa jõulud” korraldanud projektijuht Mari Suurväli ütles, et käesoleval aastal ei leitud kaubanduskeskuses Port Artur 2 võimalust nende soovidele vastu tulla. Kuid Suurväli sõnul kinnitas Port Arturi juhatuse liige Viljo Vetik, et nende firma soovib sellele vaatamata ka edaspidi toetada õpilaslaatade toimumist.

Lisaks Pärnumaa noortele olid esindatud Kohila, Valga, Mikitamäe, Rõuge, Värska Tallinna õpilased. Igal aastal köidavad tähelepanu seto rahvarõivastes kauplejad, sama kordus ka käesoleval korral. Täpsustatud andmetel osales tänavu kokku 63 firmat, nende hulgas 39 õpilasfirmat, 20 minifirmat ja neli mini-minifirmat. Kauplema registreerus 198 õpilast, keda juhendas 24 õpetajat-mentorit. Kogu päeva läbimüügi üldsummaks saadi 3120,13 eurot.

Õpilaste omaloomingulist leidlikkust iseloomustasid nende endi kätega valmistatud rõivad, puidust tarbeesemed, omanäolised tehnoloogilised leiutised, maiustused, suupisted, jõulukaunistused, ehted, kunstitööd ja muu üllatusterohke tegevus.

Loe edasi: „Pärnumaa jõulud” on jätkuvalt väga populaarne õpilaslaat

Tänavune Jäärmark taas lõppenud, tuleval aastal saab korraldamise võimaluse Sindi gümnaasium

„Firma loomine, tootmine ja müümine on õpilaste jaoks suur ettevõtmine. Kuidas aga korraldada laata, kus õpilased saavad oma tooteid tutvustada ja müügikogemusi, see on veel suurem ettevõtmine,” ütles laupäeval Kristi Suppi, majandusõpetaja ja Jäärmarki idee autor.

Jäärmark 2018 Pärnu Kaubamajakas. Foto Urmas Saard
“Jäärmark 2018” Pärnu Kaubamajakas. Foto: Urmas Saard

Jäärmarki korraldamine ongi võimalus õppida organiseerima. Tänavuse, üheteistkümnendat korda Pärnu Kaubamajakas toimunud laada korraldajad olid Pärnu Raeküla Kooli 9. klassi õpilased. Projektimeeskonna juht oli Helander Taisson Toom ning meeskonda kuulusid Rasmus Vabrit, Johannes Kõiv, Gert Milpak ja Oleg Burakov. Ilma tagalata on raske – tänaste õpilaste suur tugi on nende klassijuhataja, õpetaja Aeliita Kask. Terve klass abistas müügilaudade transportimist.

„Mida tähendab ühe üleriigilise laada korraldamine, seda mõistavad vaid need, kes seda ise on kogenud,” teab suurte kogemustega Suppi. Millele kõigele tuleb mõelda? Kuidas müügilauad kohale ja tagasi saavad, osalejate üle arvepidamine, info edastamine, sponsorite – toetajate leidmine, päeva juhtimine, hindamise korraldamine, toitlustamine ja hulk igasugu muid pisiasju, mis esmapilgul võivad märkamatuks jääda. „Siiani on kõik meeskonnad hästi hakkama saanud, iga laat on olnud pisut erinev, oma korraldajate nägu,” hindas Suppi jumalatosin aastat kestnud tegevust.

Loe edasi: Tänavune Jäärmark taas lõppenud, tuleval aastal saab korraldamise võimaluse Sindi gümnaasium

Heimtali jõululaadal saab mitmekülgselt meisterdada

Pühapäeval, 9. detsembril, saab Viljandimaal Viljandi vallas Heimtalis teoks jõulaat, kus külastajad võivad endale ka õnnenaela sepistada.

Meisterdamistoad on Heimtali jõululaatadel traditsiooniks. Foto erakogu
Meisterdamistoad on Heimtali jõululaatadel traditsiooniks. Foto: erakogu

[pullquote]Osa piparkooke läheb laada õnneloosi, aga suurema osa soovime annetada meile lähima, Kõpu hooldekodu elanikele[/pullquote]Heimtali jõululaada korraldamiseks on ühendanud oma jõud selles paigas tegutsev Heimtali T-klubi ja Heimtali Mõisakooli Selts. “Viljandimaal on käimas kogukondlik piparkookide küpsetamise sari, millega soovime liituda. Osa piparkooke läheb laada õnneloosi, aga suurema osa soovime annetada meile lähima, Kõpu hooldekodu elanikele,“ rääkis üks korraldajaid, Heimtali Mõisakooli Seltsi eestvedaja ja kooli õppealajuhataja Urve Mukk. Heimtali T-klubi on kogukonna seltsing, kes tuleb kokku selleks, et ühiselt aega veeta, erinevatel sündmustel osaleda, uusi osakusi õppida, üksteist tähtpäevadel meeles pidada. Heimtali jõululaata peetakse seitsmendat korda ja seltsingu liikmed aitavad kaasa ettevalmistamisel, kohvikupidamisel, õnneloosi korraldamisel, töötoa läbiviimisel. Õnneloosis on rikkalikult puidust esemeid ja muudki kaupa, mida müüjad annetavad kohamaksu asemel.

Loe edasi: Heimtali jõululaadal saab mitmekülgselt meisterdada

Võrokesed käsitööga pääliina Mardilaadal

Kevadel asutatud Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ osaleb sel aastal 8.–10. novembrini Tallinnas Saku Suurhallis peetaval Mardilaadal, tutvustades nii Vana-Võromaa käsitööd kui ka piirkonda üldisemalt.

2017. aasta Mardilaada väljapanek Foto Vilve Oja
2017. aasta Mardilaada väljapanek. Foto: Vilve Oja

[pullquote]Mardilaadaga samal ajal on käimas võru keele nädal[/pullquote]„Mardilaat on ajaga kujunenud käsitöölise jaoks aasta suursündmuseks, mis meelitab kokku käsitööhuvilisi nii Eestist kui ka piiri tagant naaberriikidest,“ ütles MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü juhatuse esimees Vilve Oja.

Vana-Võromaa käsitöövõrgustikus on esindatud nii traditsiooniline ja algupärane käsitöö kui ka nüüdisaegsem meistrilooming, seega on Mardilaadal pakutav valik kirev ja mitmekülgne. Lisaks meie piirkonnale omastele Juta Salmistu ja Liivi Liinamägi kootud kirivöödele ning Karille Bergmanni Võromaa mustritega õmmeldud vöökottidele on väljapanekus esindatud uuem käsitöö, nagu Kaabsoo küünlad ja Piia Suvi kootud võrukeelsete tekstidega sokid. „Mardilaadal on väljas ainult väike osa meie veebipoe Uma Puut tootevalikust,“ lisas Vilve Oja.

Loe edasi: Võrokesed käsitööga pääliina Mardilaadal

Martad pidasid laata

Pärnu linna Paikuse osavalla naisteühing Marta korraldas teist aastat Seljametsa külamajas sügislaata, kus otse kaubalettide vahel esinesid tantsijad ja lauljad, hoone muuseumi poolses tiivas toimusid töötoad ja lapsed nägid „seina seest tulevat” filmi.

Martade laadapäeval Seljametsa külamaja ees Foto Urmas Saard
Martade laadapäeval Seljametsa külamaja ees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]võis osta ka Peipsi veerel kasvavaid Kolkja sibulaid ja Ljubaša küüslauku[/pullquote]Marta juhatuse liige Grüüne Ott ütles, et neljale tunnile kavandatud laadapäevale saabusid paljud kauplejad juba paar tundi enne ametlikku uste avamist. Kauplejaid oli tänavu kordades rohkem võrreldes esimese aastaga. Päris suur hulk müüjaid eelistas tulla kohale oma telkidega ja vaatamata üsna vesisele ilmale kaubeldi õuel, kus ruumi hoopis rohkem. Ega kõigega saanukski ruumi sisse minna. Suitsuliha ahi suitses päris loomulikult ikka lageda taeva all.

„Astu aga ligi,” hüüdis sõbralik mees, kes tulnud Tallinnast ja valas väikese topka sisse Pääsküla Pruulikoja kodukalja. Pidavat maitselt väga sarnanema omaaegse leivakaljaga, mida linna tänaval otse suurest vaadist suurtesse sangaga klaasidesse lasti. „Ainult mitte enam nii magus, kui vanasti, suhkrut on vähem,” kuulsin selgituseks, kui hüva märjukest vähehaaval maitsesin. Et kaup aus oleks, siis selleks võis ka joogi koostist lugeda: vesi, suhkur, rukkilinnased, leib, sidrunhape, pärm. Hea maitse säilimiseks soovitatakse hoida temperatuuril +2 kuni +4.

Loe edasi: Martad pidasid laata

Mustvees valitakse „Kolla kaalikat”, peetakse laata ja laulupidu

Laupäeval, 22. septembril leiab aset Mustvees sügislaat „Peipsi Kolla”, selle raames nunnu konkurss Kolla Kaalikas ja Mustvee valla kultuurikollektiivide laulu- ja tantsupidu „Kui me Eesti viisi kokku saame”.

Diana Siirak, Mustvee valla laulu ja tantsu peo üks korraldajaid rahvakultuurispetsialist Foto erakogu
Diana Siirak, Mustvee valla laulu- ja tantsupeo üks korraldajaid rahvakultuurispetsialist. Foto: erakogu

[pullquote]„Kui me Eesti viisi kokku saame” algab kell 11:45 rongkäiguga Mustvee vallamaja eest.[/pullquote]„Laadapäeva hommikul heisatakse linna keskväljakul Mustvee laadalipp, mille kujundaja on Jõgeva valla sümboolika looja Marju Pottisepp,” ütles Mustvee kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešina.

„Teoks saava Peipsi pealinna nunnu konkursi „Kolla kaalikas” põhimõte on, et tood oma aiast erilise puu- või köögivilja, kas erilise kujuga kurgi või kartuli või hiiglasliku kõrvitsa. Mõistagi võib tuua marju, õunu ja puuvilju,” selgitas Zalekešina.

„Loomulikult müüakse laadal Peipsi köögivilju – sibulat, küüslauku, juurvilja, samuti kalatooteid, mett. Marjamüüjad on kohal jõhvikate, mustikate, pohlade ja seentega, kusjuures avatud on ka kohvik Sada ja seened Kaubeldakse ka käsitöö, vanavara ja tööstuskaupadega,” rääkis teenekas laadakorraldaja Elle Palm. Kauplejaid tuleb tema sõnul lisaks Peipsimaa erinevatele paikadele Ida-Virumaalt, Põlvamaalt ja teistestki Eestimaa nurkadest, aga ka Lätist ja Leedust.

Loe edasi: Mustvees valitakse „Kolla kaalikat”, peetakse laata ja laulupidu

Ettevõtjad hõikasid rahvast Martensi väljakule Pärnumaa maitsete laadale

Eile pärastlõunal võis Pärnu linna südames asuval Martensi väljakul osta Eesti erinevates piirkondades kasvatatud toitu, suhelda tootjatega ja osaleda õpitubades.

Merle Einola (vasakul) juhendab heade maitsete õpituba Foto Urmas Saard
Merle Einola (vasakul) juhendab heade maitsete õpituba. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Huvilised nägid, kuidas saab kohalikku toorainet kasutades hästi lihtalt tervislikult toituda.[/pullquote]Pärnumaa maitsete laat viidi ellu Pärnumaa maitsete aasta raames koostöös Eesti- ja Pärnumaa Toiduvõrgustikuga OTT – Otse Tootjalt Tarbijale. Pärnus toimib OTT juba neljandat aastat. „Koostöös Eesti talupidajate keskliidu ja OTTiga sai käima lükatud taluliidu karavan, mis nüüdseks jõudnud viiendasse punkti, Pärnusse. Kuna tänavu on Pärnumaa maitsete aasta, siis seda enam oli soov teha koostööd. Tavaliselt tuleb neljapäeviti kümmekond tootjat Martensi väljakule, aga sedakorda kasvas osalejate hulk koos üle riigi kohale tulnutega veerandsajani,” rääkis Mirjam Pikkmets, Pärnumaa maitsete naiskonna üks liikmetest ja Pärnumaa otse tootjalt tarbijale vabatahtlik, aga eelkõige palju tuntust ja tunnustust kogunud Mätiku talu väga toimekas pereliige. „Pärnumaa tootjaid tuli kohale 16, mis on väga arvukas esindatus maakonnast,” lisas Mirjam.

Loe edasi: Ettevõtjad hõikasid rahvast Martensi väljakule Pärnumaa maitsete laadale

Ettevõtjad kutsuvad Pärnusse Martensi väljakule Pärnumaa maitsete laadale

Homme, neljapäeva pärastlõunal saab Pärnu linna südames Martensi väljakul osta piirkonnas kasvatatud toitu, suhelda tootjatega ja osaleda õpitubades.

Kurgid Foto Ragne Värk
Kurgid. Foto: Ragne Värk

Pärnumaa maitsed projektijuhi Kadi Elmeste teatel avaneb sama päeva õhtul võimalus nautida ehtsat Pärnumaa talutoitu koos talutootjatega. Kõik huvilisi oodatakse õhtusöögile kell 19 Lindi külas asuvasse Kapteni tallu. Külalistele pakutavate roogade seas leidub näiteks heeringatiramisu ja Kapteni talu kalašnitsel.

Pärnumaa maitsete õhtusöök on üks osa Talust Taldrikuni õhtusöögi sarjast, mis toimuvad ajavahemikul 21.-25. augustini Talutoidu Karavani raames üle Eesti, olles osaks üleriigilisest Talupäeva programmist.

„Talust Taldrikuni õhtusöökidega soovime hoogustada kohaliku talutooraine kasutamist restoranides ja majutuskohtades ning kasvatada meie teadlikkust kohaliku toidu väärtustest,” ütles Elmeste.

Pärnumaa maitsete laat viiakse ellu Pärnumaa maitsete aasta raames koostöös Eesti ja Pärnumaa Toiduvõrgustikuga OTT – Otse Tootjalt Tarbijale.

Pärnumaa on valitud Maaeluministeeriumi poole Eesti toidupiirkonnaks aastal 2018. Kohaliku toidu tutvustamiseks valitakse Eesti toidupiirkonda kolmandat aastat, kus toodetud toidule ja mille toidukultuurile pööratakse aasta jooksul suuremat tähelepanu. 2016. aastal kandis toidupiirkonna tiitlit Hiiumaa, 2017. aastal Peipsimaa.

Urmas Saard

Taaskasutusele pühendatud Väga Väga Vaba Turg Tartus

4. augustil kell 13.00-17.00 oodatakse kõiki Tartus Magasini Tänava Suvilasse, kus leiab aset taaskasutusele ja kinkemajandusele pühendatud Väga Väga Vaba Turg.

Väga Väga Vaba Turg Tartus
Väga Väga Vaba Turg Tartus

[pullquote]Vihmase ilma korral toimub turg Genialistide Klubi saalis.[/pullquote]Väga Väga Vaba Turg on kõigile avatud ajutine rahatu turg, kus asjad ja teenused liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. Äraandmiseks sobivad näiteks raamatud, riided, tehnika, kodutarbed – turule võib tuua kõike, mida enam ise ei vaja. Ainukeseks tingimuseks on, et esemed oleksid veel kasutuskõlblikud. Väiksemaid asju saab tuua ja jätta turu alale oma järgmist omanikku ootama.

Suuremate esemete (mööbli, kodutehnika jm) puhul on soovitatav jätta asja kirjeldus ja kontaktandmed, nii et soovija saab ise vajaminevale järgi minna. Väga Väga Vaba Turg on ka seltskondlik üritus, kus saab suhelda erinevate inimestega, vahetada mõtteid ja leida uusi tutvusi. Võid tulla ka muusikat mängima, žongleerima või muid trikke tegema.

Loe edasi: Taaskasutusele pühendatud Väga Väga Vaba Turg Tartus

Juulikuus on Tori põrgu lähedal oodata suurt suvelaata

VIII suvefestivali Tori ööd ja päevad ühe osana peetakse Pärnumaal Tori aleviku keskväljakul suvelaata.

Tori suvelaat Foto Urmas Saard
Tori suvelaat. Foto: Urmas Saard

Heinakuu 14. päeval oodatakse kauplema ettevõtteid ja eraisikuid talutoodanguga, taimede ja juurikatega, kunsti ja käsitööga, toidu- ja tööstuskaupadega, vanavaraga ja muu müüdava kaubaga. Täiesti mõeldav on ka kaubavahetus. Müügiletid on alates hommiku kümnest ostjatele avatud tervelt kuue tunni kestel.

Kauplejatel palutakse enda tulekust võimalikult aegsasti märku anda Ave telefonil 529 7216 või elektronposti aadressil sotsiaalmaja@torivald.ee. Registreerimisel tahetakse teada nime, telefoni numbrit ja müügipinna suurust. Müügiplatsi kasutamise eest küsitakse 10 eurot, tasumine toimub kohapeal sularahas.

Tori valla kodulehelt võib vaadata põneva kujundusega plakatit.

Urmas Saard

Samal teemal:

Tori laadal annetati Eesti esimese kutselise naislenduri Elvy Kalepi mälestustepingi valmistamiseks Foto Urmas Saard

 

 

 

Tori laadal võis toetada koduvallast pärit naislenduri mälestuspingi valmimist

Järva-Jaanis peetakse homme laata ja tänavafestivali

Eksponaat Järva-Jaani tuletõrjemuuseumist.
Eksponaat Järva-Jaani tuletõrjemuuseumist.

Saabuval laupäeval, 9. juunil toimub juba viies Järva-Jaani laat ja tänavafestival. Iga aastaga ostjate ja kauplejate seas üha populaarsemaks muutunud üritus toimub tavapäraselt Järva-Jaanis Laial tänaval. Müügiletid avatakse kell 9 ja laat suletakse kell 16.
Ürituse korraldajad Triinu  ja Arlet Palmiste ütlesid, et lisaks tavapärasele laadakaubale saab inimesi ja head toitu nautida kodukohvikutes. Tänaseks on teada 11 kodukohvikut, kes pakuvad oma külalistele koduseid sööke ja jooke.
Väikese juubeli väärilise tänavafestivali tõmbenumbriks on väga mitmekesine ja põnev programm. Päeva jooksul astuvad lavale naiskoor Koriat Soomest, tantsurühm Kekutajad Aravetelt, ansambel JJ Dixieland, muusik Arne Lauri erikavaga „Eesti Wabariigi aegsed laulud“ ja päeva lõpetab Järva-Jaani tantsutruppide gaalaetendus „Tantsud juubeliks“. Sinna vahele mahuvad oma etteastetega loomulikult ka kõik teised Järva-Jaani kultuurimajas tegutsevad armastatud ansamblid ja kollektiivid.

Loe edasi: Järva-Jaanis peetakse homme laata ja tänavafestivali

Sindi juubelipäeva esimene pool keskendus laadaplatsile

Seltsimaja ees toimunud tavakohane Sindi kevadlaat oli linna ümmarguse juubeli auks kavandatud ajaloohõngulisena, teemaks Eesti Wabariik kolmekümnendatel. Vaatamata üleskutsele ja suhteliselt vähestele stiliseeritud riietuses kohalviibinutele ei saanud laadameeleolu kannatada ega jäänud müüjad-ostjad pika ninaga.

Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink) Sindi laadal Foto Helen Parmen
Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink) Sindi laadal. Foto: Helen Parmen

[pullquote]”Mul juba uue laada plaanid mõlkumas,” ütles Ots vahetult enne selle ülevaate ilmumist.[/pullquote]„Pea sadakond müügipunkti meelitasid külastajaid kevadtaimedest-istikutest käsitöö, talutoodete, loodusliku toodangu ja nii edasi ja edasi kuni läti-leedu-poola tööstuskaubani välja,“ tegi 1. maile tagasivaate Ülle Ots, kevadlaada peakorraldaja ning MTÜ Loovus-looduskoda Rannarada juhatuse liige. Laadalisi usutledes väljendasid rahulolu nii ostjad kui müüjad. Kauplejate siiramad sõnumid viitasid koduselt korralduslikule meeleolule ja mitte ülepaisutatud samalaadse toodangu pakkumisele. Külastajate tänu kuulus eeskätt kevadhooaja aiandustoodetest uudsete maitseelamustega toitlustuse pakkujatele.

Kevadlaadal müütas pea saja kanti erinevate toodete/teenuste pakkujat. Meelelahutuslikku laadaprogrammi ja vahelduva ilmataadi veidrusi hoidsid ohjes Saepuru Sass (Lauri Nebel) ja Vinkli Aadu (Elmar Trink), kes osavalt kohaliku linna isetegevuslaste esinemisi sisse-välja juhatasid ja publikult oma naljatlemistega naerupurtsakaid välja võlusid. Vahepeal võtsid nad isegi pillid kätte ja suule. Ei jäänud tegemata ka ajastule kohased seltskonnatantsud ja laadamängud, mis jahedale ilmale vaatamata külastajad taas lava ette meelitasid.

Loe edasi: Sindi juubelipäeva esimene pool keskendus laadaplatsile

Anette Pattik vahetusõpilasena Inglismaale

Kevadpühal, kui Sindi tähistas linnana oma 80. sünnipäeva ja seltsimaja juures tegutses tähtpäeva tähistav neljas laat, võtsid kollase telgi all koha sisse Paikuse Lions klubi liikmed, kelle ettevõtmise eesmärgiks on Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilase Anette Pattiku vahetusõpilaseks Inglismaale lähetamise toetamine.

Anette Pattik Paikuse Lions klubi abilistega Foto Urmas Saard
Anette Pattik Paikuse Lions klubi abilistega. Foto: Urmas Saard

Paikuse Lions klubi liige Raiko Hiis selgitas, et Sindi laadale tuldi suure telgi, suure koosseisu ja abilistega üksnes heategevusliku sooviga. „Kogume Anette lähetamiseks Inglismaale oma tööga raha. Me pakume enda tehtud küpsetisi. Müüme karastusjooke. Limonaad on samuti peaaegu oma tehtud, väike vurts on sisse lisatud. Saia peal on meie endi poolt püütud lõhed,“ rääkis Hiis.

Telgi ühes nurgas oli suurte mõõtmetega pann ja selle taga seisis Kuno Erkmann. Tema hoolitses selle eest, et pidevalt oleks pakkuda soojasid pannkooke. Pannkooke pakuti vastavalt maitsesoovidele moosi, singi või juustuga. Oli ka banaanipannkooke.

„Hoolitseme, et kõigil oleks kõhud täis ja hoolimata vihmasest ilmast hea tuju ning Anette saaks minna vahetusõpilasena Inglismaale,“ rääkis Hiis, kelle juttu kinnitasid kõik teisedki abivalmid Lõvid ja seadsid vestluse lõppedes endid koos Anettega ühte viirgu pildile.

Loe edasi: Anette Pattik vahetusõpilasena Inglismaale

Kevadlaadaga tähistatakse 1. mail Sindi 80. aastapäeva

Tänavune Sindi laat toimub järjepidevust silmaspidavalt neljandat korda, aga nüüd juba uue korraldajaga.

Sindi Tarvitajate Ühisuse hoone Foto Marko Šorini kogust
Sindi Tarvitajate Ühisuse hoone. Foto: Marko Šorini kogust

[pullquote]Igal täistunnil lastakse ajaloolist vabrikuvilet[/pullquote]„Sindi seltsimaja ees toimuv traditsiooniline laat on Sindi linna ümmarguse juubeli auks ajaloohõnguline, teemaks Eesti Wabariik kolmekümnendatel,“ lausub Ülle Ots, MTÜ Loovus-looduskoda Rannarada juhatuse liige ja Sindi kevadlaada peakorraldaja. Ots selgitab, et tolle perioodi maaelu ja laadameeleolu on päris tõetruult lavastatud näiteks mängufilmis „Suvi“. „Tasub riidekappidest või pööningult otsida selleaegseid rõivaid ja tullagi laadale Teele, Tootsi, Lible või tänavamuusik Imelikuna!“ Parimatele kostüümidele on lubatud auhinnad.

Laat avatakse külastajatele kell 9.00. Abivallavanem Priit Ruut tervitab ja avab laada ametlikult kell 10.00.

Loe edasi: Kevadlaadaga tähistatakse 1. mail Sindi 80. aastapäeva

Talvevalguse promenaadil ja jõuluaatriumis

Alates keskpäevast oli tänane Pärnu Rüütli tänav tavatult rahvarohkem, sest Talvevalguse promenaadiks nimetatud uulitsal võis märgata jõulukülale iseloomulikke tunnuseid.

Väikemees helistab jõulutaat Ärni kellukest Foto Urmas Saard
Väikemees helistab jõulutaat Ärni kellukest. Foto: Urmas Saard

Nagu eelnevalt lubatud, leidiski suurema otsimiseta jõuluvana üles. Jõulutaat Ärni istus Pühavaimu nurgal keset tänavat püsti aetud jõulupuu ees. Ärni toetus kergelt parema käega oma ametikepile ja vasakuga kõlistas hõbedahäälset kellukest, et oleks kõigile möödujatele paremini märgatav. Ühele poisikesele meeldis kellahelin nii väga, et soovis proovida kas temagi käes kõliseb see sama hästi. Väikemees tahtnuks selle päriselt endaga kaasa võtta, aga mõistis, et jõulutaadil läheb seda siiski rohkem tarvis. Igaüks, kes jõulutaadi juures seisatas, patsu lõi, luuletust luges või lihtsalt Ärni vastu aupaklik oli, sai maiustuse põske pista.

[pullquote]Elly ütles, et koob 113-ndat Kihnu troid[/pullquote]Elmu Sadulsepp keerutas sealsamas teiselpool tänava nurgal plaate. Jõulumuusika lähedusesse olid mõned kaupmehed oma lettidega välja tulnud. Võis isegi kohvilauda istuda. Kella üheks oodati esinema Janne Ristimetsa tantsustuudio lapsi ja tund hiljem rahvatantsurühma Tuurit-Tuurit.

Loe edasi: Talvevalguse promenaadil ja jõuluaatriumis

Võrus peetakse laupäeval 300 tantsijaga talvetantsupäeva

Sel laupäeval kogunevad Võrru enam kui 300 tantsijat, et koos pidada talvetantsupäeva Selline ühistantsimine on seni traditsiooniks olnud suvistel Võru pärimustantsufestivalidel.

Viiskudega lumes Foto Urmas Saard
Viiskudega lumes. Foto: Urmas Saard

Võru-, Põlva-, Tartu- ja Harjumaa rahvatantsijatel on plaan maha pidada pea tunnine ühine tantsupidu, kavas on 17 pärimus- ja seltskonnatantsu. “Tantse oleme valinud valsist polkani,” selgitas ühistantsimise üks korraldajaid, tantsuõpetaja Maire Udras. “Nii saab ühistantsimisega sümboolselt alguse ka 2018. aasta juuli alguses toimuv XXIV Võru pärimustantsu festival, mis kannab nime “Teppo timm ja polka samm.””

Lisaks tantsurühmadele on ühistantsimisele oodatud ka kõik teised ümbruskonna tantsuhimulised inimesed. Selleks, et vajaminevad sammud selgeks saaks, korraldas tantsupäeva toimkond novembris ja detsembris kaks õpituba.

Suur ühistantsimine toimub laupäeval kell 15.30 Võru Katariina kiriku esisel platsil ja Jüri tänaval.

Loe edasi: Võrus peetakse laupäeval 300 tantsijaga talvetantsupäeva

Sindi gümnaasiumi õpilaslaat innustab noori ettevõtlikkusele

Kesknädala päeva lõppedes peeti Sindi gümnaasiumis õpilaslaata, mille üheks osaks oli ka mitmekesine meelelahutuskava.

Georgina Ristoja (paremal) ja Katrin Kärg Sindi gümnaasiumi õpilaslaadal 2017 a jõulukuul Foto Urmas Saard
Georgina Ristoja (paremal) ja Katrin Kärg Sindi gümnaasiumi õpilaslaadal 2017. a jõulukuul. Foto: Urmas Saard

Tänavu toimunud Sindi gümnaasiumi pika traditsiooniga jõululaat langes luutsinapäevale, millega õpilaste ettevõtluses siiski midagi ühist ei täheldatud. Ilmselt polnud seekordne väiksem osaluski seotud tolle päeva pärimuslike tavadega ja ega alati peagi rõhuma lõputult kasvavale osavõtlikkusele. Poolsada müügiseltskonda umbes saja kauplejaga oli eelmiste aastate võrdluses isegi oma suhtelise vähesuses pigem eelis kui puudus. Nii jõudis pikemalt kaubalettide ääres seistes süveneda pakutavasse, vestelda müüjatega ja vahetada muljeid ostlejatega.

Enne kellaseierite asetumist laada ametliku avamise kellaajale liikusid suurel hulgal mööda koolimaja koridore päris piraka kujuga piparkoogimajad. Nende varjus võis märgata ka jalgu ja käsi, mis majakesi justnagu võluväel jalutama tõid. Seda imet on eelmistelgi aastatel nähtud. Gümnaasiumi viimases klassis õppiv Georgina Ristoja valmistab neid ühiselt koos terve pere kaasalöömisega. Piparkoogimaju küpsetasid, ehitasid ja ehtisid lisaks Georginale ka tema ema, vanaema, tädi ja täditütar Katrin Kärg, kes tegeles samuti leti taga aktiivse müügiga. Hästi kõnekalt valitud sõnakujund „Jõuluime“ on piparkoogimajakesi valmistava firma nimetus.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi õpilaslaat innustab noori ettevõtlikkusele

Kümneseks saanud Jäärmarkil oli juubel

Kuigi õpetaja Kristi Suppi kiidab ja tänab korraldajaid, abilisi ja sponsoreid, jättes ennast pidevalt tagaplaanile (nii ka tänast lugu kirjutades), on kõigi kümne aasta kestel läbiviidud Pärnu Jäärmarkid saanud võimalikuks just tema väga kasulike näpunäidete varal. 2016. a suvel andis peaminister Stenbocki majas üle aukirja aasta ettevõtlusõpetajale Kristi Suppile.

Katherin R Sisask, Milena Simane, Jane Haas Foto Kristi Suppi
Katherin R. Sisask, Milena Simane, Jane Haas. Foto: Kristi Suppi

[pullquote]Miks ei või aga õpilased ise olla laada korraldajad?[/pullquote]Kümme aastat tagasi tekkis mõte pakkuda ühe laadaga topelt kogemusi. Õpilas- ja minifirmade laatasid on toimunud aastaid, nende korraldajateks on olnud Junior Achievement Eesti SA töötajad või õpetajad, mentorid. Miks ei või aga õpilased ise olla laada korraldajad? Pakkusin mõtte välja tollase Pärnu Ülejõe gümnaasiumi abiturientidele, kes olid koheselt nõus. Ka Kaubamajaka turundusjuhile mõte meeldis, Ülejõe gümnaasiumi direktor andis nõusoleku koolilaudade kasutamiseks ja kõik ülejäänu oli juba õpilaste teha. Korraldustoimkond kutsus osalejad, pidas tulijate üle arvestust, tegi reklaami, suhtles meediaga, organiseeris laudade transpordi ning osalejate hindamise, otsis sponsoreid auhindade saamiseks ja osalejate toitlustamiseks, leidis esinejaid, tegeles helitehnika pakkujate leidmisega, päeva juhtimisega jne. Inimesed, kellel on tulnud midagi organiseerida, teavad kui paljudele pisiasjadele tuleb mõelda, milliste takistustega tuleb tegeleda. Selle kogemuse said ja saavad nüüd õpilased.

Loe edasi: Kümneseks saanud Jäärmarkil oli juubel

Sindi gümnaasiumis peetakse jõululaata

Sindi gümnaasiumi jõululaat on üheealine möödunud laupäeval toimunud õpilaslaadaga „Pärnumaa jõulud“, kus Sindi õpilased pälvisid kiitvaid hinnanguid. Eelseisval kesknädalal kauplevad ettevõtlikud Sindi noored alates kella viiest oma koolimaja mitmel korrusel, kuhu oodatakse rohkelt ostlejaid.

Sindi gümnaasiumi jõululaat 2015 aastal Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi jõululaat 2015. aastal. Foto: Urmas Saard

Lisette Kandima, Sindi Gümnaasiumi huvijuht, nimetas registreerunute arvuks 52 müügiseltskonda. Seega toimetab müügilaudade taga umbes sadakond kauplejat. Osalejad on enamjaolt oma kooli õpilased, aga leidub inimesi ka väljastpoolt kooli.

Palju on neid, kes müüvad toidukraami ja maiustusi, kuid leidub ka erinevaid käsitöötooteid, näiteks pliiatsitopsid, rinnamärgid, käsitööseebid, ehted, vaasid. Täiskasvanud müüvad endi kootud sokke, sääriseid, kindaid ja muud käsitööd.

Meelelahutuskavaga esinevad nii Sindi gümnaasiumi kui muusikakooli õpilased.
Žüriiliikmeteks on Maia Agar (käsitöö- ja kunstiõpetaja), Raido Nazarov (endine aktiivne õpilane), Toomas Kandima (kooli hoolekogu esimees). Hinnatakse kuues erinevas kategoorias: parim toode, parim teenindus, parim müügikoha kujundus, parima küpsetise eripreemia, originaalsuse eripreemia, kõige jõulusem toode.

Urmas Saard

Samal teemal:

Margit Viies, Silmapaistvaim müügimees Foto Urmas Saard

 

 

 

Õpilaslaat Sindi gümnaasiumis

Söödav lusikas ja muud põnevat laadalt “Pärnumaa jõulud 2017”

“Pärnumaa jõulud 2017” on Port Artur 2 kaubanduskeskuses asetleidev õpilaslaat, mis toimus tänavu Junior Achievement Eesti egiidi all 16. korda.

Pärnumaa jõulud 2017 Port Arturis Foto Urmas Saard
“Pärnumaa jõulud 2017” Port Arturis. Foto: Urmas Saard

Vaevalt said külastajad kaubanduskeskuse uksest sisse, kui päkapiku mütsi kandev noorhärra suurendas kiirel käigul sammu pikkust, sirutas käe välja ja pakkus eeskujulikult pakendatult naturaalset snäkki. Ikka ostmiseks, mitte päris muidu. Kuidas tubli müügimehe nimi on? „Armin Kull,“ sain vastuseks. Pidanuks juba tundma, aga Armin jätkas enesekindla uhkustundega tutvustamist. „Õpin Sindi gümnaasiumi 5.a klassis.“ Alles hiljem sain täiendavalt teada, et tubli müügimees kuulus neljaliikmelisesse meeskonda, kes oli valinud endale paljutähendusliku ja arusaadavalt selges eesti keeles kõlava ettevõtluse nime „Ole terve“. Noorhärra asjalikkust ja julgust jälgides tekkis paratamatult kujutluspilt suurima läbimüügiga parimast müügistrateegist.

Kui varem hinnati eraldi arvestusega gümnaasiumi astmes tegutsevaid õpilasfirmasid (ÕF) ja 6.-9. klassi astmes miniõpilasfirmasid (MF), siis nüüd on lisandunud ka mini-mini firmad, kuhu kuuluvad kuni 5 klassi õpilased. „Sest on raske võrrelda algklasside õpilase tegemisi põhikooli õpilastega,“ selgitas Mari Suurväli, „Pärnumaa Jõulud“ projektijuht ja TÜ Pärnu kolledži täiendkoolituse programmijuht.

Loe edasi: Söödav lusikas ja muud põnevat laadalt “Pärnumaa jõulud 2017”

Narva-Jõesuus peeti silmufestivali

Esmapilgul angerjat meenutav maolaadse välimusega jõesilm jääb rangelt liigitatuna tõelistest kaladest kõvasti madalamale arenguastmele, kuid hoolimata sellest on just silmupüük kujunenud Narva jõe kalurite tulusaimaks tööks.

Silmud silmufestivalil Foto Urmas Saard
Silmud silmufestivalil. Foto: Urmas Saard

Eestis asustab jõesilm küll enamikke Soome lahte suubuvaid jõgesid, kuid kõige rikkalikum on olnud just Narva jõgi, kus neid püütakse põhja paigutatud torbikutega hüdroelektrijaama paisust mereni. Tollest Eesti tuntuimast silmujõest püütud silmusid viidi marineeritult Peterburi turule juba vähemalt paarsada aastat tagasi. Kuulsusrikas ajalugu ja Narva jõe kalurite tulus püügiartikkel selgitab põhjust, miks Narva-Jõesuus korraldatakse alates 2009. aastast silmufestivali.

Laupäeval, 23. septembril oli Suur-Lootsi tänav alates J. Poska tänava ristmikust täies laiuses kuni pea sadamakaini laadalistest ummistatud. Siiski ei tekitanud laat kohe esmavaatlusel silmufestivali muljet, sest valdavalt torkas silma palju muud. Mitut müügitelki kaunistasid Georgia lipud. Nagu õigetele kaupmeestele kohane, tundsid nad vähemalt elementaarsel tasemel selle maa riigikeelt, kus oma kaubale turgu otsiti. Neist mõni rääkis üllatavalt hästi eesti keelt. Veini kaupmees oli sama, kellega sai juhtumisi kevadel Georgias Aserbaidžaani piiri lähedal kohtutud. Mille järgi meelde jäin, ei tea? Nähtavasti on piirivalvuril elukutsest tulenevalt haruldane mälu ja tähelepanu võime. Põneva kauba nimetuse võinuks anda gruusiapärastele pähklirullidele.

Loe edasi: Narva-Jõesuus peeti silmufestivali

Sibulatee puhvetite päev

16.septembril toimub taas Sibulatee puhvetite päev. Oma kodu väravad, uksed ja hoovid avavad kakskümmend kuus siin piirkonnas elavat ja toimetavat pere. Oodatakse külalisi, kellele meeldivad kodused ja kohalikust toorainest valmistatud road ning kes soovivad ka talvevarusid soetada.

Sibulatee puhvetite päev Foto Ahto Sooaru
Sibulatee puhvetite päev. Foto: Ahto Sooaru

Puhvetite päeva peakorraldaja, MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe: “Sibulatee puhvetite päev sai inspiratsiooni Eesti mitmetes piirkondades suviti toimuvatest kohvikupäevadest. Sibulatee võrgustiku liikmed soovisid kogukonda aktiveerivat ning siia rohkem külastajaid toovat päeva korraldada justnimelt sügisel, sest valminud on siis kõik aedviljad, purgis on marjad ja seened ning muidugi on Kolkja-Kasepää-Varnja külatänavad palistatud kuulsa peipsi sibula müüjatest. Samal päeval toimub ka Varnja sibulalaat.”

Eesti toidu kuu ajal toimuval sündmusel on siinsed kakskümmend kuus puhvetit laiali pillutatud terve Sibulatee piirkonnas. Samas on näiteks Nina külas pea et külg-külje kõrval kolm puhvetit. Kaugemad avatud õued asuvad Välgis või hoopiski Torilas. Päris mitmed puhvetid asuvad otse Peipsi järve kaldal.

Loe edasi: Sibulatee puhvetite päev

Seto Kuningriigis valitakse uus ülemsootska

5. augustil aset leidev XXIV Seto Kuningriigi päev peetakse Luhamaal Määsi mäel, mis asub Võrumaal Misso vallas.

Seto Kuningriigi päeva sõjväe paraad Foto Urmas Saard
Seto Kuningriigi päeva 2016. a sõjväe paraad. Foto: Urmas Saard

Seto Kuningriigi pidustustega alustatakse keskpäeval. Misso valla kodulehel annab Meelike Kruusamäe ülevaatlikult teada toimuva üksikasjadest.

Esmakordselt on kuningriigis meistrite laavka, ehk aastate jooksul parimateks kuninga meistriteks valitute kaupa pakkuv pood. Samuti on oma esindusega väljas kümmekond seto küla.

„Iga aastal on kuningriigipäevale valitud peateema ja sel aastal keskendutakse seto küladele. Nii sätitakse platsile mitmete külade esindused, kus külad ennast tutvustada saavad. Parim ja aktiivseim küla saab tunnustatud Seto Kuninga külana,“ ütles Setomaa ülemsootska Aarne Leima. „Uudne on selle aasta kuningriigis ka see, et kõik kuninga meistrid läbi aegade toovad oma tunnustuse saanud toodangu meistrite lavkale müüki. Seega on sel päeval hea võimalus kaasa osta kvaliteetset seto sööki, jooki ning käsitööd.“

Loe edasi: Seto Kuningriigis valitakse uus ülemsootska

Päev Sindi hoovimüügi päeval

Sindi hoovimüügi päevade esimene päev on õhtusse jõudmas ja kõige hilisemale ajale avatuks jäänud koduväravadki sulgumas. Neist mitmed jätkavad veel pühapäeval ja nendega liituvad uued kauplejad. Hoovimüük pole üksnes raha loovutamine tarviliku kauba eest, vaid uudne võimalus kohtuda väikese kogukonna meeldivate inimestega ning üllatuda korduvalt oma kodulinna aedade ilu võlust.

Sindi hoovimüügi päevade esimene päev Foto Urmas Saard
Sindi hoovimüügi päevade esimene päev. Foto: Urmas Saard

Pikal tänaval elav perekond Piiriste pani oma koduväravasse pilkupüüdvalt kutsuva reklaami juba esmaspäeval. Hille hoolitseb Sindi linnaruumi peenarde eest. Pole siis ime, et koduaed näeb välja nagu liigirohke botaanikaaed, mida on kujundatud juba kaheksa aastat. Esimene ostja on kohal juba veidi enne kümmet. Naerataval Hillel on kõik juba aegsasti külaliste vastu võtmiseks valmis. Abikaasa Toomas on teda igal sammul abistamas. Hea kondiitrioskuseid valdav Hille õde Heili Tähepõld toob äsja ahjust võetud hõrgutisi kohvikusse. Ostja on õnnelikult rahul, et saab oma iluaeda täiendada nelja uue taimega. Müüja näib veelgi õnnelikumana ja katab esimesele tasuta kohvilaua.

Tahtmine on võimalikult palju müügikohti külastada. Seepärast ei võimalda aeg kõikjal liiga pikalt paigale jääda, kuigi kaup on aus, müüjad toredad ja valmis sinuga pikemalt kui tavakaupluses vestlema. Mõni maja vahet on siledale kiviparketile tõstetud rõivaste valiku jaoks pikem stange ja Ilme Prenge tulnud maja perenaisele appi asjatundlikult kaupa soovitama. Näib, et mitmed müügihoovid pole ainult ühe pere ettevõtmine. Ühinetakse ühisele tegevusele ka sõpruskonniti.

Loe edasi: Päev Sindi hoovimüügi päeval