kultuuripärand

Lahemaa rahvuspargis toimuvad Muuksi linnamäe talgud

Keskkonnaamet, Soomepoiste Pärimusühing, Eesti Metsaühistu ja Muinsuskaitseamet korraldavad 18. oktoobril Lahemaal Muuksi linnamäel talgupäeva. Talgutel toimub võsa lõikamine ja koristus, pärastlõunal saab kuulata põnevaid lugusid ning head muusikat. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss.

Talgupäeval puhastatakse Muuksi linnamäe klindinõlvasid, vaateid ning linnuse lääneserva. Pärastlõunal saavad talgulised lõkke ääres kuulata põnevaid lugusid siinsete randade lähemast ja kaugemast ajaloost. Juttu vestavad Ott Sandrak, Edgar Sinisalu, Gurly Vedru, Robert Treufeldt ja Madis Arukask. Talguõhtu jätkub Näkiallika talus, kus Rein Maran räägib loodusest. Päeva täidavad hea muusikaga Margus Põldsepp ja Jaak Johanson.

Muuksi linnamägi Lahemaal on ajalooliselt tähtis paik, kus inimene on toimetanud juba alates kiviajast. Pronksiajal oli siin asulakoht ning viikingiaja lõpus linnus. Piirkonna rahva jaoks on Muuksi linnamägi olnud sajandeid tähtis kogunemiskoht. Siia püstitatud Põhjatähe mälestusmärgid on pühendatud Eesti ja Soome võitlejatele Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas.

Talgutega tähistatakse ka hõimupäeva, mille eesmärgiks on tutvustada hõimurahvaid ja nende kultuure. Hõimupäeva tähistatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. Talgupäeval löövad kaasa ka soomepoisid ehk Teise maailmasõja ajal Soome relvajõududes teeninud eestlased.

Talgutele on väga oodatud pered koos lastega, kellele on planeeritud eraldi tegevused.

Talgupäev on kõikidele osalejatele tasuta. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss. Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 10 (täpsem info bussisõidu kohta). Toitlustamise korraldamiseks on vajalik osalejate eelnev registreerimine. Registreerimislingi, toimumiskoha kaardi ja täpse päevakava leiab SIIT.

Talgupäeva toetavad Kuusalu vald, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Erametsakeskus.

Muuksi talgupäev toimub Lahemaal laupäeval, 18. oktoobril algusega kell 11.

Annika Remmel

Rahvusraamatukogule kingitakse käsitsi valmistatud teos

“Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid”. Foto: Rahvusraamatukogu

Täna, 3. oktoobril kell 16 annab kultuuriminister Urve Tiidus Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis raamatukogule üle hutsuuli kultuuri tutvustava käsitsi valmistatud teose ning avatakse näitus „Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid“.

Ukraina Kultuurikeskuse poeetilise punase raamatu projekti raames valminud teos ”Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid” tutvustab hutsuuli luule ja illustratsioonide kaudu nende kultuuri eripära ja iseloomu.

Raamatu tegemist toetasid Ukraina Ivano-Frankivski oblasti kuberner Mykhailo Vyshyvaniuk ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnas: „Meil on au olla 30 maailma raamatukogu seas, kellele see väärtuslik kingitus tehakse ning unikaalse teose säilitamine usaldatakse“.

Raamatuesitlusel avatakse ka hutsuuli kultuuri tutvustav näitus, kus eksponeeritakse rahvarõivaid ja salle. Näitus jääb Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatuks 10. oktoobrini.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Keskkonnaamet kutsub osalema rahvusvahelisel veskipärandi seminaril

Keskkonnaamet ja MTÜ Veskivaramu korraldavad 9. ja 10. oktoobril Lahemaa veskipärandi seminari, mille eesmärgiks on väärtustada veskite kultuuri Eestis ning pöörata tähelepanu veskipärandi hoidmisele. Veskiseminaril räägitakse veskite muinsuskaitselisest väärtusest, veskite tekkest Eestis, tuulikute taastamisest ning vesiveskite taaskasutamisest. Seminaril esinevad ka Ukraina Pirogovo vabaõhumuuseumi peadirektor Dmitri Zaruba ning vanemteadur Natalia Ivantšenko, kes tutvustavad Pirogovo vabaõhumuuseumi tuulikute kollektsiooni ning räägivad lähemalt Ukraina tuulikutüüpide ajaloost ning erinevatest veskitüüpidest.

Oma kogemusi jagavad ning aruteludes osalevad MTÜ Eesti Veskivaramu juhataja ja Hellenurme veski omanik Mae Juske, Jaan Vali Muinsuskaitseametist, Enn Tarvel Ajalooinstituudist, Arvo Järvet Tartu ülikoolist ja Mihkel Koppel MTÜ-st Koppel Arhitektid.

Seminari esimesel päeval saab kuulata ettekandeid ning toimuvad teemakohased arutelud oma ala asjatundjate eestvedamisel. Teisel päeval tehakse ringsõit Lahemaa ja Lääne-Viru veskites.

Seminari päevakava ja info registreerimise kohta on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.

Annika Remmel

Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus “Pärand elab!” Mõniste muuseumis

Homme, 1. juulil kell 14 avatakse Mõniste muuseumis Kuutsi külas Võrumaal Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus “Pärand elab!”. Avamisel jagab Võru Instituudi projektijuht, põline võrokene Külli Eichenbaum oma kogemusi seoses vaimse pärandi nimistu sissekannete koostamisega. Süvahavva Loodustalu perenaise Reet Pettai käe all saab ravimtaimi tundma õppida.

Vaimuka pesunööri-näitusena kujundatud väljapanek kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ning tavasid. Rahvakultuuri Keskuse koostatud näitus tutvustab kümmet Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud kultuurinähtust, sh seto kirmast ja ravimtaimedega ravimist vanal Võrumaal. Nimistu loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.

Elava pärandi vastu huvi tekitav rändnäitus on üleval olnud Tartus, Hiiumaal, Kihnus, Karksi-Nuias, Tallinnas, Põltsamaal, Kundas, Puurmanis ja Sindis. Näitusega “Pärand elab!” saab Mõniste muuseumis tutvuda 31. juulini. Mõniste muuseum on avatud iga päev kell 10.00-17.00.

Loe edasi: Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus “Pärand elab!” Mõniste muuseumis

Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus “Pärand elab!” Sindi Muuseumis

Pühapäeval, 11. aprillil kell 15 avatakse Sindi Muuseumis (Pärnu mnt 26A, Sindi) Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus “Pärand elab!”. Avamisel saab osaleda lihavõttemunade värvimise töötoas. Kõik huvilised on oodatud!

Näitus “Pärand elab!” kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ning tavasid. Rahvakultuuri Keskuse koostatud näitus tutvustab kümmet Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud kultuurinähtust, sh seto kirmast ja ukraina lihavõttemunade – pysankade – kaunistamise traditsiooni. Nimistu loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.

Elava pärandi vastu elavat huvi tekitav rändnäitus on üleval olnud Tartus, Hiiumaal, Kihnus, Karksi-Nuias, Tallinnas, Põltsamaal, Kundas ja Puurmanis. Näitus “Pärand elab!” jääb Sindi Muuseumis avatuks 15. maini.

Näituse meeskond:
Kuraator: Jane Kalajärv
Töögrupp: Kristiina Porila
Kujundus: Malle Jürgenson ja Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka)
Keeletoimetaja: Helika Mäekivi (Päevakera)

Näituse valmimist toetas Kultuuriministeerium.

Lisainfo: http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/

Setomaa kultuuriprogramm ootab taotlusi kuni 27. jaanuarini

Avaliku konkursi programmi “Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018” projektidele taotluste esitamise tähtaeg on 27. jaanuar. Toetusprogrammi eesmärk on hoida sealse piirkonna kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ja oskusi. Programmi maht on 208 800 eurot, see on 10% suurem kui eelmisel aastal.

Setomaa kultuuriprogrammi kaudu toetab Eesti riik sealse kultuuripärandi säilitamist ja edasikandmist, muuseumide tegevust, seto kultuuriprojekte, seto traditsioonide ja keele õpetamist, setokeelseid trükiseid, teadus-ja arendustegevust ning setode omaalgatuslikke ettevõtmisi. Programmi nõukogu esimehe Eino Pedaniku sõnul peab Seto kultuuriprogramm tähtsaks eelkõige just noorte sidumist esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamist, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamist väljaspool Setomaad.

Kultuuriministeerium on seto kultuuriruumi edendavaid tegevusi toetanud alates 2003. aastast.

Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

Taotlused palume esitada digitaalselt allkirjastatuna: programmid@rahvakultuur.ee või saata postiga Rahvakultuuri Keskusesse aadressil J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn

Uuendatud programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Rahvakultuuri Keskuse veebilehel http://www.rahvakultuur.ee/?s=1707

Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kutsub!

Tallinnas 18.-20. septembril toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile.

Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on varem toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis. Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja praeguseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.

Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis.

Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui ka merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.

Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu

Viljandis avatakse reedel üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus

Emmaste Põhikooli kunstitöö. Foto: Piret Veevo — „Lehmalüps Niidi talus“ Kaarel Niit (16),
Kertu Lehtsaar (16), Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson. Foto: Piret Veevo

Viljandi Linnagaleriis avatakse reedel, 24. mail üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu. Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

Näituse pidulikule avamisele on kutsutud kõikide tööde autorid koos juhendajatega. Õpilased riputavad oma tööd ise üles ja saavad osa vaimse kultuuripärandi elamuspäevast. Näitus jääb Viljandis avatuks 20. juunini. Täpsem info projekti kohta on kättesaadav siin.

26. juunist 23. juulini on näitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriis Aatrium.

Projekti korraldajad on UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, rahvakultuuri keskus ja Sally Stuudio. Toetavad kultuuripärandi aasta 2013, Hasartmängumaksu nõukogu, Kultuuriministeerium ja Edelaraudtee.

Konverents Õisus juhatab osalejad mõisaparki ja taluaeda

Muinsuskaitseamet korraldab koostöös Viljandi maavalitsusega 9. mail Viljandimaal Õisu mõisas konverentsi “Mõisapargist taluaeda”.

Konverentsil käsitletakse mõisaparkide kujunemise ajalugu, planeerimist ja hooldamist ning vaadatakse, kuidas mõisapargid on mõjutanud taluaedu. Samuti on kavas teha jalutuskäik Õisu mõisa pargis, kus toimuvad parajasti korrastustööd.

Konverentsi avasõnad ütleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse, kelle sõnul on nii mõisa- kui talukultuur osa Eesti ajaloolisest pärandkultuurist. “Selliste teemadega tegelemine sobib Viljandimaale väga hästi, sest siinset piirkonda võib õigustatult pidada meie pärandkultuuri keskuseks.”

Ühtlasi tuletas Kruuse meelde, et 2013. aasta on Eestis kuulutatud kultuuripärandi aastaks ning aasta pealinnaks ehk pärandilinnaks on just Viljandi.

Neljapäeval, 9. mail kell 10 Õisu mõisas algava konverentsi avaettekande peab keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Urve Sinijärv, kes räägib teemal “Kunst ja loodus pargis”. Seejärel tutvustab muinsuskaitseameti nõunik Jaan Vali väikevorme mõisaparkides ja taluaedades. Õisu mõisakompleksi taastamise ja arendamisega seotud arenduskonsultant Urmas Tuuleveski mõtiskleb aga oma ettekandes teemal “Ilu patta ei pane?”. Loe edasi: Konverents Õisus juhatab osalejad mõisaparki ja taluaeda

Meremäe lööb Roosifestivalil õitsele

Meremäe toimuvad juba kolmandat korda Roosipäevad. Sellel aastal on üritus oma tegevustega laienenud neljale päevale ning kutsuda tuleb seda festivaliks.

8.-10.mail on Land Art päevad, kuhu saavad tulla koolid, erinevad huviringid, seltsid, kunstnikud ja teised huvilised, kes soovivad end proovile panna maastikule taieseid luues. Registreerunud on Räpina Aianduskool ja Võrumaa Kutseõppekeskuse esindused ning grupp Missost. Meremäe külakeskkonnas valminud ja ülesseatud töid saab näha Roosipäeval 11.mail.

Rahvapärimusliku uusloominguga toetatakse kultuuripärandi aastal toimuvat kodus valminud konkursitööde väljapanekuga ja uudselt pannakse kokku Nukunurk, kuhu seatakse vaatamiseks ülesse omavalmistatud nukud.

Roosipäeval on olemas üle 20 erineva tehnikaga töötoa, kus igaüks leiab endale sobilikus tehnikas pisieseme valmistamise. On klaasi-, paberi -, tekstiili- ja teisedki töötoad, et valmistada roosilisi ja kauneid esemeid. Juhendajaid tuleb kohale Soomest ja Lätist, koduvallast, pealinnast ning erinevatest maakondadest.

Päevateemale kohaselt on oodata roosiistikuid ja teisi kauneid taimi müüma Eesti Roosiklubi. Avatud on koolimaja esimesel korrusel lasteaia ruumides lastehoid.

Kaasa saab osta ning tutvuda kunsti ja käsitöö eritarvetega Kunst ja Hobi kaupluse väljapanekuga Tallinnast. Loe edasi: Meremäe lööb Roosifestivalil õitsele

Kultuuripärandi aastal on Teeme Ära talgupäeval eritähelepanu mälestiste korrastamisel

Käesoleval kultuuripärandi aastal pööratakse Teeme Ära talgupäeval eraldi tähelepanu mälestiste korrastamisele – kultuuripärandi aasta toimkond koos talgupäeva korraldajatega kutsuvad üles osalema korrastustöödel kultuuripärandi objektidel ja mälestistel.
Kultuuripärandi aasta toimkonda kuuluva Muinsuskaitseameti arendusdirektori Tarvi Sitsi sõnul on sel aastal kultuurimälestiste korrastamise kõrval tähelepanu all ka teadmiste jagamine. Mälestiste korrastamisega seonduvad talgud leiab Teeme Ära kodulehel aadressil http://j.mp/talgud-mälestised. Hetkel on võimalik kirja panna end 94 kultuuripärandi objekti korrastamisega seotud talgule – kes aga talgupäevaks kedagi objekti tutvustama soovib, peab kiirustama – kõigi mälestiste juurde jutuvestjaid kindlasti ei jätku.
Teeme Ära talgupäev peetakse taas mai esimesel laupäeval, 4. mail, mil iga kogukond saab ise otsustada talgupäeva tööd ja tegemised. Teeme Ära talgupäeva toimkond ja Eesti Rahva Muuseum kutsuvad inimesi jätkuvalt talgulugusid jagama. Seda saab teha talguveebis aadressil http://www.teemeara.ee/talgulood.
Tarmo Tüür,
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige

Üle-eestilises pärandiaasta e-mälumängus on keskpäevaks osalenud juba 3000 inimest

Südaööl alanud priiuse põlistamise päevale pühendatud pärandiaasta e-mälumängu on täna keskpäevaks edukalt läbi mänginud juba 3000 inimest. “Eriti tihe võistlus toimub koolide vahel,” rõõmustas kultuuripärandi aasta eestvedaja Riin Alatalu. “Osalejaid on kõikjalt üle Eesti ning nii gümnaasiumite kui põhikoolide seast. Samuti on võistlustulle astunud juba mitmete ettevõtete võistkonnad.”

E-mälumängus saab osaleda aadressil http://www.malumang.postimees.ee südaööni, samal aadressil asub ka pidevalt muutuv tulemuste edetabel. 30-le küsimusele vastamiseks on osavõtjatel aega pool tundi. Küsimused ja vastusevariandid on üles ehitatud nii, et seniseid teadmisi ja loogikat appi võttes on võimalik õige vastus välja nuputada.

Mälumängu oodatakse mängima nii täiskasvanuid kui ka gümnasiste ja põhikooli õpilasi. Kõik koolid, klassid, ettevõtted, seltsid ja sõpruskonnad on oodatud moodustama võistkondi, et ühiselt tähistada nii kultuuripärandi aastat kui ka valmistuda Eesti 100. sünnipäevaks. Osaleda saab nii Eestist kui väljaspoolt Eestit.

Kultuuripärandi aasta koostöös Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonnaga kutsub täna, 27. märtsil kõiki osalema harivas e-mälumängus, tähistamaks priiuse põlistumise päeva, mil taasiseseisvunud Eesti Vabariik on olnud kauem vaba kui olime maailmasõdade vahelisel perioodil 24. veebruar 1918 – 17. juuni 1940.

2013. aasta on kuulutatud kultuuripärandi aastaks, mille raames toimub rohkelt erinevaid sündmusi üle terve Eesti. Mis on kultuuripärand? Kuidas see tekib? Kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab? Kultuuripärandi aastal otsitakse nendele küsimustele vastuseid. Täpsemat infot teema-aasta kohta saab veebilehel www.parandiaasta.ee ning Facebookis www.facebook.com/kultuuriparandiaasta.

Ivo Linna kutsub tähistama priiuse põlistumise päeva e-mälumänguga

Kultuuripärandi aasta koostöös Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonnaga kutsub 27. märtsil kõiki osalema harivas e-mälumängus, tähistamaks priiuse põlistumise päeva, mil taasiseseisvunud Eesti Vabariik on olnud kauem vaba kui olime maailmasõdade vahelisel perioodil 24. veebruar 1918 – 17. juuni 1940.

Kuupäevad on ühe riigi ajaloos olulised verstapostid. Samasugused verstapostid on ka kultuurimälestised, mis ajaloo tunnistajatena räägivad meile Eestist eile ja täna. EV 95-le pühendatud kultuuripärandi aasta e-mälumäng kutsub kõiki retkele ajamasinaga, et panna proovile oma teadmised Eesti kultuuripärandi tundmises. “Mängu eesmärk on näidata Eesti kultuuripärandi mitmepalgelisust, anda uusi teadmisi ja võimalust näha tuttavaid asju teise nurga alt,” selgitas mälumängu patroon ja pärandiaasta saadik Ivo Linna.

Interaktiivne valikvastustega mälumäng toimub 27. märtsil 24 tunni jooksul aadressil malumang.postimees.ee, kus 30-le küsimusele vastamiseks on osavõtjatel aega pool tundi. Küsimused ja vastusevariandid on üles ehitatud nii, et seniseid teadmisi ja loogikat appi võttes on võimalik õige vastus välja nuputada.

Mälumängus osalejatele on Eesti kultuuri- ja mäluasutused pannud välja rikkaliku 95 erinevast auhinnast koosneva auhinnafondi. Peaauhinnad erinevate kategooriate võitjatele on Viljandi Folgi folgipassid. Lisaks on auhinnafondis folgi päevapassid, teater Ugala ning rahvusooper Estonia piletid, arvukalt pääsmeid muuseumidesse ning rikkalik valik kultuuripärandit tutvustavaid raamatuid. Parimat võistkonda ootab Eesti Meremuuseumis ees põnev programm “Salajane koostöö Soomega”. Tublimale koolile on Eesti Meremuuseum pannud välja vabalt valitud haridusprogrammi 25-le õpilasele koos lõunasöögiga Lennusadamas.

Lisainfo: Margit Pulk, Muinsuskaitseamet, avalike ja välissuhete nõunik, tel 6403 054, 5348 8841, e-post margit.pulk@muinas.ee

Tsõõriklaual kooskõlastatakse taotlust UNESCO-le

Võrumaa suitsusaunade koostöökogu kutsub 1. märtsil kell 15 Võru Instituuti kokku võrokõisi tsõõriklavva, et üheskoos vaadata üle UNESCO-le valminud taotlus, allkirjastada kogukonna nõusolekukiri ja vahetada teemakohast infot.

Võrokeste kogukonna koostöös on kolme aasta jooksul kokku pandud materjalid, mis on vajalikud taotluse esitamiseks Võromaa suitsusaunatava UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kandmiseks. Taotluse koostamist on juhtinud vabatahtlik suitsusauna koostöökogu, kes tegutseb kohalike organisatsioonide ja aktiivsete inimeste toel.

Taotluse eestikeelset teksti saab lugeda kodulehel www.savvusann.ee. Küsimused ja ettepanekud taotluse sisu kohta saab saata veebruari kuu jooksul: kylli.eichenbaum@wi.ee.

Taotluse UNESCOle esitamise kohta langetab otsuse kultuuriminister. Taotluse esitamise lõpptähtaeg on käesoleva aasta 31. märtsil.

Tsõõriklaua arutelu on kõigile avatud, teata osalemisest:

Külli Eichenbaum

Võromaa suitsusaunade koostöökogu infojuht

tel 56611924

e-post: kylli.eichenbaum@wi.ee

Kuidas teha kogukonnakroonikat audiovisuaalsete vahenditega

Rahvakultuuri Keskus korraldab koolituse huvilistele, kes soovivad õppida käsitsema kaamerat ja muid tehnilisi vahendeid filmi tegemiseks, et jäädvustada olulisemaid hetki pere- või kogukonnasündmustelt.

Koolitus sisaldab loenguid, praktilisi tunde ja individuaalset e-õpet õpetaja
juhendamisel. Materjali salvestamis- ja monteerimisoskuse omandamiseks peab õppima asujal olema videosalvestusvahend ja arvutioskus (Word, PowerPoint).
Koolitus toimub neljal päeval – 7. märtsil, 4. aprillil ja 9. mail ning ühel
päeval septembris 2013 Rahvakultuuri Keskuses Tallinnas, J.Vilmsi t 55.
Kursust juhendab meediaprojektide juht ja režissöör Jüri Tallinn.
Koolituse üks eesmärk on siduda uued tegijad ka kultuuripärandi aasta
sündmuste jäädvustamisega, mis leiavad aset kõikjal üle Eesti.
Registreerumine telefonil 6009291 ja aadressil www.rahvakultuur.ee –kursused
ja registreerumine-25.veebruarini 2013.

Kapa stuudium märgib kultuuripärandi aastat folklorist Marju Kõivupuu loenguga “Pärand meis endis ja meie ümber”

Pühapäeval, 17. veebruaril kell 15.00 algab Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumi kevadsemestri esimene loeng. „2013. aasta on pühendatud kultuuripärandile, aasta juhtmõtteks on “Pärijata pole pärandit”. Meie kõik, kes me elame tänases päevas, oleme samaaegselt nii pärijad kui ka pärandajad. Kõneleme stuudiumis sellest, mida mõistame kultuuripärandina ning miks tekivad aeg-ajalt erimeelsused kultuuripärandi mõtestamisel ja väärtustamisel.,“ ütles Marju Kõivupuu eelseisvat loengut kommenteerides.

Marju Kõivupuu on eesti filoloog ja tuntud folklorist. 2002. aastal kaitses ta doktoritööd surmakultuuri suundumustest Võrumaa matusekombestiku näitel. Ta on olnud paljude raadiosaadete autor, kirjutanud artikleid peamiselt meditsiinifolkloori, surmakultuuri, lokaalkultuuride spetsiifika ja rituaalmaastike teemadel. Marju Kõivupuu on õppejõu ja teadurina töötanud Tartu ülikoolis, Eesti kunstiakadeemias, Eesti maaülikoolis, TÜ Viljandi kultuuriakadeemias, TTÜ Tartu kolledžis ning Võru instituudis; 2000. aastast Tallinna ülikoolis. (allikas wikipeedia ja TLU EHI)

Tänavu märtsis täitub loengusarjal „Kapa stuudium“ viis tegutsemisaastat. Loengusarja algatasid Kohila vallavalitsus ja koolituskeskus 2008 aasta kevadel. Avaloengu pidas akadeemik Peeter Tulviste.

Stuudiumi loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest ning maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring kus huvilised lektoriga privaatsemalt vestelda saavad.

Lisainfo: Eeva Kumberg, tel 5663 7037, Reet Aro, tel 5818 8568

Süütame küünlad suurmeeste kalmudel

Äsja 25aastaseks saanud Eesti muinsuskaitse selts on teinud tänavusel kultuuripärandi aastal ettepaneku algatada Eesti Vabariigi 95. aastapäeval uus traditsioon: pidada meeles Eesti suurkujusid ning süüdata aastapäevanädalal nende haudadel küünlad, teatab kultuuripärandi aasta koordinaator Riin Alatalu.

Meenutuste kuu avab president Toomas Hendrik Ilves, kes koos Tarvastu gümnaasiumi õpilastega asetab 8. veebruaril küünla Eesti muinsuskaitse ideoloogi Helmi Üpruse (1911–1978) hauale Tarvastu surnuaias.

Kultuuripärandi aasta juhtrühma nimel kutsutakse kõiki koole vabariigi aastapäeva üritustel üles meenutama oma kodukandi suurmehi ja -naisi, et tutvustada noortele meie riigimehi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja teisi ning mõtestama üksikisiku ja tema vaimse pärandi rolli väikese rahva ajaloos. Loe edasi: Süütame küünlad suurmeeste kalmudel

Tartumaa kutsub kultuuripärandi aasta avapeole

Tartumaa Kultuurikoda ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts kutsuvad Tartusse Tasku keskusesse tutvuma 2013. aasta Tartumaa tähtsamate kultuurisündmuste ja tegijatega. Samal ajal, kui laadal kaubeldakse omakandi käsitööga, rullub külastajate ees lahti eesti pulmatraditsioon – ikka laulu ja tantsuga!

9. veebruaril kell 11.00 – 16.00 tutvustavad Tartumaa vallad Tasku keskuse aatriumis toimuval pulmalaadal alanud aasta olulisemaid sündmusi, põnevaid kohti ja inimesi. Laadale omaselt esitlevad oma kaupa Tartumaa käsitöölised, põllu- ja muidumehed. Pakutakse rahvuslikus stiilis riideid ja kodutarbeid, puidust käsitööd ja omapäraseid aksessuaare.

Kell 12.00 algab ühtseks lavastuseks koondatud pulmamäng, kus Tartumaa vallad tutvustavad pulmakombestiku erinevaid osi, kõrvutades oma piirkonna vanu ja praeguseid traditsioone. Kuulda saab ka selle peo tarbeks kogutud rahvapärimust kohalike pulmatavade kohta Tartumaal, mille kannavad ette päevajuhid Astrid Hallik ja Ants Johanson.

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi projektijuhi Marju Varblase sõnul on pulmalaat ergutanud Tartumaa omavalitsusi loovalt koostööd tegema ning oodata on üllatusi täis päeva. “Kõige enam soovin, et iga pulmalaada külastaja viiks endaga kaasa mõne Tartumaa kultuuripärlitest, olgu selleks siis kindapaar, eriline emotsioon või tarkusetera.” Ilmselt ei jää pulmamäng pelgalt etenduseks, mida laadakülastaja eemalt jälgib, ning nii mõnigi möödakäija võib end ootamatult leida peiupoisi, pruuttüdruku või isegi peategelaste rollist. Loe edasi: Tartumaa kutsub kultuuripärandi aasta avapeole

Viljandist saab täna pärandilinn

Täna kell 13.00 toimub Viljandis, Kondase keskuses kultuuripärandi aasta eriprojektide pressikonverents, kus linnale antakse üle pärandlinna lipp.

Pressikonverentsil osaleb Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor Tõnis Lukas, kes tutvustab muuseumi plaane käesoleval kultuurpärandi aastal. Samuti räägitakse ERMi ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse koostööprojektist ”Aja puudutus Raadil”, mis on 2014. aasta laulu- ja tantsupeol osalevate kollektiivjuhtide häälestuskohtumine ja mis tippneb XXVI laulu- ja XIX tantsupeo ”Aja puudutus. Puudutuse aeg.” esitluskontserdiga muuseumi õuel Raadil.

Lisaks osaleb pressikonverentsil Eesti Vabaõhumuuseumi projektijuht Elo Lutsepp, kes tutvustab 8. veebruaril algavat üle-eestilist pärandiralli projekti. Teiste seas on kohal ka pärandisaadikud ning pärandiaasta koordinaator Riin Alatalu.

Viljandit esindab pressikonverentsil linnavolikogu esimees Tarmo Loodus, kes räägib linna sündmustest ning võtab Vabaduse väljakul vastu pärandilinna tiitli ja lipu.

Pärast pressikonverentsi on kõigil võimalus osaleda Viljandi XV talvise tantsupeo tulesüütamisel, pidulikul rongkäigul ja suurel ühistantsimisel. Loe edasi: Viljandist saab täna pärandilinn

Kultuuripärandi aasta ideid oodatakse augusti lõpuni

Kultuuriministeerium ootab augusti lõpuni ideid ja ettepanekuid kultuuripärandi aasta läbiviimiseks ning 2012. detsembris toimuva avaürituse korraldamiseks. Kultuuriministeeriumi ettepanekul on 2013. aasta kuulutatud kultuuripärandi aastaks.

Oodatud on ettepanekud pärandiaastat tähistavate sündmuste korraldamiseks Eestimaa eri paigus. Korraldajad võivad esitada ka ideid, mille elluviimiseks otsitakse koostööpartnereid, samuti rahalist tuge vajavaid ettevõtmisi. Toetust vajavate projektide seas eelistatakse avalikkust, eriti noori kaasavaid kultuuripärandit tutvustavaid ja mõtestavaid ettevõtmisi. Toetatavad projektid valib välja töögrupp, kuhu kuuluvad Kultuuriministeeriumi ja kultuuripärandi valdkonna esindajad. Kultuuripärandi aasta juhtmotiiv on „Pärijata pole pärandit”, mille eesmärk on teadvustada ja mõtestada kultuuripärandit laiema avalikkuse, eriti noorte hulgas. Teema-aasta on mõeldud kultuurimälestiste, pärimuskultuuri, vaimse kultuuripärandi, pärandkultuuri ja ka vähemusrahvuste pärandi tutvustamiseks.

Kultuuripärandi aasta ettepanekuid ja ideid ootab koordinaator Riin Alatalu 27. augustiks meilile Riin.Alatalu@gmail.com või saata märksõnaga „Kultuuripärandi aasta“ Kultuuriministeeriumisse aadressil Suur-Karja 23, Tallinn.

Riin Alatalu,

kultuuripärandi aasta koordinaator

Muhu saarel tuleb Tulevikumuusika Festival “JUU JÄÄB”

Saaremaa külje all väikesel Muhu saarel asutati festival Tulevikumuusika Festival juba aastal 1997 ning sel aastal toimub see juba 16. korda. Ettevõtmise esmane mõte ja eesmärk on saare hapra, kuid sügava kultuuripärandi hoidmine, arendamine ja tutvustamine, samas seda ka maailmakultuuriga sidudes.

Muusikat ilmestavad audiovisuaalsed programmid, kontserdikavad liiguvad klassika, džässi ja world music’u vahel, ent ajalooliste juurte ja kaasaja kunstipüüdluste vaheline side kasvab pidevalt. Maailma on toonud väikesaarele enam kui 400 tunnustatud muusikut Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, USAst, Taanist, Austraaliast, Saksamaalt, Venemaalt, Prantsusmaalt, Brasiiliast, Mongooliast, Hawailt.

Üritused toimuvad Muhu ajaloolistes paikades: Katariina kirikus, Nautse Mihkli taluõuel (siia mahub festivali jälgima 800 kuulajat-vaatajat) ja Rehetoas, Pädaste mõisas ja Koguva külas.

Festivali asutaja ja hing ning kunstiline juht on siitmailt pärit tuntud Eesti saksofonist Villu Veski.

Ülevaate festivaliaastatest annab 2004 ilmunud CD/DVD kollektsioon “8 aastat muusikafestivali Muhumaal”, mis sisaldab fotogaleriisid ning video- ja audiosalvestusi vabaõhu- ja kirikukontsertidest.

Täpsem info!

Kultuuripärandi aasta läbiviimiseks oodatakse ideid

Kultuuriministeeriumi ettepanekul on 2013. aasta kuulutatud kultuuripärandi aastaks. Augusti lõpuni oodatakse ideid ja ettepanekuid kultuuripärandi aasta läbiviimiseks ning tänavuse aasta detsembris toimuva avaürituse korraldamiseks.

Kultuuripärandi aasta juhtmotiiv on „Pärijata pole pärandit”, mille eesmärk on teadvustada ja mõtestada kultuuripärandit laiema avalikkuse, eriti noorte hulgas. Teema-aasta on mõeldud kultuurimälestiste, pärimuskultuuri, vaimse kultuuripärandi, pärandkultuuri ja ka vähemusrahvuste pärandi tutvustamiseks. Aasta raamidesse mahub pärandit tutvustavaid üritusi mälestiste kaitsest kindakirjadeni. Kultuuripärandi aastat koordineerib töögrupp, kuhu kuuluvad kultuuriministeeriumi ja kultuuripärandi valdkonna esindajad.

Kultuuripärandi aasta ettepanekuid ja ideid ootab koordinaator Riin Alatalu 27. augustiks meilile Riin.Alatalu@gmail.com või saata kultuuriministeeriumisse aadressil Suur-Karja 23, Tallinn.

Karula vaimse pärandi päev Lüllemäe kultuurimajas ootab huvilisi registreeruma

karula rp — Karula Rahvuspark. Foto: keskkonnaamet.ee

Karula vaimse pärandi päev toimub 27. aprillil Lüllemäe kultuurimajas.
Päeva avab Pille Tomson. Ettekanded on paljudel huvitavatel teemadel:
Vaimsest kultuuripärandist (Kristiina Porila, Rahvakultuuri Arenduskeskus).
Võromaa tiidmisi vaimlidsõ kultuuriperändüse nimistün (Külli Eichenbaum, Võru Instituut).
Pärimus looduses, loodus pärimuses (Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituut).
Kultuuripärand kui sotsiaalne kitt: pärandi roll ja võimalused (Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseum).
Kultuuripärand ja rahvuspargid (Ave Paulus. Keskkonnaamet, Tartu Ülikool).
Pärastlõunal tehakse tööd rühmades: Milline on Karula vaimne pärand; Kas ja kuidas seostub vaimne pärand looduskaitsega; Rollid vaimse pärandi tegevustes.
Päeva lõpuks tehakse kokkuvõte rühmatöödest ja toimub diskussioon.
Osalejate arv on piiratud, seetõttu palume huvilistel registreeruda hiljemalt 25. aprilliks.
Tiia Trolla

Kaante vahele on saanud raamat “Mulgimaa võlud ja valud”

Raamatu “Mulgimaa võlu ja valu” 562 lehekülge on kokku pannud Abja-Paluojas elav pensionär Salme Vainlo, kellele on
südamelähedane Alistegunde/Halliste kihelkonna mälestuse säilitamine. Lugude korjamise ja redigeerimisega on ta tegelenud viimased kuus aastat.

Mahuka raamatu üheksas peatükis on läbilõige Halliste kihelkonna ajaloost muistsest ajast kuni tänapäevani. Lugejale pakutakse rännakut
pühadesse hiitesse ning Mulgimaa kaunisse loodusesse, kus tembutab.Vanapagan; ta tutvub siinkandi talumeeste, mõisnike ja üleilma kuulsate
mulkidega läbi ajaloo.Raamatu keskel on väike fotoseeria lugudes käsitletud isikutest ja kohtadest, kaanel on maaliline vaade Kariste
järvele.

Raamatu hind on 15 €, huvilistel on võimalik raamat soetada Abja-Paluoja raamatupoest või pöörduda sooviga MTÜ Kodukuru poole.

MTÜ Kodukuru
E-mail: tuulijes@hotmail.com
Tel: 52 65 464

Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses saavad tunnistuse vaimse kultuuripärandi kursuse lõpetajad

Septembrikuust alates on Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses koos käinud innukad kohaliku elu eestvedajad. Need on inimesed, kes hoiavad oma kogukonnale ja kodupaigale omaseid teadmisi ja oskusi ning soovivad neid tutvustada Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus.
Vaimne kultuuripärand hõlmab selliseid põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mis on meile omased ja olulised ka praegusel ajal: suitsusaunast ja hiiu huumorist suguvõsauurimise ja rannakalapüügini. Just need teemad on teiste seas juba nimistusse kantud või ootavad oma järge.
Kursusel õpiti tundma mitme Eesti piirkonna vaimset pärandit ning kõneldi, mida on selle hoidmiseks ette võetud. Sellest sündis elav arutelu: mida saab igaüks meist oma kodukohas ära teha? Lõpuks alustas iga kursuslane mõne sellise oskuse, nähtuse või teadmise uurimist, millest kirjutada Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus. Kursus oli osalejatele tasuta, seda toetas Euroopa Liit ja Eesti riik. „Kursus läks korda ja Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse on taas oodata põnevaid sissekandeid,” rõõmustas Rahvakultuuri Arendus- ja
Koolituskeskuse vaimse pärandi spetsialist Kristiina Porila. Evelin Povel-Puusepp Sauelt lisas: „Kodu-uurijate seltsingu eestvedajana olen saanud hulga ideid ja kinnitust, et kodukoha ajaloo talletamine, mälestuste kogumine ja oma pärandi hoidmine on väga vajalik.” Nimistu, mida haldab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, ootab
sissekandeid kõigilt Eestimaa kogukondadelt.

Lisainfo: www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu