Silt: kool

Rosmal saab vaadata filmi intuitiivpedagoogikast

Rosma koolipere ootab külla nii vanemaid kui kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma Haridusselts
Rosmal jätkub ka sel poolaastal Vanemate Kool, mille järjekordne koolipäeva toimub kolmapäeval, 25. jaanuaril algusega kl 18.00 – põhiteemaks intuitiivpedagoogika koos äsja tõlgitud filmi vaatamisega põnevast Solviki koolist Rootsis.

Põlva külje all tegutseva Rosma kooli ja lasteaia õpetajad koolitasid ennast aastatel 2007-2009 Rootsis Järnas Solviki waldorfkoolis intuitiivpedagoogika koolitustel. Need koolitused olid omalaadseks kirsiks tordil, mis andsid õpetajatele julgust järgida südant, mitte normatiive, lihvisid pilti inimeseks olemise võimalikkusest ja võimaldasid ka ennast tundma õppida.

Nüüd on Rosma Haridusseltsi inimesed äsja eesti keelde tõlkinud filmi, mis avab Solviki õpetajate põhimõtteid, kuidas kool peaks tegutsema, kuidas lapsed saavad hirmuta koolis käia jne. Vaadates seda filmi võib juhtuda, et mõranevad vaataja ettekujutused koolisüsteemist ja meisse imbuvad kahtlused vabaduse võimalikkusest. Võtke see aeg ja tulge vaatama, kuidas inimesed on teostanud oma tõekspidamised ja kuidas ühiskond võidab inimeste julgetest ettevõtmistest.

Huvilistel on võimalik ka endal liituda Solviki koolis toimuva intuitiivpedagoogika kursusega, mille järgmine kohtumine toimub juba selle nädala teises pooles neljapäevast pühapäevani. Solviki kooli kohta võib lähemalt lugeda siit. Loe edasi: Rosmal saab vaadata filmi intuitiivpedagoogikast

Laps kasvab ning areneb armastuse toel

Terve Pere Kooli esimene tund Võrus.
Võrus kogunes laupäeval Terve Pere Kooli esimesse koolitundi 40 inimest, mis näitab, et huvi laste kasvamist ning kasvatamist puudutavate teemade vastu on ka Kagu-Eestis väga suur.

Lektor, 20-aastase staažiga pedagoog, ema ja vanaema Heli Kudu rõhutas oma esinemises, et perekonna ning kõigi last ümbritsevate armastavate inimeste eesmärk peaks olema lapses peituva parima potentsiaali avaldumise toetamine.

„Tänapäeval on iga inimese isikliku teadliku valiku küsimus, kuidas ta tajub inimest ja maailma: kas valu ja võitluse või koostöö ja armastusena,“ ütles Heli. „Laps kasvab parimal viisil rõõmsas, turvalises , pingevabas õhkkonnas, mis on täidetud armastusest. Hirm külmutab keha, peatab või vähendab õnnehormoonide tekke ja seega hetkes võimaliku lapse arengu igal tasandil.“

Lühikese ülevaates lapse arenguteooriast tõi Heli Kudu välja erinevused lapse ning täiskasvanu füüsilises ja vaimses arengus. Arusaamine, et laps ning täiskasvanu on oma arengus erinevad, annab meile ka pidepunktid mõistmaks, millisel viisil saab toimuda mõistev ning rahulduspakkuv kahepoolne suhtlemine lapse ja vanema vahel.

Räägiti ka lapsevanema vastutusest lapse ees. Arutati, kui palju ja kas üldse peaks laps olema kaasatud igapäevastesse valikutesse. Heli Kudu rõhutas, et liigne intellektuaalne analüüsimine lapsele head ei tee, ta lihtsalt ei ole veel võimeline mõistma igapäevaseid elulisi valikuid sellisel kujul, nagu meie täiskasvanutena seda ootame. Loe edasi: Laps kasvab ning areneb armastuse toel

Evelin Ilves külastas Johannese kooli ja lasteaeda Rosmal

Evelin Ilves ja seto sõsarad (vasakult) Triin, Kadri ja Kerti Vissel Rosma kooli köögiuksel, keskel Triinu tütar Päikeriin. Foto: Hele-Mai Alamaa
Evelin Ilves külastas reedel Põlva valla Rosma külas waldorfkooli õppeplaani järgi tegutsevat Johannese kooli ja lasteaeda.

Evelin Ilvese sõnul on Rosma kooli tugevuseks õpetajate ja lapsevanemate koostöö – soov ja oskus pakkuda lastele harmoonilist kasvukeskkonda, nn mahepedagoogikat ausse tõstes.

„Head aurat oli lausa ukse lävel tunda – nii rõõmsate, avatud ja tervete laste üle rõõmustaks viiruskuudel iga lasteasutus,“ nentis Evelin Ilves. „Kogesime uskumatuna tunduvat – kuidas stressivaba õpikeskkond ja tervislik, vaid kohalikust ning enamjaolt mahedast toorainest tehtud toit annab kokku energilise ja õnneliku koolipere. Ma ei imesta, et pered kaugemaltki on just selle kooli pärast Põlvamaale kolinud,“ lisas ta.

Johannese kool on 1989. aastal kodanikualgatusena rajatud üldhariduskool, kus tänavu õpib 45 õpilast 11 Lõuna-Eesti omavalitsusest. Lasteaed asutati 1992. aastal ning seal õpib hetkel 28 last.

Kooli toitlustab Kolme Sõsara Hõrgutised, kes on kohaliku toidukultuuri edendajad.

Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei

Võrus toimub laupäeval Terve Pere Kooli esimene tund

Loengud viib läbi kogenud pedagoog Heli Kudu. Foto: Kadri Allikmäe
Laupäeval, 21. jaanuaril kell 11.00-14.00 toimub Võru Loovuskooli ruumes (Lembitu tn 2, II k) Terve Pere Kooli esimene tund, kuhu on oodatud kõik inimesed, kellel huvi lapse tasakaaluka arengu ja peresuhete kohta.

Kuna vanematel tekib üha enam küsimusi lapse tasakaaluka arengu ja kasvamise kohta, otsustas grupp Kagu-Eesti inimesi, et aeg on küps otsimaks ühiselt vastuseid ja kuulata kogenumaid. Selleks alustabki tegemust Terve Pere Kool, mis otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.

Laupäeval toimub loengusarja “Eelkooliealine laps” esimene loeng-vestlusring teemal SUHTED JA SUHTLEMINE
– Lapse ja vanema suhted, koostöö või võitlus. Usaldus.
– Piirid, kiitmine ja karistamine – kes vastutab laste tegude eest. Rumalad sõnad.
– Laste omavahelised suhted. Kiusamine.
– Hinnangud ja ootused, nende mõju lapsele.
– Harjumine lasteaiaga. Millal on laps valmis lasteaiaks?
– Märgid ülekoormusest. Loe edasi: Võrus toimub laupäeval Terve Pere Kooli esimene tund

Mida on koolireformil pakkuda?

Arved Breidaks, ajakirjanik

Gümnaasiumivõrgu koondamist planeeriv haridusministeerium on suhtlemisel avalikkusega teinud taktikalise vea, sest kogu tähelepanu on pööratud sellele, mis ära kaob, mitte sellele, mis asemele jääb või ka tuleb.

Nüüd kus õhus on ka pedagoogide streik, on mõistlik arutelu gümnaasiumide ja koolivõrgu tuleviku üle laiemalt, mõnda aega pärsitud. Kuid kiire aeg läheb mööda ja küllap jõutakse ka vajalike arutelude ning otsusteni.

Seni on see kulgenud üsna konarlikku rada pidi: ühel pool seisab minister Jaak Aaviksoo, kes peab ideaaliks, et Eestis oleks pisut üle poolesaja gümnaasiumi ja teisel pool lapsevanemad, pedagoogid ja opositsiooniparteid, kes ministrit sellise jutu eest hurjutavad. Miks selline vastandumine tekkis?

Ministeerium lajatas koolide sulgemisplaaniga inimestele lagipähe, selmet alustada reformi jutuga riigi eesmärgist tagada maal võimalikult tihe algkoolide ja põhikoolide võrgustik. Et väiksed juntsud ei peaks vähemasti esimesel kuuel koolitalvel oma koduvallast kaugemale sõitma, olgu siis ühis- või eratranspordiga.

Pole ju uudis, et kui põhikooli pidamisega tuleb omavalitsus enam-vähem toime, siis puudujäägi tekitavad eelarves just gümnaasiumiklassid, kuhu lapsi enam piisavalt ei jätku. Teisalt tagab gümnaasiumiaste paljudes koolides pedagoogidele piisava koormuse, mis üksnes põhiastmes töötades jääks saavutamata.

Teiseks ei ole ministeerium kuuldavalt välja pakkunud kompensatsioonimehhanisme neile, keda gümnaasiumide sulgemine otseselt puudutab. Ühes koolide sulgemisplaanidega tuleb ministeeriumil rääkida ka ühistranspordi ümberkorraldamisest, et lapsed saaks tasuta bussisõidu lähimasse gümnaasiumi, uutest õpilaskodudest ja parematest võimalustest lüüa kaasa huviringides.

Gümnaasiumivõrgu koondamisele tuleks läheneda kompleksselt ja kui seda tehakse, siis sellest ka häälekalt teada anda, mitte keskenduda vaid negatiivsele.

Rocca al Mare Kool kavandab moeshowd “Roosad Käärid”

Laupäeval, 28. jaanuaril 2012 kell 19.00 toimub Rocca al Mare Koolis iga-aastane moeshow Roosad Käärid. Tänavuse moeshow teemaks on „Elegance“, seega oodatakse disaineritelt pidulikkust, stiilset ning maitsekat lähenemist ning muidugi ka elegatseid lahendusi. Kollektsioone esitavad publikule Rocca al Mare kooli noored moeloojad.

Disainereid hindab moeasjatundjatest koosnev žürii, kelle ülesandeks on välja valida parim noor moelooja. Žüriisse kuuluvad: Aulikki Puniste, Lilli Jahilo, Laura Kallasvee, Hanna Haring ning eelmise aasta Roosade Kääride võitja Ingrid Helena Pajo. Võitjat autasustatakse rändkarikaga “Roosad Käärid” ning sponsorite poolt kingitud auhindadega.

Üllatusesinejana sisustab moeürituse vaheaega härra Jarek Kasar – Eesti muusikataeva säravam täht Chalice.

Moeshow algus on 19:00 ning uksed avatakse 18:30. Piletid on peagi saadaval eelmüügis Tallinna erinevates koolides ja internetist hinnaga 4€, ning kohapeal 5€.

Allikas: Eleen Soome, www.roosadkaarid.blogspot.ee

Lümanda kool jäädvustas sünnipäevaks lapsepõlvemaa

Lümanda kooli 116. sünnipäevaks sai koolipere rõõmuks valmis õpik-tööraamat “Lapsepõlvemaa”, mida esmaspäeval ka pidulikult esitleti.
“Iga inimene on pärit oma lapsepõlvest, oma kodust. Ükskõik, kuhu elusaatus meid erinevatel ajahetkedel kannab, koduvallas on meie juured,” kirjutab kooli direktor Liia Raun raamatu avalehel pöördumises lugeja poole.

Kogumikku esitleti kooli pidulikul aktusel 9. jaanuaril. Raamatu idee autor oli Enda Pormann, kes oli kooli direktor aastatel 2000–2005. Tööd jätkusid direktor Tiina Talvi (2005–2011) eestvedamisel. Nüüdseks on siis kogumik valmis. Projekti aitas rahastada kultuuriministeerium.

Õpik-tööraamatus on materjale kooli ja valla lähimast ja kaugemast minevikust, on kohalikke legende, pärimusi, kultuuriloolisi materjale. Infot on otsitud ka teatmeteostest, muuseumidest, talletatud on mälestusi. Nende kogumisel nägi vaeva kogu õpetajaskond ning oli kaasatud ka õpilasi, kelle tööd illustreerivad kirjatükke.

Raamatu kokkuseadmise eesmärk oli äratada õpilastes huvi oma kodukoha vastu ning täiendada kooli õppekava kohaliku elu tundmaõppimisega. Raamat hakkab õpilasi saatma aastaid, sest seal on sees palju tööülesandeid erinevatele klassidele. Kooli lõpetades saab õpilane täidetud õpik-töövihiku kaasa.

Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks panustavad kooliealiste liikumisturvalisusse

Terve Rakvere Liigub liikumissarja instruktor Moonika Pilli jagamas helkureid kingituseks sarjas osalejatele.

Eesti Ööjooksu toimkond koostöös Maanteeameti Ida regiooniga alustab neljapäeval kahenädalast teavituskampaaniat Virumaa ja Järvamaa koolides, et muuta pimedal ajal liikumine turvalisemaks.
Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks külastavad 12. jaanuarist Virumaa ja Järvamaa suurimaid koole ja avaliku sektori ametiasutusi, jagades kahe nädala jooksul teavitust nähtavaks olemisest ja turvalisest liikumisest. Kampaania hõlmab infovahetust kooli eestvedajatega, lahedate ja mõjusate plakatite kajastamist ning infoflaierite jagamist.
Ööjooksu liikumissarja instruktor Moonika Pilli räägib, et vaatamata maanteeameti tublile teavitustööle ja eeskuju andvatele avaliku elu tegelastele on helkuri kandmine ja muul moel nähtav olemine veel paljude jaoks Eestis võõras ja teisejärguline.
Kahenädalase ettevõtmise raames soovitakse eriti tõhusalt panustada Ida-Virumaa ja Järvamaa piirkonda, kuna Rakvere inimestena on Ööjooksu toimkonnal kodumaakond igapäevaselt hästi kaetud.
“Kuna piirkonnas on planeeritud tegevus juba kõlapinda leidnud, siis on usinamad koolid juba ise pöördunud ja uurinud, millal ja kuidas on meie instruktoreid kooli rääkima kutsuda,” räägib Ööjooksu väliürituste juht Kadi Fedoritš.
Kampaania kestab kaks nädalat. Korraldajad usuvad, et tulemused on nähtavad oluliselt kauem.
Kristel Kitsing,
Ööjooksu pressiesindaja

Narva Kutseõppekeskus alustas laiendatud talvist vastuvõttu uutele õpilastele

Narva Kutseõppekeskuses (Narva KÕK) alustati avalduste vastuvõttu veebruaris õppega alustavatesse õppegruppidesse. Käesoleval talvel võetakse õppima ka vanemaid inimesi Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava programmi KUTSE raames. Narva KÕK-is võetakse sel talvel uusi õpilasi vastu kolmel erialal – baarmeni, müügikonsultandi ja tarkvaraarenduse tugitehniku õppesse. Kõigile kolmele erialale saavad kandideerida keskhariduse omandanud noored. Baarmenide õppevorm on koolipõhine. Müügikonsultandi ja tarkvaraarenduse tugitehnikutel on õppevorm töökohapõhine, s.t. 2/3 õppetööst toimub konkreetses ettevõttes, kus õppuritega tegelevad kogenud, spetsiaalselt ettevalmistatud juhendajad, sama ettevõtte staažikad töötajad.
Tarkvara arenduse tugitehnik on eriala, kus on läbitud juba kutseõpe mõnel infotehnoloogia erialal, omatakse infotehnoloogia spetsialisti I taseme kutsetunnistust või ollakse erialasel tööl. Sellel erialal õppima asumiseks peaksid olema teadmised programmeerimise alustest, andmebaaside alustest ja kasutamisest. Kõigil neil erialadel kestab õppetöö viis kuud. Uusi õppekohti on kokku 81.
Vanemad kui 25-aastased saavad nüüd ESF programmi toel kutsehariduse. Riikliku programmi KUTSE raames kuulutab Narva KÕK välja vastuvõtu kahele erialale – müügikonsultandi ja puhastusteeninduse erialale. Programm KUTSE on mõeldud kutseõppe varem katkestanud või lihtsalt hariduse saamise sooviga vanematele (üle 25-aastastele) inimestele. See on programm neile, kes on motiveeritud leidma tööd läbi uue kvalifikatsiooni omandamise, aga ei soovi asuda tavaõppesse koos noortega. Õppimine omaealiste, elukogenud inimestega ühes grupis, on paljudele arvatavasti sobivam lahendus. Programmi KUTSE alusel õppimisele ei ole eelduseks varasem sarnane haridus, töötamine antud erialal või töötu staatus. Oluline on vaid tahe õppimiseks ja soov omandada uus kvalifikatsioon. Loe edasi: Narva Kutseõppekeskus alustas laiendatud talvist vastuvõttu uutele õpilastele

Keenias läheb eestlaste toel uuel aastal kooli 75 last

Shianda lapsed mudast majas.

Jaanuari esimesel nädalal said 75 Shianda küla last Lääne-Keenias endale uue koolivormi, sandaalid ja muu vajaliku, et alustada või jätkata oma kooliteed. See sai teoks tänu eestlastele, kes toetavad nii põhikoolilapsi, keskkooliõpilasi kui ka neid, kes peavad minema erikooli füüsilise puude tõttu.

Juba teist kooliaastat järjest läheb sel nädalal suur hulk Shianda küla lapsi kooli tänu Eestist saabuvale toetusele. Kui eelmisel aastal käis eestlaste toel koolis poolsada last, siis tänavu lisandus neile veel paarkümmend vanemateta last.

Orvud Lydia, Issac ja Absack lähevad kooli tänu Tallinna Ühisgümnaasiumi 7. klassi õpilase Mairen Mangussoni, tema klassikaaslaste ja inglise keele õpetaja Triin Noorkõivu algatusele. Kodanikupäeva eel novembris sündis mõte korraldada koolis globaalse kodaniku laat, kus õpilaste omatehtud suupistete ja käsitöö müügist kogutud raha sooviti annetada Aafrika lastele hariduse omandamiseks. Esialgsed lootused koguda ühe lapse kooliraha 40 euri täitusid mitmekordselt. Lydia, Issac ja Absack saavad kogutud toetusega koolis käia lausa kolm aastat. Loe edasi: Keenias läheb eestlaste toel uuel aastal kooli 75 last

Halduskohus võttis Pühajärve põhikooli lastevanemate kaebuse menetlusse

Foto: Pühajärve põhikool

23. detsembril 2011 esitasid Pühajärve põhikooli lastevanemad Tartu halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada vallavolikogu otsuse Pühajärve põhikooli sulgemise kohta.

Tartu halduskohus kinnitas oma määruses lastevanemate kaebeõigust ning võttis kohtuasja menetlusse, sellega mitte nõustudes Otepää valla arvamusega, et kaebusel ei ole perspektiivi.

„Ilmselt oli kohtu selline seisukoht ebameeldivaks uudiseks Otepää koalitsiooni liikmetele, sh volikogu esimehele Nigolile, kelle allkirjaga 4. jaanuari 2012 seisukohavõtus muu hulgas viidati lastevanemate kaebeõiguse puudumisele ja kaebuse perspektiivitusele,“ ütles üks hagi esitajatest, lapsevanem Teet Reedi.

Lastevanemate hagiavalduses olnud taotluse rahuldamist esialgse õiguskaitse (EÕK) rakendamise kohta ei pidanud asja käsitlenud kohtunik hetkel vajalikuks. Reedi sõnul on lapsevanemad otsustanud, et esitavad kohtule lisargumente, miks EÕK kohaldamine põhjendatud on.

2007. aastal Eesti kauneima kooli tiitli pälvinud Pühajärve põhikool (PPK) annab piirkonna lastele väga head haridust ja on oluline kogu valla ja ümbritseva piirkonna arengu seisukohalt.

„Kohtu otsus võtta asi menetlusse näitab, et PPK lapsevanematel on tugevad kaalumist vajavad argumendid,“ sõnas Teet Reedi. „Tartu halduskohtu otsus mitte arvesse võtta Otepää valla taotlust on märgilise tähtsusega!“

Pühajärve kooli lapsevanemaid esindab kohtus vandeadvokaat Allar Jõks Soraineni advokaadibüroost.

Võrus alustab tegevust Terve Pere Kool

Üha enam tekib vanematel küsimusi lapse tasakaaluka arengu ja kasvamise kohta. Aeg on küps, et otsida ühiselt vastuseid ja kuulata kogenumaid – Võrus avab uksed Terve Pere Kool, mille esimene kogunemine ja loeng toimub 21. jaanuaril.

Terve Pere Kool otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.

Esimeses loengusarjas “Eelkooliealine laps” saab kuulata, kaasa mõelda ning arutleda järgmistel teemadel:

• kuidas lapsed mängivad ja õpivad?
• millised mänguasjad toetavad lapse arengut?
• kas teler ja arvuti on lapse arengu toetajad või pärssijad?
• millal on laps valmis lasteaiaks?
• mis on tervislik pedagoogika?
• millised on lapse arengu põhitõed?

Loengud toimuvad Võrus Lembitu tn 2 II korrusel (Võru Loovuskooli ruumides) laupäeviti kell 11.00-14.00.
Loe edasi: Võrus alustab tegevust Terve Pere Kool

Teisipäeval alustab pealinnas seto laste kool

Noored seto juurtega emad asutasid Tallinna seto laste kooli, et nii omadele kui teistele lastele seto laulu, tantsu ja pillimängu õpetada. Esimene koolitund toimub 10. jaanuaril kell 18 Tallinnas Kristiine Noortekeskuses. Järgmistel kordadel saadakse jaanuaris kokku 17., 24. ja 31. jaanuaril samal ajal ja samas kohas. Kooli eestvedajad on Annela Laaneots ja Ülle Paltser. Loe lähemalt siit.

Allikas: setomaa.ee

Tartut külastab raamatu “Südamega kool” autor

Esmaspäeval, 9. jaanuaril kl 18-20 toimub Tartus Tampere majas kohtumine raamatu “Südamega kool” autori Godi Kelleriga. Godi on endine waldorfkooli lapsevanem, nüüdseks “waldorfvanaisa” ja norra vanemate kooli initsiaator ning õpetaja. Kõik huvilised oodatud kuulama, kaasa mõtlema ja küsimusi küsima!

Sännas arutletakse täna hariduse teemadel

Võrumaal Sänna Kultuurimõisas toimub täna, 8. jaanuaril haridusteemaline seminar-mõttevahetus “Kas kool teeb õnnelikuks?”

Iga olendi ja iga inimese suurim soov on kasvada. Seda nii füüsiliselt kui ka sisemiselt – teostada üha suuremaid unistusi, kogeda uusi tundeid ja uusi suhteid. Sellega käib kaasas kõrge motivatsioon õppida ning õppimine toimub mänglevalt, näiliselt ilma pingutuseta. Kasvamise ajendiks ning tunnuseks on suurenev rõõm, heaolu, rahulolu ja õnnelikkus igal kasvamise sammul.

Uuringute järgi on Eesti õpilastel üldiselt madal koolirõõm, mis viib motivatsiooni- ja huvipuuduseni. Õpetajate koormus ning stress tõusevad ja tekib oht läbi põleda. Koolitusel vaatleme tagasihoidliku koolirõõmu põhjuseid ning võimalusi takistuste ületamiseks.

Uut aastat on võimalik alustada õpetajatele, vanematele ja teistele huvilistele mõeldud uuendusliku koolitusega, kus käsitleme praktilisest vaatevinklist ning Lääne ja Ida õpetusi ühildades olulisi kasvamist mõjutavaid elemente:

• Füüsiline heaolu ja hoolitsemine enda eest
• Meele treenimine
• Tunded ja emotsioonid
• Enesetõhusus
• Enda teekond
• Suhted
Loe edasi: Sännas arutletakse täna hariduse teemadel

Pühapäeval mõtiskletakse Sännas, kas kool teeb õnnelikuks

Pühapäeval, 8. jaanuaril toimub Sänna kultuurimõisas haridusteemaline seminar “Kas kool teeb õnnelikuks?”

Seminaril osaleja võib olla lapsevanem, õpetaja, haridustöötaja või kodanik, kes soovib hariduse teemadel kaasa rääkida.
Rohkem infot seminari kohta leiab siit: http://www.waalaskala.com/sites/www.waalaskala.com/files/attachments/20120108-sanna.pdf

Seminaril osalemiseks on kindlasti vajalik registreerida: ragnar@uninet.ee või tel 5326 8358 Ragnar Kurm.

Ettevõtja annetas raha kooli mälestusteraamatu väljaandmiseks

Tiirimetsa kooli lõpetanud Raimo Pagil ja Juuli Pihl ei taha kumbki kooli mälestusteraamatu väljaandmist enam edasi lükata. Ettevõtja Pagil andis 500 eurot kodukultuuriseltsile Küünal, kes raamatu väljaandmise eest hea seisab. Foto: Veljo Kuivjõgi

Tiirimetsa kooli pole enam 23 aastat. Koolimaja aga on ja see saab järgmisel aastal 75 aastaseks. Kunagised selle kooli õpilased, õpetajad ja töötajad tulevad iga viie aasta tagant kokku koolimaja sünnipäeva tähistama. Järgmisel aastal on see 14. juulil. Koolimaja eelmise sünnipäeva tähistamisel tahtsid endised õpilased välja anda mälestusteraamatu, kuid kultuurkapitalilt ei saadud projektiraha. Vilistlastelt raha küsimisega jäädi hiljaks ja raamat ei ilmunud.

Allikas: Meie Maa

Märjamaal kogutakse vanapaberit… koolibussi ostmiseks

Märjamaa elanikud on agaralt kinni võtnud kohaliku gümnaasiumi üleskutsest tuua koolile vanapaberit, millest saadav tulu läheb uue koolibussi fondi. Juba on ära viidud esimene konteineritäis ehk 3,3 tonni makulatuuri. „Uus konteiner on kohal ja täitub kiiresti. Algul pidi kogumiskampaania lõppema 21. detsembril, aga pikendame seda. Oleme tänulikud kõigile headele abilistele!“ rääkis gümnaasiumi direktor Andres Elmik.

Kes pole veel jõudnud oma varusid üle vaadata, jõuab samuti paki kokku panna ja oma panuse anda. Vanapaberit saab tuua tööpäevadel kell 8–17.

Rahvakultuuri koolituskeskuses alustavad õpinguid tulevased tantsujuhid

  Jaanuaris alustab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses õppust 24 tulevast rahvatantsujuhti. Need on inimesed, kellel ei ole tantsualast  eriharidust, kuid tegelevad rahvatantsuga oma põhitöö kõrvalt. Rahvatantsujuhtide koolis õppida soovijad oli sel korral rekordiliselt 34 inimest üle Eesti.

Kanditaatidel tuli läbi teha katsumine kogenud tantsujuhtide silma all – osaleda treeningtunnis, valida muusika ja õpetada kodus ettevalmistatud etüüd kaaslastele. Valiku tegemine oli raske, kodutöö oli hästi tehtud ja tantsuoskus soovijatel olemas.

 Juba 1953. aastal alguse saanud rahvatantsujuhtide õpetamise täiendkoolituse eesmärgiks on anda põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal. Korraldajate suur soov on, et ei katkeks järjepidevus eesti rahvatantsumaastikul ja et iga koolitus kujuneks osalejale töiseks ja meeldivaks kokkusaamiseks  meie suurepäraste õpetajatega- praktikutega.

 Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses on 25 aasta jooksul koolitatud erinevatel kursusel enam kui 30 000 huvilist. Siit on välja kasvanud mitmeid liikumisi ja organisatsioone – Eesti Vabaharidusliit, Eesti Genealoogia Selts, Eesti Näitejuhtide Teatritrupp, Muinasjutukool, Eesti Rahvamajade Ühing jne.

Rakvere linna jõulupuu “loeb” jõululuulet

Rakvere jõulukuusk.
Rakvere jõulupuu esitab neljapäevast, 15. detsembrist Rakvere Eragümnaasiumi õpilaste esituses jõululuulet, aidates sel moel linnarahvale jõulutunnet luua.

Jõulusalmid kõlavad jõululaulude vahele. Jõululaule esitab keskväljakul asuv linna jõulukuusk juba novembri lõpust, esimest advendist alates.

„Laste huvi jõululuulet lugeda oli suur. Eriti innustas õpilasi see, et nende loetud jõulusalme kuuleb keskväljaku jõulupuu vahendusel terve linn. Enamikule õpilastest oli salvestamine ja stuudiotöö esmakordseks kogemuseks,” rääkis Rakvere Eragümnaasiumi huvijuht Tiia Paist.

Tiia Paisti sõnul on luuletused laste endi valitud. „Enne salvestamist lugesid õpilased luuletuse ette oma õpetajale. Soravama ja selgema esitusega lugejate luuletused salvestas Ringo Voolaid Saundland OÜ-st.“

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul võib „luuletusi lugevast” linna jõulupuust saada kena traditsioon, mis rikastab „laulva” jõulupuu repertuaari.

Jõulupuu „laulab” ja „loeb” jõulusalme hommikul kella seitsmest kuni õhtul kella kümneni ja teeb seda kuni uue aasta esimeste päevadeni.

Allikas: www.rakvere.ee

Setod asutasid Tallinnasse kooli

Noored seto juurtega emad asutasid Tallinna seto laste kooli, et nii omadele kui teistele lastele seto laulu, tantsu ja pillimängu õpetada, vahendab portaal setomaa.ee.

Ettevõtmise eestvedajate Annela Laaneotsa ja Ülle Paltseri sõnul hakatakse esialgu kokku saama üks kord nädalas. Koolitundides lauldakse, mängitakse ringmänge ning seejuures pööratakse tähelepanu ka tekstidest arusaamisele. “Kindlasti on meil vaja paljude asjade kohta uurida: kuidas maal talutöid tehti ning looduse järgi elati, et üldse mõista, millest lauludes jutt käib,” rõhutas Ülle Paltser.

“Tantsime, räägime rahvariiete kandmisest. Tutvustame seto kannelt ja mängutraditsiooni. Tulevikus on võimalik ka kandleõpetus väikestes gruppides või eratundides. Jutustame muinasjutte ja muistendeid, samuti on tähtsal kohal muu suulise pärimuse jutustamine ja kuulamine. Tutvustame kombeid ja rahvakalendri tähtpäevi. Meisterdame ja joonistame muinasjutu või rahvakalendri ainetel. Oluline on ka lihtsalt omavaheline suhtlemine seto keeles,” loetles Paltser. “Eriti vahva oleks kui mõni seto keelt kõnelev vanavanem tuleks oma lapselapsega kaasa!”

Kooli õppetasu on sümboolne – viis eurot kuus ühe lapse kohta. “Eks natuke kulusid selle kooli korraldamisega ikka kaasneb ka, materjalid meisterdamisteks näiteks,” selgitas Annela Laaneots. “Tallinnas elavad lapsevanemad teavad, et tavapärane huviringi kuutasu jääb 30 euro kanti kuus. Me oleme kulud viinud miinimumini. Loodame hakkama saada,” lisas Laaneots.

Esimene koolitund on plaanis 10. jaanuaril kell 18.00 Tallinnas Kristiine Noortekeskuses. Järgmistel kordadel saadakse kokku 17., 24. ja 31. jaanuaril samal kellaajal ja samas kohas.

Loe lähemalt: setomaa.ee

Kuuldused male surmast on liialdatud

Aasta etüüd 2008: valge alustab ja võidab

Kui alustasin sel aastal oma koolis maleringi tööd, siis olin juba eelnevalt karastunud ning teadsin – esimesse tundi on oodata palju rahvast. Seda, mis toimus, ei osanud ma aga ette prognoosida. Tulijaid oli üle kolmekümne (peamiselt esimesest klassist) ning minul kasutada vaid suur saal ning seitse malelauda koos nuppudega. Uurisin alustuseks, kui paljud malet mängida oskavad. Suur osa oskas ja oli valmis kohe sõbrale pähe tegema. Paraku tuli neil esialgu kannatlikult kuulata minu teoreetilist juttu, sest väheste malelaudade taha ma neid veel lubada ei julgenud.

Tänaseks on sellest esimesest korrast möödas peaaegu kolm kuud ning laste ind ei näita raugemise märke. Kui  septembris olin üsna kindel, et jõuludeks on tekkinud loomulik kadu ning saan hakata ainult kõige entusiastlikematele keskenduma, siis neid entusiastilikke on ikka endiselt väga palju. Olen püüdnud uurida, miks tahab üks esimese klassi õpilane malet mängida. Põhjuseid on erinevaid: ema soovitas, isa õpetas, äge on sõbrale pähe teha, saab lõbusalt aega viita (pikapäevarühma tund ju sel ajal). Jah, kannatust jätkub tänapäeva lapsel vähe (käib kiiresti, ei jõua pika mängu ajal paigal püsida, lobiseb), kuid huvi male vastu näikse tal olevat.

Seda mitte ainult algklassides. Enne kooli maleturniiri panime vahetundideks koridori üles malelauad ja jäime ootama, mis juhtub. Juhtus see, et terve nädal oli malelaudade taga ja ümber seltskond. Mängisid suuremadki ja nii mõnigi pidi piinlikust tunnistama, kui mitu pead pisemalt mati sai. Loe edasi: Kuuldused male surmast on liialdatud

Hädas last tuleb aidata!

Lastel ja lastevanematel on võimalus saada tasuta nõu helistades lasteabi nõuandetelefoni numbril 116111, Skype kaudu (lasteabi_116111), MSNi abil (kasutaja: info@lasteabi.ee) ja chat-lahenduste kaudu (vt www.lasteabi.ee).

Portaalile Koolielu.ee antud usutluses märkis nõuandetelefoni projektijuht Külli Friedemann, et Lasteabi nõuandetelefonile  tehakse umbes 300 kõnet kuus. Kõige sagedamini helistatakse pärast kooli ja õhtusel ajal. Helistajatest enam-vähem pooled on lapsed ja pooled täiskasvanud.

Peamiselt on murekõned seotud kooliga. Näiteks uuritakse, mida teha siis, kui tundub, et õpetaja ei ole õpilaste suhtes alati objektiivne, antakse märku eakaaslastest, kes ei ela helistaja arvates just kõige turvalisemat elu ja räägitakse ka suhteprobleemidest.

Kõnede vastuvõtjad on valdavalt  pikaajalise töökogemusega sotsiaal- ja noorsootöötajad või psühholoogid, kes on läbinud ka vastavad koolitused. Nende peamine sõnum kooliõpetajatele on see, et koolikiusamisse – toimugu see koolis, kooliteel või internetis – peavad sekkuma täiskasvanud ning võtma selle lahendamises juhtrolli. Kõned nõuandetelefonile näitavad, et koolikiusamine jäetakse pahatihti laste endi „klaarida“.“

Helistaja nime ei küsita ja samuti ei pea helistaja mõtlema  sellele, kas tema mure on ikka piisavalt suur helistamiseks. “Ka väikesest murest võib saada suur! Rumalaid küsimusi meie telefoni jaoks ei ole, kõige rumalam küsimus on küsimata küsimus,” märkis Friedemann portaalile Koolielu. Telefonikõned küll salvestatakse, kuid seda parema klienditeeninduse eesmärgil. Loe edasi: Hädas last tuleb aidata!

Rosma vanemate kool kutsub neljandasse tundi

MTÜ Rosma Haridusselts kutsub kolmapäeval, 30. novembril algusega kell 18 vanemate kooli neljandasse tundi, mille peateemaks on advent ja jõulud.

Tunniplaan
18.00 – 18.30 Soojendusmängud / õpetaja Külli Volmer
18.30 – 19.30 Advendi- ja jõulumeeleolud, mida vahendatakse waldorfkoolides ja –lasteaedades. Kuidas on see seotud inimeseks kasvamisega. Päkapikutamine. Kuidas leida üles rõõm jõulustressi tagant. Traditsioonid, religioon ja tänapäev. Muusika ja laulud, elamus vaikusest, jõulurahu, sünni ime, armastus / lasteaia õpetaja Heli Kudu
19.30 – 20.30 Elu lammastega, villast lõnga ketramine ja jutuvestmine. Teeme endale villanuku / lasteaia õpetaja Laivi Raamat-Boeke

Traditsioonilise vahetunni võileivad süüakse ja tee juuakse nagu koolilapsele kohane! Loe edasi: Rosma vanemate kool kutsub neljandasse tundi

Otepääl testitakse elektroonilist katseeksamit

Otepää Gümnaasium osaleb projektis, kus Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus testib kahte eksamikeskuse koordineeritavat elektroonilist katseeksamit.

Katsetatakse kahte eksamit: 29. novembril sooritab 12. klass inglise keele riigieksami. Kui katsetused lähevad hästi, siis hakatakse sellisel kujul tulevikus riigieksameid katsetama.

9. klass sooritab elektroonselt keemia lõpueksami või tasemetöölaadse testi. Hindamine ja protokollimine, samuti hilisem tulemuste vaatamine toimub eksamiinfosüsteemis EIS. Kui testimine läheb hästi, siis toimub EISis juba 2012. aastal üks põhikooli lõpueksam.

„Elektrooniliste testide katsetamine ja hilisem kasutamine on suur samm edasi kooli heal tasemel arvutipargi ärakasutamiseks,“ rääkis Otepää Gümnaasiumi direktor Aivo Meema. „Tulevikus on süsteem avatud kõigile õpetajatele ja õpilastele testide ja kontrolltööde koostamiseks-sooritamiseks.“

Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus