19. augustil toimus Paide Vallimäe 27 aasta vanusel laululaval taasiseseisvumise 27. aastapäevale pühendatud ühendkoori laulupidu „Vaba Rahva Laul”, mida dirigeerisid vaheldumisi Lauri Breede ja Valter Soosalu.
Loe edasi: Suur pildigalerii: seitsmes „Vaba Rahva Laul” Paides
Kui kella nelja paiku asus laulurahvas pärast eelproove sööma, siis pidid nad päris lausvihmas järjekorras seisma. Suppi keetis Järvamaa naiskodukaitse. Sööma oodati 1600 suud. Just nõnda palju esinejaid kogunes täna Vallimäe laululavale ja selle külgedele ehitatud astmetele.
Külauudistel õnnestus Eestimaa südamesse jõuda Pärnu naiste Folkloorikoori Rannalised kümnese seltskonnaga, kellega sõitmine oli algusest lõpuni üks terviklik laulupidu.
Laulupeo peakorraldaja Ülo Kannisto eestvedamisel jõudis taasiseseisvuse päeva eelõhtul korraldav „Vaba Rahva Laul” seitsmendat korda eestlaste südamesse. Sedakorda Paide laululavale, mis on sama vana taasiseseisvunud Eesti aastatega – 27. Kannisto toimekas liikumine ei jäänud mitte kellegile märkamata. Veel vahetult enne proovide algust tassis ta kohale jämedaid prusse ja korraldas viimase hetke tegemisi.
Urmas Lattikase ansambel jäi tavapäraselt lauljate seljataha publikule peaaegu nähtamatuks. Ühendkoori juhatasid Lauri Breede ja Valter Soosalu.
Sõnaliselt juhatas Paide laulupidu Veikko Täär ning lauljatena osalesid Jassi Zahharov, Uudo Sepp, Siiri Sisask, Koit Toome, Nele-Liis Vaiksoo, Boris Lehtlaan, Valter Soosalu, Oliver Leppik ja Renate.
Loe edasi: „Vaba Rahva Laul” Paide Vallimäel eelproovide ajal
Suur pildigalerii Weekend festivali esimese õhtusse kalduva päeva mõnedest tundidest Pärnu rannaliival ja selle lähedal, kus paljudel juhtudel soovisid ka külastajad ise jääda meedia objektiivi vaatevälja.
Taasiseseisvumisele pühendatud seitsmes „Vaba Rahva Laul” lööb kõlama saja-aastase Eesti Vabariigi südames asuval Paide Vallimäel 19. Augustil algusega kell 18.00.
Vallitorni 34 meetri kõrguse seina külge kinnitatud suur bänner on kutsunud juba ammu enne 27. taasiseseisvumise suve saabumist inimesi pidupäeva eelõhtuks Paide lauluväljakule. Ka kõiki neid kümmet tuhandet, kes hiljutisel Paide Arvamusfestivalil osalesid.
Laulupeo peakorraldaja Ülo Kannisto annab teada, et kõigil laulupeolistel on võimalus saada kaasa laulmiseks „Vaba Rahva Laulik”, milles esitusele tulevate laulude sõnad kirjas. Lauliku maksumus on juba arvatud piletihinna sisse. Kõik 31 laulu leiab ka nutitelefoni abiga, kui minna aadressile www.vabarahvalaul.ee .
Peo juhiks on palutud Otepää mees Veikko Täär, keda paljud televaatajad tunnevad seriaali „Siberi võmm” kaudu ka Viktor Korolina. Kannisto kordab väsimatult juba aastaid kokku tulemise kutset sõnadega, et üle riigi ja ja veelgi kaugemalt ühisele laulmisele kogunedes saame jälle natuke paremateks inimesteks. „Me ei tohi hetkekski unustada, et peame säilitama ja arendama eesti keelt ning jääma eestlaste osakaalu suurendades vaba rahvusriigina kestma.”
Loe edasi: „Vaba Rahva Laul” kaigub riigi juubeliaastal Paides
Juunist augustini kestnud ning kolmest kontserdist koosnenud Nõmme linnaosa suvine kontserdisari „Pargikontserdid Ravila pargis“ osutus menukaks. Suve jooksul käis tasuta kontsertidel head muusikat kuulamas hinnanguliselt ligi 1500 inimest.
Eile õhtul oli sarja viimane kontsert, kus astusid üles Laura Põldvere ja Kusti Lemba. Sama kontserdisarja raames esinesid sel suvel veel Riho Sibul ja Vladislav Koržets ning Jaan Pehk.
Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis rääkis, et esimese hooaja võib igati kordaläinuks lugeda. „Hinnanguliselt sai Ravila pargis toimunud kaunitest kontsertidest osa ligi poolteist tuhat inimest. Seda oli oluliselt rohkem, kui esialgu loota julgemise ning tulenevalt inimeste soovist suveõhtutel head kodumaist muusikat kuulata, plaanime kontsertsarjaga kindlasti jätkata ka järgmisel aastal,“ sõnas linnaosavanem.
Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik
Laura Põldvere Ravila pargis. Foto: Endel Apsalon →
„Raeküla rahvas pole just väga harjunud tänavate sulgemisega, aga loodan, et kõik sujub siiski kenasti,” ütles Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja Piia Karro-Selg „Tänavafestivali Augustijäljed Raekülas” tutvustamise hakatuseks.
[pullquote]Näiteks oodatakse kuulama imeilusat kontserti flöödil, mille esitab jaapanlanna Mizuki Shindo[/pullquote]Pärnu Raeküla linnaosas hakkavad augustijäljed meeleolu looma 10. augusti õhtupoolikul, täpsemalt kell 18.00. Kui lusti jätkub, siis lõpeb festival alles laupäeva varajaste hommiktundideni kestva tantsumaratoniga.
„Varem on Vanakooli keskus mõnel aastal osalenud Pärnu kesklinnas korraldatud tänavafestivalil Augustiunetus. Nüüd teeme mõneti sarnast festivali Augustiunetusel kogetu põhjal esmakordselt oma linnaosas. Loomulikult tuleb ära märkida, et teisedki linnaosad on meile head eeskuju näidanud. Kuid peamiselt oleme siiski innustunud oma mahuka projekti „Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis?“ korraldamisest,” rääkis Piia. „Kuidas siis ikka Raeküla ilma tänavafestivalita saab jätkata, kui kõik teised juba nõnda edumeelsed on olnud!”
Augustikuule kavandatud Sindi suvemuusika kontsertide sarja avasid täna ansambli Väliharf paljajalgsed laulu- ja pillimehed Marko Matvei ning Anto Siimson.
Rõõmsameelsed muusikud ütlesid, et alles eile esinesid nad Hiiumaal kuulsa „Eifeli” torni läheduses ja juba täna õhtul peavad nad jõudma veel Alutaguse laante keskele Tudu alevikku. Sindi rahvale esinesid mehed esmakordselt, kuid teleekraani vahendusel on saates Rahvabänd osalenud duo enda tuttavaks teinud arvatavalt tervele Eestimaale.
Algselt välja kuulutatud teadete kohaselt pidanuks linnarahvas kogunema Väliharfi kuulama Kiriku parki, aga vahetult enne kontserdi toimumist seisis Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu Pärnu maantee ja Jaama tänava nurgal, et koos abilistega suunata suvekontserdi külastajad seltsimaja seinte vahele. Uustalu sõnul tehti ümberkorraldus kaunil suvepäeval seltsimajast olenematutel asjaoludel. Vaatamata väikesele segadusele ja kontserdi algusaja edasi nihutamisele kogunes seltsimaja väikesesse saali seitsmekümne inimese ümber, millega esinejad näisid olevat päris rahulolevad. Marko ja Anto pelgasid, et lämbe suvepäev ei meelita keset päeva eriti palju inimesi kodust välja tulema.
Sel aastal Tallinnas Maarjamäe lossis alanud ja oma 20. toimumisaastat tähistav heategevuslik kontserdisari “Eesti mõisad 2018” jätkub kolme kontserdiga reedest pühapäevani. Kaks esimest on mõisad, mis on saanud uue hingamise Eesti iseseisvuse taastamise järel, millega märgime Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja Euroopa kulltuurpärandi aastat.
27. juulil kell 18 algav kontsert pakub võimaluse uudistada kogu nõukogude aja kohutavas seisus olnud hooldekodust tänaseks perekond Siilatsite valduses pärlina säravat Kernu mõisa Hageri kihelkonnas. 28. juulil kell 16 algab kontsert Mädapea mõisas Rakvere kihelkonnas, mille omanik Marika Vartla on kuulsaks teinud mõisa ümber lokkava pojengide, flokside, hortensiate aiaga ning kus toimuvad igal suvel rahvusvahelised pojengi- ja floksipäevad.
Lõppkontsert on 29. juulil kell 17 Ruila mõisakoolis, kus väike Leelo Tungal, kelle pere on selle mõisakooliga seotud juba mitu põlve, elas läbi kõik õudused, millest jutustab film “Seltsimees laps”. Aukülalisena on ta lõppkontserdil ka ise kohal.
Sellel kontserdil antakse Ruila mõisakoolile üle sarja jooksul kogutud rahaline toetus koolilaste väikekannelde fondi. Kõikidel kontsertidel on avatud annetuskastid, toimuvad heategevusmüügid. Lõppkontsert Ruilas on piletimüügita, ainult vaba annetuse alusel.
Kontsertidel pakuvad barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa ja solist näosaate võitja tenor Valter Soosalu kauni buketi barokiaja muusikast, nagu see endistel aegadel mõisate ballisaalides kõlada võis ja palju põnevat ajaloost ja arhitektuurist.
Eile, 25. juulil esitasid Viljandimaal Kõpu laululaval pärimusmuusikat ja rahvatantse 120 noort vanuses 8-30-aastat. Ees seisavad esinemised Viljandi pärimusmuusika festivalil.
„Kõlas rahvamuusika Eestist ja kaugemalt, mida sel suvel ETNO laagrites koos õpiti. Laagrid andsid noortele keelpillide, puhkpillide ja löökpillide mängijatele ja harrastajatele võimaluse veeta aega pilli harjutades ja muusikat tehes. Üle pika aja õpiti tänavu ETNO laagris taas rahvalaule,“ rääkis Eesti ETNO laagrite projektijuht Margit Kuhi.
„Tegime teoks ka selle, mida etnolaagrite maailmas mitte keegi kunagi varem ei ole teinud – andsime 50-le laagris osalevale alla 16-aastastele võimaluse esineda koos meie rahvusvahelise Eesti ETNO rahvamuusikaorkestriga ning tõime lavale kokku 120 noort rahvamuusikut,“ lisas Margit Kuhi.
Kõpu laululaval andsid ühiskontserdi Eesti ETNO ja laste ETNO laagrites osalenud, kes astusid üles ka täna alanud Viljandi pärimusmuusika festivalil. Laste ETNO laagriorkestri kontserdid toimusid Lastelaval ja Rohelisel Laval. 27. juulil kell 14.00 antakse laagriorkestri kontsert Kirsimäel ja kell 19.00 Rohelisel Laval.
Teisipäeval, 18. juulil kogunes 65 noort Kõpu mõisa, et üheskoos maailmamuusikasse sukelduda. ETNO laager toimub juba 22. korda ning nagu igal aastal on ka seekord osalejaid üle maailma, 13 riigist.
Kaugemateks kohtadeks on Austraalia, Tuneesia, Marimaa, Udmurtia, Portugal. Eestisse tulevad noored kokku, et veidi rohkem kui nädala jooksul teineteiselt õppida ja õpetada. Laager kulmineerub Viljandi pärimusmuusika festivalil suure kontserdiga Kirsimäel, reedel, 27. juulil kell 14:00.
Margit Kuhi, peakorraldaja on laagri esimese päeva hommikul rahulikult rõõmsameelne: “minu jaoks on see nüüd juba kümnes aasta korraldada ja tegelikult on ikka igal aastal see tunne enne laagrit samasugune – värin hinges ja südames ning ootuselevus ja rõõm käsikäes. Kui laager juba käes lisanub hinge rahu ja olen tõeliselt õnnelik, et järjekordselt on koos nii palju maailma kõige lahedamaid inimesi!”
Lisaks ETHNO Estonia laagrile toimub kõrval ka laste ETNO laager, mis alustab 21. juulil ja lõpeb samuti folgil, kontserdiga Rohelisel laval.
Laupäeval, 14. juulil peetakse Pärnus Rääma Rahva Oma Päeva nime kandvat kogukonnaüritust, mille raames saab Rääma linnaosa paremini tundma õppida, nautida kultuuriprogrammi ning külastada räämakate koduhoove.
Päeva korraldab linnaosakeskus Nooruse Maja, mille suveaias esinevad kell 11.30-15.30 Piccolo Pelimanid, kõhutantsutrupp Hessa, ansambel Top Ten, rahvatantsurühm Kaera Jaan ning Uus Vana Teater. Keskpäeval räägib Nooruse Maja saalis Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk Rääma ajaloolistest piiridest. Kell 13 ja 15 viivad MTÜ Pärnu Giidide Ühingu giidid suveaiast huvilised tutvuma linnaosa ajaloo ja vaatamisväärsustega. Kella 14ni on avatud lasteala erinevate tegevustega. Lisaks ootavad avastamist 16 kodukohvikut, söögikohta ja hoovimüüki.
“Mulle meeldib, et sündmuse kese on tänavu nihkunud meie suveaiast Räämale laiali ja külalistel on oluliselt suurem valikuvõimalus,” kommenteeris Nooruse Maja direktor Uudo Laane. “Avatud kodudes ei peeta ainult kohvikuid, vaid on lähenetud väga loominguliselt: planeeritud on mitu kontserti, maalinäitus, raamatuesitlus, India-teemaline hoov ja puitmajade renoveerimise infopäev.”
Täpsema info sündmuse kohta leiab lehelt omapaev.weebly.com.
Karin Klaus
Neljapäeval, 5. juulil kell 19 annab Nõmmel Ravila pargis kontserdi Jaan Pehk. Tegemist on kolmest kontserdist koosneva suvise sarja „Pargikontserdid Ravila pargis“ teise kontserdiga, mille raames esinevad Nõmmel tuntud muusikud.
Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul rikastavad kaunid kontserdid kindlasti Nõmme suvist kultuurielu. „Ravila park on suvisteks kontsertideks ideaalne koht. Seda näitas ka sarja esimene kontsert kuu aega tagasi, kui Riho Sibula ja Vladislav Koržetsi muusikat ja muhedaid tekste tuli nautima üle neljasaja inimese,“ rääkis linnaosavanem.
Kontserdisarja „Pargikontserdid Ravila pargis“ raames esinesid juunis Ravila pargis Riho Sibul ja Vladislav Koržets. Juulis esitab seal oma laule ja luuletusi Jaan Pehk. Sarja lõpetavad 9. augustil Laura Põldvere ja kitarrist Kusti Lemba. Kontserdid on kuulajatele tasuta. Ravila park asub aadressil Ravila 13. Kontserdile tule jala, ratta või ühistranspordiga. Kohale saab bussidega nr 14, 18 ja 33 (Nurme peatus) või rongiga (Nõmme peatus).
Lõuna ja Ravila tänava nurgal asuv Ravila park on 2007. aastast riikliku kaitse all.
Mari Koitver
Juulikuu 5. ja 9. kuupäeval annab Tallinnas ja Tartus tasuta kontserdi Kanada üks tuntumaid täiskasvanute segakoore Grand Philharmonic Choir kavaga „Music to Make the Spirit Soar“.
Pika ajalooga koori esituses võib teiste seas kuulda loomingut parimatelt Baltimaade ja Kanada heliloojatelt, klassikalisi pärle Mendelssohnilt ja Brahmilt ning ka kuulsate Vene heliloojate Rachmaninoffi ja Ippolitovi muusika.
Meisterlikku koori juhatab energiline maestro Mark Vuorinen, kes on muuhulgas Ontario Kunstinõukogu preemia Leslie Bell Prize in Choral Conducting 2016. aasta laureaat. Muusikat on ta õppinud Wilfrid Laurieri ülikoolis, Yale’i Ülikooli vaimuliku muusika instituudis ja Toronto Ülikoolis.
Varasemalt on Vuorinen dirigeerinud paljusid esmaettekandeid ja paljude heliloojate, sealhulgas John Burge’i, Timothy Corlisi, Robinson McLellani ja Tawnie Olseni, tööde esmaesitlusi Kanadas. Tema hiljutiste kontserdite hulgast võib esile tuua Benjamin Britteni „War Requiem“, Arvo Pärdi „Credo“ ja Richard Einhorni filmimuusika „Voices of Light“ tummfilmile „The Passion of Joan of Arc“. Loe edasi: Eestis esineb esmakordselt Kanadast pärit filharmoonia kammerkoor Grand Philharmonic Choir
Meelelahutusklubi Kuu üheksandal tegevusaastal selle kunstilist juhti Ege Kukke tabanud mõttevälgatus sünnitas tantsijate ühisel nõul harjumuspärasest rahvatantsukontserdist midagi enamat.
[pullquote]pääsevad valla peadpööritavad sündmused[/pullquote]Koreograafide Kardo Ojassalu ja Annika Viibuse lavastatud kontsertetenduse lugu „Ku-Ku-Kuuni” jutustab ühest pealtnäha täiesti tavalisest kalurikülast ja seal oma igapäevaelu elavatest inimestest. Keset päris tavalist elu juhtub midagi äärmiselt kummalist, mille tagajärjel pääsevad valla peadpööritavad sündmused, mis sunnib mõnegi väärtushinnanguid ümber mõtestama. Tõdetakse, et olemasolevat osatakse hinnata alles selle käest pudenemisel.
Eile, 16. juuni õhtul õnnestus Pärnu jahtklubi angaari mahtuval publikul vaadata head tantsulist etendust. Juba enne etenduse algust, aga ka etenduse ajal ja järel mängis Olavi Kõrre juhendamisel Balkan Hord. Lisaks Kuu segarühmale (juhendaja Ege Kukk) ja naisrühmale (Malle Ormilaan) olid lavale kaasatud veel kolm tegijat: Hallid Sõnnid (Teet Killing), Pärnu ühisgümnaasiumi C-segarühm (Tiiu Pärnist) ja Sindi gümnaasiumi lasterühm (Malle Ormilaan).
Loe edasi: Pildigalerii: „Ku-Ku-Kuuni” oli nähtav üksnes Pärnu jahtklubis
Libatse kandis tegutsenud Edasi kolhoosi korraldatud “Põrsarallid” olid kuulsad üle Eesti. Hoolimata vahepealsetel aastatel traditsiooni soikumisest on nüüd kõigil rallihuvilistel põhjust taas kokku tulla Libatsesse, kus peetakse siinmail juba teist aastat romurallit.
Selle aasta sündmus tuleb suurejooneline. Laupäeval, 16. juunil algab see ennelõunat romuralliga, kuhu on registreerunud umbes 60 rallimeeskonda. Rallimüra ja päevajuhi Urmas Salmu mahlakate kommentaaride saatel venib päev õhtusse, mil jätkub varajane jaanisimman külaplatsil. Seekord on õhtune kultuuriprogramm mitmekesine. Esinevad üllatuskülalised. Vihjeks, et tegemist on oma valla noortega. Toimuvad rahvalikud mängud. Tantsumuusika eest kannavad hoolt ansamblid Rix ja õhtu naelana esinev ansambel Hellad Velled. Kogu õhtu vältel hoiab tuju üleval Urmas Salmu.
Kohal on toidutelgid, seega saavad kõik soovijad süüa ja juua. Lastele mõeldes kutsutakse kohale näomaalija, batuudid, õhupallid ja muud põnevat.
Kogu päeva pileti saab lunastada viie euro eest. Kes ostab rallipääsme, on lunastanud pääsme ka õhtusele jaanisimmanile.
Laupäeval, 9. juunil toimus Pärnumaal Uduvere õigeusu kirikus Eesti Vabaõhumuuseumi segakoori kontsert, millega tähistati selle maakoha esmamainimise 500. aastapäeva, kusjuures kontsert kandis järjenumbrit 20.
[pullquote]Uduverele on püstitanud kirjaliku ausamba Sergei Seeland ja Elmar Joosep.[/pullquote]Olgu selle eest tänatud Uduvere patrioot Arvo Tomson ja tema sõpradest lauljad! Pärnu-Jaagupi kihelkonnas oli ka teisi juubilar-kohanimesid. Meenutati neidki ja räägiti pisut Uduvere viiesajandilisest kirjalikust ajaloost.
Kopenhaageni riigiarhiivis on üks väärtuslik arhivaal, mis on tuntud „Lihula vakuraamatuna“. Seda on Saare-Lääne piiskopkonnas peetud aastatel 1518-1544. Kõnealuse üriku algusaastatel oli sellega seotud Lihula ameti sekretär, Rostocki ülikooli eestlasest kasvandik, hilisem toomhärra Johan Pulk. Pärnu-Jaagupi kihelkonnast on ürikus kirjas kaks maksu- ehk vakuseringkonda. Olgu need siin koos neisse kuulunud küladega üles loetletud. Kuninga vakuses oli kaheksa küla: Ertsma, Suur ja Väike Halinga, Kuninga, Maima, Parasmaa, Sõõrike ja Vahenurme. Langerma vakus koosnes omakorda seitsmest külast: Anelema, Arase, Enge, Kaelase, Langerma, Lehtmetsa ja Uduvere.
Tänasega lõpeb Pärnu Vallikääru aasal 18. Grillfest, mis võttis enda alla 30 000 ruutmeetri suuruse ala ja võimaldas müügikohti umbes 300 toidupakkujale.
[pullquote]oksjon tõi pisut lisatulu Pärnu naistevarjupaiga vajaduste tarbeks[/pullquote]Sotsiaaldemokraadid annetasid kogu müügitulu Vähihaigete laste vanemate liidule.
Arno Uutma, 21-kordne Eesti meister kabes, pidas festivalil kabesimultaani.
Vallikraavis peatuvate uhkete kaatrite lähedal küpsetas Vladislav Koržets ümarmudilaid, mis lõppesid suhteliselt varakult ära. Hiljaks jäänud võisid üksnes lugeda silti, mis teatas Vladislavi kalale minekust.
Rakvere lihakombinaadi meisterküpsetaja Tarmo Märsi heategevuslik barbeque-sea oksjon tõi pisut lisatulu Pärnu naistevarjupaiga vajaduste tarbeks.
Toimus Eesti Tervisemess – Liikuma ja MySnack esitlus: Grillfest Bikini Fitness 2018 välja selgitamine.
Loe edasi: Suur pildigalerii: Grillfesti pärastlõuna kuni hilise õhtuni
Täna käib Pärnu vallikraavi tagusel aasal vilgas ettevalmistav tegevus homme algavaks Hea toidu festivaliks, mis toimub kahel päeval.
Grillfesti korraldaja Auris Rätsep ütles, et tänavune Grillfest toimub 18. korda. Mitu korda neist Pärnus on toimunud? Sellele küsimusele vastamiseks pidi ta natuke nuputama. Arvas, et kuus viimast aastat on Pärnus järjestikku grillitud ja pidutsetud. Mingi aeg oli vahet ja veel varem veel paaril korral. Kahe aasta pärast tahab Rätsep juba suuremat juubelit pidada, aga see ei tähenda toidumüügi kohtade arvu suurendamist. Tänavu on toidumüügiks eraldatud 300 kohta ja sellega on korraldaja sõnul Pärnus lagi käes, sest rohkem kohti aasale tekitada pole võimalik. Rätsep meenutas, et alustades oli osalejaid kolm korda vähem.
Rätsep ütles, et selle aasta Grillfestil on kohal ka „Eesti otsib superstaari“ tänavune võitja Uudo Sepp ja teised finalistid – Sissi Nylia Benita, Merilin Mälk, Anette Maria Rennit, Hele-Mai Mängel, Jennifer Marisse Cohen.
Lisaks saab Grillfest nüüd veel kolmandagi lava ehk raadiolava, mille nimepartneriteks on Star FM ja Power Hit Radio.
Kui kell viis algas Pärnu Koidula pargis pidulik Eesti lipu päeva tähistamine, siis vaevalt keegi 4. juuni pidupäevalistest teadis, et juba poolteist tundi varem algas Endla teatri laval enam kui saja sintlase osavõtul lavastuse “Ema käed kui sünnimaa” peaproov.
Kuidas Eneli Arusaare mõtestatud lavastus mõttevälgatusest teatrielamuseks kujunes, sellest on juba pisut kõneldud, aga tasub veelgi rääkida. Praegu püsib eilne kontsertetendus värskelt meeles ja meenuvad viimaste päevade mõttevahetused Eneliga. Vahendan allpool üksikuid repliike ja lausekatkeid, et ka lugejale anda rohkem aimdust ühe lavastuse valmimise valulikust protsessist.
“Urmas, olen ise nii ärevil. Tahan,et kõik õnnestub. Tulin just proovist. Proov, proov, proov ja veelkord proov. Tahan kinkida elamuse. Niisiis tegelen kõigega, alates digiklaverist kuni kardinateni laval välja. Iga liikumine tuleb laval tuhandeid kordi läbi mõelda ja teha. Endla lava on ju midagi muud,” avaldas Eneli. “Askole olen väga tänulik, ta võtab oma helimehetööd nii südamega.” Eneli selgitas, et on ühiselt enam kui saja osatäitjaga nautinud Endla teatri lava ja mõelnud ja arutanud ja otsustanud ja tundnud ja tunnetanud. Lavastaja jagas oma emotsioone teadmises, et esmaspäevani ta ei maga.
Loe edasi: Eneli Arusaar: proov, proov, proov – nüüd on kõik möödas ja hing rahul
Sindi tähistas Eesti lipu 134. aastapäeva traditsioonilise lippude rivistuse, rongkäigu ja meelalahutusliku osaga, kus peaesineja oli Anne Adams, aukülalised lipu seltsi juhatuse liikmed Jüri Trei ning Trivimi Velliste.
[pullquote]Adams meenutas kolm kopikat maksnud paadisõite[/pullquote]Mõned minutid enne kümmet sammusid koolide kümned ja kümned lipukandjad Sindi raekoja esisele tseremooniaväljakule. Rein Vendla, Pärnu noorte puhkpilliorkestri dirigent, tõstis pilgu Presidendi kellale ja ootas luba Eesti hümni mängimise alustamiseks. Kes oskasid, laulsid hümni kaasa. Üle teiste häälte kostus selgel kõlal Jüri Trei laulmine. Lippude üldarvu olnuks võimatu kokku arvata, aga kolmekohalisest numbrist olulisem oli võimas sinimustvalgete värvide lainetus, mis koosnes vähemalt nelja mõõtu lippudest.
“Nagu kasvav puu, nii vajab ka riik igaühe hoolt ja tähelepanu,” meenutas Tori abivallavanem Signe Rõngas president Toomas Hendrik Ilvese mõned aastad tagasi öeldud sõnu. “Märksõnad on siin hoolimine ja tähelepanu. Me hoolime igapäevaselt oma perest, lähedastest, tööst. Meie tähelepanu on argipäeva toimetuste virr-varril. Aga kas see on halb? Ei, see ei ole halb,” kõneles Rõngas, kelle iga sõna oli paljuütlevalt sisukas.
Loe edasi: Anne Adams ja sinimustvalged värvid panid lipu päeva Sindi särama
Kui eelmistel aastatel on Sindi noortevolikogu algatusgrupi eestvedamisel suve algust tähistatud pärast jaanipäeva väliujulas, siis nüüd tervitati suve saabumist tervelt neli nädalat varasemal ajal ja linna keskpaigale lähemas asukohas.
[pullquote]Täna oodati noorte esindatust Sindi raekotta[/pullquote]Laupäeval, 26. mail toimunud suve alguspidu on peetud. Noorte algatusgrupp on taas enda võimekust tõestanud, sedakorda siis jälle täiesti iseseisva ja eduka tegutsemisega. Aga nad on valmis ka teiste tegemisi toetama. Alles see oli, kui löödi kaasa kevadlaadaga Sindi linna 80. sünnipäeva tähistamisel ja riigi juubeli auks tammiku rajamisel. Neid on kohatud võidupüha maratonil suurte sinimustvalgete lippudega jooksjaid ergutamas ja mitmeid muid tegusid korda saatmas. Täna oodati noorte esindatust Sindi raekotta, et Tori valla arengukava koostamisel saaks arvestada nendegi arvamustega.
“Kavandasime tänavuse Sindi suve alguspeo Sindi seltsimaja juurde. Ettevalmistused kestsid suht lühikest aega, kõigest paar kuud. Suunasime ürituse eelkõige noortele. Loomulikult oli oodatud kogu Sindi rahvas ja inimesi ka väljapoolt,” rääkis täna õhtupoolikul toimunud kohtumisel Kristiina Anufrieva, Sindi noortevolikogu algatusgrupi aseesimees.
Käesoleva kuu teisel poolel jätkub populaarne kontserdisari „Klassikaraadio tuleb külla“ Pärnumaa koolides. Täna hommikul toimus kontsert Sindi gümnaasiumis ja pärastlõunal Häädemeeste keskkoolis.
[pullquote]Aga kui kõlab temperamentne “Radetski marss“, siis soovitan kaasa plaksutada[/pullquote]Sindi gümnaasiumi aula mahutas kuulama 7. kuni 11. klassi õpilased. Eesti Rahvusringhäälingu Klassikaraadio vastutav toimetaja Johanna Mängel rääkis, et kontserdisarja eesmärgina pakutakse õpilastele klassikalise muusika kogemusi ja äratatakse selle vastu huvi. „Korraldades noortele muusikutele osalemisvõimalusi ja publikuga suhtlemiskogemusi, tutvustatakse põlvkonnakaaslastele klassikalist muusikat, pille ja Klassikaraaditot.“ Pärnumaa koolides esinevad 21 aastat viiulit mänginud Linda-Anette Verte ning 18-aastased tromboonipuhuja Kaspar-Oskar Kramp ja klaverimängija Arko Narits.
Loe edasi: Klassikaraadio külastas Sindi gümnaasiumi õpilasi
Sindi gümnaasiumi emadepäeva kontsertetendus „Ema käed on kui sünnimaa“ jõuab Endla suurele lavale väikese täiendusega Eesti lipu sünnipäeval, kui sintlased lähevad väga suure hulgaga lipu päeval pärnakaid tervitama.
[pullquote]Endla teatris tuleb juurde ainult üks asi: Eesti lipu ja ema seos – üks väike luuleke[/pullquote]„Kuigi emadepäev oli juba pühapäeval ning sületäied õnnitlusi ning positiivseid emotsioone juba käes, soovivad meie ühised lapsed teile täna veelgi ilusaid hetki pakkuda,“ ütles Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup oma avasõnades eile õhtul, 15. mail kallite Sindi emade, vanaemade ja külaliste poole pöördudes.
Keerup on sageli mõelnud, et kuidas emad seda kõike jõuavad, mida nad teevad. „Lohutan ennast siis mõttega, et olen mees ja ei peagi seda võib olla mõistma. Aga ma ei saa ikkagi aru. Teil peab olema palju oskusi, palju teadmisi ning imeline and ühest rollist teise astuda. Kui vaja, peate olema kuri. Kui on võimalus, olema hea või siis väga hea. Aga vaatamata erinevatele rollidele, peate jääma alati oma lastele parimateks eeskujudeks ja usaldusisikuteks,“ arutles koolijuht, kes võrdles ema turvamehena. „Teda ei ole näha, aga ta on alati olemas kui teda vajatakse, ning ta ei kõhkle hetkekski kui on vaja oma laste eest välja astuda.“
Loe edasi: Eneli Arusaar: kui lapsed kõik nende kirjad tarkuse raamatuks kokku kogusid
Seitse päeva tagasi Tahkuranna golfikeskuses suure pidulikkusega avatud Pärnumaa maitsete aasta jõudis Lao sadamas toimuvale traditsioonilisele Eesti rahvuskalale pühendatud RäimeWestile, mida uudistasid sajad silmapaarid.
Suuresti olid esindatud saared: Hiiumaa, Muhu, Saaremaa, muidugi ka Kihnu. Samuti võis tänaste kauplejate hulgas märgata inimesi Peipsi veerelt ja Tartu kandist, enesest mõistetavalt Tõstamaalt, kus festival aset leidis.
MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht Raili Mengel ütles, et juba kolmandat aastat on RäimeFestil avatud Tõstamaa kooli noorte poolt loodud pop-up mõisa kohvik. „Miks just Tõstamaa kooli poolt? Sellepärast, et MTÜ Eesti Maaturism korraldab Tõstamaa koolis maaturismi õpet ja me soovime alati anda noortele ellu kaasa praktilisi kogemusi. Talve jooksul kogume natuke rohkem teoreetilisi teadmisi ja kevadeti RäimeFesti ajal näitame juba, mida oleme õppinud,“ rääkis Mengel. Kuna on Pärnumaa maitsete aasta, siis kaasati ka Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm. Tema juhendamisel õpivad noored kuidas Pärnumaa maitseid parimal viisil pakkuda. „Tänagi on meil koduleival Annika poolt esimest korda elus tehtud räimerullid. Alati valmistatakse Tõstamaa kuulsat keeksi, väga maitsev on kodusaial tehtud vimmaäkine. Kõik-kõik on kodukootud ja südamega tehtud eestimaised maitsed,“ selgitas Mengel.
Loe edasi: RäimeFestil osteti värsket rahvuskala ja imetleti Kihnu Virvet
Sindi linna 80. sünnipäeva mitmekülgne tähistamine lõppes kontserdi ja tordi söömisega Sindi seltsimajas.
Kõik seltsimaja kohad olid hõivatud ja osa inimesi istusid ka rõdul. Esimene tervitaja ja õhtujuht oli Tori valla kultuurinõunik Mart Tõnismäe, kes kinkis saali sisenedes juhuslikul valikul pidupäevalistele lilli. Sintlasi ja külalisi tervitas abivallavanem Priit Ruut. Aukohal olid endised linnapead Viivi Palmissaar ja Marko Šorin. Võinuks olla rohkemgi, aga erinevatel põhjustel jäid teised tulemata. Palmissaarele ja Šorinile kingiti Kaur Kasemaa pildiraamat „Sindi eile ja täna“ ning lillekimbu. Mõlemad rääkisid killukesi minevikust.
Kontsertosas esinesid Kaunimate Aastate Vennaskonnast kolm meest. Toomas Lunge, Andres Dvinjaninovi ja Hannes Kaljujärve musitseerimised vaheldusid sõnaliste vaimukustega, mis jutustasid läbilõikena erinevatest aegadest pea viimase saja aasta kestel. Meeste endi kodukandi mälu ulatus aukartust äratavasse kaugesse aega ega olnud võrreldav Sindi linna 80-aastase ajalooga. Peenelt esitatud nali pakkus lusti ja elevust kontserdi lõpuni.
