kontsert

Eesti Heliloojate Liidu 90. juubelile pühendatud kontsert „Questions” tõstatab uusi küsimusi

Muusika-aasta 2015 kingib erilise võimaluse mõtestada veelgi rohkem seda, mis juba loodud ning väärtustada ka järjepidevust heliloomingu alal ning koostööd organisatsioonide ning kollektiivide vahel.

Kontserdil 27. märtsil kell 19.00 Narva Geneva keskuses ja 28. märtsil 2015 kell 17.00 Tallinnas Estonia kontserdisaalis on keskmes 1960-ndate aastate muusika. Meie tippkollektiivide Eesti Rahvusmeeskoori ja Tallinna Kammerorkestri esituses ja Mikk Üleoja dirigeerimisel tulevad ettekandele Veljo Tormise (kellel on tänavu suvel 85. sünnipäev) koorilaulud „Kolm mul oli kaunist sõna“ ja kaks „Hamleti laulu“ ning koorilaulutsüklite „Sügismaastikud“ ja „Jaanilaulud“ keelpilliversioonid. Teises pooles kõlab Erkki-Sven Tüüri teose „Questions…“ uue seade esiettekanne – versioon meeskoorile, solistidele ja keelpilliorkestrile, mis on valminud Mikk Üleoja initsiatiivil.

Erkki-Sven Tüür: “Ma ei tahtnud seekord kasutada ei liturgilist ega kõrgpoeetilist teksti, vaid midagi seesugust, mis võiks esmapilgul näida proosaline, kuid oleks samas mingil sügavamal tasandil oluline või visionaarne. Siis meenus mulle kvantfüüsiku David Bohmi raamat „On Creativity“ („Loovusest“), milles on ka intervjuu. Küsimuse-vastuse printsiip andis võimaluse teatud määral teatraalseks lähenemiseks. Kõik ülejäänu on peidus tekstis – olgu see siis utoopiline või mitte, kuid meil tuleb nende küsimustega tegelda.

Kontserdil teevad kaasa veel flötist Oksana Sinkova ning solistid Ka Bo Chan, Ott Indermitte ja Valter Soosalu.

Heliloojate Liidu 90. juubelisarja neljandal kontserdil korralduslikult ühendanud väed Eesti Heliloojate Liit, Eesti Kontsert ning Narva Kontsert.

Allikas: Eesti Heliloojate Liit

Vanemuine toob täna lavale
Sofi Oksaneni “Kui tuvid kadusid”

Täna, 28. veebruaril jõuab Vanemuise suures majas publiku ette uuslavastus “Kui tuvid kadusid”.

Sofi Oksaneni näidendi toob Eesti vaatajate ette Vanemuise draamajuht Tiit Palu, kunstnikutöö teeb Eugen Tamberg ning muusikalise kujunduse Toomas Lunge, videokunstniku töö Andres Keil ning näidendi on eesti keelde tõlkinud Maimu Berg. Mängivad Sten Karpov (Edgar), Linda Kolde (Juudit), Reimo Sagor (Roland), teistes osades on Marian Heinat, Andres Mähar, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Maria Kallaste ning Markus Dvinjaninov.

Vanemuise teatri jaoks on see juba teine lähem kokkupuude Sofi Oksaneni loominguga, aastal 2010 esietendus “Puhastus”, mille lavastas Liisa Smith. “Kui tuvid kadusid” tegevus toimub Eestis kolme okupatsiooniaastakümne jooksul ehk aastatel 1941-1965 ning teemadeks on armastus, petmine, sõda, võimuvahetused, kohandumine võõra võimuga, reetmine jne. Oksanen vaatleb kahe peategelase õnnetu abielu kaudu lähemalt ühe eestlaste põlvkonna vastuolulist võitlust ellujäämise, õnne ja armastuse eest.

Lavastaja Tiit Palu sõnul on “Kui tuvid kadusid” antiikselt võimas lugu inimestest ja nende saatustest läbi aegade ja režiimide sõjast tänapäeva Eestini. Palu sõnul paelub teda selle materjali puhul kõige enam reetmise ja eri režiimidega kaasatöötamise teema.

Vanemuises toimuva esietendusega kõlab sel nädalavahetusel kokku veel üks Sofi Oksaneniga seotud üritus: kontserdisarja HELIjaKEEL raames toimub kontsert “Norilsk. Taevased nartsissid”, kus kõrvuti on Berliinis elava Eesti helilooja Jüri Reinvere ning Sofi Oksaneni looming. Esimene kontsert toimub 1. märtsil kell 18 Tartu Elleri muusikakooli uues Tubina saalis ning seejärel saab kava kuulata 2. märtsil kell 18 Tallinnas KUMU auditooriumis.

Põlvast sai lõõtsapealinn

Muusika-aasta avaüritus Põlvas oli laupäeval, 17. jaanuaril toimunud kontsert-õpituba Avatud Lõõtsad, kus Põlva krooniti Eesti lõõtsapealinnaks.

Lõõtsapealinna tiitli andis üle Tallinna linnavolikogu esimees ja võrgustiku Euroopa kultuuripealinnad Eestis juht Toomas Vitsut. “Meil on pealinnad, mis vastava aastaaja möödudes peavad oma tiitli edasi andma, aga meil on ka kultuuripealinnu, kes jäävadki neid tiitleid kandma. Põlvale pole keegi lõõtsapealinna tiitlit edasi andnud, vaid põlvakad on selle oma tööga lõõtsatraditsiooni edasikandmisel enesele välja teeninud ja keegi seda neilt võtta ei saa,” ütles Tallinna linnavolikogu esimees tiitlit üle andes.

Põlva vallavolikogu esimees Kuldar Leis lubas aga põlvakate nimel tiitlit vääriliselt kanda ja õhutas alanud muusika-aastal kõiki pillimehi oma pille iga päev kaasas kandma, sest muusika rõõmustab südant ja selle abil suudame ületada kõik raskused.

Lõõtspillipealinna plaanides on aasta jooksul tutvustada eesti rahvuslikku Teppo tüüpi lõõtspilli ja Põlva osa selle traditsiooni kandmisel erinevates Eesti linnades.

Pillidega külastatakse Lõuna-Eesti lasteaedu ja koole, kus õpivad meie tulevased lõõtspillimängijad, tähistatakse koos võrukatega August Teppo 140. sünniaastapäeva ning aasta tähtsündmuseks kujuneb 5. rahvusvaheline lõõtspillipidu Harmoonika Intsikurmus 18. juulil.

Allikas: polvamaa.ee

Tasuta kontsert Taagepera lossis

Laupäeval, 17. jaanuaril kell 19 toimub Taagepera lossis Luuska Lauluühingu kontsert “Küll on armastuses kriukaid”. Kavas on Eesti rahvalikud pulma- ja armastuslaulud (Veljo Tormis, Mart Saar jt). Dirigent on Jaanika Kilgi. Kontsert on tasuta. Luuska Lauluühingu segakoor on asutatud 2010. aastal Tartus.

Väike talvekontsert Rõuges

Võrumaal Rõuge vallas tegutseva Jaanipeebu kitarrikooli edasijõudnud õpilastel lõppes jätkukursus, mille lõpetab hubane talvekontsert.

Kavas on esitada Ojakääru, Pehki, Rahmani, Sööti, Sal-Salleri, Talsi, Tuksami jt loomingut.

Kontsert toimub pühapäeval, 18. jaanuaril 2015 kell 15 Rõuge rahvamajas.

Sissepääs prii.

Rakvere Jazzukohvikus toimub kitarrimuusika õhtu

Kitarrivirtuoos Oleg Pissarenko koos oma instrumentaalansambli liikmetega. Foto: Rakvere Jazzukohvik — Kitarrivirtuoos Oleg Pissarenko koos oma instrumentaalansambli liikmetega. Foto: Rakvere Jazzikohvik

Reedel, 28. novembril astub Rakvere Jazzukohvikus publiku ette ERRi aasta muusik 2013 tiitliga pärjatud kitarrivirtuoos Oleg Pissarenko koos oma instrumentaalansambliga.

Juba 10 aastat muutumatuna püsinud koosseisus, ühes Raun Juurikase, Mihkel Mälgandi ja Ahto Abneriga loob Pissarenko oma erilise maailma, esteetilise mini-universumi, millest sünnib helidega täidetud maagia.

Kollektiiv on välja andnud 4 albumit: “The Book’s Burning” (külalistena lauljatar Hedvig Hanson ja saksofonist Deniss Pashkevich),“Valguse värvid” (koostöös Tõnis Mägiga), live – salvestis “Prii lapse ilm” ja “Kes Sa Oled”.

Pissarenko on öelnud, et tema muusika on minimalistlik, põhinedes jazzi traditsioonidel, samas püüdes olla vaba eelarvamustest ja taotlustest midagi kellelegi tõestada. Seda heliversumit ongi raske nimetada jazziks, vähemalt selle klassikalises mõistes. Essentsist kumab nii 70-ndate instrumentaalrokki, post-punk’i elemente kui ka sügavalt meditatiivset. Harmooniline ja voolav muusika võib transformeeruda ühel hetkel gruuvikaks ja energiliseks eneseväljenduseks, leides lõpuks ikkagi tee tagasi vaiksemasse mõtisklusse.Kasutatud helide vaoshoitus ei takista väljendamast eredaid emotsioone, tabades kuulajat iga heliga otse südamesse.

Oleg Pissarenko bändi muusikat on kirjeldatud kui „aegamisi õidepuhkev rõõm”, „light-nirvana”, „läbipaistev jazz” ja „midagi enamat kui muusika”.

Maagiliste helidega täidetud kitarrimuusika õhtu saab Rakvere Jazzukohvikus alguse kell 22.00.

Allikas: Rakvere Jazzukohvik

Sakala Keskuses tähistatakse Viljandi kultuurimaja sünnipäeva

Viljandi kultuurimaja 1960ndatel aastatel.

Laupäeval, 15. novembril tähistatakse Sakala Keskuses endise Viljandi Kultuurimaja sünnipäeva stiilipeoga „Pitsipidu“.
61 aastat tagasi, 1953. aastal, avati Viljandis uhke stalinistlikus stiilis kultuuritempel, mis püstitati endise Seasaare kõrtsi asukohale. Hoone, kus Eesti Vabariigi ajal tegutsesid teater Ugala ja erinevad ärid, sai sõja ajal, 1941.aastal tugevalt kannatada. Varemetele ehitati aastatel 1952-53 arhitekt J. Fuksi poolt projekteeritud kultuurimaja hoone.
Viljandi rajooni kultuurimaja põhiliseks ülesandeks oli isetegevusringide töölerakendamine.
Lisaks direktorile ja kunstilisele juhile kuulusid organisatsiooni koosseisu instruktor, ringijuhid, kunstnik-dekoraator ja maja funktsioneerimist toetav administratiiv- ja abipersonal. Kultuurimajas toimus aktiivne ringitegevus, tegutsesid koorid, orkestrid, ansamblid ning isetegevuslik nukuteater.
1992. aastal läks maja üle Viljandi linnale ja rajooni kultuurimajast sai Viljandi kultuurimaja.

Sakala kultuurikeskus või roosamaja praegu.

Kultuurimajaks ehitatud hoone on olnud kasutuses praktiliselt muutumatul kujul oma algses funktsioonis tänaseni. 1990-ndate aastate alguses eemaldati vaid suure saali lava kohal olevast dekoorielemendist sirbi ja vasara kujutis.
Pärast mitu kümnendit linna kultuurielu korraldamist suleti kultuurimaja 2010. aastal remondiks ning 2012. aastal avati maja uue nimega Sakala Keskus.
15. novembril on kõik oodatud osa saama kultuurihoone sünnipäevapeost. Peoõhtul muutub Sakala Keskus hubase valguse ja muusikaga peomeeleolus kohvikuks ning suures saalis on tavapärasest enam tantsuruumi.
Külalistel on soovitatav kanda sünnipäevale kohaselt pidulikult pitsilist riietust, sest kõige pitsilisemat pidulist ootab üllatus. Oodatud on siiski ka need, kes pitse ja satse pelgavad. Tantsumuusika kõlab ansamblilt President. Tartus tegutsev tantsuklubi toob Viljandisse oma oskusi demonstreerima särasilmsed ja rõõmsameelsed swingtantsijad. Sünnipäevaõhtut juhib muusika saatel uue päeva algusesse Raul Kivi.
Kultuurimaja sünnipäeva tähistav stiilipidu algab kell 19.
Maris Aarna

Heimar Ilvese 100. sünniaastapäeva puhul kõlab tema muusika

Homme, 6. novembril kell 19 toimub Tallinnas Estonia kontserdisaalis kontsert “Heimar Ilves 100”, millega tähistatakse helilooja 100. sünniaastapäeva.

Publiku ette astub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester. Solist on Gatis Gorkuša (trompet, Läti), dirigent Toomas Vavilov. Kontserdil kõlab André Jolivet, Heimar Ilvese ja Ludvig van Beethoveni looming.

Heimar Ilves sündis 15. septembril 1914 aastal Venemaal Orjoli kubermangus. 1916. aastal asus pere elama Eestisse. Aastatel 1932-1937 õppis Heimar Ilves klaverit Tallinna Konservatooriumis Theodor Lemba klassis ning aastast 1937 kompositsiooni Artur Kapi juures, lõpetas kooli aga Heino Elleri juhendusel 1949. aastal.

Heimar Ilves järgnes 1945. aastal oma saksa rahvuse tõttu represseeritud emale Uuralitesse, töötades 1948. aastani Permi oblastis metsatöölisena. Nõukogude kultuuris vaikiti Ilvese looming maha.

Teise sümfoonia (1964) valmimise järel kirjutas muusikateadlane Avo Hirvesoo sellest ajalehes positiivse artikli pealkirja all „Igaveste mõte sümfoonia”. Roman Matsov juhatas seda teost edukalt ka mitmel pool Nõukogude Liidus ja Saksa Demokraatlikus Vabariigis ning pidas Ilvest üheks eesti suurimaks sümfonistiks. Teise sümfoonia teine osa Largo on Ilvese seni enim kõlanud teos. Ilves luges Tallinna Konservatooriumis muusikaajaloo loenguid ning oli tudengite seas väga populaarne. Kui Ilves 1965. aastal, vaatamata üliõpilaste protestidele, konservatooriumist vallandati, hakkasid paljud ärksamad tudengid käima Ilvese juures kodus Niguliste tänaval ja neist tihti öötundideni kestvatest koosviibimistest sai paljudeks aastateks traditsioon. Ilvese juures ei käinud ainult tudengid, vaid ka paljud professionaalsed muusikud ja erinevate eluvaldkondadega seotud inimesed, nagu näiteks orientalist ja tõlkija Haljand Udam, astroloog Igor Mang, geoloog Rein Einasto. Koosviibimistel osalesid tihti ka Jaan Rääts, Arvo Pärt ja Andres Mustonen ning ka kunstnike ja kirjanike ringkondadega oli Ilvesel tihe kontakt. Pikemaajaliseim sõprus oli tal dirigent Roman Matsoviga (1917-2001), kes oli ka peamine Ilvese sümfoonilise muusika propageerija. Matsovi juures tutvus Ilvese sümfooniatega ka Dmitri Šostakovitš, kes olevat tunnistanud, et nende näol on tegemist väljapaistva nähtusega 20. sajandi sümfonismis. Muusikas hindas Ilves üle kõige toona põlu all olnud vanamuusikat ning gregooriuse koraali ning tema kodus toimunud „ööülikoolides” oli neist asjust palju juttu.

Heimar Ilves suri 2. veebruaril 2002 Tallinnas.

Kristel Üksvärav

Ansambel U: alustab hooaega

Ansambel U:, üks praeguseid Eesti aktiivsemaid nüüdismuusika ansambleid, alustab oma hooaega kahe tähelepanu vääriva kontserdiga 25. ja 30. septembril.

25. septembril kell 20 esitatakse Eesti teatri- ja muusikaakadeemia sügisestivalil EMTA kammersaalis koos EMTA tudengitega kava Jaapani tänapäeva olulisematest heliloojatest. Lisaks Eestis varemgi kõlanud meistri Toshio Hosokawa teostele tuleb ettekandele kahe noorema, kuid Lääne-Euroopas juba laialt tuntust kogunud autori Misato Mochizuki ja Malika Kishino muusika.

Ning vähem kui nädal hiljem, 30. septembril kell 19 annab U: järjekordse kontserdi sarjas URR – Ansambel U: Eesti Rahvusringhäälingus. Tegu on Eesti Raadio 1. stuudios toimuva otseülekandega. Seekordseks teemaks on HÄÄL, kaastegev metsosopran Iris Oja ning kavas on täht-teosed 20. sajandi olulisematelt autoritelt, nagu A. Schönberg, P. Boulez, L. Berio, J. Cage, H. Lachenmann ning 2006. a valminud Helena Tulve teos “In a nakht fun yeridah”.

www.uuu.ee

Vanemuise Sümfooniaorkester ja kontserdimaja avavad hooaja

Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontserdid toimuvad 19. septembril Vanemuise kontserdimajas ja 20. septembril Jõhvi kontserdimajas. Dirigeerib Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi.

Neljandat hooaega Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendina alustav Paul Mägi jätkab enda algatatud traditsiooni, kandes koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga hooaja avakontserdil ette vaimulikke suurvorme. Selle aasta kavas on César Francki “Sümfoonia d-moll” Vanemuise Sümfooniaorkestri esituses ja Charles Gounod’ “Messe solennelle de Sainte Cécile”, kus orkestrile lisaks on laval solistid: tenor Aldo Caputo Itaaliast, Jānis Apeinis Läti Rahvusooperist, sopran Aile Asszonyi Rahvusooperist Estonia ja ka Vanemuise ooperikoor ning Tartu Noortekoor.

2011. aastal jõudis publikuni Giuseppe Verdi “Reekviem”, 2012. aastal kanti ette Antonin Dvořáki “Stabat mater” ning mullu toimus hooaja avakontsert Riia Toomkirikus, kus oli kavas Felix Mendelssohni oratoorium “Elias”.

19. septembril kell 17. 30 esitleb Paul Mägi Vanemuise suure maja fuajees vastvalminud helikandjat Tubina ooperi “Reigi õpetaja” salvestusega. Salvestuse muusikajuht ja dirigent on Paul Mägi, peaosades laulavad Jassi Zahharov (RO Estonia), Karmen Puis ja Mati Turi.

Kontserdid toimuvad Vanemuise ja Eesti Kontserdi koostööprojektina. Kontsertide algus on kell 19.00.

Leiutajate Külakooli lastele meeldib djembet mängida

Pühapäeval, 14. septembril kell 11 toimub Sänna Kultuurimõisas djembe õpituba ja kell 15 djembe-ansambli Trummsaurus kontsert. Nii õpituba kui ka kontsert on tasuta.

Õpituppa palume kindlasti eelnevalt registreerida, kuna kohta arv on piiratud.

Registreerimine: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929 (Kadi).

Palun võta võimalusel oma pill kaasa.

Kontserdile registreerima ei pea.

Leiutajate Külakooli lastele meeldib väga djembet mängida. Eriti lahe on seda teha koos teiste lastega. Nii kutsuvadki Külakooli lapsed teid ühisele djembe-mängimise päevale Sännasse. Kohale tuleb Trummsaurus eesotsas Kristjan Jõemägiga.

Kadi Noor
Sänna Kultuurimõis

Ansambel HELIKRISTALLID Mõtluskontserdite sari valgustab kirikuid

Lähimal nädala jooksul rändab ansambel Helikristallid mööda erinevaid Eesti kirikuid:

16.08.2014 kell 20 Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirikus
17.08.2014 kell 16 Põltsamaa Niguliste kirikus
20.08.2014 kell 20 Narva Aleksandri kirikus

Mõtluskontserditel kõlavad meditatiivsed improvisatsioonid Eesti rahvakoraalide, regilaulu ja gregooriuse laulu teemadel. Repertuaar on valdavalt vaimulikel või ülendavatel pärimuslikel tekstidel. Lisaks erinevatele rahvapillidele, nagu setu kannel, lauto, lüüra, on kontserdil instrumentideks ka laulvad kristall-helikausid, mille helid mõjutavad meie keha ning teadvuse erinevaid tasandeid ja loovad esitatule erilise õhustiku. Iidsete keelpillide kõla koos kristallkausside toonidega lasevad kuuldavale igavikulised helid, kus on koos nii minevik, olevik kui tulevik.

Kontserdil üheks osaks on ka ligi meetrise läbimõõduga Päikesegongi meditatsioon. Päikesegongi ülemhelid lasevad kuuldavale justkui inglitekoori laulu, mis vibreerib päikese liikumise helide sagedusel. Võib isegi öelda, et kontsert kokku puudutab meie sisemisi maailmu ja toimib isegi teraapiliselt.

Ansambel HELIKRISTALLID koosseisus mängivad:
Tarmo Tabas — laul, raamtrumm, lüüra;
Toivo Sõmer — lauto, väikekannel, lüüra ja
Aivar Täpsi — laulvad kristall-helikausid, Päikesegong.

Ansambel HELIKRISTALLID

Tallinna Kammermuusika Festival tähistab 10. sünnipäeva suurejoonelise galakontserdiga

20. – 31. augustini toimuv Tallinna Kammermuusika Festival tähistab tänavu oma kümnendat sünnipäeva. Juubeli puhul toimub 21. augustil kell 19 Mustpeade majas galakontsert, kus tuleb esitamisele Chopini, Prokofjevi, Verdi, Liszti jt heliloojate suurejooneline looming. 20. ja 21. augustil püstitatakse Vabaduse Väljakule festivali telk, kus toimuvad tasuta kontserdid igal täistunnil vahemikus kella 12-18.

10 aastat järjest on fond esitlenud festivalil suurel hulgal Eesti tipp-soliste ning seoses juubeliga on tänavu publikul võimalus ühel kaunil augustikuu õhtul kohtuda 14 suurepärase muusikuga, nende hulgas Ivari Ilja, Oliver Kuusik, Irina Zahharenkova, Andreas Lend ja paljud teised.
Galakontserdil antakse juba kümnendat korda üle ka Marje ja Kuldar Sinki nimeline PLMF-i preemia „Noor Muusik 2014″, kelle kuulutavad välja pr Mari-Ann ja hr Tunne Kelam.

Tallinna Kammermuusika Festivali külaliste seas astub üles tunnustatud vanamuusikaansambel Ensemble Ausonia Belgiast ja Amael klaveritrio Sloveeniast ning esmakordselt tuleb festivali raames esitamisele ka koorimuusika – rahvusvaheliselt tuntud Tenso Euroopa Kammerkoor kaunistab festivali 24. augustil Niguliste kirikus koos väljapaistva Läti dirigendi Kaspars Putninšiga.

20. ja 21. augustil Vabaduse Väljakule püstitatud festivali telgis astuvad üles erinevad Eestimaa muusikaõppeasutuste õpilased ja koorid. Tasuta kontserdid toimuvad igal täistunnil vahemikus kell 12.00-18.00.
Festivali täpse kava ja esinejate nimekirjaga saab tutvuda siin: http://www.plmf.ee/tallinna-kammermuusika-festival-kava_est

Küladeratas läheb peagi veerema

Laupäeva, 2. augusti pärastlõunal kell 14 saab Roosna-Alliku vallas Viisu küla pargis meeleoluka rongkäiguga alguse Järvamaa külade päev, kogunemine ning osalejate registreerimine algab Viisus juba kella 13-st. Tegemist on järjekorras 13. külade kokkusaamise ning külaliikumise suursündmusega, mida oodatakse väga paljudes Järvamaa külades. Eelmisest, Järva-Jaani vallas Kuksemal toimunud maakondlikust külade päevast, võttis osa üle 300 inimese.

Külade esindajatele ja kõigile külalistele pakutakse sel päeval Viisus erinevaid huvipakkuvaid tegevusi, neid jagub nii parki kui ka Viisu rahvamajja. Märksõnadena olgu siinkohal nimetatud tervituskontsert, näitused, sportlikud tegevused, lasteprogramm, juturing, õpituba, külakohvikud, kohalike toitude ja käsitöö minilaat ning õhtuses osas mõnus tantsumuusika. Päevajuht on Aili Avi ning konkreetsete esinejatena on teada Tihvan Big Bänd, Helir-Valdor Seeder, Anneli Ott ja Ivar Hansen. “Päeva muudavad oma sepistöödega sisukamaks Eestimaa sepad, kes tegelikult alustavad oma tegemisi Roosna-Alliku vallas juba eelmisel päeval”, räägib Kairi Kapitonov, korraldustoimkonna üks eestvedajatest. “Külade päeval saab sepatööd vaadata, samuti antakse soovijatele võimalus ka ise kätt proovida”. Veel lisab ta, et uudse tegevusena näidatakse Viisu pargis suurelt LED ekraanilt fotosid Järvamaa küladest ja eelnevatest kokkutulekutest, töötab puhvet ning lõunaks pakutakse kõigile osalejatele ühissuppi.

Järvamaa külade päeva sümbol, küladeratas, antakse järgmisele korraldajale üle päeva ametlikul lõpetamisel.

Riina Trumm

Täna algab Tallinnas rahvusvaheline orelipidu

31. juuli hilisõhtul algab 28. Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival, 1987. aastast alates toimuv Eesti vanim järjepidevalt tegutsev muusikafestival.

Orelifestivali avalöögiks on juba traditsiooniliselt „Suur oreliöö” Nigulistes. Päikeseloojangust päikesetõusuni, ehk 31. juulil kell 21.59 algaval orelimaratonil astuvad igal täistunnil seitsmel kontserdil publiku ette Andres Uibo ja Edouard Oganessian (kell 22, peaorel), Guy Bovet (kell 23, Šveits, kooriorel), Piret Aidulo ja Kadri Ploompuu (südaöösel, peaorel), Peter van Dijk (kell 01, Holland, kooriorel), Denis Kasparovitch ja Kristina Vilotševa (kell 02, peaorel), Ines Maidre (kell 03, Eesti/Norra, kooriorel) ning Tiit Kiik ja Pille Metsson (kell 04, peaorel).
Käesoleva aasta teeb eriliseks professor Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäev. Seetõttu on festivali fookuses ainulaadne, professor Lepnurme poolt 40 aastat tagasi alustatud plaadisari “Eesti orelid”, mis on tänaseni maailmas ainulaadne ja ulatuslikeim orelimuusika plaadisari oma 33 väljaantud LP-ga. Orelifestivali raames toimuvad mitmed kontserdid täpselt samades kirikutes, täpselt samade kavadega, mis kunagi 70-ndatel plaatidele sai jäädvustatud. „Eesti orelid” 40. sarja kontserdid toimuvad Tallinna, Pärnu, Taagepera, Torma, Kodavere, Kadrina, Rapla, Rõuge, Kullamaa, Põltsamaa, Iisaku ja Valga kirikutes.
Lisaks tähistab tänavune orelifestival maailmamainega ja ühe hinnatuima romantilist tüüpi oreli, Tallinna Toomkiriku Ladegast-Saueri oreli ning Tallinna Jaani kiriku Normann-Terkmanni oreli juubeleid, mille mõlema ehitamisest möödub tänavu 100 aastat.
Festivali kunstiline juht Andres Uibo kinnitab, et põnevat on festivalil väga palju ja enam kui 30 kontserdi hulgast peaksid omale meelepärase leidma nii kohalikud elanikud kui ka festivali külalised, kes juba aastaid sõidavad Tallinna selleks, et osa saada ühest kolmest tähtsamast ja suurimast orelipeost kogu maailmas.
Lauri Aav
Eesti Kontsert

Ühe lossi maagia Padise kloostri varemetes

Kahel pimedal augustiõhtul panevad kolm Eesti suurepärast mustkunstnikku koos külalistega tajud proovile Padise kloostri varemete vahel. Ühe lossi maagia on müstilise õhustiku, elava muusika, peadpööritavate akrobaaditrikkide, tuleinglite ja parimate mustkunstnike Charleka, Meelis Kubo ning Fred-Erik Johansoni kujutlusvõime piirimail reaalsusega mängivate silmamoondustega õhtune etendus Padise kloostri salapäraste müüride vahel.

Juba üle 10 aasta tegutsenud ja auhinnatud mustkunstnik Charlekas on andnud kokku üle 1000 show, mille käigus on ta esinenud nii Eesti esileedile Evelin Ilvesele kui ka Monaco vürst Albertile. Meelis Kubo on mustkunstnik, kes on alates 2006. aastast jahmatanud suuremaid ja väiksemaid vaatajaid nii Eestis kui ka võõrsil, esinenud erinevates telesaadetes ning kirjutanud mustkunstialaseid artikleid. Ja Eesti mustkunsti tipptegijate hulka kuuluva noormehe Fred-Erik Johansoni repertuaarivalik on suurim: leidub klassikalisi ja ajatuid trikke, originaalseid manipulatsioone, suurele lavale sobivaid efekte jne. Lisaks tavaprogrammidele pakub Fred ainsana Eestis etendust, kus laval on vaid mastaapsed illusioonid.

Lisaks silmamoondajatele aitavad maagilise meeleolu loomisele kaasa akrobaate lae alla lennutava Trikivabriku meistrid, erinevate tuletrikkide ja tuletantsudega 2008. aastal alguse saanud ja üle maailma hinnatud Kelfiriuse tuleinglid, kogu etendust saadab parima muusikaga just nendeks õhtuteks kokku kutsutud parimatest parimate muusikutega elava muusika bänd – Mari-Liis Vare – vokaal, “Lendav laud”, Johan Randvere – klahvpillid, Villu Vihermäe – tšello, Marion Aruvee – flööt ja ehk ka mõned üllatuskülalised …

Sündmust toetab Padise vald.

Ühe lossi hääled Facebookis – www.facebook.com/yhelossihaaled

Jõgeval musitseerib Baltimaade akordionistide ühendorkester

Orkester Baltic Tremolo dirigendid Valdo Värk Eestist, Viktor Nikandrov Lätist ja Maryte Markeviciene Leedust. Foto: Johannes Haav — Orkester Baltic Tremolo dirigendid Valdo Värk Eestist, Viktor Nikandrov Lätist ja Maryte Markeviciene Leedust.
Foto: Johannes Haav

Esmaspäeval, 21. juulil toimub Jõgeva kultuurikeskuses Eesti, Läti ja Leedu akordionistidest koosneva orkestri Baltic Tremolo kontsert.

Akordionistide orkester Baltic Tremolo mängib 50minutilisel kontserdil ligi 15 pala.

“Mõnedki palad on sellised, mida suvisel kontserttuuril mängime esmakordselt. Jõgevale saabumegi esinema Saaremaalt,” ütles orkestri üks dirigente Valdo Värk, kes on sündinud Jõgeval ja lõpetanud Jõgeva muusikakooli akordioni eriala. Tema õpetajateks olid Taimi Jõela (praegu Vasser) ja Kaupo Kase. Samuti on Jõgeval dirigeerimas Baltic Tremolo dirigent Viktor Nikandrov Lätist ja Maryte Markeviciene Leedust.

Baltic Tremolo kasvas välja Pärnus loodud kollektiivist Noored Akordionistid, mida juhatas Eesti tuntuim akordionist Venda Tammann.

Jaan Lukas

Kasepää kutsub romantilisele muusikaseiklusele

Peipsimaa kuulsad sibulad. Foto: peipsimaa.blogspot.com

18. ja 19. juuli õhtul saab Tiheda külas Kasepää laululaval teist aastat järjest teoks festival Peipsi Romantika, mille kontsertidel esinevad nii professionaalsed muusikud kui ka Jõgevamaa kultuurikollektiivid.

Peakorraldaja Hannes Soosaar märkis, et juba möödunud aastal toimunud Peipsi Romantika festivali ajal tekkis idee sündmus traditsiooniks muuta. „Tore oli kuulda positiivset tagasisidet nii artistide valiku kui ka kogu korralduse osas,“ märkis ta.

„Jõgevamaa kultuurikollektiivid esinevad Peipsi Romantikal tänavu esmakordselt. Esimesel päeval rõõmustavad oma tantsudega kontserdikülastajaid tantsurühm „Nii ja Naa“ Põltsamaalt, teisel päeval segarühm „Kaaratsim“ Jõgevalt. See on mõlemale osapoolele kasulik. Isetegevuslased saavad esinemiskogemust juurde, festivali külastajad aga nautida heal tasemel tantsunumbreid. Seda ideed tahame ka järgmistel aastatel rakendada. Kutseliste esinejate valikus on alati tähtsal kohal, kuidas need artistid ja nende repertuaar sobivad Peipsi äärde. Ühtlasi on tähtis, et romantilist õhkkonda saaksid nautida erinevas vanuses inimesed,” rääkis Soosaar. Loe edasi: Kasepää kutsub romantilisele muusikaseiklusele

Eesti muusikud astuvad Pärnus üles esitluskontserdiga

Festivali kunstiline nõustaja maestro Paavo Järvi. Foto: paavoproject.blogspot.com

Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia eesti muusikute esitluskontserdil on fookuses noored ja säravad eesti tippmuusikud. Kõik muusikasõbrad ja puhkajad on oodatud heale kontserdile Pärnus 16. juulil.

Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia oluliseks osaks on eesti noorte muusikute esiletõstmine. Hea koostööpartner Eesti Interpreetide Liit on kokku pannud kava, kus on fookuses neli säravat muusikut – Mihkel Poll, Indrek Leivategija, Triin Ruubel ja Riivo Kallasmaa. Kontserdil on võimalik neid näha üheskoos musitseerimas kammermuusikuna kui solistidena Järvi Akadeemia Noorte Sümfooniaorkestri ees.

Ansamblipartneritena astuvad kontserdil üles ka Anne Ainomäe vioolal ja Reet Ruubel klaveril. Interpreetide Liit on eraldi kutsunud ka festivalikorraldajaid ja agente välismaalt, kes jagavad enne kontserti Järvi Akadeemia noorte muusikutega mõtteid paneelis „Millised on ootused noorele karjääri alustavale muusikule? Agendi, festivalikorraldaja ja orkestri direktori vaatenurk”.

Festivali kunstiline nõustaja maestro Paavo Järvi peab noorte muusikute kaasamist festivalile väga vajalikuks: „Oluliseks põhimõtteks on kutsuda festivalile eesti noorte muusikute paremik. See aitab neil edaspidi väljaspool Eestit õppida, tööd leida või lihtsalt kogemusi vahetada,” sõnab Järvi.

Esitluskontserdi muusikud on on silmapaistvad interpreedid, kelle muusikaline tegevus on laiahaardeline, nad on osalenud arvukatel meistrikursustel ja konkurssidel nii Eestis kui võõrsil ning pälvinud mitmeid preemiaid. Loe edasi: Eesti muusikud astuvad Pärnus üles esitluskontserdiga

Ansambel Kõrsikud kontsert Plaani karjamõisas

1. augustil kell 19.00 esineb Plaani karjamõisas ansambel Kõrsikud ehk Bonzo, Pehk ja Päss.

Maalilisel Haanjamaa maastikul asetsev Plaani Karjamõis võlub omalaadse savihoonetest ümbritsetud sisehooviga, mis loob suurepärase õhkkonna ja mõnusa olemise muusikaelamuste nautimiseks.

Piletid on saadaval Piletilevist:

http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/rock_ja_pop/korsikud-plaani-karjamoisas-148288/

Lisainfo: Karel Saarna, tel 5560 3989, plaanimois@gmail.com

Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani

15.-25. juuli valgetel suveõhtutel kõlab üheksal kontserdil Eestimaa suuremates ja väiksemates kirikutes kaunis muusika, mida esitavad väljapaistvad solistid ja ansamblid erinevatest maailma riikidest. Festivali eestvedajaks on viiendat aastat PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) ja peaesinejaks üks maailma tipp-keelpilliorkestritest CAMERATA NORDICA Rootsist, kes maandub Tallinna Lennuväljale 14. juulil kell 20.45.

“Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ja maakonna väiksemates Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,” rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. “Üle mitme aasta väljub festival Raplamaa piiridest ning publik saab nautida suurepäraseid kontserte ka Haapsalus ja Tallinnas.”

PLMF-i algatusel toimub festivali raames rahvusvaheline koostööprojekt “Euroopa Liidu tõusvad klassikatalendid”, mida toetab Euroopa Liidu Kultuuriprogramm. Projekti eesmärgiks on esitleda professionaalseid muusikuid neljast partnerriigist (Rootsist, Eestist, Suurbritanniast, Itaaliast) ning mitmete vähetuntud heliloojat teoseid laiemale publikule. Kuna 2014. aasta on kuulutatud Euroopa Aju Aastaks (European Year of the Brain), siis on koostööprojekti partnerid otsustanud avalikkust laiemalt teavitada muusika ainulaadsest mõjust inimaju arengule. Teadlased on tõestanud, et muusikainstrumendi õppimine kaasab aktiivselt tegevusse aju erinevaid osi ning on seega üks efektiivsemaid vahendeid nii aju arendamiseks kui ka vigastatud aju ümberõpetamiseks.

“Me loodame, et kolm erinevate kavadega EL projekti kontserti Raplas (18.07), Haapsalus (19.07) ja Tallinnas (20.07) annavad edasi erilist loomingulist atmosfääri, mis tekib vaid siis, kui tuua kokku mitmed erineva taustaga suurepärased muusikud,” ütles EL projektijuht ja PLMF tegevjuht Leelo Lehtla.” Samuti oleme õnnelikud, et EL-i projekti kaudu saame anda oma panuse teavitamaks inimesi muusika võimsusest inimaju arendamisel – seda toetavad uuringud on tähelepanuväärsed.”

Loe edasi: Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani

Laulu- ja tantsupeole annavad täna avalöögi tasuta Pillipeo kontserdid

Täna, 3. juulil saab alguse laulu- ja tantsupeo raames toimuv rahvamuusikute oma pidu – Pillipidu. Huvitavat kuulamist leiavad kõik rahvamuusikaaustajad, sest kuulda saab akordioneid, kandleid, viiuleid, mandoliine ja lõõtspille nii eraldi kui ka koos musitseerimas.
Pillipidu algab täna kell 18 Kadrioru Kunstimuuseumi aias akordionite liigikontserdiga “Akordioni puudutus”, mille repertuaari kuuluvad palad klassikalisest muusikast, eesti rahvamuusikast, Eesti heliloojate ja muusikute originaalrepertuaarist ning teada tuntud popi- ja rokiklassikast.

Peale akordionimängijaid seavad end Kadrioru Kunstimuuseumi aeda sisse viiuldajad, sest kell 20 algab viiulite liigikontsert “Põrguorel taevatrepil II”, mis on mõtteline järg 2009. aasta Pillipeol toimunud kontserdi esimesele osale.

Kell 21 saavad end Kochi Aita sisse seada kõik mandoliinimuusika austajad – algab kontsert “Mandoliinidega ümber maailma”. Kõlab muusikat nii Eestist, Hawailt, Brasiiliast, Ukrainast, Itaaliast kui ka teistest maadest, pakkudes seeläbi läbilõiget maailma muusikast.

Kell 22 lõpetab õhtu Eesti Metodisti kirikus toimuv kannelde liigikontsert “Kannelde öö”, kus lööb kaasa ka armastatud lauljatar Liisi Koikson. Lisaks vürtsitab eksperimentaalkorras kontserti kandle ja oreli kooslus.

Reedel tasub kõigil rahvamuusikasõpradel sammud Lauluväljakule seada, sest kell 20.30 saab alguse rahvamuusikute peo kõrghetk – peakontsert, mis pakub läbilõiget tervest Pillipeost. Lisaks erinevatele pilliliikidele astub üles ka 300-liikmeline koondorkester.

Rahvamuusikute suure peo lõpetab laupäevane lõõtspillide etteaste “Laupäeva õhtul lõõtsaga”, mis algab kell 18 Kochi Aidas ning pakub paralleelselt laulu- ja tantsupeo rongkäiguga valiku lõõtspillimuusikat, et siis edasi ühiselt sammud laulupeole seada.
Kadi Hainas

Kontserdisari „Eesti mõisad 2014“ toetab puuetega laste hoiukodu rajamist Ida-Virumaale

Kontserdiagentuur Corelli Music ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond sõlmisid heategevusliku koostööleppe, mille kohaselt kogutakse suvise kontserdisarja „Eesti mõisad 2014“ raames tänavu annetusi sügava ja raske puudega laste hoiuteenuse rahastamiseks Jõhvi linnas.

16.–20. juulini Eestimaa eri paigus toimuvatel 16-aastase traditsiooniga heategevuslikel mõisakontsertidel astuvad üles barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel, Lilian Langsepp ajaloolisel harfil, mis arvatavalt pärineb Loona mõisast, ning kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Täpsem info Loona, Raikküla ja Õisu mõisates ning Kukruse Polaarmõisas toimuvate kontsertide kohta ning ajakava on leitav agentuuri Corelli Music kodulehelt www.corelli.ee

Kõigil sarja „Eesti mõisad 2014“ neljal kontserdil saab toetada Lastefondi algatust raske puudega laste vanemate abistamiseks vajaliku hoiuteenuse rahastamiseks puudega laste tugikodus Päikesekiir Jõhvis: avatud on annetuskastid ning toimuvad heategevusmüügid. Võimalik on anda panus ka sarja lõppkontserdil Kukruse Polaarmõisas tasudes enda soovitud summas annetusega sissepääsu eest. Sarja viimasele kontserdile ei müüda pileteid, iga sent sel õhtul läheb puuetega laste Ida-Virumaa hoiukodu toetuseks. Loe edasi: Kontserdisari „Eesti mõisad 2014“ toetab puuetega laste hoiukodu rajamist Ida-Virumaale

Viljandis algavad hansapäevad

6. juuni õhtul algavad Viljandi hansapäevad, mis avatakse kell 20 raekoja pargis.
Avatseremoonia viib publiku keskaegsest Lübeckist läbi ajaloo ja geograafia kaasaegsele hansapäevade pealavale Viljandi lauluväljakul. Teekonnal kuuldakse Mozarti heliloomingut, nähakse lahinguid ja kohtutakse punkaritega.
Kell 21 annavad pealaval avakontserdi Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor.
Õhtu jätkub hansapäevade noortealal Viljandi vanas lennukitehases. Endine lennukitehas on samuti saanud rikkamaks ühe kontsertlava võrra, mis kevadest saati kuulub Sakala Keskuse haldusalasse. Hansapäevade avaõhtul astuvad värskel rokilaval koos ansambliga Nion üles
Viljandist ja Viljandimaalt pärit noored ja säravad artistid.
Hansapäevade programm saab tegelikult alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika aidas Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents ”Ettevõtja ja tööjõud”. Viljandi Maavalitsuse saalis kogunevad kell 12
konverentsile Elava Ajaloo huvilised.
Hansapäevade teisel päeval kell 10 tulevad Viljandi vanalinna tänavatele hansakaupmehed ning algab kaks päeva kestev melu, mis on täis kunsti, teatrit, muusikat, tantsu ja sporti.
Maris Aarna

Kogu Viljandimaa laulab ja tantsib pühapäeval “Ühtses rütmis”

Viljandi maakonna laulu- ja tantsupidu “Ühtses rütmis” toimub Viljandi lauluväljakul 8. juunil.

Kell 16 algab Viljandi linnavalitsuse eest rongkäik lauluväljakule ning kohe peale rongkäiku algab pidu 2744 esineja osavõtul.

Peo peakorraldaja, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialisti Kati Grauberg-Longhursti sõnul on “Ühtses rütmis” oma maakonna pidu, millel saavad osaleda kõik maakonna kollektiivid. Longhursti sõnul on peole tulemas ka mitmed külalised. Ühtlasi saame ka uue lauluväljaku nii suure sündmusega korralikult proovile panna. Pühapäeval toimub Viljandi Hansapäevade lõpetamine, millele järgnev maakonna pidu on ilusaks kulminatsiooniks.

Praegune ilmaprognoos lubab pidulistele küll kuiva ja sooja ilma, kuid Longhursti sõnul olenemata välistest oludest, sütitab laulu- ja tantsurahvast igaühe sisemine tuli.

Tiina Pihlak