kontsert

Ühe lossi maagia Padise kloostri varemetes

Kahel pimedal augustiõhtul panevad kolm Eesti suurepärast mustkunstnikku koos külalistega tajud proovile Padise kloostri varemete vahel. Ühe lossi maagia on müstilise õhustiku, elava muusika, peadpööritavate akrobaaditrikkide, tuleinglite ja parimate mustkunstnike Charleka, Meelis Kubo ning Fred-Erik Johansoni kujutlusvõime piirimail reaalsusega mängivate silmamoondustega õhtune etendus Padise kloostri salapäraste müüride vahel.

Juba üle 10 aasta tegutsenud ja auhinnatud mustkunstnik Charlekas on andnud kokku üle 1000 show, mille käigus on ta esinenud nii Eesti esileedile Evelin Ilvesele kui ka Monaco vürst Albertile. Meelis Kubo on mustkunstnik, kes on alates 2006. aastast jahmatanud suuremaid ja väiksemaid vaatajaid nii Eestis kui ka võõrsil, esinenud erinevates telesaadetes ning kirjutanud mustkunstialaseid artikleid. Ja Eesti mustkunsti tipptegijate hulka kuuluva noormehe Fred-Erik Johansoni repertuaarivalik on suurim: leidub klassikalisi ja ajatuid trikke, originaalseid manipulatsioone, suurele lavale sobivaid efekte jne. Lisaks tavaprogrammidele pakub Fred ainsana Eestis etendust, kus laval on vaid mastaapsed illusioonid.

Lisaks silmamoondajatele aitavad maagilise meeleolu loomisele kaasa akrobaate lae alla lennutava Trikivabriku meistrid, erinevate tuletrikkide ja tuletantsudega 2008. aastal alguse saanud ja üle maailma hinnatud Kelfiriuse tuleinglid, kogu etendust saadab parima muusikaga just nendeks õhtuteks kokku kutsutud parimatest parimate muusikutega elava muusika bänd – Mari-Liis Vare – vokaal, “Lendav laud”, Johan Randvere – klahvpillid, Villu Vihermäe – tšello, Marion Aruvee – flööt ja ehk ka mõned üllatuskülalised …

Sündmust toetab Padise vald.

Ühe lossi hääled Facebookis – www.facebook.com/yhelossihaaled

Jõgeval musitseerib Baltimaade akordionistide ühendorkester

Orkester Baltic Tremolo dirigendid Valdo Värk Eestist, Viktor Nikandrov Lätist ja Maryte Markeviciene Leedust. Foto: Johannes Haav — Orkester Baltic Tremolo dirigendid Valdo Värk Eestist, Viktor Nikandrov Lätist ja Maryte Markeviciene Leedust.
Foto: Johannes Haav

Esmaspäeval, 21. juulil toimub Jõgeva kultuurikeskuses Eesti, Läti ja Leedu akordionistidest koosneva orkestri Baltic Tremolo kontsert.

Akordionistide orkester Baltic Tremolo mängib 50minutilisel kontserdil ligi 15 pala.

“Mõnedki palad on sellised, mida suvisel kontserttuuril mängime esmakordselt. Jõgevale saabumegi esinema Saaremaalt,” ütles orkestri üks dirigente Valdo Värk, kes on sündinud Jõgeval ja lõpetanud Jõgeva muusikakooli akordioni eriala. Tema õpetajateks olid Taimi Jõela (praegu Vasser) ja Kaupo Kase. Samuti on Jõgeval dirigeerimas Baltic Tremolo dirigent Viktor Nikandrov Lätist ja Maryte Markeviciene Leedust.

Baltic Tremolo kasvas välja Pärnus loodud kollektiivist Noored Akordionistid, mida juhatas Eesti tuntuim akordionist Venda Tammann.

Jaan Lukas

Kasepää kutsub romantilisele muusikaseiklusele

Peipsimaa kuulsad sibulad. Foto: peipsimaa.blogspot.com

18. ja 19. juuli õhtul saab Tiheda külas Kasepää laululaval teist aastat järjest teoks festival Peipsi Romantika, mille kontsertidel esinevad nii professionaalsed muusikud kui ka Jõgevamaa kultuurikollektiivid.

Peakorraldaja Hannes Soosaar märkis, et juba möödunud aastal toimunud Peipsi Romantika festivali ajal tekkis idee sündmus traditsiooniks muuta. „Tore oli kuulda positiivset tagasisidet nii artistide valiku kui ka kogu korralduse osas,“ märkis ta.

„Jõgevamaa kultuurikollektiivid esinevad Peipsi Romantikal tänavu esmakordselt. Esimesel päeval rõõmustavad oma tantsudega kontserdikülastajaid tantsurühm „Nii ja Naa“ Põltsamaalt, teisel päeval segarühm „Kaaratsim“ Jõgevalt. See on mõlemale osapoolele kasulik. Isetegevuslased saavad esinemiskogemust juurde, festivali külastajad aga nautida heal tasemel tantsunumbreid. Seda ideed tahame ka järgmistel aastatel rakendada. Kutseliste esinejate valikus on alati tähtsal kohal, kuidas need artistid ja nende repertuaar sobivad Peipsi äärde. Ühtlasi on tähtis, et romantilist õhkkonda saaksid nautida erinevas vanuses inimesed,” rääkis Soosaar. Loe edasi: Kasepää kutsub romantilisele muusikaseiklusele

Eesti muusikud astuvad Pärnus üles esitluskontserdiga

Festivali kunstiline nõustaja maestro Paavo Järvi. Foto: paavoproject.blogspot.com

Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia eesti muusikute esitluskontserdil on fookuses noored ja säravad eesti tippmuusikud. Kõik muusikasõbrad ja puhkajad on oodatud heale kontserdile Pärnus 16. juulil.

Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia oluliseks osaks on eesti noorte muusikute esiletõstmine. Hea koostööpartner Eesti Interpreetide Liit on kokku pannud kava, kus on fookuses neli säravat muusikut – Mihkel Poll, Indrek Leivategija, Triin Ruubel ja Riivo Kallasmaa. Kontserdil on võimalik neid näha üheskoos musitseerimas kammermuusikuna kui solistidena Järvi Akadeemia Noorte Sümfooniaorkestri ees.

Ansamblipartneritena astuvad kontserdil üles ka Anne Ainomäe vioolal ja Reet Ruubel klaveril. Interpreetide Liit on eraldi kutsunud ka festivalikorraldajaid ja agente välismaalt, kes jagavad enne kontserti Järvi Akadeemia noorte muusikutega mõtteid paneelis „Millised on ootused noorele karjääri alustavale muusikule? Agendi, festivalikorraldaja ja orkestri direktori vaatenurk”.

Festivali kunstiline nõustaja maestro Paavo Järvi peab noorte muusikute kaasamist festivalile väga vajalikuks: „Oluliseks põhimõtteks on kutsuda festivalile eesti noorte muusikute paremik. See aitab neil edaspidi väljaspool Eestit õppida, tööd leida või lihtsalt kogemusi vahetada,” sõnab Järvi.

Esitluskontserdi muusikud on on silmapaistvad interpreedid, kelle muusikaline tegevus on laiahaardeline, nad on osalenud arvukatel meistrikursustel ja konkurssidel nii Eestis kui võõrsil ning pälvinud mitmeid preemiaid. Loe edasi: Eesti muusikud astuvad Pärnus üles esitluskontserdiga

Ansambel Kõrsikud kontsert Plaani karjamõisas

1. augustil kell 19.00 esineb Plaani karjamõisas ansambel Kõrsikud ehk Bonzo, Pehk ja Päss.

Maalilisel Haanjamaa maastikul asetsev Plaani Karjamõis võlub omalaadse savihoonetest ümbritsetud sisehooviga, mis loob suurepärase õhkkonna ja mõnusa olemise muusikaelamuste nautimiseks.

Piletid on saadaval Piletilevist:

http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/rock_ja_pop/korsikud-plaani-karjamoisas-148288/

Lisainfo: Karel Saarna, tel 5560 3989, plaanimois@gmail.com

Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani

15.-25. juuli valgetel suveõhtutel kõlab üheksal kontserdil Eestimaa suuremates ja väiksemates kirikutes kaunis muusika, mida esitavad väljapaistvad solistid ja ansamblid erinevatest maailma riikidest. Festivali eestvedajaks on viiendat aastat PLMF (Pille Lille Muusikute Fond) ja peaesinejaks üks maailma tipp-keelpilliorkestritest CAMERATA NORDICA Rootsist, kes maandub Tallinna Lennuväljale 14. juulil kell 20.45.

“Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ja maakonna väiksemates Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,” rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. “Üle mitme aasta väljub festival Raplamaa piiridest ning publik saab nautida suurepäraseid kontserte ka Haapsalus ja Tallinnas.”

PLMF-i algatusel toimub festivali raames rahvusvaheline koostööprojekt “Euroopa Liidu tõusvad klassikatalendid”, mida toetab Euroopa Liidu Kultuuriprogramm. Projekti eesmärgiks on esitleda professionaalseid muusikuid neljast partnerriigist (Rootsist, Eestist, Suurbritanniast, Itaaliast) ning mitmete vähetuntud heliloojat teoseid laiemale publikule. Kuna 2014. aasta on kuulutatud Euroopa Aju Aastaks (European Year of the Brain), siis on koostööprojekti partnerid otsustanud avalikkust laiemalt teavitada muusika ainulaadsest mõjust inimaju arengule. Teadlased on tõestanud, et muusikainstrumendi õppimine kaasab aktiivselt tegevusse aju erinevaid osi ning on seega üks efektiivsemaid vahendeid nii aju arendamiseks kui ka vigastatud aju ümberõpetamiseks.

“Me loodame, et kolm erinevate kavadega EL projekti kontserti Raplas (18.07), Haapsalus (19.07) ja Tallinnas (20.07) annavad edasi erilist loomingulist atmosfääri, mis tekib vaid siis, kui tuua kokku mitmed erineva taustaga suurepärased muusikud,” ütles EL projektijuht ja PLMF tegevjuht Leelo Lehtla.” Samuti oleme õnnelikud, et EL-i projekti kaudu saame anda oma panuse teavitamaks inimesi muusika võimsusest inimaju arendamisel – seda toetavad uuringud on tähelepanuväärsed.”

Loe edasi: Rapla Kirikumuusika Festival esitleb muusikatalente Rootsist Austraaliani

Laulu- ja tantsupeole annavad täna avalöögi tasuta Pillipeo kontserdid

Täna, 3. juulil saab alguse laulu- ja tantsupeo raames toimuv rahvamuusikute oma pidu – Pillipidu. Huvitavat kuulamist leiavad kõik rahvamuusikaaustajad, sest kuulda saab akordioneid, kandleid, viiuleid, mandoliine ja lõõtspille nii eraldi kui ka koos musitseerimas.
Pillipidu algab täna kell 18 Kadrioru Kunstimuuseumi aias akordionite liigikontserdiga “Akordioni puudutus”, mille repertuaari kuuluvad palad klassikalisest muusikast, eesti rahvamuusikast, Eesti heliloojate ja muusikute originaalrepertuaarist ning teada tuntud popi- ja rokiklassikast.

Peale akordionimängijaid seavad end Kadrioru Kunstimuuseumi aeda sisse viiuldajad, sest kell 20 algab viiulite liigikontsert “Põrguorel taevatrepil II”, mis on mõtteline järg 2009. aasta Pillipeol toimunud kontserdi esimesele osale.

Kell 21 saavad end Kochi Aita sisse seada kõik mandoliinimuusika austajad – algab kontsert “Mandoliinidega ümber maailma”. Kõlab muusikat nii Eestist, Hawailt, Brasiiliast, Ukrainast, Itaaliast kui ka teistest maadest, pakkudes seeläbi läbilõiget maailma muusikast.

Kell 22 lõpetab õhtu Eesti Metodisti kirikus toimuv kannelde liigikontsert “Kannelde öö”, kus lööb kaasa ka armastatud lauljatar Liisi Koikson. Lisaks vürtsitab eksperimentaalkorras kontserti kandle ja oreli kooslus.

Reedel tasub kõigil rahvamuusikasõpradel sammud Lauluväljakule seada, sest kell 20.30 saab alguse rahvamuusikute peo kõrghetk – peakontsert, mis pakub läbilõiget tervest Pillipeost. Lisaks erinevatele pilliliikidele astub üles ka 300-liikmeline koondorkester.

Rahvamuusikute suure peo lõpetab laupäevane lõõtspillide etteaste “Laupäeva õhtul lõõtsaga”, mis algab kell 18 Kochi Aidas ning pakub paralleelselt laulu- ja tantsupeo rongkäiguga valiku lõõtspillimuusikat, et siis edasi ühiselt sammud laulupeole seada.
Kadi Hainas

Kontserdisari „Eesti mõisad 2014“ toetab puuetega laste hoiukodu rajamist Ida-Virumaale

Kontserdiagentuur Corelli Music ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond sõlmisid heategevusliku koostööleppe, mille kohaselt kogutakse suvise kontserdisarja „Eesti mõisad 2014“ raames tänavu annetusi sügava ja raske puudega laste hoiuteenuse rahastamiseks Jõhvi linnas.

16.–20. juulini Eestimaa eri paigus toimuvatel 16-aastase traditsiooniga heategevuslikel mõisakontsertidel astuvad üles barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel, Lilian Langsepp ajaloolisel harfil, mis arvatavalt pärineb Loona mõisast, ning kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Täpsem info Loona, Raikküla ja Õisu mõisates ning Kukruse Polaarmõisas toimuvate kontsertide kohta ning ajakava on leitav agentuuri Corelli Music kodulehelt www.corelli.ee

Kõigil sarja „Eesti mõisad 2014“ neljal kontserdil saab toetada Lastefondi algatust raske puudega laste vanemate abistamiseks vajaliku hoiuteenuse rahastamiseks puudega laste tugikodus Päikesekiir Jõhvis: avatud on annetuskastid ning toimuvad heategevusmüügid. Võimalik on anda panus ka sarja lõppkontserdil Kukruse Polaarmõisas tasudes enda soovitud summas annetusega sissepääsu eest. Sarja viimasele kontserdile ei müüda pileteid, iga sent sel õhtul läheb puuetega laste Ida-Virumaa hoiukodu toetuseks. Loe edasi: Kontserdisari „Eesti mõisad 2014“ toetab puuetega laste hoiukodu rajamist Ida-Virumaale

Viljandis algavad hansapäevad

6. juuni õhtul algavad Viljandi hansapäevad, mis avatakse kell 20 raekoja pargis.
Avatseremoonia viib publiku keskaegsest Lübeckist läbi ajaloo ja geograafia kaasaegsele hansapäevade pealavale Viljandi lauluväljakul. Teekonnal kuuldakse Mozarti heliloomingut, nähakse lahinguid ja kohtutakse punkaritega.
Kell 21 annavad pealaval avakontserdi Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor.
Õhtu jätkub hansapäevade noortealal Viljandi vanas lennukitehases. Endine lennukitehas on samuti saanud rikkamaks ühe kontsertlava võrra, mis kevadest saati kuulub Sakala Keskuse haldusalasse. Hansapäevade avaõhtul astuvad värskel rokilaval koos ansambliga Nion üles
Viljandist ja Viljandimaalt pärit noored ja säravad artistid.
Hansapäevade programm saab tegelikult alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika aidas Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents ”Ettevõtja ja tööjõud”. Viljandi Maavalitsuse saalis kogunevad kell 12
konverentsile Elava Ajaloo huvilised.
Hansapäevade teisel päeval kell 10 tulevad Viljandi vanalinna tänavatele hansakaupmehed ning algab kaks päeva kestev melu, mis on täis kunsti, teatrit, muusikat, tantsu ja sporti.
Maris Aarna

Kogu Viljandimaa laulab ja tantsib pühapäeval “Ühtses rütmis”

Viljandi maakonna laulu- ja tantsupidu “Ühtses rütmis” toimub Viljandi lauluväljakul 8. juunil.

Kell 16 algab Viljandi linnavalitsuse eest rongkäik lauluväljakule ning kohe peale rongkäiku algab pidu 2744 esineja osavõtul.

Peo peakorraldaja, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialisti Kati Grauberg-Longhursti sõnul on “Ühtses rütmis” oma maakonna pidu, millel saavad osaleda kõik maakonna kollektiivid. Longhursti sõnul on peole tulemas ka mitmed külalised. Ühtlasi saame ka uue lauluväljaku nii suure sündmusega korralikult proovile panna. Pühapäeval toimub Viljandi Hansapäevade lõpetamine, millele järgnev maakonna pidu on ilusaks kulminatsiooniks.

Praegune ilmaprognoos lubab pidulistele küll kuiva ja sooja ilma, kuid Longhursti sõnul olenemata välistest oludest, sütitab laulu- ja tantsurahvast igaühe sisemine tuli.

Tiina Pihlak

Viljandis tulevad taas hansapäevad

Nagu aastatega tavaks on saanud, omandab Viljandi juunikuu esimesel nädalavahetusel keskaegse rüü, et tähistada hansalinnaks olemist.
6.-8. juunil toimuvad Viljandis taas hansapäevad. Harjumuspärase nimetuse, «hansapäevad», juurde tagasipöördumise põhjuseks on järgmisel aastal Viljandis toimuvad rahvusvahelised hansapäevad. «Võimalik, et 2016. aastal on Viljandis taas Hansaööd, kuid liigse segaduse vältimiseks otsustasime sel aastal hansapäevade kasuks,» selgitas ürituse peakorraldaja Jaanus Kukk.
Hansapäevadel täituvad Viljandi vanalinna tänavad kaubandusliku meluga, ordulinnuse nõlvadel taaselustub unustusse vajunud ajalugu ning külalist kostitatakse teatri ja kunstiga. Lavadel kõlab muusika ja keerleb tants ning kaunis järve rand ootab sportijaid.
Viljandi hansapäevade programm saab alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika Aidas. Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents «Ettevõtja ja tööjõud». Viljandi maavalitsuse saalis kogunevad kell 12 konverentsile elava ajaloo huvilised.
Hansapäevad avatakse ametlikult 6. juunil kell 20 avatseremooniaga Viljandi raekoja pargis, kust suundutakse ühises rongkäigus edasi avakontserdile pealaval Viljandi lauluväljakul. Hansapäevad laulavad avatuks Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor. Loe edasi: Viljandis tulevad taas hansapäevad

Homme algab Nõmme Kevad

Eeloleval nädalavahetusel, 23.-25. maini toimuvad Nõmme linnaosa kevadpäevad. Nõmme Kevade ajal on Nõmme erinevais paigus üritusi igale eale ja maitsele: alates näitustest, töötubadest ja kontsertidest ning lõpetades spordivõistluste ja rabamatkadega.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on Nõmme Kevad pikkade traditsioonidega üritus. Nõmmel korraldati kevadpäevi ka enne Teist maailmasõda. Taas hakati linnaosapäevi pidama 1980. aastate lõpus. Nõmme Kevade nime all on üritus toimunud juba 1989. aastast alates, tähistades tänavu 25. sünnipäeva.

Temaatiliselt võib sel aastal Nõmme Kevade jaotada kolmeks. Reede on noortepäev. Nõmme keskuses Sõõrikukohviku esisel platsil ja Nõmme põhikooli korvpalliväljakul tehakse palju põnevat eelkõige noortele, kuid uudistama tasub tulla ka vanematel. Päeva lõpetab kontserdiga Birgit Õigemeel. Laupäev on pühendatud kunstile ning tantsu- ja laulupeole. Suusahüppetorni jalamil avatakse rõivadisainer Marilin Sikkali eestvedamisel pop-up loovala. Mitmed Nõmme kunstnikud teevad sel päeval lahti oma ateljeed, külastajad saavad ise kätt proovida või niisama mõnusalt aega veeta Nõmme klaasi- ja keraamikastuudios, Kadri Kaerma keraamikahoovis ja Helina Tilga stuudios. Õhtul toimub aga Nõmme spordikeskuses Nõmme laulu- ja tantsupäev, kus astub üles 27 koori, üheksa rahvatantsurühma ja kolm puhkpilliorkestrit. Kontsert algab rongkäiguga Glehni lossi juurest. Loe edasi: Homme algab Nõmme Kevad

31. mail taaselustatakse Tõrva ajaloolises kinohoones Tõrva Loits 2013

Tõrva loitsuhooaja avaürituseks on 31. mail Tõrva ajaloolises kinohoones esitlusele tulev kontsertvideo 2013. aastal toimunud Eesti suurimast tule, vee ja muusika vabaõhu-vaatemängust “The Greatest Hits of Kalevipoeg”!

Üritus saab alguse kell 19.00, mil kinohoones näidatakse suurel ekraanil parimaid palasid Tõrva Loitsust, kus esinesid Tanel Padar&The Sun, Tõrva neidudekoor ja Jaan Tätte koos ansambliga Udupasun.

Vaatemängu keskmes oli Mart Kolditsa poolt lavastatud etendus “The Greatest Hits of Kalevipoeg”, mis tõi Päär Pärensoni, 300 tantsija, 200 koorilaulja ning maailma suurimate trummidega vaatajate ette parimad palad meie rahvuseeposest.

Tõrva kinohoones toimuval ühisel muusikaõhtul astuvad vahepaladega ülesse Tõrva Laulustuudio neiud ja Reigo Ahven koos trummidega. Kohal on ka lavastaja Mart Koldits, kes räägib varasematel aastatel toimunud Tõrva Loitsu üritustest ning
tutvustab ka käesoleval aastal 9. augustil ainult üks kord toimuva etenduse sisu ja esinejaid – seekord on etenduse aineseks Eesti rahva ennemuistsed jutud. Jutte aitavad vaatajateni tuua ansamblid Metsatöll ja Winny Puhh. Lisaks esinevad Vallatud Vestid ja Hendrik Sal-Saller orkestriga.

Tõrva Loitsu õhtul Tõrva kinohoones on avatud puhvet ja toimub ka loitsuteemaline viktoriin. Kohapeal saab soetada Tõrva Loits 2014 pääsmeid ja meeneid.

Pilet Tõrva kinohoones toimuvale üritusele maksab 5 ja seda on võimalik soetada Tõrva Linnavalitsusest või Ülle lillepoest kõrtsihoones. Osalejate arv on piiratud!

Allikas: Tõrva Loits

Täna esineb Parksepas maride folklooriansambel Tatarimaalt

Tatari maride ansambel Kna Vel on Võrumaal külas, et tähistada siin koos mari sangari päeva ja tuua meieni kaugete soome-ugri sugulasrahvaste tantsu ja laulu oma ülesastumistel täna kell kell 19 Parksepa kooli saalis.

Ansambel loodi 1991. aastal. Asutamisest peale on folklooriansambel Kna Vel üles astunud erinevatel festivalidel ja pälvinud tuntust nii kodu- kui ka välismaal. Kna Vel esitab mari rahvatantse ja laule ning tutvustab oma kombeid ja tavasid. Nad ütlevad naljatades, et nende ülesastumiste järel muutub vanade ja haigete inimeste tervis kohe tunduvalt paremaks.

Mari sangari päev 26. aprill on üks maride tähtsamaid rahvuspühasid. Pärimuse põhjal langes just sel päeval maride vabaduse eest võideldes rahvuskangelane Boltuš. 1438. aastast kuulus Marimaa Kaasani khaaniriigi koosseisu. 1552. aastal vallutas Venemaa Kaasani ja liitis Marimaa endaga. Kuna venelased hävitasid retkede ajal ligi pool mari rahvast, siis vastasid marid sellele nn tšeremissi (varasem nimetus maride kohta) sõdadega, mis vältasid üle 30 aasta (1552-1584).

Vastupanuliikumise tuntuima juhina mäletatakse vürst (lužavui) Boltušši, kes olevat võidelnud iseseisva mari riigi eest ning langenud 26. aprillil 1556. aastal Malmõži linna lähedal. Vürst Boltuš olevat maetud mäele, mis kannab siiani tema nime.

Eestis tähistatakse mari sangari päeva siinse mari kogukonna initsiatiivil alates 1993. aastast. Eestis elab 2000. aasta andmeil umbes 250 mari (allikas: MTÜ Fenno-Ugria).

Ka eelmisel aastal tantsiti Võru folkloorifestivali egiidi all mari tantse, siis oli mari sangari päeval külas ansambel Küdõrongõr (Lumikelluke). Võrumaalt edasi läheb ansambel Kna Vel mari sangari päeva tähistamistele ka Tartusse ja Tallinnasse ning teeb mari tantsu õpitoa Sabatantsu festivalil Tallinnas.

Kna Veli külaskäik toimub Võru vallavalitsuse, Parksepa keskkooli, Võru Kesklinna kooli ja MTÜ Fenno-Ugria toel.

Kadri Valner

Lastefond kogub Tartu Tudengipäevade raames annetusi kliinikumis ravil viibivatele lastele

28. aprillist 4. maini leiavad Tartus aset traditsioonilised tudengipäevad, mille raames koguvad TÜ Kliinikumi Lastefond ja Ülikooli Kultuuriklubi annetusi kliinikumi lasteosakondade patsientidele elamuspäeva korraldamiseks.

Annetusi kogutakse erinevate tudengipäevade ürituste raames, kuid pearõhk on iga-aastasel Võluaia heategevuslikul kontserdil, mis toimub tänavu juba 10. korda. 1. mail kell 15.00 TÜ Botaanikaaias (vihmaga Jaani kirikus) aset leidval kontserdil pakuvad muusikaelamusi Kõrsikud, Brigita ja Richard Murutar ning Tartu meeskoor Akadeemiline Emajõgi. Piletite hinnad jäävad vahemikku 5-10 eurot ning soodsamalt on neid võimalik soetada eelmüügist Piletilevi kodulehelt.

Loomulikult on 1. mail botaanikaaias kohal ka Lastefondi vabatahtlikud koos maskott Mõmmikuga, kellega soovi korral on kõigil huvilistel võimalik ka pilti teha. Samuti müttab kontsedil ringi tudengipäevade maskott Villem, kes ka meeleldi soovijatega fotosid teeb. Lastefond koos Mõmmikuga on esindatud veel ka 28. aprillil tudengipäevade avarongkäigul ning 3. mail perepäeval, kus fondi vabatahtlikud aitavad sisustada mudilaste aega.

Annetusi kogutakse eesmärgiga korraldada juuli alguses kuni 50-le kliinikumis ravil viibivale lapsele elamuspäev. Tegemist on elamusküllase päevaga, mille raames on Lastefondi head koostööpartnerid lastele välja pannud toredaid seikluseid nii maal, merel kui ka õhus. Teiste seas on lubanud väikestele patsientidele elamusi pakkuda Eesti Vabatahlik Mere- ja Järvepääste, kes korraldab lastele veeohutusega seotud päeva ning viib nad kaatritega Võrtsjärvele sõitma; Tartu Seikluspark, kes kutsub lapsed oma seiklusradadele ronima ning Lennundusmuuseum, kes tagab lastele tasuta sissepääsu. Läbirääkimised käivad veel mitmete teiste partneritega.

TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku rohkem kui pooleteise miljoni euroga.

August Pulst 125 – külamuusikute lisakontsert Kihnus

20.-21. aprillil jõuab Pulsti vaimus kontsertreis Kihnu saarele. Tänapäeva külamuusikud on jaanuarikuise peolustiga rõõmustanud juba sadu ja sadu inimesi, kel on olnud võimalus kuulata oma rahva muusikat.

Menukaks osutunud ringreisi lisakontserdile kutsutakse kuulajaid 20. aprillil Kihnu muuseumis. Eeskava algab kell 18, sissepääs tasuta!

Eeskavas on Krista Sildoja raamatu “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale” esitlus, Pulsti rändnäitus, kontsert külamuusikutega ja simman.

Esinevad: Lauri Õunapuu, Krista ja Raivo Sildoja, Õie ja Maarja Sarv, Ants Taul, Harri Lindmets, Risto Lehiste.

21. aprillil toimub Kihnu koolis rahvapillide tutvustus ja kontsert õpilastele.

Krista Sildoja raamatus “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi” kirjutatakse August Pulsti tegemistest nii teiste kui tema enda sõnade kaudu. Omal ajal kirja pandud meenutused 20. sajandi esimese poole külamuusikutest, nende mõtetest ja olemusest on väärt lugemine tõsisele rahvamuusikahuvilisele. Teaduslikult süstematiseeritud info muusikutest ja ringreisidest aitab orienteeruda Pulsti ajas ja elutöös. CD-plaadilt ja QR-koodidega (Eesti Rahvaluule Arhiiv) kuulatavad originaalsalvestused annavad aimu, kuidas kunagi pilli mängiti.

Korraldajad: Eesti teatri- ja muusikamuuseum, Mooste rahvamuusikakool

Rohkem infot: www.tmm.ee/ringreis

Lavassaares tulekul vanavara laat ja pasunakooride ülevaatus

25. mail kell 8.00-18.00 toimub Pärnumaal Lavassaares vanavara laat ja pasunakooride ülevaatus, kus pasunakooride kunstilist taset hindab auväärt žürii.

Esinevad pasunakoorid: Õnn Tuli Õuele, Pärnu-Jaagupi pasunakoor, Priitahtlike Pritsimeeste Pasunapoiste Punt. Puhkpillide erakogu näitab Jaan Viertek. Avatud ka Teise Ringi Riiete Kaubamaja ning vanasõidukite ja maamootorite väljanäitus.

Lavassaare Raudteemuuseum on samuti avatud kell 9.00 – 18.00, sõidab muuseumrong. Toitlustamist korraldab Lavassaare Külaselts.
Tule ja naudi koos perega muusikamaitselist, vaselõhnalist ja üllatusterohket kevadpäeva Lavassaares!

Lähem info aadressil: http://vanavaralaat.blogspot.com

Seto Folk läheb üle piiri!

Kauni Värska lahe ja Õrsava järve kaldal, sügavate männimetsade keskel kohtuvad 27.-28. juunil folk- ja autorimuusika tipptegijad eheda seto pärandkultuuriga ja ületavad piirid … igasugused piirid.

Kohe pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil Värskas toimuva Seto Folgi teemaks on “Üle piiri”. Piiripealsel festivalil astuvad üles armastatud esinejad Venemaalt, Lätist, Setomaalt ja Eesti põnevamatest paikadest. Festivali teeb erakordseks matkaprogramm, mis viib külastajad Eesti parimatesse seenemetsadesse ja lodjaga Pihkva järvele.

27. juuni toob Värskasse üle Eesti armastatud ansambli Kõrsikud. Reede õhtu naelaks on Peterburist pärit ülipopulaarne ja kaasahaarav ansambel Otava Yo . 28. juuni õhtul kaigub Zetode vägi taas üle koduküla ning laupäeva õhtu lõpetab pauguga ülemaailmselt tuntud Läti torupilli ja trummi ansambel Auli. Setod lähevad teinekord oma temperamentsuses ka üle piiri ja just nii juhtub ka sellel suursündmusel – külastajaid ootavad ekstreemsed varahommikused ja öised erikontsertid, kus kaovad piirid päeva ja öö vahel ning tekkivast sünergiast sünnib midagi hoopis uut ja erilist. Seto Folgi külastajaid rõõmustavad veel Triinu Taul Bänd, Klapp, Epifolium, Setomaa parimad leelokoorid ja pillimehed ning paljud teised. Programm täieneb pidevalt, värskeid uudiseid saab lugeda Seto Folgi Facebooki lehelt. Loe edasi: Seto Folk läheb üle piiri!

Otepää linn tähistab oma sünnipäeva

Otepää linn sai linnaõigused 1. aprillil 1936. aastal. Linna 78. sünnipäeva tähistatakse 1.aprillil kell 18.00 Otepää Gümnaasiumi aulas kontserdiga.

Kontserdil esinevad esinevad Otepää Muusikakooli õpilased, juhendajad Anne Are, Merike Roop, Arno Anton, Otepää Gümaasiumi mudilaskoor, poistekoor, lastekoor, segakoor ning Eveko koor. Dirigendid Eve Eljand, Vilve Maide ja Pille Möll. Tantsu- ja rahvamuusikat mängib Lille Tali pereorkester “Pillipuu”.

Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles “Nusstage”). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem (1922). Ka 1.aprillil 1936. aastal toimusid Otepääl pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek, kohal olid “filmimeister” ja ajalehemehed. 1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 hektarit.

Tänasel päeval elab linnas 2074 elanikku, linnas on 56 tänavat, linna pindala on 432,3 hektarit.

Tallinna Ülikooli kammerkoor kutsub meeleolukale naistepäevakontserdile

Naistepäevanädalal astub Tallinn Ülikooli kammerkoor Tallinnas ja Tartus üles naistepäevakontserdiga “Ära nuta neiukene”. Ette on valmistatud spetsiaalne programm, mis paneb südame tuksuma ning jala tatsuma. Esitatakse meeleolukamaid teoseid muusikalidest, filmidest, samuti laule pop-artistide repertuaarist. Kammerkoori dirigeerib Sander Tamm, klaveril saadab Rain Rämmal. Kontserdid toimuvad 6. märtsil Tallinnas, Hopneri majas algusega 19 ning 8. märtsil Tartus Ülikooli aulas algusega kell 18. Pileteid saab osta Piletilevist ning pool tundi enne algust kohapeal. Kooris, mis on võitnud mitmeid auhindu rahvusvahelistel mainekatel konkurssidel, laulavad enam kui kümne eriala üliõpilased ning vilistlased. Laiemale publikule on Tallinna Ülikooli kammerkoor tuntud kui “Laululahingu” koor. Koori on läbi aegade dirigeerinud Merike Aarma, Paul Purga, Mikk Saar, Aarne Saluveer, Aivar Leštšinski.

Padise kloostris esineb Eivør Fääri saartelt

16. ja 17. mail esineb “Ühe lossi hääled” sarja raames Harjumaal Padise kloostris Eivør Fääri saartelt ja Unenäopüüdjad Eestist.
Uksed avatakse kell 19.

Eivør on haruldaselt ilusa ja jõulise lauluhäälega lauljatar, instrumentalist ja laulukirjutaja. Teda on kirjeldatud kui “ehedat viikingite kuningannat”, kelle muusika on “valusalt kaunis”. Oma muusikukarjääri alustas Eivør juba 13-aastasena võites Fääri televisioonis lauluvõistluse, esimene album ilmus 3 aastat hiljem. Tänaseks on 12 albumit välja andnud Fääri saarte kultuuritraditsioone aus hoidvast lauljatarist saanud ülemaailmselt tunnustatud lauljatar/helilooja. Eivør on pärjatud mitmete väärikate muusikaauhindadega Taanis, Islandil ja Fääri saartel sealhulgas parim naislaulja, parim album, parim sooloartist, aasta laul jne.

Eesti muusikute väärikust esindavad Allan Vainola & Unenäopüüdjad, keda iseloomustab sügav ja unistav tundlikkus, balansseerimine reaalsuse ja unenäolisuse piirimail. Esiplaanil on meloodilisus, mida aitab rõhutada omanäolise lähenemisega mängitud akordion. Lood on tulvil sisemistest rütmidest ja pingetest.

Piletid Piletilevist!

Ühe lossi hääled Facebookis!Kontserti toetavad Padise vald ja Vina Maipo.

Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus Vastseliina rahvamajas

21. veebruaril kell 18.00 toimub Vastseliina rahvamajas Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus.

Üritusel tunnustatakse ka vallakodanikke ja antakse kätte spordistipendiumid.

Esinevad Võrumaa rahvamuusikud, tantsuklubi Maarja peotantsijad, Katrin Pavlov, Peeter Pai ning Vastseliina ja Misso isetegevuslased.

Peale kontserti on avatud ka kohvik.

Eesti Muusika Päevad tutvustavad Tallinn Music Weekil eesti nüüdismuusikat

Eesti Muusika Päevad korraldavad tänavu 28. ja 29. märtsil Tallinn Music Weeki raames kaks esitluskontserti, mis tutvustavad praeguste eesti heliloojate muusikat siinsele publikule ja loovad ka uusi rahvusvahelisi kontakte. Esimest korda toimub koostöökontsert Rootsi festivaliga Göteborg Art Sounds, mille eesmärk on lähendada nüüdismuusikat teiste muusikstiilidega.

Mustpeade majas toimuval Eesti Muusika Päevade esitluskontserdil saab reedel, 28. märtsil kell 19 kuulda René Eespere, Mirjam Tally, Märt-Matis Lille, Arash Yazdani, Marianna Liigi, Mariliis Valkoneni ja Weekend Guitar Trio muusikat. Mustpeade majas toimuva esitluskontserdi kunstilised juhid on helilooja Erkki-Sven Tüür, Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder ja Eesti Muusika Infokeskuse juht Evi Arujärv. Nende valik võimaldab igal aastal saada ülevaate eri põlvkondades eesti heliloojate loomingust, kes parasjagu aktuaalsed, sealjuures väga heade eesti muusikute esitustes.

Lisaks juba traditsiooniks kujunenud heliloojate autorikavadele keskenduvale esitluskontserdile korraldab Heliloojate Liit laupäeval, 29. märtsil kell 20 Rotermanni kvartali Uues jahulaos koostöös Rootsi festivaliga Göteborg Art Sounds (GAS) esitluskontserdi, kus nüüdismuusika saab kokku improvisatsiooni ja jazzmuusikaga. Kontserdi kuraator on GAS Festivali kunstiline juht, rootsi helilooja ja helikunstnik Staffan Mossenmark, kes on oma paljude eksperimentaalsete teoste hulgas loonud näiteks Kontserdi 24-le jäätiseautole ning Kontserdi 100-le Harley Davidsoni mootorrattale. Loe edasi: Eesti Muusika Päevad tutvustavad Tallinn Music Weekil eesti nüüdismuusikat

Corelli Music alustab homme juubeliaastat Maestra Ester Mägi sünnikodus

Kontserdiagentuur Corelli Music tähistab alanud aasta märtsis 10. sünnipäeva ning alustab juubeliaastat omapärase kontserdiga “ESTER MÄGI. Lugu vanalinnast” Toompea muusikasalongis homme, 28. jaanuaril kell 19. Maestra Ester Mägi sünnikodus teeb ansambel Corelli Consort koos külalismuusikutega heliloojale muusikalise kummarduse ning kannab ette tema partiita “Vanalinn”.

Eesti auväärseim naishelilooja Ester Mägi (1922) on sündinud ja kasvanud Toompeal endises Stackelbergide linnapalees. Majas asub praegu Tööandjate Keskliit ning sealses kaunis saalis on Corelli Music palju kordi korraldanud Toompea muusikasalongi kontserte. Siit tekkiski mõte, et helilooja lapsepõlvest, mis möödus Toomkiriku kellahelinat ja orelimängu kuulates, inspireeritud partiita “Vanalinn” saaks ettekande just selles majas. Salongik ontserdil põimuvad iidse Tallinna südames asuvas Toompea ajaloolises hoones kaasaegne helilooming ning mälestused muusikast.

Partiita “Vanalinn” tõi 19. jaanuaril 1988 Estonia kontserdisaalis esiettekandele ansambel Barocco Revaliensis, mille koosseisu kuulusid Samuel Saulus (flööt), Lille Randma (klavessiin), Ülo Kaadu (viiul), Urmas Vulp (viiul), Andrus Järvi (vioola), Allar Kaasik (tšello) ja Mati Lukk (kontrabass).

28. jaanuaril 2014 esitavad teose Oksana Sinkova (flööt), Ene Nael (klavessiin) ja a nsambel Corelli Consort: Urmas Vulp (I viiul, külalisena), Mail Sildos (II viiul), Martti Mägi (vioola), Villu Vihermäe (tšello) ja Matti Lukk (kontrabass). Toreda järjepidevusena osalesid Urmas Vulp ja Mati Lukk ka esiettekandel. Partiitast teeb uue salvestuse Klassikaraadio. Loe edasi: Corelli Music alustab homme juubeliaastat Maestra Ester Mägi sünnikodus

Ellerhein kohtub Hilaroga

Pühapäeval, 12. jaanuaril kell 16 toimub Võru Kandles kontsert: Ellerhein kohtub Hilaroga.
Esinevad tütarlastekoor Ellerhein ja segakoor Hilaro, dirigendid Ingrid Kõrvits ja Silja Otsar.
Tütarlastekoori Ellerhein eelkäija, Tallinna linna lastekoor, loodi 1951. aastal professor Heino Kaljuste poolt, kes juhatas ja suunas koori kunstilist käekäiku oma elu lõpuni. 1970. aastast töötas koori juures dirigendina Tiia-Ester Loitme. Tänaseks on Ellerheinast saanud kooristuudio, kuhu kuuluvad mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor. Alates 2012 septembrist on tütarlastekoori Ellerhein dirigent Ingrid Kõrvits. Koormeister ja solfedžoõpetaja on Ülle Sander, vokaalpedagoog Vilja Sliževski, kontsertmeister Sten Heinoja. Koori repertuaar koosneb nii klassikalisest kui tänapäevasest koorimuusikast väljapaistvatelt heliloojatelt üle maailma.
Segakoor Hilaro on asutatud 1991.aasta 29. aprillil. Koori muusikalise taseme kujundamise ning repertuaarivaliku eest on kogu Hilaro tegutsemise aja jooksul hoolt kandnud dirigent Silja Otsar.
Muusikaliselt püüab Hilaro pakkuda kuulajatele mitmekesist valikut. Vaheldusrikkust musitseerimisse on toonud koostöö solistidega Maris Liloson, Kait Tamra, Ivo Linna ning Võru muusikakooli keelpilliorkestri ja Võru sümfooniaorkestriga Jaan Randvere juhatusel.
Kätlin Hoop