Emakeelepäeval, 14. märtsil kell 12 algab Vastseliina gümnaasiumis konkursi Keeletegu 2010 pidulik lõpuüritus, võitjate väljakuulutamine ja auhindade kätteandmine. Peaauhinna saaja valis välja haridusministritest koosnev komisjon, rahvaauhinna hääletusel osales üle 1300 inimese. Kohal on ka president Ilves. Hindamiseks esitatud tegusid saab näha http://www.hm.ee/index.php?0512186.
Lisainfo,
Rein Joamets
Kommunikatsioonibüroo konsultant
Haridus- ja Teadusministeerium
735 0155
508 2580
„Miks me seda teeme?“ Hea küsimus, mida küsitakse ikka ja jälle. Selles ei ole midagi halba, kui aeg-ajalt antud küsimus päevakorda kerkib ja vajab tähelepanu. Kehvasti on lood siis, kui vastust enda jaoks välja ei mõtle. Mingi asja mehhaaniliselt tegemine, ilma selle vajalikkusest ja kasust endale aru andmata, on pikas perspektiivis väga kahjulik. Projekt „Miks me seda teeme?“ on ellu kutsutud eesmärgiga kindlustada enda väärtuste ja tõekspidamiste säilimine meie ehk ühiskonna väärtuste heaks tegutsemisel.
Märtsist detsembrini toimub 5 töötuba Eesti 15 – 26 aastastele maa- ja väikelinnade noortele, kellel on tekkinud või tekkis nüüd jälle küsimus, miks ma ikkagi ühiskondlikult aktiivne olen. Kui sina tahad sellel teemal arutleda ja mõttekaaslasi leida, siis täida kärmelt REGISTREERIMISVORM!
Tähtaeg: 19. märts 2011
Esimene töötuba toimub Tartumaal Rõngus 2.aprillil 2011!
Sellel ettevõtmisel on projektijuht, kuid töötubades osalejad on sama aegselt ka töötubade organiseerijad ja läbiviijad. Kui räägime väärtustest, siis peab neid vastavalt väärtustama õppima – planeerime, tegutseme ja analüüsime nii, et minu, sinu ja meie arvamus loebki.
Tervitan kõiki, kellel uudishimu ja tahtmist teada saada;)
Kaija Kõiv
„Miks me seda teeme?“ projektijuht
53 052 506 / kaija@kodukant.ee
Allikas: Kodukant
Tartu Kutsehariduskeskuses toimus taas Eesti parima toiduaine konkursi väikeettevõtete voor. Hindamisele oli saadetud kakskümmend erinevat toodet kümnelt tootjalt — nii piima-, liha- kui pagaritooteid, enamik neist Lõuna-Eestist. Konkurss oli tänavu viimaste aastate osavõturohkeim. Žüriisse kuulusid toidutehnoloogid, toitlustajate ja kaubanduse esindajad. Pea kõik tooted pälvisid kiidusõnu, kuid välja valitud parimad jäävad saladuseks kuni 27. aprillini, mil Tallinnas toimub üleriigiline lõppvõistlus.
Eesti parima toiduaine valimist korraldab Toiduliit, tänavu juba 17. korda.
Info: Silvie Lainela, 648 4978
Allikas: tartumaa.ee
Eesti Betooniühing kuulutas välja konkursi „Aasta Betoonehitis 2010“ võitjad. Aasta Betoonehitis 2010 – eramu Pirital (Vahtramäe tee 9, Tallinn).
Eriauhind – Eesti Maanteemuuseumi välialad (Varbuse, Kanepi vald, Põlvamaa) – arhitektuuribüroole Salto OÜ ja disainibüroole Laika, Belka & Strelka OÜ –tervikliku arhitektuurse lahenduse ja graafilise betooni idee eest. Žürii kommentaar: Tegu on omapärase objektiga, kus graafilise betooni
võimalusi on leidlikult kasutatud. Betoonihuvilise jaoks on Maanteemuuseumi põnevaim osa minevikku viivat teed kujutav ekspositsioon, kus graafilise betooni viimistlusega elemente kasutatakse eri ajastute markeerimiseks. Betoonelementidele on graafilise betooni tehnikas kantud vanad fotod. 3x5m suurused seinapaneelid valmistas etteantud fotode alusel AS E-Betoonelement ja need on esimesed omataolised Baltimaades.
Eriauhind – SA Tehvandi spordikeskuse multifunktsionaalne suusastaadion (Otepää) – Savekate OÜ – kvaliteetse betoonitöö eest.
Tänavu üheteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis“ on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi.
Viljandi Maavalitsus kuulutab välja projektikonkursi avatud noortekeskustes läbiviidavate projektide toetuseks Viljandi maakonnas, eesmärgiks on aktiviseerida noorsootööd ja noorte omaalgatust kohaliku omavalitsuse tasandil. Konkursil osalemise tähtaeg on 31. märts.
Selle aasta projektikonkursi eelistuseks on noorte endi vajadustest välja kasvanud ja teisi noori kaasavad projektid, mis toetavad noorte omaalgatust ning noorte osalust ja kaasamist kohaliku tasandi otsustusprotsessidesse. Eesmärgiks on ärgitada noori välja pakkuma ja vormistama projektitaotluseks ideid, mis aitavad noortel väärtustada oma kodukoha arengut ja ettevõtmisi ning nendesse panustada. Samuti ideid, mis võimaldavad noortel endil osaleda aktiivselt kohalikus noorsootöös ja kujundada seda iseendale meelepärasel viisil.
Projektikonkursil saavad toetust taotleda avatud noortekeskused (s.t juriidilise isiku asutused või nende struktuuriüksused), mis kasutavad avatud noorsootöö meetodit ning on tegutsenud vähemalt kolm kuud, omavad vastutavat noorsootöötajat ja ruume ning on avatud noortele vähemalt 20
tundi nädalas. Konkursil ei menetleta noorte püsi- või projektlaagrite arendamisega seotud projekte ja rahvusvahelise koostöö projekte.
Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 31. märtsiks 2011 esitada projekt koos lisadega paberkandjal Viljandi Maavalitsuse haridus- ja
sotsiaalosakonnale (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) märgusõna all “Avatud noortekeskuste projektikonkurss” ning saata projekti taotlusvorm
elektrooniliselt e-posti aadressil: riina@viljandimaa.ee. Projekti toetuse ülempiir on 1278 eurot. Konkursile esitatavate projektide läbiviimise tähtaeg on hiljemalt 31. detsember 2011. a.
Projektid vaatab läbi avatud noortekeskuste projektikomisjon, hinnates projektide vastavust maakondlikele prioriteetidele ja avatud noorsootöö meetodile, samuti noorte kaasatust, projekti teostatavust ning eelarve otstarbekust. Komisjon teeb otsused 14 tööpäeva jooksul ning need avalikustatakse Viljandi Maavalitsuse koduleheküljel mv.viljandimaa.ee
Maailma Looduse Fond, Swedbank, Eestimaa Looduse Fond (ELF) ning paljud teised keskkonna- ja põllumajandusorganisatsioonid avasid ühiselt „Läänemere aasta põllumajandustootja 2011″ konkursi.
Konkursi eesmärgiks on tuua välja Läänemeresõbralikke põllumajanduspraktikaid ning tunnustada neid põldureid, kes aktiivselt vähendavad väetisainete keskkonda sattumist. Rahvusvahelise konkursi võitjale on määratud auhinnaks 10 000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.
ELFi eutrofeerumisekspert Kristjan Piirimäe: „Põllumajanduse keskkonnamõju on väga suur, sealhulgas on see suurim veekogude reostuse allikas. Seetõttu otsitakse põllumehi, kes pakuksid uudseid lahendusi olukorra lahendamiseks.”
Konkurss kuulutati välja ELFi rahvusvahelisel seminaril “Demonstration of environmentally friendly farming” täna, 3. märtsil Tartu Ülikooli raamatukogu saalis. Seminari põhiteemadeks on keskkonnahoidlik põllumajandus ning Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise perioodi muudatused. Konkursi kuulutas välja Lennart Gladh ELFi partnerorganisatsioonist Rootsi WWF, kes rääkis ka Ühise Põllumajanduspoliitika keskkonnahoidlikumaks muutmisest.
ELF võtab vastu konkursitaotlusi nii üksikutelt tootjatelt kui ka tootjate liitude või muude huvitatud organisatsioonide esitatud kandidaate. Siinse eelvooru võitja pääseb rahvusvahelisse lõppvooru, konkureerima teiste Läänemeremaade võitjatega. Kandidaatide esitamise tähtaeg Eestis on 31. mai.
Lähem info:
http://www.elfond.ee/et/uudised/27-mereuudis/1134-otsime-2011-aasta-laeaenemere-aasta-pollumajandustootjat
Märts on traditsiooniliselt hea teeninduse kuu, mille raames peetakse Tartus taas teeninduseteemalist konverentsi, selgitatakse välja parimad teenindajad ja käib kampaania „Kiida teenindajat!”.
„Sel kuul toimuv kaasab klienditeeninduse kõik osapooled – kliendi, teenindaja ja ettevõtte. Teeninduse kvaliteedi tõstmine on sihipärane ja pidev tegevus, millesse peavad panustama kõik osapooled. Oma toetusega nii selle kuu üritustele kui muudele sarnastele ettevõtmistele soovib Tartu linn aidata kaasa teeninduskultuuri paranemisele ja teenindaja ameti väärtustamisele,“ ütles abilinnapea Karin Jaanson.
Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond ja Heateeninduse.ee korraldavad 9. märtsil Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses Tartu hea teeninduse päeva. Konverentsi peateemana on kõne all, kuidas teenindaja saavutab sellise teenindustaseme, mis paneb kliente teda soovitama ka oma sõpradele.
Kampaania „Kiida teenindajat!“ käigus saab igaüks anda oma hinnanguid neid teenindavatele inimestele ja firmadele. Kampaania lõpeb parimate tunnustamisega – kuu lõpus saavad kõige rohkem kiitust pälvinud teeninduskohad tunnistuse ja uksekleebise „Kliendid kiidavad 2011“ .
Konkurss „Tartu parim teenindaja 2011“ toimub 7.-18. märtsini ning sellest saavad osa võtta Tartu linna ja maakonna teenindajad. Konkurss koosneb kuuest teenindusülesandest, mis on lahendamiseks Heateenindus.ee veebis. Esimest ülesannet saab lahendada juba täna, 7. märtsil.
Parima teenindaja konkursi esimese kolme koha võitjale on Tartu linn pannud välja rahalised auhinnad: I koht – 300 eurot, II koht – 200 eurot ja III koht – 100 eurot.
Tartu kolm parimat teenindajat pääsevad Eesti parima teenindaja konkursi finaali, mis toimub Tallinnas 31. märtsil.
Vaata lisa www.heateeindus.ee
Veebruaris välja kuulutatud Viljandi maavalitsuse Tervisetoa logo konkursi võitis Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilane Evelyn Bernard. Konkursi võitjaks valitud logol on stiliseeritud kujul kaks inimfiguuri ning südame kujutis. „Figuuride põhiideeks on tervisliku ning liikuva eluviisi propageerimine. Selle tulemuseks on terve ja tugev süda, mis omakorda on aluseks õnnelikule, täisväärtuslikule ning harmoonilisele elule, mida olen proovinud logo üldmeeleoluga edasi anda,“ ütles autor oma selgituses.
Teise koha vääriliseks hindas žürii võistlustöö, mille autor on Liis Todesk. Tema kavand kujutab südamekujuliste lehtedega puud päikese all. Logo keskel asuva puu südamekujulised lehed sümboliseerivad tervist ja elujõudu, puu ise tähendab arengut ja sirgumist ilusas ja heas kasvukeskkonnas. Autori selgitust mööda valmis logo pidades silmas Viljandimaa keskkonda, kus on kõigil hea üles kasvada, elada ja vanaduspõlve veeta.
Üldse laekus Tervisetoa logo konkursile tähtaegselt 27 kavandit 19 autorilt. Konkursi nõuetele vastas 24 kavandit, mida hindas viieliikmeline žürii koosseisus Elo Paap (esimees), Anu Kivi, Margit Pajo, Alard Tallo ja Tiia Kallas.
Heli Arak,
Viljandi Maavalitsuse Tervisetoa assistent
Seeniorlaulu konkurss on juubelihõnguline, kuna tegu on viienda selletaolise laulukonkursiga. Seeniorlaul 2011 korraldab MTÜ Rand. Ülemaalisest seeniorlauluvõistlusest võivad osa võtta kõik asjaarmastajad-isetegevuslikud laulusolistid alates 50. eluaastast. Osavõtjate vanuse ülemine piir pole määratud.
Solistid võistlevad kahes vanusegrupis, millest esimese moodustavad 50-65aastased lauljad, teise grupi need, kes on vanemad. Konkursi finaal toimub 16. aprillil Pärnus Tervise kultuurikeskuse saalis.
Konkurss toimub kolmes voorus. I voor viiakse läbi helisalvestiste põhjal, millest valitakse välja kuni 20 solisti, kes pääsevad edasi. Helisalvestised (vabalt valitud helikandjal) tuleb saata hiljemalt 1.aprilliks aadressil: ”Seeniorlaul 2011”, MTÜ Rand, Lõuna 2 – 311, 80010 Pärnu.Lisada nimi, vanus, lugude pealkirjad, saatja nimi, kodune aadress, telefon, e-post. Edasipääsust teavitatakse soliste hiljemalt 7. aprilliks.
II ja III voor toimuvad 16.aprillil Pärnus Tervise kultuurikeskuse saalis. II voorus esitatatakse üks laul Arne Oidi loomingust ja üks laul vabal valikul fonogrammi, klaveri, kahest liikmest koosneva ansambli või mõne muu instrumendi saatel. Laulude kohustuslik pikkus on 2-4 minutit. Kuni kümme solisti pääsevad III vooru ehk finaali. III voorus esitatakse veel kord II voorus kõlanud Arne Oidi laul ja üks uus laul vabal valikul. Soliste hindab viieliikmeline žürii, kelle esimeheks on laulja ja literaat Toomas Kuter, kes on juhtinud laulukonkursi žürii tööd esimesest konkursist alates. Parimaid soliste ootavad mitmed põnevad auhinnad.
Konkursi koduleht ja juhend: http://www.viaterramariana.ee/seeniorilaul/
Viljandi Jakobsoni gümnaasiumi 11.b klassi õpilased panid kokku kodulehekülje, mis osutus omas kategoorias Eesti parimaks ning arvatakse õppematerjali hulka. Võistlusel ”Targalt internetis” pälvis teise koha Kilingi-Nõmme gümnaasiumi kümnes klass ning kolmandaks tuli Valga gümnaasiumi üheteistkümnes klass.
Võistlusel osalesid 10.-12. klassi õpilased, kes pidid kirjeldama ohuolukordi interneti kasutamisel ning pakkuma lahendusi, kuidas nendega toime tulla või neid vältida. Võistluse eesmärk oli luua interneti turvalisema kasutamise sõnumit kandvaid õppematerjale nooremale koolieale. Töös pidi olema vähemalt kolm komponenti: koomiks, plakat, videoklipp, animafilm või lugu.
Parimad võistlustööd lisatakse Koolielu portaali www.koolielu.ee õppematerjalide hulka ning kokkuleppel autoritega esitletakse neid
internetiturvalisust käsitlevatel üritustel Eestis ja mujal Euroopas.
1. märtsil algab Eesti klaasi pealinnas järvakandis VI üle-eestiline õpilaste kunstikonkurss MINU KLAAS 2011, mille eesmärgiks on kasvatada Eestile kõrgetasemeline klaasikunstnike ja -käsitööliste põlvkond. 1. märtsist -20. maini oodatakse konkursile 1. -12. klassi õpilaste töid, mis peavad olema valmistatud klaasist või käsitlema klaasi. Nii on konkursile oodatu klaasehted, -maalid, -graveeringud, vitraažid, -skulptuurid, -mosaiigid, -esemed jne. Samuti on oodatud klaasiteemalised maalid, joonistused, graafilised lehed, kollaažid, aga ka klaasiteemialised jutud ja luuletused. Võistlevad ka dokumentaal- ja kunstilised fotod jne. Töid hindab žürii, mille esimeheks on Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna emeriitprofessor Maie-Ann Raun, liikmeteks professionaalsed kunstnikud, kirjanikud, fotograafid, õpetajad ning Klaasipealinna esindajad.
Kõik laekunud tööd pildistatakse ja pannakse tutvumiseks Facebooki lehele MINU KLAAS . Sealt on võimalik saada vastukaja ja heatahtlikku kriitikat. 01.juunist -10.septembrini saab töid näha näitusel Järvakandis, pärast seda lähevad tööd väljapanekuks Olustvere mõisa ja mujale Eestis.
Selgusid Dream Foundationi põneva reisimängu „Sinu tasuta pilet unistuste ülikooli välismaal“ finalistid, kes astuvad üksteisega elamusterohke auhinnareisi nimel võistlustulle. Võitja lennutatakse koos kaaslasega omal valikul kas Taani, Rootsi, Hollandisse või Suurbritanniasse tutvuma kohalike õppejõudude, õppetingimuste ja rahvusvahelise tudengieluga.
Finalistide antud intervjuudest žüriiliikmetele selgus, et peamised põhjused, miks nad välismaale minna soovivad, on seotud kogemuste ja rahvusvahelise hariduse omandamisega. „Hea meel on tõdeda, et finaali on sattunud noored, kes teavad, miks nad välismaale minna tahavad ja mida nad sellest kogemusest omandada soovivad,“ ütles kampaania eestvedaja Liina Liiv. Ta lisas, et positiivne on ka see, et suur osa finaliste plaanib pärast välismaise kõrghariduse omandamist kodumaale naasta ja oma teadmisi Eestis rakendada.
Tiheda sõela läbisid kaheksa tublit noort, kes näitasid esimeses voorus läbi küsimustiku üles suurt huvi ja motivatsiooni välismaal õppimise vastu,“ sõnas Liiv.
Žürii valikul pääsesid finaali:
Daniil Aal Jakob Westholmi Gümnaasiumist
Egon Odras Tartu Kutsehariduskeskusest
Tiina Linna Pärnumaa Kutsehariduskeskusest
Mari Pärtel Kuressaare Gümnaasiumist
Diana Kull Vanalinna Hariduskolleegiumist
Keilit Aedma Pirita Majandusgümnaasiumist
Liis Gross Gustav Adolfi Gümnaasiumist
Karin Kolomainen Pelgulinna Gümnaasiumist
Rohkem infot reisikampaania ja reeglite kohta leiad Dream Foundation Eesti kodulehelt.
Dream Foundation on Euroopas tegutsev organisatsioon, mille peamine tegevusala on välismaale õppimamineku tutvustamine, võimaluste loomine ja õpingutel noorte toetamine. Lähemalt saab võimalustega tutvuda Dream Foundationi kodulehel www.dreamfoundation.eu
Allikas: Liina Liiv, Dream Foundation Eesti, www.dreamfoundation.eu
«Kotost om peri,» selet’ Marta umma hääd keelemõistmist. Võro kiilt kõnõlõs tä esä-imä ja vanaesä-vanaimäga. Kassu oll’ ka võro keele tunnist koolin. Sääl opsõ võro keelen lugõma, koton jo õnnõ kõnõldas.
Marta om lugõnu «Mino Võromaa» kogomikkõ ja võrokeelist Tähekeist. Tälle miildüs laul «Tii», käve ka edimädsel Umal Pidol laulman.
Marta oppaja Glaseri Maaja ütel’, et kaiva viil inne olümpiaati ütenkuun üle tähtsämbä võro tegeläse – näütüses Kauksi Ülle ja Ilvesse Aapo –, et är tundnu. Martalõ miildüs võro kultuuri tegijist kõgõ inämb Ilvesse Aapo. «Täl omma huvitava laulu,» naard tütrik.
Viil kaeti aabitsat, võrokeelitsit puutrilehekülgi. Olümpiaadilõ pässi Orava koolist kolm opilast, a kats jäivä tuus aos haigõs ja nii läts’ki Marta ütsindä Orava võrokõisi avvo pästmä.
«Marta om väega tubli opilanõ, ma olõ ka vinne keele oppaja, klassih om 12 last ja timä om ka vinne keelest edimäne, tä om keeleinemine,» kitt Glaseri Maaja. «Marta ei olõ väega tõisiga läbikäüjä, a väega tark. Hää, et nii läts’, mul om väega hää miil timä peräst.»
Koolin lätt Martal häste. Tä om saanu Mino Võromaa jutuvõistlusõl 3. kotussõ, võitsõ eesti keele olümpiaadi ja kirändüse viktoriinin sai vabariigin 2. kotussõ. Martalõ miildüs lukõ, välän kävvü, talvõl liugu laskman ja suusataman kävvü, suvõl rattaga sõita, siini-marju kor’ada.
Uma Orava kodokandi kotsilõ ütles Marta hääd, et sääl om illos luudus ja kinä inemise. Marta eläs uma perrega vana mõtsavahi kotussõ pääl.
«Ütski tark ei sata taivast» võistlusõ parõmba:
8. klass
1. Dolgoševi Marta (Orava põhikuul), 116 p
2. Pruti Sandra (Haani-Ruusmäe pk), 109 p
3. Heinsoo Stella (Krabi pk), 97 p
11. klass
1. Suurõ Jete (Verska G), 147 p
2. Pihu Mikk (VKrG), 145 p
3. Mägi Sirje (VKrG), 144 p
Harju Ülle, Uma Leht
Avaliku konkursi Põlva Talurahvamuuseumi direktori ametikohale võitis muuseumi senine direktor Reet Roop, kes jätkab sel ametikohal järgnevad viis aastat.
Reet Roop on Põlva Talurahvamuuseumi direktori ametis olnud alates 2001. aastast. Ta on lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia.
Ta on Karilatsi muuseumisõprade seltsingu asutajaliige, samuti kuulub ta Eesti Põllumajandusmuuseumi teadusnõukogusse, Põlvamaa kultuuripärandi kaitse komisjoni ning Põlvamaa kultuurikogusse. Lisaks on ta osalenud projektijuhina mitmetes kultuuri- ja turismivaldkonna projektides.
Reet Roopi on 2010. aastal tunnustatud kodanikupäeva aumärgiga rahvakultuuri edendamise eest, ta on saanud Põlvamaa keskkonnasõbra ja Põlva maakonna turismitegija tiitli ning talurahvamuuseum pälvis 2005. aastal UNICEFi Sinilinnu aastapreemia.
Põlva Talurahvamuuseumi direktori ametikohale kandideeris kaks inimest.
Tänavune ilus talv, rohke lume, tuisu ja paraja külmaga, on olnud raske nii inimestele, kui lindudele-loomadele. Sellest on saanud Paluperas alguse idee korraldada foto- ja meisterdamiskonkurss “Kauneim ja omapäraseim linnumaja Palupera vallas”.
Pange fantaasia tööle ja ehitade meie väikestele sõpradele käepärastest vahenditest söögimaja. Tehke sellest pilt, kas koos lindudega või siis ehitajatest. Saatke aardessile lumi@aloel.ee. Seal saab ka parimaid töid avalikul rahvahääletusel hinnata. Konkurss kestab 1. märtsini. Rahva poolt parimateks valitud linnumajad saavad ära märgitud Palupera valla suusapäeval 5. märtsil.
Edukat meisterdamist ja pildistamist!
Nõuni Rahvamaja.
Allikas: palupera.ee
Foto: metsas.ee
Täna, 14. veebruaril valis valimiskogu järgmiseks Tallinna Ülikooli rektoriks Tiit Landi. Tema ametiaeg algab 15. mail ja kestab viis aastat.
Valimiste teises voorus hääletas Tiit Landi poolt 52 valimiskogu liiget ja Peeter Kreitzbergi poolt 45 valimiskogu liiget.
Rektorit tuli valima 97 inimest 107-liikmelisest valimiskogust. Valimiskogusse kuulusid kõik ülikooli senati liikmed, ametikohale valitud professorid ja juhtivteadurid, kuratooriumi liikmed ning üliõpilaskonna volikogu poolt valitud üliõpilaste esindajad. Valimised viidi läbi salajase hääletamise teel, iga valimiskogu liige hääletas isiklikult ning sai eelistada vaid üht kandidaati.
Tallinna Ülikooli rektori professor Rein Raua ametiaeg lõpeb 14. mail 2011.
Võro Instituut kuulutas vällä pildivõistlusõ „Uma kiil pildi pääl”, kohe oodõtas pilte as´ost, kon pääl om pruugitu võro kiilt. Pildistämises kõlbas egä võimalik olokõrd, kon om võro kiilt nätä’: sildi’, juhatamisõ’ (viida’), avaligu’ kirä’, talosildi’, kleebsu’, T-hammõ’ ja nii edesi.
– Pilt, miä võistlusõlõ saadõtas, piät näütämä võro kiilt kiräligun pruukmisõn. Pilt piät kõnõlõma hindä iist, a oodõtas ka pildiallkirja, vai ku vaia, veidü pikembät seletüst pildi tagamaa kottalõ.
– Saata’ või ka pilte, kon pääl om nätä’ seto, mulgi ja tarto kiilt, niisamatõ läti vai vinne kiilt.
– Pildistämise matõrjaali või konkursi aigu ka esi mano tetä’, näutüses meisterdä’ vahtsõ võrokeelidse sildi ja tetä tuust pildi.
– Pilte oodõtas aadrõssi pääle kaile@wi.werro.ee; säält edesi pandas nuu’ üles Internetti aadrõssil http://nagi.ee/photos/ebe-kai/sets/290325/
– Üts pildistäjä või saata’ mitu pilti, a egä olokõrra kottalõ piät olõma õnnõ üts pilt. Pildi võiva’ olla’ nii vahtsõ’ ku ka varrampa tettü.
– Pildiga üten and pildistäjä teedä’: uma nime, telefoni, e-posti aadrõssi, pildi tegemise ao ja pildi allkirä.
Pilti saatmisõga võistlusõlõ kinnütas saatja, et tä om tuu foto autor.
Pilte oodõtas vabariigi aastapääväni (24.02.2011) ja avvuhinna’ antas kätte imäkeelepääväl, 14. paastukuu pääväl 2011.
Võistlust tugõ Oma King.
Kaile Kabun,
Võro instituudi projektijuht
Tel 525 3215
E-post kaile@wi.werro.ee
Kuni 4. veebruarini saab vallavalitsusse esitada nende jõhvilaste nimesid, kes vääriksid valla aukodaniku tiitlit.
„Jõhvis on palju väärikaid inimesi, kes võiksid pälvida aukodaniku tiitli. Selle ühe väljavalimiseks palume teha ettepanekuid nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel,” ütles vallavanem Tauno Võhmar.
Valla aukodaniku statuudi järgi omistatakse see nimetus erilise austusavaldusena Jõhvi vallale osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse, kultuuri, sotsiaal-, tervishoiu, majanduse, spordi ja muudes valdkondades. Aukodaniku kandidaati vallavalitsusele esitades tuleb lisaks isiku nimele ja ametile ära märkida ka tema teenete lühikirjeldus.
Kandidaatide hulgast teeb valiku volikogu. Tiitel antakse välja 22. veebruaril kell 18 kontserdimajas toimuval pidulikul kontsertaktusel. Tiitliga käib kaasas rahaline preemia 639 eurot (10 000 krooni).
Jõhvi aukodaniku tiitel anti esmakordselt välja 1998. aastal. Siis pälvis selle esimese Eesti Vabariigi ajal Jõhvi aselinnapeana töötanud Harald Rooks. Aukodanikuks on nimetatud veel tööstusjuht Väino Viilup, rahvusvähemuste liikumise edendaja ja kunstipedagoog Margarita Ostroumova, tantsuõpetaja Helju Tori, muusikapedagoog Endla Jaanus, kauaaegne sotsiaaltöötaja ja volikogu liige Gale Popova, teatrimees Eugen Vaher ja kauaaegne volikogu liige Viktor Nikolai ning postuumselt on aunimetuse saanud Jõhvi ajaloo uurija Lembit Kiisma.
Allikas: Jõhvi veebileht
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskus avab täna konkursi „Eesti avastamata aarded 2011. Turism ja taastatud ajaloolised paigad”. Konkursile saab kandidaate esitada 28. veebruarini, võitja selgub 12. mail. Euroopa Komisjoni algatatud projektis osaleb Eesti neljandat aastat. Sel aastal leiavad tunnustamist sihtkohad, kus on taastatud ja muudetud turismiatraktsiooniks kohalikul ajalool põhinevaid vaatamisväärsusi, mille algseks loomise eesmärgiks ei olnud turism, kuid on taastamise abil saanud nüüdseks kohaliku kogukonna liitjaks ja turismiettevõtluse keskmeks,” kommenteeris EASi turismiarenduskeskuse turismi tootearenduse juht Marje Braunbrück. „Konkursist on oodatud osa võtma objekte esindavad piirkondlikud turismiühendused ja kohalikud omavalitsused, kes soovivad tõmmata tähelepanu oma hästi välja töötatud turismitoodetele,” lisas Braunbrück.
Konkursile esitatavad ajaloolised vaatamisväärsused võivad olla nii kultuuri- kui militaarobjektid, tööstus- või tehnikamälestised, endised pommivarjendid, vanglahooned, majakad, linnused vm ajaloolised objektid, mis pakuvad nüüd läbimõeldud elamust näiteks kontserdipaiga või muuseumina. Loe edasi: EAS kutsub ajaloolisi vaatamisväärsusi turismikonkursile
Käesoleval aastal korraldab Risti Rahvaselts koostöös Risti Vallavalitsusega 01.veebruarist kuni 15.oktoobrini 2011.a. fotokonkursi „Meie Risti”, mille eesmärgiks on kaasata Risti elanikke aleviku elu jäädvustamisse ning soov inspireerida kodanikke hoidma meid ümbritsevat keskkonda. Konkursil osalevatest fotodest pannakse ka kokku 2012.a. juubelikalender. Konkursi tulemused avalikustatakse Risti valla kodulehel ja valla lehes ühe nädala jooksul peale hääletamise lõppemist. Peale konkurssi toimub autasustamine ja parimatest töödest koostatakse näitus. Autasustamise ja näituse korraldamise aeg ja koht avalikustatakse koos fotokonkursi võitjate nimede väljakuulutamisega.
Konkursi eesmärkideks on anda välja kalender „MEIE RISTI 2012” ning inspireerida meid märkama ja hoidma oma kodukanti.
Oodatakse pilte, mis kujutavad kohalikke inimesi, tegevusi, sündmusi, loodust, vaatamisväärsusi, huvitavaid objekte ja kohti nii, et pilt oleks äratuntavalt Risti alevikust. Loe edasi: Algas fotokonkurss “Meie Risti”
Äsjalõppenud Tartu Ülikooli korraldatud noorte teadusvideote konkursile laekus kokku 57 tööd. Eriti agaralt võtsid osa kooliõpilased. TÜ teaduse populariseerimise peaspetsialisti Aitel Käpa sõnul oli konkursist osavõtt rohke ja tööde tase üllatavalt hea. “Lapsed ja noored oskavad neile kättesaadava suhteliselt lihtsa tehnoloogia abil vägagi nutikaid lahendusi välja mõelda,” ütles ta.
Laekunud töödest 43 on tehtud kooliõpilaste poolt, kelle hulgas olid esindatud pea kõik vanuserühmad – algkooliõpilastest abiturientideni. Tudengid saatsid konkursile 14 teadusvideot.
Videoid hakkab hindama teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes teeb oma otsuse teatavaks 12. veebruaril ETV saates Terevisioon. 7.-12. veebruarini näitab Terevisioon ka konkursi paremaid palu.
Kõiki laekunud klippe saab vaadata Tartu Ülikooli teadusuudiste portaali Novaator videolehel www.novaator.ee/video
Publiku lemmiku kasuks saab hääli anda kuni 4. veebruarini.
Allikas: www.ut.ee
Mulgi Kultuuri Instituut võtab tööle juhatuse esimehe.
MULGI KULTUURI INSTITUUT on Mulgimaa omavalitsuste moodustatud mittetulundusühendus, mille ülesanded on Mulgimaa kui ühtse majanduspiirkonna ja elukeskkonna arendamine ning sellele iseloomuliku murdekeele ja kultuuri elushoidmine. Esimehe tööülesanded on instituudi tulemuslik juhtimine, Mulgimaa arenguprogrammide planeerimine ja kavandatu elluviimise korraldamine.
Nõuded juhatuse esimehele:
• kõrgharidus
• mulgi kultuuri ja Mulgimaa sotsiaalmajandusliku olukorra tundmine
• väga hea suhtlemis- ja esinemisoskus, kohustetundlikkus,
eesmärgikindlus, algatus- ja analüüsivõime
• projektitöö kogemus
Konkursil osalemiseks palutakse saata avaldus, elulookirjeldus koos soovitajate kontaktandmetega, haridust tõendavate dokumentide koopiad ja instituudi tulevikuvisioon ühel lehel hiljemalt 15. veebruariks 2011 Mulgi Kultuuri Instituudile aadressil:
Viljandi mnt 1, 69104 Karksi-Nuia
või e-postiaadressil arvo.maling@karksi.ee.
Lisainfo telefonil 528 4740.
Homme, 21. jaanuaril kell 17 algab Rõuge noortekeskuses konkurss “Rõuge otsib noortebändi”.
Konkursi eesmärk on välja selgitada Rõuge parimad noored pillimängijad ja moodustada Rõuge noortebänd. Loodava bändi tulevikueesmärgiks on võtta osa üle-eestilisest noortebändide konkursist.
Osavõtjate vanus peab jääma vahemikku 14-26. Välja selgitatakse kaks parimat kitarristi, parim pianist, parim trummar, huvitavaim vokaal ning erilisim vabalt valitud instrumendi mängija.
Moodustatav bänd hakkab regulaarselt proove tegema. Väljavalitutel on kohustus aktiivselt proovides osaleda. Väljavalitud bänd peab arvestama asjaoluga, et vajadusel tuleb esineda mõningatel üritustel. Noortebändi üheks ülesandeks saab olema omaloomingu loomine.
Konkursi korraldab ja bändi hilisema tegevuse tagab Rõuge noorteklubi.
Lisainfo www.facebook.com/NoorteBand. Peakorraldaja Kaspar Kurvits, tel 5631 4890, e-post: Kassupassu1@hotmail.com.
Veel loetud päevad ootab Haridus- ja Teadusministeerium kandidaate 2010. aasta parima eesti keelt väärtustava teo ja selle tegija selgitamiseks. Neid võib esitada 22. jaanuarini, samuti saab kandidaatide poolt hääletada 9. märtsini 2011.
Keeleteokonkursiga otsitakse 2010. aasta jooksul sooritatud või lõpule viidud eesti keelele kasulikke tegusid ja nende tegijaid.
Oodatakse teateid toimekuse kohta eesti keele õpetuse, kasutamise ja levitamise alal, hinnatav on eesti keelt käsitlevate seisukohtade avaldamine trükisõnas, raadios ja televisioonis ning esitatud seisukohtade heakeelelisus, osavõtt eesti keele alastest aruteludest, konverentsidest ja keelepäevadest kodu- ning välismaal, samuti eesti keele alane uurimis- ja arendustöö.
Keeletegijaiks võib esitada üksikisikuid, töörühmi, ühendusi ja asutusi; needsamad võivad olla ka ettepanekute esitajaiks.
Hindamiseks esitatud keeletegude hulgast teeb eelvaliku Emakeele Seltsi juhatus, avalikustades selle oma kodulehel www.emakeeleselts.ee ja esitades kõige enam keeleteoauhinna eesmärgile vastavad ettepanekud aasta parima keeleteo otsustamiseks iseseisvusaegsetele haridus- ja teadusministritele.
Rahvaauhinna selgitamiseks jätkub samade ettepanekute poolt hääletamine, lihtsaim viis selleks on Haridus- ja Teadusministeeirumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2010.
Keeletegu 2010 kuulutatakse välja emakeelepäeva üritusel 14. märtsil Vastseliinas.
Eesti Ringhäälingumuuseum kutsub osalema Järvamaa rahvapärimuslikel legendidel põhinevate kuuldepiltide-lühikuuldemängude konkursil.
Konkurss on avalik ja sellest võivad osa võtta kõik soovijad. Osalemiseks tuleb 23. veebruariks esitada Eesti Ringhäälingumuuseumile Järvamaa legendil põhineva lühikuuldemängu stsenaarium ja 31. märtsiks kuuldemängu salvestis.
