konkurss

Täna selgub Eesti parim mahetoode ja -tootja

Juba teist korda valitakse Eesti parim mahetootja ja mahetoode – et tunnustada tublisid tegijaid ning tutvustada neid ka avalikkusele. Võitjad kuulutatakse välja täna, 18. septembril kell 14 Tallinnas, Eesti Vabaõhumuuseumi leivapäeval Kolu kõrtsi ees.
Sassi-Jaani talu õuel toimub ka mahetoodete laat ja degusteerimine. Kell 12-13 saavad külastajad valida lemmikmahetoote. Avatud on kaks mahetoidu valmistamise töötuba – kell 13-14 lastele ja kell 15-16 suurtele.
Külastajate lemmikmahetoote valimisel ja auhinna üleandmisel osaleb ka Evelin Ilves.
Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad 7-liikmelised žüriid.
Konkursil ”Parim mahetootja 2011” kandideeris 10 mahetootjat üle Eesti. Konkursil osalesid mahepõllumajandusele üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel ning kes on aktiivsed ka väljaspool oma ettevõtte tegevust.
Konkursile ”Parim mahetoode 2011” esitati 29 toodet 14 ettevõttelt.Toodete hindamine toimus septembri alguses Eesti Kulinaaria Instituudis tippkokkade osavõtul.
Konkursid korraldab Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga.
Airi Vetemaa,

Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Täna kuulutati välja Eesti lipu teemalised konkursid

Eesti Noorsootöö Keskus ja Eesti Lipu Selts kuulutasid täna, 8. septembril välja Eesti lipu teemalised konkursid. Noored saavad oma loovust väljendada foto-,video- ja arvutijoonistuste kaudu.
Fotokonkursi üheks olulisemaks eesmärgiks on anda julgustust noortele fotograafidele, kel on õnnestunud tabada Euroopa reiside käigus meie rahvuslipp ja talletada see. Joonistuskonkursiga soovitakse innustada noori kasutama joonistamisel ka lisaks tavapärastele kunstivahenditele ka arvutiprogramme. Video oma audiovisuaalsete võimalustega on tänapäeva noortel enim levinud meeleolu talletamise mooduseid, soovime vaadelda, kuis noored suudavad etteantud teemal talletada meie rahvuslippu ja kas jagub ka tundeid tekstilises osas.
„Meie riigilipp on üks oluline identiteedi kandja ning konkurssidega soovime anda noortele võimaluse märkamiseks, väärtustamiseks ja joonistuste, fotode ja videode kujul ka jäädvustamiseks seda kaunist sümbolit,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse isamaalise kasvatuse nõunik Tarmo Kruusimäe.
Konkursile laekunud töödest valib professionaalidest ja ekspertidest koosnev žürii välja parimad. Auhindamine toimub 14. oktoobril Tallinnas.
www.entk.ee/eestilipp<http://www.entk.ee/eestilipp>
Lisainformatsioon: Tarmo Kruusimäe, Eesti Noorsootöö Keskuse isamaalise kasvatuse nõunik,
tel 521 9885.

Viljandimaale Kõpule otsitakse perearsti

Viljandi maavanem kuulutab välja konkursi Kõpu vallas vabanevale perearsti nimistule. Nimistu suurus 2010. aasta 31. detsember seisuga on 827 inimest. Kõpu valla piirkonnas on üks perearsti nimistu, seega maksab Eesti Haigekassa pearaha 1200 isiku eest.

Praksise saanud arsti ülesanne on perearstiabi osutamine seadustega kehtestatud korras määratud teeninduspiirkonnas ja tegevuse asukohaga Kõpu vallas. Viljandi maavalitsuse sotsiaalala peaspetsialist Luule Vitsur ütles, et Kõpu vald on oma perearsti kenasti toetanud. Perearstiga koos töötav õde on nõus jätkama ka uue arstiga.

Konkursil osalemise tingimusteks on arsti meditsiiniline kõrgharidus, perearsti kvalifikatsioon; õigus töötada Eesti Vabariigis arstina ning
võimalus alustada praktiseerimist hiljemalt 1. novembrist. Avaldusi oodatakse maavalitsusse 8. oktoobrini.

Kapsasalatimeistrid!

Oled amatöör või veteran, tule ja osale kapsasalatikonkursil. Olgu Su kausis suvine kapsasalat, juustu-kapsasalat või miskit veelgi põnevamat, kogemused ja senised katsetused ootavad jagamist ja muljete vahetamist.
Konkurss on ideaalne koht uute kapsasalatite retseptide avastamiseks!
3. septembril oodatakse kõiki salatimeistreid Eesti Põllumajandusmuuseumis toimuvale suurüritusele Tartu Sügisnäitus ja Tõuloom 2011. Kaasa haarake ka sõpru, sest just külastajad valivad maitsvaima ja meelepärasema salati.
Tõeliseid salatimeistreid premeeritakse auhindadega!
Põnevaid teadmisi kapsastest ja nende sortidest leiab samal päeval avatavast uuest näitusest Kasulik kapsas.
Konkursi sujuvamaks toimimiseks palume osalemisest teatada tel 738 3817 või 524 6572 (Ellen Pärn).

Tunnustame hiie sõpra!

Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.

Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva elujõu sügavamaid juuri.

Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.

Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.

Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning määrab Hiie sõbra aunime. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 19.11. Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel.

Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo, Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo
Sepp ning Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.

Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud.

Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pühapaigast on riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Nendestki on paljud armetus seisundis, kuna neid pole osatud või tahetud kohaselt ja väärikalt hoida. Taunitavas käitumises on aga sageli süüdi vaid teadmatus. On ju paljude inimeste juured katkenud ning kooliõpikuis kõneldakse pühapaikadest napilt ja kohati vääralt.

Euroopa Liidu kosmoselaev saab Eesti lapse nime

1. septembril sai avalöögi Euroopa Komisjoni kosmoseteemaline lastejoonistuste võistlus, mille võitja nimi antakse ühele Euroopa Liidu Galileo võrgustiku satelliidile. Võistlus kestab 15. novembrini.

Joonistusvõistlus on mõeldud 9-11-aastastele lastele ja toimub Euroopa Komisjoni Galileo programmi raames. Galileo on Euroopa iseseisev satelliitnavigatsiooni süsteem, mille käigus lennutatakse kosmosesse vähemalt 27 satelliiti. Joonistusvõistlus toimub kõigis 27 Euroopa Liidu liikmesriigis 2011. aasta jooksul ning iga riigi võitja saab kosmosesse omanimelise satelliidi.

Joonistusvõistluse žürii liikme ja Tartu Ülikooli füüsika instituudi kosmose- ja militaartehnoloogia töörühma juhi Mart Noorma sõnul on tegemist väga haruldase võimalusega. „Ühe eesti lapse järgi nimetatakse ligikaudu 200 miljonit eurot maksev kosmoselaev, mis toob inimkonnale tulevikus palju kasu,“ ütles Noorma. „Galileo satelliitide võrgustik on Euroopa Liidu suur samm kosmosetehnoloogilise ülemvõimu suunas ja selle arendamises löövad kaasa ka Eesti spetsialistid.“

Võistlusel osalemiseks peab iga laps valmistama pildi teemal “Kosmos ja kosmoselend”. Pildil võivad olla näiteks tähed, raketid, planeedid või satelliidid. Kasutada võib mis tahes joonistamis-, maalimis- ja värvimismaterjale ning –tehnikaid ja loomulikult fantaasiat. Pildid tuleb seejärel sisse skaneerida või teha neist foto ja laadida üles Galileo joonistusvõistluse kodulehele.

Peale Mart Noorma kuuluvad võistluse Eesti žüriisse veel laulja Laura Põldvere ja riigikogu liige, endine kultuuriminister Laine Randjärv. Võitja kuulutatakse välja 2012. aasta jaanuaris toimuval auhinnatseremoonial, kus võitjale antakse üle diplom ja auhind, mis kujutab nende järgi nime saanud päris-satelliiti.

2011 ja 2012 aastal tähistatakse Eestis teadusaastat. Loe lähemalt!

Lisainformatsioon:
Kristine Mumma, Powerhouse OÜ
E-post: kristine.mumma@powerhouse.ee, tel: +372 699 8032

Kapsasalatimeistreid oodatakse konkursile

Eesti põllumajandusmuuseum kutsub nii amatööre kui ka meistreid osalema kapsasalatikonkursil.

„Olgu su kausis suvine kapsasalat, juustu-kapsasalat või miskit veelgi põnevamat, kogemused ja senised katsetused ootavad jagamist ja muljete vahetamist,” innustavad korraldajad.

Salatid on oodatud 3. septembril Eesti põllumajandusmuuseumis toimuvale suurüritustele „Tartu sügisnäitus” ja „Tõuloom 2011”. Maitsvaima ja meelepäraseima salati valivad külastajad.

Tõelisi salatimeistreid premeeritakse auhindadega! Põnevaid teadmisi kapsastest ja nende sortidest leiab samal päeval avatavast uuelt näituselt „Kasulik kapsas”.

Konkursi sujuvamaks toimimiseks palutakse osalemisest teatada tel 738 3817 või 524 6572 (Ellen Pärn).

“Kaunis Eesti Kodu 2011” auhindas ka Võrumaa kaunid kodud

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves andis üle konkursi “Kaunis Eesti Kodu 2011″ auhinnad, teiste seas said auhinna ka Võrumaa kaunid kodud.

Võrumaalt auhinnati Raul, Evi ja Aadu Kure talu Urvaste vallast, Ludmilla Bagdanova ja Genadi Kasemaa Tiigi talu Võru vallas, Ruth ja Meelis Raami kodu Võru linnas ning Ilona Kalinskaja ja Mati Põderi Nostalgia talu Haanja vallas.

Riigipea tänas kõiki laureaate, kelle abiga on Eesti saanud palju ilusamaks ja puhtamaks. 2011. aastal oli konkursi laureaate kokku 82 ja need valis välja Eesti Kodukaunistamise Ühendus. Auhinnatseremoonia toimus 14. korda.

“Ilusad kodud ei ole tekkinud üleöö või iseenesest. See on olnud järjekindla töö tulemus, mida on tehtud ka vaatamata kitsastele ja rasketele aegadele, kuid alati südamega,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Ugala teatrimajas, andes üle “Kaunis Eesti Kodu 2011″ auhinnad.

President Ilvese sõnul ei ole kaunis kodukoht ainult linna või vallajuhtide mure ja hool. “See on kõigi elanike töö ja kindlasti ka arusaamine, et palju parem ja turvalisem on elada, kui kodu on korras ja tänav puhas. Korrastatud ümbrus on ju osa paremast elukeskkonnast, mis aitab kaasa piirkonna arengule ja elanike soovile siin elada ja ka ise midagi head ära teha,” nentis president Ilves.

Paide kuulutas välja ettevõtluskonkursi

Eilsel istungil otsustas Paide Linnavalitsus välja kuulutada Paide linna ettevõtluskonkursi.

Ettevõtluskonkursi käigus selgitatakse välja Paide linna selle aasta parimad ettevõtjad ning tunnustatakse linna arengule kaasa aidanud tublisid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja äriühinguid.

Konkurss viiakse läbi viies erinevas kategoorias: Paide parim ettevõte 2011, Paide parim tööandja 2011, Paide parim toetaja 2011, Paide parim kohalik toode või teenus 2011 ning Paide Parima teeninduskultuuriga ettevõte 2011.

Kandidaate võivad konkursile üles seada juriidilised isikud (sh kandidaat ise), organisatsioonid, asutused ja eraisikud. Ülesseatav kandidaat peab tegutsema Paide linna haldusterritooriumil ning tal ei tohi olla riiklike maksuvõlgasid.

Konkursile laekunud ettepanekud vaatab läbi ning kandidaate hindab ajutine komisjon. Konkursi tulemused kinnitab Paide Linnavalitsus ning iga kategooria parimat autasustatakse tänukirja ja meenega Paide linna sünnipäeva tähistamise üritusel 30. septembril 2011.

Kandidaadi ülesseadmiseks tuleb Paide Linnavalitsusele esitada hiljemalt 15. septembriks 2011 kirjalik ettepanek, saates selle aadressil Pärnu tn 3, Paide 72711, tuua see Linnavalitsuse sekretäri kätte – Pärnu tn 3 või edastada e-postina: paide@paide.ee.

Allikas: paide.ee

Maanteemuuseumis tähistatakse 20. augustil 115 aasta möödumist Eesti esimesest autoesitlusest

Eesti Maanteemuuseumi poolt välja kuulutatud fotokonkursi „Maanteede uhkus“ eesmärk oli leida üles ja tunnustada eripäraseid ja omanäolisi sõidukeid Eestimaal. Konkursile laekunud töödest hinnati ümberehitatud sõidukite kategoorias peapreemia vääriliseks Janne Eespäeva ZAZ 965A, mis koos omapärase järelkäruga kokku moodustavad poolteist Maanteemuhku. Tööde vähesuse tõttu oma-ehitatud sõidukite kategoorias auhindu välja ei jagatud. Kasutamata jäänud auhinnafond (Olerexi kinkekaardid kokku 500€ väärtuses) lähevad ümberjagamisele 20. augustil muuseumis toimuva ise ehitatud ja ümber ehitatud masinate näitusel osalevate sõidukite vahel. Nende hulgast valivad oma lemmikud välja muuseumi külastajad. Eriauhinna, ühe õlivahetuse jagu õli, on oma lemmikule välja pannud Addinol.
Toimunud fotokonkurss oli toredaks soojenduseks Eesti Maanteemuuseumis 20. augustil toimuvale üritusele, millega tähistatakse 115 aasta möödumist esimesest Eestis toimunud autoesitlusest. Ootame kõiki konkursil osalenud sõidukeid ja nende omanikke oma eripäraseid ja ainulaadseid sõidukeid tutvustama ja näitama.
Kohtumiseni 20. augustil maanteemuuseumis!

Muuseum.mnt.ee

Ilus kodu on järjepideva töö tulemus

„Ilusad kodud ei ole tekkinud üleöö või iseenesest. See on olnud järjekindla töö tulemus, mida on tehtud ka vaatamata kitsastele ja rasketele aegadele, kuid alati südamega,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves eile Ugala teatrimajas „Kaunis Eesti Kodu 2011“ auhindu välja andes.

Riigipea tänas kõiki „Kaunis Eesti Kodu“ laureaate, kelle abiga on Eesti saanud ilusamaks ja puhtamaks.

Auhinna “Kaunis Eesti Kodu” laureaate oli tänavu 82, need valis välja Eesti Kodukaunistamise Ühendus.

“Kaunis Eesti Kodu 2011” auhinna said: Loe edasi: Ilus kodu on järjepideva töö tulemus

Läänemaal lõpeb täna Eesti Külade IX Maapäev

Täna lõpeb Läänemaal Roostal Eesti Külade IX Maapäev „Tagasi koju!“, mille avasid reedel Liikumise Kodukant juhatuse esimees Liina Saar ja Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Maapäev on Liikumise Kodukant suursündmus, mida peetakse iga kahe aasta järel erinevas Eesti maakonnas alates 1996. aastast. Sel aastal on koos Liikumisega Kodukant korraldaja ja vastuvõtja Kodukant Läänemaa

Maapäeva ettevõtmised said hoo sisse juba 1. augustil, mil algasid Kodukandi Koolituskeskuse õppepäevad Läti ja Ukraina külalistele. Nädala sees tutvusid 33 väliskülalist 17 riigist Harju-, Rapla- ja Järvamaa küladega, samuti toimus õppereis Pärnu- ja Läänemaale. Reede algas Avatud ustega Läänemaa valdades, kes võõrusatasid 15 maakonna delegatsioone.

Roostal said kokku 440 osalejat, korraldajat, külalist ja vabatahtlikku, kes kolme päeva jooksul seadsid sihte kaheks järgmiseks Kodukandi tegevusaastaks. Maapäeva avamisel kuulutas Riigikogu esimees Ene Ergma (ühtlasi hindamiskomisjoni esimees) välja Liikumise Kodukant üle-Eestilise konkursi Aasta Küla 2011 võitja. Loe edasi: Läänemaal lõpeb täna Eesti Külade IX Maapäev

Puitarhitektuuri välkkonkursi võitis töö „Lipp lipi peal“

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ning Puuinfo korraldatud arhitektuuri välkkonkursi võitis Siim Tiisvelti, Tanno Tammessoni ja Gunnar Kurusti ideekavand „Lipp lipi peal“. Töö kavandi juures mängis rolli Eesti vanasõna ning sellest inspireerituna ei kasutatud augustis Rotermanni kvartalisse püstitatava võidutöö ehitusel ühtegi naela.

„Vanade eestlaste rõhtpalk hoonete eeskuju järgides, kuid kaasaegses võtmes lahendatud tapisüsteem hoiab kogu ehitist koos, pakkudes samaaegselt silmailu oma lihtsuses ja loogilisuses. Ilma naela, liimi või mõne muu abivahendita on puidule antud ainuõigus esindada väärikalt Eesti metsa- ja puidutööstust,“ märkisid autorid ideekavandi seletuskirjas.

EMPLi tegevjuht Ott Otsmanni sõnul näitas võidu pälvinud kavand puitdetailide korduvkasutuse tegelikke võimalusi meie elus ning kajastab sümboolselt puitmaterjali taastuvust metsas.

Žüriiliikme arhitekt Peeter Pere arvates on võidutöö uusasjalik. “See on lihtne, põhjamaisest esteetikast lähtuv ning samas ka funktsionaalne, lihtsalt demonteeritav, inspireeriv ning materjalide osas hetke laoseisuga lihtsalt kohandatav,” ütles Pere.

AS UPM-Kymmene Otepää vineeritehase tegevjuhi ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehele Ando Jukkile meenutas võidutöö puidust konstruktorit, mis on lihtne ja praktiliselt teostatav.

Arhitektuuri- ja disainikriitiku Karin Pauluse väitel eristus võidutöö mitmest konkurendist sellega, et autorid olid pakkunud materjali ning raha säästva ja hõlpsalt teostatava lahenduse. Loe edasi: Puitarhitektuuri välkkonkursi võitis töö „Lipp lipi peal“

Viljandi maavanem kuulutas välja perearsti konkursi

Peatselt vabaneva nimistu tõttu kuulutas Viljandi maavanem välja konkursi perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks; konkursi tähtaeg on 12. august.

Perearsti teeninduspiirkond on Viljandi linn ning Pärsti ja Saarepeedi vald Viljandi maakonnas. Kõnealuse nimistu suurus seisuga 31. detsember 2010 oli 1737 inimest.

„Konkursi väljakuulutamine on tingitud sellest, et kauaaegne perearst Agnes Leesmäe siirdub sügisel pensionile,“ selgitas Viljandi maavalitsuse sotsiaalala peaspetsialist Luule Vitsur. „Agnes Leesmäe on Viljandis laste- ja perearstina töötanud üle 40 aasta,“ lisas ta.

Konkursi teel praksise saanud arsti ülesanne on perearstiabi osutamine määratud teeninduspiirkonnas ja tegevuse asukohaga Viljandi linnas. Loe edasi: Viljandi maavanem kuulutas välja perearsti konkursi

Tunnustati noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate

Kiek in de Kök-is tunnustati teist korda toimunud noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate. Konkursile sai esitada nii luulet, proosat kui ka laule, milles kajastuvad noorte mõtisklused teemadel Eestimaa, isamaa, kodu, kodumaa-armastus.

Luulekonkursi raames tunnistas žürii nooremas vanuseastmes parimaks Keily Tammaru Viljandist, Sandra Maisi Tallinnast, Laura-Eliis Vardja Tartust ning eripreemia pälvis Eliise-Anett Vakker Rakverest. Vanemas vanuseastmes pälvisid tunnustuse Mare-Elle Fjodorova Kohtla-Järvelt, Karolin Kaivoja Kohtla-Nõmmelt ja Sergei Ošotin Tallinnast.

Nooremas vanuseastmes proosakonkurssi esimest kohta välja ei antud, kuid parimateks peeti Keily Tammarut Viljandist ja Laura Sinimäed Pärnust. Vanemas vanuseastmes olid parimad kirjutajad Henrik Tartlan Jõhvist, Tuuli Türk Viimsist, Gretel Kant Tartust ning eripreemia pälvis Mikitamäe Noorteaktiiv.

Laulukonkursi laureaatideks tunnistati Peeter Hansen Sauga vallast ja Hele-Maria Taimla Tallinnast. Loe edasi: Tunnustati noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate

Kauneid kodu- ja aiapilte oodatakse 10. juulini

Parim õueruum 2010, perekond Vainukivi taastatud talu Saarde vallas Pärnumaal.

Ajakirja Kodu & Aed võistluse Kodu Kauniks tähtaeg pikenes. Saates hiljemalt 10. juuliks aadressil kodukauniks@forma.ee aia- või kodupilte, võib võita hinnalisi auhindu!

Kokku jagatakse auhindu 18300 € väärtuses.

Lähemalt võistlusest ajakirja kodulehel www.kodu-aed.ee

Võistluse tänavune uudis on disainiauhind, mis antakse esmakordselt välja koostöös Lutheri stuudioga. Sellega tunnustatakse parimat omatehtud kodust majapidamis- või mööblieset.

Ka Eesti ainsale proffide aiandusauhinnale, aiakultuuri edendamise preemiale Hansaplantilt võivad kõik veel kandidaate esitada.

Eve Veigel

Põlvamaal valiti välja selle aasta kaunimad kodud

Konkursi „Kaunis Eesti kodu 2011“ maakondlik komisjon (esimees Marika Saks) esitas vabariigi presidendile autasustamiseks neli sel aastal enam silmapaistnud Põlvamaa kodu.

Meida Mõttuse kodu Pikareinu külas Valgjärve vallas. ”Kui suur pind niita!” on ilmselt esimene mõte, mis Meida Mõttuse kodu külastajat tabab. Ja kui korras on see kõik! Vesiroosirohket tehistiiki ääristavad lillepeenrad ja puud, sealhulgas leinavormid ja iidne tamm. Kogu haljastus sulandub imepäraselt ümbritsevasse loodusesse, moodustades väljapeetud terviku.

Eve ja Mati Kuklase kodu ja puidutöökoda Sõreste külas Kanepi vallas. See kodu asub sõna otseses mõttes metsa süles – mets piirab seda kolmest küljest. Uusehitised on rajatud põlistega samas stiilis, kogu kujundus järgib traditsiooni, säilitatud on ka endisaegsed puud ja kaev. Miski ümbruse heakorras ei viita puidutööstushoone olemasolule – ometi on tegu jõudsa tootmisettevõttega. I-le paneb täpi looklev lillepeenar.

Liidia Ojakivi kodu Kahkva külas Mikitamäe vallas. Väike kinnine aed meenutab setode kindlustalusid. Muljet avaldab krunti piirav tihe kuusehekk. Kogu minimalistlik kujundus järgib põlistalu traditsiooni, ei midagi liigset, ometi kätkeb seegi endas suurt tööd. Tavakohaselt värvimata hoonete taustal tõmbavad tähelepanu lillede värvilaigud ning leidlikud detailid. Kogu kujundus on viimse detailini läbi mõeldud, sealhulgas ka elumaja terrassilt avanev vaade ümbritsevale maastikule. Pilkupüüdvad on ühesuguses stiilis rajatud suveköök ja -tualett, moodsa elumajaga harmoneeruvad sillutatud teerajad ja laternad, hoolitsetud muruvälja täiendavad valitud lilled ning ilupõõsad.

undrits_10 — Eda Undritsa ja Andres Vijari kodu.

Eda Undritsa ja Andres Vijari kodu Himmaste külas Põlva vallas. Kogu kujundus on viimse detailini läbi mõeldud, sealhulgas ka elumaja terrassilt avanev vaade ümbritsevale maastikule. Pilkupüüdvad on ühesuguses stiilis rajatud suveköök ja -tualett, moodsa elumajaga harmoneeruvad sillutatud teerajad ja laternad, hoolitsetud muruvälja täiendavad valitud lilled ning ilupõõsad.
Lisaks pälvis Kauni Eesti Kodu konkursi vabariikliku eripreemia tervisespordirajatiste valdkonnas Mammaste tervisespordikeskus kui ilus, heakorrastatud ja mitmekülgseid tervisespordivõimalusi pakkuv ühtne spordikompleks. Tervisespordikeskus koosneb kõrgtasemel hooldatud radadest ja mugavast olmehoonest, mis pakub erinevaid teenuseid. Spordiklubi Serviti poolt hooldatud tervise- ja suusarajad vastavad kõrgetele kvalifikatsiooninõuetele, mis võimaldavad korraldada ka rahvusvahelisi suurvõistlusi.
Allikas: polvamaa.ee

Vanemuise sopran Pirjo Püvi pälvis eriauhinna
kauneima “Ave Maria” esituse eest

kolm esimest — Andrei Savtsenko, Elina Volkmane ja Pirjo Püvi.

Kuuest finaali jõudnud lauljast tunnistas žürii parimaks ja teise preemia vääriliseks kauni tämbriga, täisjõulise dramaatilise baritoni Andrei Savtšenko Valgevenest, kes valiti ka publiku lemmikuks. Kolmanda koha pälvis säravahäälne sopran Elina Volkmane Lätist. Esimese preemia ja Grand Prix’ otsustas žürii jätta seekord välja andmata.

Kauneima Ave Maria esitaja eriauhind kuulus Eesti lauljatarile, kaunihäälsele Vanemuise sopranile Pirjo Püvile.

Finaali jõudsid ka Juri Samoilov (bariton, Ukraina), Tatjana Ganina (sopran, Ukraina), Nicola Proksch (sopran, Austria). Lauljaid saatis Kaunase muusikateatri ja Pärnu linnaorkestri ühendorkester Erki Pehki juhatusel.

Žürii esinaine, Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor Ingrid Kremling ütles: „Konkurss on saavutanud rahvusvahelise tuntuse, tase on väga-väga kõrge ja otsust langetada ei olnud sugugi lihtne.”

Vastavalt reglemendile saavad laureaadid võimaluseosaleda PromFesti järgmise festivali ooperilavastuse koosseisus ja esineda PromFesti kontsertprogrammides.

Võistulaulmisele registreerus kokku 83 lauljat 17st riigist.

Järvamaa on oma suveniiri leidnud

Konkurss „Järvamaa suveniir 2011” on lõppenud; võitjad pärjatakse 17. juunil Järvamaa turismiinfokeskuse uute ruumide avamisel Paides, annab teada Järvamaa infoportaal.

12. juunil lõppenud internetihääletusel andis oma hääle 239 inimest. Publiku ja žürii häälte kokkuliitmise tulemusena võitis I preemia märgusõna „Helk” all võistlusele Ambla mustritega helkurmärgid ja -magnetid saatnud disainer Heidi Solo OÜst Maagilise Reklaamidisaini Koda Magic Design.

Kontaktiümbrikuid avades selgus, et samad kätepaarid on valmistanud ka teise koha töö – rahvusmustrilised patsikummid. Kolmandaks platseerusid Paide rahvariidevööle uuendusliku vormi andnud Paide käsitööpoe naised Ene Kuldre ja Aili Rammo.

Auhinnafond jaguneb järgmiselt: esimene koht 319 eurot , teine koht 128 eurot ja kolmas koht 64 eurot. Võidutöid saab alates 18. juunist osta Järvamaa turismiinfokeskusest.

Publik pidas parimaks märgusõna „Abrakadabra” all olevat maiust nimetusega „Järva Jaani õnnejunnid”, mis olid saabunud ainsa tööna välismaalt, praegu Londonis elavalt ja töötavalt Anu Vaselt.
Konkursile saabus üle 30 töö kõikjalt Eestist.

Jätkub konkurss “Kultuurimälestised Vikipeediasse”

MTÜ Wikimedia Eesti ja Muinsuskaitseamet kuulutasid välja fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse”, mille eesmärk on täiendada vaba veebientsüklopeediat piltidega Eestis muinsuskaitse all olevatest objektidest ning tuua muinsuskaitseteemasid inimestele lähemale.

Võistlus toimub “Wiki Loves Monuments” nime all 2011. aastal samaaegselt terves reas Euroopa riikides ning iga maa parimad fotod konkureerivad lisaks kohalikele auhindadele lõpuks ka üleeuroopalise tunnustuse nimel.

Osaleda võib igaüks ja võistlusele esitatavate fotode arv ei ole piiratud, vastupidi – mida rohkem mälestisi on jäädvustatud, seda suuremad on auhinna saamise võimalused.

Eestikeelsesse Vikipeediasse on koostatud Kultuurimälestiste riikliku registri alusel loendid, kus on esitatud kõik registris olevad enam kui 27 000 objekti koos asukohainfoga. Mälestisi saab leida ka spetsiaalse kaardirakenduse abil. Võistlusel

osalemiseks tuleb leida muinsuskaitse all olev objekt, teha sellest foto ja laadida see septembrikuus üles võistluse kodulehelt leitava vormi abil. Võistlusest võtavad osa fotod, mis on üles laaditud 1.-30. septembril, foto tegemise aeg võib olla ka varasem. Üleslaadija peab olema foto autor ning kõik pildid tuleb avaldada vaba kasutuse litsentsi all.

Laekunud fotosid saab edaspidi vabalt kasutada nii Vikipeedia artiklites kui ka Vikipeediast väljaspool äramärgitud töödest koostatakse rändnäitus. Lisainfo: www.wikilovesmonuments.ee

Homme lõpetatakse pidulikult
VII Klaudia Taevi konkurss ja PromFest

attila — PromFest ja Endla teater tõid suveks lavale Verdi "Attila".

1996. aastal alguse saanud Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss on 15 aastaga kindlustanud endale koha Pärnu kultuurielus ja Eesti kultuurimaastikul.

Pärnusse rahvusvahelisele ooperimuusika festivalile PromFest saabusid sel nädalal ooperimaailma tulevikutähed, noored ooperilauljad üle maailma osalesid VII Klaudia Taevi nimelisel lauljate konkursil. Konkursi teeb ainulaadseks see, et üks võidupreemiatest on laulda peaosa enda poole valitud ooperis, mis lavastatakse just võitja jaoks järgmisel, kahe aasta pärast toimuval PromFestil nagu tänavu Attila.

Konkursile registreerus 83 lauljat, helisalvestite põhjal kutsuti Pärnusse 32 solisti 17st riigist: USA-st, Prantsusmaalt, Austriast, Argentinast, Venemaalt, Lõuna-Koreast, Soomest, Poolast, Valgevenest, Ukrainast, Norrast, Lätist, Bulgaariast, Kanadast, Saksamaalt, Sloveeniast ja Eestist. Senistest osalejatest on pääsenud nii mõnigi maailma esilavadele New Yorgi Metropolitan Operas, Milano La Scalas, Moskva Suures teatris.

Enne pidulikku finaalkontserti läbisid lauljad kaks vooru. Eile, 10. juunil kõlas edasipääsenute esituses kohustusliku palana Franz Schuberti vokaalset meisterlikkust nõudev ”Ave Maria”. See on üks Taevi konkursi tunnusmärke ja kohustuslik alates esimesest võistlusest.

Konkursi žürii on igati väärikas: Ingrid Kremling-Domanski – Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor (žürii esinaine, Saksa), Henri Maier – Opera Eventsi juht (Saksa/Prantsusmaa), Alain Surrans – Rennes’i ooperi peadirektor (Prantsusmaa), Peter Theiler -Nürnbergi ooperi peadirektor (Saksa), Hans Nieuwenhaus – ooperistuudio Nederlands juht lavastaja (Holland), Vladimiras Prudnikovas – Leedu rahvusooperi solist, Leedu muusikaakadeemia professor (Leedu), Erkki Alste – Opera-Connection Alste & Mödersheimi (Soome/Saksamaa), Tatjana Zozulja – lavastaja (Ukraina), Paul Mägi – Vanemuise teatri peadirigent (Eesti), Erki Pehk – dirigent, PromFesti kunstiline juht (Eesti).

Täna toimub Ammende villas Klaudia Taevi mälestusõhtu. Taevi õpilaste kõrval astuvad üles Vladimiras Prudnikovas, Urve Tauts, Therese Raide, Malle Raid jt, kontsertmeister Helin Kapten.

VII Klaudia Taevi konkurss ja PromFest lõpevad homme Pärnu kontserdimajas suurejoonilise finaalkontserdiga, millel selguvad võitjad ja laureaadid.

Kodukant otsib aasta küla

Eesti külaliikumise Kodukant aasta küla valimise komisjon on tutvunud juba kümne maakonna aasta külaga, 6.-7. juulil väisatakse Pärnumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Tartumaa aasta küla.

Komisjoni retk kulgeb trajektooril: Murru–Suigu külade piirkond Pärnumaal, Maaritsa küla Põlvamaal, Tsolgo küla Võrumaal, Palupera küla Valgamaal, Rahinge küla Tartumaal,

Seejärel valib hindamiskomisjon Eesti tänavuse aasta küla. Tiitlivõitja kuulutatakse välja 5. augustil, IX Eesti külade maapäeval Roostal.

Aasta küla hindamiskomisjoni kuuluvad Ene Ergma –Riigikogu esimees, Kristine Hindriks – põllumajandusministeeriumi esindaja, Rein Raudvere – Maalehe esindaja, Taimi Saarma – Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja, Mariina Laineste – liikumise Kodukant esindaja.

Sänna Kultuurimõis kuulutab välja uue eluga asjade konkursi

Konkursile oodatakse asju, mis on tehtud pruugitud kraamist, igapäevaselt tarvilikud, huvitavad ja omanäolised.

Asja pakkumiseks helista 58203730 (Liis) või kirjuta e-posti aadressile kultuurimois@kultuuritehas.ee või saada tavaline kiri aadressile “Sänna Kultuurimõis, Sänna, Rõuge vald, 66710 Võrumaa”. Meie tuleme teeme pilti ja küsime kuidas asi alguse sai. Töid oodatakse 15. juunini 2011. Huvitavamatest asjadest trükitakse rändav fotonäitus. Kõik saadetud tööd riputatakse Sänna Kultuurimõisa kodulehele. Auhinnaks talgupäev töö autori juures! Konkrussi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tartu suveniirikonkursi võitis linnajalgratta sadulakate

Tartu linnavalitsuse korraldatud suveniirikonkursile laekus üle poolesaja Tartu linna ja maakonda tutvustava eseme. Esikoha vääriliseks tunnistas žürii erksavärvilised Tartu sümboolikaga linnajalgratta sadulakatted.

“Julgelt kolmandik konkursile laekunud töödest olid originaalsed suveniirid, mida Tartu linn võiks oma külalistele kinkida ja nii end omanäolise linnana tutvustada. Konkurss andis ka väga hea ülevaate nendest ideedest, mis hetkel ühiskonnas aktuaalsed ja inimesi puudutavad – ehk siis ökoloogiline mõtlemine, käsitöö ja praktilised ning nutikad ideeleiud. Konkursi tulemusega võib rahule jääda,” kommenteeris linna avalike suhete osakonna juhataja Indrek Mustimets.

Konkursile esitatud tööde seast valis turismiasjatundjatest, disaineritest, ettevõtjatest ja linnaametnikest koosnev žürii välja 16 tööd, mille seast selgitati kolm auhinnalist kohta.

Esimese koha ja 500 euro vääriliseks hinnati MTÜ Iseseisev Elu linnajalgratta sadulakatted. Erksavärvilised sadulakatted on kergesti paigaldatavad ja puhastatavad ning igati sobivad jalgrattalinnaks pürgiva linna suveniiriks.

Loe lähemalt

Järvamaa valib oma suveniiri

Järvamaa arenduskeskuse väljakuulutatud konkursile „Järvamaa suveniir 2011” laekus rohkelt töid ja neid saab 30 märgusõna all hinnata veebilehel www.jarva.ee. Võitjad kuulutatakse välja Järvamaa turismiinfokeskuse avamisel 17.juunil.

Konkursiga „Järvamaa suveniir 2011” soovitakse mitmekesistada Järva maakonda tutvustavate ja piirkonna mainet kujundavate suveniiride valikut ning ärgitada suveniiritootjaid looma piirkonda iseloomustavaid meeneid.

Konkursile laekunud tööde hulgast valivad võitjad Järvamaa arenduskeskuse kokkukutsutud hindamiskomisjon ja kõik konkursist huvitatud, kes hindavad töid Järvamaa infoportaalis.

Samuti saab anda häält oma lemmiku poolt Facebookis „Järvamaa – Eesti südamaa” lehel albumis „Suveniirikonkurss”. Internetis saab oma lemmikule hääle anda kuni 12. juunini.

Auhinnad on rahalised. Auhinnafond jaguneb järgmiselt: I koht 319 eurot, II koht 128 eurot ja III koht 64 eurot. Auhinnatud tööd võivad edaspidi kasutada märget „Järvamaa suveniir 2011”.

Järvamaa arenduskeskusel on suveniirikonkursi korraldamine teistkordne ettevõtmine, 2010. aastal laekus kaheksa tööd.