konkurss

Paide kuulutas välja ettevõtluskonkursi

Eilsel istungil otsustas Paide Linnavalitsus välja kuulutada Paide linna ettevõtluskonkursi.

Ettevõtluskonkursi käigus selgitatakse välja Paide linna selle aasta parimad ettevõtjad ning tunnustatakse linna arengule kaasa aidanud tublisid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja äriühinguid.

Konkurss viiakse läbi viies erinevas kategoorias: Paide parim ettevõte 2011, Paide parim tööandja 2011, Paide parim toetaja 2011, Paide parim kohalik toode või teenus 2011 ning Paide Parima teeninduskultuuriga ettevõte 2011.

Kandidaate võivad konkursile üles seada juriidilised isikud (sh kandidaat ise), organisatsioonid, asutused ja eraisikud. Ülesseatav kandidaat peab tegutsema Paide linna haldusterritooriumil ning tal ei tohi olla riiklike maksuvõlgasid.

Konkursile laekunud ettepanekud vaatab läbi ning kandidaate hindab ajutine komisjon. Konkursi tulemused kinnitab Paide Linnavalitsus ning iga kategooria parimat autasustatakse tänukirja ja meenega Paide linna sünnipäeva tähistamise üritusel 30. septembril 2011.

Kandidaadi ülesseadmiseks tuleb Paide Linnavalitsusele esitada hiljemalt 15. septembriks 2011 kirjalik ettepanek, saates selle aadressil Pärnu tn 3, Paide 72711, tuua see Linnavalitsuse sekretäri kätte – Pärnu tn 3 või edastada e-postina: paide@paide.ee.

Allikas: paide.ee

Maanteemuuseumis tähistatakse 20. augustil 115 aasta möödumist Eesti esimesest autoesitlusest

Eesti Maanteemuuseumi poolt välja kuulutatud fotokonkursi „Maanteede uhkus“ eesmärk oli leida üles ja tunnustada eripäraseid ja omanäolisi sõidukeid Eestimaal. Konkursile laekunud töödest hinnati ümberehitatud sõidukite kategoorias peapreemia vääriliseks Janne Eespäeva ZAZ 965A, mis koos omapärase järelkäruga kokku moodustavad poolteist Maanteemuhku. Tööde vähesuse tõttu oma-ehitatud sõidukite kategoorias auhindu välja ei jagatud. Kasutamata jäänud auhinnafond (Olerexi kinkekaardid kokku 500€ väärtuses) lähevad ümberjagamisele 20. augustil muuseumis toimuva ise ehitatud ja ümber ehitatud masinate näitusel osalevate sõidukite vahel. Nende hulgast valivad oma lemmikud välja muuseumi külastajad. Eriauhinna, ühe õlivahetuse jagu õli, on oma lemmikule välja pannud Addinol.
Toimunud fotokonkurss oli toredaks soojenduseks Eesti Maanteemuuseumis 20. augustil toimuvale üritusele, millega tähistatakse 115 aasta möödumist esimesest Eestis toimunud autoesitlusest. Ootame kõiki konkursil osalenud sõidukeid ja nende omanikke oma eripäraseid ja ainulaadseid sõidukeid tutvustama ja näitama.
Kohtumiseni 20. augustil maanteemuuseumis!

Muuseum.mnt.ee

Ilus kodu on järjepideva töö tulemus

„Ilusad kodud ei ole tekkinud üleöö või iseenesest. See on olnud järjekindla töö tulemus, mida on tehtud ka vaatamata kitsastele ja rasketele aegadele, kuid alati südamega,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves eile Ugala teatrimajas „Kaunis Eesti Kodu 2011“ auhindu välja andes.

Riigipea tänas kõiki „Kaunis Eesti Kodu“ laureaate, kelle abiga on Eesti saanud ilusamaks ja puhtamaks.

Auhinna “Kaunis Eesti Kodu” laureaate oli tänavu 82, need valis välja Eesti Kodukaunistamise Ühendus.

“Kaunis Eesti Kodu 2011” auhinna said: Loe edasi: Ilus kodu on järjepideva töö tulemus

Läänemaal lõpeb täna Eesti Külade IX Maapäev

Täna lõpeb Läänemaal Roostal Eesti Külade IX Maapäev „Tagasi koju!“, mille avasid reedel Liikumise Kodukant juhatuse esimees Liina Saar ja Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Maapäev on Liikumise Kodukant suursündmus, mida peetakse iga kahe aasta järel erinevas Eesti maakonnas alates 1996. aastast. Sel aastal on koos Liikumisega Kodukant korraldaja ja vastuvõtja Kodukant Läänemaa

Maapäeva ettevõtmised said hoo sisse juba 1. augustil, mil algasid Kodukandi Koolituskeskuse õppepäevad Läti ja Ukraina külalistele. Nädala sees tutvusid 33 väliskülalist 17 riigist Harju-, Rapla- ja Järvamaa küladega, samuti toimus õppereis Pärnu- ja Läänemaale. Reede algas Avatud ustega Läänemaa valdades, kes võõrusatasid 15 maakonna delegatsioone.

Roostal said kokku 440 osalejat, korraldajat, külalist ja vabatahtlikku, kes kolme päeva jooksul seadsid sihte kaheks järgmiseks Kodukandi tegevusaastaks. Maapäeva avamisel kuulutas Riigikogu esimees Ene Ergma (ühtlasi hindamiskomisjoni esimees) välja Liikumise Kodukant üle-Eestilise konkursi Aasta Küla 2011 võitja. Loe edasi: Läänemaal lõpeb täna Eesti Külade IX Maapäev

Puitarhitektuuri välkkonkursi võitis töö „Lipp lipi peal“

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ning Puuinfo korraldatud arhitektuuri välkkonkursi võitis Siim Tiisvelti, Tanno Tammessoni ja Gunnar Kurusti ideekavand „Lipp lipi peal“. Töö kavandi juures mängis rolli Eesti vanasõna ning sellest inspireerituna ei kasutatud augustis Rotermanni kvartalisse püstitatava võidutöö ehitusel ühtegi naela.

„Vanade eestlaste rõhtpalk hoonete eeskuju järgides, kuid kaasaegses võtmes lahendatud tapisüsteem hoiab kogu ehitist koos, pakkudes samaaegselt silmailu oma lihtsuses ja loogilisuses. Ilma naela, liimi või mõne muu abivahendita on puidule antud ainuõigus esindada väärikalt Eesti metsa- ja puidutööstust,“ märkisid autorid ideekavandi seletuskirjas.

EMPLi tegevjuht Ott Otsmanni sõnul näitas võidu pälvinud kavand puitdetailide korduvkasutuse tegelikke võimalusi meie elus ning kajastab sümboolselt puitmaterjali taastuvust metsas.

Žüriiliikme arhitekt Peeter Pere arvates on võidutöö uusasjalik. “See on lihtne, põhjamaisest esteetikast lähtuv ning samas ka funktsionaalne, lihtsalt demonteeritav, inspireeriv ning materjalide osas hetke laoseisuga lihtsalt kohandatav,” ütles Pere.

AS UPM-Kymmene Otepää vineeritehase tegevjuhi ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehele Ando Jukkile meenutas võidutöö puidust konstruktorit, mis on lihtne ja praktiliselt teostatav.

Arhitektuuri- ja disainikriitiku Karin Pauluse väitel eristus võidutöö mitmest konkurendist sellega, et autorid olid pakkunud materjali ning raha säästva ja hõlpsalt teostatava lahenduse. Loe edasi: Puitarhitektuuri välkkonkursi võitis töö „Lipp lipi peal“

Viljandi maavanem kuulutas välja perearsti konkursi

Peatselt vabaneva nimistu tõttu kuulutas Viljandi maavanem välja konkursi perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks; konkursi tähtaeg on 12. august.

Perearsti teeninduspiirkond on Viljandi linn ning Pärsti ja Saarepeedi vald Viljandi maakonnas. Kõnealuse nimistu suurus seisuga 31. detsember 2010 oli 1737 inimest.

„Konkursi väljakuulutamine on tingitud sellest, et kauaaegne perearst Agnes Leesmäe siirdub sügisel pensionile,“ selgitas Viljandi maavalitsuse sotsiaalala peaspetsialist Luule Vitsur. „Agnes Leesmäe on Viljandis laste- ja perearstina töötanud üle 40 aasta,“ lisas ta.

Konkursi teel praksise saanud arsti ülesanne on perearstiabi osutamine määratud teeninduspiirkonnas ja tegevuse asukohaga Viljandi linnas. Loe edasi: Viljandi maavanem kuulutas välja perearsti konkursi

Tunnustati noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate

Kiek in de Kök-is tunnustati teist korda toimunud noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate. Konkursile sai esitada nii luulet, proosat kui ka laule, milles kajastuvad noorte mõtisklused teemadel Eestimaa, isamaa, kodu, kodumaa-armastus.

Luulekonkursi raames tunnistas žürii nooremas vanuseastmes parimaks Keily Tammaru Viljandist, Sandra Maisi Tallinnast, Laura-Eliis Vardja Tartust ning eripreemia pälvis Eliise-Anett Vakker Rakverest. Vanemas vanuseastmes pälvisid tunnustuse Mare-Elle Fjodorova Kohtla-Järvelt, Karolin Kaivoja Kohtla-Nõmmelt ja Sergei Ošotin Tallinnast.

Nooremas vanuseastmes proosakonkurssi esimest kohta välja ei antud, kuid parimateks peeti Keily Tammarut Viljandist ja Laura Sinimäed Pärnust. Vanemas vanuseastmes olid parimad kirjutajad Henrik Tartlan Jõhvist, Tuuli Türk Viimsist, Gretel Kant Tartust ning eripreemia pälvis Mikitamäe Noorteaktiiv.

Laulukonkursi laureaatideks tunnistati Peeter Hansen Sauga vallast ja Hele-Maria Taimla Tallinnast. Loe edasi: Tunnustati noorte isamaalise omaloomingu konkursi laureaate

Kauneid kodu- ja aiapilte oodatakse 10. juulini

Parim õueruum 2010, perekond Vainukivi taastatud talu Saarde vallas Pärnumaal.

Ajakirja Kodu & Aed võistluse Kodu Kauniks tähtaeg pikenes. Saates hiljemalt 10. juuliks aadressil kodukauniks@forma.ee aia- või kodupilte, võib võita hinnalisi auhindu!

Kokku jagatakse auhindu 18300 € väärtuses.

Lähemalt võistlusest ajakirja kodulehel www.kodu-aed.ee

Võistluse tänavune uudis on disainiauhind, mis antakse esmakordselt välja koostöös Lutheri stuudioga. Sellega tunnustatakse parimat omatehtud kodust majapidamis- või mööblieset.

Ka Eesti ainsale proffide aiandusauhinnale, aiakultuuri edendamise preemiale Hansaplantilt võivad kõik veel kandidaate esitada.

Eve Veigel

Põlvamaal valiti välja selle aasta kaunimad kodud

Konkursi „Kaunis Eesti kodu 2011“ maakondlik komisjon (esimees Marika Saks) esitas vabariigi presidendile autasustamiseks neli sel aastal enam silmapaistnud Põlvamaa kodu.

Meida Mõttuse kodu Pikareinu külas Valgjärve vallas. ”Kui suur pind niita!” on ilmselt esimene mõte, mis Meida Mõttuse kodu külastajat tabab. Ja kui korras on see kõik! Vesiroosirohket tehistiiki ääristavad lillepeenrad ja puud, sealhulgas leinavormid ja iidne tamm. Kogu haljastus sulandub imepäraselt ümbritsevasse loodusesse, moodustades väljapeetud terviku.

Eve ja Mati Kuklase kodu ja puidutöökoda Sõreste külas Kanepi vallas. See kodu asub sõna otseses mõttes metsa süles – mets piirab seda kolmest küljest. Uusehitised on rajatud põlistega samas stiilis, kogu kujundus järgib traditsiooni, säilitatud on ka endisaegsed puud ja kaev. Miski ümbruse heakorras ei viita puidutööstushoone olemasolule – ometi on tegu jõudsa tootmisettevõttega. I-le paneb täpi looklev lillepeenar.

Liidia Ojakivi kodu Kahkva külas Mikitamäe vallas. Väike kinnine aed meenutab setode kindlustalusid. Muljet avaldab krunti piirav tihe kuusehekk. Kogu minimalistlik kujundus järgib põlistalu traditsiooni, ei midagi liigset, ometi kätkeb seegi endas suurt tööd. Tavakohaselt värvimata hoonete taustal tõmbavad tähelepanu lillede värvilaigud ning leidlikud detailid. Kogu kujundus on viimse detailini läbi mõeldud, sealhulgas ka elumaja terrassilt avanev vaade ümbritsevale maastikule. Pilkupüüdvad on ühesuguses stiilis rajatud suveköök ja -tualett, moodsa elumajaga harmoneeruvad sillutatud teerajad ja laternad, hoolitsetud muruvälja täiendavad valitud lilled ning ilupõõsad.

undrits_10 — Eda Undritsa ja Andres Vijari kodu.

Eda Undritsa ja Andres Vijari kodu Himmaste külas Põlva vallas. Kogu kujundus on viimse detailini läbi mõeldud, sealhulgas ka elumaja terrassilt avanev vaade ümbritsevale maastikule. Pilkupüüdvad on ühesuguses stiilis rajatud suveköök ja -tualett, moodsa elumajaga harmoneeruvad sillutatud teerajad ja laternad, hoolitsetud muruvälja täiendavad valitud lilled ning ilupõõsad.
Lisaks pälvis Kauni Eesti Kodu konkursi vabariikliku eripreemia tervisespordirajatiste valdkonnas Mammaste tervisespordikeskus kui ilus, heakorrastatud ja mitmekülgseid tervisespordivõimalusi pakkuv ühtne spordikompleks. Tervisespordikeskus koosneb kõrgtasemel hooldatud radadest ja mugavast olmehoonest, mis pakub erinevaid teenuseid. Spordiklubi Serviti poolt hooldatud tervise- ja suusarajad vastavad kõrgetele kvalifikatsiooninõuetele, mis võimaldavad korraldada ka rahvusvahelisi suurvõistlusi.
Allikas: polvamaa.ee

Vanemuise sopran Pirjo Püvi pälvis eriauhinna
kauneima “Ave Maria” esituse eest

kolm esimest — Andrei Savtsenko, Elina Volkmane ja Pirjo Püvi.

Kuuest finaali jõudnud lauljast tunnistas žürii parimaks ja teise preemia vääriliseks kauni tämbriga, täisjõulise dramaatilise baritoni Andrei Savtšenko Valgevenest, kes valiti ka publiku lemmikuks. Kolmanda koha pälvis säravahäälne sopran Elina Volkmane Lätist. Esimese preemia ja Grand Prix’ otsustas žürii jätta seekord välja andmata.

Kauneima Ave Maria esitaja eriauhind kuulus Eesti lauljatarile, kaunihäälsele Vanemuise sopranile Pirjo Püvile.

Finaali jõudsid ka Juri Samoilov (bariton, Ukraina), Tatjana Ganina (sopran, Ukraina), Nicola Proksch (sopran, Austria). Lauljaid saatis Kaunase muusikateatri ja Pärnu linnaorkestri ühendorkester Erki Pehki juhatusel.

Žürii esinaine, Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor Ingrid Kremling ütles: „Konkurss on saavutanud rahvusvahelise tuntuse, tase on väga-väga kõrge ja otsust langetada ei olnud sugugi lihtne.”

Vastavalt reglemendile saavad laureaadid võimaluseosaleda PromFesti järgmise festivali ooperilavastuse koosseisus ja esineda PromFesti kontsertprogrammides.

Võistulaulmisele registreerus kokku 83 lauljat 17st riigist.

Järvamaa on oma suveniiri leidnud

Konkurss „Järvamaa suveniir 2011” on lõppenud; võitjad pärjatakse 17. juunil Järvamaa turismiinfokeskuse uute ruumide avamisel Paides, annab teada Järvamaa infoportaal.

12. juunil lõppenud internetihääletusel andis oma hääle 239 inimest. Publiku ja žürii häälte kokkuliitmise tulemusena võitis I preemia märgusõna „Helk” all võistlusele Ambla mustritega helkurmärgid ja -magnetid saatnud disainer Heidi Solo OÜst Maagilise Reklaamidisaini Koda Magic Design.

Kontaktiümbrikuid avades selgus, et samad kätepaarid on valmistanud ka teise koha töö – rahvusmustrilised patsikummid. Kolmandaks platseerusid Paide rahvariidevööle uuendusliku vormi andnud Paide käsitööpoe naised Ene Kuldre ja Aili Rammo.

Auhinnafond jaguneb järgmiselt: esimene koht 319 eurot , teine koht 128 eurot ja kolmas koht 64 eurot. Võidutöid saab alates 18. juunist osta Järvamaa turismiinfokeskusest.

Publik pidas parimaks märgusõna „Abrakadabra” all olevat maiust nimetusega „Järva Jaani õnnejunnid”, mis olid saabunud ainsa tööna välismaalt, praegu Londonis elavalt ja töötavalt Anu Vaselt.
Konkursile saabus üle 30 töö kõikjalt Eestist.

Jätkub konkurss “Kultuurimälestised Vikipeediasse”

MTÜ Wikimedia Eesti ja Muinsuskaitseamet kuulutasid välja fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse”, mille eesmärk on täiendada vaba veebientsüklopeediat piltidega Eestis muinsuskaitse all olevatest objektidest ning tuua muinsuskaitseteemasid inimestele lähemale.

Võistlus toimub “Wiki Loves Monuments” nime all 2011. aastal samaaegselt terves reas Euroopa riikides ning iga maa parimad fotod konkureerivad lisaks kohalikele auhindadele lõpuks ka üleeuroopalise tunnustuse nimel.

Osaleda võib igaüks ja võistlusele esitatavate fotode arv ei ole piiratud, vastupidi – mida rohkem mälestisi on jäädvustatud, seda suuremad on auhinna saamise võimalused.

Eestikeelsesse Vikipeediasse on koostatud Kultuurimälestiste riikliku registri alusel loendid, kus on esitatud kõik registris olevad enam kui 27 000 objekti koos asukohainfoga. Mälestisi saab leida ka spetsiaalse kaardirakenduse abil. Võistlusel

osalemiseks tuleb leida muinsuskaitse all olev objekt, teha sellest foto ja laadida see septembrikuus üles võistluse kodulehelt leitava vormi abil. Võistlusest võtavad osa fotod, mis on üles laaditud 1.-30. septembril, foto tegemise aeg võib olla ka varasem. Üleslaadija peab olema foto autor ning kõik pildid tuleb avaldada vaba kasutuse litsentsi all.

Laekunud fotosid saab edaspidi vabalt kasutada nii Vikipeedia artiklites kui ka Vikipeediast väljaspool äramärgitud töödest koostatakse rändnäitus. Lisainfo: www.wikilovesmonuments.ee

Homme lõpetatakse pidulikult
VII Klaudia Taevi konkurss ja PromFest

attila — PromFest ja Endla teater tõid suveks lavale Verdi "Attila".

1996. aastal alguse saanud Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss on 15 aastaga kindlustanud endale koha Pärnu kultuurielus ja Eesti kultuurimaastikul.

Pärnusse rahvusvahelisele ooperimuusika festivalile PromFest saabusid sel nädalal ooperimaailma tulevikutähed, noored ooperilauljad üle maailma osalesid VII Klaudia Taevi nimelisel lauljate konkursil. Konkursi teeb ainulaadseks see, et üks võidupreemiatest on laulda peaosa enda poole valitud ooperis, mis lavastatakse just võitja jaoks järgmisel, kahe aasta pärast toimuval PromFestil nagu tänavu Attila.

Konkursile registreerus 83 lauljat, helisalvestite põhjal kutsuti Pärnusse 32 solisti 17st riigist: USA-st, Prantsusmaalt, Austriast, Argentinast, Venemaalt, Lõuna-Koreast, Soomest, Poolast, Valgevenest, Ukrainast, Norrast, Lätist, Bulgaariast, Kanadast, Saksamaalt, Sloveeniast ja Eestist. Senistest osalejatest on pääsenud nii mõnigi maailma esilavadele New Yorgi Metropolitan Operas, Milano La Scalas, Moskva Suures teatris.

Enne pidulikku finaalkontserti läbisid lauljad kaks vooru. Eile, 10. juunil kõlas edasipääsenute esituses kohustusliku palana Franz Schuberti vokaalset meisterlikkust nõudev ”Ave Maria”. See on üks Taevi konkursi tunnusmärke ja kohustuslik alates esimesest võistlusest.

Konkursi žürii on igati väärikas: Ingrid Kremling-Domanski – Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor (žürii esinaine, Saksa), Henri Maier – Opera Eventsi juht (Saksa/Prantsusmaa), Alain Surrans – Rennes’i ooperi peadirektor (Prantsusmaa), Peter Theiler -Nürnbergi ooperi peadirektor (Saksa), Hans Nieuwenhaus – ooperistuudio Nederlands juht lavastaja (Holland), Vladimiras Prudnikovas – Leedu rahvusooperi solist, Leedu muusikaakadeemia professor (Leedu), Erkki Alste – Opera-Connection Alste & Mödersheimi (Soome/Saksamaa), Tatjana Zozulja – lavastaja (Ukraina), Paul Mägi – Vanemuise teatri peadirigent (Eesti), Erki Pehk – dirigent, PromFesti kunstiline juht (Eesti).

Täna toimub Ammende villas Klaudia Taevi mälestusõhtu. Taevi õpilaste kõrval astuvad üles Vladimiras Prudnikovas, Urve Tauts, Therese Raide, Malle Raid jt, kontsertmeister Helin Kapten.

VII Klaudia Taevi konkurss ja PromFest lõpevad homme Pärnu kontserdimajas suurejoonilise finaalkontserdiga, millel selguvad võitjad ja laureaadid.

Kodukant otsib aasta küla

Eesti külaliikumise Kodukant aasta küla valimise komisjon on tutvunud juba kümne maakonna aasta külaga, 6.-7. juulil väisatakse Pärnumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Tartumaa aasta küla.

Komisjoni retk kulgeb trajektooril: Murru–Suigu külade piirkond Pärnumaal, Maaritsa küla Põlvamaal, Tsolgo küla Võrumaal, Palupera küla Valgamaal, Rahinge küla Tartumaal,

Seejärel valib hindamiskomisjon Eesti tänavuse aasta küla. Tiitlivõitja kuulutatakse välja 5. augustil, IX Eesti külade maapäeval Roostal.

Aasta küla hindamiskomisjoni kuuluvad Ene Ergma –Riigikogu esimees, Kristine Hindriks – põllumajandusministeeriumi esindaja, Rein Raudvere – Maalehe esindaja, Taimi Saarma – Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja, Mariina Laineste – liikumise Kodukant esindaja.

Sänna Kultuurimõis kuulutab välja uue eluga asjade konkursi

Konkursile oodatakse asju, mis on tehtud pruugitud kraamist, igapäevaselt tarvilikud, huvitavad ja omanäolised.

Asja pakkumiseks helista 58203730 (Liis) või kirjuta e-posti aadressile kultuurimois@kultuuritehas.ee või saada tavaline kiri aadressile “Sänna Kultuurimõis, Sänna, Rõuge vald, 66710 Võrumaa”. Meie tuleme teeme pilti ja küsime kuidas asi alguse sai. Töid oodatakse 15. juunini 2011. Huvitavamatest asjadest trükitakse rändav fotonäitus. Kõik saadetud tööd riputatakse Sänna Kultuurimõisa kodulehele. Auhinnaks talgupäev töö autori juures! Konkrussi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tartu suveniirikonkursi võitis linnajalgratta sadulakate

Tartu linnavalitsuse korraldatud suveniirikonkursile laekus üle poolesaja Tartu linna ja maakonda tutvustava eseme. Esikoha vääriliseks tunnistas žürii erksavärvilised Tartu sümboolikaga linnajalgratta sadulakatted.

“Julgelt kolmandik konkursile laekunud töödest olid originaalsed suveniirid, mida Tartu linn võiks oma külalistele kinkida ja nii end omanäolise linnana tutvustada. Konkurss andis ka väga hea ülevaate nendest ideedest, mis hetkel ühiskonnas aktuaalsed ja inimesi puudutavad – ehk siis ökoloogiline mõtlemine, käsitöö ja praktilised ning nutikad ideeleiud. Konkursi tulemusega võib rahule jääda,” kommenteeris linna avalike suhete osakonna juhataja Indrek Mustimets.

Konkursile esitatud tööde seast valis turismiasjatundjatest, disaineritest, ettevõtjatest ja linnaametnikest koosnev žürii välja 16 tööd, mille seast selgitati kolm auhinnalist kohta.

Esimese koha ja 500 euro vääriliseks hinnati MTÜ Iseseisev Elu linnajalgratta sadulakatted. Erksavärvilised sadulakatted on kergesti paigaldatavad ja puhastatavad ning igati sobivad jalgrattalinnaks pürgiva linna suveniiriks.

Loe lähemalt

Järvamaa valib oma suveniiri

Järvamaa arenduskeskuse väljakuulutatud konkursile „Järvamaa suveniir 2011” laekus rohkelt töid ja neid saab 30 märgusõna all hinnata veebilehel www.jarva.ee. Võitjad kuulutatakse välja Järvamaa turismiinfokeskuse avamisel 17.juunil.

Konkursiga „Järvamaa suveniir 2011” soovitakse mitmekesistada Järva maakonda tutvustavate ja piirkonna mainet kujundavate suveniiride valikut ning ärgitada suveniiritootjaid looma piirkonda iseloomustavaid meeneid.

Konkursile laekunud tööde hulgast valivad võitjad Järvamaa arenduskeskuse kokkukutsutud hindamiskomisjon ja kõik konkursist huvitatud, kes hindavad töid Järvamaa infoportaalis.

Samuti saab anda häält oma lemmiku poolt Facebookis „Järvamaa – Eesti südamaa” lehel albumis „Suveniirikonkurss”. Internetis saab oma lemmikule hääle anda kuni 12. juunini.

Auhinnad on rahalised. Auhinnafond jaguneb järgmiselt: I koht 319 eurot, II koht 128 eurot ja III koht 64 eurot. Auhinnatud tööd võivad edaspidi kasutada märget „Järvamaa suveniir 2011”.

Järvamaa arenduskeskusel on suveniirikonkursi korraldamine teistkordne ettevõtmine, 2010. aastal laekus kaheksa tööd.

Otepää fotokonkursi võitjad selgunud

Otepää Vallavalitsus kuulutas välja Otepää linna ja Otepää valda kajastava fotokonkursi “Otepää – paik, kus olla on hea”. Konkurss kestis 1.jaanuarist 31.märtsini 2011.

Konkursi eesmärgiks oli tutvustada Otepääd ja Otepää piirkonda läbi siinsete inimeste, sündmuste, looduse, vaatamisväärsuste ja huvitavate kohtade. Fotokonkursist võttis osa 17 inimest, kokku oli fotosid 140.

Võisteldi kolmes kategoorias: parim loodusfoto, parim foto üritusest, varia.

Kõigile kategooria võitjatele paneb Otepää Vallavalitsus välja rahalise auhinna suuruses 100 EUR. Lisaks sellele otsustas Otepää Vallavalitsus anda välja eripreemia suuruses 50 eurot fotole “Searong”, mille autoriks on 9-aastane koolipoiss Siim Annmann.

Võitjad:

Kategoorias loodusfoto: “Linnamägi” autor Kerli Tammeveski

Kategoorias üritus: “Triatlonistid vallutavad Pühajärve” autor Malle Elvet

Kategoorias varia: “Suudlus” autor Teet Koljal

Laekunud töid on võimalik vaadata Otepää valla kodulehe pildigaleriist: http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/108-fotokonkurss2011

Taas on algamas kauni kodu konkurss

Tartu linnavalitsus kinnitas “Kaunis Eesti kodu 2011” juhendi ja hindamiskomisjoni koosseisu.

Konkursil hinnatakse lisaks elamutega hoonestatud kinnistutele ka ühiskondlike ja ärihoonetega hoonestatud kinnistuid ning avalikke rajatisi.

Tiitel “Kaunis Eesti kodu” antakse kuni neljale parimale Tartu linna kinnistule, mille aadress, lühikirjeldus ja fotod edastatakse Eesti Kodukaunistamise Ühendusele kinnistute omanike autasustamiseks Eesti Vabariigi presidendi autasu ehk tunnusmärgiga ning avaldamiseks raamatus “Kaunis Eesti kodu”. Tiitel “Kaunis Tartu kodu” ja tunnusmärk antakse silmapaistvatele kinnistutele Tartu linna tasandil.

Konkursile võivad kinnistuid esitada kõik linlased hiljemalt 10. juuniks, teatades sellest linnamajanduse osakonnale, telefonidel 736 1154 ja 561 57291 või e-posti aadressil Kaire.Zimmer@raad.tartu.ee.

Võitjaid tunnustatakse aukirjade ja auhindadega Tartu linna päeval, 29. Juunil.

Konkurssi korraldab Tartu Linnavalitsus koostöös MTÜga Eesti Kodukaunistamise Ühendus. Sel aastal valitakse Tartu linnas kõige ilusamaid kodusid juba 14. korda.

Valga lasteaed saab uue värvikuue

Caparol koos tootesarjaga Alpinaga kutsus juba teist aastat järjest lasteaedasid üle terve Eesti osalema värviuuenduse projektis. Eesti lasteaedade seas on Caparoli projektis osalemine muutunud väga populaarseks ja projekti esitajaid on palju.

Žürii valis 50 soovi avaldanud lasteaia seast välja 10 lasteaeda, kes saavad projekti raames tasuta värviuuenduse. Valga maakonnast osutus valituks Valga Lasteaed Walko, kelle esitatud projekt oli Caparol Baltica Eesti filiaali juhataja Jaan Vikati sõnul väga hästi ja korrektselt koostatud. Kandideerimise üheks kriteeriumiks oli, et lasteaia juht suudaks kaasata kogukonna liikmed – lapsevanemad, hoolekogu, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjad. „Kõige tähtsamaks eduteguriks konkursil ongi lasteaia hoolekogu, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna omavaheline koostöö“, lausus kokkuvõtteks Jaan Vikat.

Lasteaia juhataja Riina Vähi sõnul toetas teda projekti koostamisel lasteaia hoolekogu, aktiivsed lapsevanemad ja lasteaia töökas meeskond: „Suvel on linnavalitsus planeerinud kolme rühmaruumi renoveerimise, lasteaia vajadus ruumide värskendamiseks on palju suurem ja seetõttu oligi vaja leida veel teisi võimalusi“.
Tänu lasteaia aktiivsele kogukonnale ongi nüüd SIA Caparol abiga võimalus saada mitmetele ruumidele värske ja lapsesõbralik värvilahendus.

Järvamaal kestab suveniirikonkurss

Järvamaal jätkub 31. maini suveniirikonkurss, tuletab meelde Järvamaa infoportaal. Osaleda võivad üksikisikud, äriühingud, ettevõtjad, seltsingud, huvi- ja hobigrupid ning kõik turismiasjandusest huvitatud.

Konkursile laekunud tööde hulgast valib võitjad SA Järvamaa Arenduskeskus hindamiskomisjon koos kõigi konkursist huvitatutega, kes saavad töid hinnata Järvamaa infoportaalis.

Auhinnatud töödel võib edaspidi kasutada märget „Järvamaa suveniir 2011”. Võitjad kuulutatakse välja 17. juunil turismiinfokeskuse uute ruumide avamise üritusel. Auhinnafond jaguneb järgmiselt: võitja saab preemiaks 319 eurot, teise koha omanik 128 eurot ja kolmanda koha omanik 64 eurot.

Konkursi täpsed tingimused on kättesaadavad Järvamaa infoportaali kodulehel www.jarva.ee/turism.

SA Järvamaa Arenduskeskus korraldab meenekonkurssi teist korda. Esimesel korral laekus kaheksa tööd, kuid peapreemia jäi välja andmata. Seekord oodatakse rohkem lihtsaid, taskukohaseid ja praktilisi meeneid, mida oleks võimalik kinkida ise külla minnes või turistil kaasa osta.

Kuuendat korda selgitatakse Eestimaa parimat koolisööklat

Tervise Arengu Instituut kuulutab kuuendat korda välja üleriikliku võistluse parima koolisöökla leidmiseks. Konkursil võivad osaleda kõik üldhariduskoolide koolisööklad ja toitlustajad.

Osalemiseks tuleb 19. septembriks täita registreerimisankeet, teha koolisööklast fotod ning esitada ühe koolinädala lõunamenüü koos tehnoloogiliste kaartidega. Nende põhjal valib professionaalsetest toiduasjatundjatest koosnev žürii välja kuus parimat koolisööklat. Finaalis, mis peetakse 4. novembril Tallinna Toidumessil, tuleb edasipääsenud koolidel etteantud ajaga valmistada koolipäeva näidislõuna ning üks lisaroog.

Allikas: jarva.ee

Kolm kaunist avastamata aaret on rahvusvahelise žürii hinnangul Vihula valla mõisad

Eelmisel nädalal tehti Tallinnas Rotermanni kvartalis toimuval avalikul finaalüritusel kokkuvõtteid konkursist „Eestimaa avastamata aarded – turism ja taastatud ajaloolised paigad“. Rahvusvahelise žürii hinnangul on avastamata aareteks tänavu kolm kaunist Vihula valla mõisa (Palmse, Sagadi ja Vihula).
EAS-i turismiarenduskeskuse korraldatud „Eesti avastamata aarete“ konkursi finaali pääsesid taastatud ajalooliste turismisihtkohtadena Hiiumaa tuletornid (Kõpu, Ristna ja Tahkuna), kolm kaunist Vihula valla mõisa (Palmse, Sagadi ja Vihula) ning Olustvere mõis.
Just need kolm sihtkohta said turismi- ja kultuuriväärtuste ekspertidest koosnevalt žüriilt pärast kõigi sihtkohtade külastamist kõrgeimad hinnangud testitavatele toodetele ja teenustele.

Allikas: puhkaeestis.ee

Eesti parim sommeljee on Kristjan Peäske

Laupäeval, 30. aprillil, toimus juba üheteistkümnendat korda Meriton Grand Conference & SPA hotellis Eesti parima sommeljee 2011 finaalvõistlus Trophée G.H. MUMM, mille võitis Kristjan Peäske restoranist Leib, Resto ja Aed. Teiseks tuli Kristjan Markii restoranist Balthasar ja kolmandaks Aivar Vipper Tervis Spaast, Pärnust. Punktiarvestuse järgi tuli teiseks siiski Norra parim sommeljee ja Põhjamaade võistluste kolmas Francesco Azzarone. Eesti esindajana on
seekorne võitja Kristjan Peäske kutsustud osalema Norra ja ka Põhjamaade sommeljeede meistrivõistlustele. Samuti on Eesti esindaja kutsutud nüüd ka osalema Prantsusmaa Trophée G.H. MUMM võistlustele. Kõik see on suur tunnustus Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile ja selle liikmetele. Rahvusvahelise žürii tööd juhtis Ken Engebretsen, Norra Sommeljeede Assotsiatsiooni president. Liikmed olid Agnes Jones, Champagne G.M. Mumm´i toodete juht, Raimonds Tomsons, Läti Sommeljeede Assotsiatsiooni president, Matti Timmermann, Sommeljeede Erakooli lektor ja Urvo Ugandi, AS Liviko kvaliteetveinide tootejuht.
Ene Ojaveski

Laste võru keeles luule lugemise võistlus Sänna mõisas

Homme, 28. aprillil koguneb Võrumaale Sänna mõisasse 37 ajaloolise Võrumaa lasteaia- ja koolilast, et võistelda omakeelse luule lugemises.

Kahtkümmet laste etteastet hindavad võru kirjanik Kauksi Ülle, Rõuge rahvamaja juhataja Riina Kööts ning Põlva Eksperimentaalteatri lavastaja ja ajalehe Koit kultuuritoimetaja Rivo Veski. Võrukeelse luuletaja Artur Adsoni (1889-1977) auks peetakse võistlust juba 12. korda. Seekord kantakse ette vähemalt tosina võrukeelse autori loomingut.

Laste luulelugemisele ja jutuesitusele on Sänna mõisa suurde saali oodatud kaasa elama kõik huvilised. Võistlus algab kell 13. Etlusvõistlust korraldavad MTÜ Sänna Mõisakeskus ja Võru Instituut.

Täpsem teave tel 5614 3780 (Tiia Allas) või 5398 0028 (Eve Taal)