keskkond

Konnade kevadränne ja konnatalgud on taas alanud

Konnade massiline kevadränne on soojade kevadilmade tõttu taas hoogu kogumas. Sellega seoses kutsub Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlikke üles konnasid abistama ning palub autojuhtidel pimeduse saabudes olla väga tähelepanulikud nii kahepaiksete kui ka neid abistavate vabatahtlike suhtes.

Konn. Foto Ireen Trummer — Konn. Foto: Ireen Trummer

[pullquote]vaid umbes 1% kõikidest konnakullestest suudab elada nii vanaks, et ise järglasi anda[/pullquote]Võimalusel võiks aprillikuu soojadel ja vihmastel hilisõhtutel vältida autoga sõite kohtades, kus konnad ületavad massiliselt teed.

“Kahepaiksed hukkuvad rände ajal suurel hulgal just sellistes piirkondades, kus läbi märgala viib tiheda liiklusega maantee,” selgitas “Konnad teel(t)” kampaania eestvedaja Kristiina Kübarsepp. “Kui maantee ääres on voolava veega veekogusid, lompe ja üleujutusalasid, kohtab ka seal tõenäoliselt rändavaid kahepaikseid. Kahepaiksete kevadise rände kestus sõltub ilmastikust, möödudes vähem kui nädalaga. Kui soe vaheldub külmaga, siis ränne peatub ja jätkub taas ilma soojenemisel,” lisas Kübarsepp.

Loe edasi: Konnade kevadränne ja konnatalgud on taas alanud

Erametsaliit palub metsa minekust loobuda

Eesti Erametsaliit tuletab kõigile meelde, et meie metsad on praegu äärmiselt tuleohtlikud ning võimalusel tuleks metsa minemist üldse vältida.

Metsarada Ruhnus Foto Urmas Saard — Metsarada Ruhnus. Foto: Urmas Saard

Erakordselt palavate ilmade ja põua tõttu on Rootsis ulatuslikud metsa- ja maastikupõlengud. Tulest pole puutumata jäänud ka Eesti loodus. Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Ando Eelmaa palub erametsaomanike nimel puhkajatel ja teistel looduses liikujatel metsa minemist vältida. „Panen inimestele südamele, et praegusel kuival ajal on igasugune tegevus metsas riskantne ning võimalusel palun lükata metsa minek edasi,“ sõnas Eelmaa. Iga väiksemgi säde võib kuiva metsaaluse süüdata. Kindlasti ei tohi metsas lõket teha, grillida ega suitsetada. Samuti on ohuks maastikusõidukitega liikumine.

Viimastel päevadel on tuleoht kõikjal Eestis suurenenud ning palavate ilmade jätkumisel suureneb see veelgi.

Sangastes istutatakse 100 tamme

19. mail algusega kell 11.00 toimub Sangaste Tammepargis tammede istutamine ja lustlik ülevallaline perepäev koos moedemonstratsiooni, ansambli ja piknikuga. Tammesid võivad tulla istutama kõik soovijad.

Sangaste Tammepargi ala Foto Timo Arbeiter — Sangaste Tammepargi ala. Foto: Timo Arbeiter

Tammed istutatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks ning iga tamme külge pannakse ka istutaja nimi.

Sellega aga ei piirduta – pärast tööd peetakse üheskoos maha üks tore perepidu. Päeva juhib lustlik vanatädi Loreida Võrumaalt, muusikaga vürtsitab päeva Ervin Lillepea ansambliga Kruiis, toimub Otepää noorte moedemonstratsioon ning pannkoogid küpsetavad külalistele Otepää Kinnaspunkti osavad naised. Pika laua taga peetakse ka piknikku, selleks tuleb kas endal söögipoolis kaasa võtta või osta kohapeal ja grillida.

“Tamm on kestvuse ja tugevuse sümbol. Tammepuu vägi on eestlasi alati lummanud – kui perre sündis laps või peeti pulmasid, istutati tamm selle mälestuseks,” ütles Otepää vallavanem Kaido Tamberg. “Ootame väga kõiki vallakodanike ja teisigi Sangastesse. Jäta oma jälg – istuta tammepuu Sangaste tammeparki!”

Loe edasi: Sangastes istutatakse 100 tamme

Kodanikuühendus pöördus Narva-Jõesuu elanike toetuseks kohalike omavalitsuste poole

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Narva-Jõesuu ja Narva linnapeale ning Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroole pöördumise, milles avaldatakse toetust Narva-Jõesuu ja Narva elanikele, kes soovivad Narva-Jõesuu omavalitsusüksuse alal asuvate riigimetsade kaitse alla võtmist.

Mereäärne männik Narva-Jõesuus Foto Urmas Saard — Mereäärne männik Narva-Jõesuus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eesti pikima, linna äärde jääva 6-7 kilomeetri pikkuse liivaranna atraktiivsus ja säilimine on otseses seoses kohalike männimetsade kaitsega.[/pullquote]Kuu aega tagasi toimus Narva-Jõesuus kodanikualgatuse korras kokku kutsutud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kaasamiskoosolek, mis tõi saali üle seitsmekümne inimese. Koosolekust võttis EMA vaatlejana osa ka Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste Instituudi lektor Tõnu Ploompuu, kes samuti Narva-Jõesuu eriliste männimetsade kaitseks sõna võttis.

Kuna kaasamiskoosolekul käsitleti vaid eelmisel sügisel RMK poolt Narva-Jõesuus ligi 20 hektaril teostatud lageraieid, siis tegi EMA töögrupp Maa-ameti kaartide abil teostatud mõõtmistega kindlaks, et lisaks RMK raietele on Narva-Jõesuu erametsades lähiaastatel teostatud peaaegu 80 hektari ulatuses lageraieid).

Loe edasi: Kodanikuühendus pöördus Narva-Jõesuu elanike toetuseks kohalike omavalitsuste poole

Suur kevadine konnade ränne ja konnatalgud

Soojemad ilmad äratasid kahepaiksed, kes on asunud massiliselt oma sigimispaikadesse rändama. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub konnasid ohutult üle tee abistama sinna, kus rändeteed ristuvad sõiduteedega. Eriti tähelepanelik tasub autojuhtidel olla hilisõhtustel tundidel, kui ränne on massiline ning vabatahtlikud kahepaikseid abistamas.

Konn kivil Foto Urmas Saard — Konn kivil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vabatahtlike abiga on hukkumisest päästetud aastate jooksul ca 82 000 kahepaikset.[/pullquote]Teelõike, kus liikluse tõttu hukkub sadu ja tuhandeid konni, on palju just linnade lähedal. Suurem liikluskoormus on pannud löögi alla kahepaiksete populatsioonid just tihedama inimasustusega paikades. “Kuna oleme vabatahtlike abiga konni abistamas juba seitsmendat aastat, on väga selgelt välja tulnud, et linnades ja nende lähedal on kahepaiksete asurkonnad suuremas kadumisohus ja seetõttu vajavad meie abi olulistel hetkedel, nagu seda on sigimispaikadesse ränne, ” ütles “Konnad teel(t)” aktsiooni eestvedaja Kristiina Kübarsepp. “Linnades ja nende lähedal on aga ka vabatahtlikel lihtsam konnatalgutel kaasa lüüa. Näiteks on Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangul igal aastal konnatalgutel tuhandeid kahepaikseid abistanud tublid vabatahtlikud, kes oma kodukandis selle liigi säilimise eest on hea seisnud,” kiitis Kübarsepp aastast aastasse kaasa löönud vabatahtlikke.

Loe edasi: Suur kevadine konnade ränne ja konnatalgud

Kuninga kooli esindus osales Kariibidel keskkonnaalasel projektikohtumisel

15.-25. märtsini viibis Pärnu Kuninga kooli esindus Erasmus+ projekti „Climates: together for the better“ raames lähetusel Prantsusmaale kuuluval Kariibi meres asuval Martinique’i saarel.

Saint-Marie saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele Foto Liis Raal-Virks — Saint-Marie saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele. Foto: Liis Raal-Virks

[pullquote]Külastati Saint-Pierre’i linna, kus aastal 1902 toimus saare ajaloo üks jubedamaid katsumusi – katastrofaalne vulkaanipurse, mis tõi kaasa 30 000 inimese silmapilkse surma[/pullquote]Kuna tegu on keskkonnaalase projektiga, millega püütakse tõsta osalevate õpetajate ja õpilaste ning ka kogukondade keskkonnaalast teadlikkust ning vähendada seeläbi kliimamuutusi, nende mõju ja ulatust, lähtuti ka projektikohtumise tegevustes kohaliku keskkonna eripära väärtustamisest ja kohalike aga ka globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamisest.

Partnerkool nimega Collège Edouard Glissant on Kesk-Martinique’i Le Lamentin’i linna üks kahest põhikoolist. Koolis õpitakse inglise, hispaania ja saksa keelt ning tegutsevad ka eriklassid hariduslike erivajadustega õpilastele. Paralleelselt antud Erasmus+ projektiga viisid õpiraskustega õpilased uue õppeaasta algusest alates läbi omaenda veidi lihtsustatud keskkonnaalast projekti, mille eesmärgiks oli väärtustada mangroovide liigilist mitmekesisust, seda eriti olukorras, mil üha suureneva linnastumise eesmärgil ka Martinique’il mangroovid-metsad kaovad. Kool on aktiivne osaleja ka regionaalsetes kliimaalastes keskkonnaprojektides, näiteks said väliskülalised kaasa elada vastuvõtva kooli õpilaste osalemisele Saint-Pierre’is asuvas Loodusteaduste Keskuses toimunud keskkonnaalaste leiutiste võistlusele, kus Edouard Glissanti’i kooli õpilased võistlesid plastpurgi kokkusurumise masinaga, mis aitab plekkpurgid väikseks kokku suruda, et need enne taaskasutusse jõudmist võtaksid vähem ruumi.

Loe edasi: Kuninga kooli esindus osales Kariibidel keskkonnaalasel projektikohtumisel

Sindi ujula on sintlaste vabaaja veetmise meelispaik

Püüan olla mõistev ja lugupidav Hans Solli seisukohtade suhtes, mida ta avaldas eelmise aasta sügisel ilmunud arvamusloos „Hans Soll: Sindi väliujula võimuhaaramine“ (Pärnu Postimees, 21. november 2017). Mõistan loodusest ja kalade heaolust hooliva vanahärra nördimust, kui Sindi paisu lammutamine ja kavandatud kärestiku rajamine ei toimu oodatud tempos. Samas tekitab Soll teema käsitlemisega küsimusi, mis kahandab oluliselt arvamusloo usaldusväärsust, kui esitab tegelikkust eiravalt lugejatele eksitavaid teateid.

Sindi ujulas puhastatakse jõe põhja Foto Urmas Saard — Sindi ujulas puhastatakse jõe põhja. Foto: Urmas Saard

„Ulatuslik töömaht, kulu ega risk pole vastavuses ujulaga kaasneva sotsiaalse hüvega (kui see üldse väärib hüve nimetust, sest möödunud suvel ei käinud ujulas keegi suplemas),“ väidab Soll, kelle kinnitusel on Sindi väliujula kasutatavus mõõdetav nulli lähedase numbriga. Vähemalt nii võib öeldust järeldada. Kust pärinevad sellised andmed? Kas loo autor on käinud ise kaunitel suvepäevadel olematuid suplejaid loendamas või lugenud vetelpääste teadetetahvlil väliujula külastatavuse arvude realt üksnes kõige viimast numbrit?

Põline sintlane Priit Kask on käinud Sindi ujulas ujumas kõigil aastatel alates aprilli lõpust kuni septembri lõpuni, kolm korda päevas. Tema sarnaseid suplejaid võib Sindis nimetada teisigi. Just need inimesed teavad öelda kõige täpsemalt kui palju on Sindi väliujulas tipphooajal veemõnude nautijaid. Ilusate ja keskpäraste suviste ilmade korral on külastatavus kindlasti kolmekohalise arvuga mõõdetav.

Loe edasi: Sindi ujula on sintlaste vabaaja veetmise meelispaik

Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamisest

Keskkonnaamet teatab Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamise (KMH) avalikust väljapanekust ja arutelu toimumisest.

Sindi ujula 2017 aastal Foto Urmas Saard — Sindi ujula 2017. aastal. Foto: Urmas Saard

Väliujula asub Pärnumaal Tori vallas umbkaudu 550 m Sindi paisust ülesvoolu. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Sindi väliujula kasutatavuse tagamine ka pärast Sindi lävendisse kärestiku rajamist. Sellepärast soovitakse Pärnu jõge süvendada ligilähedases mahus ca 46 000 m³. Jõge süvendatakse 350 m pikkusel lõigul enamvähem kogu ristlõike ulatuses. Sügavaima osa maksimaalne pikkus on ligikaudu 180 m ja laius 70 m. Settimisvaru tagamiseks peab sügavus minimaalse veeseisu korral olema ujula piirkonnas 2,2 m. Selleks süvendatakse jõe põhi kõrguseni 0,50 m abs ehk ligikaudu 2 m sügavamaks võrreldes praegusega.

Kavandatava tegevuse arendaja on Keskkonnaagentuur ja otsustaja Keskkonnaamet.

Sindi väliujula süvendustööde KMH aruande eelnõuga saab tööpäeviti tutvuda Keskkonnaameti Pärnu kontoris Roheline 64 või Keskkonnaameti veebilehe alalehel.

KMH aruande kohta saab Keskkonnaametile esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ajavahemikus käesoleva aasta 1. kuni 23. märts. KMH avalik arutelu toimub 26. märtsil algusega kell 15.00 Keskkonnaameti Pärnu kontori suures saalis.

Urmas Saard

Kodanikuühendus osundab värbkaku pesitsusalal toimunud ebaseaduslikule raidele

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Keskkonnaametile ja Keskkonnainspektsioonile kaebuse, kuna riiklikud ametkonnad lasid viimaste päevade jooksul lagedaks raiuda saja-aastase männiku otse kaitsealuse värbkaku püsipesitsusalas. Raieid ei aidanud peatada ka tööde algust pealt näinud inimeste protest.

Ebaseaduslik raie kaku pesitsusalal Foto pressisõnumiga — Ebaseaduslik raie kaku pesitsusalal. Foto: pressisõnumiga

[pullquote]Ilmsesti on otse pesitsusalas teostatud lageraie näol tegemist linnu tahtliku häirimisega talvitumise ajal[/pullquote]28. jaanuari pärastlõunal teavitas Eesti Metsa Abiks avaliku foorumi liige meie ühendust tõigast, et Vääna-Jõesuus Jahilossi tee ääres alustati samal hommikul metsaraiet. Kuna tegemist oli kodanikule teadaolevalt värbkaku pesitsemisalaga, mis tähendab, et seal ei tohi käia 1. veebruarist kuni 31. juulini ning isendi häirimine on ka muul moel seadusega keelatud (LKS § 48 ja § 55), siis täitis ta oma kodanikukohust ning uuris kiiresti, mida kaku kaitseks ette võtta.

EMA koordinaatorid juhendasid teda kiiremas korras Keskkonnainspektsiooni poole pöörduma, et kaitsealuse linnu püsipesitsusala laastamisest ning linnu häirimisest teada anda. Järgmisel hommikul helistas sündmuse pealtnägija KKI lühinumbrile ning andis inspektsioonile info üles. Sealt öeldi aga, et kuna Keskkonnaamet on loa väljastanud, siis võivat metsamehed seal edasi raiuda ning metsa välja vedada kuni esimese veebruarini, mil algab liikumiskeeld.

Loe edasi: Kodanikuühendus osundab värbkaku pesitsusalal toimunud ebaseaduslikule raidele

Keskkonnateo tiitli pälvisid teadlased, kirve Keskkonnaamet

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis 2017. aasta keskkonnateo tiitli Asko Lõhmusele ja Raul Rosenvaldile nende panuse eest teadusargumentatsiooni toomisel avalikku metsadebatti. Keskkonnakirve sai Keskkonnaamet, kes andis seadust eirates loa teha Nursipalus suurel maa-alal lageraie.

Keskkonnakirves Keskkonnaametile, kes andis seadust eirava loa Nursipalu lageraieks Foto Urmas Saard — Keskkonnakirves Keskkonnaametile, kes andis seadust eirava loa Nursipalu lageraieks. Foto: Urmas Saard

Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus ja Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald paistsid möödunud aastal silma sõnavõttudega meedias, Riigikogus ning mitmetel avalikel üritustel, elavdades ja rikastades metsadebatti. Teadlased tõid esile seni avalikus arutelus vähem tähelepanu saanud metsade ökoloogilised väärtused ning tutvustasid laiemalt säästva metsanduse tähendust. “Teaduslikud uuringud ning argumendid peaksid olema Eesti metsade kaitsmise ja säästliku majandamise aluseks. Tunnustame Asko Lõhmust ja Raul Rosenvaldi, kes lisaks nõudlikule teadustööle osalesid aktiivselt ka avalikus metsadebatis, luues niimoodi soodsama pinnase teaduspõhiste otsuste sünniks ning säästva metsanduspoliitika edenemiseks,” selgitas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo. Ühtlasi rõhutasid EKO liikmed keskkonnategu valides, et teadlaste vaba voli oma seisukohti tutvustada ja arvamust avaldada on ühiskonnas väga oluline.

Loe edasi: Keskkonnateo tiitli pälvisid teadlased, kirve Keskkonnaamet

“Keskkonna ja kliimamuutuste kirjaoskus” viis auhinnareisile

Täna hommikul sõitsid Sindi gümnaasiumi 8.a ja 9.a klassidest paarkümmend õpilast Peipsimaale kahepäevasele auhinnareisile, millega premeeritakse üleriigilisel konkursil “Minu klass tegutseb jätkusuutlikult” osalenud võitjat.

Õpetaja Signe Lensment läheb Sindi gümnaasiumi õpilastega auhinnareisile Foto Urmas Saard — Õpetaja Signe Lensment läheb Sindi gümnaasiumi õpilastega auhinnareisile. Foto: Urmas Saard

Tänavu 22. juunil selgusid kevadel alanud ja Same World maailmaharidusliku projekti toel korraldatud keskkonnaalase jätkusuutlikkuse õpetamise heade tavade üleeuroopalise võistluse Eesti parimad tööd.

Töid hindasid lisaks Peipsi Koostöö Keskuse esindajale Keskkonnaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eksperdid. Esimese koha vääriliseks tunnistati Sindi gümnaasiumi õppetegevus „Keskkonnaränne ja pagulased“. Õppetegevust juhendas õpetaja Signe Lensment.

Lensment ütles enne bussile astumist, et teda on alati paelunud keskkonnaprobleemide ja maailmahariduse teemade käsitlemine õppetöös. „Olen teinud varemgi keskkonnaalaseid koolisiseseid projekte. Igal õppeaastal oleme rääkinud aprillis Maa päeva õppetundides vastava aasta põhiteemast. 2017 aastal oli selleks keskkonnateema. Mina sõnastasin koolisiseseks arutlusteemaks “Keskkonna ja kliimamuutuste kirjaoskus”. Projekt “Keskkonnaränne ja kliimapagulased” oli järg koolisisestele projektidele,“ rääkis Lensment.

Loe edasi: “Keskkonna ja kliimamuutuste kirjaoskus” viis auhinnareisile

Lilled vajavad pidevat hoolt ja kaitset varganägude eest

Nii Sindis kui Paikusel on Kase aiandi hooldada kõik rippanumates ning kastides tänavapilti kaunistavad suvelilled.

Kardo Kase kastab Sindit kaunistavaid lilleampleid Foto Urmas Saard — Kardo Kase kastab Sindit kaunistavaid lilleampleid. Foto: Urmas Saard

Et suvelilled püsiksid kogu suve värskelt ilusatena, peab neid sageli kastma ja kindlate vaheaegade tagant väetama. Sindis tegutsev Kase aiand on lillelise silmailu ette kasvatanud, välja toonud ja püsivalt selle eest hoolt kandmas.

Sindis on õielisi ampleid ehk rippanumaid kolmekümne ringis, umbes sama palju ka lillekaste. Paikusel paarkümmend amplit rohkemgi, kaste paarikümne ümber. Kase aiandi perefirma agronoom Kardo Kase nimetab ennast tagasihoidlikult lihtsaks töömeheks, kes iga kolme päeva järel kõiki lilli kastmas käib. Selleks otstarbeks valmistas ta spetsiaalse agregaadi, millega saab hästi hõlpsasti kasta.

Lilletaimi on Sindis ja Paikusel kahesuguseid: surfiiniad ja pelargoonid. Surfiinia ehk ripp-petuunia õitseb väga pikaajaliselt. Kasvukohtadena sobivad nii poolvarjulised kui päikeselised paigad.

Loe edasi: Lilled vajavad pidevat hoolt ja kaitset varganägude eest

Algatati Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamine

Keskkonnaamet teatab Pärnu jões Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamise avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest.

Sindi ujula veemõnusid nautimas Foto Urmas Saard — Sindi ujula veemõnusid nautimas. Foto: Urmas Saard

Kavandatava tegevuse arendaja on Keskkonnaagentuur, kes esitas Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse Sindi linna ja Sauga valla territooriumidel asuvatel kinnistutel, Sindi paisust 550 meetrit ülesvoolu, Pärnu jõe põhja süvendi rajamiseks. Vee erikasutusloaga taotletakse Sindi linna väliujulas jõeala põhja süvendamist kõrguseni 0,5 m abs. See tähendab, et absoluutskaalas ehk meretaseme 0-st lähtudes jääks sealses paigas jõepõhi 0,5 m keskmisest merepinna tasemest kõrgemale. Süvendamise eesmärgiks on Sindi väliujula kasutatavuse tagamine ka pärast Sindi paisu muutmist kärestikuks. See saavutatakse süvendustööde mahus 46 000 m3.

Ujula piirkonnas on praegune jõe sügavus Sindi paisu minimaalse paisutustasemega ligikaudu 2,5 m (4,5 m abs). Sindi paisu kärestikuks muutmise järgselt alaneb veetase jões ca 1,5 meetrit. Sindi linnavalitsuse korralduse (23.02.2016 nr 54) kohaselt peab vee sügavus välisujulas olema vähemalt 2 m.

Loe edasi: Algatati Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamine

Ornitoloogiaühing kutsub kaardistama kaldapääsukeste kolooniaid

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki linnuhuvilisi sel pesitsushooajal märkama ja kaardistama kaldajärsakutes ja karjääride nõlvades pesitsevaid kaldapääsukesi.

Kaldapääsuke Pärnu jõe äärses nn Tori põrgu liivapaljandi seina õõnsuses Foto Helen Parmen — Kaldapääsuke Pärnu jõe äärses nn Tori põrgu liivapaljandi seina õõnsuses. Foto: Helen Parmen

Selleks avatud veebirakenduses saab kirja panna liigi pesitsusvaatlused ja täpsemad andmed koloonia kohta.

Kaldapääsukeste haudeseltsingute kaardistamine annab uusi teadmisi selle omapärase liigi arvukuse ja leviku kohta Eestis. Andmeid tarvitatakse kaldapääsukeste elupaiga kasutuse ja elupaikade kvaliteedi uuringu läbiviimiseks. Praegu asub enamik kaldapääsukesi juba pesitsuskohtadel. Seepärast on õige aeg alustada kaldapääsukeste kaardistamisega.

Kaldapääsukese arvukus langeb juba mitu kümnendit ja kukkunud praeguseks 10 000 – 5000 paarini. “Soovime linnuhuviliste ja kaevandajate abiga välja selgitada, millised tegurid mõjutavad meie kaldapääsukeste pesitsusaegset arvukust ja kuidas saaksime selle liigi käekäiku Eestis parandada,” selgitas EOÜ kaldapääsukeste projekti juht Liis Keerberg.

Loe edasi: Ornitoloogiaühing kutsub kaardistama kaldapääsukeste kolooniaid

Sauga jõe ääres asetleidnud maalihe pealtnägija kirjeldusel

„Eile õhtupoolikul püüdsin jõe ääres kala, paar minutit pärast seitset kuulsin kohutavat müra. Ei saanud aru, mis toimub. Taganesin kiiruga jões tõusva vee eest. Mõne minutiga tõusis vesi umbes pool meetrit. Nägin usside musti selgasid väänlemas, olin hirmunud,“ jutustas Sauga valla Hirve elamurajooni elanik Larissa.

Maalihe sulges viivuks Sauga jõe, millest tõusuvesi kiiresti uuesti läbi murdis Foto Urmas Saard — Maalihe sulges viivuks Sauga jõe, millest tõusuvesi kiiresti uuesti läbi murdis. Foto: Urmas Saard

Larissa, kes oli 4. mail Pärnumaal Nurme sillast veidi allpool jõevoolu suure maalihke tunnistajaks, tuli täna kella kolme paiku uuesti looduse meelevalda uudistama. Ta võttis taskust mobiili ja täpsustas eelmisel päeval numbrile 112 tehtud kõne aega. „Helistasin kell 19.07 ja andsin toimunust teada. Ootasin päästeteenistuse tuleku ära. Nägin, et jõe vasakkaldal asunud parkla oli koos sellele veetud freespinnasega alla langenud.“ Ta kirjeldas, kuidas märkas tõusuvee eest taganedes padrikus madusid, aga polnud kindel, kas need olid rästikud või nastikud. „Vist ikka nastikud. Kõik oli nii ehmatav, et ei märganud moblaga mitte ühtegi pilti teha. Nüüd tulin pildistama,“ rääkis Larissa.

Üsna veepiiril on näha elektrikilpi ja püsti seisvat posti, mille otsas päikese patarei. Ilmselt pole seda algselt sellise kohapeale paigaldatud. Kogu kaadervärk on tervena koos maa libisemisega vee äärde nihkunud. Kohal kus jõekaldad maalihke tõttu kokku põrkusid, on praegu näha väikest koske vett pööritamas ja pritsmeid loopimas. Sealsamas näeb suurt betoonist kaevurõngast.

Loe edasi: Sauga jõe ääres asetleidnud maalihe pealtnägija kirjeldusel

Paikusel põletatakse jõulupuid

Pärnumaal Paikuse alevis on saanud toredaks tavaks ühine kuuskede põletamine, mis käesoleval aastal võetakse käsile järgmise nädala neljapäeval, 12. jaanuaril.

Paikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits ütles täna õhtul, et kasutatud jõulupuid võib juba aegsasti enne määratud kuupäeva hakata vedama Kastani tänava elamute lähedal paiknevale tuleasemele. Tuli pannakse külge 12. jaanuaril kella 17.00 paiku. Kes põletamise ajal oma kuuse ära toob, saab sarnaselt kõigi eelmiste aastatega suu magusaks. See on pisike preemia selle eest, et ei visataks kuuske hoolimatult maja seina äärde või kusagile mujale vedelema, selgitas Riivits. Kui lumi peaks maas olema, saab kõrvalolevalt liumäelt alla kelgutada. Kui lund ei ole, võib ka niisama kukerpallitades alla laskuda.

Paikuse Mesimummi lasteaia võimlemisõpetaja Anne Kaar heidab kuuse suurde hunnikusse tuleroaks. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Samal teemal:

Kuused põletatud, järgmisena tullakse kokku vastlatrallile

Valmis Lendorava laulu muusikavideo

Intensiivse raietegevuse tagajärjel on lendorava populatsioon pea olematuks kahanenud, teadlaste sõnul on sama olukorra jätkumisel need loomad aastaks 2020 tõenäoliselt Eesti metsadest jäädavalt kadunud.

Noorte Roheliste poolt algatatud lendorava päästekampaania käigus koguti petitsioonile “Lendorava ja metsade kaitseks” 2054 allkirja, mis saadeti Riigikokku. Selle tahteavalduse tulemusel kinnitas valitsus aastaid sahtlipõhjas seisnud lendorava kaitsekava ja lisaks alustas Keskkonnaministeerium 25 uue lendorava kaitseala moodustamist. See pole aga kaugeltki piisav, et tagada liigi püsima jäämist.

Ühe osana inimeste teadlikkuse tõstmiseks lõid Henry Laks ja Marten Kuningas “Lendorav” laulu, millele valmis nüüd ka video:

Loe edasi: Valmis Lendorava laulu muusikavideo

VTA vastus loomakaitsjatele: kontrollime rändtsirkustes loomade heaolu

14. ja 15. juunil külastab Eestit Venemaa tsirkus, millega seoses on loomakaitseorganisatsioonid kutsunud üles saatma palvekirju Maaeluministeeriumile, VTA-le ning osalema tsirkusevastases meeleavalduses.

Rändtsirkus Sindis Foto Urmas Saard — Rändtsirkus Sindis. Foto: Urmas Saard

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) esindajad kohtusid ühise laua taga loomakaitsjatega, et jagada palvekirju saatnud inimeste muret tsirkuses kasutavate metsloomade pärast, teavitada huvigruppe ennetavatest tegevustest ning järelevalvest tsirkuse loomade heaolu tagamiseks.

VTA on saanud loomakaitseorganisatsioonide üleskutsel kodanikelt sadu palvekirju, mille eesmärk on toetada loomade tsirkuses kasutamise keeldu ja peatada juuni keskel Lätist Eestisse saabuv Venemaa loomatsirkus. “Meie vastus palvekirju saatnud kodanikele on, et me jagame nende muret ning teeme kõik oma võimuses, et teostada järelvalvet seadusest tulenevate nõuete täitmisel,” ütles VTA peadirektor Indrek Halliste . “See tähendab, et meie ülesanne on kontrollida ja veenduda, et Eestit külastavates rändtsirkustes on loomade heaolu tagatud seadusega ette nähtud viisil. Korraldaja peab täitma veterinaarnõuded ning tagama loomade tervise, heaolu ja liigiomased pidamistingimused.”

Loe edasi: VTA vastus loomakaitsjatele: kontrollime rändtsirkustes loomade heaolu

Metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Neljapäeval, 19. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist puhvertsoonis riigi kagu- ja kirdepiiri aladel. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil Illustratiivne foto Urmas Saard — Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Illustratiivne foto: Urmas Saard

“Veterinaar- ja Toiduameti poolt seni läbiviidud vaktsineerimisprogramm on oma eesmärki edukalt täitnud ja tänu sellele on Eesti juba viimased kolm aastat marutaudivaba. Kuna aga meie kõrval asub riik, kus marutaud on nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on ka Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin. “Et takistada haiguse taaslevimist Eestisse viime piirialadel kaks korda aastas läbi metsloomade vaktsineerimist. Samas on endiselt kohustuslik ka lemmikloomade – koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine.”

Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaalt ning seejärel teostatakse vaktsineerimist piirialadel Lõuna- ning Kagu-Eestis. Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 25. maini. Kuna Läti on alates 2015. aastast ametlikult marutaudivaba, siis Läti riigipiiriga külgnevatel aladel alates sellest kevadest vaktsiini enam ei külvata.

Loe edasi: Metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Elron lisas sõiduplaanidesse rattainfo

Kavandades rongisõitu, saab nüüd internetist järele vaadata, kas jalgrattale on piisavalt ruumi. Elroni sõiduplaani otsing sai sel nädalal täienduse, mis annab infot, millistel reisidel on ratta kaasavõtmine mugavam.

„Jalgrattahooaeg on alanud ja rattureid on ka rongides iga päevaga rohkem. Et kliente paremini teenindada, oleme loonud vahendi, mis aitab rattaga reisijatel informeeritumaid valikuid teha. Anname reisijatele teada, millistes rongides on ratta kaasavõtmiseks eeldatavalt rohkem ruumi ning millistel juhtudel soovitame kaaluda mõne teise väljumise kasutamist”, räägib Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuht Mai Vahtrik.

Elroni kodulehele (elron.ee) tehtud täiendused rattaga reisijatele kuvatakse sõiduplaani otsingus rattamärgi kujul. Rattamärk asub iga reisi juures ja võib olla kas roheline, kollane või punane. Roheline rattamärk kuvatakse, kui reisil on rattakohti reeglina saadaval, kollane, kui rattakohti võib nappida. Punasega on märgitud populaarsed reisid, mille puhul rattaga sisenemine ei ole soovitatav. Õige info saamiseks on oluline sisestada ka planeeritava reisi kuupäev. Reeglina on rattaga reisimiseks rohkem ruumi päevasel ajal sõitvates rongides.

Algab Teeme Ära talgupäeval osalejate kirjapanek, ilmus mere- ja talgulugude kogumik

Teeme Ära talgupäeva meeskond kuulutab täna Viimsi vabaõhumuuseumis avatuks talguliste kirjapaneku 7. mail peetavale üle-eestilisele talgupäevale. Tänaseks on talguveebis registreeritud juba rohkem kui 1400 talgut, mille seast leiab iga eestimaalane endale osalemiseks sobiva talgu. Koos Merekultuuriaasta 2016 korraldajatega esitletakse sel puhul täna Viimsi vabaõhumuuseumis ahjusooja CD-plaati “Mere- ja talgulugude kogumik 2016”, tutvustatakse tänavust talguhundi passi ja sellega kaasnevaid soodustusi talgulistele ning räägitakse muid talgupäeva uudiseid.

Merekultuuriaasta 2016 projektijuhi Karen Jagodini sõnul on värske CD-plaadi näol tegemist talgukorras valminud jutukogumikuga, mis vaatab tagasi meie talgutraditsioonidele nii lähemas kui kaugemas minevikus. CD-plaadile “Mere- ja talgulugude kogumik 2016” mahtus kokku 26 lugu, neist 18 juttu ja kaheksa muusikapala. Jutud luges sisse näitleja Piret Simson. Muusikavaliku aitas plaadi jaoks kokku panna Eesti Pärimusmuusika Keskus. Rohkem ja vähem tuntud lugudega astuvad üles Vägilased, Meisterjaan, Silver Sepp, Anu Taul ja Tarmo Noormaa jt.

Värske talguplaat jõuab igasse talgupaika üle Eesti, sest see on lisatud kõikidesse talgute stardipakettidesse. Talguplaat on kuulatav ka veebis www.teemeara.ee/talgulood/helilood.

Loe edasi: Algab Teeme Ära talgupäeval osalejate kirjapanek, ilmus mere- ja talgulugude kogumik

Kodanike algatusrühma “Sindi pais” asutaja Hans Soll pälvis 2 tunnustust

5. veebruaril otsustati Hans Sollile anda Pärnumaa Vapimärk ja keskkonnaministeeriumi tänukiri.

Hans Soll Kiisa talus Pärnu jõe ääres Foto Urmas Saard — Hans Soll Kiisa talus Pärnu jõe ääres. Foto: Urmas Saard

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste otsustas Pärnumaa Vapimärgi Nõukogu ettepanekul anda 2016. aastal neli Pärnumaa Vapimärki, neist ühe pälvis kodanike algatusrühma „Sindi pais” loomise idee autor, asutaja ja juht, füüsikaõpetaja Hans Soll. Maakonna kõrgeima tunnustuse üleandmine toimub Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontsert-aktusel Pärnu Kontserdimajas.

Kuid 5. veebruaril austas keskkonnaminister Marko Pomerants „Aasta keskkonnategu 2015“ üritusel Hans Solli tänukirjaga, millele on kirjutatud: Tunnustatud projekti „Kodanikualgatus Sindi paisu avamiseks rändekaladele“ ellu viimise eest. Keskkonnaministeeriumi pressiteates selgitatakse, et eesmärk Sindi paisu avamiseks rändekaladele täideti 2015. aasta aprillis, kui riik omandas Sindi paisu ja alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks ning loodusilmelise kärestiku rajamiseks.

Täna ütles Soll, et survegrupiks nimetatud algatusrühm „Sindi pais“ loeb oma sünni kuupäevaks 2008. a 26. novembrit, kui Pärnu raekoja saalis toimunud rahvakoosolekul andis 20 inimest allkirja pöördumisele tolleaegsele keskkonnaministrile Jaanus Tamkivile.

Loe edasi: Kodanike algatusrühma “Sindi pais” asutaja Hans Soll pälvis 2 tunnustust

Sindi paisu ost valiti EKO poolt keskkonnateoks

Eesti Keskkonnaühenduste Koda valis 2015. aasta olulisimaks keskkonnateoks Sindi paisu riigile ostmise ja paisu avamise projekteerimisega alustamise.

Sindi pais ja ebaõnnestunud kalatrepp Foto Urmas Saard — Sindi pais ja ebaõnnestunud kalatrepp. Foto: Urmas Saard

Keskkonnakaitse organisatsioone ühendava Sindi paisu ost (EKO) koordinaator Riho Kinksi sõnul takistab Sindi pais siirdekalade juurdepääsu enamusele Pärnu jõe ja selle lisajõgede kudealadele, mistõttu on nende kalade populatsioonid olnud pikka aega madalseisus. „Pikkade arutelude järel on tehtud suur samm – riik ostis Sindi paisu ja alustas paisu avamise projekteerimisega. Kavakohaselt peab säilima väliujula, rajatav kärestik on veesõidukitele läbitav ja kogu kompleks esteetiliselt nauditav. Loodame, et lahendus on hea nii looduse kui inimese jaoks“ selgitas Kinks.

EKO ühendab kümmet keskkonnaorganisatsiooni, milleks on: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, SEI Tallinn, Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

Samal teemal

Tänati Sindi paisuepopöa dramaatilise kadalipu läbijaid

Piltuudis Sindist reedel, kolmeteistkümnendal kuupäeval

Viivuks pilvede vahelt eredalt paistma pääsenud päike omas keskpäeval sedapalju väge, et sundis arvuti tagant tõusma, üleriided peale tõmbama ja uksest välja astuma.

Johann Christoph Wöhrmanni puiestee Foto Urmas Saard — Johann Christoph Wöhrmanni puiestee. Foto: Urmas Saard

Õuele jõudes olid pilved päikesele uuesti ette liikunud ja ilm taas endiselt sinakalt hall. Hilissügis on puudelt lehed maha heitnud, üksnes mõned õunapuud hoiavad kangekaelselt õunu endi valduses. Õunad raagus puuokstel ripuvad nagu jõuluootel ehted. Veel on mingid punased marjad raagus okstel. Botaanika teadmisi napib, et taime liiki nimetada. Aga teadmatus ei takista vaate nautimist. Tugevalt sammaldunud tüved paistavad praegu muidugi paremini silma, kui keset suvist rohelust.

Ja kogu linnaarhitektuur asub hoopis teises perspektiivis, sest rohke lehtpuude kõrghaljastus on hilissügisel teisenenud õhuliselt läbipaistvaks. Kaugelt paistvad objektid sulanduvad lähemate hoonetega ühte. Kolemajadki muutuvad detailides huvitavamaks kõiges selles, mida suvine rohelus püüdis varjata ja põnevad üksikasjad saavad selgemaks. Kuigi Kooli tänaval ikka veel püsti seisev põlengu järgne maja risustab valdava enamiku linnakodanike meelest linnapilti, tundub seegi objekt linnaruumi rikastavana. Meelelist rahulolu tekitavad klantspiltidena võrreldavad ülikorras majad või õuealad. Kuid oma sõnumit kannavad ka lagunevad hooned või päris ahervaremed.

Loe edasi: Piltuudis Sindist reedel, kolmeteistkümnendal kuupäeval

Eelseisvate kliimamuutustega suurenevate üleujutustega tegeletakse aegsasti

Üleujutatud Ranna park Foto Urmas Saard — Üleujutatud Ranna park. Foto: Urmas Saard

Eesti alustas kliimamuutuste mõjudega kohanemise rakenduskava koostamist 2014. aastal. Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud kliimamuutuste mõjude hindamise ja kohanemismeetmete väljatöötamise planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teema II vahearuanne, mille koostas Tartu Ülikool koos Eesti Maaülikooli, Sisekaitseakadeemia ja Norra Linna- ja regionaaluuringute instituudiga. Allpool leiab lugeja aruandest väljavõtteid, mis käsitlevad üleujutusi Edela-Eesti rannikutel, põhiliselt küll Pärnus.

Muutustest üldiselt

Eesti alal on meretaseme tõusu senini suuresti kompenseerinud isostaatiline maa kerkimine, mille intensiivsus on suurem Loode-Eestis. Geoloogilistel andmetel on viimase 7500 aasta vältel maakerke kiirused Eesti alal ületanud meretaseme tõusu.

Loe edasi: Eelseisvate kliimamuutustega suurenevate üleujutustega tegeletakse aegsasti