Euroopa Parlament tahab karmistada elektri- ja elektroonikajäätmeid puudutavaid reegleid. Täna panid saadikud paika uued elektrijäätmete kogumise, töötlemise ning ringlussevõtmise eesmärgid.
Parlament leiab, et liikmesriigid peaksid alates 2016. aastast koguma tagasi vähemalt 85% elektroonikaromudest. Samuti teevad saadikud ettepaneku, et 2012. aasta vahe-eesmärk võiks olla 4 kg elektrijäätmeid elaniku kohta (vastavalt hetkel kehtivatele eeskirjadele) või kaaluliselt sama kogus, mis koguti vastavas liikmesriigis 2010. aastal – sõltuvalt sellest, kumb kogus on suurem. Lisaks sellele, et elektrijäätmete korralik käitlemine on majanduslikus mõttes kasulik ja keskkonnasõbralik, aitab see ka kokku hoida väärtuslikke toormaterjale. Saadikud leiavad, et ringlusse tuleks võtta 50-75% (olenevalt kategooriast) elektroonikaromudest ning 5% elektroonikaromudest tuleks valmistada ette korduskasutamiseks. Elektritoodete tootjad rahastavad elektroonikaromude töötlemist ning lisaks saavad nad olukorda parandada, täites ökodisaini nõudeid, mis hõlbustavad elektroonikaromude korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist.
Tarbijad peaksid viima elektrijäätmed kogumispunkti, et neid saaks nõuetekohaselt käidelda. Selline tasuta võimalus eksisteerib juba praegu. Lisaks peaks tarbijatel olema võimalik tagastada väga väikeseid elektroonikaromusid kauplustesse. Sellest kohustusest võib vabastada väikepoode, ent mitte kaugmüüjaid.
Saadikud soovivad samuti takistada ebaseaduslike elektrijäätmete väljavedu EList, sest nende käitlemata jätmine kujutab ohtu nii tervisele kui keskkonnale sihtmaal. Parlamendiliikmed leiavad samuti, et vaja on tõhusamat kontrolli ning eksportijal on kohustus tõestada, et tooted on taaskasutatavad. Täna hääletusel olnud raporti poolt hääletas 580, vastu 37 ja erapooletuks jäi 22 europarlamendi saadikut.
Silt: keskkond
Koolilapsed saadetakse sohu
MTÜ Peipsi Koostöö Keskus tähistas eilset rahvusvahelist märgalade päeva uue eestikeelse käsiraamatu „Saagem tuttavaks – SOO!“ kinkimisega Lõuna-Eesti õppeasutustele ja looduskeskustele.
Taskuraamat on heaks saatjaks siis, kui on plaan minna tutvuma soos kasvavate taime- ja seeneliikide, seal elutsevate selgrootute ja
lindudega. Kõikide liikide tutvustusi illustreerib foto. Huvilised saavad teada, kuidas soo areneb ning mis on madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo. Taskuraamatu raskusaste vastab eelkõige põhikooli nooremale ning keskmisele vanusgrupile, kuid avastamisrõõmu leiavad siit vanemad ning pilte on sobiv vaadata ka noorematel huvilistel. Taskuraamatu kiletatud lehed muudavad raamatu niiskuskindlaks ning selle võib õue kaasa võtta sõltumata aastaajast.
Iga Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa ja Viljandimaa kool saab kingiks kaks eksemplari, sama piirkonna iga lasteaed ühe eksemplari ning kõik Keskkonnaameti ja RMK looduskeskused viis eksemplari.
Käsiraamat on huvilistele kättesaadav ka elektrooniliselt aadressil
http://www.ctc.ee/files/sooraamat.pdf
Läti keelest tõlgitud taskuformaadis käsiraamatu „Saagem tuttavaks – SOO!“ originaaltekstide autor on Valda Baronina, eesti keeles on tekstid kohandanud Marika Kose ja Piret Pungas.
Käsiraamat on valminud Eesti-Läti koostööprojekti “Tagasi loodusesse” raames, mida toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti Programmi vahendusel ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti partnerid on SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus, MTÜ Peipsi Koostöö Keskus, Keskkonnaamet Eestist ning Koiva Rahvuspargi Fond ja Ķemeri Rahvuspargi Administratsioon Lätist.
Kus uputab?
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on valminud üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, mis kaardistab Eestis asetleidnud üleujutused, eristab neist olulised ning määrab üleujutusohuga seotud olulisemad riskipiirkonnad.
Üleujutuste riskijuhtimise eesmärgiks on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju. Riskide maandamine peab aga hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.
Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu tulemusena määrati Eestis kaheksa olulist riskipiirkonda, milledest pooli ohustab rannikumere veetaseme tõusust põhjustatud üleujutus.
Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang on avalikkusele kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressil: www.envir.ee/ujutus. Avaliku väljapaneku käigus on igaühel õigus esitada eelpoolmainitud hinnangu kohta kirjalikke ettepanekuid kuni 2. augustini 2011. a. e-mailile: tiia.pedusaar@envir.ee. Keskkonnaministeerium vastab ettepanekutele kahe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
„Tere, Kevad!“ kutsub
Taas algab loodushariduslik ettevõtmine “Tere, Kevad!”. Juba 15 aastat on kutsutud lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ja leidma ning oma tegemisi teistega jagama. Nii ka sellel aastal. Osalema on oodatud koolide 1. – 9. klasside õpilased ning lasteaedade vanemate rühmade lapsed koos õpetajatega. Projekti tegevused algavad 1.märtsil ja kestavad mai
keskpaigani. Osalemiseks registreerumine on alanud ja see toimub projekti veebilehel http://tere.kevad.edu.ee. Õpetajatel palutakse osalevad grupid registreerida veebruari lõpuks.
“Tere, Kevad!” eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid ja ka nende vanemaid märkama looduses toimuvaid muutusi. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt. sinilill, paiseleht, ülane, võilill, maikelluke), saabuvad rändlinnud (nt. põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, suitsupääsuke, kägu), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (karikseen ja kevadkogrits).
Lapsed panevad kirja nende ilmumise kuupäeva – lindude laul, taimede õitsema hakkamine – ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi. Seda, millised kevadekuulutajad Eestimaa eri paikadesse ilmunud on ehk kui kaugele kevad Eestis arenenud on, saavad tabelite ja animeeritud kaartide kujul veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised.
Märgalasid kaitstakse juba 40 aastat
Täna, 2. veebruaril möödub 40 aastat sellest, kui 1971. aastal Iraanis Ramsari linnas sõlmiti rahvusvaheline looduskaitsekokkulepe märgalade kaitseks.
Tegu on vanima riikidevahelise looduskaitseleppega. Eesti liitus märgalade kaitse kokkuleppega ehk Ramsari konventsiooniga 1994. aastal.
Esialgu keskendus Ramsari konventsioon veelindude kaitsele märgaladel. Praegu on konventsiooniga ühinenud 160 riiki, koostööd tehakse märgalade ökosüsteemide kaitse ja mõistliku kasutamise osas.
Konventsiooni osapooled astuvad samme märgalade kaitseks, millest üheks konkreetseimaks on alade esitamine rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. Eestist kuulub Ramsari nimekirja 12 ala, lisaks on Eesti esitanud nimekirja kandmiseks 4 täiendavat ala, mida Ramsari büroo ei ole veel jõudnud kinnitada.
Eesti on Ramsari aladena väärtustanud eelkõige meie unikaalseid rabamaastikke ja terviklikke sookomplekse, sealhulgas Alam-Pedjat, Emajõe-Suursood, Muraka raba, Soomaa, Matsalu ja Vilsandi rahvuspark. Koos lätlastega on meil ka piiriülene Ramsari ala Põhja-Liivimaa, kuhu lisaks Eesti Nigula ja Sookuninga rabadele kuulub Läti Ziemelu purvi.
Mõistagi ei piirdu märgalade kaitse pelgalt alade nimetamise ja kaitse alla võtmisega, vaid tehakse pingutusi ka märgalade taastamiseks. Heaks näiteks on Eestis ranna- ja luhaniitude taastamine ja hooldamine, samuti vanade turbakaevandusalade ja kuivendusega rikutud soode taastamine toimivate märgaladena.
Märgaladeks nimetatakse selliseid kooslusi, milles peamiseks elutingimuste kujundajaks taimedele ja loomadele on vesi: jõed ja järved, madalsood ja rabad, üleujutatavad niidud, märjad metsad ja madalad merealad.
ELF kaardistas suurimad keskkonnaprobleemid
Eestimaa Looduse Fond (ELF) kaardistas neli globaalset keskkonnaprobleemi, mis üha enam mõjutavad meie elu ka Eestis ja tegi neist ka ülevaatliku veebilehe: www.elfond.ee/meieplaneet.
Plaaneedi Maa suurimad keskkonnaprobleemid on kliimasoojenemine, üleilmne elurikkuse hävimine, maailmamere seisundi halvenemine ning muldade viljakuse vähenemine. ELFi globaalsete keskkonnateemade ekspert Agur Paesüld ütles portaalile Greengate: ,,Globaalsed keskkonnaprobleemid paistavad esmapilgul fataalselt lahendamatutena, kuid see ei ole nii. Tuleb vaid muuta enda mõtteviisi, sest probleemide lahendamine algab nende põhjuste teadvustamisest. Kui sa saad aru, kuidas probleemid tekivad, ei takista sind enam miski liikumast samm-haaval lahenduste poole. Kui nii asub toimima kriitiline hulk inimesi, siis sellest sündiv sünergia ületab inertsete destruktiivsete harjumuste vastupanu.”
Soomaa ootab neljapäeval sõpru külla
Hea soomaalane ja Soomaa sõber!
Soomaa Sõprade Selts kutsub avalike mõttetalgute kokkuvõtlikule üritusele teemal: piirkonna kogukonnaelu ja koostöö arendamine, mis toimub: 27. jaanuaril algusega kell 18.00 Kõrtsi-Tõramaa Külastuskeskuses. Seekordsetel mõttetalgutel tehakse esimesi kokkuvõtteid küsitlusest ja mõttetalgutel tõstatatud teemadest.
Ürituse moderaator on Urmas Tuuleveski.
Mõttetalgute eesmärgiks on olnud välja selgitada probleemid, mis täna külaelanike arvates piirkonna ühtlast arengut takistavad ja nendele probleemidele ka üheskoos lahenduste leidmine. Mõttetalgud annavad võimaluse kõigil oma piirkonna saatuse ja käekäigu mõjutamisel osaleda.
Teie ja Sinu osalemine on väga vajalik!
Kohvi ja kohaliku küpsetise degusteerimine kohapeal alates 17.30.
Info telefonidel: 5094955 ja 5280402.
Mõttetalgud toimuvad Soomaa Sõprade Seltsi projekti „Soomaa piirkonna kogukonnaelu ja koostöö arendamine terviklahenduste suunas” raames. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Allikas: Soomaa Sõprade Selts
KUKU Raadio uued keskkonnasaated sünnivad Võrumaal
Sel laupäeval taaskäivitab KUKU Raadio oma keskkonnasaated, alustades uue saatesarjaga „Ilmaparandaja“. Sellega jätkab raadiojaam enam kui kümneaastast keskkonnasaadete traditsiooni. Ehkki saadetes käsitletakse teemasid üle Eesti, pannakse see kokku Võrumaal Haanjas. Sellega erineb “Ilmaparandaja” Tallinna-kesksest meediast.
„Keskkonnateemad muutuvad me elus aina olulisemaks, seetõttu pidasime loomulikuks, et nende teemadega tegelemist jätkame, nagu tegid seda saated „Roheline värav“ ja „Keskkonnatelk“,“ tõdes KUKU Raadio peatoimetaja Janek Luts.
Saate toimetaja Kadri Valner on raadios keskkonna ja looduse teemadega tegelenud ligi kümme aastat. Tema sõnul on sarja teemadering lai, kuid lähtutakse ühest kindlast eesmärgist – maa ja ilma tervis ja heaolu sõltub meist endist. „Võtke saate pealkirja, kuidas tahate – on siis tegu sooviga teha maailma paremaks või võidelda tarkade toimingutega kliimasoojenemise vastu,“ arvas autor. „Igatahes edastab saade „Ilmaparandaja“ infot ja mõttevahetusi olulistel keskkonnateemadel, otsib ja vahendab loovaid keskkonnaalaseid lahendusi, millest paljud võtavad eeskuju esivanemate loomulikust tegevusest ja tarkusest läbi aastasadade.“
Saate meeskonda on kaasatud ka teisi autoreid, kelle jaoks looduse ja keskkonnateemad olulised: Mirjam Matiisen, Mirjam Nutov, Kristel Vilbaste, Katrin Lipp, Erkki Peetsalu ja Rein Pärn.
Saade “Ilmaparandaja” on eetris laupäeviti kell 14 ja kordusena samal õhtul kell 20 ning igal ajal leitav KUKU raadio arhiivist ja portaalist www.kylauudis.ee. Sari sünnib Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.
Tartus näeb homme Matsalu loodusfilmide festivalil auhinnatud filme
Teisipäeval kell 18 linastuvad Tartu Keskkonnahariduskeskuses kaks 8. Matsalu loodusfilmide festivali auhinnatud filmi. Nii Saksamaal valminud film “Mooni lubadus – viljapõllu salaelu” kui jaapanlaste “Elu kooskõlas loodusega – Soome: metsa saladus” pälvisid parima operaatoritöö preemia.
“Mooni lubadus – viljapõllu salaelu” / “Poppy´s Promise – Secret Life in a Cornfield” (Režissöör Jan Haft, Saksamaa) nisupõllust. Autorid esitavad filmis küsimuse, kas põld on lihtsalt toidutootmisala või saladusi täis võlumaa? Kui palju elu viljapõllus on? Mida lubavad põldu ääristavad kirevad lilled? “Elu kooskõlas loodusega – Soome: metsa saladus” / “Life in Harmony with Nature – Finland: Secrets of the Forest” (Režissöör Shoshei Shibata, Jaapan) maalib portree maast, kus iidsetest aegadest usutakse metsavaimudesse; maast, kus puuraidur koputab enne puu raiumist kirvega puu pihta, et puuvaimu hoiatada; maast, kus öökulli austatakse tema tarkuse pärast ja kus talumehed kaitsevad linnupesi, teades, et just linnud kaitsevad nende metsa röövikute eest. 8. Matsalu loodusfilmide festival toimus Lihulas 15.-19. septembril 2010. Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis saab iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata festivali filme.
Keskkonnategijaks 2010 nimetati Evelin Ilves
EKO liikmete hinnangul jagavad tiitlit “Keskkonnakirves 2010” majandusminister Juhan Parts ettepaneku eest jätkata põlevkivi kaevandamist suures mahus ka tulevikus ning Tallinna Kommunaalamet keskkonnavaenuliku transpordipoliitika elluviimise eest.
„Nii keskkonna kui kohalike elanike tervise huvides on, et põlevkivi kaevandusmahude vähendamist hakataks planeerima avalikust kaasates. Partsi plaan eirata juba riikliku põlevkivi arengukavaga paika pandud piiranguid ja kaevandamismahte hoopis suurendada on enam kui kahetsusväärne,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm. Loe edasi: Keskkonnategijaks 2010 nimetati Evelin Ilves
Väljasurnuks peetav euroopa naarits käis Järva-Jaanis kanavargil
Oktoobris Järva-Jaani alevikus kanavargil käinud loom, kelle koer maha murdis, osutus euroopa naaritsa isasloomaks, kirjutab Järva Teataja.
Kust üliharuldane loom Kesk-Eestisse sattus, jääb saladuseks. Euroopa naaritsa kaitsega tegeleva sihtasutuse Lutreola juhataja Tiit Maran lausus, et euroopa naarits on üle Euroopa kriitiliselt ohustatud poolveeline kiskja ning viimased kindlad andmed tema esinemisest Mandri-Eestis pärinevad 1996. aastast. «Seetõttu peetakse teda Eesti looduses väljasurnud liigiks,» sõnas ta.
Võrreldakse linnanaiste ja -meeste keskkonnamõju
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ning SA REC Estonia on asunud võrdlema naiste ja meeste ökoloogilist jalajälge. Vaatluse all on Tallinna linna ja Tallinnaga igapäevaselt seotud lähiümbruse elanikud. Uuritakse, kas erinevate sugupoolte mõju ümbritsevale keskkonnale on erinev. Kui nii, siis millised on erinevused ja mis võiks olla põhjuseks? Uuring toimub samaaegselt kolmes linnas – Helsingis, Riias ja Tallinnas, toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
Küsitluses osalemiseks tuleb minna kodulehele http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/, kust leiab ökoloogilise jalajälje kalkulaatori. Üksikisiku keskkonnamõju arvutamisel võetakse arvesse vastaja tarbimis- ja toitumisharjumusi, transpordikasutust, elutingimusi jpm. Küsitluse lõpul arvutab kalkulaator välja vastaja ökoloogilise jalajälje. Samalt kodulehelt leiab lugeja ka nõuandeid, kuidas oma mõju Maale vähendada.
Uuringu tulemused selguvad 2011. aasta kevadeks.
Toila vald tõrjub Rootsi rauaotsijaid
Toila vallavolikogu vastas teist korda eitavalt Rootsi firma Geoforum Skandinavia Aktiebolag üldgeoloogilise uuringuloa taotlusele, mille eesmärk on otsida Toila, Jõhvi ja Vaivara vallas rauda ning sellega kaasnevaid maavarasid.
Eesti kaitseväe topograafia osakond avastas juba 1930. aastatel Jõhvi piirkonnas tugeva magnetanomaalia. Kaitseväelased oletasid ümbruskonnas rauamaagi olemasolu. Seejärel puuriti anomaalia piires kaks sügavat puurauku, vastavalt 505 ja 721 meetrit.
Maapinnast arvestades 240 meetri sügavusel avastati rauamaagi maardla, mida ka prooviti. Madalamas puuraugus ei läbitud täielikult maagikeha. Sügavamast puuraugust saadud andmestiku alusel on maagikeha kuni 400 meetrit paks, aga raua sisaldus maagis on võrdlemisi madal – vaid 25–34 protsenti. Sinnapaika see jäi, sest maailmas oli teada palju paremaid rauamaagimaardlaid. Sama maardlat uuriti ka Nõukogude ajal.
Kuigi kõik vahepealsete aastate uuringute tulemused pole säilinud, on kuni viimase ajani valitsenud üksmeel, et Jõhvi all on küll palju rauamaaki, ent see on liiga sügaval ja mujalt saab sama kraami palju odavamalt kätte. Sisuliselt paneks Rootsi firma paljutõotavale leiukohale käe peale – kui toorainehinnad kunagi tõusma peaksid, siis saavad nad Ida-Virumaal enne teisi kaevandama hakata. Sõltub see kõik aga sellest, kas raua-, vase- ja tsingimaagi hinnad tõusevad maailmaturul piisavalt kõrgele või mitte.
Jõhvi rauamaardla on metallimaardlatest Eestis kõige paljutõotavam. Kesk-Eestis Võhma kandis on tulnud ka mitmeti tõlgendatavaid andmeid plii ja tsingi varude kohta, ent nende puhul on uuringud poolikuks jäänud.
Tartu kesklinna õuealade kaitseks kogutakse allkirju
MTÜ Eesti Roheline Liikumine ja Eesti Maastikuarhitektide Liit korraldab allkirjade kogumist Tartu kesklinna õueala kaitseks.
Selgituses kirjutatakse: “Kesklinna tänavaruumi on vaja muuta kõikide kesklinnas viibijate jaoks turvalisemaks ja atraktiivsemaks. Linnavalitsuse plaan kaotada Tartu kesklinnas õueala ja asendada piiratud kiiruse 20 km/h alaga on küll juriidiliselt korrektne lahendus, aga reaalselt ei muuda kesklinna tänavaruumi inimeste jaoks karvavõrdki turvalisemaks ega atraktiivsemaks – pigem vastupidi. Elu- ja äritegevus kesklinnas aga sõltub otseselt sellest, kui hästi kesklinna külalised ja elanikud end siin tunnevad. Õueala puhul võivad jalakäijad liikuda kogu tee ulatuses ja autojuht peab jalakäijate läheduses kiirust vähendama. Silmatorkav graafiline liiklusmärk annab juhtidele (ka võõrastele) selgelt märku, et siin tänavatel liiguvad lisaks autodele ka jalakäijad.” Loe edasi: Tartu kesklinna õuealade kaitseks kogutakse allkirju
Väike Munamägi prügikastis
Eile avaldas Postimees teate, et endine sööstlaskuja Aare Tamme on otsustanud Väiksel Munamäel suusakeskuse kinni panna ning kodumaise lume sootuks jalgelt pühkida. “Äri aetakse seal, kus on soodsamad tingimused,“ rääkis Tamme telefonitsi Ukrainast Postimehele.
Tamme tunnistas Postimehele, et Väikse Munamäe laskumisnõlvade sulgemine on ennekõike siiski majandusotsus. Ta on enda väitel Eesti Energia koridorides kuulnud, et lähiaastatel võib elektrienergia hind tõusta kuni kaks korda. Seetõttu jõudiski järeldusele, et pole mõtet oodata, millal hind kerkib nii palju, et suusa- ja lumelauahuvilised kunded ei jõua seda enam kinni maksta.
Sellele, et Väikese Munamäe arendamine end ära ei tasu on aastaid viidanud ka looduskaitsjad. Veel 2002. aastal kinnitas Tamme, et Väikese Munamäe arendamine on Eesti jaoks ülivajalik projekt ja alustas mitmeid kaitseala kahjustavaid ettevõtmisi.
Tammet on süüdistanud puude ebaseaduslikus raies ja Otepää looduspargi kaitsenõuete rikkumises. Neli aastat tagasi jõudis asi koguni kriminaalmenetluseni, mis lõpetati alles tänavu kevadel kokkuleppel prokuratuuriga, Tammelt ja ta firmalt välja mõistetud 191 000 krooni pole veel riigituludesse keskkonnakahjude arvele laekunud.
“Munamäe suusakeskus on üks õnnetu projekt algusest peale,” kinnitas 2002. aastal Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees Urmas Tartes. “See projekt algas seaduse rikkumisega, mis on ühtlasi seadnud kogu ettevõtmise teravdatud tähelepanu alla.”
Tartese sõnul on Aare Tamme küll oma ideede poolest igati sümpaatne tegija, paraku on tema ettevõtmine üsna keeruline. Selge pole ju näiteks seegi, kui palju Väike Munamägi kannatab välja inimmõju, enne, kui ta hoopis koost laguneb. Sest mägi on väga suures ulatuses metsast paljaks aetud, moreenküngas võib tasapisi vähemaks vajuda. Praegu taastatav suusakeskus vajab väga suuri investeeringuid, näiteks kasvõi nõlvade katmist geotekstiiliga. “Kuid kõige vähem tahan ma seda, et Munamäest saaks aastate pärast võsastuv küngas, millel vedeleb veidi rauarisu,” ütleb Tartes.
Igal juhul tuleks selliste projektide algatamisel enne seitse korda mõõta ja alles siis üks kord lõigata. “Kui läheme vabaaja veetmise võimaluste avardamisel vastuollu looduse- või kultuuriväärtuste püsimajäämisega, siis tuleks enne isegi 14 korda mõõta,” ütleb Tartes. “Munamägi võiks olla õppetunniks sarnaste uute loodusvaenulike projektide algatamisel.”
O o o f i l m i õ h t u o o O
Neljapäeval, 16. detsember kell 19 saab Tartu Ülikooli Uue anatoomikumi ringauditooriumis (Näituse 2-105) vaadata filmi Koyaanisqatsi. Teose juhatavad sisse OoofilmiõhtuooO ‘esivanemad’ Filipp Kruusvall ja Kaarel Kuurmaa.
Koyaanisqatsi on film, mis ilmselt ei vanane kunagi. See on visuaalne meistriteos koos muusikaga (helilooja Philip Glass), mis annab pildikeelele veelgi häälekamad vaikivad sõnad. Sõnum, mida selle teose abil vaatajateni edastatakse, on aktuaalne praegu ja on ilmselt veel seda ka vähemalt lähemas tulevikus.
Kuidas me elame? Kuidas elada tasakaalus meid ümbritsevaga? Kuidas saada aru, et midagi üldse on tasakaalust väljas? Eks selleks vist tuleks võtta aega ja mõtiskleda eneses, kaaluda. See film asubki kaaluma neid mõtteid ja teeb seda peamiselt heli- ja visuaalkeeles.
Oofilmiõhtu oma praegusel kujul on jõudmas lõpusirgele ja see teos jääb lõpetama meie loengusari-filmiõhtute projekti. Iga lõpp on samas ka kindlasti millegi uue algus ja seepärast loodame, et see filmiõhtu äratab uusi huvitavaid mõtteid meie vaatajate seas, mis võiksid edasi viia oofilmi traditsiooni ka tulevikus.
Film on piltide keeles… pikkuseks 86 min. Tasuta! Korraldab MTÜ Armastus.
Konnad õpetavad paremini Emajõge tundma
Loodusemehed ja fotograafid Arne Ader ning Urmas Tartes õpetavad multimeediaprogrammi “Konnapilgul mööda Emajõge” abil paremini tundma Emajõe elustikku.
Õppematerjali tutvustab Peipsi Koostöö Keskus homme kell 15 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse (Kompanii 10) saalis.
Valminud loodusõppevahend koosneb pildiprogrammist ja saatetekstidest, uusi ning põnevaid fakte aitab meelde jätta viktoriin.
Õppeprogrammi eesmärk on mitmekesistada õppematerjalide hulka, mis aitaks lastel saada hea ülevaate Emajõe vee- ja luhaelustikust nii koolitundides kui looduskeskustes.
Autorid tutvustavad programmi järgmiselt:” Eri aegadel on Emajõel ja tema luhtadel erinev nägu. See oleneb nii aastaajast kui ka sellest, kuidas jõge vaadata: kas seista maapinnal, ronida puu otsa, laskuda kükakile või kõhuli. Ühest ja samast Emajõest saab palju põnevam paik, kui taipame teda silmata maa- ja veelähedase konnapilguga.”
Materjali on kogutud kaks aastat ja see on jaotatud ülevaate saamiseks aastaringi osadeks – algab jääminekuga, kevadisest suurveest südasuveni ning jälle saabuva talveni.
CD-kandjal multimeediaprogramm “Konnapilgul mööda Emajõge” saadetakse Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Lõuna-Eesti koolidele, raamatukogudele ning kõigile loodushariduskeskustele.
Nabala keskkonnakaitse ühing korraldab homme üldkoosoleku
Teisipäeval, 14. detsembril kell 18 toimub Kurtna koolis Saku vallas Nabala Keskkonnakaitse Ühingu (Nabala KÜ) üldkoosolek, kus antakse põhjalikum ülevaade ühingu viiest tegevusaastast ja hetkeolukorrast, kohendatakse põhikirja tänastele vajadustele vastavaks ning valitakse uus juhatus. Nabala keskkonnakaitse ühingu juhatuse liige Tanel Ots märgib, et tänu ühingu tegevusele on võidetud täiendavad uuringud Nabala maardla aladel ja ümbruses. Aktiivsete kodanikena on kogutud allkirju Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu toetuseks. Algatatud on kaitsealade loomine, korraldatud üritusi ja teemaõhtuid, kirjutatud artikleid jne.
Nabala Keskkonnakaitse Ühing asutati novembris 2005, asutajateks oli 16 küla Kohila, Kiili, Saku ja Kose vallast. Rohkem lugemist leiab kodulehelt: www.tuhalanoiakaevuleappi.com
Allikas: greengate.ee
Homme on Tartus talve huvipäev
Homme toimub Tartu Ülikooli loodusmuuseumis talve huvipäev, kus jagatakse nii teadmisi looduse kohta kui valmistutakse talvisteks pidupäevadeks.
Keskpäeval algab geoloogiamuuseumis loeng ja praktikum “Ehtekivid”. Geoloogiamuuseumi varadehoidja Tõnu Pani õpetab määrama erinevaid ehtekive ja nende eest hoolt kandma. Samas saab vadata kanäitust”Kivide sisemine ilu”. Kell 13.30 räägib Sergei Põlme zooloogiamuuseumis madudest kui lemmikloomadest.
Terve päeva jooksul on zoloogiamuuseumis on avatud õpitoad, kus saab uurida ja õppida tundma loomade koljusid, nahkasid ja tegevusjälgi ning teha looduseteemalisi karpe ja jõulukaarte.
TÜ loodusmuuseumi talve huvipäev kestab kella 15ni.
Eestimaa Looduse Fond otsib aasta parimat noort looduskaitsjat
Eestimaa Looduse Fond (ELF) kuulutas välja konkursi 2011. aasta Noore Looduskaitsja Auhinnale.
Noore Looduskaitsja Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinnale saavad kandideerida Eesti looduskaitsjad, kes on nooremad kui 35 aastat passi järgi või enesetunde alusel. Kandidaat võib töötada nii riiklikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti vabatahtlikuna. Olulisim on see, et ta seisab ihu ja hingega Eestimaa looduse kaitsel ning omab selles vallas tulemusi.
Siiani on auhinna pälvinud: Asko Lõhmus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamise eest, Peep Mardiste, kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega, Marek Sammul teaduspõhise looduskaitse arendamise eest, Tarvo Valker linnukaitseliste tegevuste eest, Murel Merivee innuka looduskaitsjana ja Ulvar Käärt, kes on teinud Eesti Päevalehele kirjutatud artiklite kaudu palju tööd eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ning kirjutanud tihti ka looduskaitse probleemidest, mis muidu peavoolu meedia uudisekünnist ei ületa. Otsuse Auhinna määramise kohta teeb Eestimaa Looduse Fondi poolt kokku kutsutud žürii, kuhu kuuluvad Alex ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Ulvar Käärt. Auhinda rahastavad Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevalised, Estonian Nature Tours ja OÜ 360 kraadi. Auhind antakse välja ELFi 20. sünnipäeval 1. veebruaril 2011.
Kandidaate ootab ELF kuni 20. jaanuarini.
Viieaastane Nabala Keskkonnakaitse Ühing teeb senisest tööst kokkuvõtted
Viis aastat tagasi Harju ja Raplamaa 16 küla poolt loodud Nabala Keskkonnakaitse Ühing tuleb teisipäeval üldkoosolekuks kokku, et arutada oma senise tegevuse üle.
„Üks periood meie ühingu töös on selgelt läbi saanud,” tõdes Nabala Keskkonnakaitse Ühingu juhatuse liige Tanel Ots. „ Käesolevaks sügiseks on kätte võidetud täiendavad uuringud Nabala maardla aladel ja ümbruses. Oleme nende aastate jooksul aktiivsete kodanikega kogunud kahel korral suure hulga allkirju, Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu toetuseks on novembri keskpaigaks andnud oma toetuse ca 62 400 inimest. Algatatud on kaitsealade loomine,” tõi Ots välja ja lisas, et on korraldatud üritusi ja teemaõhtuid, kirjutatud artikleid ja välja antud tutvustavaid materjale ning palju muud.
Kogu tööperioodi jooksul on ühingul olnud hea koostöö ka kõigi vallavalitsustega. Neljas vahetult karjääriga kokkupuutuvas vallas on algatatud kaitsealade moodustamine, et tulevikus liita need kokku üheks Nabala maastikukaitsealaks.
Tanel Otsa sõnul nähakse, et Nabala KÜ liikmeskonda moodustavate külade, ühingute ning aktiivsete kodanike ring võiks laieneda.
Nabala Keskkonnakaitse Ühing asutati novembris 2005, asutajateks oli 16 küla Kohila, Kiili, Saku ja Kose vallast. Rohkem lugemist hetkeolukorrast ja Nabala maardlas uurimise ajaloost leiab kodulehelt: www.tuhalanoiakaevuleappi.com .
Kuressaare linnas hakatakse kärssninasid küttima
Kuressaare linnavalitsus andis jahiseltsile loa küttida Roomassaare poolsaarel suurt pahandust tegevaid metssigu, kirjutab Meie Maa.
“Metssead on Roomassaare kergliiklustee juures juba palju pinnast üles tõngunud ja et nende tekitatav kahju oleks minimaalne, otsustasime kaasata Laugi jahiseltsi püssimehed neid jahtima,” sõnas Kuressaare linna heakorra järelevalvespetsialist Heino Vipp.
Kui jahimeeste püssitoru ette peaksid jääma Kuressaares üha rohkem võimust võtvad rebased, saab ka neid küttida.
Möödunud aastal andis linnavalitsus välja sarnase loa, siis tabasid jahimehed Kuressaare linna territooriumil üheksa metssiga.
Elurikkuse elujaatavad tulevikunägemused
Novembri keskpaigas toimus Brüsselis elurikkuse kahepäevane arupidamine, kus osales üle kahesaja inimese enam kui kolmekümnest riigist üle kogu maailma. Arutelu kokkukutsujaks oli Belgia Bioplatvorm eesotsas Belgia teadusministri Sabine Laruelle’ga, kes ütles ka avasõnad arutelule.
Euroopa Liit seadis kaheksa aastat tagasi ambitsioonikaks eesmärgiks peatada elurikkuse taandumine aastaks 2010. Kahjuks ei suudetud seda saavutada. Seekordse arupidamise sihiks oligi leida elujaatavaid nägemisi, kuidas siiski pöörata elurikkuse kadumine vastupidiseks.
Põnev oli jälgida kahekümnes laudkonnas samaaegselt tekkivaid mõtteid, mis arvutite kaudu jõudsid asjatundjate laudkonda, kus neid mõjusamaks edasi ja ümber püüti sõnastada. Samas tõi see protsess kaasa ka esimese pettumuse – uute mõtete ja lähenemisviiside tekitamisel kippusid eriti uudsed mõtted takerduma nii laudkonnas istuva mõtete arvutissekirjutaja kui ka asjatundjate paneelis istujate arusaamisvõime teha. Tulemuseks oli tihtipeale uudsete mõtete tasalülitamine varem teada-tuntud tavamõteteks.
Näiteks pakuti meie laudkonnas välja mõte, et militaarvaldkonnas tehtud leiutused antaks hiljemalt viie aasta möödumisel tsiviilkasutusse. On ju paljud väärt leiutised nagu Internet, mikrolaineahi ja mitmed muud algselt pärit militaarvallast. Paraku takerdus mõte juba meie laudkonnas ning tõi peagi meie laua juurde asjatundjate laudkonnast hämmeldunud sõnastaja, kes küsis, kas me tõesti tahame närvigaasi anda koolilaste käsutusse.
Teine takerdumine ilmnes seoses sellega, et meiega kaasas oli meie äsja kuueseks saanud tütar Aotäht. Mitmedki korraldajad tunnistasid, et neid tabas hetkeks õudus: Laps konverentsiruumis! Aotäht ei lasknud end sellest suurt segada – ta joonistas kodu, südameid, lilli, liblikaid, kalu ja vette loojuvat suur punast päikest. Paljud fotograafid olid ta tegevusest vaimustuses, fotoaparaadid aina plõksusid ümber. Vaheajal tulid mitmed osalejad meie juurde ja tunnistasid, et oleksid pidanud ka omad lapsed kaasa võtma.
Siit ka mõte – kui tahame elujaatavalt vaadata elurikkuse kasvamise poole, siis peame kõigepealt võtma kaasa lapsed, need, kes selles elurikkamas tulevikus elama hakkavad. Küllap on üks põhjusi, miks elurikkus on taandumas just selles, et me ei võta kaasa lapsi, kes ometi on ju palju elurikkamad kui meie, täiskasvanud.
Maarahva tavapärases olemises, nii nagu teistegi põlisrahvaste juures suhtuti lastesse ja nende otsustusõigusesse täie lugupidamisega. Saamidel on juba mõneaastastel lastel omad põhjapõdrad, kelle saatuse üle vaid nemad ise otsustavad. Laste otsustus- ja omandiõigus kasvatab neis vastutustunnet. Vaid taoline kogukond suudab toime tulla sellega, et sajandeid kasutuses olnud puisniidul loendatakse rekordarv taimeliike ühe pindalaühiku kohta, nii nagu Läänemaal Laelatu puisniidul.
Meie rahva põlisväärtused ja olemisviisid on suutnud elurikkust suurendada meid ümbritsevas maastikus. See on see pärimuslik vaimuvara, mille kohta jakob Hurt ütles, et kui me ei ole suured arvult, siis saame olla suured vaimult. Sedasama vaimu peame kandma, võttes kaasa lapsi rahvusvahelistele kogunemistele, hoides ning hoolides elust meie kodude ümber ning väekates pühapaikades.
Autor: Mikk Sarv
Hart: miks USA põllumehed GMO-sid kasvatavad?
Michael Hart on inglise tavapõllumees, kes kasvatab lambaid ja lihaveiseid Cornwall´is, Inglismaa edelaosas.
Debatt geneetiliselt muundatud organismide (GMO) üle on Suurbritannias olnud pikk ja äge ja infot on tulnud nii ühelt kui teiselt poolt. Nii on vahel olnud keeruline aru saada, mis on fakt, mis on müüt ja mis on lihtsalt kellegi isiklik hinnang.
Kõige suuremat arusaamatust on aga kõikides debattides alati tekitanud küsimus: kui GMO-dega on nii palju probleeme ja on koguni gruppe, kes väidavad, et ka majanduslikult ei ole GMO-d oluliselt kasumlikumad, miks siis USA põllumehed neid kasvatavad?
Kuulates erinevaid osapooli – poliitikuid, keskkonnakaitsjaid, firmade esindajaid – ja püüdes nende jutust pilti kokku panna, otsustas Michael Hart lõpuks ise USA-sse minna ja asja otseallikast – sealsete põllumeeste käest – uurida. Uurimise käigus otsustas ta kogetu ka videolindile dokumenteerida.
Eesti Rohelisel Liikumine kutsus Michael Hart’i Eestisse oma kogemustest rääkima ja teda saab kuulata reedel, 10. dets 2010, Tartus, Väikeses Vanemuise ovaalsaalis.
Michael Hart teeb ka lühema ettekande samas kohas toimuval põllumajanduskonverentsil kl 15.55, põhjalikumalt räägib ta aga järelüritusel kell 17.30-19.30.
Kuna jutu kõrvale pakutakse ka mahesuupisteid, siis palutakse registreeruda aadressil nastja@elfond.ee või telefonil 51 32 891. Üritus on tõlkega.
Sillamäe linna välisõhu seireprogramm ootab ettepanekuid ja arvamusi
Sillamäe Linnavalitsus teatab, et on valminud Sillamäe linna välisõhu pidevseire programm. Käesoleva programmi eesmärgiks on selgitada välja Sillamäe linna välisõhu pidevseire vajadus, võimalikud peamised saasteained piirkonnas ja anda asukohasoovitusi võimalike seirejaamade rajamiseks ning juhiseid seire korraldamiseks. Välisõhu pidevseire programmiga on võimalik tutvuda Sillamäe Linnavalitsuse koduleheküljel www.sillamae.ee ja Sillamäe Linnavalitsuse ruumides ajavahemikul 23.11 – 07.12.2010. Programmi kohta on võimalik kuni 7. detsembrini esitada arvamusi ja ettepanekuid Sillamäe Linnavalitsusele.