ehitus

Võrus avati uuendatud õendusabikeskus

Täna keskpäeval avati Võrus Lõuna-Eesti haigla 1,67 miljoni euro eest renoveeritud õendusabikeskus.

„Lõuna-Eesti haigla on jõudnud oma arengus uue tähiseni,“ lausus pidulikul avamisel sotsiaalminister Hanno Pevkur. Abi vajavad inimesed saavad tema hinnangul kindlad olla, et vastavatud õendusabikeskuses pakutavad tingimused on nüüdisaegsed ning personal motiveeritud.

„Eesti tervishoid on heal tasemel ja tulevik on, vaatamata erinevatele juttudele, helge,“ sõnas Pevkur. „Saame patsientidele selge silma ja puhta südamega otsa vaadata.“

Projekti raames arendati haiglahoone A ja B korpuses välja õendusabikeskus, mis pakub eakatele inimestele päeva- ja koduõendusteenust ning statsionaarset hooldusravi. Osaliselt renoveeriti lifti-süsteem, et lihtsustada ratastoolis patsientide iseseisvat liikumist ning parandati keskuse soojapidavust.

„Meie õendusabikeskuse patsientide käsutuses on nüüd tänapäevased ja funktsionaalselt sisustatud ühe- ning kahekohalised palatid ning olmeruumid,“ ütles Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask. Õendusabikeskuses on 74 voodikohta, millest peaks tema hinnangul Võru maakonna eakate abistamiseks esialgu piisama.

Võru maavanem Andres Kõiv ütles avamisel, et õendusabikeskusse tehtud investeering on oluline kahest vaatepunkist: esiteks loob see Võrumaa hooldust vajavatele seenioridele varasemast paremad ravi- ja olmetingimused ning teisalt tugevneb läbi kasvava teenuste mahu Lõuna-Eesti haigla majanduslik positsioon.

„Kindlasti on tähtis, et Lõuna-Eesti haigla jätkaks üldhaiglana ka pärast kehtiva haiglavõrgu arengukava lõppu,“ ütles Kõiv. „See on oluline nii Võru kui naabermaakondade elanikele, keda praegu Lõuna-Eesti haiglas ravitakse.“

Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuse renoveerimist toetas Euroopa Regionaalarengu fond meetme „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ kaudu. Projekti kogumaksumuseks kujunes 1,67 miljonit eurot, millest fond kattis 1,0 miljonit eurot.

Meetme raames toetab Euroopa Liit üle Eesti õendus- ja hooldusteenuse arendamist ligi 26 miljoni euro ulatuses.

Lõuna-Eesti haigla avab uuenenud õendusabikeskuse

Lõuna-Eesti haigla avab 3. juulil uuendatud õendusabikeskuse, mis pärast põhjalikku nüüdisajastamist pakub Võrumaa eakatele inimestele uue kvaliteediga õendus- ja hooldusteenust.

1,6 miljonit eurot maksma läinud töö käigus arendati Lõuna-Eesti haigla A ja B korpuses välja õendusabikeskus, kus pakutakse päeva- ja koduõendusteenust ning statsionaatset hooldusravi. Ühtlasi renoveeriti osaliselt liftide süsteem, et lihtsustada ratastoolis patsientide iseseisvat liikumist ning parandati keskuse soojapidavust.

Õendusabikeskuses on kokku 74 voodikohta, millest peaks tema hinnangul Võru maakonna eakate abistamiseks esialgu piisama.

Arvestades rahvastiku vananemist ja samas inimeste eluea pikenemist kasvab Vaski hinnangul vajadus eakate professionaalse hooldamise järele. „Seda eriti Kagu-Eestis, kus rahvastik on keskmiselt eakam, kui suuremates keskustes,“ märkis ta.

Kuigi õendusabikeskus on mõeldud eeskätt Võrumaa inimeste teenindamiseks võib ennustada, et moodsasse raviasutusse leiavad tee ka inimesed naabermaakondadest ja miks mitte kaugemaltki.

Võru linnapea Jüri Kaveri hinnangul on Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuse valmimine oluline sündmus nii Võru linna kui kogu maakonna jaoks. „Haigla on maakonna suurim tööandja ja tõenäoliselt jääb see nõnda veel pikemaks ajaks,“ lausus meer.

Tehtud investeeringute toel tugevneb Kaveri hinnangul Võru positsioon piirkondliku meditsiinikeskusena, mis pakub linnale ja maakonnale uusi arenguvõimalusi. Linnapea hinnangul võiks Võrus palju rohkem mõelda tervishoiuteenuse ekspordile.

Meetme raames toetab Euroopa Liit üle Eesti õendus- ja hooldusteenuse arendamist ligi 26 miljoni euro ulatuses.

Algas Sindi väliujula rajamine

Tänasest alustati Sindi väliujula rajamist ajaloolisse ujumiskohta Pärna jõel. Linnavalitsuse poolt väljakuulutatud ehitushanke võitis Vibur OÜ, töid hakkas alltöövõtjana teostama osaühing Paadisillad. Projekti järgi ehitatakse välja
välibassein kolme 25 meetrise rajaga, basseini siselaius on 7,2 meetrit.

Teisaldatavad ja ankurdatud sillamoodulitele ehitatakse kaheksa redelpääsu ujumissillale. Puhkajate teenindamiseks paigaldatakse riietuskabiinid, teisaldatavat WC-d ja kaldale kaheksa pinki. Projekti rahastab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Sindi linna oma eelarvest. Alates 1. juulist hakkab väliujula juures osutama rannavalve teenust
konkursi korras välja valitud osaühingu Articard vetelpäästjad. Rannavalvet rahastatakse linna eelarvest.

Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi LV

Leiutajateküla käivitas uue hanke Lottemaa ehitamiseks

Sihtasutus Leiutajateküla käivitas uue hanke Lottemaa teemapargi ehitamiseks Pärnumaale Tahkuranna valda Reiu külla, hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 2,9 miljonit eurot.

Hanke hulka kuulub kõikide teemapargi uusehitiste, rajatiste, haljastuse ning vajalike kommunikatsioonide ja juurdepääsude ehitamine. Samuti tuleb teha lammutustööd ja vajalikud täiendavad projekteerimistööd.

Tööd kestavad kava järgi üheksa kuud.

Riigihankel osalemiseks peab pakkuja viimase kolma aasta käive olema ehitustööde osas olnud kokku vähemalt 11,5 miljonit eurot. Hankele pakkumiste esitamise tähtaeg on 18. juuli. Loe edasi: Leiutajateküla käivitas uue hanke Lottemaa ehitamiseks

Vinni-Pajusti staadion sai meistrivõistluste tuleristsed

Pühapäeval, 17. juunil toimus Vinni-Pajusti staadionil Eesti jalgpalli meistrivõistluste esiliiga kohtumine Rakvere JK Tarvas ja Tallinna FC Flora II võistkondade vahel. Tarva kodumäng peeti erandkorras Vinnis ning see oli edukas, sest punktiarve sai võidu läbi tubli lisa. Võiduvärava lõi Henri Hang. Turniiritabelis hoitakse kolmandat kohta. Flora farmklubile oli see esimeseks kaotuseks.
Erilist heameelt valmistas tõik, et pealtvaatajaid oli meie matšil rohkesti – 125 jalgpallifänni. Nii sai tuleristsed ka Vinni Spordiklubi Tammed poolt PRIA projektirahade toel äsja paigaldatud 200 kohaline tribüün.
Anti Ronk

Maa-arhitektuuri Keskus kutsub meistrikursustele

Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri Keskus annab teada, et veel on vabu kohti juunikuu meistrikursustele, kus tehakse krohve, värve ja kaevurakkeid.

Sel reedel ja laupäeval (8. ja 9. juunil) Eesti Vabaõhumuuseumis: Traditsiooniliste viimistlustehnikate meistrikursus.
Koolitus sisaldab loenguid ja praktika juhendamist. Meistrikursuse eesmärk on tutvustada savi- ja lubikrohvitehnikaid. Teeme ise krohvisegu ja harjutame krohvimist. Valmistame värve. Harjutame lubjapiima, mulla- ja õlivärvidega värvimist. Meister jagab värvide ja krohvisegude retsepte.

Rohkem infot ja registreerumine: http://maaarhitektuur.blogspot.com/2012/05/viimistluse-meistrikursus-varvid.html

Järgmisel nädalavahetusel (16. ja 17. juunil) Vaidas (Harjumaa, Rae vald): Traditsioonilised ehitusvõtted: puitehituse meistrikursus. Kaevurakked.

Õpime palkide koorimist, varamist, erinevate nurgatappide tegemist. Õpitud võtted on rakendatavad palkseina ehitusel!

Valmistame ette kaevu hargi, koogu ja vibu. Rohkem infot ja registreerumine: http://maaarhitektuur.blogspot.com/2012/05/puitehituse-meistrikursus-kaevurakked.html

Allikas: Aune Mark, Eesti Vabaõhumuuseum, Maa-arhitektuuri keskus

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool avab tehnikamaja ja õpilaskodu

Täna kell 16 avavad haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Rapla maavanem Tiit Leier Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli renoveeritud tehnikamaja ja õpilaskodu.
Kahe hoone renoveerimine ja sisustamine maksis 6,9 miljonit eurot, sellest 5,6 miljonit eurot andis Euroopa Regionaalarengu Fond ning ülejäänu Eesti riik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu.
Tehnikamaja on Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli kõige olulisem hoone, sest õppeasutus on ainsana Eestis spetsialiseerunud raskemasinate, veokite, busside ja liikurmasin ate tehnikute ettevalmistamisele. Tehnikamajas saavad õppida tulevased maamõõtjad, ehitajad, erinevate masinate tehnikud ja juhid. Korrastatud õpilaskodus saab majutada 210 õppurit.

Talgud Mukre rabarajal

Neljapäeval, 19.aprilli pärastlõunal kell 14 toimuvad Eidapere juures Mukre rabarajal töötalgud. Ettevõtmise peamine eesmärk on väsinud rajalõigu uuendamine, mis seisneb vana osa lammutamises ja välja kandmises, uute plankude maanteelt järveni toimetamises ja paikapanekuks ning kokkunaelutamises. Lisaks veel lLaasturaja ülevaatus ja sealt läbitunginud kännuotste eemaldamine ja senise turismivärgiga tekkinud “kõrvalproduktide” kokkukogumisest ja rabast välja toimetamine.

Tuleb talgusupp ja muudki kehakinnitust

Vajalik väliriietus, kummikud ja töökindad, teotahe ning hea tuju!

Kel võimalik, lisagu mõni haamer, sõrgkang või kirves -labidas varustusse!

Talgutel osalemas ja jõudusid ühendamas on:

RMK Looduhoiuosakonna esindus VAHE-EESTIS

RMK RAPLAMAA metskond

Keskkonnaameti RAPLA kontor

Kehtna Vallavalitsus

Looduskaitse Seltsi osakonnad Raplamaal

Materjalid OÜ Pajo Saeveski

Talgutele on oodatud kõik hea tahted elanikud(:

Elva haigla juurdeehitusele pandi nurgakivi

Sel nädalal asetati Elva haigla juurdeehitusele nurgakivi. Juurdeehituse ja olemasoleva hoone rekonstrueerimisega luuakse senisele Elva haigla 17 hooldusravi voodikohale juurde 25 hooldusravi ja 12 hooldekodu voodikohta.

Kokku ehitatakse ja rekonstrueeritakse projekti raames 1200 ruutmeetrit. Projekti kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond 658 731,86 euro ulatuses meetmest „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“. Meetme nõuetest tulenevalt on haigla minimaalne omaosalus on 32,1%. Ehituse lõpptähtaeg on 31. oktoober 2012.

Juuru Lastekülale pandi nurgakivi

Täna, 10. veebruaril pandi nurgakivi Juuru Lastekülale, millest saab järglane Maidla Lastekodule.

Nurgakivi paneku tseremooniast võtsid osa sotsiaalminister Hanno Pevkur, maavanem Tiit Leier, Juuru vallavanem Margus Jaanson, Maidla Lastekodu juhataja Valve Viljak jt. Nurgakivi silindrisse pandi pildid praegusest Maidla mõisast, nimekiri Maidla Lastekodu elanikest ja töötajatest, natukene münte. Rapla maavanem pani silindrisse maakonna logoga võtmehoidja just selle mõttega, et tulevase lasteküla uksed oleksid abivajajatele alati avatud, sotsiaalminister lisas ministeeriumi poolse kirja, Juuru vald pani juurde veel maakonna ajalehe „Nädaline“. Silindri nurgakivisse asetas sotsiaalminister koos lastekodu kasvandikuga. Peale nurgakivi paneku tseremooniat toimus koosviibimine Maidla Lastekodu ruumides, kus lastekodu juhataja Valve Viljak rääkis mõisa ja lastekodu ajaloost.

Raplamaa.ee

Rõuge muinasmajja kolivad esimesed elanikud

Rõuge muinasmaja. Foto: muinasmaja.edicypages.com

Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrandi, Viire Pajuste juhitav eksperimentaalarheoloogiline projekt on lõpule jõudmas. Alates 30. jaanuarist võib Rõuge linnamäe läheduses kohata muistses rõivastuses noori. Kaks suve väldanud eksperimendi käigus ehitatud viikingiaegsesse eluhoonesse, mida tuntakse Rõuge muinasmaja nime all, kolib nädalaks viis julget TÜ arheoloogiatudengit, kes on otsustanud muinasaegsed elamistingimused omal nahal järele proovida.

Nädala jooksul elatakse nii, nagu võisid elada meie esivanemad. Valdavalt tegeletakse elutähtsate asjadega: toa kütmine, toidu valmistamine jms. Lisaks testitakse muinasmaja headust, eelkõige selle soojapidavust. Eksperimendis osalejad märgivad kindlatel aegadel üles õhutemperatuuri toas, maja erinevates osades ning õues, jälgivad tuulesuunda ja hindavad selle tugevust.

Muinaselanike menüüsse kuuluvad samad toiduained, mis olid tavapärased rauaaja inimese toidulaual – kapsas, porgand, kaunviljad (põlduba, hernes, lääts), teravili (oder ja nisu) ning liha. Toit valmib vana hea kombe kohaselt savipotis. Tarvilik vesi tuuakse ojast.

Et teada saada, kuidas tänapäeva inimesed end muinasaegses elukeskkonnas tunnevad, peetakse päevikut, kuhu igal õhtul pannakse kirja oma päevased emotsioonid ja üritatakse hinnata oma toimetulekut. Elamiseks vajalikke majapidamistarbeid ja rõivastuse laenab eksperimendis osalejatele taaskehastajate selts Idatee Vardjad.

Kõiki huvilisi, kel soov oma silmaga näha, kuidas elati 1000 ja rohkem aastat tagasi, oodatakse Rõugesse 30.01.–05.02.2012. Kui aga elamine neis, tänapäeva inimese jaoks ekstreemsetes tingimustes, hakkab mõjutama eksperimendis osalejate tervist, lõpetatakse eksperiment ennetähtaegselt.

Informatsiooni ja fotosid eksperimendi käigust leiab siit.
Loe edasi: Rõuge muinasmajja kolivad esimesed elanikud

Gaasitoru teine tulemine

Arved Breidaks, ajakirjanik

Valitsus on ilmselt mõistnud, et 2007. aasta septembris tehtud otsus, millega keelduti Vene-Saksa gaasitoru paigutamisest Eesti mandrilavale, oli viga.

Nordstreami gaasijuhtme Eesti vetest möödajuhtimine oli valitsusest küll kangelaslik, kuid olemuselt pisut donkihotlik üritus, mis ei viinud mitte kuhugi. Tollane lootus, et eestlaste eeskujul blokeerivad torujuhtme ehituse ka Soome ja Rootsi, ei täinud ja praeguseks on gaasitoru reaalsus.

Mäletatavasti oli/on Nordstreamiga seoses välja pakutud salakavalaid vandenõuteooriaid. Üks neist räägib sellest, et Vene sõjalaevad kasutavad olukorda ära selleks, et hakata toru kaitsmise nime all Läänemerel patrullima ja sellega võetakse Euroopa Liidu sisemeri, sisuliselt oma kontrolli alla.

Rääkimata sellest, et gaasitarnete suurendamine seob Euroopa Liidu eesotsas Saksamaaga veel tugevamasse sõltuvusse Vene toorainest. Samuti peeti võimalikuks, et Läänemere põhjas lebavad, II maailmasõja ajal sinna uputatud mürgitünnid võivad torujuhtme ehitamise ajal või pärast tööde lõppu lekkima hakata, muutes Läänemere surnud veekoguks. Ja nii edasi.

Valitsusel ei olnud raske 2007. aastal Gazpromi kontrollitavale Nordstreamile EI öelda, sest aprillikuine venelaste märatsemine Tallinnas oli kõigil värskelt meeles. Või peaks küsima, kas valitsus oleks üldse julgenud toona teisiti otsustada?

Küsida võib ka seda, kas meie valitsus ütleb Nordstreamile EI ka juhul, kui ettevõte pöördub uuesti Eesti poole, et küsida luba gaasijuhtme järgnevate torude ehitamiseks, mis võiksid kulgeda läbi Eesti vete?

Eleringi juht Taavi Veskimägi esitas küll selle küsimuse, kuid ei soovi ise vastata. See on mõistetav, sest ükspuha, milline oleks võrguettevõtte juhi seisukoht, võib see muuta teda haavatavaks. Ka poliitiliselt.

On veel üks asi. Paralleelselt käib arutelu selle üle, kas ja millise hinnaga riigistab valitsus ASile Eesti Gaas kuuluva Eesti gaasivõrgu. Valitsus pole riigistamisega kiirustanud, sest gaasifirma vastuseis on tuntav ja tegelikult kiiret kuhugi pole. Meie gaasituru osakaal on energiabilansis sedavõrd madal, et ELi poolt seatud kohustus, hoida gaasi müük ja jaotamine lahus, siin sellele ärile ei laiene. Eesti Gaas on sealjuures Gazpromi tütarfirma.

Kas võib olla, et need asjad on omavahel seotud? Mine püüa tuult väljal!

Kaldun uskuma, et kui Gazprom peaks Eesti käest Nordstreami teise etapi tarbeks merealust maad küsima, siis see talle ka antakse. Valitsusel on hoobasid, millega läbirääkimisi mõjutada ja ka eesmärk, mida saavutada – madalam gaasi hind, mida peaminister Andrus Ansip on tähtsustanud.

Aga ma pole sugugi kindel, et Gazpromil Eesti mandrilava enam vaja läheb.

Aasta Betoonehitis 2011 konkursil osaleb 11 ehitist

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2011“ esitati 11 nominenti.

2011. aasta Betoonehitise tiitlile kandideerivad:
1. Eesti Lennuakadeemia õppehoone – Reola, Ülenurme vald, Tartumaa;
2. Eramu Tabasalus, Lehe 7 – Harku vald, Harjumaa;
3. Geeni- ja Biotehnoloogia Keskuse hoone – Tartu;
4. Heliskulptuur Cromatico, Tallinna Lauluväljakul – Tallinn;
5. Korruselamu, Helme 14 (Kodukolde elamurajoon) – Tallinn;
6. Lasnamäe linnaosavalitsuse hoone – Tallinn;
7. Maardu viadukt, Tallinn-Narva maantee E20, Loo-Maardu teelõigu ehitus –
Jõelähtme vald, Harjumaa;
8. Sõmeru keskusehoone – Sõmeru, Sõmeru vald, Lääne-Virumaa;
9. Tallinna reoveepuhastusjaama biofiltri hoone – Tallinn;
10. Tamme staadioni tribüün – Tartu;
11. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone – Tartu. Loe edasi: Aasta Betoonehitis 2011 konkursil osaleb 11 ehitist

Paistu valda plaanitakse ehitada tänapäevane sotsiaalkeskus

Ajaleht Sakala annab teada, et kevadel plaanitakse Paistu vallamaja lähistel lüüa kopp maasse, et rajada sotsiaalkeskus. Maaküttega hoone esimesel korrusel neljas ühetoalises korteris hakkavad elama liikumispuudega inimesed. Kahe korteri peale on avar duširuum ning liikuda saab ratastoolis. Teisele korrusele tuleb kaks kahetoalist ja kümme ühetoalist korterit. Neist igaühes on tualett ja duširuum, kööginurk, interneti- ja telefoniühendus ning pesumasina paigaldamise võimalus. Esimesele korrusele tulevad ka sotsiaaltöötajate ruumid ning ametisse saab asuda hambaarst. Sotsiaalkeskuse elanikel peaks olema mugav kasutada raamatukogu ja sauna, mis on naabruses paikneva vallamajaga ühe katuse all.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, valmib praegu eskiisina paberil olev sotsiaalkeskus järgmise aasta jõuludeks. Foto: Paistu vald.

Otepää tervisekeskuses avati lift

23. novembril avati Otepää Tervisekeskused lift. Lift asub peasissekäigu vastas, treppide kõrval. Kogu projekti maksumus oli 58 065. eurot. Lifti ehitamist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Monika Otrokova foto

Vihula mõis sai Rohelise Võtme

EASi turismiarenduskeskus andis eileVihula mõisale üle rahvusvahelise keskkonnamärgise Roheline Võti, mida omistatakse säästva majandamise põhimõtteid järgivatele majutusasutustele. Eestis on nüüd kokku 20 Rohelise Võtme märgisega majutusasutust. Rohelise Võtme programmi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul suurendab Roheline Võti Eesti majutusasutuste konkurentsivõimet. Rohelise Võtme saamiseks tuleb ettevõttel lisaks keskkonnasäästlikkusele, anda oma panus ka looduse ja kohaliku kultuuripärandiga seotud tegevuste propageerimisel. Tarmo Mutso märkis, et Vihula mõis on olnud selles osas mitmeti eeskujulik. Vihulas restaureeriti vesiveski, mis on üks kolmest Eesti töötavast vesiveskist ning restoranis kasutatakse valdavalt kodumaist toorainet, millest suur osa pärineb mõisa enda ürdiaiast ja ökofarmist. Rohelise Võtme ökomärgise saamisel oli EASi turismiarenduskeskuse direktori sõnul määravaks ka asjaolu, et hoonete restaureerimisel on Vihulas kasutatud võimalikult palju looduslähedasi materjale.
Eesti suurima mõisahotelli Vihula mõisa müügi- ja turundusjuhi Kadi Elmeste sõnul järgitakse loodust säästvat mõtteviisi Vihula mõisa igas tegevuses. ”Kasutame maakütet ja päikeseenergiat, oleme vähendanud vee ja elektrienergia tarbimist ning palume ka oma külalistel keskkonnasõbralikult käituda ja soovitame neile puhkamiseks aktiivset liikumist looduses.” Vihula mõisa aias kasvatatakse hotelli restorani köögi ja öko-spa tarvis oma aia saadusi, peetakse öko-farmi ning avatud on öko-spaa. Vihula mõisakompleksis on Kadi Elmeste sõnul viimase nelja aasta jooksul ette võetud suuremahulised investeeringud, mille kogumaksumus on ligi 15 miljonit eurot.
Roheline Võti (Green Key) on Taanist alguse saanud rahvusvaheline keskkonnamärgis, millega liitudes saavad majutusteenust pakkuvad ettevõtted näidata oma keskkonnasõbralikku suhtumist. Eestis hakati Rohelise Võtme märgist välja andma 2001. aastal. Rohelise Võtme välja andmist koordineerib Eestis EASi turismiarenduskeskus.

Ruusmäe küla sai uue puurkaevu

Haanja vallas Ruusmäe külas valmis 176 meetri sügavune puurkaev, mis tagab veevarustuse kogu külale.

Jaanuarikuu alguses tsentraalse veevarustuseta jäänud Ruusmäe küla sai kevadel ajutise lahendusena veevarustuse põllumajandusettevõtte OÜ Loyde puurkaevust. Oktoobrikuu alguses ühendati uus puurkaev küla tsentraalse veevarustuse süsteemiga.

Puurkaevu ehitustöid teostasid AS Shöttli Keskkonnatehnika ja OÜ BalRock. Ehitustööde kogumaksumus oli 152 484 eurot, sellest 124 899 euroga toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus ja 27 585 eurot oli Haanja valla oma osalus.

Juri Gotmans, vallavanem

Betooni Tehnoloogiapäev tutvustab betoonteede ehitust Skandinaavias

Eesti Betooniühing ja Tallinna Tehnikakõrgkool korraldavad neljapäeval 20. oktoobril Tallinna Tehnikakõrgkoolis betooni tehnoloogia alase seminari, mis on mõeldud betoonehitiste projekteerimise ja ehitamisega kokku puutuvatele inimestele lisateadmiste andmiseks.

„Meie seekordseks välisesinejaks on betoonteede ehitamise ekspert Rootsist,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Mati Laurson. „Betoonist teedeehitus on Eesti jaoks uus ja intrigeeriv teema, millel pikaajaliselt võivad olla laialdased perspektiivid,“ lisas Laurson.

6. betooni Tehnoloogiapäeval esinevad:
– Aivars Alt, Tallinna Tehnikakõrgkool – Betoonitööde ajamahukuse määramine;
– Jaanus Olop, E-Betoonelement AS – BIM-i rakendamine elemenditööstuses;
– Erik Simonsen, Cementa AB (Stockholm) – Betoonteed Rootsis. Ettekanne on sünkroontõlkega inglise keelest;
– Kalev Ramjalg, Roxor Ehitus OÜ – Aseri tuulepargi betoonitööd.

Erik Simonsen, Ph D (Stockholmi Kuninglik Tehnoloogiainstituut), on aastaid tegelenud betoonteede temaatikaga, korraldades koostööd ülikoolide, uurimisinstituutide, maantee-ametnike, kohaliku omavalitsuse ametnike ja tarbijatega, et planeerida, konstrueerida ja ehitada betoonelement- või paigalvalubetoonist teid.

Koolitus „Betooni Tehnoloogiapäev“ toimub 20. oktoobril kell 12.30-16.30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Pärnu mnt 62. Koolitusel osalejad saavad Eesti Ehitusinseneride Liidu 4 täiendõppe punkti.

Ehitusajakirjanikele sissepääs vaba. Huvi korral palume eelnevalt registreeruda.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 47 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Aravete kortermaju hakatakse kütma biogaasiga

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder paneb täna Järvamaal Aravetel nurgakivi biogaasitehasele, mis hakkab tulevikus tootma sooja kohalikele kortermajadele.

Seederi sõnul on tegemist tähelepanuväärse ehitisega, mida iseloomustab innovaatilisus ja teaduspõhine lähenemine. „Soojust – ja elektrienergiat hakatakse tootma sõnnikust ja biomassist, mis on põllumajandustootmises tekkivate jääkide efektiivne ja ratsionaalne kasutamine,” selgitas Seeder. „Taastuvenergia kasutamine ja keskkonnasõbralikkus on just need suunad, mille poole peame liikuma,” lisas ta.

Kavade kohaselt järgmise aasta aprillis valmiva biogaasitehase võimsuseks on planeeritud ligi kaks megavatti ning elektri tootmisprotsessil tekkiva soojusenergiaga kavatsetakse kütta Aravete aleviku kortermaju.

Biogaasitehas kuulub OÜ Aravete Agro piimafarmile ja Baltic Biogaas OÜ-le. Tegemist on esimese Eestis tööd alustava biogaasitehasega, mis võimaldab põllumajanduses tekkivaid biogaase kasutada ka väljaspool põllumajandussektorit.

Tartu kesklinn võõraste planeerijate meelevallas

Täna Tartus algava rahvusvahelise linnaplaneerimise seminari raames pakuvad üheksast Läänemere-äärsest linnast Tartusse sõitnud enam kui 40 linnaplaneerijat ja arhitekti välja oma lahendused kesklinna elu paremaks korraldamiseks.

„Kuna Tartu linnal on praegu käsil nii kesklinna üldplaneeringu kui kõrgkoolide planeeringu koostamine, siis kulub välisspetsialistide värske pilk meile marjaks ära,“ teatas abilinnapea Raimond Tamm.

Täna pärastlõunal tehakse ühine ringkäik südalinnas ja vaadatakse üle planeerimise seisukohalt kõige probleemsemad alad. „Need on Emajõe-äärsed pargialad kesklinnas Kaarsilla ümbruses ja ava- ning Sadamaturu piirkond Turusilla lähistel,“ ütles Tamm.

Töögrupid esitavad oma nägemused linnavalitsusele kolmapäeva hommikuks.

Foto: Tiina Viirelaid/tartu.ee

EE alustas tuhavälja tuulikupargi testimist

Suletud Narva tuhaväljale Eesti Energia (EE) poolt rajatava tuulikupargi 17 tuulikut on tänase seisuga saanud külge labad ning alanud on nende testperiood.

„Osa tuulikuid on testimiseks tööle lülitatud ja nende labad pöörlevad,“ ütles ettevõtte pressiesindaja Marina Bachmann. „Enne
elektrivõrguga ühendamist testitakse igat tuulikut 300 tundi.“

Põlevkivituhal seisvad tuulikud kõrguvad 200 meetri kõrgusel merepinnast ja need on nähtavad Peterburi maanteelt, Narvast ja
Sinimäelt. Tuulikute stabiilsuse tagamiseks on iga tuuliku vundament rajatud 14-le vaiale, mis ulatuvad läbi tuhakihi umbes 40 meetri sügavusel oleva paepinnaseni.

Tuulikupargi aastane elektritoodang saab Bachmanni andmeil olema umbes 90 GWh, mis vastab ligi 35 000 keskmise tarbimisega
Eesti pere tarbimisvajadusele.

Tuulikupargi maksumus on 58 miljonit eurot, elektrit peaks jaam hakkama tootma novembris.

Otepääle kerkib uus kiirabijaam

Otepääl algas keskpäeval nurgakivipanek väikelinna uuele kiirabijaamale, mis valmides peab tagama kiirabitöötajatele vajalikud
tingimused nii igapäevatöö tegemiseks kui ka suursündmuste meditsiiniliseks turvamiseks.

Uude hoonesse on kavandatud moodsad tingimused kiirabibrigaadi tööks ja olmeks. Hoones on ruumid patsientide erakorraliseks vastuvõtuks, kahe kiirabiauto paigutamiseks ning vajadusel täiendavate kiirabibrigaadide olmeks. Hoone katusele tuleb helikopteri maandumisplats.

Vallavalitsuse teatel loob uus kiirabijaam senisest paremad tingimused ka Otepää suursündmuste meditsiiniliseks turvamiseks.

Hoone rajab SA Tartu Kiirabi. Projekt valmis Lunge & KO arhitektuuribüroos, ehitajaks on AS Tartu Ehitus.

Põrmandu alt löüti tarõsuurunõ kivi

Sõmmõrpalo vallast Liinamäe mõisast asunigutalo köögipõrmandu alt tull’ vällä tarõsuurunõ kivimüräk. Tuu om arvada sama kivimüräk, mink kotsilõ om üles kirotõt juttõ kivi ala matõtust varandusõst.

«Seo ots lätt vundamendi ala, tõsõlõ poolõ,» kõnõl’ löütü kivi suurusõst Murumäe talo peremiis Helsteini Lembit. «Tõnõ ots lätt ahu ala ja kolmas küünüs viil poolõ tarõni. Seo om õnnõ nukakõnõ siin päält nätä. Ja ku pall’u tä alla viil lätt?!»

«Mi tiidsemi nii pall’u, et määnegi suur kivi om põrmandu all. Esä veidükese ragusi taad, ku tegi tarõnukka,» ütel’ Lembit. «A köögijaku es tiiä sukugi. Ku viitrassi kaivõti, läts tuu täpsele kivist müüdä.»

Kivvi kaiõn tunnus, et maja ehitämise aigu om tuud päält kõvastõ lahutu. Maja om ehitet tuudaigu, ku mõisamaa asunigõlõ vällä jaeti. «1928 vai kuna nä tetti,» tulõt’ miilde Lembitü 86aastanõ imä Miralda, kiä tuudaigu oll’ väiku lats. «Maa anti ja naksiva kõik ehitämä. A nuu omma kõik är koolnu, kes teivä ja olli. Tuu oll’ paruni man üts Tammi Miina, tälle anti maa ja tä nakas’ siiä ehitämä. Kõgõpäält oll’ maja vundament tettü tõsõ kotussõ pääle, a sis millegiperäst märgiti ümbre ja tetti tarõ siiä.»

Mõisaaigu olli ümbretsõõri talli, vask’alauda, küünü, kaiv, munakivvega katõt huuv, tiidse Miralda uma imä jutu perrä. Tä esi sai majja elämä päält sõta. A köögipõrmandut olõ-s putnu päält maja ehitämist kiäki. Lembit om väke täüs, et vahtsõ köögipõrmandu jaos iks kivvi vähämbält päält är lahku. Loe edasi: Põrmandu alt löüti tarõsuurunõ kivi

Plaani karjamõisas saab õppida maakivitööd

MTÜ Plaani Mõis korraldab projekti “Plaani küla ajaloopärandi väärtustamine” raames 5-päevase maakivitööde koolituse, mille viivad läbi meistrid Alvar Riismandel ja Andres Uus.

Õpetatakse, kuidas valmistada mörti, kuidas vuukida ja kuidas teha vuugiparandusi, kuidas lõhkuda kive, kuidas laduda müüri jne. Koolitus toimub Haanja vallas Plaani külas Plaani karjamõisas. Loe lähemalt siit.

Registreerimine: tel 5560 3989 (Karel), plaanimois@gmail.com.

Rõuge valla elanikud saavad juba esmaspäevast oma kodukohas tankida

rõuge uus tankla — Veel viimased jõupingutused reede pärastlõunal, sest juba sel esmaspäeval, 8. augustil on meie uhiuus Rõuge automaattankla valmis tankijad tervitama.

Suve alguses hoo sisse saanud Favora automaattankla ehitus on jõudnud lõpusirgele. Juba esmaspäeva, 8. augusti õhtupoolikust alates on võimalus kõigil vastvalminud jaamast mootorikütust osta. Tagamaks soodsat ja mõnusat tankimist, jagab Favora kõigile soovijatele, kes elavad Võrumaal, tasuta Favora sooduskaardi, mille kujundus on peaaegu sama värske kui vastvalminud Rõuge automaatjaam. Sooduskaart tagab tankijale igakordse soodustuse 2,6 senti mehitatud jaamas ning 1 sendi automaatjaamas iga ostetud kütuseliitri kohta.

Favora automaatjaam avatakse 8. augustil kell 16. Esimestele soovijatele jagatakse ning registreeritakse sooduskaart koha peal. Hiljem on kõikidel Võrumaa elanikel võimalus saada endale sooduskaart posti teel.

Tiit Toots