avamine

Elva matkakeskuses antakse avapauk matkahooajale

Elva matkakeskuses (Pargi 2, Elva) ja selle ümbruses toimub 28. aprillil suur matkahooaja avaüritus, mille eesmärgiks on tutvustada matkamisvõimalusi ja turismiettevõtteid Elva puhkepiirkonnas.

Selline tegevusterohke ettevõtmine toimub juba teist korda. Eelmisel aastal osutus üritus väga menukaks.

Oma tooteid ja teenuseid tutvustavad ja pakuvad piirkonna turismiettevõtted, käsitööharrastajad, aiapidajad jt. Antakse praktilisi nõuandeid matkamiseks, matkavarustuse soetamiseks ja metsas ellujäämiseks. Keha ja vaimu saab kosutada erinevatest matkadest osa võttes. Valida on võimalik mitmesuguste marsruutide vahel.

Kohal on kogenud matkajuht Tõnu Jürgenson, kes jagab nõuandeid ja vastab matkamisega seotud küsimustele.

Osalejate vahel läheb loosi auhind, mis koosneb aktiivse puhkuse võimalusest Tartumaa tervisespordikeskuses ja ööbimisest kaunis Verevi motellis.

Kohale on võimalik tulla Edelaraudtee rongiga, mis väljub Tartust Elvasse kell 10.01 ja Elvast Tartusse kell 17.42. Hommikul ostetud rongipileti saab ürituse käigus ümber vahetada tasuta tagasisõidupileti vastu. Üritus on tasuta. Loe edasi: Elva matkakeskuses antakse avapauk matkahooajale

Kaagveres algab uus elu
kaugtöö- ja külakeskuse avamisega

Täna, 9. aprillil kell 16 avatakse Kaagvere külas ametlikult, pidulikult ning rõõmsameelselt uus küla- ja uuenduslik kaugtöökeskus, kus hakkavad koos toimetama nii senised külaelanikud, uued maale siirduvad noored kui ka ümbruskonnas elavad tööinimesed/ettevõtjad.

Kaagvere küla Mäksa vallas Tartumaal on viimase poole sajandi jooksul seostatud põhiliselt siin asunud tütarlaste erikooliga, kuid kohalike külaelanike ühispanusena on küla saanud endale uue hingamise ning on peagi saamas ka uue näo. Esimese algatusena küla muutmisel kestliku elukorralduse ning puhta, targa ja täisväärtusliku elu tõmbekeskuseks avatakse Tartumaa Arendusseltsi ja PRIA toetusel LEADER- programmist Kaagvere kaugtöökeskus.

Külakeskuses hakkavad toimuma regulaarsed filmi- ja loenguõhtud, tasuta arvutikoolitused vanemaealistele inimestele, e-kursused, permakultuuri ja jätkusuutliku tehnoloogia praktikumid jpm.

Sel nädalal on peale küla- ja kaugtöökeskuse kasutamise võimalik neljapäeval kell 19 osaleda kohtumisel menuka sotsiaalteadlase ning metodoloogi Ülo Vooglaiuga. Kohtumise teemaks on “Vaatepunkid iseenda vaatamiseks”. Pühapäeval, 15. aprillil kell 14 näeb aga harivat ning kasvatusliku Jaapani multifilmi noorematele kogukonnaliikmetele. Loe edasi: Kaagveres algab uus elu
kaugtöö- ja külakeskuse avamisega

Kadrina saun kutsub taasavamisele

Sel pühapäeval, 1. aprillil toimub Lääne-Virumaal Kadrina sauna taassünnipäev. Kaks aastat renoveerimist ja kaks miljonit krooni annavad tulemuseks tuttuue leilisauna, aurusauna ja klubiruumid. Lisaks saab nautida erilist näitust, kulinaarseid ja mittekulinaarseid üllatusi, lahedat seltskonda ja lõõtsamuusikat, päevakohaselt palju nalja.

Leilipidu hakkab naistel kell 14, meestel kell 18.30.

Vihaga kuid vihata!

Ikka Teie, KSK – Kadrina Saunaklubi

Info: president Ülo Kais tel +372 5646 5177, direktor Andres Nukk tel +372 508 9634.

Avati Otepää-Kuutsemäe mootorsaanirada

Otepää-Kuutsemäe avalik mootorsaanirada on avatud. Tegemist on Eesti seni ainukese avaliku, märgistatud mootorsaanirajaga.

Rada algab Tehvandilt Tartu maratoni raja stardisirge lõpus olevast autoparklast, kulgeb Väikesele Munamäele Pühajärvele ja sealt edasi Kuutsemäele, raja pikkuseks on 18 km. Rada on kahesuunaline ja seal kehtib parempoolne liiklus ning parema käe reegel. Rajal sõitmine toimub kasutaja omal vastutusel. Pühajärvel on rada tähistatud jäässe torgatud okstega, rajamärgistust tuleb ka jälgida. Raja hooldusega tegeleb Rajameistrite Selts, sõitmiseks tuleb soetada saanile kleebis-märgis, müügil Nuustaku Pubis ja Kuutsemäel Saanikuuris.

„Mootorkelguga on lubatud liikuda ainult selleks ettenähtud rajal,“ sõnas Otepää vallavanem Andres Visnapuu. „Oleme loonud mootorkelguhuvilistele võimaluse sõita nii, et ei oleks häiritud ei loodus ega ka teised inimesed.“

Raja läbi sõitnud Tristar111 korraldaja Ain-Alar Juhanson sõnas, et rada oli tema jaoks heaks üllatuseks. „Eeldasin, et avalik rada pole nii huvitav, kuid rada pakkus huvi ja pinget – oli nii kiiremaid kui ka aeglasemaid lõike,“ ütles Ain-Alar Juhanson.

Mootorkelgurajal on keelatud liigelda mootorrattaga ja neljarattaliste sõidukitega (sh ATV).

Saanijuht peab jälgima kõiki hoiatavaid märke, kuna rada kulgeb üle maanteede ning ka suusaradade. Samal ajal on aga Otepää vallas keelatud mootorsaaniga sõitmine mujal, kui avalikul rajal. Mootorsaani juhil peab olema mootorsõiduki juhtimise õigus, kindlasti ei tohi mootorsaani juhtida ei alkoholi -ega narkojoobes. Mootorkelkude üle teostab kontrolli politsei.

Sõitmise lisavõimaluste kohta info Kuutsemäe Mootorkelkude Rendikeskusest ja Paap Kõlari Safarikeskusest.

Veel fotosid raja avamisest! (Monika Otrokova)

Võrumaal Rõuges avatakse uus jääväljak

Neljapäeval, 13. oktoobril avatakse Võrumaal Rõuges valla sünnipäevanädala raames Võrumaa hokikeskuse normaalmõõtmetega jääväljak. Rõuge liuvälja saavad talvekuudel kasutada nii hokimängijad kui ka hobiuisutajad.

Pärast avatseremooniat saavad soovijad minna kepikõnniringile. Kuna külmataat oktoobris jääd teha ei taha, siis hokiklubi Rõuge Snaiprid koduväljakul veel litreid mängu ei panda.

Uue jääplatsi valmimise tähistamiseks harrastatakse meeskonnasporti hoopis Rõuge kooli spordihoones, kus algusega kell 18 algab jalgpallilahing Rõuge ja Võru jalgpalliklubi vahel. Jõudu katsuvad jalgpallis ka Rõuge valla endised, praegused ja tulevased vallavanemad ning volikogude esimehed.

Valjala sai avaliku sadama

Reedel avati pidulikult Valjala vallas Kunglas asuv valla ainus avalik sadam. Sadamas on olemas kaid nii kalapaatidele kui kaatritele ning kokku on kohti 20 alusele. Samuti on olemas kalalossimiseks tarvilik kai ning sadamast merre ulatuvad kaks muuli.

Sadama avasid MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Tiiu Kupp, Valjala vallavanem Kaido Kaasik, EAS-i arenduskonsultant Silva Künnik ja sadamaprojekti eestvedaja Andro Roosileht. Foto: IrinaMägi

Kaldal asuva sadamahoone juures asub joogiveekoht ning veepiiri lähedal on ka pilsivee kogumiskaevud, teatas sadama esindaja.
Sissesõit sadamasse hakkab toimuma ligikaudu 100 meetri pikkuse märgistatud 1,5 meetri sügavuse faarvaatri kaudu.
Sadam valmis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) väikesadamate toetamise programmist ja PRIA Euroopa Kalandusfondi rakenduskava meetmest saadud toetuse ning erainvestorite panuse toel.
Augustis kinnitas valitsus Saaremaa kolme väikesadama, sealhulgas Kungla sadama akvatooriumide piirid.

Allikas: Meie Maa

Kosmoseturism Sännas võib alata

Täna kell 20 avatakse Võrumaal piduliku kontserdiga Sänna Taevarada. Avamisüritusel esinevad improvisatsioonilise kavaga Mari Kalkun (http://www.myspace.com/242851842) ning Jagaspace (http://www.myspace.com/jagaspace).

Sänna Taevarada on päikesesüsteemi makett mõõtkavas 1/1 000 000 000. Rada saab alguse Sänna kultuurimõisa lähedal vanas mõisapargis troonivast Päikesest ja kulgeb kuue kilomeetri kaugusele. Päike ja neli esimest planeeti paiknevad mõisa vahetus läheduses, järgmised planeedid asuvad Pärlijõe orus Sänna ja Hurda külade vahel. Kosmoseturistid saavad edaspidi mõisast laenata jalgratta, et kogu rada kiiremini läbida.

Vaata lisaks: http://www.facebook.com/pages/Sänna-Taevarada/199285060105683

Avamisega samal ajal toimub Sännas Eesti ökokogukondade kokkutulek.

Täna on Võrumaal sõiraseminari ja piimapukipeo päev

Täna algas Võrumaal Kiidi turismitalus sõira ja piimapuki päev, mille laiem eesmärk on taas arutada selle üle, kui küps on aeg jälle maal lehmi pidama hakata.

Sõiraseminar algas hommikul kell 10 Heiferi programmi tutvustusega, mis on Võrumaal
kiirelt jõudu koguv. Nii jagataksegi siin taludele tasuta loomi tingimusel, et need jällegi
sellelt saadud järglase teise talusse edasi annaksid. Sõirapäeval saabki rääkida nende peredega,
kellel on kogemus Heiferi programmist olemas.

“See teema võib huvi pakkuda ka sotsiaaltöötajatele või arengutegelastele, kes töötavad maaelanikega, et neid aidata,” ütles päeva korraldaja, Kiidi talu peremees Aigar Piho. “Eesmärk on ikka jõuda nendeni, kellele seda looma – lammast, kitse, lihaveist, lehma, hobust – on väga vaja.”

Folklorist Marju Kõivupuu kõneleb teemal “Sõir: püha- ja argipäevane süük” ning Heiferi programmi Läti eestvedaja Lasma Kronberga Veclaicenest räägib sealsest jaanisõirast. Samas toimub ka sõirategemise õppus, kus oma kogemusi jagavad selle ala meistrid. Toimub ka omatehtud sõira konkurss.

Õhtul algab suur piimapukipidu. Kell 18 avatakse Kiidi piimapukk, mille ehitavad Kiidi talus vabatahtlikena töötavad noored Lätist, Türgist, Venemaalt, Iisraelist ja Prantsusmaalt. Enamik pole neist piimapukki seni veel näinud. Räägitakse piimapukist kui kohalikust külaraadiost ja -ajalehest, kui kohaliku elu keskpunktist aastail 1960-1990. Esimese kõne uuelt piimapukilt on lubanud pidada
põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Piimapukk ei tohi seista tühjalt. Seega saab siia tuua ka piima. Kell 19 saabub piimaauto koos laborantidega, kes piima kvaliteeti hindavad. Kelle piim on hea kvaliteediga, see saab piimapukipeole tasuta, teised peavad lunastama pileti. Kogutud piimast valmistatakse samas taas sõira.

Päeva kava saab lugeda www.kiidi.ee. Tegu on Võrumaa UMA MEKI sarja kohaliku ja mahetoidu üritusega sel suvel.

Lisainfo: Aigar Piho, Kiidi talu peremees, tel 5056 293.

Anglas avas uksed paepalee

Laupäeval pärast päeva selgroo murdmist kihas Saaremaa Angla tuulikumäe esine kõiksugu rahvast – oli võimukandjaid ja -andjaid, uudishimulikke saarlasi ja mitte vähem huvitatud turiste, hüüdis pill ja kõlas lauluhääl. Toimus Angla pärandkultuurikeskuse avamine, milles osales Eesti vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves.

Presidendipaar istutas Angla pärandkultuurikeskuse avamise puhul tamme. Foto: Irina Mägi

“Mul on hea meel täna siia tulla,” kõneles president, “läbi aastate oleme siit Anglast mööda sõitnud ja imetlenud neid tuulikuid.” Ta rääkis sellest, et meie esivanemad teadsid, millist jõudu kujutas tuul ja seda, kuidas seda enda kasuks pöörata. Seejärel õnnitles ta kõiki suure vaeva nägijaid.

Pärandkultuurikeskuse perenaine Anu Noor juhatas Anna Haava luuletusega “Meie” sisse Alver Saguri, keskuse peremehe sõnavõtu, kes rääkis sellest, kuivõrd oluline on pärandkultuur, sealhulgas meie esivanemate poolt Angla tuulikumäele ehitatud tuulikud. “Inimene, kellel on hea vaist ja tugev vaimujõud, see inimene peab endast rohkem anda ja olema teistele eeskujuks,” sõnas ta. “Täna kaks aastat ja neli päeva tagasi hakati seda maja ehitama. Maja on ehitatud paekivist, ehk meie Eesti rahvuskivist. Julgen öelda, et see maja on valminud käsitööna. See tähendab, et kõik töölised jätsid siia oma hinge ja soojuse, sest käsitööd ei saa teha niimoodi, et teed ära ja lahkud. Siin majas on umbes 1000 ruutmeetrit pinda. Selle maja mõte on tuua rahvale ligemale meie esiisade kombed.”

Seejärel said sõna Saare maavanem Toomas Kasemaa, Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep, “paevana” ehk Rein Einasto ja külavanem Jaak Oks. Einasto sõnul on hoone näol tegu paepaleega, sest see on ehitatud ühestainsast maardlast saadud kivist: Selgase dolomiidist. Muuseas, majas pole ühtegi sarnaselt kujundatud tuba: igaüks neist on omamoodi eriline, samas ei kalduta ühtsest stiilist kaugele. Maja sisekujunduse eest seisid head koostöös majaperemehega Helje Ool ja Marina Kipper, kes nimetasid 8 kuud kestnud tööd unistuste pakkumiseks. “Sellist teist me vaevalt enam teha saame,” sõnasid nad üksmeelselt. Loe edasi: Anglas avas uksed paepalee

Alatskivi lossis avatakse Eduard Tubina muuseum

Laupäeval, 18. juunil kell 14 avatakse Alatskivi lossis Eduard Tubina muuseum. Pidulikul avamisel on kohal muusemi valmimisele kaasa aidanud inimesed ja asutused ning Eduard Tubina poeg Eino Tubin koos oma lähedastega. Esinevad pianist Tanel Joamets, Tartu Keelpillikvartett, laulja Rene Soom, Tartu Ülikooli Kammerkoor jt.

Eduard Tubina muuseumi ekspositsioon annab suurepärase ülevaate Eesti ühe kuulsama helilooja Eduard Tubina elust ja loomingust. Muuseum valmis tänavu kevadel Alatskivi valla ning kultuuriministeeriumi koostöös. Püsiekspositsiooni koostas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, igapäevatööd korraldab Liivi muuseum.

Muuseumi rajamine toimus Alatskivi lossi üldise renoveerimise raames ning seda projekti rahastas Euroopa regionaalarengu fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programm. Kaasfinantseerijaks oli kultuuriministeerium.

Hedi Rosma, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teabejuht

Pikakannus avatakse reedel muuseumituba

Pikakannu seltsimajas avatakse reedel, 20.mail kell 15 kohaliku piirkonna ajalugu tutvustav muuseumituba.

Muuseumi materjalid kogus ajaloolane Uuno Ojala ning toakese kujundas Peeter Laurits. Kuna paiga ajalugu on paljuski kujundanud juba 1875. aastast alates nelja tee ristis asunud Pikakannu kool, saab huviline lühikese ekskursi ka eesti hariduse ajalukku.

Pikakannu seltsimajas on juba paar aastat toimunud n-n muuseumitunnid-jututoad, kus on külalisteks olnud endised võrukad, kel maailmale oma loomingu kaudu miskit öelda on. Eesmärk on olla elav muuseum, kus inimesed saavad kokku, räägivad lugusid, laulavad, tantsivad, parandavad maailma ning ajavad eesti asja.

Pikakannu muuseumituba on tänulik iga esemelise või vaimse annetuse eest, mis Pikakannuga seotud on, ka edaspidi.

Ettevõtmist toetab Võrumaa Partnerluskogu LEADER-meede, Lasva vald ning kogukond. Muuseumituba saab külastada kokkuleppel, helistades ette telefonil 5028 783.

Vaata ka kodulehekülge www.pikakannu.ee

Risti rahvas sai omale käsitöömaja

Reedel, 25. märtsil avati Risti rahva seltsi käsitöömaja.

Majas valmistatakse käsitöötooteid, toimuvad näitused ja käsitööde müük. Koostööd teevad Risti valla käsitöölised.

Käsitöömaja paikneb endises toidupoe hoones, mis seisis pikka aega kasutuseta. Praegu kuulub hoone ASile Haapsalu Restauraator. Ettevõte on hoonet korrastanud, otsis majale otstarvet ning andis selle nüüd Risti rahva seltsile tasuta kasutada.

Risti vallavanem kinkis majale avamise puhul Eesti lipu.

Palivere suusarada avatakse rongkäiguga

Laupäeval, 15. jaanuaril kell 15.45 oodatakse kõiki liikumishuvilisi Palivere suusaradade ülemisse parklasse, teatab Läänemaa infoportaal.

Ole stiilne! Otsi välja oma 70/80ndate suusariided ja vanad suusad! Need võivad olla ka vanemad. Kui stiili pole, siis ikka tule!

Kell 16 algab rongkäik stardijoonele (hüppemäe taha). Tervitussõnad ütlevad Lääne maavanem Neeme Suur ja Taebla vallavanem Ülle Erman. Kavas on soojendusvõimlemine, võistlussõit (N, M, lapsed) ja suusamatk valgustatud rajal.
Ühel korralikul peol on ka üllatused.

Riigikogu hoones avati Võrumaa käsitöönäitus

Riigikogu esimees Ene Ergma avas täna Riigikogu hoone vestibüülis traditsioonilise Võrumaa Omavalitsuste Liidu ja Rõuge vallavalitsuse koostöös sündinud X Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näituse, mis sedakorda kannab nime „Kümnes mäkketõus“. Näitusel saab imetleda kudumeid, puidust tooteid, kaltsuvaipu, lapitekke, patju, linast käsitööd, keraamikat, laastukorve, ehteid, hoidised ja palju muud. Riigikogus populaarse näituse avamisüritusel osalesid Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiit Tõnts, paljud Võrumaa omavalitsusjuhid ja Riigikogu liikmed. Näitus jääb avatuks 8. detsembrini, soovi korral saab eksponaate ka kingituseks kaasa osta.
Riigikogu külastuse raames toimuvad Võrumaa omavalitsusjuhtide kohtumised Kagu-Eestit esindavate Riigikogu liikmetega, keskkonnaministeeriumi ametnike ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse liikmete Tarmo Leppoja ja Maria Alajõega. Kohtumistel käsitletakse omavalitsuste tasakaalustatud arengut, jäätmemajanduse korraldamist nii suurtes kui väikestes omavalitsustes. Arutelu all on ka maakondlike arenduskeskuste ja turismiinfokeskuste tegevus ning finantseerimine.
Fotogalerii on aadressil: http://galerii.riigikogu.ee/v/2010/Riigikogu/Rouge/

Sangaste kirikus avatakse mälestustahvel

Pühapäeval, 7. novembril kell 12 avatakse Valgamaal Sangaste kirikus mäletustahvel neile eestlastele, kes XX sajandi algul sealt kandist Venemaale välja rändasid.

Tahvli on kavandanud ja valmistanud skuptor Mati Karmin.

Esialgu oli Eesti Muinsuskaitse Seltsil kavas tähistada tahvliga Toropetsi puukirik Venemaal, mille ehitasid sinna välja rännanud eestlased. Kirik on säilinud ning seal tegutseb praegu spordisaal.

Õigeusu vaimulike vastuseisu tõttu jääb tahvel Toropetsi kirikule siiski panemata. See avatakse Sangastes lootuses, et ajad muutuvad ja mälestustahvel on võimalik tulevikus plaanitud kohale üles panna.

Kunstimuuseumis avatakse rahvusvaheline videokunstinäitus

KUMU kunstimuuseumis avatakse neljapäeval, 28. oktoobril kell 18 rahvusvaheline videokunstinäitus “Kõik saab korda”. Näitus jääb avatuks uue aasta alguseni. Näha saab Marina Abramovici, Eija-Liisa Ahtila, Kai Kaljo, Mike Marshalli, Ene-Liis Semperi, Santeri Tuori, Guido van der Werve töid. Näitus on avatud kunstimuuseumi 5. korrusel kolmapäevast pühapäevani kella 11-18.

Tänasest on Vormsil jälle toidukauplus

Täna hommikul tegi pärast umbes kuupikkust pausi uksed lahti Hullo kauplus, Vormsi saare ainus toidupood, kirjutas Lääne Elu. Poodi hakkab pidama Anne Salupõld, kes on enda sõnul mandril varemgi kauplust pidanud. „Me ei ole Vormsis elanud, aga meil on siin tuttavad,” rääkis ta. „Kui siinne kauplus uksed kinni pani ja keegi poepidamist üle ei võtnud, mõtlesime, et teeme ise.” Kõige raskem aeg seisab tema hinnangul otse ukse ees. „Suveni on vaja vastu pidada, siis tulevad turistid ja läheb lihtsamaks,” sõnas poepidaja.

Kloogaranna noortelaagris avati koolitusmaja

Haridus- ja teadusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe ja Soome haridusministeeriumi noorteosakonna direktor Olli Saarela avasid täna Kloogaranna noortelaagris aastaringseks kasutamiseks mõeldud kahekorruselise koolitusmaja.

Kloogaranna noortelaagri koolitusmaja ehitust alustati mullu septembris. Koolitusmaja valmimine läks maksma neli miljonit krooni, millest Eesti riigi toetuse osa moodustas 60 protsenti. Noortevaldkonna alane koostöö kahe ministeeriumi vahel algas 1993. aastal ning Kloogaranna noortelaagri arendamine rahvusvaheliseks keskuseks on olnud selle koostöö oluline osa.

„Tänu heale koostööle noortevaldkonnas tervikuna ja konkreetselt ministeeriumide noorteosakondade vahel, ning mõlema riigi olulisele rahalisele panusele, saame senisest rohkem pakkuda tegevusi ja võimalusi nii noortele kui noorsootöötajatele arendava puhkuse veetmiseks, praktika sooritamiseks ning uute teadmiste ja oskuste saamiseks koolituste ja seminaride kaudu,” selgitas Kloogaranna noortelaagrit haldava Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.

Keila vallas asuv Kloogaranna noortelaager on ainuke riiklik noortelaager Eestis, mille tegevustest võtab aasta jooksul osa 2700 noort ning koolitustel ja seminaridel osaleb 970 noorsootöötajat. Valminud koolitushoone loob võimaluse tegevust laiendada.

Hiiumaal avatakse laupäeval disc-golfipark

Pühalepa vald ja Eesti Discgolfi Harrastajate Liit korraldavad eeloleval nädalavahetusel Hiiumaa disc-golfipargi avavõistlused.

Laupäeval, 23. oktoobril kell 14 toimuvad kaugviske pikkusvõistlused Linnumäe puhkekeskuse juures ja kell 16 paarisgolf Paluküla disc-golfipargis. Võistlused jätkuvad Palukülas pühapäeval, 24. oktoobril kella 10–17.

Disc-golf sarnaneb põhimõtteliselt golfiga — kui golfis pead lööma palli kepiga auku, siis disc-golfis tuleb visata ketas korvi. Kes läbib raja vähema arvu katsetega, on võitja. Mäng sobib igas eas harrastajaile.

Tääksi külapood hakkas jälle tööle

Tääksi pood on pärast nelja-aastast pausi taas avatud, kirjutab Sakala. Aivar Siimon ja Mirjam Hiiemäe ostsid kahekorruselise hoone endale koduks pärast seda, kui tarbijate ühistu oli otsustanud 2006. aastal poepidamise lõpetada. Omanikud remontisid ka müügikorrust, aga jätsid sinna endise aja hingust. Kunded võivad laua ümber istudes juttu puhuda ja lugeda. Aivar Siimon tunnistas, et läheb aega, kuni rahvas poega uuesti harjub. «Üritame kasumit teenida käibelt, mitte suurelt juurdehindluselt,» lausus Siimon ning avaldas lootust, et pood tasub ennast ära. «Praegu on muidugi kõvasti rabelemist, et asi käima läheks.»

Uuendatud Sõmeru noortekeskus avab uksed

Täna kell 15 avatakse pidulikult uuenenud Lääne-Virumaal Sõmerul noortekeskuse ruumid. Endise klubihoone ümberehitamiseks kasutas Sõmeru vald 5,1 miljonit krooni Euroopa Rregionaalarengu fondi raha ja valla omaosalus projektis oli veerand miljonit krooni.

Vähem kui aastaga korrastatud hoone avardab noorsootöö võimalusi sedavõrd, et järgneva aasta alguses plaanib Sõmeru vallavalitsus kuulutada välja konkursi veel ühe noorsootöötaja leidmiseks. Sõmeru noortekeskuse praegune noorsootöötaja Oxana Nikitina on aastate eest olnud ise noortekeskuse võimaluste aktiivne kasutaja.

Vabariigi valitsuse poolt 2007. aastal heaks kiidetud ning haridus- ja teadusministeeriumi kaudu rakendatava elukeskkonna arendamise rakenduskava meetme “Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamine” investeeringute kava kohaselt suunatakse noorsootöö infrastruktuuri arendamisse üle 297 miljoni krooni Euroopa regionaalarengu fondi raha. Investeeringukavasse lülitatud 47 projektist on Sõmeru noortekeskus 27. valminud objekt.

Raplas avatakse Raimond Valgre tuba

Täna, Raimond Valgre sünnipäeval avatakse Rapla kultuurikeskuses tema elu ja loomingut kajastava püsiekspositsiooniga tuba, annab teada Raplamaa infoportaal.  

Toas on edaspidi kavas korraldada mitmesuguseid teemaõhtuid, loenguid, koolitusi jne. Lisaks saavad rahvuskultuuri viljelevad kollektiivid kasutada tuba harjutusruumina.

  Raimond Valgre elas nooruspõlves Raplas, kuid siiani pole seal Valgrega seonduvat eksponeeritud. 2008. aasta kevadel korraldas vabatahtlik kodanikuühendus Rapla sõprade klubi kahe Rapla gümnaasiumi õpilaste hulgas ideekonkursi, kus keskenduti Rapla erisustele.

Uuringus osales 192 õpilast ja Raplaga seotud isikutest märkisid noored enim Raimond Valgret, pakkudes välja temanimelist muusikafestivali, muuseumi, muusikaparki, skulptuure ning stipendiumi. Ka Rapla maakonna keskuste arengut puudutava uuringu põhjal selgus, et maakonna kuulsaimaks inimeseks minevikust peetakse Valgret.

 Sellele toetudes asus Rapla vald otsima võimalusi Valgrega seotud ideed realiseerida. Kultuurikeskuses avatav Raimond Valgre tuba on üks samm sellel teel.

  Valgre tuba avatakse pidulikult täna kell 17 ning kell 19 esitavad Valgre unustamatuid laule Karl Madis ja Helin-Mari Arder.  

Audru sild avaneb tänasest bussiliiklusele

Audru saja-aastase silla remont on jõudnud sinnani, et täna hakkavad sellest taas üle sõitma bussid, muule liiklusele jääb sild esialgu veel kinni, kirjutas Pärnu Postimees.

Lääne regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Margus Eisenschmidt ütles, et sillal on tehtud peale- ja mahasõidud ning pandud kaks kihti katet nii, et ühistranspordiliikluse võib 4. oktoobrist taastada. Tema sõnul on silla kõrval veel päris palju teha: kergliiklustee asfalteeridada ja muldnõlvad kindlustada.

Peatöövõtja AS Teede REV-2 peab 25. oktoobriks objekti üle andma tellijale, see on Lääne regionaalsele maanteeametile. Tööde kogumaksumus on ligi 8,3 miljoni krooni.

Koigi vallas avati spordi- ja mänguväljak

Reedel, 1. oktoobril avati Koigis spordi- ja mänguväljak, mille rajamiseks kulus kahe aasta jooksul ligi 1,7 miljonit krooni, kirjutas Järvamaa infoportaal.

Spordisõpradele on valminud jalgpalliväljak, jooksurajad ja kõrgushüppeplats. Väljakute avamisega tähistas Koigi spordiklubi oma kümnendat aastapäeva.

Spordi- ja mänguväljaku rajamist on toetanud PRIA „Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse” (MAK meede 3.2) kaudu ning inventari soetamisel Leader meetme MTÜ Järva Arengu Partnerid kaudu. Spordiklubi tegevust on läbi aastate toetanud Koigi vald.

Talvepealinnas avati uuenenud spordikompleks

Reedel, 1. oktoobril avati põhjalikult uuenenud Tehvandi spordikeskuse staadionikompleks.

SA Tehvandi Spordikeskus juhataja Alar Arukuuse sõnul toimib see talvel suusastaadioni ning suvel kergejõustiku üksikalade ja jalgpallistaadionina nii treeninguteks kui võistlusteks. Objekt vastab ka eri alade rahvusvahelistele nõuetele.

„Tehvandi staadioni ja hoone valmimine loob parimad tingimused talialade suurvõistluste korraldamiseks Eestis – maailma karikavõistluste tasemeni välja. Lisaks saaks staadionil korraldada nüüd ka näiteks mootorkelgukrossi rahvusvahelisi tiitlivõistlusi analoogselt Lahti staadioniga,” ütles Arukuusk. Paranenud on ka võimalused teleülekannete teostamiseks.

Arukuuse sõnul avanevad uued võimalused jalgpalli- ja kergejõustikuvõistlustee korraldamises. Täiendavalt soovitakse olla ka teiste erinevate spordisündmuste võistluskeskus nagu näiteks jalgrattasõit, autoralli, triatlon, orienteerumine.

Uue kompleksi riietusruume ja saunasid saavad kasutada kõik ümbruskonda sportima tulijad. Staadionihoones avatakse ka kohvik ning tuleval aastal Otepää talispordimuuseum.