Eesti disain: Jägala joa juures asuv puhkemaja, autor Arseni Timofejev
Päevatoimetaja
ELi Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) avalikustas juba viiendat korda toimuva konkursi DesignEuropa Awards finalistid ning elutööpreemia võitja. Teiste seas pääses finaali ka Jägala joa juures asuv turistide seas armastatud puhkemaja.
Loe edasi: EESTI ARHITEKTI AINULAADSET PUHKEMAJA TUNNUSTATI ÜLEEUROOPALISEL DISAINIKONKURSIL
Osaühing PREV lõpetas kaks ja pool kuud kestnud Tallinna värava rekonstrueerimise ja väravast saab nüüd taas läbi minna.
Loe edasi: TALLINNA VÄRAVALE TEHTI UUENDUSKUUR
Tallinna linnavolikogu võttis vastu detailplaneeringu, mille kohaselt on võimalik Järvevana tee äärde ehitada 12-korruseline hoone, mille väliskujunduses on kontseptuaalne seos piirkonna legendidega.
Loe edasi: JÄRVEVANA TEE ÄÄRDE KERKIB ISEÄRALIK HOONE
Maineka arhitektuuriajakirja Maja käesoleva aasta talvises numbris (2021 / 103) kirjutab linnaplaneerija ja Tallinna tehnikaülikooli FinEst Twins targa linna tippkeskuse teadur Kristi Grišakov muuhulgas ka liikuvuslahendustest Eesti omavalitsustes, milles paistavad ambitsioonikate liikuvustegevuste osas silma Tartu ja Pärnu.
Loe edasi: MAJAS KIIDETAKSE PÄRNU ÜHISTRANSPORTI JA „SEITSET VENDA”
Maidla ajaloolise mõisasüdame lähedal sooserval asuv pähklikoore suurune hotell on nomineeritud Euroopa Liidu Mies van der Rohe kaasaegse arhitektuuri preemiale. Kõigest 28 m2 suuruse hotelli arhitektiks on Mari Hunt arhitektuuribüroost b210 ning tellijaks Maidla Nature Resort.
Loe edasi: EESTI MIKROHOTELL KANDIDEERIB EUROOPA SUURELE ARHITEKTUURIPREEMIALESuvel Pärnut väisanud poolsada maastikuarhitektuuri eriala üliõpilast 19 Euroopa riigist pakkusid välja ideid Pärnu Leinapargi uuendamiseks.
[pullquote]kombineerime omavahel mitmest tööst pärinevaid ideid[/pullquote]Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Seltsi eestvedamisel toimus suvepealinnas Euroopa maastikuarhitektuuri tudengite aastakohtumise raames erialane töötuba, kuhu kaasati ka Pärnumaa ülekohtuselt represseeritute ühenduse „Pärnu Memento“ ja Pärnu linnavalitsuse esindajad.
Töötoa eesmärgiks oli leida häid lahendusi Leinapargi ümber kujundamiseks.
„Tudengid võtsid linnaga kontakti sooviga saada meilt oma töötoa jaoks ülesandepüsitus. Kuna oleme juba mõnda aega arutanud Leinapargi ümber kujundamist, siis palusime üliõpilastel pakkuda välja ideid, kuidas võiks Leinaparki uuendada,“ ütleb Pärnu linnavalitsuse linnakujunduse spetsialist Janno Poopuu.
Loe edasi: Maastikuarhitektuuri tudengite pakutud ideed Leinapargi uuendamiseks
Arhitektuurivaldkonna loomeliidud ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital valisid tänavu välja aasta arhitektuuripreemiate nominendid viiendat korda. Nominentide hulka pääsesid linnaväljakud, restoranid, bürood, eramud ja näitused. Parimaid autasustatakse aasta lõpus Tartus toimuval auhinnatseremoonial, mille peakorraldaja on Eesti Maastikuarhitektide Liit. Preemiate väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.
[pullquote]läbi aegade suurim kandidaatide arv[/pullquote]Arhitektuuripreemiatele esitati läbi aegade suurim kandidaatide arv, ligi 200 ettepanekut. Žüriide tihedale sõelale jäi 65 teost, laureaadid kuulutatakse välja Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali ühisel auhinnatseremoonial 6. detsembril Tartus Kammivabrikus.
2019. aasta arhitektuuripreemiate kuraatori Aljona Galazani sõnul on kõik valitud teosed tunnustust väärt. „Tervikuna näitavad nominendid meie arhitektide kõrget taset, loovust ja võimekust luua mitmekesine ja ainulaadne ruum kõigile,“ rääkis Galazan. „Meie arhitektide tööd ja loomingut teadvustatakse, väärtustatakse ja võetakse järjest rohkem omaks.“
Eesti Arhitektide Liidu (EAL) aastapreemiale kandideerib tänavu kaheksa nominenti: Eleringi peahoone, kortermaja Tartus aadressil Kitsas tn 5, Lutheri masinasaal, palverännumaja Vastseliinas, Rapla Riigigümnaasium, Reiniku staadionihoone, suvila Murastes ja installatsioon Tootem.
Samuti valiti välja kaheksa nominenti preemiale „Väike“. Mõlemas kategoorias selguvad võitjad 6. detsembril Salme kultuurikeskuses toimuval arhitektuuripreemiate tseremoonial.
„Tänavune arhitektuuripreemiate konkurss on mitmeski mõttes silmapaistev. Mõlemas kategoorias esitati rekordarv kandidaate – aastapreemiale 19 ja väikeobjekti preemiale 24 tööd ning ka lõppvooru jõudis rohkem nominente kui ühelgi varasemal aastal,“ rääkis Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov.
Koovi hinnangul näitab suur osalejate arv ühest küljest, et Eesti ehitusturg on elujõuline, arhitektidelt tellitakse palju töid. „Samas annab see tunnistust arhitektuuri ja arhitektide heast vormist. Üha enam arhitekte julgeb võtta vastutust, oma valminud töid laiemale avalikkusele esitleda ja anda neid žüriile hinnata. Siinkohal on oluline rõhutada, et arhitekti töö lõpebki alles hoone valmimisega – oma loodud projektilahendusi tuleb kontrollida ja jälgida kuni ehituse lõpuni. Hea meel on ka selle üle, et väikeobjekti kategoorias on sel aastal märgata tavapärasest enam noori autoreid kandideerimas,“ lisas Katrin Koov.
Loe edasi: Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia ja väikeobjekti preemia nominendid said teatavaks
Pärnu linnavalitsus kiitis heaks reisisadama ala arhitektuurivõistluse tingimused 20. juuni korraldusega.
Arhitektuurivõistluse korraldaja on Transcom Vara AS. Võistlus hõlmab Kalda tn 2 ja 4 kinnistute detailplaneeringu koostamise protsessi osa, et leida parim linnaruumiline lahendus Kalda 2 krundi hoonestamiseks ja terviklahenduse koostamiseks Pärnu reisisadama alale. Arhitektuurivõistluse tulemuste põhjal jätkatakse läinud aasta veebruaris algatatud detailplaneeringu koostamist.
Võistlusest võivad osa võtta kõik isikud või grupid, kelle esitatava ideekavandi üks kaasautor ja ühisosalejate esindaja omab volitatud arhitekti kutsekvalifikatsiooni tunnistust.
Tööde esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 14. oktoober, mille järel teeb oma töö žürii. Võitjate väljakuulutamine toimub hiljemalt oktoobri viimasel päeval.
Pärnu kruiisisadama ehitus. Foto: Urmas Saard →
Loe edasi: Tänasest algab Pärnu reisisadama ala arhitektuurivõistlus
Reedel, 11. märtsil kell 15 avatakse Kuressaare linnuses Eestiga seotud maailmakuulsa arhitekti Louis Kahni loomingule pühendatud näitus. Näitus jääb avatuks 11. märtsist kuni 17. aprillini ja 14. juulist kuni 14. augustini.
Näitus “KAHN. Saarlane” põhineb kunstiteadlase Heie Treieri ja fotograafi Arne Maasiku uurimistööl, mis esitas küsimusi Louis Kahni arhitektuuri võimaliku dialoogi kohta Saaremaa keskaegse kindlusarhitektuuriga. Näitus esitleb ligi kümme aastat kestnud visuaalse uurimuse tulemusi.
Louis Kahni (1901-1974) peetakse üheks suurimaks 20. sajandi arhitektiks, kellel on ka otsene seos Eestiga. Kahn kasvas oma elu esimestel aastatel Kuressaares ning viibis seal uuesti 1928. aastal noore arhitektina.
Koostöös Louis Kahni Eesti sihtasutusega on kunstiteadlane Heie Treier ja Eesti tunnustatumaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik otsinud neid Louis Kahni arhitektuuri ja Saaremaa (sh Kuressaare kindluse) kindlus- ja kirikuarhitektuuri hämmastavaid kokkupuutepunkte. 2016. aasta veebruaris külastas Arne Maasik Eesti kultuurkapitali toel USAs mitmeid Louis Kahni märgilise tähendusega ehitisi, kust kaasa toodud fotojäädvustused annavad esmakordselt Eesti publikule visuaalse kinnituse tema loomingu seostest Saaremaaga ning kandva telje näitusele “KAHN. Saarlane”.
Näituse avamisel esineb teemakohase ettekandega näituse kuraator Heie Treier. Näitusega koos näeb ilmavalgust mahukas, rikkalikult illustreeritud eesti- ja inglisekeelne kataloog.
Näituse ja näituse kataloogi kujundas Martin Pedanik. Näituse produtseeeris Ott Rätsep. Näituseprojekti “KAHN. Saarlane” on toetanud arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal, arhitektibüroo MAI ŠEIN, arhitektuuribüroo PLUSS, Eesti Betooniühing, Eesti kultuurkapital.
Võru innavalitsus kinnitas eile toimunud istungil lasteaia Punamütsike hoone arhitektuurse lahenduse ideekonkursi tulemused. Esimese koha sai OÜ Kauss Arhitektuurtöö märgusõnaga “Vaheruum”, teise koha OÜ Arhitektuuribüroo Järve & Tuulik töö “Hundu” ning kolmanda koha OÜ Esplan töö “Igihaljas”.
Arhitektuurse ideekonkursi eesmärk oli arhitektide ideede seast leida parim hoone, selle õueala ning välisrajatiste lahendus. Konkursile laekus kolm tööd ning parima väljaselgitamisel osalesid nii arhitektid, linnavalitsuse esindajad kui lasteaia töötajad.
Võru abilinnapea Sixten Silla sõnul hinnati võistlustöö märgusõnaga “Vaheruum” üksmeelselt konkursi võitjaks.
“Võidutöös on planeeringuga saadud erinevate rühmade hooneblokkidest huvitav kooslus, hoonemaht on kompaktne ja liigendatud, mis vaatamata lasteaia suurusele moodustab iga rühma ette privaatse eeshoovi ning hoone sissepääsu juurde esindusliku avaliku tsooni. Hoone ülesehitus on selge, asjalik ja professionaalne, õueala lahendus on mänglev ning põnev,” võttis abilinnapea kokku võidutöö omapära.
Samas tõdes žürii, et sobimaks paremini lasteaia vajadustega on tarvis võidutöös teha mõningaid muudatusi.
“Lasteaia väliskuju ja üldine ruumilahendus olid võidutöös selgelt parimad, kuid siiski on seal veel palju suuremaid ja väiksemaid detaile, mis vajavad projekteerimise käigus revideerimist ja täpsustamist. Tegemist oligi ideekonkursiga, mille eesmärk oli leida parim põhimõtteline lahendus. Oleme seisukohal, et võidutöö täidab püstitatud energiasäästu eesmärki ja on igati sobiv lähtealus Punamütsikese lasteaia tulevase hoone projekteerimiseks.” selgitas Sild.
2016. aastal rekonstrueeritakse linnas lasteaeda Sõleke ning lasteaia Punamütsike uue hoone ehitus on linna arengukava kohaselt järjekorras järgmine.
„Võidutöös hindas žürii selle veenvat linnaehituslikku kontseptsiooni ja ruumi selget funktsionaalset jaotust. Lahendus võimaldab päris mitmeid arengusuundi. Samuti rikastavad üldlahendust väiksemas mastaabis ruumielemendid. Projekti edasiarendamine eeldab Võru Linnavalitsuse, kohalike inimeste ja arhitekti tihedat koostööd,“ selgitas Võru Linnavolikogu esimees Anneli Ott.
Avatud ideevõistluse eesmärk oli leida Võru linnale parim tseremoniaalse multifunktsionaalse esindusväljaku ja seda ümbritseva avaliku ruumi lahendus.
Žürii hindas töödes keskväljaku arhitektuuri kvaliteeti, funktsionaalsust, tekkiva linnaruumi terviklikkust, lahenduse otstarbekust ja realiseeritavust. Eesmärk on võiduprojekt teostada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Loe edasi: Selgus Võru keskväljaku arhitektuurivõistluse võitja
Kõik võistlusele esitatud tööd pakkusid žürii hinnangul kontseptsiooniga visiooni 100 tamme väärilisest linnapargist. Žürii pidas oluliseks pargi sõnumi selget väljendumist reaalses maastikuruumis ning hindas peale väärika tulemuse ka pargi tulevasi hoolduskulusid ja sobivust ümbritseva keskkonnaga.
Üksmeelselt otsustas žürii, kuhu kuulusid Tamsalu Vallavalitsuse juhid, arhitektid ja maastikuarhitektid, valida esimesele kohale võistlustöö märgusõnaga „Sõnasalud“. Teise koha pälvis võistlustöö märgusõnaga „Ridade vahel“ ja kolmanda koha võistlustöö märgusõnaga „Retro“.
Riigikantselei algatusel on Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli aastaks plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid – need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Plaani kohaselt istutatakse koolinoorte ja omavalitsuste koostöös igasse maakonda vähemalt üks tammik. Enamikus maakondades on tammeparkide asukohad juba valitud. Nende rajamise ja hilisema hoolduse eest seisavad kohalikud omavalitsused.
Tamsalu 100 tamme park on plaanis kujundada ja ehitada kõnealuse programmi esinduspargiks ja see on esimene omataoliste seas. Tamsalu valiti esinduspargi kohana välja nimemaagia kui ka Eesti keskse asupaiga tõttu. Pargi rajab Riigikantselei toel Tamsalu Vallavalitsus.
Tööde autorid selguvad võitjate nimekaartide pidulikul avamisel 14. aprillil kell 17.30 Arhitektuurikatlas Tallinnas Põhja pst 27a. Olete oodatud osalema!
Allikas: Eesti Arhitektide Liit
Sel reedel, 13. veebruaril, avab Eesti Arhitektuurimuuseum uue hooaja, mis toob huvilisteni esmakordseid ülevaateid nii rahvusvahelistelt arhitektidelt kui ka seni vähem käsitletud teemasid kohalikult arhitektuurimaastikult. Reedel muuseumi peasaalis avataval näitusel “Aken ja Peegel” on kõigil võimalus tutvuda lähemalt Eestis Arvo Pärdi Keskuse uue hoone konkursi võitnud hispaania arhitektide Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano loominguga.
Mõte tutvustada Eesti publikule Nieto Sobejano loomingut sündis hetkel, kui Fuensanta Nieto saabus möödud aasta juunis Tallinnasse juunis Arvo Pärdi Keskuse arhitektuurivõistluse peapreemiat vastu võtma. Tegu on maailmas väga tunnustatud hispaania arhitektuuribürooga, kes pärjati äsja ka maineka Alvar Aalto medaliga.
Arhitektuurimuuseumi näitusel „Aken ja peegel“ annavad Nieto Sobejano büroo arhitektid ülevaate nii oma olulisematest teostest kui ka avavad tihti keeruka ja aeganõudva loomeprotsessi tagamaid. Näitusel on kujutatud ka Nieto Sobejano büroo kõige olulisemad tööd, nende seas ka Cordoba kaasaegse kunsti muuseum, San Telmo muuseum, Madinat al-Zahra muuseum ja konverentsikeskus Zaragosas. Kõigi eksponeeritud projektidega saab põhjalikumalt tutvuda nii jooniste, video kui erinevate trükiste vahendusel, näitusel on võrdselt olulised nii meeleline elamuslikkus kui analüütiline vaatlejapilk. Reedesel avamisel osaleb ka Fuensanta Nieto.
Seoses Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 kuraatorite vahetumisega kinnitas suursündmuse ümarlaud järgmise biennaali uueks teemaks Marten Kaevatsi esitatud kontseptsiooni “Isejuhtiv linn”. Peaaegu täpselt aasta pärast algav kuupikkune arhitektuurifestival räägib sellest, millised muutused võivad meid ümbritsevas linnas aset leida, kui võtame kasutusele isejuhtivad autod.
TAB 2015 kuraatori Marten Kaevatsi sõnul saavad lähikümnendite suurimaks ruumi mõjutajaks just isejuhtivad autod. “See muudab liikuvuse tõhusamaks: tänavate läbilaskvus suureneb, sõidukite arv väheneb, kasutuks muutuvad hiiglaslikud liiklussõlmed, vähemaks jääb liiklusõnnetusi ning majade ees parkivaid autosid. Magistraaltänavatel ja majadevahelisel jääb väärtuslikku ruumi üle ning TABi ajal uurime, mida see linna, linnaelanike ja arhitektide jaoks tähendab,” selgitab Kaevats.
2015. aasta biennaal keskendub linlaste vabadusele, loovusele ja ruumitaju muutusele. Eesmärk on pakkuda nägemust tuleviku Tallinnast. Kasutades kolmanda tööstusrevolutsiooni, eriti isejuhtivate sõiduvahendite tehnoloogiat ja kogukondlikku mõtteraamistikku, pakub biennaal senise linnaplaneerimise mõttemudeli asemele uued mängureeglid. Muutuvas keskkonnas tegutseva kogukonna käitumisest otsitakse biennaalil uusi tüpoloogiaid linnaruumile ja arhitektuurile: alates linnakoe ümbermõtestamisest, planeerimisprotsesside kaasajastamisest kuni liikuvusrevolutsioonini.
Loe edasi: Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 uueks teemaks on isejuhtiv linn
Lõppenud aasta viimastel päevadel ilmus kirjastusel Varrak sarjas «101 Eesti ….» üheteistkümnes raamat, mis seekord koondab Eesti arhitektuuri kuldvara.
Valiku koostajaks on Eesti Arhitektuurimuuseumi rajaja, sadu arhitektuuri ja linnaplaneerimist käsitlenud artikleid ning üle kümne arhitektuuriraamatu avaldanud kunstiteadlane, filosoofiadoktor Karin Hallas–Murula. Loe edasi: Kaks mõisat valiti Eesti arhitektuuri kuldvarasse
Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri Keskus plaanib “Vana maamaja käsiraamatu” järjena välja anda “Reheahju käsiraamatut”. Sellega seoses otsime kontakte majaomanikega, kel on töökorras reheahjud – võib ka halvasti töötada, pea-asi, et saab kütta!
Nimelt sooviksime mõõta nende soojusefektiivsust ühe küttetsükli jooksul. Ahju üles joonestamine ning mõõteseadmete paigaldus ja maha võtmine võtavad kokku kusagil 2-4 tundi aega, mõõdikud ise jäävad küttekehale u 24h. Sobivad igat tüüpi ja igast materjalist reheahjud – umbahjud, kerisahjud, vanad ja ka uuemad reheahjud.
Omalt poolt pakuksime uuringus osalejatele konsultatsioone – mida ahjuga ette võtta, et seda korda teha ja/või kaasajastada. Samas oleksime huvitatud ka juba korda tehtud ja uundatud reheahjude mõõdistamisest. Huvi korral saata mail rasmus@evm.ee koos ühe pildiga reheahjust ning vastustega mõnedele küsimustele:
1) Millal ahi on ehitatud? (kui teate)
2) Mis materjali(de)st on ahi?
3) Mis tüüpi ahjuga on tegemist (kerisahi [lõõridega; ilma lõõrideta]; umbahi; kaminahjuks (või muud moodi) ümber ehitatud)
4) Milleks reheahju kasutate? (ruumide kütmiseks; toidu valmistamiseks vms)
5) Kui sageli ahju kütate?
Lisainfo: Rasmus Kask, Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse teadur, e-post rasmus@evm.ee, tel 5024265
Homme, 8. novembril kell 13.35 kuulutatakse Eesti Rahvusraamatukogus toimuval arhitektuurikonverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti” välja konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitjad. Peaauhinna annab üle Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
Konkurss „Aasta puitehitis“ toimub tänavu 10. korda ja seda korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Puuinfo programmi raames. Konkursi korraldamise eesmärk on toetada puidu laialdasemat kasutamist ehituses.
Parima puitehitise tiitlile kandideerib tänavu kokku 29 ehitist, milles puit on domineerivaks materjaliks ja mis valmisid hiljemalt 30.09.12.
Konkursi „Aasta Puitehitis 2012“ peaauhinna, 2000 eurot, paneb hoone arhitektile välja Eesti Kultuurkapital. Puitehitise omanikule antakse üle majamärk tunnustusena puidu kui loodusliku ja taastuva ehitusmaterjali kasutamise eest.
Eriauhinnad antakse välja arhitektile või insenerile liimpuidu parima kasutuse eest (Peetri Puit OÜ, 700 €), parima ristkiht-liimpuidu kasutuse eest (AS Dold Puidutööstus, 700 €), parima vineerikasutuse eest (UPM-Kymmene Otepää AS, 700 €), parima fassaadilahenduse eest (AS Rait (Raitwood), 700 €). Välja kuulutatakse ka „Aasta tehasemaja 2012“ võitja (Eesti Puitmajaliit).
Konkursi „Aasta puitehitis 2012“ žüriisse kuuluvad: arhitekt Urmas Elmik (Eesti Projektbüroode Liit), professor Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia), insener Toomas Aakre (Eesti Inseneride Liit), teadlane Karin Paulus (Eesti Kunstiakadeemia), arhitekt Lembit Tork ja insener Märt Riistop (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit).
Loe edasi: Homme selgub konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitja
Täna Viljandis peetav konverents “Planeeringud ja arhitektuur XX sajandil” annab ülevaate planeeringute koostamise kogemustest ning arhitektuurisuundadest 20. sajandi Eestis.
Konverentsi raames on ühtlasi kavas ka Euroopa Liidu Sotsiaalfondi rahastatud projekti “Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” tutvustus.
“2007. aastal algatasid kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekti, mille eesmärgiks on välja selgitada 20. sajandi arhitektuuri paremik, mis väärib riiklikku kaitset kultuurimälestiseks tunnistamise näol,” selgitas Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas. Konverentsil tutvustatakse Viljandi maakonna 20. sajandi väärtuslikumaid ehitisi.
Konverentsi avasõnad ütleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Seejärel räägib arhitekt Jüri Lass teemal “Planeerimine, mis see on” ning Eesti Kunstiakadeemia lektor ja arhitektuuriajaloolane Oliver Orro annab ülevaate 20. sajandi arhitektuurist.
Pärast lõunat peab arhitekt Raivo Mändmaa ettekande arhitekti loomevabadusest ning arhitekt Ülo Stöör Viljandi linna planeeringutest läbi sajandite. Kunstiakadeemia teadur Epp Lankots käsitleb 20. sajandi ehituspärandit Viljandimaal. Konverentsi viimase ettekande peab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes räägib maaelu märkidest Eesti maastikus.
Värskelt restaureeritud Viljandis kultuurimajas peetava konverentsi korraldavad Viljandi maavalitsus ja Muinsuskaitseamet. Konverentsi moderaator on Muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja-arendusdirektor Tarvi Sits.
8. novembril kell 12.00 – 18.00 toimub Eesti Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2, Tallinn) auditooriumis puitarhitektuuri konverents „Puit – homse elukeskkonna võti“.
Seekordsele konverentsile on esinema kutsutud tipparhitekte Saksamaalt, Norrast, Rootsist ja Inglismaalt. Eesti arhitektidest esineb konverentsil Rene Valner, kes tutvustab energiasäästlike puitmoodulmajade toimimist Eesti kliimas.
Inglismaa juhtiva arhitektuuribüroo Feilden Clegg Bradley Studios arhitekti Matt Vaudini juhtimisel valminud puidust ühiskondlike hoonete hulgast viimane, haigla Bathis, on ka selle aasta RIBA auhinna võitjate hulgas. Reinhard Kropfi (Helen & Hard, Norra) töödest tuntuim ja värskeim on Vennesla raamatukogu. Alex van de Beldi (Onix, Holland) ettekanne käsitleb Onixi büroo poolt projekteeritud auhindadega pärjatud puithooneid muuhulgas ka eetilisest aspektist.
Konverentsil on traditsiooniks võtta esinejate hulka ka üks insener, kelleks seekord on Tommy Wesslund Rootsist ja teemaks maailma esimene passiivmajast spordihall, mis valmis metsafirma Södra poolt korraldatud puitarhitektuuri võistluse tulemusena.
Konverentsil kuulutatakse traditsiooniliselt välja ka konkursi Aasta Puitehitis 2012 võitja.
Konkursi kohta leiab lisainfot: http://puuinfo.ee/ankeet/AastaPuitEhi2012/tingimused.php
Konverentsi täpsem kava leiate: http://www.empl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2080&Itemid
Konverentsi registreerimisankeet: http://puuinfo.ee/ankeet/PuitHomEluVoti2012/
Kuni 25. oktoobrini on konverentsile registreerijatele pääsme hind 20 eurot. Alates 26. oktoobrist on pääsme hind 40 eurot. Kuni 24. oktoobrini kehtib üliõpilastele soodushind 5 eurot. Alates 25. oktoobrist on hind üliõpilastele 10 eurot. Ajakirjanikele on eelneval registreerimisel osalemine tasuta.
Puitarhitektuuri konverentsi korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.
Lisainfo konverentsi kohta: Märt Riistop, EMPLi tegevjuhi asetäitja, 509 3056 , mart.riistop@empl.ee
Keskkonnaamet, Eesti Arhitektide Liit ja Viinistu kunstimuuseum korraldavad 11. septembril algusega kell 13 Viinistu kunstimuuseumi kabelis mõttekoja “Uus arhitektuur Lahemaa vanades külades“. Päeva modereerib arhitekt Ülar Mark.
Mõttekojas räägitakse uusarhitektuuri sobitumisest külakeskkonda, reeglitest ja loomest, käimasoleva arhitektuurse visioonikonkursi „21. sajandi kodu Lahemaal“ eesmärkidest ning Lahemaa külade inventuuride valguses tehtud ettepanekutest uushoonestuse tingimustele.
Mõtteid vahetavad tuntud arhitektid ja arhitektuuriloolased nagu näiteks Jaan Tiidemann, Lilian Hansar, Emil Urbel, Jaak Huimerind ja paljud teised. Päeva lõpetab jalutuskäik Viinistu külas.
Seminar on kõigile tasuta.
20. juunil kuulutas Tartu Vaba Waldorfkooli Selts välja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi, mille tulemused selguvad hiljemalt käesoleva aasta detsembris. Võistluse eesmärgiks on leida Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurilahendus, mis loob tervikliku ja inspireeriva keskkonna keskuses õppijatele, töötajatele ja külastajatele.
“Loodame, et arhitektuurivõistlusest võtab osa rohkelt arhitekte nii Eestist kui teistest riikidest. Kuna terviklikkus on
waldorfpedagoogikas oluline nii sisulises kui vormilises mõttes, siis soovime Waldorfkeskuse ehitamiseks leida lahenduse, mis on orgaaniline tervik,” ütles Tartu Waldorfkeskuse rajamise projektijuht Katri Tammekand. Ta lisas: “Nii lapsed, nende vanemad kui ka õpetajad, kes ootavad pikisilmi uue maja valmimist, võivad täna rõõmustada mitmekordselt. Päev enne arhitektuurivõistluse väljakuulutamist selgus, et Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastab Tartu linna projekti, millega lammutatakse endised militaarhooned krundilt ja selle ümbrusest, kuhu Waldorfkeskus kerkib. Vana teeb ruumi uue tulekuks.”
Waldorfkeskuses hakkavad ühe katuse all tegutsema lasteaed, põhikool, gümnaasium, huvikool ja täiskasvanute koolituskeskus. Hilisemas etapis on kavas välja arendada ka terviklik sotsiaalkeskus, kus esialgsete plaanide kohaselt elavad koos eakad ja lastega pered. Keskuse rajamise eestvedajateks on Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi peetava Tartu Waldorfgümnaasiumi ning lastehoiu Meie Mängurühm lapsevanemad ja õpetajad. Loe edasi: Aasta lõpuks selgub Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurilahendus
Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri Keskus annab teada, et veel on vabu kohti juunikuu meistrikursustele, kus tehakse krohve, värve ja kaevurakkeid.
Sel reedel ja laupäeval (8. ja 9. juunil) Eesti Vabaõhumuuseumis: Traditsiooniliste viimistlustehnikate meistrikursus.
Koolitus sisaldab loenguid ja praktika juhendamist. Meistrikursuse eesmärk on tutvustada savi- ja lubikrohvitehnikaid. Teeme ise krohvisegu ja harjutame krohvimist. Valmistame värve. Harjutame lubjapiima, mulla- ja õlivärvidega värvimist. Meister jagab värvide ja krohvisegude retsepte.
Rohkem infot ja registreerumine: http://maaarhitektuur.blogspot.com/2012/05/viimistluse-meistrikursus-varvid.html
Järgmisel nädalavahetusel (16. ja 17. juunil) Vaidas (Harjumaa, Rae vald): Traditsioonilised ehitusvõtted: puitehituse meistrikursus. Kaevurakked.
Õpime palkide koorimist, varamist, erinevate nurgatappide tegemist. Õpitud võtted on rakendatavad palkseina ehitusel!
Valmistame ette kaevu hargi, koogu ja vibu. Rohkem infot ja registreerumine: http://maaarhitektuur.blogspot.com/2012/05/puitehituse-meistrikursus-kaevurakked.html
Allikas: Aune Mark, Eesti Vabaõhumuuseum, Maa-arhitektuuri keskus
Keskkonnaamet ja Eesti Arhitektide Liit kutsuvad neljapäeval, 3. mail kell 11-16 Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis
toimuvale seminarile EESTI KÜLAMAASTIKUD JA LAHEMAA ARHITEKTUUR – arhitektuurivõistluse “21. SAJANDI KODU LAHEMAAL” väljakuulutamine.
Kõnelevad:
Fredi Tomps – Lahemaa Rahvuspargi rajamisest ja arhitektuurist eelmise sajandi viimasel veerandil.
Leele Välja – Lahemaa rannaküla väärtused ja võimalused.
Juhan Maiste – Pilt ja raam. Vabaduse piiridest.
Lilian Hansar – Lahemaa küla vana ja uus maja.
Jaan Tiidemann – Arhitektuurivõistluse “21. sajandi kodu Lahemaal” tingimuste avalikustamine ja tutvustamine.
Vestlusring Eesti maa-arhitektuuri väljavaateist. Päeva modereerib Riin Alatalu.
Täpsem infoja registreerimine: www.lahemaa.ee, ave.paulus@keskkonnaamet.ee, Ave Paulus 53327893
Seminari ja arhitektuurikonkurssi rahastavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Kultuurkapital
Allikas: Keskkonnaamet
Alates k.a. 16. jaanuarist töötab Rakvere Linnavalitsuses peaarhitektina Angeelika Pärna, kes asus sellele ametikohale seni peaarhitektina töötanud ja lapsehoolduspuhkusele siirdunud Raul Järgi asemele.
Angeelika Pärna on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala 1996. aastal.
Enne Rakvere Linnavalitsusse tööleasumist on Angeelika Pärna töötanud mitmetes arhitektuuribüroodes arhitektina.
Üheks olulisemaks töölõiguks peab Angeelika Pärna tööd Targa Maja Kompetentsikeskuse projekti edasiarendamisega ning projekti „Rakvere VeloCity 2012″ juhtimist.
