Arhitektuuriteemaline seminar Lennusadamas

Foto: Lennusadam

Lennusadama angaaride teemaõhtu 18. augustil kell 18 võtab vaatluse alla unikaalse arhitektuurilise lahendusega ning hetkel rekonstrueerimisjärgus olevad vesilennukite angaarid, mis on märkimisväärsed nii ehitustehnilises kui –teaduslikus mõttes.

Lennusadama angaaride teemaõhtul vaadeldakse vesilennukite angaaride ajalugu, rekonstrueerimistöid ning tulevikuvisiooni – sellest kõigest on rääkima kutsutud Tallinna Tehnikaülikooli professor Karl Õiger ning KOKO arhitekt Andrus Kõresaar.

Lisaks rännakule läbi angaaride arhitektuuriajaloo pääsevad huvilised uudistama ka angaaride alla.

Arhitektuuriteemaline seminar Lennusadamas on tasuta!

“Teeme koos muuseumi!” on Lennusadama suviste teemaõhtute sari, mis tutvustab Lennusadama ekspositsiooni ning kutsub üheskoos muuseumi looma. Juba toimunud ja lähiajal toimuvate Lennusadama suvesündmustega saab tutvuda siin.

Sutlemas joonistatakse torne

Sutlema mõisa väravatorn

Tänasest kuni laupäevani toimub Kohila vallas Sutlemal  Tornide nädal. Kõik, kes jaksavad pliiatsit-värve-fotoaparaati käes hoida, saavad enda valitud tehnikas jäädvustada kõikvõimalikke torne Kohila valla territooriumil alustades  Sutlema mõisa väravatornist. Samuti võib joonistada erinevaid kirikutorne, rahvamaja torni, kuivati torni jne. Sutlema Väravatorni Selts kutsub kõiki üles neid jäädvustama.
 
Pühapäeval riputatakse valminud tööd  näituseks üles Sutlema väravatorni.  Lisaks näitusele jõuab vähemalt üks töö ka postkaardile. 
 
 Näituse avamisel esineb Kiili  noorte vanamuusikaansambel Heili Meibaumi   juhendamisel konserdiga “Õhtumuusika keskaajast renessansini”.

Esmateated Sutlema mõisast pärinevad 1425. aastast. Sutlema mõisa väravatorn on unikaalne mõisaarhitektuuri esindaja Eestimaal.  Sutlema mõisa viimane omanik oli eduard von Stackelberg. Mõisaesisele ehitati Nõukogude ajal aga kahekorruseline maja ning tallid selle kõrval on nüüdseks täiesti lagunenud. Mõisa püüab taastada Sutlema väravatorni Selts.

Viljandis tuleb bioarhitektuuri koolitus

Viljandi Waldorfkoolis toimub 23. juulil kell 10.00-17.00 bioarhitektuuri koolituspäev, mille viib läbi Michael Rice, kes on üks juhtivaid bioarhitekte maailmas.

Bioarhitektuur on elu ja elussüsteeme loovate, toetavate ja tugevdavate ruumide ja struktuuride kujundamise kunst. Selle aluspõhimõtted on rakendatavad igas eluvaldkonnas harmoonilise elu juhistena, sünni, hariduse, tervise, kogukonna jne juures.

Osalustasu: igaüks valib vastavalt enda võimalustele sobiva vahemikus 30-100 eurot täiskasvanu kohta. Lisandub lõunasöögi tasu kooli sööklas, mis selgub peagi. Osalustasu on selleks, et katta Michael`i ja tema pere sõidukulud Eestisse ja tagasi Iirimaale.

Bioarhitektuurist ja Michael`i tööst saab lähemalt lugeda http://www.bioarchitecture.ie/
Michael`i pere endi kodu pilte saab vaadata aadressil http://www.bioarchitecture.ie/gallery – vaata maja nimega dreamfield.

Registreerumiseks kirjuta ivooglaid (ät) gmail.com hiljemalt 12. juuliks.

Louis Kahni kontserdilaev väisab suvel Eestit

Saaremaa päritolu maailmakuulsa arhitekti Louis Kahni konstrueeritud kontserdilavaga laev väisab käesoleva aasta suvel Kuressaaret ning laeva meeskonda kuuluvad muusikud annavad siin ja mitmel pool Eestis kokku 15 kontserti.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Robert Austin Boudreau valis mullu sügisel Roomassaare sadamas välja koha, kus laev võiks kontsertide ajal seista. Foto: Alver Kivi

Louis Kahni projekteeritud ainsa laeva Point Counterpoint II kapten ja American Wind Symphony Orchestra asutaja Robert Austin Boudreau (83) pakkus Kuressaare linnale neljaks kontserdiks välja juuli esimesed neli päeva.

Kontserdiajad täpsustamisel

“Linnapoolne palve on pakutud nädalalõpp ära vahetada, kuna siis on koolinoorte laulupidu,” ütles Kuressaare linnapea Urve Tiidus. Täna kohtub linnapea Tallinnas Eesti Arhitektide Liidus Robert Boudreau`ga uuesti ning siis on kavas kontsertide toimumise aega täpsustada. Ilmselt toimuksid kontserdid Roomassaare sadamas, kuhu 65 meetri pikkune alus ära mahuks. Möödunud sügisel käis Boudreau isiklikult Kuressaares ka Roomassaare sadamaga tutvumas. Toona kohtus Boudreau ka linnajuhtidega ja siis jäi kõlama mõte, et laev võiks rikastada Kuressaare merepäevade programmi. Nüüd Boudreau väljapakutud ajagraafik aga välistab selle.

Kuressaares toimuvad kontserdid oleksid üks osa Eestit ja teisi Läänemere riike hõlmavast kontsertturneest. Lisaks Kuressaarele antakse Eestis juuni lõpus–juuli alguses kontserte veel Tallinnas, Narvas ja Pärnus.

Kontsertturnee korraldamise peamine mõte on katta laeva USA-st Louisianast Eestisse toomise kulud, et siis tulevikus laev lõplikult Eestisse jätta. Laeva jäädavalt Eestisse tuua oli ka 1974. aastal manalateed läinud Louis Kahni ja tema sugulaste soov.

“See oleks Louisi mälestuseks hea ja mulle meeldiks laev Eestisse tuua, isegi kui selle müügist eriti raha ei saa,” ütles Boudreau Meie Maale möödunud sügisel. Loe edasi: Louis Kahni kontserdilaev väisab suvel Eestit

Kärjekujuline lasteaed Kaerepere lastele

Raplamaa Kaerepere lapsed saavad tõenäoliselt jõuludeks uue lasteaia, mis on mesilaskärjekujuline.
Arhitektuuribüroo Projekt O2 viib lähiajal projekti sisse viimased muudatused ja siis võib ehitus alata. Projekti autor juhtivarhitekt Ott Ojamaa ütleb, et kärjekujuline maja on optimaalne ja loomulik ehitusstruktuur: “Meekärg on selline moodustis, millel on parim ruumikasutus, võimalikult palju valgustatud pinda. Laste jaoks tekib mõnus mänguruum, millel pole teravaid nurki – täisnurkne käsib, teravnurkne keelab, kuusnurkne lubab.”
Lasteaed saab olema mõnusalt mänguline, peale selle on kasvatajal pidevalt hea ülevaade toimuvast, sest kuusnurksel ruumil on keskpunkt ja õpetaja saab alati lapsi aidata ja juhendada.
“Veel parem oleks ringikujuline hoone, kuid see on ehituslikult keeruline lahendus,” lisas Ojamaa.
Ka õuekujundus on tehtud lähtuvalt kärgstruktuurist, lisaks on arvestatud kõiki õuesõppeks vajalike tingimusi. Õueala kujundamisel said nii lasteaia kui ka lähedal asuva põhikooli õpetajad ise näpunäiteid anda.
Kaerepere alevik on Eesti üks ilusaima haljastusega kohti, haljastusplaan koostati omal ajal tippaedniku Arnold Hannusti näpunäidete järgi.

Täna selguvad selle aasta parimad puitehitised

Täna tunnustatakse konkursi Aasta Puitehitis 2010 parimaid. Autasustamine leiab aset täna KUMUs peetava puitarhitektuuri konverentsi lõpus kell 17.30. Võistluse peapreemia annab üle Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Konkursile esitati 23 ehitist ning žürii tutvus lähemalt neist 14 hoonega. Võistlusele olid oodatud silmapaistvad ehitised, millel on domineerivaks ehitusmaterjaliks puit. Žürii hindas ehitise arhitektuurilist lahendust, sotsiaalset kontekst, materjali kasutus ja ehitustehnilist kvaliteeti. Tänavune konkurss eristub mullustest selle poolest, et konkursile esitatud hoonete hulgas on rohkem ühiskondlikku funktsiooni täitvaid ehitisi ja varasemast enam on tähelepanu pühendatud energiasäästule.

Allikas: Eesti Metsatööstuse Liit

Täna avatakse restaureeritud Saka mõis

Täna, 5. novembril kell 16 avatakse restaureeritud ajalooline 17. sajandil ehitatud Saka mõis. Ligi kümme aastat tühjana seisnud maja on korda tehtud ja külalistele avatud.

Avamisel esineb barokkansambel Corelli Music. Kontserdile järgneb pidulik vastuvõtt ja majaga tutvumine. Tööde tellijaks oli Tõnis Kaasik sihtasutuse Saka-Ontika Pank kaudu.

Saka mõisa fassaaditööd tegi Ida-Virumaa ehitusettevõte OÜ Ferdmaster, sisetöödel oli peatöövõtjaks AS Restor. Muinsuskaitsealuse hoone  arhitektideks olid Fredi Tomps ning Kalle Rõõmus ja Kristiina Renter  Kalle Rõõmuse Arhitektuuribüroost. Sisekujunduse tegid Tiiu Lõhmus ja Kristiina Renter. Mõisa restaureerimisse andsid oma panuse ka Tartu Kunstikooli tudengid Heli Tuuksami ja Kristjan Bachmani juhendamisel.

Värskelt restaureeritud mõisahoones asuvad restoran ning saal pidulike vastuvõttude ja kontserdite tarvis. Pakutakse ka luksuslikku majutust.

Saka mõis, maailmakuulsa balti klindi väravas, on tõeline maiuspala nii kultuuri- kui looduspärandi austajatele.

Tõnis Kaasik