Silt: ajalugu

Möödub 130 aastat elektri kasutuselevõtu esmamainimisest Eestis

Tartu Eesti Seitung
Täna 130 aastat tagasi kirjutati Peterburis ilmunud ajakirjas ”Elektritšestvo”, et Wiegandi tehas Tallinnas kavatseb gaasivalgustuse asendada elektrivalgustusega. Tegu oli Eestis elektri kasutamise esmamainimisega kirjasõnas.

1882. aastal ilmunud ”Elektritšestvo” andmetel plaaniti elektrivalgustust lisaks tehasele rakendada ka raudteetehastes, mõnel raudteeülesõidukohal ja Kadrioru kuursaalis. Samal aastal märgiti Tartu Eesti Seitungis, et elektrivalgus plaanitakse kasutusele võtta ka Kreenholmi vabrikus. Seitungis kirjutati järgnevat: ”Meie Kreenholmi vabrikut saab seniaegse gaasi tulede asemel varsti elektri valgus valgustama, mis gaasi tulest neli korda odavam ja sada korda valgem.”

Eesti Energeetikaveteranide ühenduse juhatuse esimehe Roomet Hausmanni sõnul on tähtpäev Eesti jaoks mitmes mõttes tähelepanuväärne. “Elektroenergeetika areng juba 130a taguses Eestis oli muljetavaldavalt kiire – Edisoni esimene töökindel elektrihõõglamp valmis 1879 aastal ning juba kolm aastat hiljem räägiti selle rakendamise plaanist Eestis. Paljud hilisemad leiutised on meie maile jõudnud märksa suurema viitega,” kommenteeris sündmust Hausmann.

”Selliseid eesrindlikke tähiseid võib leida veelgi varasemast ajast näiteks 1858 aastal Kreenholmi Manufaktuuri ketrusmasinate käivitamiseks paigaldati kaks 360 HJ 10 m läbimõõduga 100 tonnist metallist vesiratast, mis jäidki tehnikaajaloo võimsamateks maailmas. 1868.a. asendatakse vesirattad 1300 HJ hüdroturbiiniga, mis jäi maailma võimsamaks järgnevaks 27 aastaks kuni anti käiku Niagara hüdroelektrijaam. Tänu kiirele arengule, eriti peale taasiseseisvumist olemegi täna jõudnud sinnamaale, et kasutame kõige kaasaegsemaid ja esmakasutusel olevaid seadmeid ning saame oskusteavet, eriti põlevkivi energeetikas, ka mujal maailmas uhkusega tutvustada,” lisas Hausmann. Loe edasi: Möödub 130 aastat elektri kasutuselevõtu esmamainimisest Eestis

Riigikogus saab näha Andrei Dubinini fotonäitust „Kirjad: Vaprus ja valu”

Väljapanek peegeldab Valgevene 2010. aasta presidendivalimiste vastase meeleavalduse järgseid repressioone: näitusel saab näha väljavõtteid kirjadest, mida poliitvangid on vangistusest oma peredele saatnud, samuti on jäädvustatud portreed vangistuses viibivate lähedastest kirjade lugemise ajal. Fotodele nõustusid jääma Valgevene teisitimõtlejate abikaasad, vanemad, õed ja vennad, kes jätkuvalt ootavad teateid poliitvangidest pereliikmelt. Fotode autori Andrei Dubinini sõnul loodab ta tutvustada oma näitust paljudes Euroopa Liidu riikides, et nii tõmmata tähelepanu probleemidele Valgevenes.

Näituse korraldasid noorteühing Avatud Vabariik, Valgevene toetusgrupp Eestis ning Vyzvalenne Civil Initiative.

Käimas on konkurss „Hea Eesti ajalugu”

Ajalooportaali Histrodamus kuulutas aasta alguses välja konkursi ”Hea Eesti ajalugu”. Laekunud on esimesed paarkümmend tööd. Teemad varieeruvad isikute elulugudest majandusajalooni, keskajast kuni lähiajalooni. Osalejate vanus jääb vahemikku 14-65 aastat, kirjutajate hulgas on nelja rahvuse esindajad.

Konkurss „Hea Eesti ajalugu“ kutsub inimesi märkama ja kirjeldama Eesti ajaloo positiivseid hetki ja edutoonud sündmusi. Konkursi peakorraldaja ja ajalooportaali Histrodamus asutaja Jaanus Vihandi sõnul on Eesti ajaloos on väga palju sellist, mille üle me saame uhked olla, kuid millest räägitakse väga vähe.

Konkursi peamine eesmärk on kokku koguda palju häid lugusid Eesti ajaloo kohta. Lugusid võib kirjutada akadeemilises, juhendile vastavas vormis, kuid ka täiesti vabas vormis. Tööd võivad baseeruda nii arhiivimaterjalidel kui ka enda või teiste mälestustel. Kui kirjutatakse enda või teiste mälestuste baasil, palutakse kindlasti lisada sündmuse toimumise aeg ja viited geograafilisele asukohale.

Konkurss “Hea Eesti ajalugu” kestab märtsi lõpuni. Kõik huvilised saavad oma lugusid jagada ning nende üle arutada Histrodamuse keskkonna foorumis aadressil www.histrodamus.ee, sealt leiab ka konkursi juhendi kolmes keeles.

 

Konverents “Säde Seltsi jälgedes” Valgamaal

Valga Muuseumisõprade Selts koostöös Valga Muuseumiga kutsuvad kõiki Valgamaa rahvakultuuri ja ajaloopärandiga tegelevaid MTÜ-sid ja organisatsioone konverentsile “Säde Seltsi jälgedes”, millega tähistame Säde Seltsi 110. aastapäeva.

Päeva eesmärk on Valgamaal tegutsevate rahvakultuuri ja ajaloopärandiga tegelevate MTÜ-de ja organisatsioonide koostöö ja infovahetuse parandamine, samuti Valgamaa ajaloo ja kultuuripärandi kasutamine kogukonna aktiveerimiseks ja kodutunde süvendamiseks.

Ootame kõiki huvilisi konverentsile 21. veebruaril 2012 algusega kell 10 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskusesse (Kesk 1, Valga).

Esinejateks on Eesti  Rahva Muuseumi direktor Krista Aru, maarahva laulik Margus Konnula ehk Contra ja Valga Muuseumi direktor Marek Nõmmik. Päeva juhib Marek Mekk.

PÄEVAKAVA:
10.00  KALEV HÄRK, Valga linnapea – Avasõnad
10.10-11.00 KRISTA ARU – “Omakultuuride rollist Eesti kultuuriruumi säilitamisel”
11.00-11.45  CONTRA –  “Koostöövõimalustest inimeste vahel”
11.45-12.00  MAREK NÕMMIK – “Valga Muuseum – piirkondliku identiteedi säilitaja”
12.00-12.30 Kohvipaus ja kontaktiturg
12.30-14.45 MÕTTEKODA: koostöövõimalused ajaloo ja kultuuripärandi kandepinna laiendamisel
14.45-15.00 Kokkuvõte

Konverents on tasuta.

Registreerimine 6.-20. veebruaril 2012 telefonil +372 766 8861 või e-postiaadressil: margit@valgamuuseum.ee

Avati näitus “Uisutamine vanas Tartus”

Eile avati 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis (Jaani 16) näitus uisutamisest vanas Tartus. Kes kordki on uisutanud, teab emotsiooni, mida pakub liuglemine helendaval jääl. Näitus heidab pilgu uisutamisele 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartus.

See talvine ajaviide oli vanas Tartus väga armastatud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Uisutati peamiselt Emajõel ja botaanikaaia tiigil. Liuväljal mängis õhtuti muusika, põlesid laternad, tehti ilutulestikku. Tol ajal nimetati uisutamist lumekingadega jooksmiseks, uisujooksmiseks või tritsutamiseks.

Näitusel esitatud kolm lugu uisutamisest maalivad sõnadega pilte, mida fotodena säilinud ei ole. Meeleolukad on G. J. Schultz-Bertrami kirjeldused, Tartu ülikooli keemia professor Friedemann Goebeli poolt Jenasse abikaasale saadetud kirjad ja K. A. Hindrey mälestused Treffneri kooli uisuteest. Väljapanekut täiendavad artiklid kaasaegsest ajakirjandusest, fotod, postkaardid ning valik uiske.

Eksponeeritud materjalid on pärit Tartu Linnamuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi ning kollektsionäär Aivo Aia kogudest. Näitus jääb avatuks kuni 18. märtsini.
Loe edasi: Avati näitus “Uisutamine vanas Tartus”

Vanad Ruhnu talud olid ümarad

Mõne vana kaardi peal on joonistatud vanad Ruhnu talukohad ümmargustena, õigemini öeldes ümara põhiplaaniga (pildil 1875. aasta kaart Kleini raamatus). Olen ise mitmeid kordi mõtelnud, et miks nii. Vastus on väga lihtne: vanad Ruhnu talud olidki ümmargused.

1930. aasta maakorralduse kaardil on peale uute välja mõõdetud kruntide ka detailsed joonised tolle ajani säilinud talupiiride kohta. Näiteks Buldersi talu oli peaaegu täiesti ümmargune, hõlmates pikkmaja koos teda ümbritsevate hoonetega. Talu oli ümaralt piiritletud kiviaia ja lattaiaga. Jupp algupärast kiviaeda on praeguseni näha Kallikese tiigi ääres (sealt polnud seda pärast uute piiride mahamärkimist põhjust ära nihutada, kuna tiik oli juba ise piiriks, ka ei saanud sadamat ehitavad töökad kommunistliku tuletorni kolhoosnikud neid vist tüma maa tõttu kätte). Uute piiride määramisega nihutasid taluperemehad oma aiad uute piirideni: nt Hollingersi talu (praegune Liisu või Liisa või Lisbeth või mis ta ongi) kiviaed on oma uues asukohas tänaseni säilinud. Üks pilt (vist Ullise talu nurgast Raalide maja poole) on juba nihutatud aiaga.

Mis oli talude vahel? Nagu nii mõnegi vana pildi pealt näha, oli talude vahel tühi (või äratallatud, äranäritud, ülestuhnitud ja-mida-loomad-veel-kõike-suudavad-) maa. Sead ja muud elukad jooksid vabalt külavahel ringi. Oli ka mõni ühiskasutuses hoone, nt saun ja kuni 1922. või 1923. aastani ka üks vangimaja, tollal nimetatud kui skithuse e sitamaja (ei tea kas ei lastud vahepeal üldse välja?). Konkreetsed teed kui sellised tekkisid küla vahel alles pärast 1930. aasta maareformi, kui algas uute elumajade ehitus ja aiad nihutati uute piirideni.

Vana, arvatavasti sadu aastaid vana talupiiri võiks taastada Korsi talus, kui kellelgi selle asja vastu mingit huvi on. Uued piirid said Vanas Ruhnus kehtida ainult 14 aastat; arhailised, ümarad talupiirid olid vanale külapildile oluliselt iseloomulikumad. Silma järgi hinnates oli talude pindala umbes pool kogu küla territooriumist.

Kaarel Lauk, Ruhnu päevik

Rõuge muinasmajja kolivad esimesed elanikud

Rõuge muinasmaja. Foto: muinasmaja.edicypages.com
Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrandi, Viire Pajuste juhitav eksperimentaalarheoloogiline projekt on lõpule jõudmas. Alates 30. jaanuarist võib Rõuge linnamäe läheduses kohata muistses rõivastuses noori. Kaks suve väldanud eksperimendi käigus ehitatud viikingiaegsesse eluhoonesse, mida tuntakse Rõuge muinasmaja nime all, kolib nädalaks viis julget TÜ arheoloogiatudengit, kes on otsustanud muinasaegsed elamistingimused omal nahal järele proovida.

Nädala jooksul elatakse nii, nagu võisid elada meie esivanemad. Valdavalt tegeletakse elutähtsate asjadega: toa kütmine, toidu valmistamine jms. Lisaks testitakse muinasmaja headust, eelkõige selle soojapidavust. Eksperimendis osalejad märgivad kindlatel aegadel üles õhutemperatuuri toas, maja erinevates osades ning õues, jälgivad tuulesuunda ja hindavad selle tugevust.

Muinaselanike menüüsse kuuluvad samad toiduained, mis olid tavapärased rauaaja inimese toidulaual – kapsas, porgand, kaunviljad (põlduba, hernes, lääts), teravili (oder ja nisu) ning liha. Toit valmib vana hea kombe kohaselt savipotis. Tarvilik vesi tuuakse ojast.

Et teada saada, kuidas tänapäeva inimesed end muinasaegses elukeskkonnas tunnevad, peetakse päevikut, kuhu igal õhtul pannakse kirja oma päevased emotsioonid ja üritatakse hinnata oma toimetulekut. Elamiseks vajalikke majapidamistarbeid ja rõivastuse laenab eksperimendis osalejatele taaskehastajate selts Idatee Vardjad.

Kõiki huvilisi, kel soov oma silmaga näha, kuidas elati 1000 ja rohkem aastat tagasi, oodatakse Rõugesse 30.01.–05.02.2012. Kui aga elamine neis, tänapäeva inimese jaoks ekstreemsetes tingimustes, hakkab mõjutama eksperimendis osalejate tervist, lõpetatakse eksperiment ennetähtaegselt.

Informatsiooni ja fotosid eksperimendi käigust leiab siit.
Loe edasi: Rõuge muinasmajja kolivad esimesed elanikud

Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis digitaalarhiivi

70 aastat varjus olnud unikaalne käsikiri, Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR.

Ajaloodoktor Enn Tarvel peab Henriku Liivimaa kroonikat 13. sajandi Eesti ja Läti tähtsaimaks allikaks. Kui Henriku töö oleks kaduma läinud, teaksime õige vähe Baltimaade vallutamise käigust 12. sajandi lõpust 13. sajandi teise veerandi alguseni.

Kroonika originaali pole leitud, küll aga teatakse 16 tervikuna või osaliselt säilinud ärakirja 14.–18. sajandist. Rahvusraamatukogus on Codex Gymnasialis Revaliensis – 1734. aastal Tallinna gümnaasiumi raamatukokku jõudnud käsikiri. Meie ajaloolaste silmist kadus see käsikiri 1925. aastal, mil ta saadeti Riiga kroonika ärakirjade variante vaadelnud Leonid Arbusowile uurimiseks. Arvati, et sinna see kadus. Tegelikult jõudis käsikiri juba toonase Eesti Vabariigi aegu Eestisse tagasi ning vähemasti 1951. aastal oli ta arvele võetuna Riikliku Raamatukogu hoidlariiulil.

Rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialist Sirje Lusmägi tõdes, et Leonid Arbusow jun. oli ilmselt viimane, kes käsikirja uurija pilguga lehitses. Pärast seda on käsikiri 70 aastat varjus olnud. Nüüd, 87 aastat hiljem on huvilistel palju lihtsam oma uudishimu ja uurimisvajadusi rahuldada, sest kõnealuse käsikirja digitaalvariant jõudis DIGARisse. Ajahamba jälgedega, ent ikkagi loetavana.

Interneti abil leiame Henriku Liivimaa tõlgendusi mujaltki. Google Books pakub näiteks selle üldse esimest teaduslikku editsiooni – nn Gruberi ladinakeelset versiooni aastast 1740.

Eesti Rahvusraamatukogu andmebaasis Digar on ilmselt seni ainus Henriku Liivimaa kroonika käsikirja digitaalvariant. Loe edasi: Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis digitaalarhiivi

NG Eesti heidab iseseisvuspäeva eel pilgu lähiajalukku

National Geographicu eestikeelne ajakiri meenutab kohe lugejateni jõudvas veebruarinumbris Eesti iseseisvuspäeva eel arhiivilooga neid ärevaid aegu, mis eelnesid iseseisva Eesti Vabariigi taastamisele 1991. aasta 20. augustil.

Novembris 1990 – kaks aastat pärast Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist – avaldas National Geographic artikli, kus vanemajakirjanik Priit Vesilind tutvustas miljonitele lugejatele üle maailma Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuspüüdluste tagamaid. Nüüd jõuab see esimest korda eestikeelsena siinse lugejani ja võimaldab läbi teha omalaadse ajarännaku – alles see ju oli…

Ajakiri National Geographic, mis ilmus esmakordselt 1888. aastal inglise keeles, avaldab uurimuslikke artikleid kultuuri, looduse, teaduse ja tehnoloogia teemadel. Ajakirjal on 60 miljonit lugejat üle maailma. Ingliskeelsele väljaandele on siiani lisandunud 32 keelt, milles National Geographic ilmub – teiste seas jaapani, hispaania (eraldi Hispaania ja Ladina-Ameerika jaoks), itaalia, heebrea, kreeka, prantsuse, saksa, poola, korea, portugali (eraldi Portugali ja Brasiilia jaoks), taani, rootsi, norra, hollandi, hiina (nii traditsiooniline kui ka lihtsustatud hiina keel), soome, türgi, tai, tšehhi, ungari, rumeenia, vene, horvaatia, malai, bulgaaria, sloveenia, serbia, leedu ja araabia keel. Eesti keel on 33. kohalik keel, milles ajakiri mullu sügisel ilmuma hakkas.

Allikas: NG Eesti, www.national-geographic.ee

Rakvere tähistab homme linna vabastamise aastapäeva

Neljapäeval, 12. jaanuari hommikul koos päikesetõusuga kell 9.09 märgib kahuripauk linnusest ja pidulik lipuheiskamine linnusetorni Rakvere vabastamist punavägede käest 1919. aastal.

Rakvere vabastamise aastapäeva tähistamine jätkub kell 10 laskevõistlusega politsei- ja päästemaja lasketiirus, kus üksteiselt võtavad mõõtu Rakvere koolide ja linna võistkonnad. Laskevõistluse korraldab Rakvere Linnavalitsus koostöös Kaitseliidu Viru maleva ja Rakvere politseijaoskonnaga.

Kell 11.30 liiguvad Rakvere Eragümnaasiumi õpilased tõrvikutega rongkäigus kooli juurest Ausambamäele, kus algab kell 12 austamismiiting Rakvere vabastajatele. Noored esitavad luulekava.

Eesti ja Soome väeüksused sisenesid Rakverre 1919. aasta 12. jaanuari ööl ja varahommikul ning vabastasid Rakvere. See päästis muu hulgas paljude inimeste elu, sest bolševikud ei jõudnud massimõrva Palermo metsas lõpuni viia ja kõiki vange hukata.

Rakvere linna vabastamise aastapäeva tähistati hommikuse kahuripauguga juba enne II maailmasõda. Linnas toimus paraad, linnas oli pidulik meeleolu, peeti kõnekoosolekuid, kirikutes tänujumalateenistusi, aktusi.

Rakvere mälestab täna enamlaste poolt Palermo metsas hukatud inimesi

Teisipäeval, 10. jaanuaril kell 12 toimuval mälestusmiitingul mälestatakse Rakveres enamlaste poolt 1919. aasta algul Palermo metsas hukatud inimesi. Mälestusmiitingul Punase terrori ohvrite mälestusmärgi juures kõneleb Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev. Mälestusmiitingu korraldavad Memento Rakvere Ühing ja endiste poliitvangide ühing.
15. detsembril 1919. aastal Rägavere lahingus said Eesti väeüksused Punaarmeelt lüüa ja järgmisel päeval jõudsid punaväed Rakverre. Kohe algasid repressioonid ja arestimised, vangikongid täitusid inimestest. Detsembri lõpust hakkasid enamlased vange hukkama. 82 arreteeritut viidi Palermo metsa ja lasti seal ilma igasuguse kohtuotsuseta maha. Umbes 70-80 inimest pääses hukkamisest, kuna vangivalvur Otto Timoleon avas Rakvere vangla väravad ja lasi nad vabaks, enamlased aga ei jõudnud enam Eesti vägede pealetungi tõttu neid taga otsida.Veretöö olnuks kaks korda suurem, kui vangivalvuril poleks jätkunud kodanikujulgust.
Hilje Pakkanen

Ajalooportaal Histrodamus kutsub osalema konkursil “Hea Eesti ajalugu”

Ajalooportaal Histrodamus kuulutas esmakordselt Eestis välja osaluskonkursi “Hea Eesti ajalugu”. Konkursi raames kutsutakse inimesi üles märkama ja kirjeldama Eesti ajaloo positiivseid hetki ja edutoonud sündmusi. Konkurss kestab märtsi lõpuni, kõik sobilikud lood avaldatakse www.histrodamus.ee keskkonnas ning parimaid neist ootavad auhinnad. Ajalooportaali Histrodamus asutaja Jaanus Vihandi sõnul on Eesti maine liiga pikalt olnud seotud pika orjapõlve ja muude raskete kaotustega ning kõik hea on justkui ära unustatud. “Eesti ajaloos on väga palju sellist, mille üle me saame uhked olla, kuid millest räägitakse väga vähe,” ütles Vihand. Osaluskonkursi eesmärk on selliste positiivsete lugude väljaotsimine ja kirjeldamine, mille tagajärjel tõuseb iga Eestimaa elaniku eneseteadvus ning tekib suurem soov, kas läbi kodakondsuse või muul viisil, olla positiivse ja eduka riigiga seotud. Otsime need lood oma ajaloost üles! Konkursi Hea Eesti ajalugu eesmärk on Eesti ajaloo edulugude rõhutamine. Mida hea Eesti ajalugu kellelegi tähendab, jääb iga osaleja enese otsustada. Ka temaatilised piirangud puuduvad, kirjutada võib nii poliitikast, majandusest, kultuurist, haridusest, teadusest, spordist, aga ka üksikisikutest. Teretulnud on kirjutised mistahes ajastust, muinasajast tänapäevani välja. Lugude illustreerimiseks ja täiendamiseks saab kasutada fotosid, joonistusi, audiofaile või videokaadreid. Konkurss on avatud kõikidele Eestimaa elanikele, kuid peamiseks sihtrühmaks on mittekodanikud. Kõik huvilised saavad oma lugusid ja arvamusi jagada ning nende üle arutada Histrodamuse keskkonna foorumis aadressil www.histrodamus.ee , sealt leiab ka konkursi juhendi kolmes keeles. Facebookis on Histrodamus avanud leheküljed nii eesti, vene kui inglise keeles. Konkurss korraldatakse Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fondi, kultuuriministeeriumi ning integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse ”Meie inimesed” programmi ”Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine” toetusel.
MTÜ Eesti Elava Ajaloo Keskus

Eesti Ajaloomuuseum teeb Euroopa kultuuripealinnale kingituse

Suurgildihoone avati tänavu mais.

Tänutäheks mitmekesise kultuuriaasta eest teeb Eesti Ajaloomuuseum Euroopa 2011. aasta kultuuripealinn Tallinnale kingituse ning avab Õnneliku lõpu päeval, 22. detsembril Eesti Ajaloomuuseumi näitused Suurgildi hoones külastajatele tasuta.
Sel kevadel lõppesid 600aastase Suurgildi hoone uuendustööd ning gildihoone kahel korrusel on maikuust avatud uus püsinäitus ”Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu”. Lisaks ootab väikeses gildisaalis külastajaid Eesti fotopärandit tutvustav näitus ”Silmapilkline ülessewõte. Eesti foto 1850-1912” ning Börsi käigus tänavakividesse raiutud Eesti ajaloo lühikursus.
Eesti Ajaloomuuseum

Põltsamaa lossikompleksis avatakse fotonäitus ”Ajaleht vanadel fotodel”

Pressimuuseum avab homme, 19. detsembril Põltsamaa lossikompleksis Eesti ajakirjanduse 245. juubelile pühendatud fotonäituse “Ajaleht vanadel fotodel”.

Näitusel on väljas 15 suureformaadilist must-valget fotot ajalehest erinevates olukordades. Vanimad pildid pärinevad 20. sajandi algusest, uusimad 1990ndatest.

Huvitavamateks  fotodeks on kaks Põltsamaaga seotud olustikupilti. Üks neist kujutab “Postimehe” lugejat 1930ndatest, keda ei häiri ümbritsev peomeeleolu. Teine foto pärineb 1960ndatest ja annab aimu ajalehe “Rahva Hääl” sorteerimisest Põltsamaa postkontoris.

Näitus on avatud endistes Lossi Pagari ruumides E-L kella 10-15.

Näitus jääb avatuks kuni 28. veebruarini 2012. aastal.

Näitus „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ alustab oma rännakut Järvamaa omavalitsustes

Järvamaa Muuseumi poolt koostatud näitusel on toodud välja fotovalik aastatest 1990-1992.

Ekspositsiooniarvutist on võmalik vaadata filme Järvamaa omavalitsustest aastal 2011. Esimesena on võimalik näitusega tutvuda Imavere rahvamajas 16.12.2011 kuni 6.01.2012.

Järvamaa Muuseumi poolt koostatud näitusel on toodud välja fotovalik aastatest 1990-1992. Ekspositsiooniarvutist on võmalik vaadata filme Järvamaa omavalitsustest aastal 2011.

Järvamaa Muuseum on läbi Leader-rahastusmeetme, tänu Järvamaa Omavalitsuste Liidule ja kohalikele koostöökogudele – Järva Arengu Partnerid ja Lõuna-Järvamaa Koostöökogu, saanud teostada projekti, mille üheks osaks on ka käesolev näitus.

Projekti olulisemateks eesmärkideks oli pöörata kohalike kogukondade tähelepanu lähiajaloo säilitamisele, koguda materjali ja saada seeläbi parem ülevaade eelmise sajandi 90-ndate algusest ning jäädvustada tänast päeva ehk aastat 2011.

Allikas: Jarva.ee

Suurteos “Viljandimaa spordielu 1945-1965” sai kaante vahele

Viljandi Maavalitsuse kaasabil ning projektijuhi, maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Küti innustusel ilmus sarja “Viljandimaa spordiloost 1945-1965” teine raamat, mis on vääriline järg eelnenud raamatule ning väljakutseks järgnevale.

21. detsembril kell 14 toimub selle pidulik esitlus Viljandis, Vabaduse plats 6 IIk saalis.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul on raamat nende inimeste väärtustamiseks, kes neil aegadel Viljandimaa spordielu kujundasid, sest “sõltumata ajastust on sport toonud rõõmu paljudele inimestele, kes just sellisel moel said väljendada oma tahet ja võitlusvaimu”.

Raamatu esikaanelt leiame kolm Viljandimaalt pärit spordi suurkuju, kes on: Maaja Ranniku, Laine Erik ja Hubert Pärnakivi.

Esimene raamat Viljandimaa spordilugu kuni aastani 1944 ilmus aastal 2002. Nüüd on Viljandimaa spordiloo teine raamat, mis algselt oli plaanitud kajastama aastaid 1945-2000 sunnitud lühendama hoopis aastateni 1945-1965. “Huvitavat materjali tuli koostajatele kokku nii palju, et käsiteldavat perioodi lühendati oluliselt,” sõnas Ilmar Kütt. “See on vaid osakene sellel ajavahemikul toimunud spordisündmustest, mälestustest ning sportlastest. Tegu on põhjaliku ülevaate, kuid siiski mitte absoluutsele ajaloolisele tõele pretendeeriva materjaliga. Inimese mälu on piisavalt lühikene: see, mida arvad kindlalt teadvat, osutub fakte kontrollides hoopis teises kohas või teisel ajal toimunuks. Mõningaid mälestusi võib pidada pigem ilusateks unistusteks kui mälestusteks. Neis leiduvaid ebatäpsusi või eksimusi pole püütud õgvendada. Müüti ei saa ega võigi muuta,” usub Kütt.

“Ka praegusele spordihuvilisele peaks olema huvitav selle ajastu sportlaste motivatsioonidest ja edulugudest innustust saada. Oli ju tegemist keeruliste sõjajärgsete aastatega, mil nii mõneski mõttes elu sees hoidmine oli primaarsem, kui sporditegemine. Vaatamata kõigele siiski tehti sporti, võisteldi ning võideti”, lisas Kütt.

Raamat “Viljandimaa Spordiloost 1945-1965” kujutab endast suures osas inimeste ühisloomingut: Elmar Ardma, Hugo Rinaldi, Aita Peters, Rubo Kõverjalg, Tõnu Sõlg, Meinhard Kirm, Urve Bergman, Endel Lõks on vaid osa paljudest nimedest, kes raamatu sünniloole kaasa aitasid. Raamatu on toimetanud Enn Hallik ja Tiit Lääne.

Raamatu plaanitav kolmas osa käsitleks perioodi 1966-1992. Ilmar Küti sõnul on materjalide kogumine alanud ning kõikidel on võimalik selle kirjutamisele kaasa aidata.

Projekti peamised toetajad olid Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Spordiliit, EAS kohaliku omaalgatuse programm ja Eesti Kultuurkapitali Viljandi ekspertgrupp.

Tallinnas esitletakse arheoloogiliste uuringute tulemusi

Detsembrikuu esimestel päevadel on arheoloogiahuvilistel põhjust külastada Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituuti Rüütli tänaval, et saada osa Soome ja Eesti arheoloogide viimase aja tegemistest. Kahel päeval on kavas ettekanded, mis hõlmavad ülevaadet arheoloogilistest uuringutest nii maal ja merel kui ka maa all ja maa peal, avatakse posternäitus ning esitletakse raamatut Eesti viimase aja arheoloogilistest väljakaevamistest.

Soome-Eesti arheoloogiaseminar

1. detsembril korraldab Ajaloo Instituut rahvusvahelise ettekandepäeva, kus tutvustakse Eesti ja Soome arheoloogia aktuaalseid teemasid.

Muuhulgas kõneldakse näiteks Soome muinsuskaitseameti tänavuse struktuurireformi mõjust kohalikule arheoloogiale, aga ka mõnest suuremast ning rahvusvahelisest koostööprojektist. Eesti kolleegid tutvustavad mitme enam kõlapinda saavutanud välitöö tulemuste (nt Padise klooster, Salme laevamatus) kõrval ka nt kahte hiljuti valminud arheoloogia-andmebaasi. Ürituse täpsema ajakava leiab Tallinna Ülikooli kodulehelt.

Eesti arheoloogia päev

2. detsembril toimub Ajaloo Instituudi ruumes iga-aastane Eesti Arheoloogiaseltsi ettekandekoosolek, kus esitletakse lõppeva aasta arheoloogiliste välitööde tulemusi.

Ettekanded hõlmavad näiteks ülevaadet allveearheoloogilistest uuringutest Eesti laevavrakkidel (Shipwheri projekt), aga ka 2011. aasta suvel Tallinna lahest hobisukeldumise käigus avastatud puukasti, mis sisaldas 13. sajandist pärit münte ning väikekaupmehe igapäevatarbeid. Samuti tutvustatakse Eesti Kunstiakadeemia kavandatava hoone krundi ajaloolist tausta ja väljakaevamiste leiumaterjali (nt keskaegseid helmed, hiliskeskaegne Hispaania majoolika, 16. saj alguse pistoda jpm). Päeva kava ja ettekannete teemad on kättesaadavad siit. Loe edasi: Tallinnas esitletakse arheoloogiliste uuringute tulemusi

Adamson-Ericu muuseumis saab peagi tutvuda muinasaegsete ehetega

Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi ja Eesti Kunstimuuseumi ühistöö viljana avatakse reedel, 18. novembril Adamson-Ericu muuseumis (Lühike jalg 3, Tallinn) näitus, mis kannab pealkirja „Ilu ahelad”. Näitusel tutvustatakse läbi aegade üht soosituimat eheteliiki – käevõrusid.
Ekspositsioon koosneb kahest osast – esimeses antakse ülevaade arheoloogilistest käevõrudest, kus vanimad näited on pärit enam kui 20 000 aasta tagusest vanemast kiviajast ja nooremad 13. sajandist. Muinasaegsete ehete väljapaneku keskmes on Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogiakogus säilitatavad erinevatest materjalidest valmistatud ning väga mitmesuguste tehniliste võtetega teostatud käevõrud.
Näituse teine osa on pühendatud 20. ja 21. sajandi Eesti silmapaistvatele ehtekunstnikele, kellest paljud on saanud oma loominguks inspiratsiooni varasemate aegade meistritelt.
Maiki Voore

Ajalookonverents „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ Järvamaa muuseumis

20 aastat on lühike, aga samas piisavalt pikk aeg, et paljutki mäletada ja ühtaegu unustada. Olulistest sündmustest ja muutustest viimastel aastakümnetel räägivad endised ja praegused omavalitsuste arengutega seotud inimesed Järvamaal ajalookonverentsil 16. novembril kell 11.

Ajakava:

  • 11.00-11.15 Konverentsi avamine. Ülevaade projektist „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ – Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.
  • 11.20-11.40 Järvamaa omavalitsuste liidu algusaastad – Tiina Oraste, Järva maavanem; kaasettekandja Üllar Vahtramäe, Türi abivallavanem.
  • 11.45-12.05 Järvamaa omavalitsused – vaadatuna seest ja väljast! – Jarno Laur, Väätsa vallavanem.
  • 12.10-12.30 Omavalitsuse toimimine põllumajanduspiirkonnas Ambla valla näitel – Harri Lepamets, MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus tegevdirektor.
  • 12.35-12.55 Omavalitsuse moodustamine Türi linnas ja areng seoses välissuhtlusega – Theo Aasa, põllumajandusameti Järva keskuse juhataja aset.
  • 13.00-13.45 Vaheaeg.
  • 13.50-14.10 Imavere vald ja tööstuse areng – Jüri Ellram, Imavere vallavanem.
  • 14.15-14.35 Kultuuri ja spordi areng ja seos Albu vallaga – Kalju Kertsmik, Albu vallavanem.
  • 14.40-15.00 Omavalitsuste loomine Järvamaal – Arvo Sarapuu, Tallinna abilinnapea.
  • 15.05-15.35 Kuidas dokumenteerida omavalitsust? – Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.
  • 15.40-16.00 Tänusõnad. Konverentsi lõpetamine. – Toomas Tippi, Järvamaa omavalitsuste liidu tegevdirektor; Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.

Lisainfo: Valev Väljaots, tel 385 1867, info@jarvamaamuuseum.ee

Vastupanu pimedusele

Homme on pööripäev, kust alates kuni kevadise pööripäevani on meie ümber pimedust rohkem kui valgust. Me oleme valguse lapsed, igas elusolendis on killuke Kõiksuse alguse tähesärast. See sära püsib meis koos unistamisvõimega. Just sügistalvine pimenemine on läbi aegade olnud lugude vestmise, mõistatamise ja unistamise ajaks. Nii heidame oma unistuste kiired edasi läbi sajandite, toetades nendega meist sündivaid sugupõlvi. Just samuti, nagu meid toidavad meist eelnevate sugupõlvede unistused ja lood.
Täna on rahvusliku vastupanu päev, millega mälestame 1944. aasta sügisest omariikliku valitsuse moodustamist Otto Tiefi juhtimisel. Eile oli sügisene madisepäev, kui möödus 794 aastat madisepäeva lahingust. Madisepäeval on põnev mõelda võimalikule madisepäeva needusele, mis viis 1217. aasta madisepäeval toimunud lahingus kahe juhi – Kaupo ja Lembitu hukkumisele ja millest alates möödus 700 sügisest madisepäeva, ennekui 1918. aasta kevadisel madisepäeval (esimesel needusest vabal madisepäeval) end taas iseseisvaks kuulutada saime. Nagu oleks keegi sajatanud, et kui te mehed kokkuleppele ei jõua, siis hukkute mõlemad ja teie rahvad jäävad seitsmeks sajandiks teiste rahvaste juhtida.

Sarvesaare Rein ehk Leo Sepp avaldas 1937. aastal näidendi “Kaupo” 11 pildis, kus ta värvikalt kirjeldab Lembitu ja Kaupo kohtumist enne madisepäeva lahingut. Kaupo pakub näidendis Lembitule võimaluse saksa röövvallutusele vastu seista kristliku riigi rajamisega, milleks tal ka paavsti toetus oli. See oleks meile ehk võimaldanud teiste euroopa kristlike väikeriikide taolise arenguloo. Paraku ei jõua mehed näidendis ja ilmselt ka tegelikkuses kokkuleppele kummast saab tulevase riigi valitseja ja hukkuvad mõlemad 1217 madisepäeval…

Samas oli paavsti toel meie maile tekkiv kristlik ja rahvuslik omariik sakslastele äärmiselt vastumeelne. Palju kasulikum oli õigustada alistamist ja röövimist, rääkides endalt pidevalt ristimist mahapesevatest ohtlikest ja verejanulistest pärismaalastest. Kummaline on vaid see, et me sakslastele meelepärast lugu tänase päevani oma ajaloona edasi räägime. On sellel rahval alles vägi ja meediamõju, mida me endilt raputada ei suuda!
Sama vana plaat pandi täie hooga uuesti käima 1343, kui Rootsi kuningas Magnus Erikssonile alluvate Turu ja Viiburi foogtide laevad olid eestlaste ülestõusu turvamas Tallinna reidil. Kümmekond aastat varem ostis kuningas saksa võlavangist vabaks Lundi piiskopkonna Skoones. Tallinna ja Lundi vahel oli tihe side, Tallinna piiskop Olav, kes koos nelja eestlasest kuningaga Paides vangi võeti, käis poolteist aastakümmet varem Skoones Ystadis kirikut sisse õnnistamas, nagu raidkiri kiriku õuel tõendab.
Aga saksa kroonikud edastasid ajaloomeediasse sõnumi verejanulistest, süütuid kloostrivendi hukkavaist ning ilmselgelt haldussuutmatutest paganatest, kes hädasti vajavad Liivimaa ordu karmi kätt maa ja rahva ohjes hoidmiseks. Ja seda sõnumit edastame tänapäevani oma ajalooõpikuis…
Küllap on õige võtta ajalugu oma kätesse ja kõnelda sellest nõnda, et see meid edasi kannaks.
Pimenemise ajal on meie tegemiseks unistada meie rahvast läbi järgmise seitsmesaja aasta ning kõnelda lugusid, mis meid sinna kannavad.
Autor: Mikk Sarv

Homme tutvustatakse ERMis kogumikku „Setomaa tsässonad“

1.septembril kell 14 toimub ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) Ahto Raudoja koostatud kogumiku „Setomaa tsässonad“ esitlus.
Kogumik võtab kokku viimase 10–12 aasta uurimustulemused Setomaa tsässonate teemal. Suur osa infost on kogutud välitööde käigus, ent raamatusse on haaratud ka muuseumidest, arhiividest, kirjasõnast ja kohalikelt elanikelt kogutud teavet, mis on ühtseks tervikuks koondatud. Raamat koosneb kahest põhiosast: neli uurimuslikku, konteksti loovat originaalartiklit ja nn kataloogiosa, mida täiendab tsässonate kaart ja nimekiri. Kokku on kogumikus teateid 158 tsässona kohta (78 allesolevat ja 80 hävinut).
Käesolevas raamatus pole kirjas lõplikku tõde Setomaal olevate ja olnud tsässonate kohta. Paljud tsässonad on ammu hävinud ja mälestusedki nende kohta kadunud või kadumas. Mitmete tsässonate puhul on info nime, pühaku ja püha kohta puudulik, lünklik või raskesti kättesaadav.
Lisainfo: Ahto Raudoja, telefonil 5182 411

Lahemaal õpetatakse kiviaedade ladumist

Keskkonnaamet ja Eesti Vabaõhumuuseum korraldavad ühiselt „Kiviaia ladumise meistrikursuse“ 30.-31. juulil 2011 Muuksi ja Uuri külas Lahemaal. Kursust juhendab Marike Laht, Eesti Vabaõhumuuseumi peakonservaator. Kursus on mõeldud kuni 20-le inimesele ning vajalik on eelnev registreerimine. Koolitus on tasuta, seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Gustav Vilbaste. Uuri küla. ERM fotokogu

Koolituse eesmärgiks on anda väike ajalooline ülevaade erinevat tüüpi kiviaedadest kui paikkondlikust eripärast: rääkida aia parandamise võimalustest ja materjali valikust; õpetada töövõtteid neile, kes soovivad taastada esivanemate kodu ajaloolist ilmet või loovad oma perele maakodusid ning väärtustavad seejuures vanu traditsioonilisi ja Eesti külamiljöösse sobilikke arhitektuurseid lahendusi.

Koolituse käigus õpitakse selgeks paikkonnale traditsiooniline „suurte paeplaatidega“ või „pikendustega“ paekiviaia ladumine. Paestel aladel on iseloomulikeks piireteks paekiviaiad. Kahala järve ümbruses on neid kümneid kilomeetreid. Siin on olnud kasutuses nii segaaedu kui paekiviaedu kui paeplaatidega paekiviaedu. Koolituse käigus taastatakse Muuksi külas riigimaal ühte kaunimat ja keerukamat aiatüüpi – paeplaatidega paekiviaeda Gustav Vilbaste poolt sellest kandist tehtud ajalooliste fotode põhjal.

Tutvu koolituse ajakavaga täpsemalt siin!

Lisainfo ja registreerimine kuni 29.07.2011:
Ave Paulus, +372 5332 7893, ave.paulus@keskkonnaamet.ee

Läänemaa muuseumi XVIII ajalookonverents ootab huvilisi laupäeval Iloni Imedemaa valgesse saali

Läänemaa muuseum.

Läänemaa muuseumi iga-aastasel ajalookonverentsi on kavas ettekanded Haapsalu ja Läänemaa ajaloost. XVIII ajalookonverents  toimub 2. juulil  Haapsalus Kooli 5 (Iloni Imedemaa) valges saalis. Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool) räägib 1905. aasta jõuludest Vigalas, Madis Maasingu (Tartu Ülikool) ettekanne käsitleb aastaid 1520-1540 rahutus Saare-Lääne piiskopkonnas: piiskoppide, aadelkonna ja kapiitli ambitsioonid ja huvid reformatsiooniaegsel Liivimaal. Kalev Jaago (Läänemaa Muuseum) ettekande teema on Läänemaaga seotud palvekirjad Eestimaa kubernerile 1581-1710. Alfons Laar (ETK Ühiskaubanduse Muuseum) räägib 100aastasest Haapsalu Tarbijate Ühistust, Lea Täheväli Stroh (StrohKonsult OÜ) Osmussaare kabelist ja selle konserveerimisest, Mati Mandel (Eesti Ajaloomuuseum) Uugla arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Hanno Talving (Eesti Vabaõhumuuseum) Läänemaa vallamajadest, Rasmus Kask (Eesti Vabaõhumuuseum) ehitamise etnograafiast.

Läänemaa muuseumis (Kooli 2) toimub toimetiste esitlus.

Mäo bensiinijaamas avatakse näitus Tallinna-Tartu maantee ajaloost

Täna, 17. juunil kell 12 avavad Eesti Maanteemuuseumi ja Maanteeameti esindajad Mäo bensiinijaamas Tallinna-Tartu maantee ajaloonäituse „186“, mis koosneb 19st teeäärsest infotahvlist. Avamisel tutvustavad kuraatorid näituse ülesehitust ja teemadevalikut, teedeinsener Olev Raid annab ülevaate Tallinn-Tartu maantee ehitamisest viimase 50 aasta jooksul ning Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko Tallinn-Tartu maantee tulevikust.
Viikingite külast kuni Kärevereni paigaldatud infotahvlid annavad ülevaate Eesti tähtsaima maantee kujunemisloost ning tutvustavad tee lähiümbruses olevaid kultuuri-  ja ajalooväärtuslikke objekte.
Paljude ümberehituste ja rekonstrueerimiste tulemusena on Tallinna-Tartu maantee praeguseks pikkuseks 186 kilomeetrit. Sellest ka näituse pealkiri. Näituse “186” eesmärk on tutvustada Eesti tähtsaima maantee kujunemislugu ning näidata, et kaasaegse autotee ääres on säilinud märkimisväärsel hulgal erinevatest ajastutest pärit kultuuri- ja ajaloopärandit, mis esmapilgul liiklejatele märkamatuks kipub jääma.

Allikas: muuseum.mnt.ee