Külauudised

Kohaliku omaalgatuse programmi tähtaeg homme

1. oktoobrini ehk homseni saavad mittetulundusühendused esitada taotlusi kohaliku omaalgatuse programmi II taotlusvooru.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on toetada nii maa kui linna mittetulundusühenduste omaalgatust, kaasata kogukonnaliikmed kohalikku arengusse, tugevdada koostööd kohalikul tasandil ja tõsta elanike vastutust kohaliku elu arendamise eest. Programmist saavad toetust avalikes huvides tegutsevad seltsingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, mille liikmeteks või asutajateks ei ole kohalik omavalitsus ega riik. Linnades ei saa toetust taotleda seltsingud.

Toetuse suurus on kuni 25 000 krooni. Toetuse määr on maksimaalselt 90% projekti abikõlblikest kuludest. Taotleja oma- ja projektipartnerite kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 10% projekti kogumaksumusest, sealhulgas vähemalt 5% rahalist panust. Programm arvestab ka mitterahalise tööpanusega, nn talgutööga projekti elluviimisel.

Et taotletavate toetuste kogusumma ületab alati võimaliku toetusteks eraldatud kogusumma, teeb komisjon otsuseid ka taotluste osalise rahastamise kohta. Lähtutakse võimalusest toetada posiitiivse hinnangu saanud taotlusi, vähendades eelarvelist kogusummat kulutuste arvelt, mille tegemata jätmine projekti elluviimist ei takista.

Toetust saab kasutada:
•avalikuks kasutamiseks mõeldud objektide rajamiseks ja korrastamiseks
•tegevuseks vajalike vahendite soetamisel
•kohalikku majanduslikku aktiivsust ja tööhõivet stimuleerivaks tegevuseks
•külade arengukavade koostamiseks
•kohalikku arengut käsitlevate analüüside ja uuringute läbiviimiseks
•kohalikku arengut käsitlevate ja koduuurimuslike materjalide koostamiseks ja trükkimiseks
•kohaliku arengu ja omaalgatuse alaste koolituste ning infopäevade korraldamiseks
•kultuuri- ja ajaloopärandil põhinevate ürituste korraldamiseks

Info kohaliku omaalgatuse programmi ja taotlusvormide kohta www.eas.ee

Muudatused rongide sõiduplaanis Tartu-Orava suunal

1.-10. oktoobrini kehtivad Tartu-Orava suunal sõitvate diiselrongide sõiduplaanides muudatused, mis on tingitud raudtee remondist.

Reis 0380 L,P väljub Tartust 10.30. Kõigist peatustest väljumine on põhiplaaniga võrreldes 6 minutit hilisem. Rong saabub Oravale kell 11.54. Reis 0382 R-P väljub Tartust kell 18.23. Kõigist peatustest väljumine on põhiplaaniga võrreldes 10 minutit hilisem. Rong saabub Oravale kell 19.47.

Lisainfo: www.edel.ee

Aivar Ruukel: Ökoturism on alternatiiv massiturismile

Aivar Ruukel (fotol) on see julge Soomaa mees, kes Eesti ökoturismi ühenduse esimehena võttis julguse korraldada Euroopa esimene ökoturismi konverents Eestis. Konverentsi ametlik osa lõppes eile õhtul, kuid juba enne konverentsi oli õhus tunda, et kokku tulnud inimesed on valmis ka edaspidi koostööd tegema. Aivar Ruukelit intervjueeris Pärnu konverentsil Elina Kononenko. Loe edasi: Aivar Ruukel: Ökoturism on alternatiiv massiturismile

Suvetormid tegid metsadele päris suurt kahju

Juuli lõpus ja augustis Eestis möllanud torm tegi metsadele küllaltki suurt kahju, tõdes Keskkonnaameti metsaosakonna metsanduse peaspetsialist Marko Sahtel eilsel metsasektori infopäeval.

15. septembri seisuga sai tormi tõttu kannatada 1982 hektarit metsa, mis hõlmab 295 000 tm puitu. Sellest moodustasid erametsad 1174 hektarit ja 157 000 tm. Võrdluseks tõi Marko Sahtel 2005. aasta jaanuaritormi, mil sai kahjustada üle 650 000 tm puitu.

Sahtli sõnul ei saa välja tuua kindlat tüüpi metsi, mida torm kahjustas. Kahju ulatus kõiksugustesse metsadesse, nii noortesse kui vanadesse, looduskaitse all olevatesse kui majandusmetsadesse. Torm paistis silma sellega, et ei esinenud ühtset tormikoridori, vaid tormikahjustused esinesid nii öelda laikudena.

Võrus kaovad autodelt peeglid

Võru politsei palub abi seoses sellega, et linnas varastati ööl vastu teisipäeva paljudelt autodelt peeglid.

Luha tänaval varastati maja ette pargitud BMW-lt mõlemad peeglid, kahju 14 000 krooni. Olevi tänaval varastati maja ette parkimisplatsile pargitud sõidukilt BMW kaks küljepeeglit, kahju 26 000 krooni. Samal tänaval pargitud sõidukil Audi A8 läksid kaduma küljepeeglite klaasid. Sarnased vargused toimusid ka Vilja tänaval, Kooli tänaval ning Koreli tänaval.

Võru politsei palub kõigil, kes teavad midagi nendest vargustest või kellele on pakutud peegleid odavalt müüa, teatada politsei lühinumbril 110 või telefonil 5220910.

Muuseum näitab keelt

Eest Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) on näituse “Muuseum näitab keelt” raames plaanis rida huvitavaid töötubasid.

Oktoobris ja novembris toimuvad järgmised töötoad:
15.10 kl 15 “Murrame keelt” – kihnu keele õpituba. Külas on ERRi kihnukeelsete uudiste autor Mere Marju (Marju Vesik)
21.10 kl 13 “Kuidas kehaga kõneleda” – viipekeele alused*. Juhendab viipekeele giid Regina Paabo
4.11 kl 14 “Muuseum katsub keelt” – pimekirja õpituba. Juhendab Tartu Emajõe Kooli õpetaja Ülle Veede
25.11 kl 13 “Murrame keelt” – mulgi keele õpituba. Juhendab Alli Laande
8.11 kl 16 Maailmafilmiõhtu “Naine mulli seest”. Olla tõlgiks kurtidele tähendab palju enamat kui olla tavaline tõlk. Filmi juhatab sisse Regina Paabo, Eesti Viipekeele Tõlkide juhatuse esinaine
17.11 kl 18 Tulevikumuuseumi hääl XXI. Kontsert-eksperiment “Helide ja vaikuse piiril”. Kuidas edastada laulu inimesele, kes ei kuule? Kas tantsu saab tõlkida? Kohtuvad laulja Anna Hints, tantsija Päär Pärenson ja viipekeele tõlk.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Õpetajaid oodatakse mahetoidu infopäevale Tartusse

Tarbijate Kaitse Ühendus UGANDI korraldab 25. oktoobril Tartus kooliõpetajatele infopäeva „Toidutootmine, tervis ja keskkond. Mahepõllumajandus.“, mis pakub õpetajatele võimaluse täiendada oma teadmisi toidutootmisest ja mahetoidust.

Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja, mahepõllunduse ja keskkonnakaitse spetsialist Sirli Pehme kõneleb järgmistel teemadel: Millised on kaasaegse toidutootmise probleemid? Kuidas on seotud toit, tervis ja keskkond? Mis on mahetoit? Mille poolest erineb mahetoit tavatoidust? Kuidas on mahetoidu teema kajastatud kooliõpikutes? Millised on võimalused mahetoidu teema õpetamiseks koolides?

Ettevõtmine toimub 25. oktoobril algusega kell 9.45 hotell „Tartu“ konverentsisaalis aadressil: Soola 3, Tartu (II korrus). Osavõtusoovist palutakse õpetajatel teada anda kuni 18. oktoobrini 2010. Infopäev on tasuta, osavõtjate arv piiratud.

Infopäev korraldatakse Grundtvigi täiskasvanuhariduse programmi toel projekti „Science for Consumers“ raames.

Allikas: Tarbijate Kaitse Ühendus UGANDI, www.uganditk.ee

Asutati Maausuliste Viru Koda

Laupäeval, 25. sügiskuud asutati Torvastvere (Kadrina) kihelkonna Uuekülas Maausuliste Viru Koda. Asutav kogu kinnitas põhikirja, valis juhatuse ning arutas tegevuskava. Viru koda olid tervitama tulnud maausuliste teiste kodade esindajad. Koja asutamine algas Ilumäe Hiieniinepuu juures toimunud palvusega.

Uus koda soovib edendada viru maausku, elma (kultuuri) ja samuti viru keelt. Tähelepanu pööratakse kindlasti hiite ja teiste looduslike pühapaikade uurimisele, tutvustamisele ja kasutamisele. Kavas on jätkata juba varem tavaks saanud sündmuste nagu Samma Tammealuse suvistepüha ning Kunda Hiiemäe päeva korraldamist. Koda hoiab kindlasti silma peal põhiseadusliku usuvabaduse järgimisel, et vältida näiteks laste seadusevastast usulist pööramist üldhariduskoolides ja lasteaedades.

Viru koja vanemaks sai Ahto Kaasik, kes juhib Tartu ülikoolis looduslike pühapaikade arengukava rakendamist ning juhib ühiskondlikus korras ka üle-eestilist Maavalla koda. Juhatusse kuuluvad veel ettevõtja Ülle Männik ning sõjaväelane Meelis Kütt.

Suurem osa koja liikmeid elab Virumaal ning nende hulgas on õpetajaid, talunikke, sõjaväelasi, ettevõtjaid, kunstnikke, toimetajaid ning teiste elualade esindajaid.

Põhikirja kohaselt võivad kojaga liituda Viru- ja Vadjamaaga seotud maausulised. Koda on vadjalastele avatud seetõttu, et Virumaa idaosa on vadjalaste ajalooline asuala ning Kuremäe Hiiemägi vadjalaste kõige püham paik. Lisaks on vadja keel üks maakeeltest ning vadjalased osa maarahvast.

Viru maausulised on olnud hiite kaitsel tegusad juba kümmekond aastat. Seni Härjapea kojas tegutsedes on suuremad õnnetused ära hoitud Mahu Tammealuse hiies, Purtse Hiiemäel ning Kunda Hiiemäel. Jätkatud on II Maailmasõja paiku katkenud hiiepühade pidamise tava.

Maausuliste Viru Koda on Eesti põlisusuliste katusühenduse Maavalla koja viies kohalik koda.

Maausulised järgivad maarahva ajaloolise loodususu tavasid ja uskumusi ning eelkõige selliseid, mis on meieni elavalt jõudnud. Maausu pidulikumad talitused on seotud inimese eluringi tähtpäevade – varrude, pulmade ja matustega ning aastaringi pühadega, näiteks jõulude ja munapühaga. Seejuures on maausk nagu maakeelgi piirkonniti mõnevõrra erinev. Näiteks peetakse põhjarannikul jaguaega ning mujal hingedeaega. Lõuna maausus austatakse jumalate kõrval imäsid-esäsid, mujal aga haldjaid.

Ilmselt kõik eestlased järgivad maausu tavasid ja uskumusi, mis elavad eesti keeles ja elmas. Näiteks kasutatakse maausulisi soovisõnu tere!, jõudu!, jatku!, peetkase jaani- ehk leedotuld, lastakse liugupäeval liugu jpms. Maausulist inimest eristab tavalisest eestlasest eelkõige enesemääratlus ning teadlik soov õppida ning järgida võimaluse korral esivanemate põliseid tavasid ja uskumusi.

Ahto Kaasik

Anna koos paljude eurooplastega oma hääl GMOde vastu!

Veebileheküljel Avaaz.org kogutakse allkirju geneetiliselt muundatud põllukultuuride vastu. Kui miljon häält on koos, saab GMOde vastase pöördumise esitada Euroopa Komisjonile.

Miljon häält on kohe-kohe kokku saamas, hääli lisandub kõikjalt Euroopast metsiku kiirusega.

Kui oled GMOde vastu, anna oma hääl siit: https://secure.avaaz.org/en/eu_gmo/?vl

Põhjus, miks Avaaz.org allkirju koguma hakkas, seisneb selles, et hiljuti kiitis Euroopa Komisjon pärast 12 aastat heaks geneetiliselt muundatud vilja kasvatamise, seades sellega GMOde kasvatajate lobitöö rahva huvist olulisemale kohale. 60 protsenti eurooplastest arvab, et enne kui asume kasvatama geneetiliselt muundatud kultuure, peame omama rohkem informatsiooni, millist kahju võivad need tekitada tervisele ja keskkonnale.

Eesti sai õiguse korraldada Euroopa uneuurijate kongress

Ligi paar tuhat uneuuringutele pühendunud teadlast ja arsti kogunevad Tallinna, kui siin toimub 2014. aastal Euroopa Uneuuringute Seltsi (ESRS ehk European Sleep Research Society) 22. kongress.

Tegemist on seni suurima meditsiinialase teadusüritusega Eestis. Kunagi varem pole siin nii suurt tippteadlaste ja arstidega kongressi toimunud. Kongressipaik on Solarise keskus, osalejaid saab olema 1500-2000 ja üritus kestab 5 päeva. Nii otsustati septembris Lissabonis 20. ESRS kongressil, kus lõppvoorus oli Tallinnale konkurendiks Genf, teatas Eesti Unemeditsiini Seltsi (EUS) juhatuse liige Mae Pindmaa.

uneuuringud — Foto: unehoiukeskus.kubija.ee

ESRS kongressid toimuvad üle aasta, järelikult on selle meditsiiniharuga tegeldud Euroopas umbes 40 aastat. Kongressist loodetakse olulist panust unemeditsiini alase teadustöö arengule Eestis. Huvitav on seejuures, et Eestis peavad patsiendid seni veel enamikul juhtudel uneravi oma taskust kinni maksma. Eesti Haigekassa siiski juba menetleb unehäirete diagnoosimise ja ravi hinnakirja võtmist.

Eesti Unemeditsiini Selts tegutseb alates aprillist 2005. Selts loodi Võrus, kui Kubijal toimus I Eesti Unemeditsiini Konverents. 2006. aastal astus EUS assotsieerunud liikmena ESRS-i. Tänu ESRS-le saame infot Euroopast, meil on ühtlustatud diagnoosimis- ja ravijuhised (guidelines) ja meie arstid ning keskused peavad läbima Euroopa tasemel sertifitseerimise protsessi, kirjeldas Mae Pindmaa kasu, mida rahvusvahelisse organisatsiooni kuulumine Eesti unemeditsiinile annab.

Rõuges peetakse laupäeval kapsapäeva

Eeloleval laupäeval, 2. oktoobril korraldab Alt-Lauri talu Võrumaal Rõuges kapsapäeva. Kapsapäeval õpitakse tegema hapukapsast, süüakse kapsapitsat ja kapsa-klimbisuppi. Samuti maitstakse kohalikus talupoes erinevaid kapsasorte. Kapsapäeva jututoas räägitakse, kuidas kapsast kasvatada, koristada, säilitada. Soovi korral saab kohalikult põllult ise talvevarusid korjata.

Kapsapäeva algus on kell 11. Ürituse korraldavad Rõugemaa toiduringi talud.

Viiratsis avatakse neljapäeval uus laululava

Neljapäeval, 30. septembril avatakse Viiratsi alevikus pidulikult uus laululava.

Ajalehe Sakala teatel on arhitekt Aivar Kõivistiku kava järgi Viiratsisse kerkinud murtud tornikella kujuline laululava põnev ehitis.

Laulukaare all on peale esinemislava rõivaste vahetamise ruum, selle ees kiviplaatidega plats tantsukeerutajatele ja kõige taga 250 kohaga pingirivi. Korda on tehtud ka laulaulava ümbrus ja tiigi kallastele on antud uus ilme.

Tööde tegemiseks saadi projektiga 940 000 krooni põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt. Vald omalt poolt lisas 283 000 krooni.

Avaüritusel esinevad Viiratsi valla taidluskollektiivid. Oodatud on kõik külalised.

Loonal tuleb lindude rände päev

Pühapäeval, 3. oktoobril kell 11 oodatakse huvilisi Loona näitusemajja Saaremaal, et alustada linnuvaatlusretke Vilsandi rahvuspargi rannikualadele, annab teada ajaleht Meie Maa. Retkelisi juhendavad Arvo ja Kadri Kullapere.

Loonalt saab vajaduse korral kaasa binokli, linnumääraja ja abimaterjale. Juhendajad võtavad kaasa suleliste vaatlemise toru. Enne retke antakse seletusi peamistest lindude rändeteedest maailmas ja siinmail.

Loona püsinäituse üks osa käsitleb samuti rahvusparki läbivaid rändeteid. Väljas on ka päevakohane kirjandus. Kehakinnituseks võib kaasa võtta oma võileiva. Kuuma teed saab kohapeal.

Buss soovijaile väljub Kuressaare bussijaama parklast pühapäeval kell 10 ja sõidab tagasi umbes kell 15. Tulla võib ka oma sõidukiga. Registreerumise viimane päev on 1. oktoober (tel 454 6880, 5301 2772, e-post kadri.kullapere@rmk.ee).

Linnupäev on tasuta. Päeva korraldab RMK loodushoiuosakond koostöös keskkonnaametiga.

Tänavune aasta on kuulutatud rahvusvaheliseks liigirikkuse ja Eesti looduskaitse 100. aastaks. Baltimaade looduskaitse sai alguse just linnukaitsest Vilsandi rahvuspargi alal.

Arvamus ⟩ MEEDIAKÜLAST, HIRMUST JA ÕHINAST

Erkki Peetsalu, meediakülaelanik

„Ei tea, miks see mees Floridas naise ja neli last maha lasi?“ „Ei tea, miks naabrimemm juba nii kauaks metsa jääb?“ Mõlemad päevakajalised küsimused sisaldavad paraja annuse uudishimu ja hirmu, samuti kaastunnet ja soovi aidata. Kumb küsimus on olulisem – üheselt ei saagi vastata, sõltub vaatenurgast.

Elame globaalses meediakülas, kus igal hetkel tunneb keegi kusagil hirmu. Ärkame koos jahmatavate uudistega lõunapoolkeralt ja uinume põhjapoolkera kõige veidramate juhtumiste saatel. Üleilmainfo ronib sisse uksest ja aknast, kodukandi sõnumitele jääb üha vähem ruumi. Vähemalt igapäevasele praktilisele infole, mis ei ehmata ega jahmata. Seda eelkõige kommertsmeedias, mis enamiku inimeste tähelepanu oma lõa otsas hoiab. Mida siis teha, et kodukandi eluline info ka oma väljundi leiaks?

Loe edasi: Arvamus ⟩ MEEDIAKÜLAST, HIRMUST JA ÕHINAST

Kagu-Eesti talunikud lähevad õppereisile

Kagu-Eesti keskmised ja väiksemad maatootjad sõidavad oktoobri algul esimesele pikemale õppereisile, mille käigus külastatakse Poznani messi Poolas, talusid Saksamaa Dresdeni piirkonnas ja Leedus.

„Poznani messil tutvume erinevate loomatõugudega. Taludes uudistame muu olulise kõrval ka seda, kuidas neil on korraldatud toodangu müük ja kas ostjad on selle omaks võtnud,” ütles sõidu organisaator, Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht Marika Parv.
Ta lisas, et külastatakse ka toitlustusega tegelevaid ettevõtjaid.

Parve sõnul on 1. oktoobril algav nädalane sõit esimene taluliidu korraldatav pikk õppesõit välisriikidesse. Seekordsel sõidul osaleb üle 40 maatootja, kellest enamik on Võrumaalt, mõned ka Põlva- ja Valgamaalt.

Õppereisi toetab PRIA turuarenduse meetmest, mis ongi mõeldud keskmistele ja väiksematele tootjatele.

Suvel käisid Võrumaa talunikud kahepäevasel õppereisil Lätimaal.

Mari-Anne Leht

Prügihunt kutsub mängima ja võistlema

Nädalavahetusel alanud Prügihundi kampaania raames käivitub Tallinnas taas mäng „Sõprade prügiring”.

Selles mängus osalemiseks tuleb oma kodused jäätmed üle vaadata ja kindlaks teha, millised neist peaks jäätmejaama viima. Jäätmejaama saab viia vanu kodumasinaid, autorehve, sorditud ehitusjäätmeid, ohtlikke ja taaskasutatavaid jäätmeid (pakendid, kiled jne).

Sõpruskonna esimene liige peab mängus osalemiseks meeskonna jäätmejaamas registreerima ja sellele nime andma. Järgmised sama võistkonna jäätmeviijad liituvad prügiringiga. Iga liituja puhul arvestatakse ühte jäätmejaama külastuskorda.

Mängu võidab see sõpruskond, kuhu on kampaania lõpuks kogunenud kõige enam liikmeid. Tänavu kestab „Sõprade prügiring” kuni 18. oktoobrini ja võitjatiimi ootab seiklusfirma 5000kroonine kinkekaart.

Aasta eest osales mängus poolsada võistkonda ja suurimas prügiringis oli kokku 22 liiget.

Koolinoorte videovõistlusest oodatakse osa võtma kõiki Tallinna 1. –12. klassi õpilasi. Konkursil osalemiseks on vaja kokku panna kuni 30sekundiline videoklipp, mis räägib igapäevasest prügisorteerimisest. Video filmimisel võib kasutada nii kaamerat, mobiiltelefoni kui ka fotoaparaati. Žürii hindab ennekõike ideed, mitte tehnilist lahendust.

Võistlustööd tuleb esitada Tallinna keskkonnaametile DVD-l 18. oktoobriks. Parimad töid näidatakse Tallinna Vabaduse väljaku ekraanil ja Forum Cinemasi kinodes. Auhinnaks on kinopileteid Forum Cinemasi kinodesse.

Prügihundi kampaania algas 25. septembril ja vältab 22. oktoobrini, kui Solarise keskuses tehakse kampaania kokkuvõtted.

Prügihundi kampaaniat korraldab Tallinna keskkonnaamet, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Rohkem infot Prügihundi kampaania kohta: www.tallinn.ee/prygihunt.

Pirita vaba aja keskus kutsub omaloominguõhtule

Pirita vaba aja keskus kutsub igas vanuses huvilisi üle Eesti osalema 13. novembril põneval omaloominguõhtul „Lauasahtli lood ja laulud“. Need, kes veel ise laval oma loomingut teistega jagada ei tihka, on oodatud kuulama ja kaasa elama.

13. novembril toimuv omaloominguõhtu on esimene omataoline ettevõtmine Pirita vaba aja keskuses. See on hea võimalus nii iseenda jaoks loonud autoritele kui ka juba vanadele kaladele esitada õdusas atmosfääris omakirjutatud, juba esitatud ja veel esitamata laule ja luulet. Oodatud on instrumentaalne ja vokaalne omalooming, mis on seatud akustilistele pillidele, olgu viimasteks kitarr, klaver, suupill, saksofon, käsitrumm või mõni muu instrument, mis seina seest voolu ei nõua.

Sahtlinurka kogunenud loomingut oodatakse esitama ka poeete. Üles võib astuda üksi või kuni neljaliikmelise koosseisuga. Üks esineja/koosseis võib esitada kuni kolm – soovitatavalt emakeelset – lugu/luuletust eeldusel, et need ei hõlma kokku rohkem kui 8 minutit.

Esinejate registreerimine toimub kuni 13. oktoobrini Pirita vaba aja keskuse kodulehel www.piritavak.ee. Loomingu helinäide tuleb saata CD-l Pirita VAKi postiaadressil (Merivälja tee 3, 11911 Tallinn) või failiga e-posti aadressil merike@piritavak.ee samuti 13. oktoobriks. Võib saata ka lingi, kust on võimalik loomingut kuulata.

Rohkem info saab e-posti aadressil: merike@piritavak.ee ja telefonil 645 7627‪.

Mandrimehed andsid saarlastele haugipüügis koslepi*

Laupäeval toimunud seitsmenda mandri ja saare harrastuskalameeste jõukatsumise spinninguga haugipüügis võitis mandrimees Lauri Reemets (pildil) 7,89kilose haugiga, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Seekord nimetuse all „Sügisgospel 2010” toimunud mõõduvõtt tõi kohale rekordarvu ehk 53 osalejat.

Püügivõistlus toimus kahekümne neljas paatkonnas Saaremaa lõunarannikul. Võistlusarvestuses püüti kokku 60 haugi kogukaaluga 119 kilo.

Peaaegu sama palju saadi kätte ka veidi alla kiloseid isendeid, mis hea tava kohaselt rändasid aga tagasi vette kosuma.
Üksiktulemustest oli parim mandrimehe Lauri Reemetsa 7,89kilone haug, mis on lähedal mehe isiklikule rekordile ja jäi senisele koslepi tippmargile alla vaid 60 grammiga.

Individuaalarvestuses käis kuni viimase hetkeni tihe rebimine ning lõpuks jäi peale Eiki Kärdi mandrilt (5 kala, 9,4 kg) kohaliku mehe Kristjan Siimpoja ees (4 kala, 8,2 kg).

Meeskondlikus jõukatsumises püüti kalu enam-vähem ühepalju, aga mandrimeeste oskus nende hulgast jämedamad välja nokkida kallutas vaekausi lõpuks nende kasuks tulemusega 56:44.

Võistluse peakorraldaja oli harrastuskalur Aivar Sõrm.

* Koslep ehk osapoolte kange kihk teisele poolele kõva saun kütta on saarlaste ja mandrimeeste haugipüüdmisvõistlus, mida korraldatakse kaks korda aastas, kevadel ja sügisel (Saarte Hääl).

Fotonäitus „Vene vanausuliste palvemajad Eestis”

Tänasest on Kolkja vanausuliste külas Peipsimaa külastuskeskuses avatud näitus „Vene vanausuliste palvemajad Eestis”. Näitusel on väljas arhitektuurifotograaf Arne Maasiku 21 fotot kõigist vanausuliste palvemajadest ja kirikutest tänapäeva Eestis. Fotode juurde käivad Eesti Kunstiakadeemia professori Jaanus Plaadi tekstid vanausuliste ajaloo, usuelu, kõigi palvemajade ja kirikute kohta (eesti, vene ja inglise keeles), alustades esimeste vanausuliste saabumisest Eestisse 17. sajandi lõpul.

Näitus on osa Eesti Kunstiakadeemia rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetooli teadus- ja fotoprojektist „Õigeusu kirikud, palvemajad ja kabelid Eestis”, millega tutvustatakse õigeusu ja vanausu sakraalehitisi ja ajalugu internetis, fotonäitustel jne.
Projekti andmebaas ja fotomaterjal on kogutud 2007 – 2010 toimunud välitööde käigus. Jäädvustatud on peaaegu kõik teadaolevad õigeusu kirikud või nende varemed, kabelid (sh setu tsässonad) ja kloostrid nii Eestis kui ka Setumaa (Petserimaa) Vene poolel, samuti kõik vanausuliste palvemajad Eestis.

Näituse valmimist toetasid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teadusfond, Eesti Kultuurkapital, kultuuriministeerium.

Põlva meeskoor alustas uut hooaega

Põlva meeskoor alustas uut hooaega optimistlikult pühapäeval Vana-Koiola kultuurimajas. Ees seisab palju huvitavaid ettevõtmisi ja kontserte.

Meeskoor ootab ka aktiivseid uusi lauljaid. Kellel soov ühineda, andku sellest dirigentidele teada (Andres Määr, tel 528 4859, andres.maar@mail.ee või Aino Oviir, tel 5398 7638, ainooviir@gmail.com).

Järgmine proov on juba eelseisval pühapäeval, 3. oktoobril kell 18 Vana-Koiola kultuurimajas.

Pärnus arutab värvikas rahvusvaheline
seltskond ökoturismi teemadel

Täna hommikul algas Pärnu hotellis Strand Pärnu linnapea Toomas Kivimägi avasõnadega Euroopa ökoturismi konverents. Konverentsil osaleb külalisi 25 riigist, nende seas Nepalist, Hiinast, Austraaliast, Rumeeniast, Kanadast jne.

Päeva esimesel poolel võtsid sõna Richard Denman Suurbritannia turismikompaniist ja professor Wolfgang Strasdas Saksamaalt Eberswalde jätkusuutliku arengu ülikoolist. Kõige värvikama ja atraktiivsema ettekande pidas Pål Knutsson Medhus (pildil) Norrast, kes kohe oma esinemise alguses teatas: „Kui teil on küsimusi, palun ärge küsige neid!”

“Kui paljud teist on helistanud panka ja saanud teada, et teie pangaarve on täis?” esitas Medhus 70liikmelisele publikule küsimuse. “Mitte keegi. Järelikult on meil võimalik teenida. raha.”

„Enam ei ole meil teenindusmajandus. Kas te teadsite seda?” jätkas Medhus. „Me oleme edasi liikunud elamusmajandusse.”

Medhusi ettekanne oli fokuseeritud teemale, mis vahe on teenusel ja elamusel. Tema sõnul maksab inimene meeldejäävatest sündmustest saadud elamuste eest rohkem kui lihtsalt teenuste eest. Ahel edukas ökoturismis peaks olema selline, et kõigepealt on näiteks rebane, järgmiseks astmeks on loomapark, seejärel telk, kust rebast vaadelda, ning kõige lõpuks tulevad elamused, mida inimene saab rebase tegevust jälgides. Siis toimub ka inimese sees muutus. Ökoturism peab inimese viima kuskilt kuhugi, oluline on tekitada muutus inimese sees.

Elina Kononenko, Pärnu

Euroopa ökoturismi konverents kestab 30. septembrini. Lähemalt uuri konverentsi kohta siit.

Pål Knutsson Medhusi kodulehekülg

Pättide valmistamise koolitus Pivarootsis

Kolmapäeval, 29. septembril toimub Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuses Lõuna-Läänemaa pättide (riidest susside) valmistamise koolitus, annab teada Läänemaa infoportaal.

Koolitusel õpitakse riidest pätte valmistama. Juhendab Anu Vatter. Osavõtt on tasuta, aga soovitatav on registreeruda telefonil 507 6021 või e-posti aadressil pivarootsi@lastekaitseliit.ee. Koolitus saab jätku 10. oktoobril. 

Loomekonkurss pöörab tähelepanu koolikokkade tööle

Tervise Arengu Instituut on kuulutanud välja noorte loomingukonkursi „Kokatädid tööhoos”, et väärtustada koolikokkade igapäevatööd.

Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastelt oodatakse lahedaid joonistusi ja muus tehnikas pilte, ka videoid sellest, mida teeb kokk köögis vaikselt, siis, kui õpilased tarkust taga nõuavad, või kuidas koolitoit lauale jõuab. Mida hoogsam ja naljakam olukord pildile jääb, seda huvitavam.

Parimate tööde autoritele on välja pandud põnevad ja väärtuslikud auhinnad. Iga vanuseklassi parima töö esitaja saab tunnustuseks pulsikella. Teise ja kolmanda koha võitjatele on auhinnaks raamatupoe kinkekaart.  Parima video esitanud põhikooli või gümnaasiumi grupile on auhinnaks ateler, mis jääb klassi või kooli käsutusse, et sealt ühiselt videoid, õppefilme jms vaadata.

Konkursitööd tuleb saata hiljemalt 29. oktoobriks Tervise Arengu Instituuti, aadressil Hiiu 42, Tallinn 11619, märgusõna „Söögivahetund“, Reelika Viitamees.

Lisainfo, juhend

Saaremaa aasta põllumehed on Lea ja Andrus Sepp

Ajalehe Saarte Hääl ja Kadi raadio poolt neljandat korda välja antud Saaremaa aasta põllumehe tiitli võitsid seekord konkusi idee autorid Lea ja Andrus Sepp. Tänavune võitja kuulutati välja läinud laupäeval Auriga keskuse juures toimunud SaareMaaPäeval. Võitjad said lisaks tiitlile ka 10 000kroonise Wrisi reisitšeki, kõigile nominentidele jäi mälestuseks kunstnik Andrus Peegli joonistus, kirjutab Saarte Hääl.

Soomlase hiigelkõrvits võitis Saaremaa nunnunäituse

Saare maapäevade raames laupäeval korraldatud nunnunäitusel paelusid pilke kõrvitsad, pannes uudistajad nii muigama kui ka ahhetama. Nunnukonkursil võitis peaauhinna 250 kilone kõrvits, mis kasvas sel suvel üles soomlase Juha Ollila kodumaalt toodud seemnest, kirjutab Meie Maa.

Tegu on esimese kõrvitaga, mille Juha Ollila oma Saaremaa suvekodus üles kasvatas. Mees kasvatas enda sõnul kõrvitsat sõnniku ja adruga ja suvise leitsaku ajal kulus taime kastmiseks päevas 200 liitrit vett. Kõrvitsa juured ja lehed laiusid 60 ruutmeetril.