Hariduspoliitika venekeelses koolis alaku algusest

Maire Kriis,
ajakirjanik

Taastatud Eesti riiki on olnud juba 20 aastat. Samapalju on räägitud ka muukeelsete elanike integreerumisest, lõimumisest ja muudest kenadest asjadest. Tundub, et rääkimise tasemele kõik jäänud ongi.

Vahepeal oleme üles kasvatanud terve põlvkonna noori inimesi. Kui nõukogude ajal oli pronkssõduri kuju juures käimine ennekõike vanemate vene inimeste pärusmaa, siis miskipärast just Eesti riigi tingimustes kasvas üles noor põlvkond, kes pronksmeest äkitselt imestamapaneva tähelepanuga väärtustama hakkas. Ometi pidanuks just sel ajal iga noore ajalootundides saadud teadmised panema mõtlema, missugused sambad püstitati, kellele, kuhu ja miks. Kas pole mitte meie riigi hariduspoliitika suutmatus olnud peamiseks põhjuseks, miks täna ikka veel räägime muukeelsete vähesest riigikeeleoskusest ja ebalojaalsusest, kui mitte isegi vaenulikkusest Eesti riigi suhtes. Loe edasi: Hariduspoliitika venekeelses koolis alaku algusest

Võrumaa noorkotkad ja kodutütred metsas õppimas

Kaitseliidu Võrumaa maleva kodutütred ja noorkotkad veetsid oktoobri esimese laupäeva Kubja mändide all. Nooremad läbisid kaasaantud legendiga kolme kilomeetrilise matkaraja, vanemad lõid kaasa laskejooksus.

„Mulle meeldib looduses liikumine. Tore on ka rajal ülesannete lahendamine,” rääkis Haanja rühma noorkotkas Ilmar. Nii temale kui ka enamusele ligi 80st matkarajal käinust jäi seitsmest punktist enam meelde see, kus paari minutiga tuli tuua ühekaupa kaheksa palli nelja-viie meetri kauguselt joone taha.

Ülesande lahendamise tegid põnevaks õppeprillid, mille ettepanemise järel ümbrus hakkas keerlema. „Imelik tunne oli nendega liikuda. Autorooli ei tohi selliste prillidega küll istuda,” teadis Krabi poiss Margo. Õigesti teadis, sest õppeprillide abil saab igaüks imekiiresti aimu, kui ohtlik on purjus peaga rooli istuda.

Matkalised said näidata oma teadmisi mürgiste taimede ja seente ning tähtpäevade tundmises, teha täpsusviskeid. Aeganõudvam oli maakonna kujutisega pusle kokkupanemine.

Kui matkamängus osalesid 8 kuni 12 aastased lapsed, siis laskejookus 13-17 aastased. 300meetrist ringi tuli joosta neli korda, tiirus püsti, põlvelt ja lamades lasta.

„Äge oli, õppisin õhupüssi tundma ja sain aimu, et laskmise järel on küngastel päris raske joosta,” kõneles Varstu tüdruk Evelin.

Päevast võttis osa 120 õpilast. „Reeglina on meie üritustel maakoolide lapsi rohkem, sest pakume lastele tasuta huvitavaid tegevusi,” lausus maleva noorteinstruktor Eve Täht.

Mari-Anne Leht

Rae vald on kõige võimekam

Siseministeeriumi tellitud uuringust selgus, et Eesti võimekaim omavalitsus on viimasel kahel aastal olnud Rae vald, kes on möödunud senisest liidrist, Viimsist. 

Võimekuse all mõistetakse kohaliku omavalitsuse üksuse mõõtu, mis väljendub nii kohalikku omavalitsemist kujundavates eeldustes kui ka selle valitsemise üldisemates tulemustes.  Mõõtmisel eristatakse kuute komponenti  rahvastik ja maa, kohaliku majanduse tugevus ja mitmekesisus, elanikkonna heaolu, omavalitsuse finantsolukord, omavalitsuse organisatsiooni tugevus, pakutavate teenuste maht ja mitmekesisus.

Rae vallale järgnes võimekuselt möödunud aastal Viimsi vald, Tallinn, Saue linn, Harku vald ja Jõelähtme vald. Viimase nelja aasta keskmist näitajat arvestades püsib veel esikohal Viimsi edestades Saku ja Rae valda. Edetabeli lõpus on Mustjala, Lohusuu, Põdrala, Alajõe, Peipsiääre ja Õru vald.

Tulemusi  tutvustanud Rivo Noorkõiv Geomedia konsultatsiooni- ja koolituskeskusest märkis, et majanduskriis mõjutas pigem enam suuri omavalitsusi kui ääremaid. Samal ajal võib väiksemate omavalitsuste koht pingereas rohkem kõikuda seetõttu, et ühel aastal saadakse näiteks suur välistoetus, teisel aga mitte.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul ei saa omavalitsusi vaadelda kunagi sõltumatuna ning oleks hea, kui igas maakonnas oleks tugev keskus.

Võimekuse edetabel 2009. aastal ( sulgudes on toodud koht perioodi 2006-2009 lõikes):
1. Rae vald (3)
2. Viimsi vald (1)
3. Tallinn (4)
4. Saue linn (6)
5. Harku vald (5)
6. Jõelähtme vald (7)
7. Saku vald (2)
8. Tartu (8)
9. Kuressaare (9)
10. Ülenurme vald (12)
….

Allikas: ERR uudised

Maaelu mitmekesistamiseks laekus PRIAsse poole miljardi krooni jagu rahataotlusi

Septembris lõppenud maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlusvoorus laekus PRIAsse 153 ettevõttelt 513,2 miljoni krooni ulatuses rahataotlusi, seekordne eelarve võimaldab toetusi määrata 157,7 mln krooni.

Tegemist on Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetme 3.1 suurprojektide taotlusvooruga, kus toetuse suurus on 1,56-4,69 miljonit krooni. See on mõeldud maapiirkonna ettevõtjatele selleks, et toetada mahukamaid projekte, mis edendaksid majandustegevust ka väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist, looksid uudseid töökohti, pakuksid maaelanikele kohapeal erinevaid teenuseid, mida muidu peaks linnast otsima ning põllumajandustootjatele võimalusi oma toodangut teenuse korras töödelda. Üldjuhul põllumajandustootjad sellest meetmest toetust ei saa; erandiks on need, kes tahavad turustamiseks bioenergiat toota.

Käesolevas taotlusvoorus esitati kõige rohkem taotlusi Saaremaalt (24 tk/82 mln kr), Valgamaalt (17 tk/62 mln kr), Põlvamaalt (16 tk/55 mln kr). Kõige rohkem soovitakse raha uute hoonete püstitamiseks ja olemasolevate jätkamiseks, samuti masinate ja seadmete ostuks – kokku üle 370 mln krooni. Nagu eelmistelgi aastatel, on suurim osa taotlustest esitatud maaturismi, majutusteenuste ja aktiivse puhkuse valdkonna ettevõtjailt. Ka tootmissektor on esindatud: viljakuivati, biogaasi koostootmisjaam, villatootmine, sepiste valmistamine, pagaritööstus, taara ja kaubaaluste valmistamine, mineraalvee villimine ja palju muud.

Valga ja Valka maakondi
ühendab 80 kilomeetrit matkaradu

Eesti ja Läti avasid ühiselt Valga ja Valka maakondasid läbiva Koiva pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala, mis hõlmab 80 kilomeetrit matkaradasid. Ala kulgeb mööda piirijõge Koivat/Gaujat. Eesti poolel Valga ja Lätis Valka maakonda loodud pärandkultuuri ala hõlmab kolme erineva pikkusega rada.

Neist pikim on 60 kilomeetrine piiriülene jalgrattarada koos 29 erineva huvipunktiga, mis ühendab Valga maakonna Tellingumäe ja Valka maakonna Olinase külasid. Seitsme huvipunktiga 18-kilomeetrine jalgrattarada algab ja lõpeb Tellingumäe parklas. Samas kohas algab ja kulmineerub ka 2-kilomeetrine, üheksa huvipunktiga rada.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul on ühisala  eesmärk tutvustada piirkonna eripalgelisi pärandkultuuri objekte. “Näiteks vanad talu- ja mõisahooned, veskid, piirimärgid, tähelepanuväärsed puisniidud, ohvrikivid ning –männid. Rajad ühendavad juba olemasoleva RMK vaatetorni ning looduskeskuse,” lisas Timberg.

Nii riigi- kui eramaid läbivad rajad on tähistatud, objektide juurde on paigaldatud infotahvlid. Radade algus- ja lõpp-punktides ning piiriületuskohas on eesti-, läti- ja ingliskeelsed infobrožüürid.

Pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala valmis projekti juhtpartner Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK), Läti riigimetsa haldaja State Forest Service ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooni koostööna.

Elistvere loomapargi notsud talvel nälga ei jää

 Äsja lõppenud Tartu Tammelinna ja Tähtvere linnaosade päevadel korjasid tartlased Elistvere loomapargile mullusest ligi kaks korda rohkem tammetõrusid. Loomapargile anti üle 3,5 tonni tõrusid.

Tõrukogumise eestvedaja Tiigi seltsimaja projektijuht Tiina Konsen tõstis esile Tähtvere lasteaia lapsi, kes vanemate ja õpetajate abiga korjasid 977 kilo tõrusid. „Väga tublid olid ka Kannikese lasteaia lapsed ja esmakordselt osalenud Piilupesa ja Pääsupesa lasteaedade mudilased ning Tamme Gümnaasiumi ja Kroonuaia Kooli õpilased ning Konguta Kooli loodusringi noored. Tublid tõrukorjajad olid ka Katoliku Koolist, Kristlikust Põhikoolist ja Miina Härma Gümnaasiumist.”

Peredest tõid suuremaid koguseid Alakivi-Kelus, Matson, Kurina ja Mooses, sõpruskondadest Külli Birnbaum ja Anne-Ly Paabu ning Karl-Erik Kirs ja Mattias Reinula. „Üks südikamaid tõrude korjajaid oli 70-aastane Vilma Arst-Rebane, kes osales kogumiskampaanias nii Tammelinna kui Tähtvere päevadel ja korjas ühtekokku 70 kilo tõrusid,” ütles Konsen.

Elistvere loomapargi direktori Sirje Sauli sõnul jätkub Tartus kogutud tammetõrudest loomapargi elanikele kõhutäidet ka uuel aastal.

Kääpa küla saab Uma Tare

Võrumaal Lasva vallas Kääpa külas alustati kogukonna maja Uma Tare ehitamisega. Selleks renoveeritakse Kääpa vana koolihoone. Majast saab nii noorte- kui külakeskus. Seni tegutses majas noortetuba.

Hoone renoveerimise esimeses etapis tehakse ära suuremad lammutustööd, parandatakse vundament ja ehitatakse välja II korrus.

Lisaks sellele, et majast kujuneb hea kokkusaamise koht, avatakse tulevikus siin ka väike muuseum, kus säilitatakse kohalikku pärandit.

Teisele korrusele ehitatakse ööbimiskohad külalistele.

Koeru vald loeb luulet

Koeru vald tähistab luulepidudega kodukandi luuletaja Kalju Lepiku 90. sünniaastapäeva. Luulenädala avalöök antakse neljapäeval Lepiku luule ettelugemise õhtuga. Luulet loevad tänased valla kogukonna liidrid, Koeru keskkooli huvijuht Kirsika Ilmjärv, Anton Hansen Tammsaare muuseumi programmijuht Birgit Itse, Koeru koguduse õpetaja Allan Praats, juhtivkonstaabel Mati Seire, Koeru hooldekeskuse direktor Rünno Lass. Musitseerib Jaan Sööt, kes esitab Eesti luuletajate tekstidele loodud laule.

Laupäeval toimub Aruküla mõisas kaheksas luulevõistlus, mille mõte on luulenädala juhi Annika Aava sõnutsi virgutada luulehuvi, väärtustada emakeelt ja tähistada Lepiku sünniaastapäeva.
Osalema on oodatud igas eas huvilised, kes peavad kümne minuti jooksul esitama oma varem trükis avaldamata luuleloomingut. Esinejate hindajate seas on Maalehe ajakirjanik ja Lepiku luulevõistlusel osalenud Sulev Oll, luuletaja Jürgen Rooste, Albu põhikooli emakeeleõpetaja Enda Trubok, Aravete keskkooli emakeeleõpetaja Mailis Tarendi ning ajakirjanik, Lepiku luulevõistlusel osalenud Pamela Eesmaa.

Esimene luulevõistlus toimus Aruküla mõisas 7.oktoobril 2003. aastal. Sellest ajast alates ootame igal aastal oktoobrikuus Koeru neid eestimaalasi, kes natuke või rohkem “luulerumalad” on – osa võtma või osa saama Lepiku luulevõistlusest.

Täna on ülemaailmne loomade päev

Igal pool maailmas tähistatakse täna, 4. oktoobril ülemaailmset loomade päeva. Sageli kipuvad inimesed unustama, et nad ei ela siin planeedil üksi, vaid nad jagavad seda miljonite ja miljardite imetlusväärsete elusolenditega, kellega me igal sammul kokku puutume.

Loomade päev kuulutati esimest korda välja 1931. aastal Itaalias Firenzes loomakaitse-konverentsil. Antud kuupäev valiti selleks, et mälestada kõigi elusolendite pühakut Assisi Franciscust, kes suri 04.10.1226 aastal.

Eestis tähistatakse päeva juba kümnendat korda. Eesti Loomakaitse Selts on ka selleks aastaks plaaninud erinevaid üritusi üle Eesti.  Terve oktoobrikuu jooksul viiakse läbi erinevaid loomade kaitse ja abistamise teemalisi infopäevi. Lisaks valitakse aasta kõige loomasõbralikum  ja -vaenulikum tegu. Mullu peeti loomasõbralikumaks teoks Võrumaal Tsooru külas elava Oskar Sisase tegu päästa lemmikloom hoolimata suurtest ravikuludest. Vaenulikumaks valiti aga rakverelase Mirek Matikaineni koertejahti, mil vaatamata peremeeste palvetele koerte elu säästa, loomad tapeti korduvate püssilaskudega.

Allikas Eesti Loomakaitse Selts

Kuressaares venib hiina keele õppimise võimalus

Kuressaare gümnaasium plaanis sel õppeaastal alustada lõpuklassides hiina keele õpetamist. Abikäe lubas ulatada ka Hiina saatkond. Ehkki soovi avaldas 29 noort, on keeletunnid seni jäänud pidamata, sest loodetud õpetaja pole ikka veel Eestisse saabunud.

Kuressaare gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Varik tõdes ajalehes “Meie Maa”, et Hiina saatkonnaga lepiti asjad küll kokku, kuid ilmselt ei olnud Hiinas ikkagi kohe seda inimest olemas, kes Saaremaale keelt õpetama oleks tulnud. “Tema leidmisega läks aega ja sealt see venimine on tulnudki,” ütles ta.

Eelmisel nädalal selgus, et õpetaja jõuab Eestisse pärast koolivaheaega ja novembris võivad tunnid alata. Nii oleks Kuressaare Gümnaasium esimene kool Eestis, kus kolmanda võõrkeelena õpitakse hiina keelt.

Audru sild avaneb tänasest bussiliiklusele

Audru saja-aastase silla remont on jõudnud sinnani, et täna hakkavad sellest taas üle sõitma bussid, muule liiklusele jääb sild esialgu veel kinni, kirjutas Pärnu Postimees.

Lääne regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Margus Eisenschmidt ütles, et sillal on tehtud peale- ja mahasõidud ning pandud kaks kihti katet nii, et ühistranspordiliikluse võib 4. oktoobrist taastada. Tema sõnul on silla kõrval veel päris palju teha: kergliiklustee asfalteeridada ja muldnõlvad kindlustada.

Peatöövõtja AS Teede REV-2 peab 25. oktoobriks objekti üle andma tellijale, see on Lääne regionaalsele maanteeametile. Tööde kogumaksumus on ligi 8,3 miljoni krooni.

Täna alanud ettevõtlusnädala peateemaks on koostöö

Täna algab üle-eestiline ettevõtlusnädal, mille raames leiab aset enam kui sada seminari, töötuba ja ettevõtete külastust lisaks traditsioonilisele neljale suuremale linnale ka paljudes teistes kohtades üle Eesti. Ettevõtlusnädala peateemaks on koostöö ning eesmärgiks tutvustada võimalusi ettevõtlusega tegelemiseks.

„Eestis elavatest inimestest 43% eelistaksid olla ettevõtjad, kuid vaid 8% elanikkonnast tegutseb reaalselt ettevõtjatena ning 5% mõtleb aktiivselt ettevõtlusega alustamise peale,” ütles EASi alustavate ettevõtjate divisjoni direktor Dmitri Burnašev. „Sellest tulenevalt võime järeldada, et meil on palju kasutamata potentsiaali, mida rakendada. Ettevõtlusnädala raames tutvustatakse võimalusi just potentsiaali rakendamiseks.”

4.–9. oktoobrini toimuvad üritused on suunatud nii alustavatele kui tegutsevatele ettevõtjatele. Nädala lõpus keskendutakse loomemajanduse teemadele ning tähelepanu keskmes on ettevõtjad, kelle ettevõte on saanud alguse nende hobist.

Sel aastal on ettevõtlusnädalaga liitunud senisest enam uusi partnereid ning mitmed erinevad piirkonnad korraldavad ettevõtlusteemalisi üritusi. Lisaks neljale suuremale linnale, Tallinnale, Tartule, Pärnule ja Narvale, leiavad erinevad sündmused aset ka maakondades: Võrumaal, Põlvamaal ja Jõgeval toimub kohalik ettevõtlusnädal; Otepääl, Kanepis ja Rakveres aga ettevõtluspäev.

Linnusõbrad loendasid vähemalt 67 000 lindu

Nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel loendasid Eesti linnuhuvilised esialgsetel andmetel vähemalt 67 000 lindu 110 liigist. Oma vaatlusandmed edastas kiirinfo korras ligi sada linnusõpra, teatas Eesti ornitoloogiaühing.

Linnuvaatlejate tähelepanekute järgi oli nädalavahetusel kõige silmapaistvam hanede ja laglede ränne, kes moodustasid vaadeldud lindudest kaks kolmandikku. Kõige arvukamateks vaadeldud liikideks olidki esialgsetel andmetel valgepõsk-lagle (25700 lindu), raba- ja suurlaukhaned (kokku 21 600), mustlagle (1567) ja sinikael-part (1433).

Kuna enamik vaatlustulemustest, sh lindude rõngastusjaamade andmed saabuvad alles algava nädala jooksul, siis on nii vaadeldud liikide kui loendatud lindude arv ilmselt esialgsest tuduvalt suuremad, samuti võib muutuda arvukamate liikide „edetabel”.

Nädalavahetuse kõige põnevam vaatlus tehti Pärnumaal Kabli linnujaamas, kus rõngastati meil harva kohatav kuld-lehelind. Põnevamad liigid olid veel näiteks Hiiumaal vaadeldud väikepütid ja punajalg-pistrik, märkimist väärib ka meie rahvuslinnu suitsupääsukese ja aasta linnu punaselg-õgija hiline kohtamine.

Põltsamaa Felix ostab 1500 tonni eestimaist kõrvitsat

Põltsamaa Felix ostab sel aastal Eesti kõrvitsakasvatajatelt 1500 tonni kõrvitsaid 14 erineva kõrvitsatoote valmistamiseks, vahendas Maaleht.

„Tänavune suvi andis Eesti talunikele hea kõrvitsasaagi ja kuna eelistame oma tootmises kodumaist toorainet, siis ostame kogu tänavuse kõrvitsa tooraine 14 kohalikult väiketootjalt,“ ütles Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Anti Orav.

1500tonnine kõrvitsasaak teeb Põltsamaa Felixist ühtlasi suurima kõrvitsatootja kogu Baltikumi ja Skandinaavia piirkonnas.

Kümnendik toodetavast kõrvitsasalatist jõuab Eesti kaupluselettidele, ülejäänud müüakse Soomes ja Rootsis. Kui Eestis müüdav kõrvitsasalat on traditsioonilise eestlasele tuttava maitsega, siis Soome kõrvitsasalat on Eestisse toodetavast maitselt magusam.

Orissaarde soovitakse rajada Saaremaa esimene paadimuuseum

Kahemeheline töögrupp soovib Orissaarde rajada Saaremaa esimese paadimuuseumi, mille keskseks eksponaadiks võib tulevikus saada 16. sajandist pärinev Maasilinna laevavrakk, kirjutas Saaremaa.ee.

„Muuseumi rajamise peamine vajadus on selles, et vanad, iseehitatud puu- ja kaluripaadid hakkavad kasutusest välja minema, kuid neid tuleks kuidagi säilitada ja saarlaste meistritöö soovijatele vaatamiseks välja panna,” lausus Orissaare paadimuuseumi rajamise üks eestvedajaid, kaitseväe peastaabi vanemkaplan Gustav Kutsar.

Koigi vallas avati spordi- ja mänguväljak

Reedel, 1. oktoobril avati Koigis spordi- ja mänguväljak, mille rajamiseks kulus kahe aasta jooksul ligi 1,7 miljonit krooni, kirjutas Järvamaa infoportaal.

Spordisõpradele on valminud jalgpalliväljak, jooksurajad ja kõrgushüppeplats. Väljakute avamisega tähistas Koigi spordiklubi oma kümnendat aastapäeva.

Spordi- ja mänguväljaku rajamist on toetanud PRIA „Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse” (MAK meede 3.2) kaudu ning inventari soetamisel Leader meetme MTÜ Järva Arengu Partnerid kaudu. Spordiklubi tegevust on läbi aastate toetanud Koigi vald.

Kärdlasse tuleb Mõmmi asemele Mummi

Kärdlas tegevuse lõpetanud eralasteaia Mõmmi majas avatakse tuleval aastal Mummi pansionaat. Pansionaadi üks asutajaist, aastakümneid Mõmmi lasteaeda juhatanud Elle Üksik õtles ajalehele Hiiu Nädal, et kavas on hakata mitmesuguste ühistegevuste kaudu eri põlvkondi lõimima.

„Mummi pansionaat on mitmeotstarbeline hoone, kus erinevate ühistegevuste kaudu toimub eakate ja noorte lõimumine,” ütles Elle Üksik. Tema sõnul on eakatele plaanis pakuda paindlikku hooldusteenust ja mitmekülgset päevahoiuteenust, mis toetavad eakate väärikat vananemist.

„Meie sihtrühm on need, kes ise kodus enam toime ei tule, aga ei vaja ka otsest ravi ja õendust,” lausus Elle Üksik. Kui pansionaadi klient haigestub ja vajab taastusravi, planeeritakse teha koostööd haiglaga.

Keskkonnaamet asustab siseveekogudesse kalamaime

Keskkonnaamet alustab kalakasvatusliku taastootmise programmi raames kala- ja vähimaimude asustamist siseveekogudesse, et rikastada järvede-jõgede kalavarusid väärtuslike kalaliikidega.

„Tänavu on kavas asustada koha, haugi ja linaski maime, mis on kasvatatud Haaslava kalamajandis ja jõevähi kahe- ja kolme-aastaseid maime, mis on kasvatatud Saaremaal. Kokku asustatakse 6000 koha, 6000 haugi, 4000 linaski ja 27 000 vähimaimu,” ütles keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti.

Veekogude valikul arvestatakse teadlaste soovitusi. Lisaks taastatakse mõnes veekogus hõredaks jäänud kalakooslusi ja rikastatakse neid just hinnatud röövkalade haugi ja koha maimudega. Linaski maime lastakse ka neisse veekogudesse, kus esinevad talvised hapnikuprobleemid.

Jõevähi asustamist plaanitakse mitmetes jõgedes, kus vähid on aastate eest hukkunud, näiteks Soodla, Vääna ja Reiu jões. Asustamisi plaanitakse ka mitmetes uutes veekogudes, kus need kalaliigid ja vähk puuduvad ja kus looduslik levik on takistatud. Selliste veekogude hulka kuuluvad mitmed paisjärved ja ammendatud karjäärid.

Projekti finantseerib KIK kokku ligi 650 000 krooniga.

Talvepealinnas avati uuenenud spordikompleks

Reedel, 1. oktoobril avati põhjalikult uuenenud Tehvandi spordikeskuse staadionikompleks.

SA Tehvandi Spordikeskus juhataja Alar Arukuuse sõnul toimib see talvel suusastaadioni ning suvel kergejõustiku üksikalade ja jalgpallistaadionina nii treeninguteks kui võistlusteks. Objekt vastab ka eri alade rahvusvahelistele nõuetele.

„Tehvandi staadioni ja hoone valmimine loob parimad tingimused talialade suurvõistluste korraldamiseks Eestis – maailma karikavõistluste tasemeni välja. Lisaks saaks staadionil korraldada nüüd ka näiteks mootorkelgukrossi rahvusvahelisi tiitlivõistlusi analoogselt Lahti staadioniga,” ütles Arukuusk. Paranenud on ka võimalused teleülekannete teostamiseks.

Arukuuse sõnul avanevad uued võimalused jalgpalli- ja kergejõustikuvõistlustee korraldamises. Täiendavalt soovitakse olla ka teiste erinevate spordisündmuste võistluskeskus nagu näiteks jalgrattasõit, autoralli, triatlon, orienteerumine.

Uue kompleksi riietusruume ja saunasid saavad kasutada kõik ümbruskonda sportima tulijad. Staadionihoones avatakse ka kohvik ning tuleval aastal Otepää talispordimuuseum.

August Mälgu festival saab nädala pärast lõppakordi

Kevadel alanud ja August Mälgu 110. sünniaastapäevale pühendatud festivali kulminatsioon toimub nädala pärast 10. oktoobril Lümanda kultuurimajas, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Päev algab konverentsiga, kus uurimustega August Mälgu loomingust astuvad üles Urve Vakker ja Kaja Tampere. Oma sõnumi annab edasi ka Lea Kuldsepp Saaremaa rahvateatrist. Päev jätkub näitemängudega. Esimesena astub lavale Lümanda näitering etendusega „Ema”.

Pärast lõunapausi tuleb vaatajate ette Taritu lastenäitering lavastusega „Tuulde on kirjutatud linnu saatus…”, mille on Mälgu „Jutte lindude” põhjal näidendiks kirjutanud Maire Sillavee ja lavastanud Merle Sillavee.

Lõunapausi ajal on võimalus vaadata DVD vahendusel Salme näiteseltskonna suvist etendust „Läänemere isandad”. Näitemängupäeva ja kogu festivali lõpetab Taritu näitering lavastusega „Häda õnnega”.

Tulge tagasi kooli!

President Toomas Hendrik Ilves ja sihtasutus Noored Kooli kutsuvad kõiki taas osalema „Tagasi kooli” algatuses, mille eesmärk on tugevdada koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd.

Varasemate „Tagasi kooli” nädalate positiivne tagasiside nii õpetajatelt kui ka õpilastelt on näidanu, et külalisõpetajate kogemused on väga oodatud.

Uus „Tagasi kooli” nädal toimub 18.-22. oktoobrini, osana hea õpetaja kuust. Külalisõpetajaid ootavad seekord tundi andma ligi 300 kooli igas Eesti nurgas.

Koolide ja külalisõpetajate vahelise suhtluse hõlbustamiseks on avatud „Tagasi kooli” veebikeskkond, kus on võimalik tunni andmiseks registreeruda ning koolide kontaktisikutele endast märku anda.

Vaata lisa!

Piirissaarel ei näe Eesti telekanaleid

Et Eesti ja Venemaa piirile jääval Piirissaarel pole võimalik pärast digipööret Eesti telekanaleid näha, on sealsed elanikud jäänud täielikult idanaabri meedia mõjuvälja, kirjutas Õhtuleht.

Digilevi valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel tunnistab, et ei oska asja kommenteerida, ja soovitab küsimustega pöörduda tehnilise järelevalve ameti poole.

Tehnilise järelevalve ameti raadiosageduste järelevalve osakonna juhataja Jüri Tamme sõnul pole Piirisaarelt digilevi puudumise kohta seni aga ühtegi kaebust tulnud. Seda, et saarel asuv radar digilevi halvendaks, Tamm ei usu, pigem arvab ta, et inimestel on kehvad antennisüsteemid.

Narva lasteülikool alustab neljandat hooaega

Narva lasteülikooli õppeaasta avaaktus toimub 16. oktoobril, avaloengu peab akadeemik ja lasteülikooli patroon Ene Ergma, teatas Narva linnavalitsus.

Sügissemestril on plaanis viis loengut Narvas ja neli Tallinnas, kevadel toimuvad loengud Narvas ja Tartus. Lasteülikoolis on sel semestril uued lektorid Marju Lauristin, Ivar Leimus, Martin Vällik ja Richard Villenberg. Jätkavad ka selles koolis juba tuntud Jaak Kikas, Birute Klaas, Maaja Vadi, Sulev Mäeltsemees.

Õppeaasta jooksul tehakse Tallinna ja Tartu lastele kaks ekskursiooni Narva. Eelmistel aastatel on Narva lapsed käinud ekskursioonil Tallinnas ja Tartus. Sellel aastal osaleb projektis 150 last.

Eesti esimene lasteülikool asutati 2007. aastal. Lasteülikooli on tunnustatud Eesti teaduse populariseerimise auhinnaga.
Narva lasteülikool kuulub Euroopa lasteülikoolide võrgustikku. Lasteülikooli tegevust toetab SA Archimedes.

Riksu ojast püütud vähkidel polnudki katku

Saaremaal Riksu ojast püütud signaalvähkidele Soomes tehtud analüüsi kohaselt ei olnud vähid katku kandjad, kirjutas Meie Maa.

„Soomest tuli esialgne vastus, mis ütles, et vähkidelt võetud proovid osutusid negatiivseks. Seega ei ole nad katku kandjad,” lausus maaülikooli ihtüoloog, vähiuurija Margo Hurt, kirjutab Meie Maa.

Enne proovide analüüsimist arvas ta, et tegemist on siiski katku kandjatega, kuna jõevähk on kadunud suures ulatuses Riksu ojast, kus teda varem palju leidus. Signaalvähid püüti Riksu ojast analüüsimiseks augusti lõpus. Sel aastal vähiuurijatel seal rohkem töid plaanis teha ei ole.

Naine tegi Vagula kalapüügivõistlusel meestele tuule alla

Eile Võrumaal Vagula järvel peetud kalapüügivõistluse võitis Evelin Hallisk, kes püüdis 1,09 kilo raskuse haugi. Teise koha saanud Sven Ruutsoo püütud haug oli vaid 40 grammi kergem, kolmanda koha sai 950grammise kalaga Janel Väljan. Suurima ahvena (250 g) püüdis Janar Parm. Võistlejaid oli 32, püüti kaks kolmetunnist vooru (kella 9-12 ja 14-17).