Saarlased koovad saare sõdurpoistele jõuluks sokid

Saaremaa naiskodukaitsjad, ajaleht Saarte Hääl ja raadio Kadi kutsuvad taas kuduma jõuluks sokke saarlastest ajateenijatele. Kõige rohkem on saarlastest ajateenijaid Vahipataljonis ja mereväes (kokku 117 poissi), seepärast saavad esimesena sokid jalga just nemad.

Kui aga sokke saab rohkem, siis lähetatakse sokid soojendama ka teiste väeosade sõdurpoisse ning Kuressaare linnal on olemas ka vapilaev Admiral Cowan, mille 30-liikmeline meeskonnale võiks samuti rõõmu valmistada.

Eelmise aasta jõulueelne aeg, mil Saarte Hääle toimetusse samuti sokke sõdurpoistele koguti, näitas lehe peatoimetaja Tiina Luksi sõnul, et tegemist oli ühe väga inimliku ja sooja ettevõtmisega. “See rõõm, mida meie sokikudumise aktsioon pakkus nii sokisaajatele kui ka kudujatele-annetajatele endile, ütleb mulle, et tegu on ühe väärt ja südantsoojendava ettevõtmisega,” meenutas Luks aastatagust aega, lisades, et kui eelmisel korral palusime sokitoojatel kindlasti soki sisse pista ka oma nimi, siis nimele lisaks oli sokkidesse peidetud ka šokolaade, headest sõnadest ja soovidest rääkimata.

2009. aastal kudusid saare naised 139 paari sokke. Tänavu on kuues vallas avatud ka “kohalikud sokikogumispunktid”. Nii saab sel aastal sokke viia lisaks Saarte Hääle toimetusele ka Leisi, Valjala, Muhu ja Lümanda vallamajja, Kärla raamatukogusse ja Tornimäe koolimajja. Sokid, millel ikka sees annetaja nimi, palutakse tuua ära 6. detsembriks. Siis jõutakse need sõduritele enne jõulupuhkustele minekut ka ilusasti üle anda.

Haanja looduspargi kaitse-eeskirja arutelu Rõuges

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon kutsub Haanja looduspargi maaomanikke ja teisi huvilisi Haanja looduspargi kaitse-eeskirja muutmise eelnõu avalikule arutelule, mis toimub 20. novembril kell 13.00 Rõuge
rahvamajas.

08.11.2010-19.11.2010 on võimalik materjalidega tutvuda Haanja ja Rõuge vallamajas ning Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni Võru kontoris Karja 17a. Lisainfot saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Jaanus Tanilsoolt, tel. 53229241, 7823605 või e-posti aadressil jaanus.tanilsoo@keskkonnaaamet.ee. Lähemalt loe siit.

Allikas: Keskkonnaamet

Täna on mardilaupäev

Täna õhtul lähevad taas tahmanäod käima ukselt uksele, koputama, laulma, mõistatusi küsima, edu ja õnne soovima ning ande paluma. Need on mardisandid, kes end musta riietavad, kaseoksad pihku võtavad, suurt kära ja lärmi teevad ning meesteks maskeerivad.

Mardisandid uksel. Foto Urmas Saard
Mardisandid uksel. Foto: Urmas Saard

Kaks nädalat hiljem lähevad samu radu käima helevalged ja tasased kadrisandid, kel käes kadaka- või kuuseoksad ning kes on end kauniteks naisterahvasteks kujundanud.

Oksad nii martide kui kadride käes on võluvitsad, mis sügismasenduse eemale peletavad. Nendega sopsutatakse inimesi ja soovitakse: tooreks, terveks! Nii tuleb eluvaim tagasi sisse ning jaksatakse elada üle pimeda ja külma aja.

Rahvaluuleteadlane Mikk Sarv ütleb, et taoline näitemäng aasta pimedaimal kuul on ürgvana viis seista vastu pealemurdvale depressioonile. Sama otstarve on keldi rahvastelt pärit komme tähistada halloweeni esimese novembri eelõhtul. Meie mardis- ja kadriskäimine tundub olema sama tava eriliselt edasiarendatud vorm koos pikkade laulude ja muude tavadega.

Võtke siis täna õhtul sanditajad lahkelt vastu, andke neile ande ja vabanege sügisnukrusest!

Paide kogukonnakeskuses tuleb juttu päikeseküttest

Ise tehtud päikesepaneel. Foto: Tiit Kanne
12. novembril kell 18 teeb Tiit Kanne Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11, Paide) ettekande “Teeme ise päikeseküttesüsteemi”.

Tiidu sõnul on hilissügis või talve algus viimane aeg alustada päikeseküttesüsteemi kavandamist ja ehitamist, et olla valmis uueks hooajaks, mis algab juba veebruarikuus, kui päike hakkab käima kõrgemalt ja taevas muutub selgemaks.

Tiit näitab pilte ja räägib, miks ta otsustas katsetada päikesekütet, kuidas süsteemi ehitas, mis materjale ja seadmeid kasutas, mis maksma läks, kuidas õnnestus ja missugused olid möödunud hooaja tulemused. Üritus on tasuta.

Paide kogukonnakeskus koondab endasse mitmeid Paides Tallinna tn 9 ja 11 hoonekompleksis (kuulub Paide linnale) tegutsevaid ühendusi ja algatusi. Asja mõte on elustada Paides kodanikualgatusel toimiv linnakogukond. Selline, mis tõeliselt ise hakkama saaks. Ka siis, kui ajad raskemaks lähevad. Julgustada ja toetada kohalikku ettevõtlikkust, nii majanduslikku, kultuurilist kui sotsiaalset. Loe lähemalt siit.

Telliskivi loomelinnakus tuleb kolmas retrokultuuripäev

Foto: vintagetallinn.ee

27. novembril toimub Telliskivi loomelinnakus juba kolmandat korda Eesti ainuke vintage- ja retrokultuuripäev, mis alates sellest sügisest kannab nime Vintage Tallinn.

Vintage Tallinn toimub seekord Telliskivi Loomelinnakus, millest on kujunemas Tallinna olulisim paik kultuurisündmuste toimumiskohana. Toimumisajaks on avanud uksed ka uus kohvik Loomelinnaku südames.

Vintage Tallinn koondab üheks päevaks esinduslikumad vintage ärid üle Eesti. Müüa ja osta saab riideid, mööblit, plaate, tehnikat, jalanõusid jpm. Tänu heale koostööle Helsinki Vintage korraldajatega, on seekord osalejad ka Soomest www.vintagegilda.fi ja Rootsist www.americana.se

Müüjatest on esindatud parimad vintage kaupade müüjad nagu Mors Shop, Berliin, Tamara1965, Vanatool, HiFi Classic, Led Zeppelin, Nolita Vintage, Fankadelik, Vinteco, Zigrimigriz jpt.

Lisaks ostu-müügi võimalusele saab nautida head muusikat, külastada kohvikut ja ilusalongi, vaadata näitust jpm.
Retropäev toimub Telliskivi loomelinnakus (Telliskivi tn 60A) 27. novembril kell 12-18. Loe lähemalt siit.

Allikas: vintagetallinn.ee

Hiiumaa Lauka piirkond otsib oma seltsile nime

Laupäeval toimunud Lauka piirkonna külaarendusseltsi üldkoosolekul jäid paljud asjad pooleli ning seetõttu kogunetakse järgmisele üldkoosolekule juba novembri lõpus.

MTÜ Lauka Piirkonna Külaarendusselts tahab oma nime muuta, sest mõned aastad tagasi Laukal alustanud külaselts on pidevalt laienenud ja ühendab praegu kokku üle kahekümne Kõrgessaare valla küla.

“Arutelul pakuti külaseltsi uueks nimeks näiteks Loode-Hiiumaa külaselts, Hohenholm, aga ka hiiukeelseid nimesid Latrun ja Tinuneitsi,” rääkis külaseltsi juhatuse liige Arno Kuusk Hiiu Nädalale.

Laupäeval nime muutmiseni siiski ei jõutud ning külaselts ootab nimepakkumisi ja arvamusavaldusi pakutud nimede kohta novembri keskpaigani kodulehel www.laukaselts.ee ja internetikeskkonnas Facebook. Nime võib pakkuda ka posti teel Käina tee 32, meilitsi laukaselts@gmail.com ning juhatuseliikmetega suheldes.

Järgmise üldkoosoleku päevakorda lükkus ka seltsi uue juhatuse valimine. “Ootame liikmetelt ettepanekuid uue juhatuse koosseisu kohta,” ütles Arno Kuusk. Kandideerida ja kandidaate esitada võivad ka nende külade elanikud, kel alles mõttes külaseltsi liikmeks astuda.

Urmas Lauri, Hiiu Nädal

Jõhvis avatakse nurkadeta lasteaed

Neljapäeval, 11. novembril kell 15 avatakse Jõhvis pidulikult lasteaed Pillerkaar. Lasteias on kohti 120 lapsele.

Tähelepanuväärse arhitektuurilahendusega nurkadeta lasteaiahoones on igal rühmal eraldi sissepääs ja mänguala. Rühmaruumid on avarad, peale garderoobi on neis suur mängu- ja õppimistuba ning ruumikas magamistuba.

Üldpinda on uues 120kohalises lasteaias 2000 ruutmeetrit, seda on isegi rohkem, kui normid ühe lapse kohta nõuavad. Maja saab soojaks põrandakütte abil, mis teeb rühmaruumis kõndimise mõnusaks.

Jõhvi uus lasteaed Pillerkaar.

Sisekujunduses domineerivad heledad rohekad toonid. Rühmaruumide mööbel on heledast puidust ja õppimislauad reguleeritavate jalgadega, samuti on seal spetsiaalne riiul joonistuste kuivatamiseks. Vanemate rühmade lastele pakub tegevust legolaud.
Igas rühmaruumis on ka kööginurk, kus jagatakse lasteaia köögist toodud toitu ja pestakse kasutatud nõud nõudepesumasinaga.

Koridorides saab õppida liiklusreegleid, sest sinna on kujundatud tänav ülekäiguraja ja kõnniteedega. Muusika- ja meediaklassis on interaktiivne tahvel, millele saab õppetöö käigus arvutist olulisi asju projitseerida. Tööõpetuse klassis asub väike puutööpink ja samas ruumis on ka head võimalused joonistamiseks. Lasteaia saal täidab nii aula kui ka
spordisaali ülesannet.

Igal rühmal on oma liivakastiga õueala, mis on kaetud pehmete plaatidega. Õuel on väike jalgpalli- ja korvpalliväljak ning kaevud, millest saab sooja ilmaga vett välja pumbata. On veel liumäed, kiikede ala, takistusrajad ja rippsild. Hoov haljastatakse Jaapani aia stiilis. Lasteaia taga on tulevaste vajaduste tarbeks ruumi teiselegi lasteaiale ja kui vaja, saab selle õue olemasolevaga ühendada.

Hoone projekteeris arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal, kelle kavandatud on ka Jõhvi kontserdimaja ning praegu ehitusel olev kohtumaja ja Kersti Võlu koolituskeskus. Lasteaia ehitas Fund Ehitus.

Lasteaia ehituseks kulutati valla eelarvest üle viie miljoni krooni, ülejäänud 32,5 miljonit on Euroopa Liidu regionaalarengu fondi toetus EASi vahendusel.

Uue lasteaia avamine lahendas Jõhvis lasetaiakohtade puuduse probleemi.

Keskkonnaõiguse keskus sai kolmeaastaseks

SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) tähistab täna kolme aasta möödumist oma asutamisest. Sellega seoses avalikustab KÕK täna tegevusaruande aastatel 2008-2010 teostatud tegevuste kohta.

KÕK asutati 2007. a. novembris Eestimaa Looduse Fondi ning keskkonnajuristide Kärt Vaarmari, Liis Keerbergi ja Silver Nittimi poolt eesmärgiga uurida keskkonnaõiguse rakendamise praktikat ja tõsta selle kvaliteeti. Kolme tegevusaasta jooksul on KÕK tegelenud ca 35 mahukama keskkonnaalase juhtumiga, nõustades abivajajaid näiteks uute elamualade planeerimise, kaevandamislubade või keskkonnamõju hindamise menetluses ning vastavate lubade või planeeringute vaidlustamisel kohtus. Juhtumite põhjal on 2010.a. valminud mitmed analüüsid seoses suurobjektide planeerimise, kaevanduste rajamise ning müra ja lõhnaga seotud probleemidega, milles KÕK esitab ettepanekud õigusliku regulatsiooni või praktika muutmiseks.

Peale selle annab KÕK alates 2009. a. algusest välja igakuist keskkonnaõiguse uudiskirja, milles edastatakse tellijatele infot uute õigusaktide ja muude arengute kohta Eestis ja Euroopa Liidus. KÕKi kodulehe keskkonnaõiguse rubriigist on võimalik saada lisainfot keskkonnaõiguse erinevate teemade kohta ning leida lisamaterjale.

KÕKi tegevusaruanne 2008-2010 on kättesaadav KÕKi kodulehel:
http://www.k6k.ee/k6k/sihtasutusest

Jooksvalt avaldatakse uudiseid ja infot ka KÕKi Facebooki lehel:
http://www.facebook.com/pages/Keskkonnaoiguse-Keskus/155450921134796

Lisainfo: Kärt Vaarmari, tel 742 4524, 527 4761, e-post: kart@k6k.ee

Rein Sikk otsib Võrumaa emotsioone

Head külauudiste lugejad! Palun Teie abi seoses Võrumaaga: pange palun kirja, millised on Teie esmased emotsioonid, kui öelda “Võrumaa”. Ja e-kiri lähetage aadressile rein.sikk@eesti.ee. See abi on väga tarvilik ühe Võrumaa maine ja kuvandi kohta käiva artikli kirjutamiseks. Nimeliselt ma kedagi ei tsiteeri. Päikest!

Rein Sikk, Eesti Päevalehe ajakirjanik

Tartus arutelu valimisreklaamide eetiliste piiride üle

Tule kuulama, millised on valimisreklaamide eetilised piirid ning millised nad peaksid olema. Neil teemadel kuuleb ülehomme Tartus valimisreklaamide teoreetiku ja propagandaeksperdi Agu Uudelepa kui ka reklaamipraktiku ja reklaamiagentuur Taevas Ogilvy juhata Rein Iida arvamusi. Vestlust modereerib EPL arvamustoimetuse juhataja Külli-Riin Tigasson, kes on valimisreklaamide temaatikat põhjalikumalt uurinud. Kollokvium toimub Tartu Ülikooli eetikakeskuses.

Kollokviumil on plaanis arutleda järgmiste küsimuste üle: Kuidas on valimisreklaamid seotud eetikaga? Kuidas käituda olukorras, kus lööklaused ja ilusad pildid kaaluvad üles reklaamide sisu? Kas ja mil määral erineb valimisreklaam tavareklaamist? Mida peaks valimisreklaam sisaldama? Mida ta tohib sisaldada?

Korraldajad paluvad osavõtusoovist teatada hiljemalt 9. novembriks aadressil mari-liisa.parder@ut.ee või telefonil 7375426.

Savvusannakonvõrents ja -tsõõriklaud Väimelän

12. novvembril om Võromaa kutsehariduskeskusõn Väimelän konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast. Kokko saias kell 10 hummogu. 

Pääväle tegevä nakatusõ Tarto ülikooli tudõngi, kiä kõnõlõsõ tuust, kuis nä seo aastaga suvõl Võromaal sannu ja sannakultuuri uursõva. Tudõngidõ jutu võtt kokko juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs ka savvusannast  maaturismin. Epp Margna kõnõlõs Võrumaa savvusannaraamadu tegemisest.

Viil tulõ juttu tuust, midä võrokõsõ esi ummist sannust tiidvä ja kuis  savvusann UNESCO ilmaperändi nimekirja saassi. Päält ettekandit,  õdagupoolõ kell 15.30 tulõ savvusanna-tsõõriklaud, kon arotõdas, kuis  savvusanna edesi uuri, kuis teedüst kokko korjata ja kiä ja kuis tuu man  avitas.

Pääväst osa võtminõ massa-i midägi ja kõigi arvamiisi ja ütenlüümist  oodõtas väega. Aokavva ja teedüst saa tast: http://www.visitvoru.ee/?id=5930.

Allikas: Uma Leht

Lasterikkad pered saavad huvihariduse toetust

Eesti lasterikaste perede liidu juhatuse esimees Kalmer Hütt tunnustas ministeeriumi jätkuvat valmidust lasterikaste perede laste huviharidust toetada ja sõnas, et toetus muudab huvihariduse paljudele lastele kättesaadavaks.

Viimastel aastatel on suudetud igal poolaastal hüvitada vähemalt kolme kuu treening- ja õppekulud, kusjuures toetust saavad taotleda kõik paljulapselised pered, mitte üksnes liidu liikmed. Lisaks tavapärastele ringitasudele on liit riigi toetuse abil rahastanud ka lasterikastest peredest pärit laste võistlusreisidel ning treening- ja õppelaagrites osalemist. Küll teeb aga lasterikaste perede liidule muret, et viimasel ajal on ringide osalustasud mõnes omavalitsuses muutunud palju kõrgemaks.

Haridus- ja teadusministeerium ning Eesti lasterikaste perede liit sõlmisid lasterikastest peredest pärit laste huvihariduse toetamise lepingu esimest korda 2002. aastal. Käesoleval aastal oli toetuse suurus 800 000 krooni.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Säreveres tuleb energiamajanduse seminar

Kolmapäeval, 10. novembril toimub Järvamaal Särevere mõisas seminar “Energiamajandus ja säästlikud hanked”.

Ettevõtmise eesmärgiks on tutvustada energiaühistu kontseptsiooni, hoonete energiatõhusust, energiaplaneeringut ning tutvustada rohelisi riigihankeid kohalikus omavalitsuses. Seminari korraldab Kliima- ja Energiaagentuur koos Keskkonnaministeeriumiga.

Seminar algab 10. novemberil kell 10.00 ja lõpeb kell 16.30. Osalemine tasuta, vajalik eelregistreerimine. Täpsema päevakavaga saab tutvuda siin.

Allikas: Kliima- ja Energiaagentuur, www.kena.ee

Teabepäevad ja muud üritused metsaomanikele

*Esmaspäeval, 8. novembril toimub Kikepera metsaühistu õppepäev noorendike hooldamisest ja toetusvõimalustest. Kogunemine Lähkma külamaja juurde kell 15.
Lisainfo: Kadri-Aija Viik, e-post: Kadri-Aija.Viik@erametsaliit.ee

*Neljapäeval, 11. novembril kell 18 toimub Tallinna Metsaomanike Seltsi teabeõhtu „Maaparandustööd metsamaal”. Info tel 5626 6165, 5626 6165, Mart Soobik: mart.soobik@erametsaliit.ee
*Neljapäeval, 11. novembril kell 11 korraldab Valgamaa Erametsaühing Valga maavalitsuse saalis õppepäeva „Metsaomanik ja maksud”.
Info ja registreerimine: Helju Leosk m.56247325 või helju.leosk@valgamv.ee

*Reedel, 12. novembril kell 17 korraldab Viljandimaa Metsaselts Männimäe külalistemajas õppepäeva „Metsameetmete 1.5.1 ja 1.5.3 toetuste taotlemisega seotud küsimused”.
Info ja registreerimine: Eha Valeikiene, 5347 7454, eha@vilmets.ee
*Reedel, 12. novembril korraldab Võrumaa Metsaomanike Liit Võrus hotell Kubija väikses konverentsisaalis rühmanõustamise teemal „Kaasikute majandamine ja vineeripaku kvaliteedi nõuded” . Nõustaja Jaan Velström. Osalejate arv kuni 25 inimest.
Etteregistreerimine: Erki Sok – 522 9424 või erki.sok@erametsaliit.ee

*Reedel, 12. novembril korraldab Minu Mets MTÜ praktilise õppepäeva teemal „Puude valik noore metsa kujundamisel”. Õppepäev toimub metsas, selga panna vastav riietus ja veekindlad jalanõud. Buss väljub Minu Mets MTÜ õppeklassi juurest, lisapeatused Paides ja Türil. Vajalik registreerumine hiljemalt 07.11.10. Õppepäev on ühistu liikmetele tasuta.
Lisainfo: Ülle Läll tel.58508100 või ulle.lall@erametsaliit.ee

*Laupäeval, 13. novembril toimub Hiiumaa Metsaseltsi õppepäev „Sillad ja purded ning nende ehitamine metsas”. Ivo Männi juhendamisel ehitatakse Liigi ojale erametsa majandamiseks sobiv puidust sild. Kogunemine kell 10 Haldi bussipeatuses
Lisainfo: Aira Toss, Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees, 56 488 601, aira.toss@erametsaliit.ee<mailto:aira.toss@erametsaliit.ee>

NB! On sobiv aeg teatada oma osalemisest Eesti Maaülikooli konverentsil „Eesti metsateadus – tänapäev ja tulevikuperspektiivid”, mis on pühendatud metsanduskõrghariduse 90. aastapäevale. Konverents toimub 26. novembril EMÜ peahoones (Kreutzwaldi 1). Oma osalemisest teavitada 18. novembrini tel 7313 155 või e-post: met@emu.ee
Päevakava ja rohkem infot saab: http://mi.emu.ee/yldinfo/sundmused

Info: Pille Rõivas, metsanduse kommunikatsioonijuht

Tugi rahvusvähemuste pühapäevakoolidele

Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevuse toetamiseks eraldati 1,2 miljonit krooni. Toetused on mõeldud pühapäevakoolidele, mis on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS).

Pühapäevakoolide eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega õpilaste emakeele säilimist ja oma rahva kultuuri tundmist. Riik on seni toetanud pühapäevakoolide baasrahastamist, õpetajate koolitust Eestis ja emamaal ning Eesti kultuuri tundmaõppimist.

Eestis elab kokku üle 120 rahvuse, kes moodustavad kokku ligi 30 protsenti Eesti elanikkonnast. Eesti keelest erineva emakeelega õpilasi, kes õpivad eesti õppekeelega koolides, on ligi 6800. Möödunud aastal rahastati 18 pühapäevakooli tegevust.

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium

Tulekul konverents “Kes kasvatab, kui kõik kasvatavad”

logoMTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus korraldavad 17. ja 18. novembril Tallinnas konverentsi „Kes kasvatab, kui kõik kasvatavad II“.

Konverentsile on esmajoones oodatud lapsi toetav võrgustik, kuhu kuuluvad lasteaedade ja koolide õpetajad, juhid, omavalitsuste esindajad, sotsiaal-, lastekaitse-, haridustöötajad, perearstid, politsei, lapsevanemad jt. Konverentsil esinevad ja töötubasid viivad läbi oma ala eksperdid nii Eestist kui ka mujalt Euroopast.

Käsitlusele tulevad teemad: lastekaitseliit arengusihid, kvaliteet ja väärtused alushariduses, koostöö laste arengu toetamisel, võrgustikutöö, väärtuskasvatus, lapse emotsionaalne turvalisus ja tervis, lapse õigused.

Muuhulgas otsitakse vastuseid küsimustele: missugused on meie kasvatusväärtused ühiskondlike väärtuste foonil; millised väärtused juhivad meie elu ja milliste väärtuste poole püüdleme; kui kaugel on soovitu tegelikkusest ja miks? kas karistus on kasvatus? karistuse osast kasvatuses, selle head, halvad ja vältimatud küljed. Karistuse alternatiivid – mida teha, kui…? Vanema enesevaatlus: mis minus toimub, kui tõstan käe lapse vastu? Kogemused ja tarkused, kuidas kasvatada teisiti? Kasvatussuhe kui asümmeetriline ja eetiline suhe: suurema hool väiksema eest. Mis on kasvatusvastutus, partneritaju? Konverentsi modereerib Tauri Tallermaa.

Bändide ja muusikute pidu Kehalas

Kehala klubis toimub neljapäeval, 11.novembril kell 19 XVII Lääne-Virumaa muusikute ja bändide pidu.
Pillimehi koguneb sellele peole üle Eesti. Tegemist on omamoodi suure perepeoga, kus kokku saavad kolme põlvkonna pillimehed. Muusikapeole on teretulnud tegevmuusikud, endised pillimehed ja kõik muusikasõbrad. Noortel pillimeestel on hea võimalus end tuttavaks teha ja tuult tiibadesse saada. Muusikutel on suur huvi selle peo vastu, iga aastaga kasvab osalejate arv.

Allikas: www.virumaa.info

Õpilaste kodu-uurimiskonverentsil esitleti sisukaid töid

2009/2010. õppeaastal valmis Eestimaa 40 koolis 173 koduloolist uurimistööd. Kodu- ja kultuuriloo uurimisega oli seotud üle 350 õpilase. Kokkuvõtteid tehti Tallinna ühisgümnaasiumis toimunud koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil, millest võttis osa 135 õpilast, õpetajat ja külalist 43 koolist üle Eesti. Konverentsiks valmis ka seeriaväljaande „Õpilaste kodu-uurimistöid” 27. number. Plenaaristungil tunnustati sisukamate uurimistööde autoreid.

I  Aja lood: Marleen Reemann „Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Helle Ruusmaa); Lagle Pärn „Tšernobõli tuumakatastroof” (Jõgeva täiskasvanute KK, juhendaja Eino Veskis); Karl-Erik Org „Võru judo-klubi Rei ajalugu” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
II Paigalood: Tatjana Grõndzola „Killukesi ukrainlaste eluolust Türi vallas” (Türi Gümnaasium, juhendaja Anne-Ly Seljama); Elin Valdre „Võru kohvikute elu aastani 1940” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Arthur Ruusmaa); Janeli Metsapool „Prandi küla ajalugu ja tänapäev” (Paide Gümnaasium, juhendaja Erika Kranich).
III Talu- ja perelood: Liis Metsatalu „Metsatalu suguvõsa” (Paide Ühisgümnaasium, juhendajad Anne Kivimäe ja Elbe Metsatalu); Anete Sammler „Kuriste talu” (Koigi Põhikool, juhendaja Riina Kuusik); Marion Mölder „Elu Võru linnas vanaema ja ema pilgu läbi 20. sajandi teisel poolel” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
IV Elu ja lugu: Inger Agur „Minu vanaema Ingrid Aguri lugu” (Viljandi C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium, juhendaja Agnes Ümarik); Kadi Mass „Pärnjõe kooli vilistlase Elle Eha-Are elutee ja looming” (Pärnjõe Põhikool, juhendaja Aime Auksmaa); Katrina Meriste „Üks rääkimata lugu Tõrvast pärit tantsijannast Helmi Keernikust” (Helme SIK, juhendaja Mall Lepik).      
V Koolilood * Noortelood: Mailis Rannaveer „Järva-Jaani Kodu-majanduskool (1924–1947)” (Järva-Jaani Gümnaasium, juhendaja Helgi Veemaa); Kristjan Teearu „Ristiküla kool” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Mari Karon); Kaja Markin „Vainupea laste koolitee” (Haljala Gümnaasium, juhendajad Reet Markin ja Külli Heinla).
VI Seda ja teist: etno * pärimus- ja pärandkultuur * loodus: Sirli Kormik „Pärandkultuur Roelas” (Roela Põhikool, juhendaja Maret Tralla); Airiki Talts „Kodukoha Allikukivi ajaloost ja vaatamisväärsustest” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Ly Aasav); Maarja-Liis Mereäär „Muhu pühapaigad” (Kuressaare Gümnaasium, juhendaja Sirje Kereme).
Allikas: Õpetajate Leht

Kontsert saksa keele ja kultuuri sõpradele

Torsten Riemann

Torsten Riemann Saksamaalt tuleb Eestisse kontserdiga „Sina oled õnn“ („Das Glück bist Du“)

9. novembril kell 18 Tallinnas KUMU auditooriumis,  

11. novembril kell 18 Pärnus Sütevaka Humanitaargümnaasiumis,

12. novembril kell 19 Tartus Saksa Kultuuri Instituudis.

Berliini laulja, helilooja ja laulukirjutaja Torsten Riemann laulab elust, igatsusest inimliku läheduse järgi. Riemanni hääl laulab, sosistab ja hüüab end kuulajate hinge. Laval saadab Torsten Riemann end vaheldumisi kitarril, akordionil ja klaveril. Ta laulab suurepäraselt nii ballaade kui ka salsat, tangot või rock`n`rolli. Riemann on Goethe Instituudi kutsel esinemas käinud väga mitmes riigis: Alžeerias, Bosnias, Eestis, Horvaatias, Kasahstanis, Kõrgõzstanis, Leedus, Lätis, Tšehhis, Ungaris ja Valgevenes.

1964. aastal sündinud Torsten Riemann on juba üle 20 aasta tegutsenud vabakutselise muusiku, laululooja, helilooja, näitleja ja meelelahutajana. 1996. aastal sai ta Saksa Muusikaühenduselt parima laulukirjutaja „Bester Songwriter“ tiitli ning 2001. aastal Saksamaal toimuval lauluvõistlusel „Zarah 2001“ 2. koha.

Reedel toimub maaülikoolis metsalooline konverents

Reedel, 12. novembril algusega kell 11 toimub metsalooline konverents Tartus Eesti maaülikooli vanas peahoones (Kreutzwaldi 64). Konverentsi teema on “Metsamajandus ja looduskaitse – kas koostöö või vastasseis?”

Metsamajandajad ja looduskaitsjad on aeg-ajalt vastasleerides. Äkki oleks nüüd õige aeg hoopis koostööle asuda, metsandust edendada ning propageerida seda looduskaitse kaudu?

Konverentsi programm:
11.00-11.05 Avasõnad – Heiki Hepner, Eesti Metsaseltsi president
11.05-11.20 Tervitus ja sissejuhatav sõnavõtt keskkonnaministeeriumist – Andres Talijärv, Keskkonnaministeeriumi asekantsler
11.20-11.50 Looduskaitse ja metsandus – prof Kalev Sepp, EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi maastikukorralduse ja loodushoiuosakonna juhataja
11.50-12.20 Metsandus ja looduskaitse – prof Hardi Tullus, Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna juhataja
12.20-12.35 Kohvipaus
12.35-13.20 Metsandusorganisatsioonide sõnavõtud
13.20-14.20 Väitlus metsandustudengite ja keskkonnatudengite vahel teemal “Metsandus ja looduskaitse – kas koostöö või vastasseis?”
14.20-14.30 Värske metsanduskirjanduse tutvustamine
14.30-14.45 Metsandustöötajate meeskoori Forestalia kontsert
14.45-16 Vestlusring kohvitassi taga

Konverentsile eelnev registreerimine ei ole vajalik, küll aga oodatakse kõiki osalema!

Lisainfo: Heiki Hepner, Eesti Metsaseltsi president, 5027325, heiki.hepner@metsaselts.ee.

Võrumaal uuendatakse kümnekilomeetrine teelõik

Teelõik Võru- ja Põlvamaa piirist kuni Navi ristmikuni saab 22 miljoni krooni eest uue ja senisest tugevama asfaltkatte.

Tööd kümnekilomeetrisel teelõigul algasid sellel nädalal. Selleks, et parandada tee kandevõimet ja kaotada kattesse tekkinud pikirööpad, kaetakse olemasolev teekate uue asfaldikihiga. „Töövõtja tegeleb asfalteerimisega, kuni ilm lubab,“ rääkis Lõuna Regionaalse Maanteeameti ehitusosakonna juhataja Oleg Lužetski selle aasta plaanidest ja nimetas, et lisaks katte uuendamisele ehitatakse senisest laiemaks Navi ja Osula ristmikud.

Liikluse sulgemist remont Lužetski sõnul kaasa ei too, küll aga peavad sõidukijuhid arvestama liikumiskiiruse piiranguga. 

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee kümnekilomeetrise teelõigu remondi tellis Lõuna Regionaalne Maanteeamet, töövõtja on AS Teede REV-2.

Maanteeamet

Ülo Vooglaid pälvis emakeeleõpetuse sõbra tiitli

Eesti Emakeeleõpetajate Selts annab emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse 2010. aastal Ülo Vooglaiule. Ülo Vooglaid väärtustab elukestvat emakeeleõpet, tõstab esile keele kui mõtlemisvahendi ja kannab väsimatult hoolt mõistete täpse kasutamise eest. Selts hindab kõrgelt ka Ülo Vooglaiu enda mahlakat keelekasutust.
EES annab emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse korra aastas inimesele, kelle põhitegevus ei ole emakeeleõpetus, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud emakeeleõpetust ja seega toetanud EESi eesmärke. 2009. a sai aunimetuse ajakirjanik Kaja Kärner.

Allikas: eeselts.ee

Heategu läbi minu silmade

Rahvusvahelise Lions klubide organisatsiooni Eesti piirkond (LIONS) ning haridus- ja teadusministeerium kuulutavad välja kirjatööde konkursi „Heategu läbi minu silmade”.
Konkursi eesmärk on panna õpilased mõtlema heategudele enda ümber ning anda neile võimalus mõtiskleda selle üle, mida tähendab kellelegi head teha ja millised võimalused on neil endil head korda saata. Parimaid autasustatakse emakeelepäeval, 14. märtsil 2011.
Igas vanusegrupis autasustatakse esikolmikut, lisaks on silmapaistvatele töödele eriauhinnad. Tööde laekumise tähtaeg on 1. veebruar 2011 ja töid ootame e-aadressil konkurss@hm.ee või paberkandjal aadressil HTM, Munga 18, 50088 Tartu, märgusõna „Konkurss 2011”.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Tartus saab vaadata Matsalu-filme

Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) hakatakse näitama Matsalu 8. loodusfilmide festivali parimaid filme.

Selgi aastal on seansid üle nädala teisipäeviti, esimene seanss 9. novembril algusega kell 18. Linal on kategooriates “Loodus” ning ” Inimene ja loodus” esimese preemia saanud filmid, vastavalt austerlaste “Böömimaa – aasta märgalal” / “Bohemia – a Year in the Wetland” (režissöörid Michael Schlamberger ja Jiri Petr), mis räägib Euroopa südames Prahast lõunas asuvast järvemosaiigist, ning Šveitsi režissööri Alberto Meroni “Jääskulptor” / “L´Artigiano Glaciale”, mille “peategelane” on Basodino liustik Alpide eelmäestikus, 3272 meetri kõrgusel merepinnast.

Tartu loodusmaja õpilased saavad sisse tasuta. Ülejäänutel tuleb maksta väikest piletiraha.