Teadussaare küla korraldas hiljuti külavanema eestvõttel hoogtööpäeva sügislehtede riisumiseks. Küla on väike – kuus talu.
Seekord tulid välja kõik, kes vähegi said, vanusest hoolimata. Ilm juhtus olema ilus. Kõigepealt tehti korda piimapuki ja postkastide ümbrus. Postkastid värviti suvel ilusaks kollaseks. Piimapukile tuuakse ühest teisest külast piima ja Teadussaare külaelanikud jagavad selle ise laiali vastavalt sellele, kui palju keegi on piima tellinud. Külas enam lehma ei ole.
Langenud puulehti on sügiseti Teadussaares palju, sest alla taludesse keerab suurte puude allee – saared, vahtrad, kastanid. Kastanimunadest tehakse omale reumarohtu.
Suviti elab külas üks noor töökas pere Tartust. Nad on alati platsis, kui külas midagi tehakse, ja kuna neil on lapsed, toob seegi väikse küla ellu rõõmsat vaheldusrikkust. Suviti niidetakse külas külavanema eestvedamisel üheskoos teeääri.
Avatud Eesti Fond kutsus koole ja klasse üle Eesti külastama oktoobrikuu jooksul Okupatsioonide muuseumi, mille väljapanekut täiendab 30. oktoobrini Mary Frances Lindströmi fotonäitus „Impeeriumi varjud“. Üleskutse oli suunatud kõigile Eestimaa koolidele. Avatud Eesti Fond katab 6. kuni 12. klassi õpilaste ja neid saatvate õpetajate piletikulud ning väljastpoolt Tallinna tulijate transpordikulud.
Taotluste vastuvõtt Okupatsioonide muuseumi külastamiseks on seoses toetussummade ammendumisega lõppenud! Täname koole enneolematult suure huvi eest ja avaldame peagi muuseumis käinud koolide nimekirja.
Okupatsioonide muuseumi ja fotonäituse külastamine aitab rikastada ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tunde ja avardada noorte ettekujutust Eesti lähiajaloost. 2003. aastal avatud Okupatsioonide muuseumi püsiekspositsiooni on kogutud huvitavaid esemeid, fotosid, video- ja muud materjali Eestis aastatel 1940-1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord Nõukogude Liidu poolt.
25. septembril avati muuseumis ameeriklanna Mary Frances Lindströmi lähiajalooline fotonäitus „Impeeriumi varjud“. Mary Frances Lindström on Rahvusvahelise Avatud Ühiskonna Instituudi Ida-ida piiriülese koostöö programmi direktor ja hobifotograaf. Nii töisest kui isiklikust huvist on ta viimase 20 aasta jooksul külastanud kümneid Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia piirkondi Kaliningradist Mongooliani ning jäädvustanud nõukogude aja sümboleid, varemeid ja tänavapildi järkjärgulist muutumist. Siin ja seal üles võetud must-valgetest fotodest joonistub kokku sugugi mitte nii must-valge lugu vaba ühiskonna kujunemisest ja vabaduse ees seisvatest väljakutsetest.
Maaelanikele tegevusi pakkuvad ja nõustavad külaliikumise Kodukant maakondlikud ühendused otsivad uusi sihte, sest kõrvale on tekkinud teisi maarahva tegevusi toetavaid organisatsioone.
Maakondades on arenguagentuur, ettevõtluse arendamise sihtasutus ja Leader.
“Kodukant peab konkreetsele tegevusele keskenduma, muidu kaotab ta oma eesmärgi. Kuna teised nagu Leader jagavad raha, on nad meist paremas seisus. Kodukant raha ei jaga,” rääkis selle nädala Kodukant Võrumaa juhatuse laiendatud koosolekul Marek Mekk (fotol), kes on üleriigilise Kodukandi juhatuse liige.
Ta lisas, et Kodukandi roll peab olema selgelt piiritletud, et inimestel oleks arusaadav, millega kohapealne Kodukant konkreetselt tegeleb. Praegu jääb inimestele tihti mulje, et kõik ülalnimetatud organisatsioonid dubleerivad üksteist.
Kodukant Võrumaa juhatuse liige Marika Parv ütles, et nemad on siiani külaseltse nõustanud, korraldanud erinevaid teabepäevi, koolitusi ja õppereise ning tähistanud maanaiste päeva.
Arutelul märgiti, et veelgi enam tuleb noori külaellu kaasata, et nad saaksid tegijatelt õppida ning säiliks järjepidevus.
“Kodukant peab olema see, kes teavitab valitsust külades tehtavast,” lisas Parv.
Kuna Võrumaal ei selgunud veel, millele tulevikus keskenduda, kohtutakse peagi taas.
Marek Mekk märkis, et selle kuuga peaksid tulevikku vaatavad arutelud maakondades lõppema.
“2015 aastal peab külaliikumine Kodukant olema riigile arvestatav partner külaelu teemadel. Ideaalis võiks ta selleks ajaks olla maaelu ministeerium,” vaatas Mekk tulevikku.
Kaks aastat tagasi alustas lavakunstikooli Alexanderi tehnika õpetaja Maret Mursa Tormis koostööd Tartu Ülikooli kinesioloogia laborteaduritega teemal – kuidas inimene saaks teadlikuks tema kehasse ladestunud varjatud kihistustest. Kuue esineja uurimine tõi kaasa üllatavaid tulemusi, mis jõudsid äsja lavale. Projekti “Neli vaadet” lisaetendus teateris NO99 täna, 24. oktoobril kell 18.00.
Foto: Harri Rospu, lavakas.ee
Lavakunstikooli Alexanderi tehnika õppejõud Maret Mursa debüütprojekt “Neli vaadet” esitab neli heli- ja liikumisgraafilist vaadet ühele loole. Lavaprojekt sündis osana doktoriõppe uurimistööst “Teadlik inhibitsioon esineja töös”, käsitledes Alexanderi tehnika põhimõtete kasutamist stampvõtete peatamiseks.
Kuidas teha inimene teadlikuks sellest, kuidas ta maailmale reageerib? Sellest, milline on tema kehasse ladestunud mälu? Millised on tema sisse peitunud lood, lahendused, hinnangud?
“Neli vaadet” on neli tantsulis-muusikalist vaadet ühele loole. Lugu ja selle väljendamise viisid tõukuvad Alexanderi tehnika ja kinesioloogia kokkupuutest, mis teaduslik-kunstiliste meetoditega on kaevunud inimese süvakihtidesse ning leidnud sealt üles midagi, mis varem tähelepanu alt väljas oli.
Alexanderi tehnika on meetod, mille abil saab inimene teadlikuks sellest, millised on tema kehasse ladestunud reageerimismustrid, harjumused, reaktsioonid. Nende parem tundmaõppimine aitab nii kehaliste pingete lahendamisel kui ka üldisema harmoonia leidmisel. Kinesioloogia on psühhofüsioloogiline korrektsiooni meetod, mis baseerub Hiina energiaõpetusel ning aitab – nagu ka Alexanderi tehnika – inimesel paremini tundma õppida tema kehasse ladestunud varjatud kihistusi.
Homsest kuni 2. novembrini toimub Jõhvi Kontserdimajas üle-eestiline haridusfestival, mille keskseks teemaks on koostöö õpetaja, õpilase ja koolivälise organisatsiooni vahel. Festivalile on oodatud osalema kõik haridustöötajad, õpilased, ettevõtjad, lapsevanemad ning pered.
Järjekorras juba teine haridusfestival annab põhjaliku ülevaate võimalustest ja praktikatest, kuidas arendada ettevõtlikkust ja keskkonnateadlikkust igapäevases õppetöös ning millised on senised kogemused nii Eestis kui mujal maailmas.
Festivali konverentsidel, töötubades, messil ja Ahhaa keskuses on võimalik tutvuda heade näidete ja asjalike juhenditega – kuidas elavdada ja arendada õppetegevust koostöös kooliväliste organisatsioonidega.
Haridusfestivali korraldavad Ida-Viru Ettevõtluskeskus, TÜ Narva Kolledž, Keskkonnaamet. Partner on Entrum.
Põhjala lühikestesse sügis- ja talvepäevadesse toob ka sellel aastal sära ja vaimuvalgust juurde Põhjamaade raamatukogunädal. Juba 14. korda toimuv nädal täis ettelugemisi, näitusi, arutelusid jms kannab seekord pealkirja “Maagiline Põhjala”. Nädal toimub 8.-14. novembrini.
Põhjala saagad ja mütoloogia on oluliselt mõjutanud põhjamaade tänapäeva fantaasiakirjandust. Karm loodus, pimedus ja äng kujundasid müstikal põhineva jutustamisstiili, mille abil vestjad püüdsid selgitada üleloomulikke loodusnähtusi.
Sellel aastal on korraldajad valinud ette lugemiseks järgmiste autorite tekstid: Andri Snær Magnason Islandilt, John Ajvide Lindquist Rootsist ja Lene Kaaberbøl Taanist.
Nagu ikka saavad ka Eesti raamatukogud, koolid ja seltsimajad Põhja- ja Baltimaade ühises ettevõtmises kaasa lüüa. Erinevalt varasemast saab seekord registreerida osavõtust huvitatud asutuse Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kodulehekülje kaudu.
Toompea Haridusseminari koosolekul oli kõne all haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevuse testimise pilootuuringu tulemused ning ülikoolide ja täiendõppe roll ametialases ettevalmistuses. Ettekande neil teemadel pidasid Jaak Uibu ja Ülo Vooglaid. Seminaril osalejad võttis vastu Riigikogu aseesimees Jüri Ratas.
Viidates Jaak Uibu uuringu tulemustele, millest nähtus, et riigiasutuste poolt inimeste kirjadele vastamine on pealiskaudne, osutas maaelukomisjoni esimees Kalev Kotkas, et riik on tõepoolest muutunud õhukeseks, ega suuda alati talle pandud ülesandeid täita.
„Riigi eesmärgiks ei tohi praegu olla odavus, vaid hoolivus ja konkurentsivõime,” ütles Kotkas.
Seminaril osalenud Riigikogu liige Tarmo Kõuts tõdes, et ühiskonnas puudub mehhanism, et kasvatata noortes õigeid väärtushinnanguid, mille tõttu kannatab ka riigi toimimine.
Oma uuringus, milles vaadeldi, kuidas riigiasutused vastavad selgituse taotlustele ja märgukirjadele, mis saadetud erinevatele haridus- ja võimuinstitutsioonidele, tõdes Jaak Uibu, et enamik riigiastutuste vastuseid olid formaalsed ja sisulisi vastuseid tuli väga harva. Sellest järeldas Uibo, et haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevus komplitseeritud probleemide lahendamisel on madal või puudub üldse. Ka tõi ta esile ametnike arrogantsuse ning tahte ja motivatsiooni puudumise küsimustele vastamisel.
Ülo Vooglaid kõneles oma ettekandes haridussüsteemi puudulikkusest ametniku kui tervikliku ja pädeva isiksuse kujundamisel ja tõdedes muuhulgas, et Eesti kõrgharidussüsteem ei ole tegelikult võimeline ette valmistama ametnikke, kes on piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud. Vooglaiu hinnangul on otsuste kvaliteet täna madal ja ametkonnal puudub reaalne vastutus oma tegevuse eest.
Seminari aitas korralda Riigikogu maaelukomisjon. Komisjonil on Toompea Haridusseminariga pikaajaline koostöö.
Arstide liit pöördus haigekassa nõukogu poole ettepanekuga koostada haigekassa eelarve, mis ei oleks vastuolus kehtivate seadustega. Haigekassa nõukogus arutati haigekassa järgmise aasta eelarvet, milles ei ole kasutatud kõiki seaduslikult tagatud võimalusi arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks. Arstide liit tegi ettepaneku täita valitsuse määrust, millega kehtestati tervishoiuteenuste hinnakoefitsient tähtajaliselt kuni käesoleva aasta lõpuni, ja taastada hinnad 2009. aasta tasemel. Ravikulude suurenemise katteks tuleb kasutada seadustega ettenähtud võimalusi. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi on riigil kohustus rahastada haiglate kapitalikulusid riigieelarvest. Haigekassa nõukogusse kuuluvad valitsuse ja riigikogu liikmed peaksid tegema riigieelarve menetlemisel vastava parandusettepaneku. Kui haigekassa eelarve kulud ületavad tulusid, siis saab vahe katta eelmiste aastate jaotamata kasumist, mille suurus on praegu üle 2 miljardi krooni. 2011. aastal lubab seadus kasutada sellest 551 miljonit.
Meie tervishoiusüsteemi praegune teravaim probleem on pikad ravijärjekorrad, mis piirab oluliselt patsientide võimalusi saada õigeaegset arstiabi ja ohustab nende tervist. Ravihindade vähendamise tõttu on haiglad sunnitud kokku hoidma nii tööjõu kui ravimite ja kulumaterjalide pealt. Tervishoiutöötajatele pealesurutud osalise töökoormuse ja palgata puhkuste tõttu ei saa järjekordi lühendada ja hinnakärpe 1%-line vähendamine probleeme ei lahenda. Haigekassa aruandlusest selgub, et vaatamata ravijuhtude arvu mõneprotsendilisele tõusule on eriarstiabi saanud patsientide hulk vähenenud.
Hinnakärpe tühistamine võimaldab haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada.
Kultuuriminister Laine Jänes pidas laupäeval Norras toimunud rahvusvahelisel laulukultuurikonverentsil ettekande, kus arutles laulu- ja tantsupidude traditsiooni mõju üle Eesti ühiskonnale.
„Laulupidude ajalooliselt suurele ühiskondlikule ja ka poliitilisele mõjule on tänapäeval lisandunud veel üks külg. Laulupidude traditsioonist tahetakse aina rohkem osa saada ja see on õhutanud järjest suuremat huvi rahvusliku kultuuripärandi vastu. Eesti rahvusmustreid on avastanud moekunstnikud ja disainerid, rahvuslikkusest ja traditsioonidest kantud looming on väga hästi vastu võetud,“ ütles minister. „Tulevik annab vastuse küsimusele, kuidas on kõige parem viis säilitada oma pärandit ja traditsioone, jättes samal ajal piisavalt ruumi arenguks ja muutusteks.“
Oma ettekande lõpetuseks kutsus minister Jänes kõiki konverentsil osalejaid järgmisel aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandvasse Tallinnasse, kus juulikuus toimub kultuuriaasta ühe tähtsündmusena noorte laulu- ja tantsupidu.
Eile ja täna Oslos toimuv konverents „Song for everyone – the road ahead“ keskendub laulva ühiskonna mõistele, tuginedes rahvusvahelistele näidetele ja kogemusele. Konverentsijärgsel seminaril arutatakse laulukultuuriteemalise koostöövõrgustiku loomist. Eestist osaleb konverentsil ka Eesti Kooriühingu esimees Aarne Saluveer.
KUMU kunstimuuseumis avatakse neljapäeval, 28. oktoobril kell 18 rahvusvaheline videokunstinäitus “Kõik saab korda”. Näitus jääb avatuks uue aasta alguseni. Näha saab Marina Abramovici, Eija-Liisa Ahtila, Kai Kaljo, Mike Marshalli, Ene-Liis Semperi, Santeri Tuori, Guido van der Werve töid. Näitus on avatud kunstimuuseumi 5. korrusel kolmapäevast pühapäevani kella 11-18.
Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi doktorandi Krista Aru doktoritöö „Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886–1935) näitel“ avalik kaitsmine toimus 22. oktoobril.
Väitekiri on kirjutatud autori poolt varem avaldatud monograafia „Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom“ (Tartu, 2008) põhjal. Analüüsi läbiv seisukoht on, et eestikeelne ajakirjandus oli 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses seltsiliikumise kõrval üks neid jõude, mis kandis ühiskonna moderniseerumisprotsessi ja kodanikuühiskonna kujunemist ning aitas kaasa Eesti Vabariigi sünnile ja kujunemisele. See, kuivõrd oli ajaleht mingil konkreetsel ajalõigul nimetatud ideede arendaja, sõltus Postimehe kui tugevalt toimetajakeskse väljaande puhul toimetaja suutlikkusest toimetada ajalehte vastavalt iseenda oskustele ja soovidele ning ühiskonna ootustele, vajadustele ja poliitilistele võimalustele. Väitekirja autor võtabki peamise vaatluse alla kahe Postimehe toimetaja – Karl August Hermanni ja Jaan Tõnissoni – rolli kodanikuühiskonna ja omakultuuri kujundajate ning edasikandjatena ajavahemikus 1886–1935.
Doktoritöö juhendaja on TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriloo professor Rein Veidemann. Oponendid on Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi dotsent Maarja Lõhmus ja TLÜ Ajaloo Instituudi vanemteadur Toomas Karjahärm.
Täna hommikul tegi pärast umbes kuupikkust pausi uksed lahti Hullo kauplus, Vormsi saare ainus toidupood, kirjutas Lääne Elu. Poodi hakkab pidama Anne Salupõld, kes on enda sõnul mandril varemgi kauplust pidanud. „Me ei ole Vormsis elanud, aga meil on siin tuttavad,” rääkis ta. „Kui siinne kauplus uksed kinni pani ja keegi poepidamist üle ei võtnud, mõtlesime, et teeme ise.” Kõige raskem aeg seisab tema hinnangul otse ukse ees. „Suveni on vaja vastu pidada, siis tulevad turistid ja läheb lihtsamaks,” sõnas poepidaja.
Algas meediakampaania metsakasutuse tõhustamiseks. Reklaamklipid jooksevad ETV ja Kanal 2 eetris kuni 1. detsembrini.
Tegemist on kolme erineva klipiga, kus metsaomanik käib mööda metsa ja kontrollib puid. Metsaomaniku rollis on Ain Lutsepp. Kampaania eesmärk on ärgitada metsaomanikke oma metsa rohkem majandama – küsida nõu ja abi ning taotleda toetusi.
Eesti laste internetiriskide tase on endiselt Euroopa kõrgemaid, näitab värske, Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud rahvusvaheline uuring. Siiski rõhutavad teadlased, et enamik lapsi pole internetis kogetust häiritud ning tulevad hästi toime asjadega, mida täiskasvanud peavad riskantseks.
Iga kaheksas Euroopa laps on olnud võrgukeskkonnas kogetu tõttu häiritud või endast väljas, selgub aruandest, mille tulemused põhinevad 23 000 noore ja nende vanematega läbi viidud intervjuudel. TÜ meediauuringute professori ja EU Kids Online Eesti uurimisrühma juhi Veronika Kalmuse sõnul ilmnes 9-16aastaste lastega läbi viidud intervjuudest, et just noorimatel lastel oli kõige raskem häiriva veebisisuga toime tulla ja uurijad soovitavad suunata edasise teavitustöö põhifookuse noorematele vanuserühmadele, et vähendada nende online-riske ja aidata paremini kasutada interneti pakutavaid võimalusi.
“Kõige rohkem on online-riske kogenud lapsi Eestis, Rootsis, Leedus ja Tšehhi Vabariigis, kõige vähem aga Itaalias, Portugalis ja Türgis. Eesti laste hulgas on erinevate riskidega kokku puutunuid üle 60%, veebikogemustest on olnud häiritud 25% noortest internetikasutajatest ehk kaks korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. “Nende näitajatega oleme paraku Euroopa tipus,” ütles Kalmus.
“Peamised meie laste poolt kogetavad riskid on seksuaalse alatooniga piltide nägemine (30%, Euroopa kõrgeim näitaja), netituttavaga päriselus kohtumine (26%, samuti Euroopa kõrgeim näitaja), seksuaalse sisuga sõnumite saamine (21%, Euroopa 3. näitaja) ja küberkiusamine (14%, Euroopa 1.-2. näitaja). Lisaks on meie lapsed Euroopas esikohal interneti liigkasutamise poolest: 50% tunnistab, et on sageli kogenud üht või mitut ülemäärase netitarbimisega seotud probleemi, näiteks jätnud unarusse pere, sõbrad ja koolitöö, samas Euroopa keskmine tase on 30%”, lisas Kalmus.
EU Kids Online’i uurimisvõrgustik viis intervjuud 9-16aastaste laste ja nende vanematega läbi 25 Euroopa riigis. Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni Turvalisema Interneti Programmist. Täismahus aruanne “Riskid ja turvalisus internetis: Euroopa laste vaatenurk” on kättesaadav aadressil www.eukidsonline.net
Aruande täiendatud versiooni, mis sisaldab ka vanemlikku järelevalvet puudutavaid tulemusi ja poliitikasoovitusi, on oodata novembris
1.-3. juulini toimuva noorte laulu- ja tantsupeo korraldajad kutsuvad noori appi pidu kaunimaks tegema. Et seekordne laulu- ja tantsupidu omapäraseks saaks, kutsub Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus kõiki Eestimaa lapsi ja noori oma pidu ilusaks ehtima ning osalema käsitöö- ja kunsti konkurssidel ehe maa ja ilm.
Korraldajad pakuvad osalejatele võimalust avada ja avastada paikkondlikku pärandit, mis kaunistaks ja pakuks traditsioonilist või selle juurtest loodud uusi ehedaid ehteid ja kaunistusi laulu- ja tantsupeol osalejatele ja peo keskkonnale.
Konkursile oodatakse omatehtud töid kunsti, käsitöö ja tööõpetuse valdkonnast, mis on valminud 2010. ning 2011. aastal. Tööde esitamise aeg on 14. veebruaril 2011.
Raamatukoguhoidjate ühing omistas Eesti Pärimusmuusika Keskusele teabekogu asutamise ja käimalükkamise eest tiitli Aasta tegu 2010.
Pärimusmuusika teabekogu avati Viljandi Pärimusmuusika Aida keldrikorrusel 2009. aasta kevadel. Lühikese ajaga on korrastatud mujetavaldav hulk pärimismuusika allikaid ning loodud juurdepääs paljudele elektroonilistele heli- ja videoandmebaasidele. “Teabekogust on saanud loominguline keskkond pärimusmuusikaga tegelemiseks ja uurimiseks,” seisab raamatukoguhoidjate ühingu avalduses.
Eesti Pärmismuusika keskuse esindajana 22. oktoobril auhinna vastu võtnud Sofia Joons sõnas, et nii suur tunnustus tuli üllatusena ning innutab seni teostamata ideed teabekeskuses teoks tegema.
Sel nädalal täitus aasta päevast, mil Märjamaa raamatukogu pani välja annetuskasti, et koguda täiendavat raha trükiste ostmiseks. Tänaseks päevaks on lugejad annetanud kokku 3733 krooni. Annetusi on teinud nii pensionärid kui noored. Osa annetajatest on toetanud raamatute ostmist 100 krooni kaupa, aga samas on ka neid, kes pea igal raamatukogu külastusel mõne väiksema kupüüri kogumiskasti on pannud.
Annetatud summa eest on ostetud raamatuid juba 2013 krooni eest. Enamik neist on topelteksemplarid, mis aitavad lühendada lugejate ooteaega nõutumate raamatute saamiseks.
Kõigile annetatud raha eest soetatud raamatutele on sisekaanele kleepinud märgise lugemisaasta embleemiga ja teksti “Ostetud lugejate rahaliste annetuste eest”.
MTÜ Hiidlaste Koostöökogu sai ETV saate Jõulutunnel toimkonnalt rõõmustava vastuse. Saatejuht Margus Saar teatas koostöökogu tegevuskeskuse juhatajale Reet Kokovkinile, et kuue taotluse hulgast valiti välja hiidlaste palve koguda tänavu jõuluajal raha Hiiumaa haiglale tomograafi ostmiseks. Valik tehti eelkõige seepärast, et insuldihaigete uuringuteks ja raviks hädavajaliku tomograafi soetamine toetab Hiiu saare regionaalset arengut.
Eelmisel aastal surid Hiiumaal pooled insulti haigestunuist, sest patsientide elu sõltub sellest, kui kiiresti jõutakse korraldada transport pealinna tomograafiuuringule. Kriitiline aeg diagnoosimiseks on neli tundi, mis Hiiumaalt pealinna suundudes kulub ainuüksi transpordile. Insulti ja muidki haigusi aitaks kiiresti diagnoosida kompuutertomograafiga tehtav pilt ning seda võimalust on haigla endale soovinud juba viimased paar aastat.
Oktoobri alguses otsustas MTÜ Hiidlaste Koostöökogu haarata õlekõrrest ja saatis ETV saatele “Jõulutunnel” taotluse palvega koguda sel aastal raha Hiiumaa haiglale tomograafi ostmiseks.
2010. aasta sügisel liitus keelekümblusprogrammiga neli kooli ja kaks lasteaeda. Liitunute hulgas oli ka üks eestikeelne kool, kes avas vene kodukeelega lastele 1. klassi kümblusklassina, et tagada seeläbi lastel vene keele säilimine. Keelekümblusprogrammi rakendamine ja sellega liitumine on koolidele vabatahtlik.
Koolide hulgast kuuluvad nüüdsest keelekümblejate ridadesse Ehte Humanitaargümnaasium, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium, Tallinna Õismäe Vene Lütseum ja Tallinna Kunstigümnaasium. Keelekümbluslasteaedade sekka astusid Sillamäe Jaaniussike ja Kohtla-Järve Väikemees.
Keelekümblusprogrammis osaleb üle 4500 lapse ja enam kui 600 õpetajat. Täpsed andmed sel õppeaastal programmis osalejate arvude kohta selguvad novembris, mil kogutakse traditsioonilist kümblusklasside statistikat.
Keelekümblusprogrammiga on kokku liitunud 34 kooli. Varane keelekümblus toimub lasteaiast põhikooli lõpuni, hiline keelekümblus viiakse läbi 6.–9. klassides.
Sama palju osaleb programmis ka lasteaedu. 17 lasteaiarühma rakendavad osalist keelekümblust ja 37 rühma täielikku keelekümblust. Osalise keelekümblusega rühmades käib enam kui 300 ja täieliku keelekümblusega rühmades üle 700 lapse.
Keelekümblus on kakskeelset haridust rikastav õppevorm eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles ja võõrkeeltes. Keelekümblust rakendatakse Eestis riikliku programmina Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel ja toetusel. Keelekümblusprogrammi ohjab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Äsja lõppenud rahvusvahelisel Natura metsakonverentsil arutati metsaomaniku rolli Natura 2000 võrgustiku kuuluvate alade kaitsel ja majandamisel. Konverentsil leiti ühiselt, et metsaomanikku on vaja senisest enam kaasata looduskaitsesse ehk Natura 2000 alade looduslähedasse majandamisse.
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa sõnul on kõige efektiivsem moodus metsaomaniku kaasamiseks läbi esindusorganisatsioonide ehk metsaühistute, mille kaudu liigub metsaomanikele vajalik informatsioon ja abi kõige tõhusamalt.
Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu loodi Eestisse Natura 2000 alad, mille eesmärgiks on tagada liigiline mitmekesisus looduses. Eestis on Natura aladel 90 000 ha metsamaad, ent ainult pooled metsaomanikud on esitanud SA Erametsakeskusele taotluse toetuste maksmiseks.
MTÜ Näputüüselts ja Võrumaa Muuseum kutsuvad kõiki huvilisi osalema 24. novembrist -31. detsembrini toimuval jõulunäitusel „Igal hingel oma ingel“.
Teemakohaseid töid oodatakse 15.-19. novembrini Võrumaa muuseumis. Kontaktisik Tiia Haug tiia.haug@mail.ee tel 5254962.
Seoses näitusega toimuvad kolmel advendi-eelsel reedel 26.11, 3.12 ja 10.12 Võrumaa muuseumis kell 12-16 töötoad, kus saab õppida ja õpetada jõulukingituste ja -kaunistuste valmistamist. Oodatud on kõik, kellel on midagi õpetada, selleks palutakse ennast kirja panna 15. novembrini e-postiga sepamari@gmail.com või telefonil 51928199.
Õppima on oodatud kõik ja selleks ei ole vaja kirja panna.
22. detsembril on näitusel müügipäev. Kõik näitusele toodud tööd peaksid olema varustatud väikese nimesildiga ja müügisoovi korral juurde lisatud ka hind.
Täna toimuval Põlva Ühisgümnaasiumi 60. aastapäeva kokkutulekul leiab ühtlasi aset gümnasistide kaheksa aasta jooksul tehtud uurimistööde ettekandmine, teatab polvamaa.ee.
Põlva Ühisgümnaasiumis on aine uurimustöö alused ainekavas olnud juba kaheksa aastat. Just antud ainest ajendatult sündis Põlva ÜG õpetajal Maie Karatatšil idee aastate jooksul kogunenud tööd ette kanda.
„Kõigis Eesti gümnaasiumides peavad uue õppekava järgi õpilased kehastuma noorteks teadlasteks ning koostama ühe uurimistöö,“ rääkis Karakatš. „Meie koolis on puhtalt uurimisele keskenduv aine tervelt kaheksa aasta jagu töid tekitanud.“
Ühele huvipakkuvamale teemale, kooli mainele viitades leidis Karakatš, et see võib veel tänagi aktuaalne olla. „Kooli nimevahetuste tõttu leidub veel siin-seal Eestis arusaam justkui Põlvas oleks ainult üks kool – Põlva Keskkool (Põlva Ühisgümnaasiumi kunagine nimi – R.V.). Tegelikkus on teistsugune, aga teema uurimine tõi välja, et nimede segadus külvab arusaamatust,“ andis Karakatš mõista.
Varasematel aastatel on Põlva Ühisgümnaasiumis traditsiooniliselt korraldatud õpilaskonverentse, et vahetada kogemusi gümnasistide ja keskastme õpilaste vahel.
Timahava Põlvamaa aastakaoppajast valit` Verska gümnaasiumi eesti kiile ja kiränüdse oppaja` Hoidmetsa Ilme om konkreetne inemine, kiä om uma rangõ olõmisga vällä tiinü ni opilastõ avvustusõ`, ku hää` opitulõmuse`.
Hoidmetsa Ilme om saisukotussõl, õt ku latsõga võro keeleh kõnõlõda sõs tuu tähenda-ai tuud, õt lats kooli minneh kiräkiilt selges saa-ai. Nutovi Mirjami pilt
Ilme, ni pall`o ku ma` sinno olõ kõrvalt nännü, olõt sa` mullõ väega rangõ ja tõsidsõ inemise mulje jätnü`
Mulle miilü-üi` väega pall`o kõnõlda. Mulle miilü-üi` latsivanempitega tänava pääl kõnõlda näide latsist. Õga sõs imä saa-ai` 17. aastakast sundi raamatit lugõma. Lats piät õks eis tuust arvu saama.` Ma` olõ umi mõttiga inämp uma taloh, ku siih Verskah.
Koh sul taa talo om?
Tuu talo om mul Võpolsovah, s`oo om mu vanaimä talo – Pedaste talo. Augustih oll` meil sääl viil lehm kah. Imägä kuigi katõ pääle saimi tä är` peetüs. A talo om talo. Maa om ja kikäs om ja…
Kas sullõ om taa talovärk sõs süämelähkul vai?
Kuis nüid üteldä…kunagi ole-es`, a nüid om.
A kost sul sääne armastus tulõ sõs kodukandi vasta`?
(nakas naarma) Tädi Laine (Lõvi Laine- toim.)käskse. Sõs tett` muuseumit ja ma` oll` oppaja` ja kuigi ni tuu huvi tull` A mu vanaimä ütel` külh mullõ ni, õt „kas sa olõt ülikoolih kõ`õ ullimp, õt sinno just Setomaalõ saadeti vai?“ (nakas naarma`).
Miä sa` sõs nooruspõlveh teit tah Verskah?
Või meil oll` pall`o ringe kultuurimajah… estraadiring oll` ja. Ma` olõ terve elo näüdelnü ja mullõ miildü tuu. Ka lavapääl miildüs olla`. Tegelikult ma pidigi üldse tuud asja minemä opma, a sõs lätsi õks vinnekiilt opma`. (Ilme om ni näüteringe juhend` ku mitmete Leelopääväde päävävedosnik olnu`- toim.)
Ilme, ma` tiiä sinno jo tuust aost ku ma` põhikooli aol käve Verskahe Haavaoksa Pauli luulõkonkursil etlemah. Kas sa olõtki Haavaoksa konkurssi kokkukutsjast vai?
Jah. Mi alosti` Haavaoksa luulekonkurssit üten Raudsepa Milivi ja Lilliku Ainoga. A Verskahe asusi` ma` 1985. aastakal, päält Tallinna Pedagoogikaülikooli lõpõtamist vinne kiile oppajana`. Ku Verska kuul alust` 1987. aastakal tüüd vahtsõh koolimajah, sõs tull` ka tuu konkurss ja sõs oll` ma jo klassiväldisetüü organisaator.
Mis aol sust imäkiile oppaja sõs sai?
Kadunu Lehestiku Paul täütse är` mu iist avalduse Tartu Ülikooli eesti keele erialale kuna tuudaigu oll` kooli eesti keele oppajat vaja, sest Raudsepa Milvi läts` är` Oravale. Ma` lätsi sõs eksamile ja sai üte korgharidusõ paasil omanda` tõõsõ korghariduse`. Parhilla opi ma eesti kiilt magistrioppuseh.
Küsimisele, õt kas Ilme saa sõs jo kolmanda korgharidusõ lüü naanõ käega.
Nüid ku ma` magistrioppuse är` lõpeta, sõs ma` allõs saa eesti kiile korgharidus.
Kas su arvatõh om ka sõs tuu kolm aastakat bakalaureuse opõt ulltamine?
Mitte ulltamine. Tuu om allõs üts tasõ ja võib-olla põhikooli oppajalõ piisäs tuust tävvesti. A ma` eis tunnõ, õt ku ma` taha õks gümnaasiumih opata, sõs om nagu inämpät vaja.
Sinno valit` timahava Põlvamaa aastaka oppajast gümnaasiumi astmeh, tuu om sõs nüid nagu elutüü vili?
Kahjus küll.
Mille kahjus?
Noo nüid om sääne tunnõ, õt elo omgi läbi?
A miä tuu su jaost tähendas?
Ma` tiia-ai`. Mudugi om hää miil, õt kiäki märkas ja kiäki vali ja kiäki tutvustas, a ma` tii õks tüüd täpselt samamuudu.
Kost n`oo tulõmusõ tulõ sõs, õt sinno edile om nõst?
Tuu om sääne kura oppaja tüü. Ku sa olõt midägi õks koth tetä andnu, sõs tulõ tuud kontrolli`. Ja saa-ai eesti keeleh õks nii, õt kirotami ütskõk kuis.
A kuis ortograafia mõistmisega om? Öeldas ju, õt arvuti takah olõmine tege inemise ullist`.
Ma` usu-ui`, õt tuu arvuti är` rikus. Õgal aol om olnu` uma` hädä. Noo ku om kah tuu „suht“ seeh, miäs sõs iks.
Kas om ka kirjändites „suht“ seeh vai?
Jaa! „Mogri Märt on suht normaalne mees“. Säänsit lausõit õks kirotatas. Tegelikult om ni, õt midä inämp inemine lugõ, tuud parempini nakas tä ka kirotama, sest lõpus jääse tallõ kõk n`oo koma ja õigekiri miilde`. Ma` olõ ütelnu ka uma opilastõlõ, õt harinege umi lausõid kirotama ni, õt ti mõistaside sinnä õigõ kirävahe märgi panna`.
Miildüs ka sullõ uma tüü vai?
Kiärdüst oppa` ma hüä miilega a eesti kiil om sääne… (väljendas uma näoga ebameeldivust) – tuu om üts lõputu „k“, „p“ „t“.
Kiä su hindä lemmiku kiärniku omma`?
Dostojevski ja Wilde ja vot Tammsaare… vaihtepääl tä miildüs ja vaihtepääl miilü-üi`. Mulle miildü luuletuse väega ja mulle miildüs ku latsõ kirotasõ luuletusi. Säält om õkva är` nätä, õt kas timäs om määne mõtõ seeh vai ole-ei`.
Sa olõd ratsionalist?
Kuule jah! Ma` olõ opilastõla ka ütelnu`, õt kuulgõ ku ti arvatõ, õt mi teemi taha balletitunni, õt kas sõs tulõ siiä õpilasi mano vai? Tule-ei jo!
Miä sa` tuust Seto gümnaasiumi ideest arvad vai sa äkki saa-aiki` üldse tuust ausalt kõnõlõda?
Minkä peräst ma` saa-ai`? Õga oppaja` kiä koolih tüütäs, tüütäs õks tuu hääst, õt uma koolil olõs hää. Ja ma` arva, õt ku täl om midägi üteldä, sõs tä ka ütles. A ku ole-ei midägi üteldä, sõs tulõ vakka olla`. A Seto Gümnaasium … alguseh käve jutu Seto Kuningriigi Gümnaasiumist, a ma` arva, õt tuu om jumala õigõ, õt tuu om Verska gümnaasium, sest taa om riigikool. Seto pärimus- ja kultuur om alati olnu` siih koolih ja jääse ka edespidi olõma. Kõnelgu n`oo aokiräniku ja vallavanempa midä tahtva`. A midä tuu nime muutmine koolile tähendasi – mitte midägi.
Terve mi vestlus olõt sa väega ilosat seto kiilt kõnelnu`.
Jah ku ma edimeste klassi lätsi, sõs ma` mõistsõ vinne ja saksa kiilt ja ma` mõistse seto kiilt, a tuud eesti kiilt ma` väega mõista-as`
Kas tuu om võimlaik, õt ku latsiaia latsõga seto vai võrokeeleh kõnõlõt, sõs tä lät kooli ja täl om rassõ kirä kiilt oppi`?
No ja mis sõs ku mõista-ai`? Ma` ka lätsi kooli ja mõista-as eesti kiilt kõnõlda, a praegu õks mõista. A kost sääne arusaam tulõ, tuud ma´ tiia-ai´. Eesti kiilt kuuld lats nagunii õgaltpuult mano. Ni arenese täl jo mõlempa keele`.
Kas tuu jutt piät paika, õt latsõ mõista-ai kõnõlda?
Latsõ kõnõlõsõ`… ku nää` tahtva`. Mudogi om näil sääl määnsegi eesti keeldse sõna` seeh. Ma olõ mitmeid korgi öelnu`, õt ole-ei olulinõ määnseh keeleh iniemine uma juuri vasta huvi tund`, pääasi, õt tä huvi tund.
Lõvi Laine, Ilme tädi:
„Ilme om hää lats! Ütskõk, miä mul om vaja olnu ni ametiaalaselt ku kotoh, ma` või alati timä pääle luuta`. Tä ütle-es` kunagi edimedse asjana, õt saa-ai` vaid õks „tulõ är` tetä“. Ma` leia, õt uma iseloomult om tä väega uma esä ku ka veidkese mu muudu. Mi` või külh rangõ olekuga olla´ a mi ole-ei salakavala`. Ku om vaja öelda, sõs mi ütle lihtsält är`. Samah ku sul om suure ootusõ tõisile, sõs piät sa ka eis eishindä vasta rangõ olõma`. Tä om ka mu puja ristiimä ja tä om alati väega hooliv olnu sjooh osah.“
Merili Kõiv, Tartu Ülikooli II kursuse tudeng, Hoidmeta endine õpilane
„Tä oll` väega hää oppaja! Ma ütles´, õt umaala professionaal ja autoriteet, kinkäst peet` lugo. Tä mõist uma ainet väega höste selges tetä kasutadeh taa jaos kohati eiski humoorikaid näüteid. Tä mõist tundi põenvust sisse tuvva. Samah mõist` tä opilastõlõ lähenedä ja näist arvu saia`. Opilasõ a tundsõ eishinnäst timägä höste. Tä oll` kahtlemalda üts parimpaid oppajaid, kuigi tä oll` väega rangõ ja nõudse ünsä paljo.
Ruhnu blogi kirjutab, et täna on tuule kiirus stabiilselt 12-16 meetrit sekundis ja otse lõunast. Viskab ka vihma. Laev jääb tulemata ja ega vist lennuk ka ei lenda.
Ilm.ee teatas, et lume- ja lörtsisadu levib üle maa, saartel ja läänerannikul sajab lörtsi ja vihma.Tugevate edela- ja läänetuulte tsoon haarab tsükloni keskmest lõuna poole jäävad alad: Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa ja Põlvamaa. Tuule kiirus ulatub iiliti 18-23 m/s.
Laupäeval puhub lahkunud tsükloni tagalas tugev läänekaarte tuul, päeval saabub Läänemerelt veel üks väike osatsüklon, mis liigub kas üle lõunapiiri või Põhja-Läti. Lörtsi- ja vihmasadu intensiivistub päeval taas. Õhtuks edelatuul nõrgeneb. Öösel on -3…+3, päeval 2…6ºC.
Olge ettevaatlikud – teeolud on halvad kõikjal üle Eesti!
