Õpilased alustavad taas võistlust suitsuprii klassi tiitlile

Täna, 11. oktoobril algab üheksandat korda võistlus „Suitsuprii klass“, millele on oodatud osalema kõik põhi- ja keskkooliõpilased üle Eesti.

„Suitsuprii klass” on Tervise Arengu Instituudi poolt korraldatav suitsetamisvastane ennetusprogramm koolinoortele, mille eesmärgiks on ennetada suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist, motiveerida tubakat tarbivaid õpilasi sellest loobuma ning toetada tubakavabadust kui eluviisi.

Võistlusel osalevad klassid koos klassijuhatajaga otsustavad olla tubakavabad vähemalt kuus kuud. Lisaks suitsetamisele ei tohi tarbida ka muid suitsuvabasid tubakatooteid ega teha vesipiipu. Klass kinnitab soovi olla suitsuprii lepinguga, mis ühiselt allkirjastatakse. Lepingu täitmist kontrollivad õpilased ja õpetaja ise.

Konkurss kestab kuni 11. aprillini 2011. Kõigi suitsupriiks jäänud klasside vahel loositakse välja 15 rahalist preemiat suurusega 5000 krooni, mis on mõeldud matka, ekskursiooni või muu toreda klassiürituse korraldamiseks.

Suitsuprii klassi võistluse idee pärineb Soomest.

Matsalus tugevdatakse koostööd kohaliku võrgustikuga

Matsalu rahvuspargis ja selle ümbruses rakendatakse keskkonnaameti projekti, mille eesmärk on tugevdada kohalikku koostöövõrgustikku, elavdada piirkonna majanduskeskkonda, parandada kaitsealade kättesaadavust ja tõsta huvi looduskaitsealade suhtes.

„See projekt on üks osa Läänemere piirkonna programmist aastateks 2007-2013. Sellesse haaratakse majutus- ja toitlustusasutused, kohalikud elanikud, giidid, paadi- ja kanuumatkade korraldajad, külaseltsid ja kalurid,” ütles keskkonnaameti projektijuht Nele Sõber.

Projekti raames korraldatakse kohalike elanike ja ettevõtjate osavõtul mitmeid ümarlaudu, seminare ja infopäevi. Ühisürituste kaudu saavad turismiettevõtjad infot looduskaitsealal lubatud tegevustest ja võimalustest, teisalt aga kogutakse infot võimalustest, mida saavad pakkuda elanikud ja ettevõtjad, et suurendada rahvuspargi populaarsust.

Lisaks soovitakse projekti raames luua tihedamaid kontakte koolide ja õpetajatega, et leida lahendusi puuetega lastele külastuse korraldamiseks Matsalu rahvuspargis. See eeldab erinevate liikumisvõimaluste loomist rahvuspargis.

Toimub ka mitu külastaja-uuringut, et selgitada välja rahvuspargi populaarsus/ebapopulaarsus ja inimtegevuse mõju rahvuspargile.

Veebimänguga uimastite vastu

Täna algab 7.–8. klasside õpilastele mõeldud veebipõhine uimastiennetuslik mängu I.S.E., mille korraldavad Eesti karskusliit AVE ning Tervise Arengu Instituut.
 
Mäng kestab kaheksa nädalat. Mänguline võistlus peaks panema uimastitemaatika üle arutlema ning tegutsema neljaliikmeliste võistkondade kõrval ka nende sõbrad, õpetajad ja vanemad.

Kõigi mängu lõpetanute seast loositakse välja kuus võistkonda, kes saavad koos kuue kõige enam punkte saanud võistkonnaga osaleda I.S.E talvelaagris. Võistlusel enim punkte kogunud meeskond saab lisaks laagris osalemisele auhinnaks omal valikul kas lumelaua- või mäesuusatamiskoolituse, veekeskuse külastuse või spordipoe kinkekaardid. Lisaks antakse igal nädalal välja eriauhind nädala originaalseimale ülesande lahendajale.

Mängu info ja reeglid

Laste- ja noortenäidendite võistluse tähtaeg läheneb

Viimaseid päevi, kuni 15. oktoobrini, saab esitada võistlustöid laste- ja noortenäidendite võistlusele, mille on välja kuulutanud Eesti Teatri Agentuur koostöös Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti teatritega.

Viieliikmeline žürii eesotsas Doris Karevaga ootab näitekirjanikelt, dramaturgidelt, kirjanikelt, teatripraktikutelt ja harrastajatelt algupäraseid ning kaasaegseid lastele ja noortele mõeldud tekste väikelavadele ja väiketruppidele kõikvõimalikes draamažanrites ja teatrilaadides, välja arvatud jõulunäidendid ja muinasjuttude dramatiseeringud.

Võistluse auhinnafond on 36 000 Eesti krooni, lisaks jõuab üks võidutöödest 2011. aastal Ugala lavale.

Lisainfo

Roosna-Alliku matkamängul osales sadakond inimest

Roosna-Allikul toimus läinud nädalal juba viies matkamäng, milest võttis osa 23 võistkonda kokku ligi saja osalejaga, edastas Järvamaa infoportaal.

Osalejatel tuli kaardi ning legendi järgi orienteerudes läbida Roosna-Alliku ümbruses kümme kontrollpunkti ning täita seal erinevaid ülesandeid alates köitel kõndimisest ja paadisõidust kuni “soo” ületamise ning kalendritähtpäevade järjestamiseni.

Ühe ürituse peakorraldaja, naiskodukaitse Järva ringkonna esinaise Kaire Lõhmuse läbisid võistkonnad, kus oli nii päris väikeseid matkalisi kui täiskasvanuid kontrollpunkte läbides pisut üle 11 kilomeetri. „Juba viiendat korda toimunud üritusega soovime propageerida tervislikke eluviise, looduses liikumist ning tutvustada ka Kaitseliidu ning selle allorganisatsioonide tegevust,” lausus Lõhmus.

„Suurt rõõmu valmistas nii suur osavõtjate hulk, mis on koraldajatele suur tunnustus ning annab jõudu üritusega ka järgmistel aastatel jätkata,” lisas Lõhmus.

Foto: Jarva.ee

Viru-Nigula kirikus õnnistati altarivitraaž

Viru-Nigula kirikus õnnistati altarivitraaž, mis kujutab Kristuse taevaminekut, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Viru-Nigula kiriku sisustus hävis sõja ajal, ent pühakoja ennesõja-aegsel altarimaalil oli kujutatud sama teema. Möödunud sajandi viiekümnendail aastail sisustati kirik uuesti.

Altarivitraaži idee pärineb 1970. aastatest, kui kogudust teenis praegune luterikiriku peapiiskop Andres Põder.

Vitraaži autor Andrei Lobanov on ka Pöide ja Jõelähtme kiriku vitraaži autor, samuti on ta teinud osa Narva Aleksandri kiriku freskodest ja mosaiikidest.

„Altariaken — ta vajab täitsa konkreetset teemat. Õlimaal, mis kunagi oli siin, kujutaski Kristust enam-vähem samamoodi. Idee oligi teha repliik vanast altarist, mis ei ole säilinud, aga akna sees. Seal oli tahvelmaal, nüüd on vitraaž,” rääkis Andrei Lobanov.

Hõimupäev riiklikuks tähtpäevaks, lipupäevaks

Jaak Prozes,
Hõimupäevade peamisi korraldajaid alates 1988. aastast

Teen ettepaneku hakata tähistama hõimupäeva nii Eestis, Soomes kui ka Ungaris riikliku pühana ja heisata sel puhul lipud. Kutsun kõiki seda algatust toetavaid inimesi heiskama hõimuliikumise ja soome-ugri hõimurahvaste auks ja toetuseks lippe juba selle, 2010. aasta hõimupäeval, 16. oktoobril.

Mõte tähistada hõimupäeva ei ole uus — 1931. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressil, kus osales üle 2000 soome-ugri rahvaste delegaadi, võeti vastu otsus tähistada seda oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel Eestis, Soomes ja Ungaris üheaegselt.

Eesti, Soome ja Ungari tekkimine oli loonud eelduse soome-ugri rahvaste tihedamaks koostööks. Juba 1920-ndatel aastatel asutati mitmeid liite ja organisatsioone, korraldati haridus- ja kultuurisündmusi, mille põhikirjaliseks eesmärgiks oli soome-ugri rahvaste koostöö arendamine ja nende rahvaste tutvustamine. Loe edasi: Hõimupäev riiklikuks tähtpäevaks, lipupäevaks

Novembris toimub Võrus Uma Meki suurlaat

Võrus korraldatakse 13. novembril Uma Meki suurlaat 2010, kuhu oodatakse kauplema peamiselt omakandi toidutootjaid.

Teretulnud on kõik hoidiste-, leiva-, küpsetiste ja teiste maitsvate toodete valmistajad. Käsitöömeistrite kaup peaks olema seotud toiduga: lusikad, kulbid, kausid, potid-pannid jne. Seekord jäägu mütsid-sallid-käpikud koju. Väärt laadakaup on aga kauni pitsiga rätikud, linikud, laudlinad, põlled ja pajalapid.

Vana-Võromaa tuntumatest tegijatest on praeguseks lubanud laadale kauplema tulla Nopri Talumeierei, Taarapõllu talu, Alt-Lauri talu, Setomaalt Kolme Sõsara Hõrgutised jt. Naabermaakondadest on esindatud Põlvamaa Rohelisem märk.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima traditsioonilisi vanu toite. Meelelahutust pakuvad Võrumaa muusikakoolide lapsed, päeva juhib Arlet Palmiste. Laat toimub Võru spordihallis 13. novembril kell 10-16. Müüjatele ja laadalistele on osalemine tasuta.

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.

Laadale registreerimine ja info tel 502 8783 ja e-postiga umamekk@voruleader.ee.

RAM koolis jätkub Gaia Hariduse kursus

Eesti Ökokogukondade Ühenduse 17 liiget ja lähemat sõpra viisid kevadel üheskoos läbi Eesti esimese Gaia Hariduse kursuse Rocca al Mare koolis (RAM). Sel sügisel kursus jätkub ning kuuenädalase kursuse raames annavad tunde ka eelmisel kevadel osalenud Gaia Hariduse koolitajad, keda on kümne ringis.

Kursuse raames tutvuvad õpilased kõigi Gaia Hariduse aspektidega (ökoloogiline, maailmavaateline, sotsiaalne ja majanduslik), õpivad, kuidas kogukonnad toimivad ja kuidas neid luua (kasvõi enda vahetus sotsiaalses keskkonnas).

Tegevusse on planeeritud palju liikumist, mänge, filme ja osalevat õppimist. Külastati nii Uue Maailma Seltsi kui ka Lilleoru kogukonda, kuhu toimus ka kahepäevane väljasõit.

Hetk Gaia Hariduse suviselt infopäeval. Foto: Katrin Lipp, Bioneer.ee
Gaia Hariduse programm on alguse saanud maailmas populaarseks saanud ökokülade liikumisest. Eesti Ökokogukondade Ühenduse aktiivsed vabatahtlikud tundsid, et jätkusuutliku elu haridust oleks väga vaja ka Eesti koolides.

Seetõttu lõid umbes 17 vabatahtlikku 2009/2010. aasta talvel Gaia Hariduse Eestile kohandatud mudeli, mis on pidevas täienemises. Rahvusvaheliselt on tegemist kuu ajalise kursusega täiskasvanutele.

Eesti koolides rakendatav programm on Euroopa esimene. Euroopas on üle 300 ökoküla. Eesti ökokogukondade sellesuvisel kokkutulekul toimus ka Gaia Hariduse infopäev. Tulevikus on kindlasti plaanis pikemaid kursusi korraldada ka täiskasvanutele.

Sel suvel korraldas Gaia Haridus, mis on Eesti Ökokogukondade Ühenduse projekt, ka koostöös Vabaharidusliiduga kolm kahepäevast koolitust täiskasvanutele, kes nõudsid kursuse lõppedes lisa.

Allikas: Bioneer.ee

Soolise võrdõiguslikkuse projektid saavad tuge

Ettevõtjad üle Eesti saavad taotleda Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine“ tuge oma vastavatele projektidele.

Toetuse andmise eesmärgiks on tööelu kvaliteedi parandamine läbi soolist võrdõiguslikkust edendavate tegevuste. Toetatakse töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmist soolise võrdõiguslikkuse teemadel ning naiste ja meeste võrdse kohtlemise alaste normide rakendamist.

Nii on meetme vahendusel võimalik taotleda rahastust organisatsiooni soolise võrdõiguslikkuse olukorra väljaselgitamiseks ning parendamiseks. Programmi raames saab teostada analüüsi, konsultatsiooni, koolitusi ja nõustamist ning viia ellu olukorra parendamiseks vajalikke tegevusi.

Ettevõtete projektidele on meetme raames eraldatud 2,8 miljonit Eesti krooni. Ühekordne toetus projektidele on vahemikus 50 000 kuni 1 000 000 Eesti krooni. Projektide kestus võib olla kuni 24 kuud ning nõutav omafinantseering on 5% projekti abikõlbulikest kuludest.

Ettevõtetel, kes toetust taotlevad, on analüüsi, konsultatsioonide, nõustamise ning koolituste läbiviimiseks soovitav kaasata soolise võrdõiguslikkuse ekspert. Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni, kuid mitte hiljem kui 30.06.2012.

Taotlusdokumentatsioon ning info taotlusvooru kohta on leitav siit.

Lisainformatsiooni Euroopa Sotsiaalfondi ja meetme kohta leiate veebist.

Karksi vallas tunnustatakse õpetajaid

 Pühapäeval, 10. oktoobril õpetajate päevale pühendatud vastuvõtule oli vallavolikogu esimees ja vallavanem kutsunud üle 100 Karksi valla praeguse ja endise õpetaja. Pidulikul üritusel anti üle Karksi valla aasta õpetaja 2010 tiitel teenekale spordipedagoog-treenerile Mart Kursile, kelle õpilased on läbi aastakümnete  saavutanud säravaid tulemusi, sealhulgas viimase kahe aastaga 23 tiitlivõistluste medalit, neist 5 kuldset.

Muusikaline tervitus õpetajatele oli Olav Ehalalt, Tanja Mihhailovalt, Lauri Liivilt ja Alen Vezikolt.
Aasta õpetaja valimine ning vallavolikogu esimehe ja vallavanema vastuvõtt toimus Karksi vallas kolmandat korda.

Allikas: Karksi valla koduleht

Foto ajalehest Sakala

Haapsalus peetakse Rootsi hapusilgupidu

Homme, 11. oktoobril kell 18 peetakse Haapsalu rahvaülikoolis Rootsi hapusilgupidu.
Surströmming (hapusilk) on tuntud kui üks Rootsi eksklusiivsemaid delikatesse. Kala püütakse hiliskevadel, pannakse paariks kuuks puutünnidesse hapnema, seejärel pakitakse plekkpurkidesse ning lastakse enne tarbimist 6-12 kuud seista.

Esmaspäeva õhtul  kell 18-19.30 maitstaksegi koos seda erilise meki ja lõhnaga hõrgutist.

Tere tulemast Haapsalu rahvaülikooli (Lihula mnt. 12, III korrus) osa saama põhjamaisest maitseelamusest!

Saaremaal peeti sügisest rallipidu

Neljapäevast laupävani kestnud 43. Saaremaa Ralli purustas praamirekordid ja jäi meelde eriliselt ilusa ja sooja ilma poolest. Puudu ei olnud ka sportlikust põnevusest: tõsist konkurentsi klass kiirematele WRC autodele pakkus saaremaa oma rallimees Ott Tänak, jäädes lõpuks napilt kolmandaks.

Laupäeval lõppenud Saaremaa rallil teenis esikoha Subaru WRC masinaga kihutanud Mads Östberg. Teisele kohale tuli Ford Focus WRC autoga stardis olnud Georg Gross, kes kaotas võitjale 1.26,4. Grossist jäi omakorda ainult kümne sekundiga maha Ott Tänak Ford Fiesta S2000 masinaga.

Tänak tõusis viimase võistluspäeva alguses  teiseks, kuid pidi 11. kiiruskatse järel siiski Grossi endast mööda laskma. Eesti meistrivõistluste üldarvestuses tuli võitjaks Margus Remmak, N-rühmas krooniti parimaks Egon Kaur.

Kes endale paremat vaatekohta tahtis, pidi kõvasti vaeva nägema.

Tekst ja fotod: Mart Keerutaja

Raku, Harku ja Maardu järves täiendatakse kalavarusid

Varude taastamise käi­gus saavad kala­maime juurde näiteks Raku, Harku ja Maardu järv, kirjutab Eesti Päevaleht.

Linask. Foto: fishing24.ee

Keskkonnaamet on kalakasvatusliku taastootmise programmi raames asunud Eesti jõgedesse ja järvedesse asustama kala- ja vähimaime, et nende kohati kesiseks jäänud püügivarusid rikastada. Nii nagu mujal on Harjumaalgi sihikule võetud just sellised veekogud, mis on õngemeeste seas kõige popimad püügikohad.

Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti rääkis, et kui seni on jõutud uusi kalu asustada Lõuna-Eesti tuntumatesse kalakohtadesse Pangodi, Tamula ja Vagula järve, siis järgmise nädala alguses läheb see lahti ka Maardu, Harku ja Raku järvel. Kõigisse kolme järve on keskkonnaametnikel plaanis asustada linaskeid. „Maardu järves näiteks ei olegi praegu veel linaskit sees, kuigi tegu on väärtusliku püügikalaga. Samas Harku järve paneme peale linaskite ka noori hauge,” selgitas Tuusti.

Kalavarude turgutamise kõrval üritavad keskkonnaametnikud uuesti hinge sisse puhuda ka mitmele aastaid tagasi hävinud Harjumaa jõevähiasurkonnale. Näiteks Vääna jõest kadusid vähid paar aastat tagasi ja sama saatus tabas ka Soodla jõe vähke. Toona kahtlustati, et vähkide suure suremuse taga võis olla vähikatk. „Sel aastal otsustasime mõlemasse jõkke jälle uued vähid asustada – nii Vääna kui ka Soodla jõkke sai panna enam kui kolm tuhat noort vähki,” rääkis Tuusti. Tema sõnul pole põhjust karta, et ka uued noored vähid võiksid nendes jõgedes hukkuda. „Vähikatk ei jää tavaliselt veekogusse püsima, sest katk kaob ühes elusate vähkide kadumisega,” selgitas Tuusti.

Esmaspäeval algavad iga-aastased hõimupäevad

Esmaspäeval algavad Eestimaa eri paigus soome-ugri ja samojeedi rahvaste kultuure tutvustavad iga-aastased hõimupäevad.

Marimaalt, Mordvast, Udmurtiast, Komimaalt, Handi-Mansimaalt, Karjalast, Ida-Soomest ja Ungarist kohale saabunud pärimusmuusikud esinevad kontsertidel, toimuvad kirjandusüritused ning avatud on mitmed näitused. Sugulasrahvastele pühendatud ettevõtmised toimuvad üle kogu Eestimaa koolides, rahvamajades ja raamatukogudes.

Hõimupäevad avatakse esmaspäeval, 11. oktoobril kell 17.30 Eesti Rahvusraamatukogus Eesti Kunstiakadeemia viimaste aastate soome-ugri uurimisreiside materjalidel põhinevate näitustega “Komiromantika”  ja “Ungarit otsima”. Samal päeval kell 16.00 avatakse Eesti Kunstiakadeemia vahendusel Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu fuajees näitus Setumaa tsässonatest ja kirikutest 17.-21. sajandil.

Hõimupäevade peaüritusteks on järgmisel nädalalõpul ühiskontserdid 14. oktoobril kell 18 Tartu Ülikooli aulas ja 15. oktoobril kell 19  Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Laupäeval, 16. oktoobril kell 15 algab Tallinnas Pirita Lillepaviljonis kõikide külaliste osavõtul suur hõimupäev, kus on võimalik lisaks muusika nautimisele õppida tantsusamme, tutvuda Eestis tegutsevate soome-ugri seltside tegevusega, osta soome-ugri teemalisi plaate ja trükiseid, suhelda sõpradega  ja maitsta soome-ugri rahvaste roogi.

Pärimusmuusika- ja teatrisõprade rõõmuks on kohal kolm lauljat Soome rahvamuusikaansamblist MeNaiset muusikalise etendusega Laulukaupmees, mis räägib Soome rahvaluuleuurija Armas Otto Väisäneni kogumisretkedest Soome, Mordvasse ja Setumaale.  Väisänen, kelle sünnist täitub tänavu 120 aastat, oli muuhulgas setu lauliku Hilana Taarka lauluvaramu avastajaks ja talletajaks. Mia Pätsi lavastust võib näha 14. oktoobril kell 18 Tallinnas Eesti Draamateatri maalisaalis ja 15. oktoobril kell 18 Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas.

Millises seisus on emakeelne raamat ja lugemine soome-ugri kultuurides, seda arutatakse 11. ja 12. oktoobril Rahvusraamatukogu korraldatud rahvusvahelisel konverentsil.

Soome-ugri rahvaid tutvustavaid ja nende omavahelisi sidemeid tugevdavaid hõimupäevi tähistatakse Eestis juba alates 1929. aastast. Hõimupäevade traditsioon katkes küll nõukogude okupatsiooni ajal, kuid jätkus taasiseseisvumisel 1988. aastal.

Eestimaal on hõimupäevade peakorraldajaks Fenno-Ugria Asutus.

Erametsaliit ootab tulumaksuseaduse muudatusest metsaomanikele kasu

Metsandusinimesed on pikka aega kaevanud, et metsatulu on Eestis liiga karmilt maksustatud, kui arvestada metsa kasvatamise väga pikka protsessi.

Rahandusministeeriumi kooskõlastusringile saadetud tulumaksuseaduse muudatus pakub nüüd väikemetsaomanikele edaspidiseks soodsamaid metsatulu maksustamise võimalusi. “Eelnõu jõustumisel 1. jaanuarist saaksime metsaomanikele anda julgustava sõnumi juba sel talvel teha raieid, millest seni on hoidutud ülemäärast maksustamist kartes,” kommenteeris Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Ants Varblane.

Muudatuse tulemusel saab metsa majandamisega seotud kulusid metsatuludest maha arvata kuni kolme aasta jooksul. Seega saavad väikemetsaomanikud sarnaselt ettevõtjatest metsaomanikega oma kulusid optimeerida.

Eelnõuga saab lähemalt tutvuda siin.

Meeldejääv maagiline päev 10.10.10

Täna on hea päev teha midagi suurt ja meeldejäävat – pärast pole raske meenutada, millal see algus oligi! Pulmade korraldajad on alles ärgates ilmselt pisut hiljaks jäänud, aga näiteks suitsetamise mahajätmiseks või metsajooksuga alustamiseks sobib ju selline päev kenasti. Eriti kui teha seda 10.10.2010 kell 10.10.

Näiteks Haanja kogukond otsustas tänasest alustada ühist traditsiooni ja hakata korraldama perematkasid, mille käigus tekiks võimalus omavahel perekonniti vahetumalt suhelda ning ka oma kodukandiga lähemalt tuttavaks saada. Esimene jalgsimatk korraldatakse Vällämäele, mida rahvasuu kutsub ka pühaks mäeks. Retk algab mäe jalamilt kell 10.

10.10.10 tööpidu üle maailma

Täna toimuvad ka paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on registreeritud tuhandeid talguid.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Saare Vello – bussijuhist firmäjuhis

1983. aastakal Verska sanatooriumi bussijuhina alostanu` Saare Vellost om täämbatses saanu` valla kõ`õ suuremp tüüandja, volikogo edimiis ja julgõ arendaja`, kiä om üts Verska viikeskuse ja Saatsõ pansionaadi rajajst.

Saare Vello ja Peko. Foto: Nutovi Mirjam


Ti oletõ ameerikalik näüde sjoost, kuis saadas aolehepoisist miljonärist – ti` saitõ bussijuhist firmäjuhis.

Ma´ olli` tüül Võhandu sohvoosih mehhaniseerimisosakonna juhatajana`. Vassili Talumees, kiä oll` tuuaigu sanatooriumi juhatuse esimiis, otsõ nuuri`. kuna Talumehele ole-es midägi muud pakku` ku bussijuhi kotust`, sõs ma` sai tuu tüü ja palka naksi saama üle 200 rubla kuuh. A asi ole-es ka ni paljo rahah. Ta suutsõ just tuu tulevikuvisooni poolõ päält asa väega ilosast kõnõlõda.

Innemp ku teist 1993. aastakal sanatooriumi juhataja sai, tei` ti jo ta 10 aastaka joosul kõkkõ muud ka.

Jah. Bussijuhi tüügä paralleelslet nakas sanatooriumih ka ehitus suure tuhinägä pääle ja sõs oll` õgast asju vaja kost tuvva ja varustada, ni tull` taa tegevüs kah mano. Firmä kasudeh sai minost tüükoa juhataja`. 1984. aastaka sügüses sai siih kats hoonõt valmis ja sõs kävegi Talumees vällä, „õt kullõ tsura – aig olõs võta vastutus, võta ja naka sanatooriumit juhtma`“. Õnnes oll` mul ni paljo oidu pääh, õt ma` võti märgotamisaigu. Ni ma sõs otsusti, õt ei – vara viil.

Ütessa aastakat sõs mõtliti`, õt kasa naada juhatajast vai mitte?

Vahepääl juusõ hulga vett merre. Elukool oll` 1993. aastakst ka jo sääne, õt oll` õigõ aig.
Loe edasi: Saare Vello – bussijuhist firmäjuhis

Vaata täna Indigolaste Moosikontserti live’is internetis

Indigolapsed. Foto: www.arkademy.com

Etno-folki harrastav elurõõmus noorte muusikute ansambel Indigolapsed annab täna oma kolmanda sügisese Moosikontserdi, mis läheb kuulajate rõõmuks ka live’is internetti.

Moosikontserdi mõte on selles, et bändiliikmed täiendavad publiku abiga oma talvevarusid ja igaüks, kes tuleb kontserdile moosi või meepurgiga, saab bändi demoplaadi. Bändi demoplaadil on uued lood, mis lindistati septembri koolialguse konstesdil: indiaanilaul KUATE, …emamaa, soovilaul, tiibadega viiul, kõrilaulja Cosmo soolopala ja võib-olla veel mõned juba kuuldud laulud veidi uuemas esituses.

Indigolaste eestvedaja Tom Valsberg ütleb siiski, et kuna pannkooke läbi interneti süüa ei saa ja samuti ei saa internetile anda moosipurki ja …vastu saada demoplaati, soovitab ta igal perel vähemalt ühe liikme ka kontserdile kohale saata. Ülejäänud aga võivad koju jääda.

Tom on live’ esitusest ka ise hoos: “Tõstke kõik vanaemad ja vanaisad, koerad ja kassid, naabrimehed ja papsid 20.00-23.00 arvuti ette.” Ja vajutage siis sellele lingile siin.

Tänane kontsert algab Tallinnas Okupatsioonide muuseumis kl 20.00.

Allikas: Indigolapsed.ee