Kangakudumine Setomaal

Maarahval on alati olnud linnarahvast erinev elamise kalender ehk päevade jaotus, see on sõltunud töödest ja tegemistest. Tööd ajastati vastavalt aastaaegadele, kus jälgiti kindlasti kuu seisu ja muid looduse märke. Praegu on kõige õigem aeg kangasteljed tuppa tuua, et hakata kuduma. Setomaal on olnud ning on siiani kasutusel vanemate tüüpi nn. maateljed. Seto keeles on teljed peele’. Kõige lihtsamalt seletatuna maateljed on kitsamad ja tallalaudade sidus on lihtsam – niied (nitse’) seotakse otse tallalaudade (lavvaku’) külge ning ülevalt on nad pandud liikuma rullide (tsõõri’) pealt, teistel telgedel on selleks vipid.

Kui kangalõime telgede peale pandi, siis sai see, kes telgede all oli ja lõimi niidepanija kätte andis, pärast keedumuna.

Mõelge, kas te suudaksite kogu pere riided ja majapidamises vaja mineva tekstiili ise kududa ja kudumismaterjali enne valmis kedrata! Ega siis ei viskaks vist ühtegi riidetükki prügikonteinerisse!

Õie Sarv

Tee ise ehe ehe

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit korraldab igal aastal temaatilisi konkursse, et saada kaasaegseid rahvuslikke esemeid, rõivaid, jne. Sel aastal on tähelepanu all ehted, käesoleva käsitööaasta 2011 aastateemaks on kuulutatud “Ehe ehe”.

Konkursile eelnevad õppepäevad Eesti Rahva Muuseumis, et saada aimu meie rahvakultuuri traditsioonidest. Esimene õppepäev toimub 28. jaanuaril 2011 kell 11 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Tartus, Kuperjanovi 9), kus töötubades räägivad Jana Reidla Eesti rahva metallehetest läbi aja ja Reet Piiri  teemal “Rahvuslikud ehted – ehtimine ja kandmine”. Lõpetuseks viib muusemi metoodik Virve Tuubel läbi temaatilise ekskursiooni püsinäitusel „Eesti . Maa, rahvas, kultuur“.

Eelmine käsitööaasta oli puutööaasta, sel aastal on tähelepanu keskmes ehted ja järgmisel aastal erinevad taimekiud – 2012. aasta motoks on “Taimest tulnud”.

Riigi, omavalitsuse ja ettevõtja osast hariduses

Juba seitsmendat korda korraldab haridusportaal.ee Eestis ainulaadset ja suurimat üritust, mis ühendab endas messi ja konverentsi.
Hariduskonverents ja -mess “Riik, kohalik omavalitsus ja ettevõtlus hariduses?” toimub 3.-4. veebruaril 2011 Tartus.
Üritusel osalema oodatakse kõiki haridusasutuste juhte ja juhtivtöötajaid, kohalike omavalitsuste juhte ning haridusspetsialiste.
Konverentsi eesmärgiks on uurida riigi, kohaliku omavalitsuse ning ettevõtluse koostöövõimalusi hariduselu korraldamisel. Kahe päeva jooksul on võimalik kuulata väga erinevaid ettekandeid, arutelusid ja diskussioone. Konverentsiga paralleelselt on üritusest osavõtjatel võimalus külastada messi, mis on hea võimalus tutvuda uute õppeasutustele suunatud teenuste ja toodetega, luua kliendisuhteid, vahetada professionaalset teavet ja anda teada asutuse vajadustest.
Konverentsis osalemiseks on vajalik eelregistreerimine. Soovijad võivad registreeruda aadressil: haridusportaal.ee/konverents2011/.

Šamaani tee algkursus taas algamas

29. – 30. jaanuaril 2011 toimub Ida-Virumaal Vilusi külas, 3,25 km Mustveest järveäärset teed pidi põhja poole Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste talus šamaani tee algkursus.

Šamaan ehk nõid on tervendaja, kes abistab teisi, reisides meelerännakul teise ilma, et tuua sealt abi ja nõuannet neile, kes seda on temalt palunud. Kursuse sisuks on trummi saatel meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma, samuti metsakäigud siin ilmas. Kõigil käikudel õpitakse maailma kogema nõia kombel, so oma sõnastatud eesmärki kindlalt meeles hoides ning samal ajal kõigel juhtuda lastes, tähele pannes ning meelde jättes. Oluline osa õppimisest toimub kogetut teistega ringis jagades.

Meelerännakute käigus leitakse oma looma- või linnukujulised vaim-abilised allilmast ning õpetaja ülailmast. Kursuse lähtekohaks on Michael Harner’i kirjeldatud ja rakendatud tuumšamanism, mis ühendab eri maade tervendamise praktikaid, samas on õppimisel oluline osa meie oma maarahva pärimusel, regilauludel, keelel ja meelel. Ühises ringis ümber tule kõneleme ning laulame nii igaühe kui ka varasemate inimpõlvede kogemustest suhtlemisel maailmaga tervikuna. Meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma toovad lisa lugudele ning lugupidamisele kõigest olevast ja elavast.

Kursus algab 29. jaanuari hommikul kell 10. Kursuse viib läbi Mikk Sarv. Lõpetamine on 30. jaanuari pärastlõunal. Kursusele ei saa hilineda, samuti ei tarvitata alkoholi kogu kursuse vältel.

Kaasa tuleb võtta kirjutustarbed, kõristi (võib ka omavalmistatud olla), voodipesu või magamiskott, saunalina saunaskäiguks ja midagi põnevat oma koduköögist, külmkapist, aiast või keldrist enda ja oma maitse esitlemiseks teistele.

Kursus on tasuline. Kursusele registreerimine ja info: Mikk Sarv, 5557 7795, maa@ilm.ee või telefonil 528 6357.

Setomaa kultuuriprogrammi tänavune taotlusvoor on avatud

Kultuuriministeerium kuulutas välja tänavuse taotlusvooru Setomaa kultuuriprogrammist toetuse saamiseks, projektitaotlusi saab esitada 21. veebruarini.

Setomaa kultuuriprogrammist saab taotleda toetust pärimuskultuuri, pärimuspõhise uusloomingu, keele ja hariduse, teadus- ja arendustegevuse, meedia ja mainekujunduse ning kogukonnaga seotud projektidele. Möödunud aastal toetas Kultuuriministeerium Setomaa programmist ligi 80 erinevat projekti ja ettevõtmist.

Kultuuriprogramm aitab kaasa Seto vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimisele, taastumisele ja arengule võimalikult autentsel kujul ning setu kultuuris osalejate ringi laiendamisele, eriti noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuriga. Samuti keskendutakse setu kultuuri uute väljundite, nagu setu kunst, teater, film, toetamisele. Programm on eelkõige suunatud setu pärimuskultuuri ja keele hoidmisele setude põlisel asualal, aga ka mujal, kui tegevused on kooskõlas programmi eesmärkidega.

Programmi sisu, eesmärkide ja projektitoetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi veebilehel.

Kärjekujuline lasteaed Kaerepere lastele

Raplamaa Kaerepere lapsed saavad tõenäoliselt jõuludeks uue lasteaia, mis on mesilaskärjekujuline.
Arhitektuuribüroo Projekt O2 viib lähiajal projekti sisse viimased muudatused ja siis võib ehitus alata. Projekti autor juhtivarhitekt Ott Ojamaa ütleb, et kärjekujuline maja on optimaalne ja loomulik ehitusstruktuur: “Meekärg on selline moodustis, millel on parim ruumikasutus, võimalikult palju valgustatud pinda. Laste jaoks tekib mõnus mänguruum, millel pole teravaid nurki – täisnurkne käsib, teravnurkne keelab, kuusnurkne lubab.”
Lasteaed saab olema mõnusalt mänguline, peale selle on kasvatajal pidevalt hea ülevaade toimuvast, sest kuusnurksel ruumil on keskpunkt ja õpetaja saab alati lapsi aidata ja juhendada.
“Veel parem oleks ringikujuline hoone, kuid see on ehituslikult keeruline lahendus,” lisas Ojamaa.
Ka õuekujundus on tehtud lähtuvalt kärgstruktuurist, lisaks on arvestatud kõiki õuesõppeks vajalike tingimusi. Õueala kujundamisel said nii lasteaia kui ka lähedal asuva põhikooli õpetajad ise näpunäiteid anda.
Kaerepere alevik on Eesti üks ilusaima haljastusega kohti, haljastusplaan koostati omal ajal tippaedniku Arnold Hannusti näpunäidete järgi.

Ninasi teeäärsed puud ohus

Lohusuu vallavalitsus teatab, et alanud on eeltööd riigimaantee Jõhvi-Tartu-Valga 8,4 km pikkuse Tammispää-Vilusi lõigu (km 61,2-69,6) remondi tehnilise projekti koostamiseks. Projekti eesmärk on teekatte seisukorra parandamine ning sõidumugavuse ja kergliikluse liiklusohutuse taseme tõstmine. Ühtlasi on kavas Tammispää ja Ninasi silla ümberehitus ning Kalmaküla silla remont. Projekti koostamise käigus peetakse läbirääkimisi teeäärsete maade omanikega.

Sellel teelõigul asub ajalooline Ninasi postijaam, mis jäi  Peterburi-Narva-Tartu-Riia postimaanteele. Ninasi postijaam tegutses seal aastail 1772–1877. Postijaama kivist peahoone ehitati 1824. aastal. Ninasi postijaamas peatumist on oma reisimärkmetes maininud prantsuse kirjanik Honore de Balzac (1843). Ajaloouurimustes on mainitud veel Katariina II (1764), Robert Schumanni, Elias Lönnroti, Ferenc Liszti jt peatumist selles postijaamas.

Postijaama ümbrus on hetkel väga kena kõrghaljastusega, teede euroremondi käigus on väga paljud sellised puudekogumid ja alleed kahjuks hävitatud.

Projekt peaks valmima käesolva aasta lõpuks ning kuni selle ajani kajastab projekteerimise käiku veebileht http://johvitee.teedeprojekt.ee

Muistseid jahipidamisviise: hundijaht reel

Et hundid talvel näljased olid ja tihti tee ääres luusisid, korraldasid mehed järgmisel viisil hundijahti. Nad istusid 2-5-kesi rekke ja sidusid pika nööri otsas heinakoti ree taga järele jooksma. Et hunti juurde meelitada, võeti tavaliselt põrsas ehk kutsikas kaasa. Muist mehi hoidsid püssid laskevalmis, üks hoolitses selle eest, et põrsas või kutsikas hästi pidi kisama. Hundid, kes kisa kuulsid, ruttasid teele, kus nad rege ja selle järele hüplevat kotti nägid. Teel „kikerdavat“ kotti koeraks pidades viskusid nad aplalt selle kallale. Seda ootasidki kütid. Et hundid laskekaugusesse olid tulnud, anti reest tabavat tuld.

Oskar Loorits, „Endis-Eesti elu-olu II, lugemispalu metsaelust ja jahindusest“, Tartu, 1941.

Püügivõistlus Rõuge Purakas tulekul

Püügivõistlus Rõuge Purakas toimub Rõuge Suurjärvel eeloleval laupäeval 29.01.2011. Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise peale. Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning võistlused.

Kalapüügist osavõtutasu on 3 EURi, ülejäänud üritus on tasuta. Info ja reeglid: http://www.facebook.com/purakas
Korraldavad Rõuge Noorteklubi ja Rõuge Vallavalitsus.

Matsalu loodusfilmide festivali filmid nüüd ka Tartus

Tartu keskkonnahariduse keskuse saalis saab homsest iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata Matsalu 8. loodusfilmide festivali filme. Kuni kevadeni pakutakse võimalust osa saada festivali filmidest ka neile, kes Lihulasse ei jõudnud.

Teisipäeval, 25. jaanuaril kell 18 “Bama ja kadunud gorillad” / “Bama and the Lost Gorillas”. Režissöör Ernst Sasse, Nicky Lankester (Saksamaa; 45 minutit). Tallinna Loomaaia eriauhind.

“Kamtšatka – lõhemaa” / “Kamchatka – the Salmon”. Režissöör Daniel Levin (Venemaa; 20 minutit). Eestimaa Roheliste eriauhind.

 

“Fjord” / “Fjord”. Režissöör Skule Eriksen (Norra; 24 minutit). Lääne maakonna eriauhind.

 

 

 

8. Matsalu loodusfilmide festival toimus Lihulas 15.-19. septembril 2010. Filmid võistlesid sel aastal kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.

 

Matsalu Loodusfilmide festivali interneti koduleht www.matsalufilm.ee.

 

Kihnlased võivad saada tagasi hülgeküttimise õiguse

Keskkonnaministeerium kavatseb taastada Eestis hallhüljeste piiratud küttimise, mida pole lubatud 30 aastat, kirjutab Pärnu Postimees. Traditsiooni taastamises on osa SA Kihnu Kultuuriruumil, mis tõstatas teema 2007. aastal. 

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv kinnitas, et mullu sügisel algatatud eelnõu hallhüljeste piiratud küttimise kohta on jõudnud uude etappi ning jahipidamine Eesti kahest hülgeliigist arvukamale hallhülgele võib saada tõepoolest meie vetes peagi tegelikkuseks. “Hallhüljeste jahipidamise taastamise tingimusi on kavas käsitleda uues hallhüljeste kaitse tegevuskavas,” selgitas Talijärv. Hallhüljes lisatakse jahiseaduses suurulukite nimekirja.

Peipsiäärsed vallad võistlevad sel aastal Värskas

XXXIV Peipsi talimängud toimuvad laupäeval, 19.veebruaril 2011.a. Värskas.  Rongkäik algab 10:00 Värska Gümnaasiumi eest.
Talimängude avamine on kell 10.15 Värska vallamaja ees.
 Peipsi talimängudest on oodatud osa võtma kõik Peipsi järveäärsed vallad ja linnad. Mängudest on lubatud osa võtta antud omavalitsuse elanikel ja omavalitsuses registreeritud spordiklubi liikmetel. Omavalitsus võib osaleda kõikidel aladel vaid ühe võistkonnaga. Kavas on järgnevad spordialad: suusatamine, teatesuusatamine, reesõit, kabe-male, lauatennis, võrkpall, kalapüük, juhtkonnavõistlus ja mälumäng. XXXIV Peipsi talimängud korraldab sel korral Värska vald koos Värska Gümnaasiumi ja Põlva Maakonna Spordiliiduga.

Allikas: werska.ee
Foto: Einar Raudkepp

Türi Kultuurimaja galeriis avati Tallinna kunstniku näitus

20. jaanuaril, avati Türi Kultuurimajas Tallinna maalikunstnik Tiiu Pallo- Vaik näitus „Maa ja vee piiril“, millel on vaatamiseks 22 maali, neist enamustel on kujutatud maastikke. Näituse avamisel ütles Tiiu Pallo-Vaik, et on üllatunud leidmast eest nii rikaste võimalustega maja, ta nimetas saadavat kogemust hämmastavaks. Türi kultuurimaja kunstigalerii kahele korrusele üles seatud näitusele on väljapandud mitmed tööd maastikest, mis jätsid Pallo-Vaikile hingesoppi sügava jälje. Maastike maalimine sai alguse Ahvenamaa külastamisest, sest selle maa jõudu ja võimsust pidi kunstnik enda sõnul maalidesse välja elama.

Tervitussõnavõttudes tänasid nii kultuurimaja direktor Ülle Välimäe kui vallavalitsuse kultuuri- ja välissuhete spetsialist Katrin Soomets Tiiu Pallo-Vaiki maalinäituse korraldamise eest Türi kunstigaleriis.

Tiiu Pallo-Vaik on lõpetanud Tartu Kujutava Kunsti Kooli ning Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maali eriala, kus praegusel on ise maalieriala õppejõuks. Oma isiknäitusi on ta korraldanud juba alates 1969 aastast.

Näitus Türi kultuurimaja kunstigaleriis jääb avatuks kuni 24. veebruarini.
Pildid

Allikas: Tyri.ee

Soomaa ootab neljapäeval sõpru külla

Hea soomaalane ja Soomaa sõber!

Soomaa Sõprade Selts kutsub avalike mõttetalgute kokkuvõtlikule üritusele teemal: piirkonna kogukonnaelu ja koostöö arendamine, mis toimub:  27. jaanuaril algusega kell 18.00 Kõrtsi-Tõramaa Külastuskeskuses. Seekordsetel mõttetalgutel tehakse esimesi kokkuvõtteid küsitlusest ja mõttetalgutel tõstatatud teemadest.

Ürituse moderaator on Urmas Tuuleveski.

Mõttetalgute eesmärgiks on olnud välja selgitada probleemid, mis täna külaelanike arvates piirkonna ühtlast arengut takistavad ja nendele probleemidele ka üheskoos lahenduste leidmine. Mõttetalgud annavad võimaluse kõigil oma piirkonna saatuse ja käekäigu mõjutamisel osaleda.
Teie ja Sinu osalemine on väga vajalik!
Kohvi ja kohaliku küpsetise degusteerimine kohapeal alates 17.30.
Info telefonidel: 5094955 ja 5280402.
Mõttetalgud toimuvad Soomaa Sõprade Seltsi projekti „Soomaa piirkonna kogukonnaelu ja koostöö arendamine terviklahenduste suunas” raames. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Allikas: Soomaa Sõprade Selts

Tulemas


Maraton toimub 26.veebruaril 2011, Abja-Paluojas, Abja Gümnaasimi staadionil.

II Mulgi suusamaratoni 30 km ja 15 km start on kell 12:00
Lastesõidud algavad kell 11:00
 
Korraldajaks on Abja Vallavalitsus koostöös Abja Gümnaasiumiga.

Distantsid
• Lastesõidud: 400m, 800m, 1200m
• 15km suusasõit
• II Mulgi suusamaraton 30km

Tehnilised tingimused
Kõik suusadistanstid sõidetakse klassikalises tehnikas.

15km suusasõit ja II Mulgi suusamaraton sõidetakse 5km pikkusel ringil, mida tuleb läbida vastavalt 3 ja 6 korda. 15km suusasõidul ja II Mulgi suusamaratonil on ühine start. Mõlema distantsi puhul toimub paremusjärjestuse selgitamine ja ajavõtt elektrooniliselt kiipsüsteemi kasutades. 15km suusasõidule ja II Mulgi suusamaratonile lubatakse sõitma 1997a. ja varem sündinud suusatajaid. Finiš suletakse kell 17.00.

Lastesõidud viiakse läbi ühisstardist 400m pikkusel ringil. Lastesõitudel aega ja kohta ei fikseerita.

Suusaraja kohta saab infot internetist www.sport.err.ee/lumeinfo.php. Loe edasi: Tulemas

Teisipäeval on täispuhutud universumimudel Karksi-Nuia gümnaasiumi aulas

Planetaarium on kummist täispuhutav kuppel, mille kõrgus on 4 ja diameeter 5,5 meetrit. Sfäärilisele ekraanile projitseeritakse digitaalne pilt ja kõlab lugu kosmosemaailmast koos rahuliku muusikaga. Programmi kestus on umbes 25 minutit. Planetaariumisse mahub kuni 25 last või kuni 20 täiskasvanut. Lapsed saavad kupli sees istuda või lamada (põrandal on suured pehmed padjad). Spetsiaalne arvutiprogramm lubab näha praktiliselt kõiki taevakehi, tutvuda päikesesüsteemis asuvate lähimate planeetidega ning nende kaaslastega. Samuti saab aimu udukogudest ja erinevatest tähtkujudest, mida on näha Põhja- ja Lõunapoolkeral. August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi õpilastele on külastus tasuta vastava tunniplaani alusel (vaata kooli kodulehelt). Kell 16.00 vaatlevad planetaariumis tähistaevast lasteaialapsed. Huvilised väljastpoolt kooli saavad planetaariumi külastada kell 17.00 algaval seansil, pileti hind 3.20 eurot.

Allikas: karksi.ee

Foto: threesneakybugs

Tahkuna tuletornist saab veebruaris teatritorn

Suvepäev Tahkunas

Veebruari lõpus toob Theatrum Tahkunas publiku ette oma uue lavastuse. Kaasaja ühe huvitavama näitekirjaniku Jon Fosse „Üks suvepäev“ Lembit Petersoni lavastuses on esmakordne talveteatri sündmus.

Tahkuna tuletorni ühe mängukohana valima julgustas teatrit 2010. aasta suvine kogemus, mil majaka all etendati Marcel Pagnoli „Tuulesaari“

Esietendus leiab aset 24. veebruaril. Mängitakse veel 25., 26. veebruaril ja 3., 4., 5. märtsil algusega kell 19.

Teatriprojekti korraldamiseks sai MTÜ Arhipelaag Leader-programmist 8900 eurot (139 846 kr) toetust.

Allikas: Hiiu Nädal

Foto: Mart Keerutaja

Neljapäeval peavad koosolekut Otepää valla külavanemad

27. jaanuaril 2011 kell 16.00 toimub vallavanema Andres Visnapuu kutsel Otepää vallavalitsuses Otepää valla külavanemate ümarlaud.

Vallavanem Andres Visnapuu teeb lühikokkuvõtte vallavalitsuse suundumistest kodanikuühiskonna teemadel ning oma ametiajal juba tehtud ja alles plaanis olevatest tegevustest vastavas valdkonnas.
Arutatakse alljärgnevatel teemadel:
Vallavalitsuse ja külavanemate vaheline koostöö
Milline on külavanemate infovajadus ja kuidas saab vald neid aidata
Külavanemate valimine – millal toimus viimati ning millal on vaja teha uued valimised
Külavanematele koostatud vihikute tutvustamine
Külavanema käsiraamat I ja II
Külalood
Küla arengukava koostamine
Partnerluskogu poolt jaotatavad ning muude finantseerimisorganisatsioonide poolt jaotatavad rahad MTÜ-dele


Täiendav info: Annika Jaansoo 505 1457

Allikas: 

Monika Otrokova
Otepää Vallavalitsus

Ringhäälingumuuseum ootab külla!

23. jaanuaril kell 11.00 ootame kõiki huvilisi  muuseumisse konkursi infopäevale, kus Raadioteatri vastutav toimetaja Virko Annus, Järvamaa muuseumi programmijuht Elle Näppo ja Ringhäälingumuuseumi teadur Tarmo Kannik jagavad teadmisi legendide kogumisest, kuuldepildi stsenaariumi koostamisest, kuuldemängu lavastamisest ning salvestamise võimalustest.

www.rhmuuseum.ee

Mulgi Kultuuri Instituut otsib juhti

Mulgi Kultuuri Instituut võtab tööle juhatuse esimehe.

MULGI KULTUURI INSTITUUT on Mulgimaa omavalitsuste moodustatud mittetulundusühendus, mille ülesanded on Mulgimaa kui ühtse majanduspiirkonna ja elukeskkonna arendamine ning sellele iseloomuliku murdekeele ja kultuuri elushoidmine. Esimehe tööülesanded on instituudi tulemuslik juhtimine, Mulgimaa arenguprogrammide planeerimine ja kavandatu elluviimise korraldamine.

Nõuded juhatuse esimehele:
• kõrgharidus
• mulgi kultuuri ja Mulgimaa sotsiaalmajandusliku olukorra tundmine
• väga hea suhtlemis- ja esinemisoskus, kohustetundlikkus,
eesmärgikindlus, algatus- ja analüüsivõime
• projektitöö kogemus

Konkursil osalemiseks palutakse saata avaldus, elulookirjeldus koos soovitajate kontaktandmetega, haridust tõendavate dokumentide koopiad ja instituudi tulevikuvisioon ühel lehel hiljemalt 15. veebruariks 2011 Mulgi Kultuuri Instituudile aadressil:
Viljandi mnt 1, 69104 Karksi-Nuia
või e-postiaadressil arvo.maling@karksi.ee.
Lisainfo telefonil 528 4740.

Ees on talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 29. ja 30. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel. Oodatud on kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitatavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses, ning leida 29. või 30. jaanuaril tund vaba aega, et valitud kohas lindude tegevust jälgida.

Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kas või toast läbi akna, seda võib teha nii üksi kui ka koos pere või sõpradega. Tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem korraga nähtud isendite arv.

Tulemused tuleb sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line ankeeti; kui internetti pole, võib vaatluatulemused saata postiga Eesti Ornitoloogiaühingusse (Veski 4, 51005 Tartu).

Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab veebilehelt www.eoy.ee/talv.

Noarootsi, Nõva ja Oru vald vaagivad ühinemist

Noarootsi vallavanem Aivar Kroon ja Nõva vallavanem Enn Laansoo esitlesid üleeile, 20. jaanuaril Noarootsi vallavolikogus ühtse Rannarootsi valla ideed, mille järgi liituksid Nõva, Noarootsi ja Oru vald, kirjutab Läänemaa infoportaal.

Lähemalt vaata ühinemisideed siit:
http://www.facebook.com/?ref=home#!/album.php?aid=326300&id=328198567525  


Huvilised on oodatud arvamust avaldama suhtlusportaali Facebook Noarootsi lehele. 


Pühapäeval avatakse metsa-aasta „Kohtume metsas!”

Tänavu tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat deviisi all „Kohtume metsas!”, et pöörata tähelepanu inimese positiivsele tegevusele metsas. Metsa-aasta avaüritus toimub homme, 23. jaanuaril, kuid üritusi jagub kogu aastasse. Metsa-aasta patroon Eestis on president Toomas Hendrik Ilves.

„Alanud ÜRO rahvusvahelisel metsa-aastal peame mõtlema inimese ja metsa suhetele, eelkõige inimese targale tegutsemisele metsas. Saagu see aasta ka mõttetalgute aastaks! Hoiame ja kasutame Eesti metsa targalt!” ütles Eesti riigipea. Loe edasi: Pühapäeval avatakse metsa-aasta „Kohtume metsas!”