Kahe nädala pärast korraldatakse Võrumaal suitsusaunakonverents

Suitsusaun ehk savusann küdemas. Foto: ohtuleht.ee

Riidi, 12. novvembri 2010 Väimelä, Võromaa Kutsõhariduskeskusõ päämaja konvõrendsitarõn (tarõ 101).

Hummogu kell 10 naatas kogonõma, pantas nimi kirja, serbätäs tsäid ja säetäs hinnäst savvusanna-pääväs valmis.

Kell 10.30 naatas pääväga pääle.

Kell 10.40-13 hummogupoolinõ aig.
Kõnõlõsõ Tarto Ülikooli tudõngi, kiä etnograafiliidsi välitöie praktika käügin Võromaa täämbädse päävä sannu ja sannakultuuri uursõva.
Tudõngiide jutu võtt kokko näide juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs viil eräle teemal “Savvusann ku elamus maaturismin”, mink jaos tä uursõ Võro- ja Setomaal turismitalodõn pakutavit savvusannu.

Kell 13 lõunasupp.

Kell 13.30-16.30 päälelõunanõ aig.

Kell 13.30-13.50 Epp Margna. Raamat Võromaa savvusannust – matõrjaali valik ja kokkopandmisõ põhimõttõ.

Kell 13.50-14.10 Nele Reimann-Truija. Vana Võromaa savvusann täämbädse peremehe kaemist perrä.

Kell 14.10.-14.30 Külli Eichenbaum. Võromaa savvusann Eesti vaimsõ kultuuriperändi nimekirän.

Kell 14.30-14.50 Ülle Harju. Midä Uma Lehe lugõja savvusanna kotsilõ kirotanu omma.

Kell 14.50-15.10 Kristiina Porila. (Rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskus). Vaimse kultuuriperändi kaitse ja UNESCO.

Kell 15.10 serbätäs tsäid.

Kell 15.30-17.00 tsõõriklaud, päävä kokkovõtminõ.
Tsõõriklavva kõnõluisiga tahetas vastata küsümüisile:
– Kuis edesi?
– Kohe korjatas kokko savvusanna teedüs?
– Midä piässi tegemä, et savvusann saassi UNESCO vaimse kultuuriperändi nimekirja?
– Kiä ja kuis saassi avita? Kiä mändse tüü hindä pääle võtt?

Kõrraldaja: Võrumaa Kutsehariduskeskus, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Võro Selts VKKF.

Teedüs: Eda Veeroja (Võrumaa Kutsehariduskeskus), tel 503 23 41, eda.veeroja@gmail.com
Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 533 22 153, triinu.ojar@wi.werro.ee

Sõmerpalus avatakse adrenaliiniareen

Homme, 30. oktoobril kell 18 avatakse Võrumaal Sõmerpalus Euroopa suurim sisekrossi motohall. Sõmerpalu motoklubi eestvõttel püstitatud motohall kannab nime Adrenalin Arena.

Motoklubi juhatuse liige Kaido Park ütles, et Adrenalin Arena on eelkõige motokrossi treeningkeskus, mis annab sportlastele ja harrastajatele aasta ringi head, samas taskukohased harjutus- ning võistlustingimused – võimalused, mis Põhja-Euroopa sportlastel pika talve tõttu siiani puudusid.

Hallis on nõuetekohane superkrossirada, suured tribüünid, garaažiala, puhkeruum, riietusruumid, duširuumid, saun, jõusaal, õppeklass ning näituseruum.

Motohalli avapeol näeb professionaalseid trikihüppajaid Soomest, šõukrossi Eesti, Läti ja Leedu parimate sõitjate esituses, mototraielit, tantsutüdrukuid ja Eesti ühendatud tsiklimeeste koori koos saatebändiga Propeller. Õhtu lõpetavad ansambli Terminaator kontsert ning videodisko.

Pidu on kõikidele tasuta.

Lihtsalt elamine – maailma parandamise kunst

Evelin Tamm,
haridusuuendaja

Paljud meist elavad tormilist elu, kus iga minut on arvel, kus tegelikkuses täiesti tühistest asjadest saavad suured mured, mille pärast ollakse meeleheitel ja närvilised. Jookseme nagu oravad rattas ja ei märkagi, kuidas “päris elu” voolab meist suure kaarega mööda.

Lisaks igapäevastele isiklikele probleemidele, peame pidevalt kuulma, et globaalsed kliimamuutused on katastrofaalse mõjuga, tulemuseks on juba täna teleekraanilt pidevalt nähtavad üleujutused, tsunamid, näljahädad ja haigused. Millegipärast aga avastame end ikkagi nädalavahetusel perega kaubanduskeskusest…

Käisin hiljuti ühel huvitaval loengul, kus Nicano Perlas Filipiinidelt rääkis integraalsest säästvast arengust (integral sustainable development). Tema näited globaalsetest protsessidest, mis toimuvad nii looduses kui teaduses, olid väga mõjuvad, tema enda esinemine veelgi mõjusam… Sõnum oli lihtne ja positiivne – igaüks meist saab muuta maailma.

See maailm, mida igaüks ise muuta saab, algab kõigepealt temast endast, algab mõistmisest, et igaühes meis on peidus loovus. Loovuse kaudu saame ennast teostada, saame vabaks, sest hakkame nägema võimalusi seal, kus teised näevad ainult probleeme. Loe edasi: Lihtsalt elamine – maailma parandamise kunst

Vana Jüri seebikoda otsib tõrvaseebile nime

Setomaal tegutsevas Vana Jüri seebikojas valmivad mitmesugused seebid: Setomaa, Taarka, Potiseto seep, Uiboneio jne.



Senini ei ole suudetud aga välja mõelda nime tõrvaseebile. Seepärast on Vana Jüri seebikoda kuulutanud välja selleteemalise konkursi. 



Nimi tuleb saata postkaardiga aadressil: 
Silver Hüdsi, Vahtraoru talu, Tsätski nulk, 64006 Setomaa. 



Kõikide osalejate vahel loositakse välja kanuumatk Piusa jõel kümnele inimesele. Kaarte seebi nimega oodatakse kuni 10. novembrini. 



Säreveres mõeldakse ühistegevusele

Särevere Mõisarahva Seltsil on kavas elustada piirkonna ühistegevus ja selleks kutsutakse aktiivseid Särevere elanikke 2. novembril arengukava koostama.
 
Särevere Mõisarahva Seltsi juhatuse liige Eve Rõuk ütles, et praegu puudub alevikul ühistegevuseks kava, kuid seda on väga vaja, et aleviku asukohast ja eripärast tulenevat potentsiaali paremini ära kasutada. Ühiselt kirjapandud mõtted annavad võimaluse paremaks koostööks kodupaiga arendamisel ja investeeringute saamisel.

Särevere Mõisarahva Selts asutati eelmisel aastal. Seltsi eesmärgiks on kohaliku elu arendamine ja elanike heaolu suurendamine, ühistegevuste korraldamine, tasakaalustatud arengu toetamine ja väärtustamine ning elukestva õppe propageerimine.

Arengukava aruteluks kogunetakse Särevere mõisas 2. novembril kell 17.30.

Muusikaline luuleõhtu Elva Sinilinnus

18. novembril kell 18 saab Elva kultuurikeskuse Sinilinnu saalis (Kesk tn 30) kuulata  muusika saatel luulet, mida esitavad Tajo Kadajas ja Imre Vallikivi.

Kes soovib oma uuemat ja vanemat luulet ette kanda, siis on ka selleks võimalus. Tartust minejatele on ka transpordivõimalus Elvasse.

Lisainfo Imrelt tel 5561 0411, imreva@mac.com.

MTÜ Hiiumaa Ankur kutsub noortefoorumile

 30. oktoobril algusega kell 10 toimub Käina huvi- ja kultuurikeskuses kolmas Hiiumaa noortefoorum Ankur 2010 „Noored ja kohalik omavalitsus“.

 Avatud ruumi meetodil toimub arutelu teemal „Noored volikokku – kas ja kuidas?“.   Ümarlauast on peale noorte osa võtma oodatud kõigi Hiiumaa omavalitsuste esindajad ja maavanem. Kutsed on saadetud ka Eesti Linnade Liidu ning naabermaakondade noortekogu esindajatele.

Ettekannetega teemal „Noorte kaasamine – kohustus või võimalus?“ esinevad Urmo Kübar, kes on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja, ja Kristo Notton, Eesti Noorteühenduste Liidu noorte osaluskogude koordinaator. Õhtul esilinastub MTÜ Hiiumaa Ankur noorte tehtud film sellest, kuidas noored Hiiumaa omavalitsusi ning nende toimimist ette kujutavad ja mis mõtteid see neis tekitab.  Töötab stuudio, kus Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži abiga on võimalik teha isiklik valimiskampaania virtuaalplakat. 

Noortefoorum Ankur toimub kolmandat korda.  MTÜ Hiiumaa Ankur kuulub maakondlike noortekogude võrgustikku, mis annab noortele vanuses kuni 26 eluaastat võimaluse kaasa rääkida otsutusprotsessides.

Soomaa peateel on alanud remont

Läbi Soomaa kulgeva Kõpu–Jõesuu maantee Pärnumaale jääval lõigul algas remont, kirjutab Sakala.

Lääne regionaalse maanteeameti direktor Enn Raadik ütles ajalehele, et töö võtab enda alla 6,1 kilomeetrit ehk lõigu Viljandimaa piirilt Riisani.

Juba niigi halvas seisus tee muutus veelgi kehvemaks pärast kevadist üleujutust. Tulvavete all oli üle 7 kilomeetri teed ja see mõjus laastavalt. Mõnel pool oli juba kohti, kus kruusakiht oli teelt peaaegu kadunud.

Teelõik saab seitsme meetri laiuselt peale 10sentimeetrise paksu purustatud kruusa kihi. Ühtlasi kohendatakse teepeenraid, raiutakse võsa, puhastatakse kraave ning parandatakse truupe.

Praegu ei ole plaanis teelõiku liikluseks sulgeda, aga juhtidel tuleb piirangutega arvestada.

Remont läheb maksma 1,35 miljonit krooni ja on kavas lõpetada veel sel aastal.

Sutlepa küla saab vabaajakeskuse

Noarootsi vallas Sutlepa külas alustatakse peagi vabaajakeskuse ehitust, hoone peaks valmis saama enne tuleva aasta jaanipäeva.

Keskusehoonesse on planeeritud koosolekuruumid, jõusaal ja pesuruumid, koroona ja lauatennise mängimise koht, arvutid ja mängukonsoolid ning kangasteljed ja muud käsitöö tegemise võimalused.

Keskuse juurde tuleb muruplats, kus saab võrkpalli mängida. Uude hoonesse on kavas kolida ka seni koolimajas tegutsenud raamatukogu.

Järgmine aasta on Setomaal tekstiiliaasta

Setomaa käsitöökogu kavandab tulevaks aastaks traditsioonilise setu käsitöö teemalisi koolitusi ja infopäevi, vahendab Setomaa infoportaal. Tänavus aasta märgusõnad on olnud „taluarhitektuur” ja „savi”.

Koolitused on käsitöökogu juhataja Sigre Andresoni sõnul üldse tõsiselt käsile võetud. 2009. aasta sügisel alanud taluarhitektuuri koolitusel on osalenud ligi 200 inimest. Viimane õppepäev toimus eile, 27. oktoobril Missos, teemaks puitkatused.

Suvel toimusid Viese Jaanuse korraldatud savikoolitused „Käsitsi voolitav savimaja”, „Valmistame ise savi-, sõnniku- ja lubjakrohvi” ning „Efektiivsed rakettahjud, kaminad ja ümarad lesod iseehitajatele”.

Järgmisel aastal keskendutakse Sigre Andresoni sõnul eelkõige setu rahvarõivaste valmistamisel tarvilikele tehnikatele nagu niplispits, värviline heegelpits, kangastelgedel kudumine, tikkimine ning vööd ja paelad.

Käsitöökogu saab oma tegevuseks toetust Setomaa kultuuriprogrammist ja arenguprogrammist.

Rohkem infot: www.setomaa.ee

Laupäeval saab Pärnus tasuta raamatuid valida

Laupäeval, 30. oktoobril kella 11-16 toimub Pärnu keskraamatukogu suures saalis taas raamatuvahetuslaat, kuhu huvilised on oodatud valima endale tasuta raamatuid, teatas Pärnu Postimees.

Pärnu keskraamatukogu haldusosakonna juhataja Krista Visase jutu järgi ootavad uusi omanikke nii raamatukogu oma mahakantud teosed kui ka varasematest laatadest kogunenud kirjavara. Palju on Ülejõe raamatukogust jäänud raamatuid.

Pärnus hakati raamatuvahetuslaatasid pidama aasta tagasi oktoobris, laupäevane on aasta jooksul juba viies.

Kihnu rahvamajas tuleb heategevuspidu

Homme, 29. oktoobril peetakse Kihnu rahvamajas Kihnu koolilaste toetuseks heategevuspidu. Kõik koolilapsed saavad pittu tasuta.

Eeskava täidavad Kihnu kooli pillilapsed ja lastebänd, Järsumäe Virve ja Kihnu kooli vilistlastest pillimehed.

Kätte antakse „Kauni kodu” võistluse aukirjad. Tantsuks mängib ansambel Manija Poisid.

Rohkem infot: www.kihnu.ee

Laulupealinnas Türil avatakse täna uus laulustuudio

Türi kultuurimajas tegutsevasse laulustuudiosse Avendris oodatakse täna kell 18 lauluhuvilisi lapsi ja noori alates seitsmendast eluaastast.

Stuudio eesmärk on arendada laste musikaalsust ja õpetada neile solistina esinemist, saatepillide kuulamist ja koosmusitseerimist, samuti pakkuda lavakogemust ja süstida esinemisjulgust.

Esimesteks külalisteks on Mirjam Dede ja Juss Kaarepere, kes räägivad oma tööst ja tegemistest ning annavad ka väikese kontserdi.



Luunjasse kavandatakse spordiväljakute kompleksi  

Luunja vallavalitsus on algatanud detailplaneeringu, et rajada jalgpalliklubi FC Santos ja valla koostöös Luunjasse spordiväljakute kompleks, kus on võimalik mitmesuguseid spordialasid harrastada.

Alevi maaüksus, kuhu spordiväljakud on kavas rajada, kuulub Luunja vallale, seni on seda kasutatud põllumaana.

Vald ja FC Santos sõlmisid eelmisel aastal pikaajalise rendilepingu, millega vald andis Luunja aleviku kõrval asuva Alevi maaüksusse kuuluva maatüki jalgpalliklubi kasutusse.

FC Santos koostöös Eesti Jalgpalliliiduga rajab sinna tänapäevase jalgpallikompleksi kogupindalaga kuni 8 hektarit. Kompleksi koosseisu on planeeritud seitse loodusliku murukattega jalgpalliväljakut, samuti sünteetilise kattega jalgpalliväljak.

Lisaks plaanitakse rajada kolm rannajalgpalliväljakut, tenniseväljakud, korvpalliväljak ning laste mänguväljak.

Lepingu järgi võimaldab FC Santos vallal kasutada jalgpalliväljakuid ja teisi rajatisi tasuta või soodustingimustel kohalike laste ja noorte treeningute ja võistluste pidamiseks.

Raha projekti elluviimiseks on kavas taotleda Euroopa Liidu tõukefondidest, riiklikest programmidest ning suurettevõtetelt.
FC Santos kannab edaspidi keskusega seotud kulud ning tagab kompleksi majandamise.

November algab võru keele nädalaga

Võru keele nädalat peetakse tänavu 1.–7. novembrini. Võru Instituut kutsub sel nädalal kõiki võrokesi üles oma keelt meelde tuletama ja kõnelema.

Nädala raames korraldatakse vana Võrumaa 8. ja 11. klassi õpilastele veebis võru keele ja kultuuri tundmise võistlus „Ütski tark ei sata taivast”.

Paljud ajaloolise Võrumaa koolid on selleks nädalaks ise mitmesuguseid omakeelseid ettevõtmisi kavandanud: Puiga koolis toimuvad näiteks võrukeelsete multikate hommikud, Osula koolis on kavas korraldada hea võru keele tundja võistlus jne. Lisaks on plaanis kohtumised võru kultuuri kandjatega.

Võru Instituut kuulutab võru keele nädalal välja ka fotokonkursi „Uma kiil pildi pääl”, kuhu oodatakse pilte sellest, kuidas võru keelt on siltidel ja mujal avalikes kohtades kasutatud. Rohkem infot saab konkursi kohta alates novembrist instituudi veebilehelt www.wi.ee.

Haanjas võisteldakse laupäeval 100 km kõndimises

Laupäeval, 30. oktoobril saavad huvilised alates kella 6st hommikul startida 100 km käimise võistlusel „Haanja jala 100″.

Võistlus läheb lahti Haanja suusakeskuses. Distants on 100 km, aga tegelikult läbib iga osaleja nii palju, kui suudab. Ametlik start on kell 6 hommikul. Hiljem saab startida igal täistunnil. Viimane võimalus rajale minna on kell 12 keskpäeval.

Võistlust peetakse Haanja suusaradade 6,25 km pikkusel ringil. 100 km läbimiseks on vaja käia 16 ringi. Pääs viimasele ringile suletakse kell 21, finiš suletakse kell 22 ehk siis 100 km võistluse kontrollaeg on 16 tundi.

Kõigil vähemalt neli ringi (25 km) läbinutel fikseeritakse aeg ja koht lõpuprotokollis. „Haanja jala 100″ katkestajaid ei ole ja kehtib põhimõte: käi-jookse, palju jõuad. Võistluse parimad on 100 km või enim ringe kiireimini läbinud osalejad.
Esimeses kolmes stardis (kell 6, 7 ja 8 ) startijatel fikseeritakse maratoni (42,195 km) vaheaeg.

Võistlusklasse on kolm: alla 100kilosed mehed, üle 100kilosed mehed ja naised. Kaalumine toimub enne võistlust stardimaterjalide väljastamisel. Osa võivad võtta kõik korralikult treenitud inimesed, kes stardihetkeks on saanud täisealiseks (sünniaeg 30.10.1992 ja varem). Edasiliikumist soodustavate abivahenditena on võimalik kasutada käimis- või suusakeppe, kõik muud abivahendid on keelatud.

Karksis kogutakse ettevõtluseks julgust

Täna, 28. oktoobril kell 10 algab Karksi valla kultuurikeskuses ettevõtluskonverents „Julge näha võimalust!”, kirjutab Sakala.

Konverentsil jagavad kogemusi ja soovitusi Eesti ja Viljandimaa ettevõtjad ning sõna saavad ka poliitikud ja ametnikud.
Eesmärk on leida ja tutvustada ettevõtjatele ja ettevõtlusest huvitatud inimestele võimalusi, kuidas elavdada ettevõtlust maal ning millega tasuks tegelda.

Tegutsevatele ettevõtjatele soovitakse konverentsil pakkuda uusi ideid ja julgust tegevust jätkata ning võimalust end spetsialistide kompetentsuse ja kogemuste abil täiendada.

Homme avab uksed Piusa koobastiku külastuskeskus

Reedel, 29. oktoobril algusega kell 12 avatakse pidulikult Piusa koobastiku külastuskeskus.

Keskuses asuvad 50kohaline seminariruum, kohvik, kontoripinnad ning laste meisterdamistuba. Keskuse ekspositsioon tutvustab nii Piusa koobaste kui ka piirkonna ajalugu.

Külastajatele pakutakse vaatamiseks AD Oculos Filmi toodetud filmiprogrammi võru, eesti, vene ja inglise keeles. Ekspositsiooni on koostanud Ahhaa keskus. Ainulaadne võimalus Eestis on siseneda koopasse virtuaalselt 3D-lahenduse abil.

Helmi Sakkovi projekteeritud hoone põhiplaan kujutab nahkhiirt. Külastuskeskuse ehitamisel on kasutatud keskkonnasäästlikke võtteid: murukatusega hoonet köetakse teraviljajäätmetel töötava katlaga ning osalt kasutatakse päikeseenergiat.

Külastuskeskuse rajamine läks maksma ligi 10 miljonit krooni, sellest ehitustööd olid 6,64 miljonit. Ehitustööd on teinud AS Semuehitus. Külastuskeskuse rajamist Piusale toetas Euroopa regionaalarengufond. Keskust hakkab haldama Orava valla loodud sihtasutus Piusa.

Piusa koopad. Foto: Dmitri Kotjuh

Mida saab koolivaheajal Valgamaal teha

Kooliõpilaste sügisene vaheaeg on poole peal. Valgamaal on mõeldud selle peale, et nii õpilased kui ka õpetajad saaksid koolivaheaja sisukalt veeta.

Valga noortekeskus avatakse koolivaheajal kaks tundi varem – teisipäevast reedeni kell 12-20, laupäeval kell 12-18, pühapäeval on noortekeskus suletud.

Valga Põhikooli tegevused koolivaheajal:
28. oktoobril kell 10 toimub kooli töötajatele mõeldud koolisisene koolituspäev „Mis on õnne valem”;
29. oktoobril kell 9 toimub kõigile töötajatele Merleconsi koolitus.

Mereväe miinituukrid lõhkasid Saaremaal lennukipommi

Eile pärastlõunal lõhkasid mereväe miinituukrid Saaremaalt Triigi sadama kaldaveest leitud Teise maailmasõja aegse Vene lennukipommi, teatas Meie Maa.

“Mereväe tuukrid lõhkasid 150-kilose FAB-tüüpi Vene päritolu lennukipommi, mis ohutuse tagamiseks esmalt kaugemale merele veeti,” ütles mereväe teabeohvitser nooremleitnant Tõnis Kark.

Triigi sadama juhataja Mati Põllu sõnul leiti pomm sadamast vaid 500 meetri kauguselt 40 sentimeetri sügavusest kaldaveest.

Kohalikud spinningumehed avastasid Triigi sadama lähistelt lennukipommi 22. oktoobril. Olgugi, et pomm oli üsnagi madalas vees, tuleb seaduse alusel kõik vees olevad lõhkekehad Eesti mereväe tuukritel ja demineerijatel kahjutuks teha. Tänavu on mereväe miinituukrite abiga kahjutuks tehtud kümmekond taolist lõhkekeha.

Reedel toimub Emmastes Hiiumaa noorte muusikute päev

Reedel, 29. oktoobril toimub uues Emmaste avatud noortekeskuses järjekorras neljas Hiiumaa noorte muusikute päev.

“Otsustasime ka sellel aastal ürituse korraldada, kuna eelnevatel aastatel on olnud väga hea tagasiside noorte poolt ning sellest on kujunenud juba traditsiooniline sügise üritus meie noortekeskuses,” ütles Emmaste noortekeskuse noorsootöötaja Kaie Pranno Hiiu Nädalale.

Sel korral on kavas kolm erinevat töötuba – kitarr, DJ-töötuba ja Aafrika trummid – ning päeva lõpus kontsert ja järelpidu.

Registreerumine algab kell 12.30.

Elena Tammsaar, Hiiu Nädal

Noored pommitavad Türi kandi metsades laevu

Sellel nädalavahetusel, 29.-31. oktoobril toimub Türi vallas, Türi linna lähiümbruse maastikul ja Saunametsa piirkonnas Järva Maleva noorkotkaste ja kodutütarde “Metsalaager 2010”.

Selle laagriga tähistavad noorkotkad ja kodutütred välilaagrite hooaja lõppu ning sinna on oodatud kõik Järvamaa noorkotkad, kodutütred ja noortejuhid. Laagrist võtab osa ligi 100 Järvamaa noorkotkast ja kodutütart ning koos juhtidega on laagrikoosseisus ligi 140 inimest.

Laagri eesmärgiks on anda noortele teadmisi laagri- ja matkatarkustest noorkotkaste ja kodutütarde erikatsete ulatuses, harjutada meeskonnatööd, korrata üle tulevasteks laagriteks ning luureretkedeks esmaabi-, laagri- ja matkatarkuste-, pioneerikunsti-, kokandus-, side- ja topograafia valdkonnad. Kõige selle juures püüab laager propageerida noorte seas ka looduses liikumist ja viibimist kui tervislikku ja kasulikku ajaviidet.

“Meie organisatsioonide ülesanne ongi kasvatada noortest terved ja kehaliselt tugevad Eesti kodanikud. Välilaager koos matkaga ongi üks tervist ja keha arendav tegevus ja jätkuvalt teadvustame noortele, mida kasulikku pakub  meid ümbritsev loodus”, ütles noorteinstruktor Urmas Piigert.

Nagu eelnevatel aastatel toimub ka sel aastal pärast praktilisi õppusi, mis kinnistavad eespool nimetatud õppeteemasid, tuntud mängude “Laevade pommitamise” ja “Lippude varastamise” põhjal luuremäng.

Järvamaa noorkotkad ja kodutütred koos juhtidega paluvad ligidusse jäävatelt inimestelt mõistvat suhtumist laagri toimumisse.

Kärt Ojala, Noorte Kotkaste Järva maleva teavituspealik

Hingedepäeval saab ERMis kuulata loengut
siin- ja sealpoolsusest

Hingedepäeval, 2. novembril, kell 16 on Eesti Rahva Muuseumis Maire Sala loeng “Siin- ja sealpoolsus”.

Hingedepäeval mõeldakse oma esivanematele, meist lahkunud kallitele lähedastele ja sõpradele. Me süütame neile küünlad koduakendel või kalmudel. Sügisene hingedeaeg on eestlaste rahvakalendris alati olnud hingede rändamise aeg ja vanasti oodati neid hingedepäeval koju kaetud laua juurde. Hingedeajal ei tehtud taluperes ühtegi kärarikast ega villa või lõngaga seotud tööd. Ei riieldud, ei naerdud, naljatatud ega kisatud.

Maire Sala koostatud näitus Eesti matmiskombestikust on avatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas. Hingedepäeval peab Maire Sala matmiskombestiku uurijana loengu siin- ja sealpoolsusest ning surmajärgsest elust.

Näitus “Eesti matus. Eesti kalmistu- ja matmistraditsioonid ning tänapäev” on ERMi näitusemajas avatud kuni 3. novembrini. See on ERMi projekti “Oma Näitus” võidutöö.

Lisainfo: Maire Sala, maire.sala@mail.ee, 5262 915

DemoFarmi projektis osalejad tutvusid
Lõuna-Eesti taludega

18.-19. oktoobril toimus kahepäevane keskkonnahoidlike põllumajandusviiside koostöövõrgustiku DemoFarm seminar-väljasõit nelja Lõuna-Eesti tallu.

Osalesid eksperdid ja talunikud kõigist võrgustikus osalevatest Eesti taludest, üritusel jagati kogemusi ja eksperdid tutvustasid soovituslikke agendasid taludele. Esimesel õppepäeval külastati Põlva-, Valga- ja Võrumaal asuvaid talusid.

Taludes puututi kokku järgmiste teemade ja küsimustega:

1. Kas massiline mahetootmine on võimalik ka kurgikasvatuses? On see ka majanduslikult mõtekas? Kokkuostjad ei osta mahekurki kõrgema hinnaga, kahjurid söövad mürgitamata taimi rohkem. Kanarik-Jakobi talu Põhitegevuseks kurgi- ja lambakasvatus.

2. Loodav ökoküla ütleb lahti globaliseerumisest ja tehnoloogiasõltuvusest. OÜ Koivakonnu. Lihaveised lageda taeva all Koiva jõe kaldal, plaanis ka ökoküla rajamine.

3. Aita kaasa mõelda säästva energialahenduse leidmisel. Praegu on turistide majutushoone elektriküttel, seal oleks vaja leida säästvam lahendus. Väike-Nakatu talu – turismitalu, ka lihaveised.

4. Kas õnnestub veenda inimesi maksma toidu tervislikkuse eest? Mahetoidu ostjaid on kriitiliselt vähe. Alt-Lauri ökotalu juhib mahekaupade ühisturustust, kasvatades ka ise maheköögivilja. Perenaine Kaja Kesküla sai möödunud aastal Eesti ettevõtliku naise tiitli. Talu asub Rõuge lähedal, talu aita on rajatud mahekaupade pood, kus müüakse mahedat toidukaupa.

Lisaks projektijuht Teet Eomäele osalesid õppekäigul Eestimaa Looduse Fondi eksperdid Kristjan Piirimäe (PhD keskkonnatehnika, on projekti keskkonnaekspert, kelle ülesandeks on väärtustada ja kasvatada talude looduskapitali) ja Margo Mansberg (projekti kaasatud põllumajandusekspert, kes on pikaajaliste kogemustega mahepõllumajandusnõustaja.)

Kümne Eestist DemoFarmi projektis osaleva talu või ettevõtte hulgas on nii mahedaid kui ka tavatootjaid, nii suurettevõtteid kui ka vaid lisasissetulekut andvaid majapidamisi. Ka toodete profiili poolest on võrgustik mitmekesine: on lamba-, piima-, liha-, teravilja-, kui ka köögiviljakasvatajaid. Pajumäe talu on maheda piimatootmise kõrvale loonud ka oma maheda piimatööstuse. Alt-Lauri talu tegeleb peale põllumajanduse ka mahekaupade jaemüügiga. Kurese peremees on keskendunud väljasurnud küla ning selle loodus- ja arhitektuurimälestiste väärtustamisele. Riido ökotalu hooldab rannamaastikke, pakkudes elupaiku paljudele lindudele, sealhulgas haruldasele merikotkale. Väike-Nakatu talu majandab lisaks loomadele ka hotelli. Kõik koostöövõrgustikku valitud talunikud soovivad aga oma tegevust veelgi parendada.

Eestist valiti Demofari projekti järgmised osalejad: Alt-Lauri talu, Kanarik-Jakobi talu, Kurese talu, OÜ Koivakonnu, OÜ Viraito, Pajumäe talu, Riido Ökotalu OÜ, Sepa talu, Sürgavere Põllumajandusühistu, Väike-Nakatu talu.

Lisainfo: Teet Eomäe, projekti “DemoFarm – Eesti-Läti keskkonnasäästliku põllumajanduse koostöövõrk” juht, tel 5634 1080, e-post: teet@elfond.ee.

Allikas: ELF