“Tere, kevad” tuleb taas

Hoolimata rekordilistest pakasekraadidest algab taas loodushariduslik ettevõtmine “Tere, kevad!”. Studio Viridis Loodusharidus ja Tartu Keskkonnahariduse Keskus  kutsuvad 1.-9. klasside õpilasi ja ka lasteaedade lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ning oma tegemisi teistega jagama. Nii on see toimunud juba 15 aastat. Projekti tegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani.

“Tere, kevad!” eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid ja ka nende vanemaid märkama looduses toimuvaid muutusi. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisesse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt. sinilill, paiseleht, ülane, võilill, maikelluke), saabuvad rändlinnud (nt. põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, suitsupääsuke, kägu), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (karikseen ja kevadkogrits). Loe edasi: “Tere, kevad” tuleb taas

Külm teeb trikke

Halo. foto www.ilm.ee

Eestisse saabus põhjast ja kirdest väga külm õhumass, nii et päevalgi püsib temperatuur -10°C piires, kuid öösel langeb mõnel pool -20°C-st madalamale. Ka päikest näeb päevasel ajal paljudes kohtades. Seetõttu on head võimalused halonähtuste tekkeks! Seega võib taevas näha mitut päikest või ringi päikese ümber, valgusesambaid, mitut päikest taevas ja muid ilmaimesid. Nii tähendabki halo kreeka keeles ringi, ketast, samuti särapärga või oreooli.

Halonähtuste tekkimise põhjuseks on jääkristallid kiud- ja kiudkihtpilvedes troposfääri ülemises kihis kõrgusel 5–10 km, talvel ka maapinna lähedal. Antarktikas ja Sahhas tekivad halod ka jääudus. Looduses tekivad halonähtused Päikese või Kuu ümber, linnades ka võimsate tänavalaternate ümber.

Seega pistke hoolimata külmast ilmast nina jopekrae vahelt välja ja vaadake taevasse. Pilti võib ka teha ning laadida see kodulehele www.ilm.ee, kus saab ka teisi halofotosid vaadata.

Külma põhjustatud rööpamurd katkestas Tallinna-Tartu rongiühenduse

Jõgeva ja Kaarepere vahel avastati eile kella 14.40 ajal käredast pakasest põhjustatud rööpamurd. Seetõttu jäi Tartu-Tallinna kiirrong Kaarepere jaama ootama, reisijad istusid hiljem bussidele ümber ning jätkasid sõitu Tallinnasse.

Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase ütles eile, et rööpamurd võib tekkida järskude temperatuurimuutuste korral, kui väikesed mõrad-praod paisuvad näiteks nii suureks, et rööbas läheb pooleks.

Kell 16.35 said Eesti Raudtee töömehed katkise raudteelõigu remonditud ning rongid pääsesid jälle liikuma.

Krõbedat pakast jätkub terveks nädalaks

Arktiliste merede jääväljade kohal karmuse omandanud õhk voolab nüüd kaarega üle Soome Läänemere äärde. 

Üha kõrgemale kerkiv baromeetrinäit sillutab teed üha võimsamaks muutuvale kõrgrõhkkonnale, mis omakorda on garantiiks pakaselise ilma pikaealisusele.

Ilmajaam.ee

Sõbrapäeva puhul valmivad lumeskulptuurid

sindi
Sindis valmis eile lumelinn külma kiuste. Foto: Urmas Luik/parnupostimees.ee

Esmaspäeval, 14. veebruaril kell 17 toimub Roosna-Alliku vallamaja ees sõbrapäeva lumeskulptuuride võistlus. Lumeskulptuuride võistlusele oodatakse osalema lasteaedu, koole, ettevõtteid, külasid, seltsinguid, naabervaldasid jpt. Moodustage sõpradest vahva võistkond ja olge agarad kaas lööma! Kõigile kindlustatakse kuum tee ja rõõmus tuju. Parimad saavad auhinna. Info ja registreerimine tel 56 564 794, Tiiu Väli.
jarva.ee

Räpina ja Petseri kool tähistasid koostöö aastapäeva

Räpina ühisgümnaasium ja Petseri 3. keskkool tähistasid koostöö ümmargust aastapäeva; juba kümme aastat käivad õpilased ja õpetajad üksteisel külas, et vahetada kogemusi või lihtsalt naabritega põnevalt aega veeta.

Räpinast Petserisse on auto või bussiga kõigest poole tunni tee, kuid kultuurilised erinevused on küllaltki ulatuslikud, aga võib-olla just see on hoidnud koolide huvi üksteise vastu nõnda pikka aega. Ning looduskaitseainelisest ühisprojektist said arvukad ühisvõistlused, kultuuriõhtud ja iga-aastane ühislaager, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Selleks, et üksteisest paremini arus saada, on Petseri 3. keskkooli õpilased juba mõnda aega õppinud vabatahtliku ringitunnina eesti keelt.

Juba 11. märtsil suunduvad Räpina õpilased taas Petserisse, kus neid ootab vene rahva muinasjutu etendus eesti keeles.

Kanepis jagasid noored tunnustust ja tiitleid

pilt tiiu jt
Vasakult: Rivo Veski, Marju jalas, Steven Kongo, Tiiu Leppikus. Foto: erakogu

Kanepi Seltsimajas toimus neljandat korda tunnustusüritus noortele ja noorte sõpradele, kes on andnud märgatava panuse kohaliku noorsootöö edendamisse. Jagati välja tiitlid „Aasta Noorte Sõber“, „Aasta Noor“ ja „Aasta Tegu“ ning eripreemiana „Aasta Noorte Eeskuju“.
Kanepi valla „Aasta Noorte Sõber 2010“ on Marju Jalas, kes on loonud noortele mitmeid uusi vaba aja veetmise võimalusi: draamastuudio, trummiring ja üldkultuuri ring. Ühtlasi on ta õpilasmaleva rühmajuht ja aktiivne kohalikus elus.

Kanepi valla „Aasta Noor 2010“ on Steven Kongo, kes on mitmete traditsiooniks kujunenud spordiürituste (rannavõrkpalli- ja piljarditurniir, jalgpallimängud, mobiilivise ja pleieriheide) organisaator. Ta on alati kohal nõu ja jõuga.
„Aasta Tegu 2010“ on Kanepi Teataja uuenduskuur. Kanepi Teataja on valla infokandja, mida veab väsimatu Tiiu Leppikus. Möödunud aastal läbiti uuenduskuur, mis muutis lehe veelgi paremaks.
Erandkorras anti välja tiitel „Aasta Noorte Eeskuju“. Auhinna pälvis Rivo Veski, kes hoolimata õpingutest Tartus tegutseb aktiivselt ka Põlvamaal, olles teatrijuht, lavastaja, näite- ja ajakirjanik, Rivo on üks Põlvamaa noorteportaali ellukutsujaid ja eestvedaja aga ka Põlvamaa kooliteatrite festivali korraldaja .
Allikas: polvamaa.ee

Rapla maakonna tippauhinna „Rapla Redel“ saab Robert Kasemägi

Rapla maavalitsuse juures asuv auhindamiskomisjon valis esitatud 11 kandidaadi hulgast välja 2011. aasta Rapla maakonna tippauhinna „Rapla Redel“ saaja.
Auhind otsustati anda  staažikale muusikule ja muusikaõpetajale Robert Kasemägile. Taotluses iseloomustab Märjamaa muusikakooli direktor Maiu Linnamägi  peatselt 92-aastaseks saavat auhinnasaajat kui Eesti metsasarvemängijate koolkonna alusepanijat, kes on pikkade aastate jooksul olnud tõeline noorte kasvataja ja suunanud nende väärikat käitumist. Tema meetodiks on alati olnud  laste innustamine iseseisvalt õppima, uurima ja avastama. Oma tõekspidamistega on Robert Kasemägi aidanud noortel aru saada elementaarsetest käitumisnormidest ning olla leppimatu kultuurituse ja labasuse vastu igapäevaelus.
Auhind koos soliidse preemiarahaga antakse maavanem Tiit Leieri ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Mart Järviku poolt üle Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul 22. veebruaril Märjamaa kultuurimajas.
Allikas: raplamaa.ee

Tapa raamatukogus meenutatakse Artur Rinnet

meiearturTapa linnaraamatukogus avatakse 15. veebruaril kell 16 Eesti Rahvusringhäälingu muuseumi koostatud fotonäitus „Artur Rinne – 100“. Näitus jääb avatuks 26. märtsini 2011.

Näituse avamine on mõeldud justkui Artur Rinne kohtumisena oma sõprade ja teekaaslastega. Aga ka muheda ajalootunnina tänasele noorele põlvkonnale. Artur Rinne toonased töökaaslased ja sõbrad Dea-Mai Küla, Mati Põldre, Norma Jõekalda, Voldemar Lindström, Hugo Hiibus mäletavad ja kõnelevad sellest; oma isast räägib tütar Mallika. Meenutusi muusikas pakub Voldemar Kuslap. Kohtumist juhatab Mai Mikiver ERR muuseumist.

Admiral Johan Pitkale pühendatud rahvamatk

Kaitseliidu Järva malev korraldab täna, 13. veebruaril viiendat korda Järvamaalt pärit admiral Johan Pitkale pühendatud rahvamatka. Eelmisel aastal osales matkal rekordarv ehk üle 350 osaleja.

Matka eesmärk on tugevdada kodanike ühtekuuluvustunnet, meenutada Järvamaa kuulsamat meest ning propageerida liikumist ja sportimist Järvamaal. Matk toimub „Liikumist ja sportmist harrastav Järvamaa 2011“ II etapina. Matk algab Jalgsemalt Pitka mälestuskivi juurest, pärast mälestuskõnesid. Ligikaudu 20 km matkatee kulgeb Jalgsemalt läbi Järva-Jaani Peetrisse.
Matkalised, kes on osalenud matkal kolmel korral, saavad endale rahvamatka tunnustega salli.
Kõikidele uutele osalejatele jagatakse ka matkakaarte, millega on võimalik tulevastelt admiralimatkadelt templeid koguda ja loosimistel osaleda.

Allikas: jarva.ee

Muuseum otsib pruudiloore

Eduard Vilde muuseum avab kevadel põneva kultuuriloolise näituse „Looriga või loorita“.
Näitus ei keskendu aasta kaunimal ajal mitte paljukäsitletud pulmatraditsioonile laiemalt vaid selle ühele kesksele sümbolile – loorile.
Esemepõhine näitus vaatleb ühest küljest loori rohkeid tähendusvälju ja nende muutumist ajas, ent teisest küljest käsitletakse ka vabaabielu teemat (piltlikult loori puudumist).
Naisterahvastelt oodatakse näituse tarbeks laenuks omaaegseid pulmaloore, olgu need siis esivanemate kapist või lausa tänapäevased. Lisaks on näitusekorraldajad huvitatud pruutpaaride fotodest (vanadest ja nõukogudeaegsetest) ja toredatest looriga seotud mälestustest, juhtumistest.
Materjali oodatakse muuseumisse 18. aprilliks 2011
Täpsem info: Piret Meos, tel 601 3181, vilde@linnamuuseum.ee 

NB! 16. veebruaril kell 18 oodatakse kõiki Kadrioru Seltsi liikmeid ja ka teisi Kadrioru elanikke tutvuma Eduard Vilde põneva majaga.

Tuglase ja Vilde kirjanduslikel suhetel põhinev huvitav kultuurilooline etendus ”Tulemängud” on taas Vilde muuseumis 25. ja 26. veebruaril.

Eduard Vilde Muuseum

Eesti Rahva Muuseum ootab võistlustöid teemal „Minu auto“

autoEesti Rahva Muuseum kutsub osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel.
Teemal „Minu auto“ oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi. Pikaaegsetelt autoomanikelt oodatakse mälestusi ja võrdlusi, kuidas auto kasutus on muutunud võrreldes varasemate aastatega. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?
Käsikirjalised tööd tuleb vormistada A4-formaadis paberile. Kellel on arvuti kasutamise võimalus, võiksid kaastöid saata digitaalsel kujul e-kirjaga või CD-le salvestatuna. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.
Tööd saatke kas e-postile: tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.
Lisainfo: Tiina Tael, peaarhivaar, telefon  7350 420 või e-post tiina.tael(at)erm.ee

Eilsest on kaitse all 40 uut käpaliste liiki

lehitu pisikäpp, foto: Maarja Kukk

Eile jõustus keskkonnaministri määrus, millega võeti kaitse alla neli I ja 36 II kaitsekategooria käpaliste püsielupaika, mis asuvad väljaspool kaitsealasid. Kokku võetakse kaitse alla 40 püsielupaika 850,74 hektaril.
„Looduskaitseseaduse kohaselt tuleb I kaitsekategooria liikide kõikides teadaolevates elupaikades või kasvukohtades nende soodsa seisundi tagamiseks moodustada kaitsealad või hoiualad või määrata kindlaks püsielupaigad,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist Kadri Alasi. „Seni jäi neli I kaitsekategooria käpalise kasvukohta väljapoole kaitstava ala piire ja nende kaitseks moodustati püsielupaigad,“ täpsustas ta.

II kaitsekategooria liikide teadaolevatest elupaikadest või kasvukohtadest tuleb vähemalt 50%-le tagada kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamisega või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Määrusega võetakse II kategooria liikide täiendavad püsielupaigad kaitse alla, lähtudes kasvukohtade esinduslikkusest, arvestades liigi kasvukohtade geograafilist jaotust, kaitsealuste liikide arvu kasvukohas, populatsiooni elujõulisust jne. Lisaks I ja II kategooria käpaliste kaitsele tagatakse püsielupaikade moodustamisega ka teiste kaitsealuste liikide kaitse, sealhulgas mitme III kaitsekategooria käpalise kaitse.

 „Väga oluline on, et lisaks liigile kaitstakse püsielupaikades ka elupaiku,“ märkis Alasi. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpidest jäävad uutele püsielupaikadele näiteks alvarid, kadastikud, siirdesoo-ja rabametsad, allikasood, vanad loodusmetsad ja laialehised metsad, samuti rannaniidud, puisniidud, puiskarjamaad jne.
 
Neli püsielupaika (3 Saaremaal ja 1 Valgamaal) on liidetud Natura 2000 alade võrgustikku.
 
Käpalised ehk orhideed on üks suuremaid õistaimede sugukondi maailmas. Sinna kuulub erinevatel hinnangutel 20 000-35 000 liiki, millest enamik kasvab troopikamaades. Euroopas kasvab käpalisi üle 100 liigi ja Eestis leidub neist 36 liiki, mis kõik on ka looduskaitse all (4 I ja 18 II kaitsekategoorias).
Allikas Keskkonnaministeerium
 

Jõhvis saab vaadelda Eestis talvituvaid linde

Keskkonnaamet kutsub huvilisi infopäevale “Eestis talvituvad linnud. Lindude söögilauad, lisatoitmine ja sellega kaasnevad probleemid”. Infopäev algab pühapäeval, 13. veebruaril kell 8 Jõhvi pargis ja jätkub kell 9.30 Kersti Võlu koolituskeskuses. Infopäev lõpeb orienteeruvalt kell 15. Päeva viib läbi Ida-Viru linnuklubi, osalemine on tasuta, registreerimise alusel.

Loodusevaatleja Kristel Vilbaste kirjutas Eesti Päevalehes hiljuti nii: “Lindude kevadärevust on praegu kõige rohkem näha vareslastel. Hakid kipuvad paari hoidma, harakad nüüd ainult kahekaupa käivadki – ja peavad vihaseid lahinguid varestega. Rongad teevad igal hommikul valjult kronksudes männiku kohal paarislendu. Uudis, et sulavesi on musträsta häälepaelad Tallinnas puhtaks pesnud, on juba suisa kevadine, aga ka mitte väga erandlik”

Info ja registreerimine: Heldi Aia, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 53475093, heldi.aia@keskkonnaamet.ee

Teeme Ära laieneb üle maailma

Kolm aastat tagasi Eestis toimunud Teeme Ära prügikoristustalgud on innustanud tervet maailma. See, et ühe päeva jooksul oli väljas 50 000 inimest, kes korjasid kokku üle 10 000 tonni sodi, on hämmastanud paljusid. Nii on meie talgutest eeskuju võtnud juba Portugal, India, Leedu, Läti. Lähiajal toimuvad prügitalgud Brasiilias ja Soomes.

Et Teeme Ära meeskonnalt küsitakse seni üle maailma, kuidas sellist suurt aktsiooni korraldada, on eestlased nõuks võtnud laiendada tegevust. Lähiajal toimuvad prügikoristamise konverentsid seitsmeteistkümnel maal, kus eestlased jagavad oma kogemusi ja annavad nõu.

Ka valmib Skype´i ühel loojal, Ahti Heinlal, lähiajal maailma prügikaart, et kõik soovijad saavad saaksid prügi kaardistama hakata. Maailma prügikaart sarnaneb kolme aasta taguse prügikaardile , kus oli Eestimaa rämps peale kantud, ent on täiuslikum ning kaasaegsem.

Teeme Ära üks eestvedajaid, Tiina Urm tõdes, et tegelikult on prügi koristamine lihtsalt üks võimalus inimesi ühe häiriva teema lahendamiseks koondada. “Teeme Ära talgutest on ju tegelikult välja kasvanud mitmed erinevad kogukondi ühendavad ettevõtmised,” ütlest ta. Sama loodetakse, et toimub ka mujal maailmas.

Kuula kõigest lähemalt täna kell 14 KUKU Raadio Ilmaparandaja saates. Saadet korratakse õhtul kell 8 ja see on järelkuulatav nii KUKU Raadio kui Külauudiste veebilehelt.  Saatejuht on Kadri Valner

Pärimuskultuuripäev Sindi Seltsimajas

Rahvapidu Sindi Seltsimajas

Kőigile rahvakultuuri huvilistele pakutakse Sindis vőimalust nautida rahvalikku muusikat ning tantsu. Pühapäeval, 13. veebruaril kell 15.00, toimub Pärimuskultuuripäev Sindi seltsimajas. Esinevad Murueided, Kihnu Virve pereansambel ja Manija Poisid. Pärimuskultuuri päevade korraldajaks on Pärnumaa naisklubi. Üritustesari vőimaldab kohalikel inimestel saada osa Eesti pärimuskultuurist. Käsitöö ja raamatute näitusmüügiga on kohal Kihnu Muuseum. Üritus on tasuta.

Allikas: Sindi.ee
Foto: Maaleht

Viljandi talvepidu meelitab täna tuhat inimest lumme tantsima

Sel nädalal alanud XIII Viljandi tantsupeo põhisündmus toimub täna, kui linna tänavatele tuleb lumme jalga keerutama tuhat tantsijat üle Eesti.

Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud mitmepäevane
rahvusvaheline sündmus, mille kulminatsiooniks on suur pärimuslike tantsude ühsitantsimine Vabaduse platsil. Sellele eelnevad nii kohalike kui välismaiste tantsurühmade etendused maakonna koolides, samuti avalikud
õpitoad ja kontserdid Pärimusmuusika Aidas.

Peo peakorraldaja Vaike Rajaste avaldas peo avasõnades heameelt selle üle, et 1990. aastate lõpul naljaga pooleks õhku visatud ideest on saanud kindle traditsioon, mis kogub jätkuvalt populaarsust. “Eelmisel aastal võisime rahuloluga tõdeda, et huvi meie vastu on tõusuteel ning tänavu sama tendents jätkub,” selgitas Rajaste. Neljapäeva õhtuks oli end suurele ühistantsimisele kirja pannud 800 inimest, mida on mõnevõrra rohkem
kui mullu samal ajal. “Kuna kõik end kirja ei pane, on põhjust Vabaduse platsile oodata vähemalt tuhandet inimest.”

Tänavune pidu on pühendatud 85 aasta möödumisele esimese eesti rahvatantsude raamatu ilmumisest. 1926. aastal trükivalgust näinud raamat “Eesti rahvatantsud” kätkes endas suurt osa Anna Raudkatsi kogutud ja soveldatud
tantsudest, mida on järgnevatel aastakümnetel tantsinud sajad rühmad ning millest on uut inspiratsiooni saanud paljud tantsuloojad. Selle trükise ilmumist võib peakorraldaja sõnul kõhkluseta pidada murranguliseks hetkeks,
mistõttu otsustasid talvepeo korraldajad sellele Eesti tantsusõprade tähelepanu juhtida.

Samal ajal Viljandi tantsupeole toimub Virumaal Kohtla-Nõmmel ka järjekordne Tuhamägede tantsupidu. Seega jätkavad ka need sündmused juba tuntud joont, et eestlastele on kombeks ikka mitu pidu korraga.

Pärnumaal Tori vallas ehitatakse täna Viiralinna

Lumine laululava

12.veebruaril algusega kell 10. 00. “Viiralinna ehitamine ja Suur Suusasõit”
Viira Kooli ääres.

Võta kaasa lapsed, vanemad, sõbrad ja tule meiega koos talverõõme nautima!
Oodatud on kõik huvilised, olenemata soost, vanusest, nahavärvist, maailmavaatest või sportlikust vormist! Osalemine ainult enda muretsetud suusavarustusega. Registreerimine kohapeal. Loe edasi: Pärnumaal Tori vallas ehitatakse täna Viiralinna

Holstre-Pollis orienteeruvad suuskadel eestlased ja lätlased

Tänavu käivitunud orienteerumisspordi uus võistlussari, Eesti-Läti orienteerumisliiga jätkub täna ja homme suusaorienteerumise osavõistlustega Viljandimaal Holstre-Polli spordi- ja puhkekeskuses.
Sarja kuulub 2011. aastal kaks kahepäevast osavõistlust suusaorienteerumises, millest esimene peeti Põhja-Lätis Aluksnes. Teisele osavõistlusele, mille järel selgitatakse välja ka Eesti-Läti orienteerumisliiga üldvõitjad, oodatakse ligi 350 võistlejat vanuses 12-65.
Eesti suusaorienteerujad lähevad teisele osavõistlusele liidritena vastu 15 vanuseklassis 20-st. Naiste põhiklassis on kahe Läti võistleja ees ülekaalukalt liidrikohal äsja juunioride MM-il 8. koha saavutanud Värska OK Peko esindaja Daisy Kudre. Meeste põhiklassis juhib lätlane Andris Kivlenieks napi eduga Värska OK Peko esindajate Tiit ja Even Toomase ees.
Eesti-Läti orienteerumisliiga on osa Eesti ja Läti alaliitude projektist “Est-O-Lat League”, mille peaeesmärgiks on uuendada orienteerumisspordi traditsioone ja tagada spordiala jätkusuutlikkus Eesti-Läti piirialadel. Projekti kestus on 24 kuud, selle tegevused jätkuvad mõlemas riigis 2012. aasta suveni. Projekti kaasfinantseerib 85 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond, projekti eelarve on 166 304 EUR.

Elva ootab mitteteatreid festivalile

2. – 3. märtsil  2011 toimub Elvas V mitteteatrite festival. Korraldajaks on Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind, osalema oodatakse laste ja noorte näiteseltskondi vanuses koolieelikutest kuni 26. eluaastani. Festivali žürii hindab näidendite  loovust ja originaalsust, lavastuse fantaasiarikkust ja osatäitjate meeldejäävust. Hindamine toimub kuues vanusekategoorias, välja antakse mitmeid põhi- ja eripreemiaid. Osavõtussoovist tuleks teatada hiljemalt 15. veebruariks 2011 e-postiga aadressil sinilind@elva.ee. Loe edasi: Elva ootab mitteteatreid festivalile

Laupäeval toimub Missos “Kõikide massinate võidukihhutamine”

12. veebruaril 2011 toimub Missoküla Tehinkaspordi keskuses talvine kõikide massinate võidukihhutamine. Võistlevad kõik masinad millel on sisepõlemismootor (iseehitatud, retromasinad jne). Saab näha, mida kõike tehnikahuvilised inimesed ehitada suudavad, mida vaatamata masina eale korras hoitakse, kui kiiresti on võimelised liikuma murutraktorid jne.

Lisainfo: 

MTÜ Misso Tehnikaspordi Klubi, www.missotsk.ee
Urmas Peegel 527 7604
missotsk@gmail.com

Allikas: southestonia.ee
Foto: Misso Tehnikaspordi Klubi

Laupäeval korraldatakse Rõuges hokilahing

Homme, 12. veebruaril kell 11 lüüakse litter mängu jäähokiturniiril Rõuge Hockey Cup 2011.

Oodata on haaravaid hokilahinguid, sest esialgse info põhjal osaleb turniiril vähemalt kuus tiimi:
Rõuge Snaiprid/Saunamaa,
Nornia/Rantipol,
Metsavenna HK,
Võru Punatiivad,
FC Spordibaas,
Mõisa Ait.

Turniiri korraldaja Karel Saarna sõnul on rõõm näha, et tänavuse turniiri vastu
tuntakse mullusega võrreldes tunduvalt rohkem huvi. „Loodetavasti on see selge märk, et Võrumaal hakkab hokimäng jõudsalt pead tõstma,” ütles ta. Loe edasi: Laupäeval korraldatakse Rõuges hokilahing

Kuulutati välja Viljandimaa-aineliste mälestuste kirjutamise võistlus

Eesti Genealoogia Seltsi Viljandi osakond ja Viljandi Muuseum kuulutavad välja järjekordse Viljandimaa-aineliste mälestuste kirjutamise võistluse. Korraldajad on eelnenud kahe memuaarivõistluse käigus saanud hulga väärtuslikke ajaloolisi andmeid, mistõttu otsustati ettevõtmist korrata.

Seekord on teemasid kolm:
a.. Mälestusi minu tänavast ja tagahoovidest
b.. Kuidas ehitasin oma maja
c.. Mida mäletan Viljandi poodidest

Mälestused võivad kajastada nii praegust, nõukogudeaegset või ka vanemat perioodi.
Lisaks kirjalikele tekstidele paluvad muuseum ja selts võistlustööle kaasa panna ka vastavasisulisi dokumente ja fotosid. Kui on tegemist harulduste ja kirjutajale kallite materjalidega, millest ei soovita loobuda, siis on muuseum valmis neist autorite loal tegema koopiad.
Mälestused palutakse edastada 30. aprilliks 2011 kas Viljandi Muuseumi lugemissaali või saata:
Viljandi Muuseum, Johan Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi;
e-post info@muuseum.viljandimaa.ee.

Varasemad mälestuste võistluse teemad olid “Minu elu Viljandis” (2009, laekus 14 tööd) ning “Minu õpetaja” (2010, laekus 13 tööd).

Kaks kirjatööd on avalikkuse ette jõudnud Viljandi Muuseumi toimetiste I osa veergudel. Järgmised ootavad avaldamist!

Täiendavat teavet saab muuseumist telefonidel 433 3316 ja 433 3664 või meili teel info@muuseum.viljandimaa.ee.