Setomaa kultuuriprogrammi tänavune taotlusvoor on avatud

Kultuuriministeerium kuulutas välja tänavuse taotlusvooru Setomaa kultuuriprogrammist toetuse saamiseks, projektitaotlusi saab esitada 21. veebruarini.

Setomaa kultuuriprogrammist saab taotleda toetust pärimuskultuuri, pärimuspõhise uusloomingu, keele ja hariduse, teadus- ja arendustegevuse, meedia ja mainekujunduse ning kogukonnaga seotud projektidele. Möödunud aastal toetas Kultuuriministeerium Setomaa programmist ligi 80 erinevat projekti ja ettevõtmist.

Kultuuriprogramm aitab kaasa Seto vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimisele, taastumisele ja arengule võimalikult autentsel kujul ning setu kultuuris osalejate ringi laiendamisele, eriti noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuriga. Samuti keskendutakse setu kultuuri uute väljundite, nagu setu kunst, teater, film, toetamisele. Programm on eelkõige suunatud setu pärimuskultuuri ja keele hoidmisele setude põlisel asualal, aga ka mujal, kui tegevused on kooskõlas programmi eesmärkidega.

Programmi sisu, eesmärkide ja projektitoetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi veebilehel.

Kärjekujuline lasteaed Kaerepere lastele

Raplamaa Kaerepere lapsed saavad tõenäoliselt jõuludeks uue lasteaia, mis on mesilaskärjekujuline.
Arhitektuuribüroo Projekt O2 viib lähiajal projekti sisse viimased muudatused ja siis võib ehitus alata. Projekti autor juhtivarhitekt Ott Ojamaa ütleb, et kärjekujuline maja on optimaalne ja loomulik ehitusstruktuur: “Meekärg on selline moodustis, millel on parim ruumikasutus, võimalikult palju valgustatud pinda. Laste jaoks tekib mõnus mänguruum, millel pole teravaid nurki – täisnurkne käsib, teravnurkne keelab, kuusnurkne lubab.”
Lasteaed saab olema mõnusalt mänguline, peale selle on kasvatajal pidevalt hea ülevaade toimuvast, sest kuusnurksel ruumil on keskpunkt ja õpetaja saab alati lapsi aidata ja juhendada.
“Veel parem oleks ringikujuline hoone, kuid see on ehituslikult keeruline lahendus,” lisas Ojamaa.
Ka õuekujundus on tehtud lähtuvalt kärgstruktuurist, lisaks on arvestatud kõiki õuesõppeks vajalike tingimusi. Õueala kujundamisel said nii lasteaia kui ka lähedal asuva põhikooli õpetajad ise näpunäiteid anda.
Kaerepere alevik on Eesti üks ilusaima haljastusega kohti, haljastusplaan koostati omal ajal tippaedniku Arnold Hannusti näpunäidete järgi.

Ninasi teeäärsed puud ohus

Lohusuu vallavalitsus teatab, et alanud on eeltööd riigimaantee Jõhvi-Tartu-Valga 8,4 km pikkuse Tammispää-Vilusi lõigu (km 61,2-69,6) remondi tehnilise projekti koostamiseks. Projekti eesmärk on teekatte seisukorra parandamine ning sõidumugavuse ja kergliikluse liiklusohutuse taseme tõstmine. Ühtlasi on kavas Tammispää ja Ninasi silla ümberehitus ning Kalmaküla silla remont. Projekti koostamise käigus peetakse läbirääkimisi teeäärsete maade omanikega.

Sellel teelõigul asub ajalooline Ninasi postijaam, mis jäi  Peterburi-Narva-Tartu-Riia postimaanteele. Ninasi postijaam tegutses seal aastail 1772–1877. Postijaama kivist peahoone ehitati 1824. aastal. Ninasi postijaamas peatumist on oma reisimärkmetes maininud prantsuse kirjanik Honore de Balzac (1843). Ajaloouurimustes on mainitud veel Katariina II (1764), Robert Schumanni, Elias Lönnroti, Ferenc Liszti jt peatumist selles postijaamas.

Postijaama ümbrus on hetkel väga kena kõrghaljastusega, teede euroremondi käigus on väga paljud sellised puudekogumid ja alleed kahjuks hävitatud.

Projekt peaks valmima käesolva aasta lõpuks ning kuni selle ajani kajastab projekteerimise käiku veebileht http://johvitee.teedeprojekt.ee

Muistseid jahipidamisviise: hundijaht reel

Et hundid talvel näljased olid ja tihti tee ääres luusisid, korraldasid mehed järgmisel viisil hundijahti. Nad istusid 2-5-kesi rekke ja sidusid pika nööri otsas heinakoti ree taga järele jooksma. Et hunti juurde meelitada, võeti tavaliselt põrsas ehk kutsikas kaasa. Muist mehi hoidsid püssid laskevalmis, üks hoolitses selle eest, et põrsas või kutsikas hästi pidi kisama. Hundid, kes kisa kuulsid, ruttasid teele, kus nad rege ja selle järele hüplevat kotti nägid. Teel „kikerdavat“ kotti koeraks pidades viskusid nad aplalt selle kallale. Seda ootasidki kütid. Et hundid laskekaugusesse olid tulnud, anti reest tabavat tuld.

Oskar Loorits, „Endis-Eesti elu-olu II, lugemispalu metsaelust ja jahindusest“, Tartu, 1941.

Püügivõistlus Rõuge Purakas tulekul

Püügivõistlus Rõuge Purakas toimub Rõuge Suurjärvel eeloleval laupäeval 29.01.2011. Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise peale. Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning võistlused.

Kalapüügist osavõtutasu on 3 EURi, ülejäänud üritus on tasuta. Info ja reeglid: http://www.facebook.com/purakas
Korraldavad Rõuge Noorteklubi ja Rõuge Vallavalitsus.

Matsalu loodusfilmide festivali filmid nüüd ka Tartus

Tartu keskkonnahariduse keskuse saalis saab homsest iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata Matsalu 8. loodusfilmide festivali filme. Kuni kevadeni pakutakse võimalust osa saada festivali filmidest ka neile, kes Lihulasse ei jõudnud.

Teisipäeval, 25. jaanuaril kell 18 “Bama ja kadunud gorillad” / “Bama and the Lost Gorillas”. Režissöör Ernst Sasse, Nicky Lankester (Saksamaa; 45 minutit). Tallinna Loomaaia eriauhind.

“Kamtšatka – lõhemaa” / “Kamchatka – the Salmon”. Režissöör Daniel Levin (Venemaa; 20 minutit). Eestimaa Roheliste eriauhind.

 

“Fjord” / “Fjord”. Režissöör Skule Eriksen (Norra; 24 minutit). Lääne maakonna eriauhind.

 

 

 

8. Matsalu loodusfilmide festival toimus Lihulas 15.-19. septembril 2010. Filmid võistlesid sel aastal kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.

 

Matsalu Loodusfilmide festivali interneti koduleht www.matsalufilm.ee.

 

Kihnlased võivad saada tagasi hülgeküttimise õiguse

Keskkonnaministeerium kavatseb taastada Eestis hallhüljeste piiratud küttimise, mida pole lubatud 30 aastat, kirjutab Pärnu Postimees. Traditsiooni taastamises on osa SA Kihnu Kultuuriruumil, mis tõstatas teema 2007. aastal. 

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv kinnitas, et mullu sügisel algatatud eelnõu hallhüljeste piiratud küttimise kohta on jõudnud uude etappi ning jahipidamine Eesti kahest hülgeliigist arvukamale hallhülgele võib saada tõepoolest meie vetes peagi tegelikkuseks. “Hallhüljeste jahipidamise taastamise tingimusi on kavas käsitleda uues hallhüljeste kaitse tegevuskavas,” selgitas Talijärv. Hallhüljes lisatakse jahiseaduses suurulukite nimekirja.

Peipsiäärsed vallad võistlevad sel aastal Värskas

XXXIV Peipsi talimängud toimuvad laupäeval, 19.veebruaril 2011.a. Värskas.  Rongkäik algab 10:00 Värska Gümnaasiumi eest.
Talimängude avamine on kell 10.15 Värska vallamaja ees.
 Peipsi talimängudest on oodatud osa võtma kõik Peipsi järveäärsed vallad ja linnad. Mängudest on lubatud osa võtta antud omavalitsuse elanikel ja omavalitsuses registreeritud spordiklubi liikmetel. Omavalitsus võib osaleda kõikidel aladel vaid ühe võistkonnaga. Kavas on järgnevad spordialad: suusatamine, teatesuusatamine, reesõit, kabe-male, lauatennis, võrkpall, kalapüük, juhtkonnavõistlus ja mälumäng. XXXIV Peipsi talimängud korraldab sel korral Värska vald koos Värska Gümnaasiumi ja Põlva Maakonna Spordiliiduga.

Allikas: werska.ee
Foto: Einar Raudkepp

Türi Kultuurimaja galeriis avati Tallinna kunstniku näitus

20. jaanuaril, avati Türi Kultuurimajas Tallinna maalikunstnik Tiiu Pallo- Vaik näitus „Maa ja vee piiril“, millel on vaatamiseks 22 maali, neist enamustel on kujutatud maastikke. Näituse avamisel ütles Tiiu Pallo-Vaik, et on üllatunud leidmast eest nii rikaste võimalustega maja, ta nimetas saadavat kogemust hämmastavaks. Türi kultuurimaja kunstigalerii kahele korrusele üles seatud näitusele on väljapandud mitmed tööd maastikest, mis jätsid Pallo-Vaikile hingesoppi sügava jälje. Maastike maalimine sai alguse Ahvenamaa külastamisest, sest selle maa jõudu ja võimsust pidi kunstnik enda sõnul maalidesse välja elama.

Tervitussõnavõttudes tänasid nii kultuurimaja direktor Ülle Välimäe kui vallavalitsuse kultuuri- ja välissuhete spetsialist Katrin Soomets Tiiu Pallo-Vaiki maalinäituse korraldamise eest Türi kunstigaleriis.

Tiiu Pallo-Vaik on lõpetanud Tartu Kujutava Kunsti Kooli ning Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maali eriala, kus praegusel on ise maalieriala õppejõuks. Oma isiknäitusi on ta korraldanud juba alates 1969 aastast.

Näitus Türi kultuurimaja kunstigaleriis jääb avatuks kuni 24. veebruarini.
Pildid

Allikas: Tyri.ee

Soomaa ootab neljapäeval sõpru külla

Hea soomaalane ja Soomaa sõber!

Soomaa Sõprade Selts kutsub avalike mõttetalgute kokkuvõtlikule üritusele teemal: piirkonna kogukonnaelu ja koostöö arendamine, mis toimub:  27. jaanuaril algusega kell 18.00 Kõrtsi-Tõramaa Külastuskeskuses. Seekordsetel mõttetalgutel tehakse esimesi kokkuvõtteid küsitlusest ja mõttetalgutel tõstatatud teemadest.

Ürituse moderaator on Urmas Tuuleveski.

Mõttetalgute eesmärgiks on olnud välja selgitada probleemid, mis täna külaelanike arvates piirkonna ühtlast arengut takistavad ja nendele probleemidele ka üheskoos lahenduste leidmine. Mõttetalgud annavad võimaluse kõigil oma piirkonna saatuse ja käekäigu mõjutamisel osaleda.
Teie ja Sinu osalemine on väga vajalik!
Kohvi ja kohaliku küpsetise degusteerimine kohapeal alates 17.30.
Info telefonidel: 5094955 ja 5280402.
Mõttetalgud toimuvad Soomaa Sõprade Seltsi projekti „Soomaa piirkonna kogukonnaelu ja koostöö arendamine terviklahenduste suunas” raames. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Allikas: Soomaa Sõprade Selts

Tulemas


Maraton toimub 26.veebruaril 2011, Abja-Paluojas, Abja Gümnaasimi staadionil.

II Mulgi suusamaratoni 30 km ja 15 km start on kell 12:00
Lastesõidud algavad kell 11:00
 
Korraldajaks on Abja Vallavalitsus koostöös Abja Gümnaasiumiga.

Distantsid
• Lastesõidud: 400m, 800m, 1200m
• 15km suusasõit
• II Mulgi suusamaraton 30km

Tehnilised tingimused
Kõik suusadistanstid sõidetakse klassikalises tehnikas.

15km suusasõit ja II Mulgi suusamaraton sõidetakse 5km pikkusel ringil, mida tuleb läbida vastavalt 3 ja 6 korda. 15km suusasõidul ja II Mulgi suusamaratonil on ühine start. Mõlema distantsi puhul toimub paremusjärjestuse selgitamine ja ajavõtt elektrooniliselt kiipsüsteemi kasutades. 15km suusasõidule ja II Mulgi suusamaratonile lubatakse sõitma 1997a. ja varem sündinud suusatajaid. Finiš suletakse kell 17.00.

Lastesõidud viiakse läbi ühisstardist 400m pikkusel ringil. Lastesõitudel aega ja kohta ei fikseerita.

Suusaraja kohta saab infot internetist www.sport.err.ee/lumeinfo.php. Loe edasi: Tulemas

Teisipäeval on täispuhutud universumimudel Karksi-Nuia gümnaasiumi aulas

Planetaarium on kummist täispuhutav kuppel, mille kõrgus on 4 ja diameeter 5,5 meetrit. Sfäärilisele ekraanile projitseeritakse digitaalne pilt ja kõlab lugu kosmosemaailmast koos rahuliku muusikaga. Programmi kestus on umbes 25 minutit. Planetaariumisse mahub kuni 25 last või kuni 20 täiskasvanut. Lapsed saavad kupli sees istuda või lamada (põrandal on suured pehmed padjad). Spetsiaalne arvutiprogramm lubab näha praktiliselt kõiki taevakehi, tutvuda päikesesüsteemis asuvate lähimate planeetidega ning nende kaaslastega. Samuti saab aimu udukogudest ja erinevatest tähtkujudest, mida on näha Põhja- ja Lõunapoolkeral. August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi õpilastele on külastus tasuta vastava tunniplaani alusel (vaata kooli kodulehelt). Kell 16.00 vaatlevad planetaariumis tähistaevast lasteaialapsed. Huvilised väljastpoolt kooli saavad planetaariumi külastada kell 17.00 algaval seansil, pileti hind 3.20 eurot.

Allikas: karksi.ee

Foto: threesneakybugs

Tahkuna tuletornist saab veebruaris teatritorn

Suvepäev Tahkunas

Veebruari lõpus toob Theatrum Tahkunas publiku ette oma uue lavastuse. Kaasaja ühe huvitavama näitekirjaniku Jon Fosse „Üks suvepäev“ Lembit Petersoni lavastuses on esmakordne talveteatri sündmus.

Tahkuna tuletorni ühe mängukohana valima julgustas teatrit 2010. aasta suvine kogemus, mil majaka all etendati Marcel Pagnoli „Tuulesaari“

Esietendus leiab aset 24. veebruaril. Mängitakse veel 25., 26. veebruaril ja 3., 4., 5. märtsil algusega kell 19.

Teatriprojekti korraldamiseks sai MTÜ Arhipelaag Leader-programmist 8900 eurot (139 846 kr) toetust.

Allikas: Hiiu Nädal

Foto: Mart Keerutaja

Neljapäeval peavad koosolekut Otepää valla külavanemad

27. jaanuaril 2011 kell 16.00 toimub vallavanema Andres Visnapuu kutsel Otepää vallavalitsuses Otepää valla külavanemate ümarlaud.

Vallavanem Andres Visnapuu teeb lühikokkuvõtte vallavalitsuse suundumistest kodanikuühiskonna teemadel ning oma ametiajal juba tehtud ja alles plaanis olevatest tegevustest vastavas valdkonnas.
Arutatakse alljärgnevatel teemadel:
Vallavalitsuse ja külavanemate vaheline koostöö
Milline on külavanemate infovajadus ja kuidas saab vald neid aidata
Külavanemate valimine – millal toimus viimati ning millal on vaja teha uued valimised
Külavanematele koostatud vihikute tutvustamine
Külavanema käsiraamat I ja II
Külalood
Küla arengukava koostamine
Partnerluskogu poolt jaotatavad ning muude finantseerimisorganisatsioonide poolt jaotatavad rahad MTÜ-dele


Täiendav info: Annika Jaansoo 505 1457

Allikas: 

Monika Otrokova
Otepää Vallavalitsus

Ringhäälingumuuseum ootab külla!

23. jaanuaril kell 11.00 ootame kõiki huvilisi  muuseumisse konkursi infopäevale, kus Raadioteatri vastutav toimetaja Virko Annus, Järvamaa muuseumi programmijuht Elle Näppo ja Ringhäälingumuuseumi teadur Tarmo Kannik jagavad teadmisi legendide kogumisest, kuuldepildi stsenaariumi koostamisest, kuuldemängu lavastamisest ning salvestamise võimalustest.

www.rhmuuseum.ee

Mulgi Kultuuri Instituut otsib juhti

Mulgi Kultuuri Instituut võtab tööle juhatuse esimehe.

MULGI KULTUURI INSTITUUT on Mulgimaa omavalitsuste moodustatud mittetulundusühendus, mille ülesanded on Mulgimaa kui ühtse majanduspiirkonna ja elukeskkonna arendamine ning sellele iseloomuliku murdekeele ja kultuuri elushoidmine. Esimehe tööülesanded on instituudi tulemuslik juhtimine, Mulgimaa arenguprogrammide planeerimine ja kavandatu elluviimise korraldamine.

Nõuded juhatuse esimehele:
• kõrgharidus
• mulgi kultuuri ja Mulgimaa sotsiaalmajandusliku olukorra tundmine
• väga hea suhtlemis- ja esinemisoskus, kohustetundlikkus,
eesmärgikindlus, algatus- ja analüüsivõime
• projektitöö kogemus

Konkursil osalemiseks palutakse saata avaldus, elulookirjeldus koos soovitajate kontaktandmetega, haridust tõendavate dokumentide koopiad ja instituudi tulevikuvisioon ühel lehel hiljemalt 15. veebruariks 2011 Mulgi Kultuuri Instituudile aadressil:
Viljandi mnt 1, 69104 Karksi-Nuia
või e-postiaadressil arvo.maling@karksi.ee.
Lisainfo telefonil 528 4740.

Ees on talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 29. ja 30. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel. Oodatud on kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitatavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses, ning leida 29. või 30. jaanuaril tund vaba aega, et valitud kohas lindude tegevust jälgida.

Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kas või toast läbi akna, seda võib teha nii üksi kui ka koos pere või sõpradega. Tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem korraga nähtud isendite arv.

Tulemused tuleb sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line ankeeti; kui internetti pole, võib vaatluatulemused saata postiga Eesti Ornitoloogiaühingusse (Veski 4, 51005 Tartu).

Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab veebilehelt www.eoy.ee/talv.

Noarootsi, Nõva ja Oru vald vaagivad ühinemist

Noarootsi vallavanem Aivar Kroon ja Nõva vallavanem Enn Laansoo esitlesid üleeile, 20. jaanuaril Noarootsi vallavolikogus ühtse Rannarootsi valla ideed, mille järgi liituksid Nõva, Noarootsi ja Oru vald, kirjutab Läänemaa infoportaal.

Lähemalt vaata ühinemisideed siit:
http://www.facebook.com/?ref=home#!/album.php?aid=326300&id=328198567525  


Huvilised on oodatud arvamust avaldama suhtlusportaali Facebook Noarootsi lehele. 


Pühapäeval avatakse metsa-aasta „Kohtume metsas!”

Tänavu tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat deviisi all „Kohtume metsas!”, et pöörata tähelepanu inimese positiivsele tegevusele metsas. Metsa-aasta avaüritus toimub homme, 23. jaanuaril, kuid üritusi jagub kogu aastasse. Metsa-aasta patroon Eestis on president Toomas Hendrik Ilves.

„Alanud ÜRO rahvusvahelisel metsa-aastal peame mõtlema inimese ja metsa suhetele, eelkõige inimese targale tegutsemisele metsas. Saagu see aasta ka mõttetalgute aastaks! Hoiame ja kasutame Eesti metsa targalt!” ütles Eesti riigipea. Loe edasi: Pühapäeval avatakse metsa-aasta „Kohtume metsas!”

Puulaevaselts Vikan tutvustab oma tegemisi

Puulaevaselts Vikan kutsub kõiki 28. jaanuaril kella 13-16 Haapsalu raudteejaama kaubaaita avatud uste päevale, teatab Läänemaa infoportaal.

Kavas on tutvustada puulaeva ehituse õpivõimalusi. Uus kursus algab märtsi lõpus ning praegu on võimalik sellele registreeruda. Oodatud on ka ettevõtjaid, kes otsivad oma tegevuse laiendamiseks väärt tööjõudu.



Eelmisel aastal käivitas puulaevaselts Vikan Euroopa Liidu ja Euroopa Sotsiaalfondi toel kolmeaastase projekti „Läänemaa edu” eesmärgiga pakkuda piirkonna töötutele puulaeva ehituse õpet.

 Väljaõpe algas suvel raudteejaama kaubaaidas. Üks teema, mida selts nüüd edasi arendab on lamedapõhjaline paat.

„Lahtiste uste päeval demonstreerime „õpilaste” esimesi töövilju ehk lumestame ühe traditsioonilise ruuba ehk lootsiku,” ütles projektijuht ja Vikani esimees Alar Schönberg. „Võiks ju ka veesata, aga jää on Haapsalu lahe kinni katnud ja vahest on kindlam lume peal testida.”

Plaan on selliseid aluseid propageerima ja tootma hakata, et elavdada liiklemist Läänemaa madalatel ja roogukasvanud veekogudel, kus on samas palju vaatamisväärset.

Ruuba kui lihtsa ja taskukohase paadi tutvustamiseks korraldab selts suvel ruubaralli. 


Rohkem infot: tel 527 9641 (Alar Schönberg).

Jahta ehitamine.
Foto: www.vikan.ee

Vorstilinnas Tapal toimub suvel vorstifestival

Vorstifestival algab pühapäeva, 7. augusti hommikul Tapa linna keskväljakul, kus toimuvad rahvakogunemine ja vorstiteemalised kihutuskõned. Seejärel liigutakse Tapa linna orkestri saatel vorstifestivali südamesse Tapa muusikakooli parki.

Festivalil toimuvad vorstiteemalised publikumängud, vorstikontserdid. Koostöös Eesti Grilliliiduga korraldatakse esimest korda Eesti meistrivõistlused vorstigrillimises, kuhu oodatakse võistlema huvilisi kõikjalt Eestist. Vorstifestivalile sissepääs on tasuta.

Eesti meistrivõistlustel vorstigrillimises võisteldakse kahes voorus – vorstivoorus ja fantaasiavoorus. Lisainfot saab võistluse kohta kodulehelt http://vorst.grillfest.ee.

Tapa varasemas majanduselus oli liha- ja vorstitööstusel suur tähtsus. Tapa vorstidel olid kõrged kvaliteedinäitajad ja sellest tulenevalt sai noor alevik hüüdnimeks Vorstilinn. Alates 1889. aastast kuni 20. sajandi 40ndate aastateni oli Tapal üle viieteistkümne vorsti- ja lihatööstuse, lisaks eksporttapamaja. Praegu töötab Tapal üks vorstitootja – OÜ Peetmark LH Tapa lihatööstus.

Rohkem infot: www.tapa.ee

Otepää vallavanem kohtub külavanematega

27. jaanuaril kell 16 toimub Otepää vallavalitsuses vallavanem Andres Visnapuu eestvõttel Otepää valla külavanemate ümarlaud.

Andres Visnapuu teeb lühikokkuvõtte vallavalitsuse suundumustest kodanikuühiskonna edendamisel ning oma ametiajal juba tehtust ja plaanis olevast selles valdkonnas.

Arutletakse teemadel: vallavalitsuse ja külavanemate koostöö; milles näeb vallavalitsus koostööd ning milline on külavanemate ettekujutus koostööst vallaga; millist infot külavanemad vajavad ja kuidas saab vald neid aidata; külavanemate valimine; partnerluskogu ning muude finantseerimisorganisatsioonide MTÜdele jaotatav raha jne.

Rohkem infot: www.otepaa.ee.

Tahkunas näeb talveteatrit

Veebruari lõpus toob Theatrum Hiiumaal Tahkunas publiku ette oma uue lavastuse, kirjutab Hiiu Nädal.

Tänapäeva ühe huvitavama näitekirjaniku Jon Fosse „Ühe suvepäeva” lavastab Tahkuna tuletornis Lembit Peterson.

Tuletorni mängukohaks valima julgustas teatrit 2010. aasta suvine kogemus, mil majaka all etendati Marcel Pagnoli „Tuulesaari”.

Esietendus toimub 24. veebruaril. Teatriprojekti tarvis sai MTÜ Arhipelaag Leader-programmist 8900 eurot toetust.

Setomaal tunnustati tublimaid

Setomaa Valdade Liit ja Seto Kongressi vanematekogu tunnustasid aunimetusega üheksat inimest, kes 2010. aastal andsid olulise panuse Setomaa heaks, vahendas Setomaa.ee.

Aunimetused anti välja kuues kategoorias. Aunimetuste kandidaadiks esitati kokku 30 isikut, kõige enam kandidaate esitati Setomaa aasta sõbra aunimetuse saajaks.

Setomaa aasta inimeseks kuulutati Margus Linnamäe, kes on juba aastaid toetanud Setomaal mitmesugusied ettevõtmisi.

Setomaa aasta ettevõtjateks kuulutati Aarne Kiviste (OÜ Kimeko), kes on oma ettevõtte arendamise kõrval aktiivselt osalenud Setomaa arendamises ning käivitanud Setomaa ettevõtlike inimeste klubi tegevuse, ning Urmas Jõgeva (AS Värska Vesi), kes on oma ettevõtet arendades leidnud ka ekspordivõimalusi.

Setomaa aasta talunikuks kuulutati Mart Uibokand (Mardimäe talu), kes on eeskujuks mahetootmise edendamisel ja noorema põlve kaasamisel talu majandamisse.

Setomaa aasta sõbraks kuulutati kolm inimest. Urmas Klaas on järjepidevalt tutvustanud Setomaa ja Eesti ettevõtteid ja organisatsioone Pihkva oblastis ning aidanud kaasa piiriülese koostöö edendamisele. Juhan Parts on toetanud piiriäärsete teede kordategemist. Tõnis Lukas on toetanud pärimuskultuuri edasiandmisega seotud tegevusi.

Setomaa aasta õpetajaks kuulutati Vello Jüriöö, kes on koostanud setokeelseid kooliõpikuid, õpetanud pärimuskultuuri, korraldanud hariduskonverentsi.

Setomaa aasta sportlaseks kuulutati Kaisa Raudkepp, kes on kolmekordne Eesti meister orienteerumisjooksus 18aastaste vanuseklassis, saavutas Balti meistrivõistlustel esikoha ja Euroopa meistrivõistlustel 18. koha.

Mart Uibokand. Foto: Igor Taro