Eesti koolide lõpumärkide näitus ootab huvilisi

Eile avati Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis näitus „Eesti koolide lõpumärgid. Tõnu Lauki kollektsioonist”. Väljapanek on esmakordne koolimärkide esitlus.

Näitusel on koolide lõpumärgid ajavahemikust 1918–1950. Valdavalt eksponeeritakse rinnamärke, kuid väljas on ka näiteid teistest koolimärkide tüüpidest: tütarlastekoolide sõled, kaelas kantavad märgid, sõrmused, ripatsmärgid, rombid, käevõrud ja -ketid. Väljapanekut täiendab valik kirjandust, fotosid ning koolide (Jakob Westholmi Gümnaasium, tütarlaste erakoolid, Tallinna Reaalkool, Rakvere Õpetajate Seminar jt.) vormimütse.

Näituse avanud Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo sõnul kannab iga märk sõnumit ja nad kokku jutustavad ka Eesti hariduslugu.

Metallikunstnik Tõnu Lauki hinnangul peegeldab näitus ka õpilaste võimekust omandada teadmisi ja õppida õppimist, õpilaste loomingulist aktiivsust märkide kujundamisel ja teostajate valikul, Eesti kullasseppade meisterlikkust ja maitset ning lugupidamisavaldust õpetajale. Ta lisas: „Koolimärgid annavad ka infot kooli, lennu, omaniku nime ja hüüdnime või esimese kokkutuleku kohta pärast küpsusdokumendi saamist”.

Näitus jääb avatuks 28. veebruarini.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Kodutütred tähistasid aastapäeva

Kodutütarde aastapäev. Foto: Aivo Hütsi

Kaitseliidu Võrumaa maleva kodutütred tähistasid organisatsiooni 79. sünnipäeva piduliku koosviibimisega Võrumaa muuseumis. Maleva pealik kapten Kalev Ader soovitas kohale tulnud 60le noorele igal ajal kõike küsida, sest see on üks viis targemaks saada.

Maleva noorteinstruktor Eve Täht andis hoolsuspaela kümnele kõige tublimale tüdrukule. Ringkonna aukiri anti neljale ja tänukiri 22le kodutütrele.

Muuseumi peavarahoidja Arthur Ruusmaa meenutas, et Võrumaal kutsuti esimene kodutütarde rühm ellu 1931. aasta lõpus Vastseliinas.

“Järgmisel aastal toimusid juba esimesed juhtide kursused ning aasta hiljem esimesed õppepäevad,” sõnas Ruusmaa.

“Alguses käisin üritustel sõprade pärast, seejärel hakkasid mind üritused, nagu maakondlik retk ja teised tegemised huvitama ja nüüd käin huvist,” ütles Mari-Liis Tsvetkova Misso rühmast.

Võrumaal on praegu 377 kodutütart.

Mari-Anne Leht

Viljandis astuvad reedel lavale parimad pärimusmuusikud

Lauri Õunapuu. Foto: folk.ee
Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab sel reedel, 21. jaanuaril kell 19.00 Viljandis suure ülevaatekontserdi, kus astuvad lavale paljud praeguse aja kõige säravamad pärimusmuusikud.

Viljandi Pärimusmuusika Aida suures saalis tuleb vaatajate-kuulajate ette kümmekond sooloesinejat ja kaks ansamblit. Galakontserdil külvavad muusikaelamusi Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tuule Kann, Karoliina Kreintaal, Tarmo Noormaa, Maarja Nuut, Sandra Sillamaa, Juhan Suits, Tõnu Tubli, Lauri Õunapuu, Jalmar Vabarna, Ando Kiviberg ning ansamblid RO:TORO ja Gjangsta. Kontserdi lavastaja on näitleja ja Ugala teatri loominguline juht Indrek Sammul. Laval toimuvat ohjab muusik ning pärimuskultuuri hoidja Jaak Johanson.

ERR-i Klassikaraadio on otsustanud galakontserdist teha helisalvestise, mida pakutakse alanud aastal Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmesjaamadele.

Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab pärimusmuusikute esinemisi aastaringselt Viljandi Pärimusmuusika Aidas, aga ka paljudes teistes Eestimaa kontserdipaikades. Suurim traditsiooniline sündmus on tuhandeid inimesi kokku meelitav Viljandi pärimusmuusika festival, mis sel aastal leiab aset 28.-31. juulil ning kannab pealkirja “Rütm ja pulss”.

Lisainfo: www.folk.ee

Homme tantsitakse Tartu tantsuklubis saksa tantse

Kolmapäeval toimuvas Tartu tantsuklubis on kõigil huvilistel võimalus õppida saksa rahvatantse. Tantsuks mängivad Viljandi, Võru ja Tartu rahvamuusikud. Tantse õpetab Ave Mets. Tutvustatakse kontratantse Põhja-Saksamaalt ja paaristantse Lõuna-Saksamaalt. Pearõhk on Baierimaal laialt levinud Zwiefache variantidel.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Kaks korda kuus toimuvas tantsuklubis mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Tantsuklubi Tiigi Seltsimajas algab homme õhtul kell 20. Pillimeestele ja rahvarõivas tantsijatele on sissepääs prii.

Järvamaa legendid kuuldemänguks

Eesti Ringhäälingumuuseum kutsub osalema Järvamaa rahvapärimuslikel legendidel põhinevate kuuldepiltide-lühikuuldemängude konkursil.

Konkurss on avalik ja sellest võivad osa võtta kõik soovijad. Osalemiseks tuleb 23. veebruariks esitada Eesti Ringhäälingumuuseumile Järvamaa legendil põhineva lühikuuldemängu stsenaarium ja 31. märtsiks kuuldemängu salvestis.

www.rhmuuseum.ee

Harrastusteatrite lavastajad saavad Lembit Petersoni käe all õppida

Veebruari alguses alustab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse juures tööd harrastusteatrite lavastajate kool, mida hakkab juhendama näitleja ja lavastaja Lembit Peterson, kes on Eesti Teatriliidu poolt kaks korda ( 2003 ja 2009) pälvinud aasta lavastaja tiitli ning teatrialase pedagoogilise tegevuse eest  ka Priit Põldroosi nimelise preemia (2009).

Kursuse eesmärk on arendada ja kinnistada lavastaja töö oskusi, suurendada eneseusaldust ja arendada loovust. Samuti õpivad lavastajad seda, kuidas valida ja analüüsida repertuaari, kuidas töötada näitlejaga ning teda rolliks nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt ette valmistada.

Ehkki koolituse alguseni on veel kaks nädalat aega, on grupp juba komplekteeritud. Kursus algab 3. veebruaril ja kestab 16. aprillini.

Tartu pakub liiva

Seoses suure libedusega palub linn kinnistuomanikel võimalikult kiiresti liivatada ja puhastada oma puhastusalal asuvad kõnniteed. Vajadusel on linn on valmis juurde vedama täiendavaid liivakoguseid.

“Koostöös majaomanike ühinguga vedasime tänavuse talve eel 260 kantmeetrit liiva 70 kohta, kust eramajade omanikud said endale võtta tasuta liiva libedusetõrje tegemiseks. Praegune ilm nõuab eriti hoolsat liivatamist ja linn on valmis laialiveetud liivale lisa tooma,“ ütles abilinnapea Margus Hanson.

Liiva mahapanekukohtade ja täiendavate koguste vajadusest palutakse kinnistuomanikel teada anda Tartu Majaomanike Ühingule telefonil 5594 6872.

Vastavalt Tartu linna heakorraeeskirjale on kõik kinnistute omanikud või -valdajad kohustatud oma puhastusalal tegema libedusetõrjet. Puhastusala ulatub krundi või vallatava territooriumi piirist kuni sõidutee servani. Kinnistuomanikele ja -valdajatele talvisteks hooldustöödeks vajalikku infot leiab Tartu kodulehe esiküljelt rubriigist „Talv Tartus“ või Tartu Majaomanike Ühingu kodulehelt http://bit.ly/gnhUzl

Tartu linn korraldab koostöös Tartu Majaomanike Ühinguga eramute omanikele mõeldud tasuta liiva vedu juba kümnendat aastat.

Mälestiste valdajad saavad 1. veebruarini muinsuskaitseametist raha taotleda

Riigieelarvest võib mälestise omanik või valdaja taotleda toetust mälestise hooldamiseks, valve- ja signalisatsioonisüsteemide paigaldamiseks, mälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste loomiseks.

2012. aasta riigieelarvest toetuse taotlemise tähtaeg on 1. veebruar 2011. Toetuse taotlemiseks vajaliku teabe ja taotlusvormid leiate: http://www.muinas.ee/sinule/omanikule/toetused

Toetuse taotlemiseks 2012. aasta eelarvest tuleb hiljemalt 1. veebruariks 2011 muinsuskaitseametile esitada:

  • täidetud taotlusvorm
  • mälestise konserveerimise või restaureerimisega seotud taotlusele lisatud mälestise konserveerimise või restaureerimise projekt, mis on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga.

Muinsuskaitseamet teatab otsusest kahe nädala jooksul pärast kultuuriministri poolt muinsuskaitseameti 2012. a. eelarve kinnitamist. Toetuse saajatele teatatakse nimetatud tööde tegemiseks eraldatud summa suurus.

Abrukale võib varsti autoga sõita

Abruka saarevaht mõõtis Roomassaarest Abrukani jää paksust ja kõige õhemas kohas oli 25 cm, kõige paksemas kohas 35-40 cm, kirjutab Veljo Kuivjõgi tänases Meie Maas. Sulaga on aga kahjuks tekkinud teine jääkiht alumisele kihile peale ja mõõtmistulemused on kahe jääkihi peale kokku.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Abruka saarevaht Rein Lember tegi eelmise nädala lõpul kümme reisi Saaremaa-Abruka vahel ja enamasti oli vaja viia toitu, ravimeid ja kütet. Foto: Valmar Voolaid

“Ega me riiklikku ehk ametlikku jääteed Abrukale teha ei saa. Kui, siis oma vastutusel paremate liikumisvõimaluste loomiseks me selle rajame, sest jääolud on tänavu väga head,” hindas Abruka saarevaht Rein Lember.
Mehe hinnangul ka sel nädalal prognoositavad sulailmad tasandavad jääteed ja kui lund rohkem ei saja, võib tulla nii hea jäätee, mida Abrukale pole ammu enam olnud.

“Jäätee peale- ja mahasaamisega on Roomassaares ja Abrukal küll raskusi, kuid ühiselt saame ka nendest jagu. Meie energiline külavanem Riho Lepik lubas ka aidata. Mul on traktor, millel tera pole, Rihol on tera, aga traktor liialt vana. Küll me lahenduse leiame,” prognoosis saarevaht. Loe edasi: Abrukale võib varsti autoga sõita

Paikuse vallal valmis esimene kalender

Ille Riivits hoiab käes Paikuse valla 2011. aasta kalendrit. Foto: Urmas Saard
Nüüd on see tehtud, millest mitmeid aastaid räägitud ja Paikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits võib rõõmsa rahuloluga näidata valla asutamise 20. aastaks valminud oma kodukandi esimest kalendrit.

Kui Ille Riivits aasta viimasel volikogu istungil trükivärsket kalendrit tutvustas, noogutasid kõik kohal viibinud inimesed heakskiitvalt peaga ega osanud vist sel hetkel arvatagi, kui palju tööd, närvipinget, muret, otsinguid, katsetusi ja uusi proovimisi kogu ettevõtmine tegelikult nõudis. Seda tööhulka teavad vaid need, kellel taoliste asjadega kokkupuuteid on olnud. Palju abi osutas valla teabespetsialist Liilia Varik. Fotode otsimine polnudki nii hõlbus tegevus, kui alguses loodeti. Aga siiski leiti vajalikud pildid, sest Kadri Karjus, Annika Põltsam, perekond Saare ja Vello Bauer olid oma koduvallas liikudes kõige paremaid kaadreid tabanud.

Kaanepildiks valiti möödunud aasta üks tänuväärsemaid tegusid, milleks oli vana kitsarööpmelise raudteesilla taastamine ja mida nüüd peamiselt harrastussporti tegevad inimesed kergliikluse sillana saavad kasutada. Loe edasi: Paikuse vallal valmis esimene kalender

Kaidsa hinnäst esi, jahimiis avitas


Kauna Toomas,
Sõmmõrpalu jahimiis

Olõ murrõn, et parhilla tetäs säänest vahtsõt jahisäädüst, mis kõik pää pääle käänd ja Eesti jahindusõ traditsiooni vällä koolõtas.
Ku 2003. aastagal tettü säädüs oll’ jahimehe- ja mõtsaeläjäsõbralik, sõs vahtsõnõ lätt väega mõtsa- ja maaumanigu keskses. Maaumanik ei piä jahimiis olõmagi, a või naada esi uma maa pääl jahti pidämä. Osta hindäle püssä, põmmuta kõik maaha ja tetä viil rahas kah.

Är tahetas häötä jahimaiõ kõrraldamisõ kavva: et siin kandin pidä jahti tuu vai taa jahtkund, või ellä nii- ja niipall’o põtru, tsiku, kitsi. Taa asi om aastidõga häste paika lännü.

Ütsjagu mõtsa- ja maaumanikkõ olõ-i muiduki rahul, et jahimehe lasõ-i kõiki eläjit maaha, kes timä maa pääl pahandust tegevä. Ku kevväi tulõ, lumi är sulas ja maaumanik liinast ummi valduisi kaema tulõ, sõs või tõtõst olla juhtunu hirmsit asju. Kõgõ hullõmb om sõs, ku majjai om mõtsa ja maa kõik üle ujutanu, mõtsa maaha võtnu. Üts pernaanõ kaivas’, et majaja olli terve uibuaia, vana eestiaigsõ uibu talvõga kandunu lumpi är.

Sakõst kihotas umanik sändse pildi pääle liina keskkunnaammõtnigõ manu, kaibas, et jahimehe ei piä jahti, mõts om hukan, ja kirotas hirmsa kaibamiskirä jahimiihi pääle. Sändsit kaibamiskirju om perämädsel aol pall’o olnu. Vanal aastal tull’ näid jahiseltsi näütüses õnnõ Ruusmäe kandist nelä maaumanigu käest. Loe edasi: Kaidsa hinnäst esi, jahimiis avitas

Koeru kultuurirahva vägev saak

Taliharjapäeval, 14.jaanuaril andis Järvamaa Omavalitsuste Liit Türi Kultuurimajas toimunud auhinnagalal välja Järvamaa Noorsoo-, kultuuri- ja spordipreemiad.

Anne Pindre sai kultuurielu edendaja preemia. Anne on Koeru Kultuurimaja kunstiline juht, Koeru folkloorirühma juhendaja, Koeru Kultuurimaja ringijuht, EELK Koeru koguduse organist ja ansambel „Madli“ juhendaja.

Koeru Huviteater valiti Järvamaa 2010.aasta parimaks kollektiiviks. Huviteater on esinenud Järvamaa  näitemängupäevadel ja paljudel aastatel on trupile omistatud Järvamaa parima näitetrupi nimetuse. 2003. aastal  järgnes Järvamaal saavutatule eripreemia Endla teatris korraldatud üle-eestilistel harrastusteatrite festivalil lavastuse “Mäetaguse vanad” eest.

Koeru Huviteater valiti etendusega “Valupisarais märtsipäevad” esindama Järvamaad  XI Vabariiklikul Harrastusteatrite festivalil 2010.a. Rakvere Teatris. See etendus on pärjatud ka XI Harrastusteatrite riigifestivali laureaadi tiitliga.

Anne-Ly Pihlak – rahvatantsu ja liikumisrühmade piirkondliku edendamise eest ja

Thea  Kristal – HOLAÖÖ pikaajalise korraldamisega muusikaelu rikastamise eest said Kultuurkapitali maakondliku ekspertgrupi aastapreemia.

Uudis põhineb JOL portaali infol. Vaata http://www.jarva.ee/index.php?article_id=8559&page=608&action=article&

Järvamaal valitakse aasta tegu

Järva Teataja ja Järvamaa omavalitsuste liit korraldavad aasta teo konkurssi juba kaheksandat korda. Järva Teataja peatoimetaja Arnika Tegelmann võttis aasta kokku ühe sõnaga: kirju. See torkab silma ka konkursi «Aasta tegu 2010» nominente uurides. «Pole üht läbivat joont nagu eelmisel aastal, kui kümne nominendi seas oli koguni kaheksa ehitist. Kõik on huvitavad ja eriilmelised,» lausus ta.
Võib-olla on just see põhjus, miks oli valikut teha nii keeruline. Lõpuks otsustati, et konkursile pääseb koguni kuraditosin nominenti.
Et valida neist see kõige tegusam tegu, on otsustamisjärg järvakate käes. Iga valija tohib ära märkida vaid ühe teo, tema meelest kõige tähtsama.

Aega hääli anda on 18. jaanuarini. Aasta teo auhinna saaja selgub 21. jaanuaril kell 15 Paide spordihallis, mis võitis tiitli eelmisel aastal.

Lähemalt saab aasta teo valimise ning nominentide kohta lugeda www.jarva.ee/index.php?page=1249&

Alikas: Järva Teataja

Tulekul talvine aialinnuvaatlus “Talv 2011”

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 29. ja 30. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel “Talv 2011”. Osalema on oodatud kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 29. või 30. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja umber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja
panna ning iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused tuleb sisestada   aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line ankeeti või interneti puudumisel saata postiga Eesti Ornitoloogiaühingusse (Veski 4, Tartu 51005).

Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslikum eesmärk. Sel viisil on võimalik saada teavet aialindude arvukuse muutuste kohta, jälile jõuda nende muutuste põhjustele ning vajadusel võtta ette samme aialindude heaolu parandamiseks. Samuti aitab aialinnuvaatlus juhtida tähelepanu sellele, et meie aiad ja pargid on talvel palju liigirikkamad
kui esmapilgul võib tunduda.

Mullu esmakordselt Eestis korraldatud vaatluse vastu oli huvi üle ootuste suur – oma vaatlused edastas 1072 linnusõpra 888 vaatluskohast, kokku vaadeldi 37 046 lindu vähemalt 62 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust.

Mitmel pool Euroopas on talvine aialinnuvaatlus osutunud samuti väga populaarseks ürituseks. Suurbritannias on Big Garden Birdwatch`i nime all tuntud linnuvaatluspäevi korraldatud juba üle 30 aasta ja mullu võttis sellest osa ligi pool miljonit linnusõpra. Soomes korraldatakse sarnast üritust Pihabongaus juba kuuendat aastat ning 2010. aastal osales 15 000 huvilist. Teaduslike järelduste ja statistika tegemiseks ongi väga oluline, et osaleks võimalikult palju vaatlejaid.

Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv. Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Seminar “Millist e-keskkonda kool vajab?”

Tiigrihüppe Sihtasutus ja Kiili Gümnaasium korraldavad 21. jaanuaril 2011 seminari, mis üritab luua selgust erinevate e-keskkondade osas, mida täna koolitöö organiseerimiseks pakutakse – alates lapsevanematele suunatud e-koolist ja lõpetades Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt nõutud EHISE ja soovitatud eKIS-iga.

Koolidepoolne huvi teema vastu on võrdlemisi suur, hetkel on juba registreerunud üle 160 osaleja üle Eesti, aga kuna kool ja omavalitsus on tihedalt seotud, seda eeskätt dokumendihalduse poole pealt, siis ootame väga ka linna- ja vallavalitsuste esindajaid.

Täpsem info: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=434

Cätlin Jaago ja Piret Päär ”Sõnade ja sõrmedega”

cät
Cätlin Jaago.

6. veebruaril kell 16 on kõik muusikahuvilised oodatud kontserdile Haanja rahvamajja!

Kontserdil esitleb Eesti üks silmapaistvamaid pärimusmuusikuid CÄTLIN JAAGO oma värsket sooloplaati “Soolo” ning tutvustab peagi ilmuvat kogumikku “Eesti parmupill”, mis on mahukas helimaterjalide ja fotodega illustreeritud ülevaade eesti parmupilli ajaloost, mängijatest ja pillilugudest. Kogumiku kaante vahel leiavad koha ka noodiraamat ning mänguõpetus.

Muusikale vahelduseks räägib jutuvestja Piret Päär nii tõestisündinud lugusid kui rahvajutte, kus peategelaseks pillimees.

Cätlin Jaago tegutseb nii soolomängijana kui ansamblimuusikuna (Vägilased, RO:TORO, Udupasun, Elletuse). Tema ulatuslikus repertuaaris on lugusid ka vanemast pärimusmuusika kihistusest ja lemmikuteks just parmupilli- ja torupillilood. Cätlin Jaago koostöö Piret Pääriga algas juba 1999. aastal – ikka omamoodi jutuõhtutega, kus muusika ja jutulugu üksteist toetavad ning seeläbi kuulajatele elamuslikeks mälestusteks saavad.

Pileteid saab osta Piletilevist või tund enne kontserti Haanja rahvamajas.

Lisainfo: Ivi Rausi tel +372 5305 4164

Allikas: haanja.eu

Regilaulutuba viib osalejad lähemale esivanemate pärandile

17. jaanuaril kell 18-20 toimub tõnisepäeva regilaulutuba Tartu Linnakodaniku muuseumis (Jaani 16). Sissepääs prii!
Koduhaldja Tõnni ja sigade pühaku Tõnise (Antoniuse) järgi nime saanud päeval ohverdati karjaloomadele, käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid.
Uue aasta esimese peo puhul laulaks laule, mis hingele jäänud. Selleks, et hing puhtaks ja vanast vabaks saada. Talve südames ja päevade valgenemises vaataks tagasi, et minna edasi.
Regilaulutoa eesmärgiks on tuua linnakodanikke ja kõiki huvilisi lähemale meie esivanemate laulupärandile. Laulutuba annab soovijatele võimaluse laulda teistega kaasa või olla ise eeslauljaks.

greengate.ee

E STuudio kontsert avaldab austust Cyrillus Kreegile

laul
E STuudio kammerkoor eelmisel aastal rahvusvahelisel koorifestivalil Itaalias. Foto: Joonas Tuuling

Täna, 16. jaanuaril toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses kontsert sarjast „Noored ja klassika“, mis sedakorda avaldab austust Cyrillus Kreegile (1889-1962). E STuudio kammerkoor ja Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri kammerorkester kannavad ette Tõnu Kõrvitsa loodud kooriteose „Kreegi vihik“.
Lisaks kuulete koorilt tuntud a cappella koorimuusikat. Koori ja orkestrit dirigeerivad Lilyan Kaiv, Küllike Joosing ja Külli Lokko. Koori solistid on Kristel Kurik ja Sander Sokk ning kontsertmeister Raina Urb.

Allikas: polvamaa.ee

Võrumaa talverallil võidutses Kaspar Koitla

Laupäeval, 15. jaanuaril sõidetud Eesti autoralli meistrivõistluste esimese etapi, Nordea Võrumaa talveralli võitsid Kaspar Koitla ja Andres Ots (Mitsubishi Lancer EVO 9). See on neile esimeseks ralli absoluutvõiduks. Ralli liidrikoht vahetus mitmel korral ja ka teiste poodiumikohtade nimel käis tõsine heitlus.

Loe lähemalt www.ruudulipp.ee

Tulekul konverents “Tee Eesti muuseumini”

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) toimub 21. jaanuaril konverents sarjast „Tee Eesti muuseumini“. Eesti muuseumide arenguid käsitleval traditsioonilisel aastakonverentsil keskendutakse seekord muuseumide arengutele, valikutele ja võimalustele. 

Muuseum on elus kultuuriorganism, mis säilitab küll vana aga peegeldab kaasaega ning vaatab tulevikku. Konverentsi põhiküsimuseks on: kuhu ja kuidas areneb tänapäeva muuseum ja kas muuseumi arengul on ka piire? Kas on ühiskonnas üldse midagi, mis ei ole muuseumi asi?

Konverents on eesti keeles, veebiülekannet konverentsist näeb Eesti Rahva Muuseumi kodulehelt: www.erm.ee.

Avatakse näitus Eesti koolide lõpumärkidest

logEsmaspäeval, 17. jaanuaril kell 17 avab Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo harulduste kogu näitusesaalis näituse „Eesti koolide lõpumärgid. Tõnu Lauki kollektsioonist”. Kohal viibib Tõnu Lauk.
Näitusel on koolide lõpumärgid ajavahemikust 1918–1950. Eksponeeritav valik Tõnu Lauki kogust on esmakordne Eesti koolide lõpumärkide esitlus.
Esitatud on kõik koolimärkide tüübid: rinnamärgid, tütarlastekoolide sõled, kaelas kantavad märgid, sõrmused, ripatsmärgid, rombid, käevõrud ja -ketid. Arvukalt on välja pandud koolide (Jakob Westholmi Gümnaasium, tütarlaste erakoolid, Tallinna Reaalkool, Rakvere Õpetajate Seminar jt.) vormimütse. Väljapanekut täiendab valik kirjandust ja fotosid.
Metallikunstnik Tõnu Lauk (s. 1938) on nimekamaid metallikunsti kollektsionääre Eestis.
Näitus jääb avatuks 8. veebruarini.

Vaade aknast

Tapa linnaraamatukogus on välja pandud näitus Peterburi kunstniku Jelena Tšebakova kollaaži­tehnikas töödest, mis on valminud väga lihtsaid materjale kasutades – vaid värviline paber ja pildid ajakirjadest. Tulemuseks on võrratu koloriidiga jutustavad pildid. Armastus oma kodulinna Peterburi vastu, tähelepanelik silm ja tundlik meel on kunstnikul võimaldanud seda linna jäädvustada kujundlikku keelde kõige kaunimal võimalikul viisil. Näitust saab vaadata 26. veebruarini.

Allikas: tapa.ee

Alanud on registreerimine konkursile “Südamelaul 2011”

19. veebruaril peame Südamelaulu sünnipäeva – Südamelaul saab 10-aastaseks! Laulukonkursse korraldatakse Eestis mitmeid, showlavadel on välja selgitatud oma superstaarid ja laulutähed. Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse eestvedamisel toimub noorte omaloomingukonkurss alates 2002.a. „Südamelaulu” pikaajaline traditsioon on omaloomingu juurde toonud jätkuvalt hulgaliselt noori inimesi üle Eesti.

Aegade jooksul on konkursil kõlanud üle 200 omaloomingulise eestikeelse laulu. Noored laulavad lihtsas keeles, väljendades omi mõtteid ja tundeid armastusest, kodust, sõprusest, mõistmisest. Konkursi žürii hindab laule järgmistes kategooriates: Isamaa südames, Südamest südamesse, Ajab südame täis ning Südamelt ära. Registreerimine konkursile kuni 10. veebrauarini 2011.

Allikas: jarva.ee