Reedeni on võimalik esitada Jõhvi valla aukodaniku kandidaate

Jõhvi vald

Kuni 4. veebruarini saab vallavalitsusse esitada nende jõhvilaste nimesid, kes vääriksid valla aukodaniku tiitlit.
„Jõhvis on palju väärikaid inimesi, kes võiksid pälvida aukodaniku tiitli. Selle ühe väljavalimiseks palume teha ettepanekuid nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel,” ütles vallavanem Tauno Võhmar.
Valla aukodaniku statuudi järgi omistatakse see nimetus erilise austusavaldusena Jõhvi vallale osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse, kultuuri, sotsiaal-, tervishoiu, majanduse, spordi ja muudes valdkondades. Aukodaniku kandidaati vallavalitsusele esitades tuleb lisaks isiku nimele ja ametile ära märkida ka tema teenete lühikirjeldus.
Kandidaatide hulgast teeb valiku volikogu. Tiitel antakse välja 22. veebruaril kell 18 kontserdimajas toimuval pidulikul kontsertaktusel. Tiitliga käib kaasas rahaline preemia 639 eurot (10 000 krooni).
Jõhvi aukodaniku tiitel anti esmakordselt välja 1998. aastal. Siis pälvis selle esimese Eesti Vabariigi ajal Jõhvi aselinnapeana töötanud Harald Rooks. Aukodanikuks on nimetatud veel tööstusjuht Väino Viilup, rahvusvähemuste liikumise edendaja ja kunstipedagoog Margarita Ostroumova, tantsuõpetaja Helju Tori, muusikapedagoog Endla Jaanus, kauaaegne sotsiaaltöötaja ja volikogu liige Gale Popova, teatrimees Eugen Vaher ja kauaaegne volikogu liige Viktor Nikolai ning postuumselt on aunimetuse saanud Jõhvi ajaloo uurija Lembit Kiisma.

Allikas:  Jõhvi veebileht

EAS kutsub ajaloolisi vaatamisväärsusi turismikonkursile

Vana ait Tsolgo külas Võrumaal

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskus avab täna konkursi „Eesti avastamata aarded 2011. Turism ja taastatud ajaloolised paigad”. Konkursile saab kandidaate esitada 28. veebruarini, võitja selgub 12. mail. Euroopa Komisjoni algatatud projektis osaleb Eesti neljandat aastat. Sel aastal leiavad tunnustamist sihtkohad, kus on taastatud ja muudetud turismiatraktsiooniks kohalikul ajalool põhinevaid vaatamisväärsusi, mille algseks loomise eesmärgiks ei olnud turism, kuid on taastamise abil saanud nüüdseks kohaliku kogukonna liitjaks ja turismiettevõtluse keskmeks,” kommenteeris EASi turismiarenduskeskuse turismi tootearenduse juht Marje Braunbrück. „Konkursist on oodatud osa võtma objekte esindavad piirkondlikud turismiühendused ja kohalikud omavalitsused, kes soovivad tõmmata tähelepanu oma hästi välja töötatud turismitoodetele,” lisas Braunbrück.

Konkursile esitatavad ajaloolised vaatamisväärsused võivad olla nii kultuuri- kui militaarobjektid, tööstus- või tehnikamälestised, endised pommivarjendid, vanglahooned, majakad, linnused vm ajaloolised objektid, mis pakuvad nüüd läbimõeldud elamust näiteks kontserdipaiga või muuseumina. Loe edasi: EAS kutsub ajaloolisi vaatamisväärsusi turismikonkursile

Alatskivil peavad koosolekut kohaliku elu edendajad

Kultuurimälestis Alatskivi vallamaja

14. veebruaril 2011.a. algusega kell 15:00 toimub Alatskivi vallamajas ümarlaud mittetulundusühingute, sihtasutuste, äriühingute ja omavalitsuse juhtidele ning töötajatele. Tartumaa Arendusselts (TAS) tutvustab toetuse taotlemise võimalusi Leader programmist. TAS keskendub oma tegevuses noortele, ettevõtjatele ja küladele-kogukondadele eesmärgiga edendada elu Tartumaal. Projektitoetust saab taotleda järgmistest meetmetest: noorte meede, kogukondade meede ja ettevõtluse meede. Toetust saavad taotleda TASi piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud, sihtasutused, äriühingud ja omavalitsused.

Lisainfo Kaidi Randpõld`ilt ja registreerimine kaidi.randpold@tas.ee, mob. 5358 4035, koduleht www.tas.ee. Registreerimine kodulehel: http://www.tas.ee/est/tegevuskalender/112. 

Allikas: alatskivi.ee
Foto: Veljo Ranniku

Tartus toimub nädalalõpus Eesti segakooride võistulaulmine “Tuljak”

2009.a võitja, Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledži kammerkoor Aktiva

5.-6. veebruaril toimub Tartus Miina Härma Gümnaasiumi aulas järjekordne üleriiklik segakooride võistulaulmine “Tuljak”, mis toob Tartusse enam kui 1000 segakoorilauljat kõikjalt Eestist ning annab ülevaate Eesti segakooride hetkeseisust.

Seekordne kooride jõukatsumine ületab kooride arvu poolest senise rekordi, 1998. aasta konkursi, millel osales 34 koori. Nüüd on osalejaid 35. Võisteldakse neljas kategoorias ning Miina Härma „Tuljaku“ laulmises, mille võitja saab “Tuljaku” rändkarika. Kõikide kategooriate auhinnalised kohad saavad rahalise preemia. Konkurss algab 5. veebruaril kell 10.30 C-kategooria võistlusega, kell 16.00 alustavad B-kategooria koorid. 6. veebruaril kell 11.00 alustavad koolikoorid, ehk D-kategooria ja kell 11.30 A-kategooria koorid.

Lisaks võistulaulmisele saavad konkursist osavõtjad, tartlased ja linna külalised kuulata mitmeid koorikontserte. 5. veebruaril kell 12 on kontsert Salemi kirikus, kell 16 Jaani kirikus, kell 18 Tartu Ülikooli aulas ja kell 21 Jaani kirikus. Konkursi autasustamine ja lõpetamine toimub pühapäeval, 6. veebruaril kell 14 Tartu Ülikooli aulas. Kontserdil Salemi kirikus laupäeval, 5. veebruaril kell 12 kantakse ette Urmas Sisaski Missa nr 6 “Madise missa”. Esitajateks on Rapla Ühisgümnaasiumi lastekoor Riinimanda ja Mitte-Riinimanda noorte- ja vilistlaskoor. Dirigent on Urve Uusberg. Konkursi žüriid juhib professor Ants Soots, žürii liikmeteks on Ene Üleoja, Merike Toro, Peeter Perens ja Triin Koch. Tartu kooridest osalevad seekordsel võistulaulmisel laulukoor Tarbatu, kammerkoor Plicae Vocalis ja MHG segakoor. Loe edasi: Tartus toimub nädalalõpus Eesti segakooride võistulaulmine “Tuljak”

Algas fotokonkurss “Meie Risti”

Käesoleval aastal korraldab Risti Rahvaselts koostöös Risti Vallavalitsusega 01.veebruarist kuni 15.oktoobrini 2011.a. fotokonkursi „Meie Risti”, mille eesmärgiks on kaasata Risti elanikke aleviku elu jäädvustamisse ning soov inspireerida kodanikke hoidma meid ümbritsevat keskkonda. Konkursil osalevatest fotodest pannakse ka kokku 2012.a. juubelikalender. Konkursi tulemused avalikustatakse Risti valla kodulehel ja valla lehes ühe nädala jooksul peale hääletamise lõppemist. Peale konkurssi toimub autasustamine ja parimatest töödest koostatakse näitus. Autasustamise ja näituse korraldamise aeg ja koht avalikustatakse koos fotokonkursi võitjate nimede väljakuulutamisega.
Konkursi eesmärkideks on anda välja kalender „MEIE RISTI 2012” ning inspireerida meid märkama ja hoidma oma kodukanti.
Oodatakse pilte, mis kujutavad kohalikke inimesi, tegevusi, sündmusi, loodust, vaatamisväärsusi, huvitavaid objekte ja kohti nii, et pilt oleks äratuntavalt Risti alevikust. Loe edasi: Algas fotokonkurss “Meie Risti”

Palade kooli õpetaja tutvustab täna oma uut raamatut

01.veebruaril  kell 15.00 toimub Palade Looodushariduskeskuses Palade põhikooli õpetaja ja näiteringi juhendaja Helju Petsi romaani “Ussikuninganna Egle” esitlus.

Egle teeb ühest küljest oma minevikuga lõpparve ning kolib sellesse õige sügavalt tagasi Ta läheb tagasi Paadininale, kus oli kasvanud. Saarel on mõistagi palju muutunud ja Silgu talu pärast ema surma mõnevõrra unarusse jäänud, ent miski on siiski ka endine. Noore vallalise naise tulek Tallinnast paneb väikese saare kihama. Ja nagu varemgi, ei lähe elu ja südameasjad mitte nii, nagu alguses arvata võiks.

Romaan on järg “Õnneõiteta sirelitele”, mis ilmus 2010.a.

Allikad: Pühalepa vald, Raamatukoi

Foto: Raamatukoi

Pressinõukogu uus liige on Aivar Reinap

 
Ajakirjanduse eneseregulatsiooni organi Pressinõukogu uueks liikmeks saab alates tänasest Postimees Online´i vastutav väljaandja Aivar Reinap.
Nii otsustas Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) nõukogu eelmisel nädalal toimunud koosolekul.  See on ka märk muutustest meedias, varem ei ole Pressinõukogus olnud otseselt online-meedia esindajat.
EALL nõukogu vabastas Pressinõukogu liikme kohalt advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaadi Viive Kauri liikmeksoleku aja lõppemise tõttu. Viive Kaur oli Pressinõukogus neli aastat. Vastavalt Pressinõukogu statuudile kehtivad Pressinõukogu liikme volitused kaks aastat ning volitusi saab pikendada ühe korra.
 
Pressinõukogu koosseis on: ajakirjanik Sulev Valner (esimees), Kunstiakadeemia professor David Vseviov (aseesimees), Eesti Päevalehe peatoimetaja Lea Larin, Järva Teataja peatoimetaja Arnika Tegelmann, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Delovõje Vedomosti peatoimetaja Oksana Kabrits, Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse vanemteadur, sotsioloog Juhan Kivirähk,  Postimees Online´i vastutav väljaandja Aivar Reinap ja Harju Maakohtu kohtunik ja Kohtunike Ühingu esimees Meelis Eerik.
 
Pressinõukogu pakub ajakirjandusega vastuollu sattunud inimesele või asutusele võimaluse leida kohtuväline lahendus. Nõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad ajakirjanduses ilmunud materjalide peale. Kui Pressinõukogu liige on seotud arutlusel oleva kaebusega või kui liikmel on huvide konflikt, siis ta antud kaebuse arutusel ei osale.
 
Lisaks Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtedele on Pressinõukoguga ühinenud Rahvusringhääling, Kanal 2, Delfi ja TV3.

2. veebruaril tähistatakse Türil Tartu rahulepingu 91. aastapäeva

Tartu rahulepingu allkirjadKolmapäeval, 2. veebruaril kell 12 meenutatakse Türi kesklinna kalmistul Vabadussõja mälestussamba juures Tartu rahulepingu sõlmimise tähtsust.

Aastapäeva puhul süütavad küünlad ning asetavad lilled Türi valla esindajad, Memento Järvamaa Ühenduse liikmed, Kaitseliidu Järva Maleva esindajad. Kõlavad luuletused Türi Gümnaasiumi Kodutütarde ja Noorte Kotkaste esituses. Mälestuspalve peab EELK Järva praostkonna vikaarõpetaja Andres Tšumakov.

Tartu rahulepinguga pandi punkt Eesti Vabadussõjale, mis algas 28. novembril 1918. aastal. 2. veebruaril 1920. aastal Tartus sõlmitud lepingul on Eesti ajaloos suur tähtsus – see on Eesti Vabariigi sünnitunnistus.
Tartu rahulepinguga tunnustas meie suur naaber tingimusteta Eesti riigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure ridamisi paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Tartu rahuleping on jäänud tänapäevani üheks Eesti riigiõiguslikuks alusdokumendiks, eriti mis puudutab suhteid Venemaaga. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.

Kolmapäev, 2. veebruar on Eestis lipupäev.

Allikas: Tyri.ee

Foto: Riigiarhiiv

Haanja rahvamajas tuleb kokku peretsõõr

Pühapäeviti, 6. ja 20. veebruaril kell 11 oodatakse peresid Haanja rahvamajja peretsõõri.

Paaritunnise koosolemise jooksul leiavad loovat ja arendavat tegevust kõik pereliikmed. Avatud on väikelaste mängutuba, vanemate vestlusring ja kogu pere loovustuba.

Peretsõõrid toimuvad arengukeskuse Nalle eestvedamisel kaks korda kuus veebruarist maini. Osavõtt on kõigile tasuta.

Lisainfo ja registreerimine tel 5348 7937 (Triin).

Järvamaa muuseumis avatakse kasetohunäitus

Täna, 1. veebruaril kell 15 avatakse Järvamaa muuseumis näitus „Tohuvabohu ehk toht tuhandeks tarbeks”, annab teada Järvamaa infoportaal.

Näitusel eksponeeritakse Raplamaalt pärit Johanna Leieri kasetohust pilte, Järvamaa muuseumi fondist ning Ülo Ormuselt saadud tarbeesemeid ning Aime Langi meisterdatud ehteid.

3. veebruaril kell 15 toimub kasetohust esemete valmistamise töötuba, mida juhendab Aime Lang.

Kasetoht on olnud eestlasele oluline tarbematerjal. Sellele osutab tohuga seotud mõistatuste ja võrdluste rohkus eesti keeles. Toht säilib maa sees kõdunemata tihti kauem kui puit. Toht oli soositud ehitusmaterjal algeliste elamute katuste ja põrandate kattena. On leitud ligi 700 aasta vanuseid tohutükke, millele on kirjutatud märke. Tohust tehti märsse ja viisud jalga. Tohust sai torbiku, milles vett keema ajada. Viimast on huvitav proovida praegugi.

Näitus jääb avatuks kuni 25. märtsini.

Pärnu jääfestival köidab kireva programmiga

Pärnus toimub 18.–27. veebruarini kireva programmiga jääfestival.

Festival avatakse reedel, 18. veebruaril kell 19 Vallikäärus jää- ja tulešõuga, kus löövad kaasa iluuisutajad, tantsijad jne.

Programmi mahuvad mitmesugused töötoad, laadad, kalapidu, mis hõlmab püügivõistlust ja kalatoitude mekkimist.
Festivali raames avatakse Pärnu linnas ja maakonnas mitu uisuväljakut. Toimub ka uisukarneval, kavas on hulk kontserte. Saab teha räätsamatku Soomaale rabasse ja tuuritada Tõstamaale jne.

Jääfestival lõpeb 26. veebruaril galaõhtuga Endla teatris.

Rohkem infot: www.waterfest.eu/et

Otepää vallas algavad taas pühapäevamatkad

Taas on kõigil oma tervisest lugu pidavatel inimestel võimalus osaleda Otepää valla matkadel, mis toimuvad üheteistkümmnel pühapäeval kaheksa kuu vältel.

Esimesed neli matka toimuvad talvisel ajal ja on planeeritud suuskadel läbimiseks, ülejäänud matkad võib läbida jalgsi või jalgrattaga.

Sihtpunktid on avatud kella 10–12 ja nendes ootab matkalisi sooja tee ja matkakleepsudega Helle Tallo.
Hooaeg lõpeb ühisüritusega 16. oktoobril, kui aktiivsetele liikujatele jagatakse hulgaliselt auhindu.

Otepää valla matkade ajakava:


13.02. I matk: Kiigemägi (Tartu maratoni avatud raja raames, kontrollpunkt Kiigemäel)
; 27.02. II matk: Tehvandi matkarada (kontrollpunkt hüppemäe jalamil); 
13.03. III matk: Sihva kool (Pühajärve-Sihva)
; 20.03. IV matk: Hobustemägi (Tartu maratoni rada); 
17.04. V matk: Pedajamäe (Otepää-Pedajamäe-Pühajärve)
; 15.05. VI matk: Annimatsi (Kannistiku-Annimatsi–Pühajärve); 29.05. VII matk: Savimägi (vana lasketiir-Savimägi-Võru mnt–Otepää); 12.06. VIII matk: Pühajärve matkarada (matk ümber Pühajärve); 
21.08. IX matk: Tehvandi (punktide otsimine); 11.09. X matk: Kirikuküla (Palupera tee – Kirikuküla/Tõuka)
; 2.10 XI matk: Kiigemägi
; 16.10 lõpupidu: hooaja kokkuvõtete tegemine,

Lisainfo: Merlin Müür, tel 515 7487, merlin@otepaa.ee.

Voore paisjärvel püütakse võistu kala

Pühapäeval, 13. veebruaril toimub Jõgevamaal Voore paisjärvel „Voore triibu” kalapüügivõistlus.

Võisteldakse kolmes klassis: mehed, naised ja noored. Arvesse läheb võistleja püütud mõõduliste kalade kogukaal. Parematele auhinnad. Eraldi autasustatakse kõige raskema ahvena püüdjat.
Peaauhind – õhuke televiisor – loositakse välja kõigi auhinnasaajate vahel ja rahaline auhind kõigi võistlejate vahel. Püüda võib nii kirptirgu kui ka sikutiga, aga kasutada võib ühte püügivahendit korraga.
Traditsiooniliselt peetakse Voore kalapüügivõistlust päev pärast „Kuldkala”, et Lõuna-Eestisse tulijatel oleks võimalik kahel võistlusel osaleda.

Võib tulla kogu perega. Samal päeval toimuvad Voorel talvepäevad ja uudistamist seega jagub.

Rohkem infot: www. saarevv.ee.

Jõgeva kutsub purikafestivalile

5. veebruaril toimub Eesti külmapealinnas Jõgeval jääpurikafestival.

Päev algab omavalmistatud kelkude näituse ja võidusõiduga. Pärastlõunal läheb lahti jääpurikavõistlus.
Päeva lõpetab pidu kampsunis ja karupükstes. Avatud Jääbaar.

Jõgeva väärib külmapealinna nime, sest siin on mõõdetud Eesti ametlik külmarekord (-43,5 kraadi 17. jaanuaril 1940) ja mitme kuu kõige madalamad õhutemperatuurid (jaanuar, juuni, juuli, september, oktoober, november).

Rohkem infot: www.kylmalinn.ee

Töötukassa võimaldab end ise teenindada

Täna avati avalikuks testimiseks töötukassa iseteenindusportaal http://iseteenindus.tootukassa.ee.

Iseteeninduskeskkonna arendaja oli AS Helmes, arendus maksis 130 380 eurot.

Loodud portaal muutub ajapikku töötukassa virtuaalseks bürooks, kus on võimalik kasutada töötukassa teenuseid.

Praegu saavad kõik huvilised otsida ja vaadata töötukassale vahendada usaldatud avalikke tööpakkumisi. ID-kaardi või mobiil-IDga sisse loginud kasutajad saavad luua oma CV, vastata tööpakkumistele, hallata oma töösoove, vaadata töötukassale esitatud avaldusi ja nende kohta tehtud otsuseid ning teavitada töötukassat enda andmete muutumisest või tööleidmisest.

ID-kaardi või mobiil-IDga sisse loginud tööandjad saavad lisada ja hallata enda ettevõtte tööpakkumisi, otsida sobivaid kandidaate iseteeninduskeskkonna kasutajate hulgast, hallata kandideerinud tööotsijate infot. Lisaks on võimalik taotleda koondamishüvitist.

Lähiajal saavad tööotsijad võimaluse broneerida vastuvõtuaega töötukassa nõustaja juurde, samuti esitada avaldusi (töötutoetus, töötuskindlustus, ettevõtluse alustamise toetus).

Tööandjatele lisandub võimalus hallata töötukassaga sõlmitud lepinguid ja edastada nende täitmisega seotud informatsiooni (tööpraktika, palgatoetus jne).

Uus iseteeninduskeskkond on loodud võimalikult kasutajasõbralikuna. Selleks kaasati arendusprotsessi reaalsed tööotsijad ja tööpakkujad, kes andsid arendajatele väärtuslikke näpunäiteid toimiva infokeskkonna loomiseks.

Kõik iseteenindusportaali puudutavad ettepanekud ja head ideed on oodatud aadressil itp@tootukassa.ee.

Muhulased korraldavad neljanda murdevõistluse

MTÜ Muhu Kess alustas neljanda Muhu murdevõistluse korraldamist, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Konkursi reglemendi kohaselt ootab MTÜ kirjutisi teemadel “Kanged muhulased” ning “Ennemuistsed ja paergusaa tüöd” kuni 14. märtsini Hellamaa ja Liiva raamatukogusse. Tööd tuleb esitada varjunime all. Kirjutada tuleks sellises muhu keeles, nagu omale kena tundub.

MTÜ Muhu Kess juhatuse liikme Irena Tarvise sõnul on eelnevad murdekonkursid olnud edukad. “Esimese murdevõistluse lood on raamatukaante vahele saanud,” sõnas Tarvis. “Teisel korral, kui otsisime just nimelt Muhu sõnu, oli osavõtt kõige arvukam. Selle tänuväärse materjali üritan suuremas osas enne kevadet internetti üles panna.
Kolmandal korral kirjutati kangetest muhulastest. Siis jäi tööde arv ilmselt lühikese aja tõttu pisut napiks, aga tulemus oli hea. Selle teemaga jätkame seetõttu ka tänavu. Minu isiklik mõte on, et kangete muhulaste teema võiks olla igal aastal üks võistluse teemadest. Iial ei tea, millal kellelegi meenub mõni hea seik või tore inimene. Üksteist “laulu sisse panna” ju muhulased armastavad ja oskavad. Samuti kirjutada üles iseenda noorusmälestusi ja meenutusi kunagi Muhus elanud inimestest.”

Murdevõistlus on Irena Tarvise sõnull edendanud Muhu murde suuremat kasutamist saarel. “Seda, kui palju Muhu murdesõnu kasutatakse, näitab kindlasti tänavuaastase võistluse teine teema – „Ennemuistsed ja paergusaa tüöd”,” avaldas Irena Tarvis lootust.

“Küllap on igal töökollektiivil välja kujunenud oma släng. Ja olen kõrvalt juhtunud kuulma, et erinevate ettevõtete väljakujunenud kõnepruugis on kasutusel ka palju muhumurdelisi väljendeid. Nüüd ootakski põnevusega, milliseid muhukeelseid sõnu erinevate tööde tegemisel kasutatakse. Kuulake ja jälgige ennast!” lausus ta.

Algas võistlus “Looduse aasta foto 2011″

Musträstas. Mats Kangur - Looduse Aasta Foto 2010

 Looduse Omnibuss, Eesti Energia ja Nordea pank kutsuvad kõiki loodusfotohuvilisi osalema fotovõistlusel „Looduse aasta foto 2011”. Selle aasta fotovõistlus on pühendatud ÜRO välja kuulutatud rahvusvahelisele metsa-aastale ja Eesti ornitoloogiaühingu 90. sünnipäevale.

Konkurss korraldatakse kolmes vanuserühmas: kuni 13aastased lapsed, kuni 19aastased noored, ja üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud). Laste ja noorte vanuserühmas hinnatakse töid neljas kategoorias:

    “Loomapildid”. Võistlevad fotod, mis kujutavad loomariigi esindajaid 

    “Looduspildid”. Võistlevad loodusfotod maastikest, taimedest, seentest jms.
    “Inimene ja loodus”. Hinnatakse pilte, mis väljendavad inimeste kooskõla loodusega, aga ka konflikte.
   “Maailma loodus“. Hinnatakse väljaspool Eestit tehtud loodusfotosid.

Üldarvestuses hinnatakse töid seitsmes kategoorias:

   “Loomad oma keskkonnas ja loomaportreed”. Imetajad, linnud, roomajad, kalad, putukad jms suures plaanis või oma loomulikus elukeskkonnas.
  “Loomad tegutsemas”. Fotod, kus loomi on jäädvustatud tegevuses.
  “Taimed ja seened”. Taime- ja seeneriigi esindajad oma mitmekesisuses ning ilus nii lähivõttes kui ka osana keskkonnast.
  “Maastikupildid”. Pildid Eesti loodusmaastikest.         

 “Inimene ja loodus”. Pildid, mis väljendavad inimeste ja looduse kooskõla, aga ka konflikte.
  “Vormi mängud looduses”. Kujundid ja mustrid looduses. Võib keskenduda looduse kujutamisele abstraktses vormis.
„Maailma loodus“. Hinnatakse väljaspool Eestit tehtud loodusfotosid.

Tööde esitamise tähtaeg on 14. märts, võitjad kuulutatakse välja 24. aprillil Nokia kontserdimajas.Pilte saab esitada ainult interneti kaudu üleslaadimismooduli võrgupaigas http://www.looduseomnibuss.ee/laf2011/. Ülemineku tingis asjaolu, et osalejate arv on paisunud suureks ning käsitsi andmete töötlemine võib tekitada probleeme.
Võistluse eeskirjad on võrgupaigas http://www.looduseomnibuss.ee/node/1169.

Kohilas avati Põhja-Eesti suurim ekstreemspordi sisehall

Laupäeval, 29. jaanuaril avati Kohilas ekstreemspordi sisehall rulluiskudel ja trikiratastel harjutajatele.

Nõukogude ajast kasutuseta seisnud vanadesse garaažidesse ehitatud 360ruutmeetrine ja kuue meetri kõrgune ruum on sportlaste endi sõnul praegu ainus omataoline Raplamaal ja suurim kogu Põhja-Eestis, kuni Tallinnas valmib veelgi suurem sisehall, annab teada Raplamaa infoportaal.



Kohila sisehalli  valmimise taga on ekstreemsportlaste klubi Kohila Kobad ja MTÜ Raplamaa Noored, kes taotlesid vana hoone renoveerimiseks PRIAst toetust.

Vana garaažihoone sai uue katusekatte, aknad ja uksed, kinni müüriti vanad garaažiuksed, korrastati ümbrus ja ligipääsuteed, rajati piirdeaed. Uuendati elektrisüsteem ja paigaldati valgustus hoonesse ning tänavale, samuti automaatne tulekahjuhäiresüsteem. Projekti kogumaksumus oli 38 348 eurot.



Ekstreemspordi harrastajaid ootavad sisehallis neli suurt rampi.

Loomahammustuste arv on viimastel aastatel langenud

Loomahammustuste üldarv on terviseameti andmetel viimastel aastatel mõnevõrra langenud.

Eelmisel, 2010. aastal pöördus hammustuste tõttu arstide poole 2002 inimest, aasta varem oli abivajajaid 2332 ja 2008. aastal 2485.

Kõige sagedamini satuvad inimesed konflikti koertega, möödunud aastal registreeriti 1464 koerahammustust. Pahandusi juhtub palju ka kassidega, arstiabi vajas seetõttu 458 inimest.

Enim loomahammustusi registreeritakse Tallinnas ja Harjumaal (2010. aastal 654) ning Narvas ja Ida-Virumaal (kokku 382 hammustust). Tartus pöördus arstide poole 331 hammustuste tõttu abi vajanud inimest. Kõige vähem vajasid loomahammustuste tõttu arstiabi hiidlased – kõigest 19 korral.

Kui kõikides teistes maakondades on vigastuste tekitajaks valdavalt koerad, siis Hiiumaal tekitasid traumasid 15 korral 19st kurjad kassid.

Möödunud aastal registreeriti veel 18 roti- ja 10 hiirehammustust. Oravad ja rebased mõlemad puresid inimesi tõsisemalt kuuel korral. Hamstrid, nirgid, küülikud, kährikud ja hobused põhjustasid kehavigastusi kõik neljal korral.

Haruldasemad hammustajad olid veel näiteks kobras, nugis, ondatra, nutria, metssiga, merisiga ja tšintšilja. Lindudest olid vigastuste tekitajatena esindatud kukk ja kajakas.

Rannarahva Muuseumis arutletakse rannaalade rahastamisvõimaluste ja arengu üle

2. veebruaril Rannarahva Muuseumis Viimsis toimuval Rannarahva Koja infopäeval räägitakse rannapiirkondade arengust: missugused projektid on käsil, missugused võimalused on ettevõtjail ja ettevõtlikel leida oma ideedele rahastust, kuidas arendatakse kalanduspiirkondi.

Infopäeval on võimalik asjatundjailt nõu küsida, kogemusi jagada ning õppida teiste õnnestumistest ja vigadest. Infopäevale on võimalik registreeruda riina@rannarahvamuuseum.ee.

ELF kaardistas suurimad keskkonnaprobleemid

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kaardistas neli globaalset keskkonnaprobleemi, mis üha enam mõjutavad meie elu ka Eestis  ja tegi neist ka ülevaatliku veebilehe: www.elfond.ee/meieplaneet.

Plaaneedi Maa suurimad keskkonnaprobleemid on kliimasoojenemine, üleilmne elurikkuse hävimine, maailmamere seisundi halvenemine ning muldade viljakuse vähenemine. ELFi globaalsete keskkonnateemade ekspert Agur Paesüld ütles portaalile Greengate: ,,Globaalsed keskkonnaprobleemid paistavad esmapilgul fataalselt lahendamatutena, kuid see ei ole nii. Tuleb vaid muuta enda mõtteviisi, sest probleemide lahendamine algab nende põhjuste teadvustamisest. Kui sa saad aru, kuidas probleemid tekivad, ei takista sind enam miski liikumast samm-haaval lahenduste poole. Kui nii asub toimima kriitiline hulk inimesi, siis sellest sündiv sünergia ületab inertsete destruktiivsete harjumuste vastupanu.”

Internetist saab nüüd tasuta õigusabi

Justiitsministeerium avas uue õigusabiportaali Jurist Aitab, kus spetsialistid püüavad inimesi aidata kõikvõimalike õiguslike küsimuste lahendamisel. Nõu ja abi eest raha ei küsita.
Portaali leiab aadressilt www.juristaitab.ee . Avalehel on toodud 13 valdkonda, mille kohta on enamlevinud küsimused-vastused juba olemas. Samuti on lehel link foorumile, mille kaudu saab siis ise spetsialistidele küsimusi esitada. Küsida saavad aga vaid need inimesed, kes logivad ennast leheküljele sisse ID-kaardiga. Inimese andmed jäävad vaid portaali toimetaja teada, avalikult kuvatakse foorumis ainult küsimus ja vastus ning needki toimetatud kujul.

Portaali loojad on võtnud eesmärgiks anda esmast infot, mida võib vaja minna igapäevaelus ette tulevate õiguslike küsimuste korral. Samuti on leheküljel alajaotus «Vormid ja kasulikud viited», mille all on muu hulgas näidised abielu sõlmimise ja lahutamise avaldustest ning riigilt tasuta õigusabi taotlemise vormidest.

Praegu haldab portaali ja vastutab sealse sisu eest juristide liit, maikuus plaanib ministeerium kuulutada välja uue konkursi, mille käigus otsitakse uus haldaja.

Ajauurijad kogunevad homme talvekooli

Homsest, 31. jaanuarist kuni 5. veebruarini toimub Tartu Ülikoolis kultuuriteaduste rahvusvaheline talvekool, milles osaleb sadakond doktoranti nii Eestist kui välismaalt.

Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli I talvekooli peateema on aeg ja selle mõtestamine,
Talvekooli õppejõudude hulka kuuluvad mitmed tunnustatud kultuuriteadlased nii Eestist kui ka välismaalt, teiste hulgas prof Tim Ingold Aberdeeni ülikoolist (Suurbritannia), prof Guido Ipsen Witten-Herdecke ülikoolist (Saksamaa), prof Jens Brockmeier Manitoba ülikoolist (Kanada) ning prof Joep Leerssen Amsterdami ülikoolist (Holland).

Talvekooli raames annavad 16 eesti ja välisõppejõudu avatud loenguid, mida saavad kuulama tulla kõik huvilised.
Registreeritud osavõtjad saavad lisaks osaleda ka seminarides ning teemapõhistes meistriklassides.

Talvekooli korraldavad Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, mis ühendab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia doktorante ja õppejõude ning Tartu ja Tallinna Ülikoolide uurimisrühmi ühendav Kultuuriteooria tippkeskus.

 Loenguid saavad minna kuulama kõik huvilised. Loengute ajakava saab näha siit: www.ut.ee/937092