Postimuuseumis avatakse 1. detsembril
jõuluvana postkontor

Käes on aeg head soovid kirja panna ja need jõuluvanale teele saata. Selleks on päkapikud toonud postimuuseumi jõuluvana kirjakasti.

Jõulupostkontoris õpetatakse lastele aadresside kirjutamist, ümbrikute voltimist, posti sorteerimist, kirjakandja postikoti kaalumist. Kes soovib, saab kirjutada linnusule ja tindiga või vanavanaema-aegse sulepeaga.

ERMi postimuuseumis on alates 1. detsembrist aasta lõpuni kasutusel jõuluvana postkontori ja lumehelbega jõulutempel.

Jõuluvana postkontor on avatud Tartus Rüütli tn 15, Tartus kella 11 – 18 järgmistel kuupäevade: 1.-5. detsembril, 8.- 12. detsembril ja 15.-17. detsembril.

Lisainfo: Eve Aab, ERMi Postimuuseumi projektijuht, 7311 450, eve.aab@erm.ee.

Jõulumarke kaunistavad ingel ja päkapikk

Eile tulid müügile Eesti tänavused kaks traditsioonilist jõulumarki. Ühel on kujutatud Eesti Posti ja Eesti Rahvusringhäälingu poolt 2009. aasta detsembris välja kuulutatud jõuluteemalise postmargi  joonistuskonkursi võidutöö „Päkapikk”, selle autor on kuueaastane Liisa Hallik. Postmargi kujundas Maarja Kotkas. Teise jõulumargi „Ingel“ on kujundanud Tiina Reinsalu.

Esimene postmark on nominaalväärtusega 9 krooni (0.58 €), teine postmark on nominaalväärtusega 5 krooni ja 50 kroosentini (0.35 €).

Juhime tähelepanu, et tänavu tuleb Eesti sisestele jõulukaartidele-ümbrikele kleepida postmark väärtuses 5 krooni ja 50 senti.

Homme olete kutsutud viimasele kanuumatkale
Soomaa viiendasse aastaaega

Homme, 27.novembril pakutakse Soomaal kõigile võimalust tulla selle aasta viimasele  kanuumatkale, sellega lõpeb ametlikult kanuumatka hooaeg.

Eriliseks teeb selle matka Soomaa viies aastaaeg, mis on taaskord Soomaale jõudnud ning millest matkal minnaksegi osa saama. Jõed on kaldaist väljas ning veetase tunduvalt kõrgem kui muidu. Õrn lumevaip katmas maad ning nädala lõpuks lubatavad miinuskraadid ja selge ilm teevad sellest kanuumatkast väga erilise kogemuse.

Kanuumatkale saab laupäeval liituda endale sobival ajal kuni kell 12ni Kuusekäära talu juurest.

Tahad samuti matkale tulla? Helista 533 45704 (Elleriin); 506 1896 (Aivar) või kirjuta info@soomaa.com.

Vilsandi rahvusparki soovitakse laiendada

22. novembril esitas mittetulundusühing Balti Keskkonnafoorum (BEF) projekti “Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed – ESTMAR” raames keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta kaitse alla praegu Vilsandi rahvuspargi piiridest välja jäävad looduskaitse mõttes väärtuslikud madalikud (Suurkuiv, Uuskuiv, Soolakuiv ja Mustpank).

Kavandatava mereala kaitse eesmärk on hoida alles Saaremaast (ja praegusest Vilsandi rahvuspargist) läänes asuvate avameremadalike puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Ettepanek põhineb projekti ESTMAR raames tehtud uuringute tulemustel. Kaitse alla tahetakse võtta 70 100 hektarit mereala.

Loe põhjalikumalt http://www.estmar.purk.ee/?p=446.

ESTMAR projekt, mida rahastavad Norra finantsmehhanism ja KIK, kestab 2007-2011 ja seda viivad ellu TÜ Eesti mereinstituut, BEF, ornitoloogiaühing, ELF, keskkonnaamet ja keskkonnateabe keskus; lisaks välispartneritena BEF-Läti ja Norra veeuuringute instituut NIVA.

Projekti koduleht www.estmar.purk.ee.

Noortele avaneb võimalus Taani tasuta õppima minna

30. novembril kell 16-19 korraldatakse Tallinnas Euroopa Liidu Majas Taani päev, kus jagavad oma teadmisi ja kogemusi tasuta kõrghariduse omandamisest Taanis sealse ülikooli esindaja ning riigis õppinud noored.

Kuna huvi Taanis õppimise vastu on püsiv, keskendub ka teisipäeval toimuv töötuba just sellele riigile. Erikülaline Dorit Kjærulff Torp UCN University College of Northern Denmarkist tutvustab Taani haridussüsteemi, eeliseid ning praktilisi väljundeid. Samuti tulevad käistlemisele õppimise kõrvalt töötamise ja riigile iseloomulikud eripärad.

Üritus on tasuta, vajalik eelregistreerimine, mida saab teha siin: http://tinyurl.com/study-in-Denmark

Allikas: Dream Foundation Eesti

Rõuge käsitöömeistrid ründavad seadusemäge

Rõuge käsitöömeistritel on plaanis ühisrünnak seadusemäele. Nimelt korraldab Rõuge vallavalitsus koostöös Võrumaa Omavalitsuste Liiduga 6.-8. detsembrini Riigikogu hoones Toompeal juba kümnendat korda Võrumaa käsitöönäituse. Kes kohalikust rahvast soovib oma käsitööd Tallinnas esitleda, peaks kraami toimetama sel nädalavahetusel, 27. ja 28. novembril kl 10.00-17.00 Rõuge Ööbikuoru keskusesse. Täpsem info Lya Veskilt, tel 55523366.

Täna kantakse Värskas ette “Seto sümfoonia Peko”

Setode jumal Peko. Fragment plakatilt

Helilooja Erki Meister on valmis saanud teise Setomaast inspireeritud teose “Seto sümfoonia Peko”, mille esmaettekanne toimub täna õhtul Värskas.

“Seto Sümfoonia Peko” on jätkuks kahe aasta eest ette kantud oratooriumile “Peko esä”. Loogiliselt jätkab sümfoonia “Peko esäs” alustatud liini ehk siis setu mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta üksnes mehele, vaid pigem mees-naine suhtele. Selleks on ideaalselt kasutatavad seto rahvaluule värsid.

Teose aluseks on setu rahvaluuletekstid, rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka setu rahvaviise. Erinevalt “Peko esäst” on “Seto sümfoonia Peko” kirjutatud naturaalpillidele.

Helilooja Erki Meister ütles, et “Peko esä” kirjutamiseks tegi talle ettepaneku sünnipärane setu Aivar Piirisild.

“Mõte oli kujutada ühe seto tsura elutee tähtsamaid sündmusi läbi muusikalise vormi. Aivari jaoks oli “Peko esä” justkui heliline kummardus kohale, kus asuvad tema juured. Teose vastuvõtt oli aga siin niivõrd soe ja südamlik, et Setomaa teema jäi mu hinge helisema ning nüüdne suurvorm on esimesele üsna loogiliseks jätkuks,” lausus Meister.

Esituskooseisuks on Kalevi Kammerkoor, neli tenorsolisti ning kammerorkester (setu) rahvamuusika instrumentide ja traditsiooniliste sümfooniaorkestri pillidega. Ettekandeid juhatab dirigent Hirvo Surva, kellega Kalevi Kammerkooril on ka varasemast hea koostöökogemus. “Seto sümfoonia Peko” on umbes tunnipikkune neljaosaline teos.

“Seto sümfoonia Peko” tuleb ettekandmisele:
26.11 kell 19 Värska kultuurikeskuses
27.11 kell 19 Tartu Ülikooli aulas
28.11 kell 19 Tallinna lauluväljaku Klaassaalis

Allikas: www.kalevikammerkoor.ee

Suvemaja Muhus nimetati aasta puitehitiseks

Aasta puitehitis 2010: Mihkel Tüüri suvemaja Muhus. Foto: EMTL
Neljapäeval peetud puitarhitektuuri konverentsi lõpus anti maineka konkursi „Aasta puitehitis 2010“ parimatele auhinnad. Peaauhinna pälvis arhitekt Mihkel Tüür oma suvemaja eest Muhu saarel.

Juba kaheksandat korda selgitasid Puuinfo ja Eesti Metsatööstuse Liit möödunud aastal valminud ehitiste hulgast puitarhitektuuri auhindade saajaid. Žüriisse kuulusid arhitektid Urmas Elmik ja Peeter Pere, insenerid Toomas Aakre, Indrek Peterson ja Märt Riistop ning kunstiteadlane professor Mart Kalm. Auhinnad andis üle Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Peaauhinna Kultuurkapitalilt summas 30 000 krooni sai arhitekt Mihkel Tüür oma suvemaja eest Muhu saarel. Hoone on ehituselt väga originaalne, tema seinad koosnevad lapiti üksteise peale liimitud prussidest, prussidest on ka võlvjas katuslagi. Ehkki žüriile oleks meeldinud idee hoolikam teostus, leiti, et mõte on tuumakas ja väärib esiletõstmist. Pealegi tegi töö arhitekt koos abilistega ise, kasutades selleks vaid oma metsast saadud materjali.

Ära märgiti kaks tööd: eramu Roosisaarel Võru lähedal ja Energia talu teemaja Suure Jaani vallas Vihi külas. Eramu (arhitekt Karmo Tõra, insener Revo Luuk) võlus oma laitmatu teostusega igas mõttes, erilist tähelepanu on pööratud energiasäästule. Maitsetaimi ning rohuteid kasvatava Energia talu teemaja (arhitekt Lauri Saar) sobitus eriti hästi Navesti jõe suunas langeva maastikuga ja sai plusspunkte selle eest, et omanik ei olnud peljanud arhitektuuri investeerimist.

Konkursile laekus kokku 23 ehitist. Žürii valis põhjalikumaks tutvumiseks välja 14 hoonet. Konkursile esitatud ehitiste puhul hindas žürii ehitise arhitektuurilist lahendust, sotsiaalset konteksti, materjali kasutust ja ehitustehnilist kvaliteeti.

Allikas: Eesti Metsatööstuse Liit

Ruhnu vahet seilab ajutiselt Arabella

Kuna enne lume tulekut mahasadanud vihm muutis Ruhnu lennuraja pehmeks ja lennuk ei ole alates möödunud nädala kolmapäevast saanud saarel maanduda, otsustas Saare maavalitsus panna reedeks Ruhnu vahet sõitma Lauri Kivirai laeva Arabella, kirjutab reedene Meie Maa. Ruhnlasi aga ei rahulda ajutine laevaühendus. Loe lähemalt siit.

Allikas: Meie Maa

Sänna Kultuurimõisas tuleb Läti ja Hispaania õhtu

Sänna Kultuurimõisa vabatahtlikud Ieva ja Elena. Foto: Sänna Kultuurimõis
Laupäeval, 27. novembril algusega kell 16 toimub Sänna Kultuurimõisas Läti ja Hispaania kultuuriõhtu “This is the end”.

See on Kultuurimõisa vabatahtlike Ieva (Läti) ja Elena (Hispaania) viimane projekt/ettevõtmine Euroopa Vabatahtliku Teenistuses. Üheksa kuud on tüdrukud töötanud Sänna mõisas ja selle ümbruses, renoveerinud, ehitanud, koristanud, viinud läbi erinevaid õpitubasid, korraldanud üritusi.

Nüüd on tüdrukutel aeg otsad kokku tõmmata, aga väga sisuliselt: näituse, õpitubade jm tegevusega. Lapsed saavad vaadata Läti multifilmi „Karu tuleb“ („Lacis nak“) ja Hispaania film „Murtud embused“ (“Los abrazos rotos“). Lisaks mängud, muusika ja muidu mõnus olemine, maitsemeeltele rahvuslikud suupisted.

Õhtut toetavad programm Euroopa Noored ja Rõuge Vallavalitsus. Loe lähemalt siit.

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Viitinas kõlavad laupäeval kaunid laulud

Novembrikuu viimasel laupäeval esinevad Viitina mõisas Vanemuise ooperitähed Karmen Puis (sopran) ja Jaan Willem Sibul (bariton). Esitusele tulevad tuntud ja armastatud klassikalised laulud. Duetti saadab klaveril Ragne Jõgeva. Kontsert algab kell 16.00, pileti hind on 50 krooni. Üritust toetab Eesti Kultuurkapital. Loe lähemalt siit.

Allikas: Viitina Loodushariduskeskus

Võru jõululaadal kauplejaid oodatakse registreeruma

11. detsembril kl 9-16 toimub Võru kesklinnas jõululaat, kuhu oodatakse käsitöölasi ja kauplejaid nii Võrumaalt kui kaugemalt. Homme lõpeb registreerimise tähtaeg.

Laadale on oodatud käsitööga kauplejad, talu- ja aiasaaduste, suitsuliha, hapukapsasa ja vorsti, mee, mooside, kõikvõimalikke teiste hoidiste ning maiustuste müüjad. Osalema kutsutakse ka toitlustajaid, kes pakuksid laadalistele kuuma sööki ja jooki.

Osalejatelt kohamaksu ei küsita, aga kauplejatel palutakse kohale tulla oma müügilaua, -telgi, -rõugu vms müügiletiga. Kaunimate müügikohtade kujundajad saavad ka tunnustatud. Osalemissoovist tuleks teada anda hiljemalt 26. novembriks e-posti aadressli tiina.hallimae@voru.ee või telefonil 7850922.

Hiidlased koovad sõduritele sokke

Foto: hiiunadal.saartehaal.ee
Hiiumaa naiskodukaitsjad, Hiiu Nädal ja Kadi raadio kutsuvad kuduma jõuluks sokke hiidlastest ajateenijatele, keda on kokku kolmekümne ringis, kirjutab Hiiu Nädal. Naiskodukaitsjatele, kes sokikudumise idee algatajad on, teeb rõõmu, et sokikudumisse saab rakendada ka noori, sest see annab käsitöötunnile uue ja omamoodi näo.

Sokid, millel sees ka annetaja nimi, palutakse tuua Selveri infoletti 8. detsembriks. Siis jõutakse need sõduritele enne jõulupuhkustele minekut ka üle anda. Kui mõni omavalitsus soovib kampa lüüa, et aidata vähendada memmede jalavaeva, siis palutakse sellest teada anda lehetoimetusse (Urmas Lauri, tel 5094062).

Allikas: Hiiu Nädal

Tee kaasa muusikaline reis armastuse aeda

Tartu Linnamuuseumis saab 27. novembril algusega kl 17 teha kaasa huvitava muusikalise reisi “Helivärvid armastuse aias”. Reisijuhiks muusikaline loojate rühmitus, mis võtnud endale nime trio Swara.

Loomingulise hingeruumi helivärve vahendab ja musitseerib häälel, torukelladel, gongidel, tšakrafonidel, kõlakaussidel ja kellukestel trio Swara koosseisus Eve Lukk, Silva Valdt ja Kaili Lass. Kontserdile järgneval päeval toimub häälekursus samade tegijate juhendamisel.

Tartus peetakse maaelu foorumit

Tartus Eesti Maaülikooli peahoone aulas peetakse täna Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) konverentsi “Maaelufoorum 2010”. Tänavune foorum on suunatud eelkõige maaettevõtjatele, kellel on huvi ja vajadus mitmekesistada oma põllumajanduslikku tootmist ning saada maaettevõtlusest suuremat tulu. Käsitletakse toiduainete väikekäitlemise ja turustamise küsimusi. Osalemine kõigile tasuta. Vaata ajakava siit.

Täna selguvad selle aasta parimad puitehitised

Täna tunnustatakse konkursi Aasta Puitehitis 2010 parimaid. Autasustamine leiab aset täna KUMUs peetava puitarhitektuuri konverentsi lõpus kell 17.30. Võistluse peapreemia annab üle Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Konkursile esitati 23 ehitist ning žürii tutvus lähemalt neist 14 hoonega. Võistlusele olid oodatud silmapaistvad ehitised, millel on domineerivaks ehitusmaterjaliks puit. Žürii hindas ehitise arhitektuurilist lahendust, sotsiaalset kontekst, materjali kasutus ja ehitustehnilist kvaliteeti. Tänavune konkurss eristub mullustest selle poolest, et konkursile esitatud hoonete hulgas on rohkem ühiskondlikku funktsiooni täitvaid ehitisi ja varasemast enam on tähelepanu pühendatud energiasäästule.

Allikas: Eesti Metsatööstuse Liit

Tartus tuleb põnev pärimuse ja rahvaravi koolitus

Lahemaa Tervisekool korraldab 4.-5. detsembril Tartus põneva koolituse, mille raames kõneleb pärimuse ja rahvaravi teemal Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

Juttu tuleb maarahva oma usust, pärimusest, hingestatud loodusest, elu kooskõlast loodusega, eluringist ja esivanematest, väestamisest ja muust. Koolitus on tasuline ja eelregistreerimisega.

Ahto on öelnud oma loengu tutvustuseks järgmist: Meie põlisküla oli tõeline ökoküla, kus olid olemas peaaegu kõik eluks vajalikud ainelised ja vaimsed vahendid, s.h teadmised sellest, kuidas olla või saada terveks. Pärimuslik elm oskab toime tulla sünnist surmani ja veel peale sedagi. Vaimne ning aineline abitus on meie rahvale peale surutud alles viimase sajandi jooksul.

Põlised teadmised ja oskused pole jäädavalt kadunud. Suur osa neist elab meie või meie põlvkonna keeles, tavades ja hoiakutes. Rahvaluulekogud ning hõimurahvaste pärimuse tundmaõppimine aitab meil enda pärimust ära tunda ning väärtustada.

Minu loeng juhatab maarahva juurte ning iseenda juurde. Kõnelen sellest, mis on meie rahva jaoks maailma loomine, jumalad, haldjad, vaimud ja hing. Vaatame, kuidas inimese eluringi ning looduse aastaringi tähtpäevad aitavad elada kooskõlas iseenda ja maailmaga. Jutuks tulevad vägevad sõnad ehk loitsud ning looduslikud pyhapaigad.

Et kuulaja meel oleks loenguteks paremini valmis, palun meenutada, kuidas teie peres on ravitud haigetsaamist või mõnd haigust, kuidas on kaitstud end haiguste ja halva silma-sõna eest, kuidas on peetud jõule, munapüha, suvisteid, jaanipäeva, hingedeaega või teisi pühi. Kas teil või teie perel on oma puu? Võtke meenutamist rahulikult, sest esivanemate pärandi tundma- ja mõistmaõppimne on teekond, mis kestab kogu elu.

Allikas: Lahemaa Tervisekool, www.lahemaatervisekool.ee

Täna lõunal saab koos mulkidega keelt murda

Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) toimub algusega kl 13 mulgi keele õpituba „Murrame keelt“, mida juhendab Alli Laande.

Mulgi keel on Eesti põline piirkondlik keel, teiste käsitluste järgi lõunaeesti keele Mulgi murre. Kirjanduses kauni luulekeelena tuntud mulgi keelt kõneleb praegu hinnanguliselt umbes tuhatkond inimest. Kuid ehkki mulgi keele kõnelejate arv on praeguseks väikesearvuliseks kahanenud, on mulgi keele entusiastid tegelemas selle aktiivselt taas ellu kutsumisega.

Eesti Rahva Muuseumi külaliseks on Mulgi Kultuuri Instituudi keeleprojekti juht Alli Laande, kes juba aastaid mulgi keelt ja kultuuri edendanud, õpetanud rahvalaule- ja tantse igas eas inimestele ning asutanud Eesti väikseima erakooli Lillis.

Alli Laande: “Eestimaa om tillike- aga ta om vägä rikas oma keelte poolest. Kik tääve, et võrukse ja setokse kõneleve oma kiilt. Ku aga tulla Mulgimaale, sis viil aint küläden vanepe inimese mõistave kõnelte mulgi keelen. Ku sedä kiilt aga süämege kullete, sis om kahju, et sii kaunis emäkiil ,midä kõnelive siu vanaemäse ja vanaesäse om unustuse õlma vajunu.”

Allikas: ERM

Paku kandidaat Võrumaa kultuuripärli konkursile

Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp koostöös Võrumaa omavalitsuste liiduga kuulutas välja kultuuripreemia “Võrumaa Kultuuripärl 2010” kandidaatide esitamise Võru maakonnas. Preemia suurus on 25 000 krooni.

Preemia kandidaadiks võib esitada Võru maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, mittetulundusühinguid, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi ja teisi organisatsioone, kellel on silmapaistvaid teeneid Võru maakonna kultuurielu edendamisel.

Taotlusi preemia eraldamiseks saavad esitada kõik isikud ja organisatsioonid (iga isik võib esitada korraga ainult ühe kandidaadi). Ettepanek tuleb 5. detsembriks esitada Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupile vabas vormis, taotluses peavad olema märgitud:
– loomingulised saavutused mööduval perioodil (jooksval aastal);
– põhitöökoht ja kehtivad stipendiumid;
– kandidaadi isikuandmed (täpne nimi, isiku- või registrikood, aadress, kontakttelefon).

Allikas: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp

Mis on ajakirjaniku rollis muutunud veebis võrreldes lehega?

Homme arutab Akadeemiline Ajakirjanduse Selts Tartus seda, kuidas on ajakirjaniku roll veebiväljaannetes muutunud võrreldes ajalehetööga. Koosolek toimub Tartu Ülikooli peamajas auditooriumis 027 algusega kell 16. Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald räägib oma kogemuste võrdlusest Delfis ja varasemalt ajalehetöös. Roosmarii Kurvits käsitleb lugude väljamängimise erinevust traditsioonilises lehes ja võrguväljaandes. Alo Raun postimees.ee-st räägib Online-väitlustest Postimehe võrguväljaandes.

Võimalus teha lähemat tutvust šamaanitrummiga

Pühapäeval, 28. novembril kell 19 toimub Tallinnas (Müürivahe 17-1 Avaja saalis) Loitsukeldri peal trummiring. Mikk Sarv räägib ja näitab pilte saami trummijoonistest, tehakse ühine ränd trummi saatel ja kõneldakse kogetust.

Osalema on oodatud nii varem meelerändu kogenud kui ka uued huvilised. Kaasa võtta kõristi või trumm ja midagi head tee kõrvale. Oma tulekust anna teada e-posti aadressil maa@ilm.ee.