Pühäba, 15. lehekuu pääväl kell 11.00-15.00 tule Urvaste seldsimajan võrukiilne Urvalinnu keeletsõõr 2-7 aastadsile mudilastele. Keeletsõõrin asjatadas võru keelen. Latsiga mäng ja laul Kärgenbergi Elle. Mängmise aigu saava mudilaste vanemba küdsada koogi, midä ildamp kuun mekitas.
Tsõõrist osavõtt om massuta, selts saa kinni massa sõidukulu, ku üte massinaga tuleva inemise mitmest perrest. Manu saa küssü: Anne 5292373, klaar.anne@gmail.com. Keeletsõõri toetas Vana-Võrumaa kultuuriprogramm.
Homme, 15. mail korraldab Sindi Muusikakool ülemaailmsele perekondade päevale pühendatud kontsert-peo, mis algab kell 15 Sindi
Seltsimajas. Perepäev on heategevusüritus, mille jooksul saab teha annetusi Sindi Muusikakooli uue tiibklaveri toetuseks.
Lisaks Sindi Muusikakooli ansamblile, viiulikoorile ja kitarriansamblile astuvad kontserdil üles külalised Pärnust – Pärnu
Linnaorkestri trio, Ülejõe Gümnaasiumi puhkpilliansambel ja ansambel Rääma Blue. Sellele järgneb kogupere trall, kus Tori valla Selja küla ansambli Seljanka saatel saab õppida üheskoos seltskonnatantse ning lapsi ootavad muidugi ka üllatused.
Täna, 14. mai toimub Järva-Jaani kultuurimajas ja Järva-Jaani kinomuuseumis nostalgiliste India filmide päev. Filmipäev avatakse kl 10 ja programm lõpeb kl 23.30.
Filme näitab 51-aastase kinomehhaaniku staažiga muhe mees Vello Kolnes.
Järva-Jaani kinomuuseumis on täna pea 1000 filmi alates nõuk aegsetest vene multikatest ja dokfilmidest kuni nostalgiliste India hittfilmideni, mis veel mõni aeg tagasi vallutasid jäägitult kinokülastajate südameid. Järva-Jaani filmipäeva soojenduseks võib kaeda midagi siit.
Laupäeval, 14. mail toimuva juba kolmanda ülemaalise muuseumiöö raames korraldatakse mitmeid ettevõtmisi ka Kreutzwaldi juures, Võrumaa muuseumis ja Mõniste muuseumis. Loe lähemalt ettevõtmiste kava ja tule kodust välja. Loe edasi: Muuseumiöö pakub Võrumaal põnevaid elamusi
Võrumaa Kääpa kandi rahvas valmistub juba jaanipeoks. Sellel aastal toimub taaskord ülevallaline jaanipäev 23. juunil Kääpa laululaval. Alustatakse sportmängudega ja õhtul toimub simman. Kes soovib jaanipäeva korraldamises kaasa aidata, andke teada. Loe lähemalt siit.
Saarõ Evar kombainiga. Foto: Uma LehtMinevä talvõ naksi ma hindäle pruugitut kombaini kullõma. Interneti müügikotussin oll’ nätä, et vähälikku massinat või saia kas Prantsusmaalt vai Soomõst. Valisi sõs Soomõn neli sobivampa pakmist vällä ja sõidi üte urbõkuu hummugu Helsingist vällä noid üle kaema.
Külm päivlik ilm oll’ ja raadion kõnõl’ kõik päiv Jaapani tuumaõnnõtusõst. Päävä lõpun tull’ muidõ hulgan sääne uudis, et pall’o Soomõ latsõ omma juhtunust väega är hiitünü ja vanõmbil tulõ näidega kõnõlda. Ime kah ei olõ, ku kõik aig, tunn-tunnilt juhtunut üle kõrratas ja pilti näüdätäs.
Kombainimüüjil läts’ külmä ilma peräst küländ pall’o stardiabi eederit, et moodori käümä panda. A käümä nä lätsi ja kõik neli paistuva peris kõrraligu massina. Ma ütligi egäle müüjäle, et otsusta perän, määndse võta. Kõik müüjä olli firma, kats kombaini saisi viil talumiihi puul, kiä olli nä vahtsõ kauba sissemassus firmalõ är andnu. Loe edasi: Kombaini tuumisõ lugu
Tartu linnavalitsus kinnitas “Kaunis Eesti kodu 2011” juhendi ja hindamiskomisjoni koosseisu.
Konkursil hinnatakse lisaks elamutega hoonestatud kinnistutele ka ühiskondlike ja ärihoonetega hoonestatud kinnistuid ning avalikke rajatisi.
Tiitel “Kaunis Eesti kodu” antakse kuni neljale parimale Tartu linna kinnistule, mille aadress, lühikirjeldus ja fotod edastatakse Eesti Kodukaunistamise Ühendusele kinnistute omanike autasustamiseks Eesti Vabariigi presidendi autasu ehk tunnusmärgiga ning avaldamiseks raamatus “Kaunis Eesti kodu”. Tiitel “Kaunis Tartu kodu” ja tunnusmärk antakse silmapaistvatele kinnistutele Tartu linna tasandil.
Konkursile võivad kinnistuid esitada kõik linlased hiljemalt 10. juuniks, teatades sellest linnamajanduse osakonnale, telefonidel 736 1154 ja 561 57291 või e-posti aadressil Kaire.Zimmer@raad.tartu.ee.
Võitjaid tunnustatakse aukirjade ja auhindadega Tartu linna päeval, 29. Juunil.
Konkurssi korraldab Tartu Linnavalitsus koostöös MTÜga Eesti Kodukaunistamise Ühendus. Sel aastal valitakse Tartu linnas kõige ilusamaid kodusid juba 14. korda.
Tänavune seiklusvõistlus kannab kuulsa omamaise seriaali järgi pealkirja “Ühikarotid”. Võistlejatel tuleb läbida kuus seriaalist inspireeritud punkti, mis eeldavad huumorisoont, arendavad meeskonnatööd ning teadmisi looduses liikumisest, esmaabist jpm.
Võisteldakse 4-liikmeliste meeskondadena kolmes erinevas vanuseklassis: 7.-9. klass, 10.-12. klass ning tudengid.
Parimatele osalejatele on auhinnad. Eriti teemakohase väljanägemise ja olemisega meeskond saab eriauhinna.
Pealtvaatajad ja osalejad saavad korraldustelgist infot noorte suviste laagrite, linnalaagrite, töö ja noortekeskuste ürituste kohta Tartus ja Tartumaal.
Projektijuht Johanna Tikka: “Soovitan kaasa võtta paar sooja riideeset ja vihmakeebi, sest lubatakse hoovihma. Kaval on aga osaleda, sest kui mõni meeskond ilma tõttu loobub, on suurem tõenäosus võita.”
Kohapeal loovad ühikahõngu Noorteraadio ja päevajuht Ragnar Kekkonen.
Koostööpartnerid seiklusvõistlusel on Eesti Kaitseliidu Tartu Malev, Lille Maja Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Tähe Noortekeskus, Politsei ja Päästekeskus ning Maanteeamet. Vinged auhinnad panevad välja: KEEN, Cinamon, A Le Coq, Kalev. Sündmust toetavad: Tartu linn ja Tartu Maavalitsus.
Alates eilsest saab Tallinna linnaruumis vaadata Rahvusraamatukogu näitust “KAART & kaart – ajareis Tallinnas”, mis valmis SA Tallinn 2011 toel Euroopa kultuuripealinna aastaks. Ekspositsioon tutvustab Tallinna vanadel linnaplaanidel ja postkaartidel ning on esmalt välja pandud Vabaduse väljakul Jaani kiriku kõrval.
Näitus jutustab, kuidas on muutunud Tallinna roll, välisilme, valitsejad ja elanikud, aga ka see, kuidas on linna jäädvustatud plaanidele ja postkaartidele ning millisena on seda tahetud tutvustada külalistele.
Vanim esitletav Tallinna kaart on ilmunud 1856. aastal. Linnaplaane ilmestavad vaatepostkaardid, mis on sageli ainukeseks allikaks mõne omaaegse esindusliku hoone või haruldase ansambli kohta.
Näituse on koostanud Tiina Kruup, Ivar Treikelder ja Robert Nerman. Väljapanekut eksponeeritakse Tallinna eri paigus septembrini.
Eile kuulutati Kuressaare Raegaleriis konkursile “Saaremaa suveniir 2011” laekunud kolmekümne kaheksa töö hulgast nii esikoha kui ka publiku lemmiku tiitli vääriliseks Margus Riisiku taies “Saaremaa pusle”.
Orissaarest pärit, ent praegu Tallinnas töötav võidutaiese autor ütles Meie Maale, et osales konkursil esmakordselt ning oli sel väljas ühe tööga. “Avastasin konkursikuulutuse enda jaoks nii pooljuhuslikult ja haarasin üleskutsest kohe kinni,” avaldas Riisik.
14. mail toimub Eestis kolmandat aastat järjest muuseumiöö. Nagu teisedki Eesti muuseumid ja mäluasutused, avab ka Eesti Rahva Muuseum 14. mai õhtul kell 18–23 oma uksed tasuta külastusteks. Külastajaid ootavad nii ERMi näitusemaja, Postimuuseum ja Raadi mõisapark kui ka Heimtali muuseum Viljandimaal. „ERM on kõikjal – vanas Heimtali koolimajas, postimajas, raudteelaste klubis ja Raadil, ERMi kodus,“ kutsub ERMi direktor Krista Aru eestimaalasi Muuseumiööle.
Lugusid Raadi järves ning mõisas peitunud aaretest saab kuulda ekskursioonidel Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu) kell 18, 20 ja 22. Ekskursiooni käigus pakuvad avastamisrõõmu aarded, mis annavad vastuseid küsimustele, kes uputas 1918. aastal järve põhja 12 kasti varandust, milline serviis oli Liphartite laual ja millisest taldrikust sõi Džohhar Dudajev sõduriputru? Avatud on Alar Madissoni näitus „Meie siin maal“ helitaustaga ja Arvo Iho väljapanek „Aastaring rannatalus“.
ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) saab näha tekstiilikunstnik Anu Raua muuseumi sajandaks sünnipäevaks valminud vaipa „Kogujad“. Kell 20 linastuvad aarded ERMi filmikogust, mis pärast digiteerimist ERR-is on saamas uut elu. Nii varem nähtud kui ka seni linastumata kaadritel võib näha aastakümnetetagust elu mitmest Eestimaa paigast. Filme helindab kitarrist Karl Laanekask koos salapärase külalisega. Kell 21 tehakse kokkuvõtteid ERMi ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös toimunud talgulugude kogumise veebiretkest ning loositakse välja auhinnad.
Tänavune Läänemaa tantsupidu tuleb tavalisest rahvarohkem ja erilisem – Haapsalu piiskopilinnuses tantsib üle tuhande inimese ning peale eesti tantsude näeb ka teiste rahvaste labajala- ja nabaliikumise stiilinäiteid. Sõna “naba” on täiesti õigel kohal, sest 28. mail onlinnusehoovis kohal ka kõhutantsijad, kirjutab uudisteportaal Läänlane. Kauboikaabude ja ruuduliste särkide austajad näevad ameerikalikku line-tantsu ning Haapsalu tantsutrupi Black Coffee naised keerutavad oma seelikuid neile omasel moel üle pea. Peale selle näeb veel seadeid läti, rootsi, soome, nuubia ja teiste rahvaste tantsudele.
“Peol on seekord juures uus külg,” selgitas niisuguse tantsupeo tegemist Läänemaa rahvakultuuri spetsialist Marju Viitmaa. “Pealkiri ütleb ka “Maailm on ümmargune”, mis tähendas meile seda, et tuli ka teiste rahvaste tantse kavva võtta.”
Peale Läänemaa enda tantsijate on külalisi tulemas ka mujalt.Hiiumaalt tulevad kõhutantsijad, Märjamaalt line-tantsijad, Vigalast folklooriseltsist Kiitsharakad tantsurühmad, Tallinnast vene kooli lapsed.
Viitmaa sõnul koguneb osalejaid üle tuhande, mis ontavapärasest Läänemaa tantsupeol osalejate hulgast umbes 200 võrra suurem. Tantsijaid on rohkem, sest osalevadlasteaiarühmad ja külalised ning loomulikult kõik maakonna rahvatantsutrupid.
Homme, 14.mail peab Otepää Avatud Noortekeskus oma sünnipäeva. Sünnipäevapeole tulevad külla ka teised Valgamaa noortekeskused.
Otepää Avatud Noortekeskus “Karm jänes” avati 5. septembril 2003. Kuid kuna vahepeal oli noortekeskus kinni, siis tähistatakse noortekeskuse taasavamise sünnipäeva maikuus.
Noortekeskuses käib päevas keskmiselt 25 noort. Koos mängitakse piljardit, tehakse ühiselt erinevaid tegevusi, korraldatakse filmiõhtuid, kokkamispäevi, veedetakse aega sõpradega jne.
Otepää ANK sünnipäeva kava 14.mai:
15:00 Võistlused, seltskonnamängud Valgamaa noortekeskustega
17:00 Kontsert- esinevad noorteka noored ja nende sõbrad. Võimalus näha ja kuulata Otepää Noor Talent 2011 võitjat Imre Leopardi.
18:00 Õnnitlejad ja tort
18:30 Esineb noortebänd Les 3,14
19:00 Disko
Homme algab Tartus juba kuues laste rahvatantsufestival, mis kestab pühapäevani. korraldavad 14.-15. mail taas vabariikliku koolinoorte rahvatantsufestivali. Esmakordselt toimub see Tartus. Tantsulapsi tuleb heade mõtete linna 35 rühmast ligi 500. Oodata on tantsijaid Tallinnast, Haapsalust, Viljandist, Hiiumaalt, Rakverest, Tartust ja mitmelt poolt mujalt.
Korraldajad kutsusid festivalile lisaks ka neid rühmi, kes juulikuisele tantsupeole ei lähe, kuid tahaksid oma tantsudega siiski üles astuda ning end teistele näidata.
Festivali raames toimub kaks kontserti, kus astuvad üles festivalil osalevad rühmad. Esimene neist on laupäeval, 14. mail Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis ning teine pühapäeval, 15. mail linna südames Raekoja platsil.
Kahte päeva mahub mitmeid põnevaid tegevusi – lisaks kontsertidele korraldatakse vahvaid õpitubasid ning sportlikke mänge.
Festivali korraldavad Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (RRS) ning Pelgulinna Haridusselts koostöös Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Tartu Kesklinna Kooliga
Täna saavad Matsalus Penijõe mõisa juures kokku inimesed, kes tahavad õppida traditsioonilise lootsiku ehitamist ja omandada puutööoskusi, kirjutab uudisteportaal Läänlane.
Augustini keskpaigani kestev tasuta õppepäevade programm on järjekordne puulaevaseltsi Vikan ettevõtmine, mis seekord on koostöös keskkonnaametiga.
Rannarootsi ja Läänemaa puulaevakultuuri suurim asjatundja Jorma Friberg ning aastaid maailmamerd kündnud Peeter Saar kutsuvad huvilised kokku ja ehitavad vana Matsalu lootsiku järgi kolm koopiat, et inimestele näidata – ruuba ehk lootsiku võib teha iga hakkaja inimene.
Juba talvel oli esimene õppepäev ning kevadel, kui metsaalune lumest klaar, käidi huvilistega metsas puid vaatamas. Eks metsas ole muudki vaadata, aga laevaehitajate huvist lähtuvalt uurisid nad näiteks, kuidas täävipuud või kontkaarepuud ära tunda. Metsas on palju sellist materjali, mis läheb raisku, kui sellele otsa ei vaadata.
Vikani seltsil on hea koostöö Erametsaliiduga. Kui keegi kuskil lanki tegema hakkab, antakse sellest laevaehitajaile teada. Vikani mehed võtavad metsaomanikuga ühendust ja kui leitakse mõni sobiv puu, millel omanikule väärtust pole, aga laevaehitamiseks sobib, tehakse kaupa.
Täna kogunevad õppepäevalised Penijõele, et vana ruup üle mõõta ja üles joonistada. Jooniste järgi peab valmima kolm ruupa. Kui rahvast piisavalt ja aega jätkub, pannakse ka põhjalaudis paika.
Lootsik, mille järgi kolme ühesugust lootsikut ehitama hakatakse, on pärit keskkonnaameti paadikuurist.
Ehituseks vajalikud vaskneedid või -naelad saab ise valmistada, kui metallikokkuostust või enda kodust vasktraati leida. Ka seibid saab ise teha.
Need, kes ei saa lootsikuehitamise õppepäevadele minna, võiksid kodukohas uurida, kas mõni ruup on kuskil säilinud. Kui see näidiseks võtta, saab igaüks ise kodus lootsikuehitamist katsetada. Ruup on Saare sõnul käibevahend, tööriist, ja see ei pea olema pinnutuks viimistletud. Paadi eluiga ei peagi olema pikem kui 20 aastat. Kui ehitaja on hoolas ja tahab filigraanset tulemust, võib höövlil ja liivapaberil minna lasta, aga ei pruugi.
Kuraditosinast kaheksatunnisest õppepäevast koosnev programm kestab 19. augustini. Samas on lootsikuehituseks kasutatav laudahoone avatud kogu suve kõikidel tööpäevadel kella üheksast viieni. Kel aega ja tahtmist, võib kas või iga päev käia seal lootsikut ehitamas. Penijõele võivad kohale minna kõik huvilised. Õppepäevad on tasuta .
Mul on rääkida üks lugu. Uhtna Põhikoolis õpib tubli noormees David, kellega juhuts kolm aastat tagasi väga raske liikusõnnetus. Nimelt tuli see noormees oma vendadega pimedal detsembriõhtul kelgutamast ja neile sõitis otsa purupurjus lubadeta autojuht. Õnnetuse tagajärel hukkus üks noorematest vendadest, kes õppis alles esimeses klassis. Teine kaksikvenddest pääses küll kehaliste vigastusteta, aga psüühilised – emotsionaalsed haavad on väga suured.
Davidil diagnoositi raske ajutrauma, vasaku reieluu murd ja parema kehapoole halvatus… Ta lebas väga raskes seisundis neli nädalat koomas.
Tänaseks on poiss uuesti õppinud kõndima , sööma, kasutama oma vasakut kätt (parem käsi on avariist põhjustatuna abitu), õppinud õppima, naeratama…..Tema taastumine on olnud väga suur IME. Just niimoodi ütles Haapsalu Rehabilitatsioonikeskuses Davidi raviarst. Tema töötatud aastate jooksul pole ta sellist imet kogenud. David on võitleja ja ellujääja.
Nüüd asja juurde. Nimelt elab David suures peres, kus peale tema on veel 13. a õde, 11. a vend ja 5. a. väike õde ja loomulikult töökad ja hoolivad vanemad. Neil on kahetoaline korter, kus elamistingimused suure pere jaoks on väga kitsad. Davidi jaoks pole oma tuba, et puhata päevaväsimusest, mida ajutraumaga laps kindlasti vajab, et taastada oma energiat järgmiseks päevaks. Samuti vajaks rohkem ruumi teised pereliikmed.
Nende korteri kõrval on müügis üks sama suur korter, mille ostusummaks oleks tarvis 3200eurot.
Kuna ema-isa niigi napist sissetulekust kulub osa ka ravimite jms. peale, ei ole perel olnud võimalik oluliselt midagi säästa. Samuti on pangad keeldunud neile laenu andmast.
Et pere elamistingimusi parandada ja panna alus korteriostuks vajalikule stardikapitalile, korraldabUhtna Põhikool koos Sõmeru Põhikooli ja Sõmeru Vallavalitsusega 20. mail kell 18.00 Heategevusliku kevadkontserdi, mille tulu läheb Davidi unistuse, saada oma tuba, tarbeks.
Hea algab väikestest asjadest, see algab õlatundest….
Minu palve on, kui igaüks , kes seda kirja loeb, saaks annetada kasvõi 5 eurot, saab väikesest summast kokku suur summa.
16. mail avaneb Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoor „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed”. Välja on võimalik jagada 1,1 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi toetusraha. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. juunil kell 17.
SA Innove taotlusvoorust toetatakse meetme määruse tegevusi 2 – 4:
2) sotsiaalsete või majanduslike toimetulekuprobleemidega peredele (sh nendele, kelle sissetulek leibkonnaliikme kohta jääb alla poole miinimumpalga või kes saavad toimetulekutoetust) või puudega lapsega peredele lapsehoiuteenuse kulude hüvitamine ning laste hooldamist ja järelevalvet pakkuvad sotsiaalteenused
võimaldamaks lapsevanema tööturule sisenemist, sh vajadusel teenusel oleva lapse transpordikulude hüvitamine (teenusele ja tagasi);
3) tööealisele 15-64 aastasele inimesele, kes vajab abi puude, haiguse või olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab tema igapäevast toimetulekut või kinnipidamiskohast vabanenule tugiisikuteenuse pakkumine, sh vajadusel teenuse saaja ja tugiisiku transpordikulude hüvitamine teenuse raames, võimaldamaks teenuse saaja või senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist;
4) puudega inimesele isikliku abistaja teenuse pakkumine, sh vajadusel teenuse saaja ja isikliku abistaja transpordikulude hüvitamine teenuse raames, võimaldamaks teenuse saaja või senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist.
Taotlusvooru maht on 1,1 miljonit eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr on 10% projekti abikõlblikest kuludest.
Projektitaotlusi on oodatud esitama juriidilised isikud, FIEd, kohalikud omavalitsused ja valitsusasutused või nende hallatavad riigiasutused.
Täna algava VI Türi loodusteemalise muusikafestivali tähelepanu on seekord suunatud tähistaevale ja universumile. Kuulame, milline on tähistaevast inspireeritud muusika ning mida jutustavad universumist oma ala spetsialistid ning vaatame, kuidas paistab tähistaevas läbi teleskoobi.
Ettekandele tulevad Gustav Holsti orkestrisüit “Planeedid” koos suurejoonelise valgusetendusega, erinevad teosed meie oma “astro-heliloojalt” Urmas Sisaskilt, tähistaevaga seotud ajaloolised helindid väliskülalistelt Saksamaalt ja Prantsusmaalt, saksa muusikateadlase ja hobiastronoomi Walter Stephani loeng “Revolutsioonid taevas ja maa peal”, astronoomiateemalised filmid ja näitused, tähistaevavaatlused ja palju muud huvitavat.
Täna hilisõhtul kell 21 avatakse Türi kultuurimajas astronoomiateemaline fotonäitus. Homme õhtul kell 20 räägib astronoom Indrek Kolka teemal “Inimene tähistaeva all”. Kell 22 on aga vaatlusõhtu tähistaeva Türi järve ääres.
Maist juuni alguseni toimuvad Eesti Ornitoloogiaühingu liikmete ja partnerite abil linnulauluõppe hommikud ja õhtud üle Eesti linnades ja ka väljaspool. Kohtade valik ulatub Kallastest saarteni, võimalik on osaleda ka võrokeelsel retkel või lausa linnuööpäeval. Ornitoloogide ja asjatundjate juhendamisel on igaühel võimalik oma teadmisi täiendada ja silmaringi avardada. Kõik õpperetked on tasuta ja kestavad umbes 1,5-2 tundi. Selga tuleb panna ilmale vastav riietus ja kaasa võtta
Linnuõppe toimumiskohad leiad EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.
Lisaks on 22. mail tornide linnuvaatluspäev, kus võimalik juhendajatega linnutornides linde vaadelda. Sel moel pakutakse kõigile võimalust külastada vaatlustorne nii, et hea optika puudumise või vähese linnutundmisoskuse tõttu nähtud sulelised määramata ei jääks.
Linnuvaatlejatel on võimalik end juhendajatena registreerida nii üksi kui kuni 4-liikmeliste gruppidena. Igasse vaatlustorni võib end kirja panna kuni 4 linnuvaatlejat, kes on valmis enda poolt määratud kellaaegadel tutvustama linnutorni ümbruses tegutsevaid linde ning rääkima piirkonna linnukaitselisest tähtsusest. Juhendajate registreerimine toimub e-posti vahendusel: tarvo.valker@gmail.com ning kestab 20. maini.
Tornivaatlus toimub pühapäeval, 22. mail kell 5.00-13.00, kuid ürituse täpse kestvuse määrab igas tornis registreerimisel juhendaja.
Rapla Rotary klubi annab täna üle kingituse Märjamaa muusikaja kunstikoolile. Annetus kogumaksumusega 22 712 eurot koosneb kahekümnest muusikainstrumendist, sealhulgas on pianiino, akordion, 4 saksofoni, 4 flööti ja tšello.
Klubi on nõuks võtnud toetada heategevuslike projektide arendamisel laste ja vanurite abistamisele, aga ka kaunite kunstide edendamisele.
2007. aastal ostis klubi uued muusikainstrumendid Rapla muusikakoolile, 2008 rajati laste mänguväljak Kehtna asulasse. 2009. aasta jõuludeks kinkis klubi suure ekraaniga telerid ümbruskonna hooldekodudele. Järgmisel kevadel annetati digifotokomplektid Kohila noortekeskusele, Maidla lastekodule ja Camphilli küla kasvandikele.
Üle kümne aasta annab klubi välja noorte õpingute toetamiseks humanitaarstipendiumi. Tulemuste eest heategevuse edendamisel ja kogukonna toetamisel on Rotary maailmaorganisatsioon autasustanud kõiki Rapla Rotary klubi 30 liiget Paul Harris Fellow’ teenetemedaliga.
Annetuse üleandmise tseremoonia toimub täna kell 18 Märjamaa kultuurimajas, kus muusikakooli õpilased annavad ka kontserdi.
Uudisteportaal Läänlane kirjutab, et nädalapäevad tagasi tõsteti ühelt traallaevalt Dirhami sadama kaile merest leitud Eestis erakordselt väärtuslik vana käilakuju, kuid seni on selgusetu, kas kuju takerdus võrku meie või hoopis Soome vetes ning kas leidja võib olla rikkunud seadust.
“Tegemist on äärmiselt huvitava asjaga – see on Eestis väga haruldane,” ütles Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen, kes nägi käilakujust tehtud fotosid. “Seda sensatsiooni pole, et see oleks väga vana, aga see sensatsioon on küll, et niisuguseid käilakujusid on meil väga, väga vähe välja tulnud.”
Kui enimlevinult kujutab puulaevade vööri ehtiv käilakuju naisterahvast, siis see kuju on mehest. Ja veel millisest mehest!
Ilmselt on tegu Suurbritannia kuulsaima admirali Horatio Nelsoni puust skulptuur. Nimelt on mehekuju parema käe varrukas pistetud kuuerevääri vahele. Selles kuulsas poosis on Nelsonit kujutatud paljudel maalidel, joonistustel ja skulptuuridel.
“Pärast seda, kui ta lahingus käe kaotas, oli tema käis pandud kuuerevääri vahele,” jutustas Dresen.
Nelson suri 1805. aastal, kui sai musketikuulitabamuse. Selle daatumi põhjal järeldabki Dresen, et laev, millelt käilakuju pärit on, valmistati pärast seda. Võib-olla 19. sajandi esimeses veerandis.
Dresen uuris registreist järele, et Horatio Nelsoni nime kandvaid puulaevu oli brittidel 19. sajandi keskpaigas vähemalt kaks. Üks neist oli valmistatud 1824. aastal. “Kas see on just sellelt laevalt pärit käilakuju, seda muidugi ei tea,” lausus Dresen.
Kui käilakuju jäi kalalaeva traalivõrku Eesti vetes, siis on see leid haruldane, sest meil on käilakujusid leitud vaid mõni.
Saaremaa muuseumis on üks kena naisefiguur ja põhjarannikul Pedassaares on kaks väikest kuju. Eesti meremuuseumis on rannalt leitud, ühe talu aiale asetatud ja sealt ära korjatud kuju ning üks naisekuju on Hiiumaal.
Pühapäeval kell 11 algab Võrumaal Lasva vallas Madala külas Jaaniraotu talus rohevahetuse päev, kuhu on kohale kutsutud kõik rohenäpud. Kaasa palutakse võtta kaasa üle peenraäärte ajavad ilu-või tarbetaimed, pistikud, seemned, sibulad või juurikad ning saame omavahel kokku, et kogemusi vahetada ning uut ja põnevat aiamaailmast leida. Traditsiooniline rohevahetus toimub tasuta.
Taimi võib ainult kas vahetada või niisama ära anda.
Rattaklubi Rõuge Racing Team kutsub kõiki laupäeval, 14. mail kell 13.00 Rõugesse Pargi tänavale järjekordsele Rõuge Rattapäevale.
Toimuvad erinevad rattateemalised mängud: vigursõit, aeglustussõit, kiirendussõit. Parimatele auhinnad. Võimalus harjutada rattajuhiloa sõidueksami rada. Kiiver on kohustuslik.
Kohal on ka politsei rattapatrull ja ATV, kes demonstreerivad tehnikat ja peavad loengu ohutu rattasõidu teemadel. Lastevanematel võimalus diskuteerida ja saada vastuseid uue liikluseeskirja kohta. Falck Autoabi teeb soovijaile jalgrataste pisiremonti.
10. mai õhtul toimus Naiskodukaitse Rapla jaoskonna järjekordne naisteõhtu sedapuhku üsna intrigeeriva alapealkirjaga „Malts söögiks“.
Hoolimata sellest, et naiskodukaitsjad olid möödunud sajandi algul just need, kes Eestile toorsalatit tutvustasid, oli kõigil Alu mõisa naisteõhtule kogunenuil ilmselt pisuke kahtlus hinges, kas umbrohi ikka süüa sünnib. Ainuke, kes ilmselt päris kindel oli, et toit, mida plaaniti valmistada, hamba all karjuma ei hakka, oli Rapla jaoskonna liige ja „maltsaõhtu“ juhendaja Kairi Baumer.
Tooraine, millest süüa hakati valmistama oli nii oma kui oma saab olla – otse Alu mõisa pargist korjatud. Igapäevaselt läbi pargi poe või söökla poole vantsides pole märganudki, milline rikkalik toidulaud tegelikult otse puude all laiutab. Ja kui piruka tegemiseks ühel hetkel naati nappima hakkas, sai vaid trepist käimise vaevaga (aga liikumine on terviseks) korralik kimbuke toorainet juurde muretsetud. Tõsi, ühest kodusest külmkapist jogurti tarbeks välja ilmunud põldmarjad, olid Raplamaa inimestele vaata et sama uudsed kui naadi söömine.
Kogenud juhendaja näpunäidete järgi, üheskoos hakkides, leotades, segades, lisades, maitstes ja muidugi ohhetades, ahhetades ning suuri silmi tehes valmisid naiskodukaitsjate käe all naadipirukas, nurmenuku salat, võilille salat, naadi-vanilje muffinid, punane libajogurt ja roheline libajogurt. Seda viimast kusjuures keegi teist tassitäit proovida ei julgenud, sest mine sa seda tundmatut kraami tea. Imeline lõhnapilv ja töö juurde käiv lõbus jutuvada täitsid kiiresti mõisaköögi – sai jagada nii viimaseid uudiseid kui ka enda järeleproovitud kokandusnippe.
Ja lõpuks see kõige põnevam hetk. Valminud roogadega kenasti kaetud laua taha istumisel peegeldus ootusärevus kõigi kokkade silmades – kas siis sünnib süüa? Ja oi, kuidas veel sündis süüa. Mõni roog oli kohe väga maitsev, teine natuke harjumatu maitsega, aga heaks kiideti kõik. Naiskodukaitsjate lemmikuteks võib vist kuulutada nii naadipiruka, naadi-vanilje muffinid kui ka nurmenuku salati.
Naadi-vanilje muffinid
Koostis:
3 suurt muna
125 g suhkrut (1.5 dl)
100 g sulatatud võid
50 g hapukoort
180 g nisujahu (3 dl)
1.5 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanilliekstrakti või 1 tl vanillisuhkrut
0.5 tl soola
30 g naati (noori lehti; umbes 3 dl kokkupressitud värskeid lehti)
Valmistamine:
Kalla noortele naadilehtedele keev vesi. Lase paar minutit seista. Klopi munad suhkruga vahule. Lisa jahtunud sulavõi, hapukoor, vanillisuhkur või -ekstrakt ja omavahel segatud jahu, küpsetuspulber ja sool.Kurna naat, suru kuivaks ning haki peeneks. Sega taina hulka.Jaota tainas muffini vormidesse ning küpseta 220kraadise ahju keskosas 12-15 minutit, kuni muffinid on kerkinud ja pealt kenasti kuldsed.
Pühapäeval, 15. mail tähistab Hiiumaal tegustev Lauka Segakoor oma auväärset sünnipäeva – 55. juubelit – kontserdiga Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses (Tööstuse tee 25) algus kell 19.00.
55. aastat on tunnustamist vääriv väga pikk aeg, mis on koorikollektiiv koos püsinud. Järjepidev on olnud see aeg, mil on süstitud laulmise armastust väga paljudesse inimestesse ja kantud laiali koorilaulu kõlamise imet. Koor, asutati 1956. aastal, kui nääpsuke vastloodud koori juht Aili-Nelside oli vaid 22-aastane.
35 aastat tagasi selles kooris laulnud Leili-Helve Väljas on meenutanud: “Mäletan koolitüdrukuna Kärdla pargis laulupeo rongkäiku oodates, et peagi näen oma lemmikut Lauka kandi kooride juhatajat Aili Soopi. Ta oli minu meelest maailma ilusaim inimene. Ja kui ta siis Muhu rahvarõivaste kollases küüdus koori ette astus, ei olnud minu meelest midagi kaunimat. Aga seda ma veel ei teadnud, et kunagi laulan ise tema kooris. See oli aastatel 1974/75. Aili oli endiselt kena, kuid mina laulsin kooris, soovist üks kordki elus esineda üldlaulupeol suures lauljate peres. Juba laulupäeva rongkäik oli omaette elamus. Läbi hiidlaste kolonni kanti hiidlaste seltsinimedega plakateid-silte. Käinakad, naljamehed, kandsid oma meeskoori ees “märahiidlased”. Pealtvaatajad kahel pool tänavat olid naerust kõverad. Nii kaua kui jaksasime, naersime kaasa.” (Allikas Hiiu Leht, 24.05.2001)
Aili-Nelside Soop on olnud kõik need aastad ikka väärikana ja nõudlikuna meie koori ees, vaid kümnekonnal viimasel aastal on abiliseks Aave Kark. Tema juhtimisel on koor esindanud meie valda erinevatel üritustel alates laulupidudest, sinna vahele arvukad kohalikud ning vabariiklikud esinemised, kirikukontserdid ja välisesinemised. Loe edasi: Hiiumaal tegutsev Lauka Segakoor tähistab juubelit
